Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
|
|
- Toomas Erm
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu e- mail: Kuressaare, 212 Antud uuringu eesmärgiks oli kontrollida mullakaardil turvasmuldadena (madalsoomullad ja lammimadalsoomullad) näidatud mullaareaalide reaktsiooni, orgaanilise aine ja PK sisalduse kaudu nende tegelikku ehk olemasolevat seisundit nii muldade klassifikatsiooni kui ka põllumajandusliku kasutuse seisukohast. Töö tulemusena selgus mullakaardil turvasmuldadena määratletud areaalidel toimunud mullageneesi muutuste ulatus ning peamiselt agrokeemilisest seisukohast soomuldade sobivus põllukultuuride kasvatamiseks. Metoodika Töö käigus valiti esmalt välja 1:1 digitaalse mullakaardi ja PRIA põllumassiivide registri alusel 31 turvasmulla areaali PRIA massiividel, mis olid 211. aastal põllumajanduslikus kasutuses. Valitud aladel teostati välitööd 211. a augustis-septembris, mille käigus võeti künnikihist mullapuuri abil keskmine mullaproov ning kaevati igale alale 5 poolkaevet, millest mõõdeti turbahorisondi tüsedus. Kogutud mullaproovidest määrati laboratoorselt mulla happesus, liikuva P- ja K-sisaldus Mehlich 3 meetodil, orgaaniline aine kuumutuskaona ning orgaaniline süsinik (Corg) Dumas e meetodil elementaaranalüsaatoril. Valitud aladest oli mullakaardi alusel 28 uurimisala madalsoomullad (mullašiffer M), 2 ala lammi-madalsoomullad (mullašiffer AM) ja 1 ala leostunud turvastunud muld (Go1) ning maakasutuse järgi oli 19 põldu kasutusel rohumaana, 9 kasvatati põllukultuure ja 3 ala olid 211. aastal mittemajandatud ehk söödis. Uurimisalade paiknemisest annab ülevaate joonis1. 1
2 Joonis 1. Soomuldade uuringu uurimisalade paiknemine 211. aastal Tulemused ja arutelu Mullaparameetritest käsitleme esmalt mullareaktsiooni (joonis 2), et selgitada mulla happesuse võimalikke seaduspärasus ja selgitada mullareaktsiooni kaudu oletatavat kultuuristatuse aega ja taset. Üldiselt on teada, et turvasmuldade kultuuristamisega väheneb mulla happesus, kuid oma olemuselt on turvas happeline materjal ning see seab teatud piirid ka nende põllumajanduslikuks kasutamiseks. Uurimisalade ph varieerus suhteliselt suures vahemikus 4,2-7,2 ühikuni ning see on Eestis turvasmuldade iseloomulik omadus ja näitab soode tekkimise erinevaid tingimusi ning turbakihi all oleva materjali iseloomu. Valdavalt oli ph 4,5-5,5. Enamike põllukultuuride kasvatamiseks sobivaim ph on vahemikus 5,6-7 ja sellest järeldub, et valdavalt on soomuldade reaktsioon enamike põllumajanduskultuuride kasvatamiseks optimaalsest madalam. Uurimisalade valimist saab seega 6 alal edukalt kasvatada enamikke põllumajanduskultuure, ülejäänud aladel on ph teatud määral limiteerivaks teguriks. 2
3 8, 7, 6, 5, 4, 3, 2, 1,, Joonis 2. Uuritud turvasmuldade künnihorisondi happesus 211. aastal Põllumajandusliku kasutuse otstarbekust neil muldadel aitab selgitada kahtlemata olulisemate makroelementide P ja K liikuvate vormide sisaldus turvasmuldades. Teisalt näitab see ära ka nende muldade kasutamise aktuaalse seisu ehk kas on piisavalt panustatud nendesse muldadesse toitaineid, et nendel muldadel oleks võimalik vähemalt rahuldavalt kasvatada erinevaid kultuure. Vastavad tulemused on toodud joonisel 3. Selgub, et 28 ala P-sisaldus jääb alla keskmist sisaldust (hall joon) ning seega võib öelda, et vaid kolmel alal 31-st ehk vaid ca 1% soomuldade põldudest on P-sisaldus selline, mis suudab katta vähemalt rahuldavalt kultuuride fosforivajaduse. Eestis keskmisena on selliste muldade osatähtsus 75%, seega on soomuldade P-varustatus oluliselt halvem kui põllumuldadel tervikuna. mg/kg P K Joonis 3. Liikuva P- ja K-sisaldus uurimisaladel 211. aastal Kaaliumisisaldus on vaid ühel alal ehk ca 3% aladest vähemalt keskmine ja seega valitseb turvasmuldadel väga suur kaaliumipuudus, mis on tingitud eeskätt mineraalosa vähesusest künnikihis, 3
