LÜHIKE ÜLEVAADE EESTI PÕHILISTE MITTEHARITAVATE
|
|
- Tõnu Põld
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 109 LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕHILISTE MITTEHARITAVATE MULDADE 1 ORGAANILISE AINE VARUDEST SUMMARY: A short account of the organic matter supplies in the main Estonian nonarable s The average characteristics of the organic matter supply in the organogenic horizon (A org ) of Estonian nonarable s may vary within the range of t/ha. In automorphic s those average characteristics decrease in the following order: typical sodcalcareous s (on limestone and on morain) leached sod-calcareous s podzolized sod-calcareous s sod-podzolic s, ranging from t/ha. In half-hydromorphic and hydromorphic s the organic matter supply increases alongside with the increase of the degree of bogging in the following order: gleyed s soddy gley s peaty soddy gley s peaty gley s bog s, ranging from t/ha. 2. The large differences in the organic matter supply of different s does not inasmuch depend on the differences of the accumulation of organic matter in these s as on the different intensity of the mineralization and leaching of the organic matter. 3. At the calculation of the organic matter supply it is always necessary to consider the proportion of fine earth in the mass. As in Estonia it may vary from % the respective correction coefficient ( ) should be applied. Haritavate muldade huumusevaru kohta on olemas üksikasjalik informatsioon E. Kitse, R. Leisi (1996) töös, mis põhineb RPI Eesti Põllumajandusprojekt algandmetele (Eesti NSV, 1978, 1983). Mitteharitavate muldade huumusevarust seni samasugust ülevaadet ei ole. Käesolevas esitatu püüab olla selle lünga täitjaks. Metoodika Algandmetena kasutati Eesti Maaviljeluse Instituudi fondimaterjale: erinimeliste muldade organo-akumulatiivse (A org -) horisondi keskmine paksus leiti mullastiku väliuurimise ( ) protokollides fikseeritud üksiknäitajatest. Orgaanilise aine sisaldus A org -horisondi erinevates kihtides (olenevalt mullast 2 või 3) leiti muldade agrokeemiliste omaduste iseloomustamiseks läbiviidud uurimistest, mis on juba varem avaldatud (Kask, 1975); horisontide või selle eri kihtide tihedus (y) leiti seosest Y = 0,3843Ln(x) + 1,4367, kus x = C org % (Kask, 1997). Mineraalmuldade iseloomustamisel loeti näitaja orgaaniline aine võrdseks 1,72 C org. Turvasmuldadel võeti orgaanilise aine sisalduse näitajaks kuumutuskadu. C org (y) ja kuumutuskao (x) vahekorda väljendab võrrand: Y = 0,017x 2 + 0,2954x 0,5659 (Kask, Niine, 1998). Leede- ja soostunud leedemuldi ei uuritud. Vaadeldakse vaid organo-akumulatiivse (in situ) horisondi orgaanilise aine varu. A org -horisondi paksuse ja orgaanilise aine (huumuse) sisalduse kohta metsamuldades on üksikasjalik ülevaade RPI Eesti Põllumajandusprojekt uurimustest (Eesti NSV, 1983). Paraku ei ole nimetatud uurimuses andmeid turvasjate ja turvastunud muldade kohta, esindamata on looduslike rohumaade mullad. Seepärast võeti käesolevas uurimuses aluseks Eesti Maaviljeluse Instituudi uurimisandmed, kuigi nendes pole A org -horisondi paksus ja huumusesisaldus nii detailselt esile toodud. 1 Välja arvatud leede- ja soostunud leedemullad. / Except podzols and half-bog podzols.