4 mille tagajärjel ei toimu kaaliumi sidumist mullas ning taimede poolt omastamata K leostub mullaprofiilis allapoole. Enamuse alade liikuva K-sisaldus jääb kordades väiksemaks optimaalsest K sisaldusest mullas väetistarbe seisukohalt (joonisel nr 3 rohelise joonega). Seega kannatavad praktiliselt kõik uurimises olevad turvasmullad kaaliumi puuduses ning kindlasti on see üks saagikust limiteerivatest teguritest. Tuginedes eelpoolkäsitletud muldade agrokeemilistele omadustele saame väita, et sellises agrokeemilises seisundis turvasmullad ei ole võimelised rahuldama põllumajanduskultuure tänapäeva nõuetele vastavate saakide tootmiseks ja vajavad selleks oluliselt kõrgemat väetamise taset. Samas on turvasmuldade väetamine seotud ka keskkonnaalaste riskidega, mida tuleb kindlasti arvestada. Muldade üldseisundi hindamisel on väga oluline mulla orgaaniline aine ning turvasmuldadel on see näitaja eriti oluline ka muldade klassifitseerimise seisukohast. Turvasmullad on looduslikult väga kõrge orgaanilise aine sisaldusega, kuid nende muldade harimine kahandab vastavat näitajat oluliselt. Antud uuringu oluliseks eesmärgiks oli selgitada haritud turvasmuldades toimunud muutusi orgaanilise aine sisalduse ning turbahorisondi tüseduse kaudu. Maailmas tunnustatud WRB klassifikatsiooni järgi loetakse turvasmuldadeks selliseid muldi, mille orgaanilise aine akumulatsioonihorisondis on orgaanilise süsiniku (Corg) sisaldus vähemalt 2% ja orgaanilise aine sisaldus kuumutuskaoga (LOI meetod) määratuna 35%. Joonisel 4 toodud andmetest selgub, et Corg-sisaldus alla 2% (roheline katkendjoon joonisel) on 1 põllul ehk 32% uuritud aladest. Lisaks on ühel põllul Corg-sisaldus ainult veidi suurem kui 2%. Esimesel uurimisalal on Corg-sisaldus alla 5% ning alal 21 napilt üle 8%, mis tähendab et antud mullad tuleb Eesti klassifikatsiooni järgi lugeda gleimuldadeks. Neil muldadel on toimunud harimisega väga olulised muutused turbahorisondis ja muldade süstemaatikas tuleb need alad klassifitseerida soomuldadest juba 2 astet erinevaks. Valdav enamus muldade Corg-sisaldusi on siiski vahemikus 35-45% ja WRB järgi seega klassifitseeritavad kui orgaanilised mullad ehk soomullad Eesti muldade klassifikatsiooni mõistes. 4 3 %
5 Joonis 4. Orgaanilise süsiniku sisaldus uuritud turvasmuldades 211. aastal Orgaanilise aine sisalduse piir (joonis 5) orgaanilistes muldades on joonisel esitatud rohelise katkendjoonena ning antud tulemuste alusel saame väita, et antud kriteeriumi järgi ei kuulu enam soomuldade hulka 7 uurimisala ning 1 ala on vahetult piiri lähedal. Seega ei kvalifitseeru antud kriteeriumi järgi soomuldadeks 22,6 % uuritud muldadest. Erinevused Corg kriteeriumiga tulenevad eeskätt erinevustest muldade orgaanilise aine süsiniku sisalduses, mis sõltub peamiselt turba lagunemisastmest ja turba lähtematerjaliks olevast taimekooslusest. Uuringus käsitletud 31 põllu muldade klassifitseerimisel WRB järgi ei ole 22-32% uuritud muldadest klassifitseeritavad turvasmuldadena, kuigi mullakaardil on nad selliste muldadena määratletud. Kahjuks ei saa enam selgitada nende muldade seisundit mullakaardi välitööde ajal ja kas nad sel hetkel vastasid WRB klassifikatsiooni soomuldade definitsioonile. % Joonis 5. Orgaanilise aine sisaldus uuritud turvasmuldades 211. aastal. WRB klassifikatsiooni kriteerium näidatud katkendjoonega WRB ja Eesti muldade klassifikatsioon erinevad üksteisest väga paljude kriteeriumite poolest, sealhulgas ka soomuldade määratlemise seisukohast. Kui WRB klassifikatsioonis toimub eristamine peamiselt Corg või orgaanilise aine sisalduse poolest ja teatud juhtudel ka turbahorisondi tüseduse poolest, siis Eestis käibiva klassifikatsiooni turvasmuldade eristamise põhitunnus on turbahorisondi tüsedus. Reegel on siinjuures suhteliselt lihtne - mullad turbahorisondiga alla 3 cm on turvastunud mullad ja tüsedusega üle 3 cm on juba turvasmullad ehk soomullad. Lisaks liigitatakse viimaseid veel omakorda vastavalt turba lagunemisastmele ja turbahorisondi sügavusele. Uurimisalade mullad on kõik peale ühe (ala nr 17) defineeritud kui madalsoomullad või lammimadalsoomullad ehk kõigil neil muldadel oli mullakaardi tegemise käigus turbahorisondi tüsedus üle 3 cm. Uurimisala nr 4 oli välitööde hetkel veega üle ujutatud ja seega ei saanud seal teostada ka 5
6 vastavaid mõõtmisi. Turbahorisondi tüsedus arvutati 5 mõõtmise keskmisena ja mõõtmistulemustest selgub, et 8 ala tulemus jääb kindlasti alla 3 cm (joonis 6) ja alal nr 1 on see praktiliselt võrdne ehk vähemalt 9 ala ei ole käesoleval hetkel enam Eesti muldade klassifikatsioonis määratletavad kui turvasmullad, sest turbahorisont neis on muutunud liiga õhukeseks. Arvestades mullakaardi tegemise ajast kulunud aega võib seega väita, et ca 25 aastaga on umbes 1/3 turvasmuldadest kaotanud (peamiselt siis maaharimise tõttu) oma turbahorisondi tüseduses sedavõrd, et Eesti muldade klassifikatsioonis ei saa neid määratleda enam kui turvasmuldi, vaid enamasti kui turvastunud muldi ja teatud juhtudel (Corg sisaldus alla 5%) juba kui gleimuldi. Selliseid muutusi peaks kindlasti arvestama näiteks süsinikubilansi koostamisel, kui see toimub mullaliigi põhiselt. sm Joonis 6. Uurimisalade turbahorisondi tüsedus 211. aastal, Soomuldade klassifitseerimise kriteerium näidatud katkendjoonega Eestis on käesoleval hetkel heas põllumajanduslikus korras 99 6 ha soomuldi ja ha turvastunud muldi, kokku turbahorisondiga muldi ha. Seega võib uuringu tulemusel väita, et ca 37 ha soo- ja turvastunud muldadel tuleks teha mullakaardi täpsustamise huvides kordusmääramised, et mulla tegeliku seisukorra alusel klassifitseerida mullad vastavalt muldade süstemaatikale. 6
PowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemPowerPoint Presentation
Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine
RohkemSlide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemMicrosoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt
Köögivili maheaias Priit Põldma EMÜ, aianduse osakond Kui palju peaks köögivilja sööma Tervislikku toitumist silmas pidades peaks ¼ toiduratsioonist moodustama puu- ja köögiviljad. Tarbimisnorm 1 inimese
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemPealkiri
Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi
RohkemMicrosoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,
RohkemEfektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus
Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Endla Reintam Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Mullateaduse ja agrokeemia osakond, Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Tel: +372 731 3534, e-mail:
Rohkemuntitled
õllumajanduslik keskkonnatoetus Sisukord I OSA. TAOTLEMINE... 3 1. 2008. aasta maaelu arengukava pindalatoetused... 3 2. Taotluse esitamine...4 3. Toetuste üldised nõuded... 7 3.1. Taotleja...7 3.2. Toetusõiguslik
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemMicrosoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx
Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste
RohkemPMK_aasta_aruanne_2008_Final
Põllumajandusministeerium ÜLEVAADE EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 II TELJE HINDAMISEST 2008. AASTAL Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajanduskeskkonna seire büroo Saku Märts 2009 SISUKORD Avasõna
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
Rohkem(Microsoft Word - Turult k\365rvaldatud ohtlikud tooted_Juuli 2013.doc)
Terviseamet on kõrvaldanud turult mitmeid ohtlikke tooteid Turult kõrvaldatud tooted: 1. Hiinas toodetud Paiang meeste sõrmikud (EAN kood puudub), mis ei vasta toote nõuetele vastavuse seadusele, kuna
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
Rohkemuntitled
ABIKS TAOTLEJALE Sisukord 1. ÕIGUSAKTID... 3 2. ÕLLUMAJANDUSLIKUD OTSETOETUSED... 5 2.1. Kes saab toetust... 5 2.2. õllumajandusmaa kasutusõigus... 6 2.3. Toetusõiguslik põllumajandusmaa... 6 2.4. üsirohumaa
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemLÜHIKE ÜLEVAADE EESTI PÕHILISTE MITTEHARITAVATE
109 LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕHILISTE MITTEHARITAVATE MULDADE 1 ORGAANILISE AINE VARUDEST SUMMARY: A short account of the organic matter supplies in the main Estonian nonarable s 1. 1. The average characteristics
RohkemMAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne
MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemSorb_LC_Est.smu
Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
RohkemLisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika
RohkemTervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates
Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tervise Arengu Instituut Tervisestatistika osakond Tervishoiu ressursside kasutamine haiglavõrgu arengukava haiglates Tallinn 2016 Tervisestatistika
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemUurimuslik programm "Päikese mõju maal ja taimede elu" Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus UURIMUSLIK PROGRAMM: PÄIKESE MÕJU MAAL JA TAIMEDE ELU. T