2 110 Uuritud muldade kogumis on esindatud mullad nii metsast kui rohumaadelt ja sellises vahekorras, nagu need on esindatud looduses ja väliuurimise andmestikus. Automorfsete muldade hulgas domineerivad metsamullad, poolhüdromorfsete muldade hulgas aga on mitmekordses ülekaalus mullad looduslikelt rohumaadelt. Uurimistulemused Orgaanilise aine varu (orgaanikavaru) leitakse uuritava kihi paksusest, selle tihedusest ja orgaanilise aine osalusest (sisaldusest) mulla peeneses. Nendest on kõige vigasem horisondi paksuse näitaja. Sügavuse suunas pidevalt väheneva orgaanilise aine sisalduse puhul (tabel 1) on A org -horisondi alumise piiri tõmbamine küllalt suvaline. Tabel 1. Näiteid orgaanilise aine (1,72 C org ) sisaldusest mitmesugustes looduslike kõlvikute muldades Table 1. Some examples of the content of organic matter (1.72 C org ) in different nonarable s Proovi sügavus cm Depth of sample cm Sügav rähkmuld Turvastunud gleimuld Peaty gley Sod-calcareous Leostunud kamar-karbonaatmuld Leached sod-calca- Podzolized sod-calcareous Leetunud kamar-karbonaatmuld Kamarleetmuld Sod-podzolic Gleist. kamarleetmuld Gleyed sod-podzolic Gleyed soddy Soddy gley Turvasjas gleimuld Peatysoddy gley Gleist. kamarmuld Kamargleimuld reous ,4 6,5 5,1 4,6 8,2 9,3 16,5 31,9 67, ,2 4,4 4,4 2,6 6,5 8,5 9,5 24,5 70, ,0 3,8 3,8 1,5 5,4 5,7 6,4 10,6 53, ,6 1,0 3,3 0,5 3,1 4,4 6,2 6,9 22, ,5 0,9 1,6 0,3 0,8 4,0 5,4 6,8 16, ,3 0,2 1,4 0,3 0,3 2,3 4,2 6,5 5, ,1 0,1 1,6 0,0 0,4 2,1 1,4 1,9 1, ,6 0,2 1,4 0,2 0,3 1,4 1,2 1,4 0, ,6 0,2 1,3 0,1 0,4 1,1 1,3 0,6 0, ,5 0,1 1,4 0,4 0,8 0,5 0,2 Mitteharitaval maal läheb A org -horisont üle allasuvaks horisondiks tavaliselt sujuvalt, mõne kuni mõnekümnesentimeetrilises vahemikus. Erinevalt tehnogeensest üleminekust (sagedane haritaval maal) on mitteharitaval maal A org -horisondi üleminek pedogeenne, s.o. seotud loodusliku mullatekkeprotsessiga. Neutraalsele lähedase reaktsiooniga automorfsete muldade A org -horisondi paksuse näitajates on subjektiivsete tegurite mõju suhteliselt suurem. Horisondi paksus määratuna kaeve seinal paljastuva pildi järgi kujutab endast visuaalset üldistust. Ilmneb selge tendents: välipäevikus fikseeritavate horisondi paksuse näitajate seas domineerivad kesksemad arvud: 20, 22, 25 jne., vähe esineb arve 19, 21, 26 jne. (tabel 2). Sellest tulenev viga suurte arvude keskmistes näitajates ei ole oluline (tabel 3). Tabelis 4 esitatud erinevate mitteharitavate muldade A org -horisondi orgaanikavaru keskmised näitajad on Eesti kohta esmakordsed. Oma tähenduselt pole esitatud materjalides siiski midagi seni teadmatut. Erinimeliste muldade A org -horisondi paksuse ja orgaanilise aine sisalduse (muldade uurimisel fikseeritavad näitajad) kaudu mõistetav leiab siin tabelis 4 toodu näol arvulise väljenduse. Automorfsed mullad reastuvad orgaanilise aine varu järgi järgmiselt: paepealsed mullad, rähkmullad, leostunud- ja leetjad kamar-karbonaatmullad, kamar-leetmullad. Hüdrokateenal järjestuvad mullad: automorfsed, poolhüdromorfsed (gleistunud, kamar-glei-, turvasjad glei-, turvastunud gleimullad) ja hüdromorfsed mullad (soomullad).