UURIMUSLIK PROGRAMM: PÄIKESE MÕJU MAAL JA TAIMEDE ELU. Töö käik: Programmi alguses tutvutakse kavandatud ülesannete ja kasutatavate seadmetega. Koos tehakse selgeks andmekoguja ning andurite kasutamine
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemSelgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul
Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMicrosoft Word - vundamentide tugevdamine.doc
10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4
RohkemKULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS
3 TEADUSTÖÖD KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS ABSTRACT: Nutritive status of soils, botanical composition and yielding ability of grasslands
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemMicrosoft Word - utt_kits_abiks.rtf
Ute ja kitse kasvatamise toetus Toetust on õigus taotleda äriühingutel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja põllumajandusministri poolt nimetatud põllumajanduslikku haridust andvatel õppeasutustel, kellel
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Botaanika osakond Helis Soe MULLA LÄMMASTIKUSISALDUSE MÕJU METSADE SÜSINIKUBILANSILE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Pille
RohkemTehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Uuringu aruanne Tartu,
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Uuringu aruanne Tartu, 2016 1 Uuring Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde
RohkemMee kvaliteet
Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019
RohkemVRG 2, VRG 3
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemKeemia koolieksami näidistöö
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemMicrosoft PowerPoint - geodb_090507v1.ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]
Eesti topograafiline andmekogu ja geoandmebaasi põhine topograafiliste andmete uuendamine Olev Veskimäe Topoandmete osakond Maa-amet Sisukord Geoandmebaas Uuendamine Kvaliteedi tagamine Vigade haldamine
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemIX klass
Keemia IX klassile Näidistöökava Õpik (Õ): Lembi Tamm, Heiki Timotheus Keemia õpik IX klassile, Avita, 2013 Töövihik (TV): Kontrolltööd (KT): Lembi Tamm, Eevi Viirsalu Keemia töövihik IX klassile I osa,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemMicrosoft Word - FV Steine - Keramik_Eesti
Tõlge saksa keelest Austria Majanduskoja kivi- ja keraamikatööstuse erialaliidu töörühm Looduslikud ehitusmaterjalid puit Wiedner Hauptstraße 63 1045 Viin Erialaliit Kivid keraamika 16. nov. 2005 Kaust:
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemKuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad
Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemEESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS,
264 EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS, SELLE DÜNAAMIKA JA MÕJU MULLA VILJAKUSELE R. Kask SUMMARY: The thickness of the humus horizon in the main arable soils of Estonia, its dynamics
RohkemTraneksaam_ortopeedias
Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline
RohkemOhtlike ainete sisaldus kalades
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Ohtlike ainete sisaldus kalades Marek Nurmik Keskkonna- ja analüütilise keemia osakond peaspetsialist 4. veebruar 2019 Tallinn Projekti üldinformatsioon Rahastusallikas:
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,
Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.
Rohkemnormaali
AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode
RohkemMicrosoft Word - SK_mp_toetus (43).docx
1. Sissejuhatus SELETUSKIRI Maaeluministri määruse Mesilaspere toetus eelnõu juurde Maaeluministri määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 18 lõike 1 ja 20 2 lõike 1 alusel.
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemVihmaussid – viljaka mulla ehitajad
Vihmaussid viljaka mulla ehitajad Vihmausside tähtsus ja soovitused nende soodustamiseks põllumajanduses Lühidalt Tänapäeval teatakse palju vihmausside üldisest taksonoomiast ja bioloogiast, samas on suhteliselt
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkem(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)
Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD
Rohkem