3 Lühiülevaade Eesti põhiliste mitteharitavate muldade orgaanilise aine varudest 111 Tabel 2. Näiteid mulla huumushorisondi paksuse määramisest (määramiste arv uuritud territooriumil) Table 2. Some examples of the measurement of the thickness of humus horizon (number of measurements on the studied territory) Huumushorisondi paksus cm / Thickness of humus horizon, cm < >30 Paide ümbrus, a. Uurija A. Avarmaa / Environs of Paide, 1948, researcher A. Avarmaa Jõgeva ja Maarja-Magdaleena kaardilehe piires, a. Uurijad, A. Piho / Within the map of Jõgeva and Maarja-Magdaleena, 1949, researchers, A. Piho Väimela majand, a. Uurijad, R. Pant / Väimela State Farm, 1949, researchers, R. Pant Tartu rajooni L. Koidula nim. majand, a. Uurija / Tartu district, Collective Farm named after L. Koidula, 1951, researcher Kokku / Total Tabel 3. Mitteharitavate muldade organo-akumulatiivse (A org ) horisondi paksus, a. uurimisandmetel, cm Table 3. The thickness (cm) of the organogenic horizons (A org ) of nonarable s in Muld / Soil n x s s % Tüüpilised kamar-karbonaatmullad Sod-calcareous s paepealsed / on limestone ,2 5,3 42 rähkmullad / on morain 86 20,8 5,3 25 Leostunud kamar-karbonaatmullad / Leached sod-calcareous s 41 23,2 6,0 26 Leetjad kamar-karbonaatmullad / Podzolized sod-calcareous s 31 22,2 5,2 23 Kamar-leetmullad / Sod-podzolic s 70 18,6 5,3 28 Gleistunud kamarmullad / Gleyed soddy s ,0 5,6 22 Gleistunud kamar-leetmullad / Gleyed sod -podzolic 67 19,8 6,5 33 Kamar-gleimullad / Soddy gley s ,8 5,3 21 Turvasjad gleimullad / Peaty-soddy gley s 89 24,9 5,3 21 Turvastunud gleimullad / Peaty gley s 84 27,8 5,3 19 Kamar-leet-gleimullad / Soddy gley podzolic s 37 18,5 4,4 24 Võrreldes samanimeliste haritavate muldadega on mitteharitavad mullad enamalt jaolt orgaanilise aine poolest rikkamad. Eriti selgelt tuleb vahe esile võrreldes muldi põllul ja looduslikul rohumaal. Põlistes tihedates metsades võib olukord olla aga sageli vastupidine. Võrreldes haritavate (Kitse, Leis, 1996) ja mitteharitavate (tabel 4) muldade orgaanikavaru ilmneb, et haritavate rähk- ja paepealsete muldade ning leostunud ja leetjate kamar-karbonaatmuldade orgaanikavaru moodustab vastavalt 77; 91; 83 ja 91% mitteharitavate muldade omast. Kamar-leetmuldade puhul on olukord vastupidine: haritavate muldade orgaanikavaru moodustab olenevalt mullaliigist ja erimist % mitteharitavate omast. Haritavates soostunud ja soomuldades on orgaanilist ainet sageli mitu korda vähem kui mitteharitavates muldades (vastavad keskmised näitajad pole ühikute mittekokkulangevuse tõttu võrreldavad). Maade ülesharimisega algab intensiivne humifitseerumata orgaanilise aine lagunemine ja mineraliseerumine. Üksikobjektide uurimisandmete (Kask jt., 1989; Kask jt., 1992) ekspertüldistuse järgi mineraliseerub turvasjate ja turvastunud gleimuldade ülesharimisel esimestel aastakümnetel 1 4 t orgaanilist ainet aastas. Toomal madalsoos mineraliseerus turvast 49 aasta keskmisena 5 t/ha (Truu jt., 1969), Sakus 28 aasta jooksul 2,6 t/ha (Heinsalu jt., 1992). 2 RPI Eesti Põllumajandusprojekt andmed, A 1 + A 1 C keskmised; Eesti NSV, 1983.
4 112 Tabel 4. Mitteharitavate muldade organo-akumulatiivse (A org ) horisondi karakteristikud ja orgaanikavaru Table 4. The characteristic of the organogenic (A org ) horizon and the organic matter supply of nonarable s Horisont Horizon Kihtide paksus cm Thickness of layer, cm Orgaanilise aine 1,72 C org sisaldus % Organic matter, 1.72 C org, % Kihi tihedus g/cm 3 Bulk density g/cm 3 Orgaanika varu t/ha Organic matter supply, t/ha kihtides in layers A org -horisondis kokku total in A org horizon Paepealsed mullad / Sod-calcareous s on limestone A 9,8 16,5 0, A 12,4 10,7 0,70 93 Rähkmullad / Sod-calcareous s on morain A 11,3 8,1 0, A 11,0 4,8 1,04 55 Leostunud kamar-karbonaatmullad / Leached sod-calcareous s A 12,5 6,1 0, A 12,5 3,9 1,12 55 Leetjad kamar-karbonaatmullad / Podzolized sod-calcareous s A 11,5 5,5 0, A 11,5 3,7 1,14 49 Jääkkarbonaatsed kamar-leetmullad / Residual carbonate sod-podzolic s A 9,9 5,1 1, A 9,9 2,6 1,28 33 Harilikud kamar-leetmullad / Sod-podzolic s A 8,1 3,7 1, A 8,1 1,8 1,42 21 Gleistunud kamarmullad / Gleyed soddy s A 13,6 7,7 0, A 13,6 4,3 1,08 63 Kamar-gleimullad / Soddy gley s A 8,5 8,8 0,81 61 A 8,5 5,9 0, A 8,5 4,5 1,07 41 Turvasjad gleimullad / Peaty gley s AT 7,9 21,1 0,47 78 AT 7,9 13,5 0, A 7,9 9,6 0,78 59 Turvastunud gleimullad / Peaty gley s T 15,0 53,7 0, AT 12,7 21,5 0, Madalsoomullad / Fen bog s 3 T ,126 0, Rabamullad / Raised bog s T ,03 0, Mulla orgaanilisest ainest paikneb põhiline osa A org -horisondis. Orgaanikavaru mullatüsendis tervikuna ületab selle olenevalt mullast 1,01 1,50 korda, huumus-illuviaalsetes soostunud leedemuldades aga isegi 2 4 korda (kõrvalt juurdekandega aladel). Orgaanilise aine koguvaru võrreldes A org -horisondi omaga on suhteliselt suurem koreserikastes karbonaatsetes muldades, mis sisaldavad orgaanilist ainet (antud juhul huumusena) arvestataval määral ka A 1 -horisondile järgnevates horisontides. RPI Eesti Põllumajandusprojekti uurimisandmetel sisaldavad keskmise sügavusega liivsavilõimisega rähkmuldade A 1 (paksus 3 Erinevate turbaliikide keskmised diapasoonid (Eesti metsad, 1974). / Average organic matter supplies of different peat species.
5 Lühiülevaade Eesti põhiliste mitteharitavate muldade orgaanilise aine varudest ,5 cm), A 1 B (14,0 cm), A 1 BC (16,4 cm) ja BC (20,8 cm) horisondid huumust vastavalt 5,77; 2,56; 2,17 ja 0,98% (Eesti NSV, 1983). Eeltoodu hindamisel tuleb arvestada, et näitaja huumusesisaldus väljendab huumuse osalust mulla peeneses. Viimase osakaal mulla kogumassis on väga erinev ja raskesti hinnatav. Paepealsetes, rähk-, klibu- ja veerismuldades võtab kores (kivid, peenkivid, kruus) sügavamates horisontides enda alla sageli põhilise osa mullamassist (Kask jt., 1981). Ekstreemseteks näideteks selles osas on klibumullad Saaremaal Atla ja Muhus Koguva külas, kus kores (>1 mm) võtab enda alla vastavalt 78,5 ja 94,5% kogu mullamassist, mis läbib sõela avadega 100 mm. Saaremaal Karala küla klibumulla BC-horisondis on peenkive üle 99,5% kogu mullamassist (Kask, 1996). Korese osaluse järsu suurenemise tõttu A 1 -horisondi all ei oma huumusesisalduse näitarv huumuse hektarivaru arvutamisel samaväärset kaalu kui koresevaestes või -vabades muldades. Arutelu Orgaanikavaru mullas kujutab endast orgaanilise aine mulda ladestumise (+) ja kadude ( ) vahet. Vaadeldes Eesti muldade orgaanikavaru A org -horisondis tuleb tõdeda suuri erinevusi. Seejuures pälvib tähelepanu, et orgaanikavaru mullas ei seostu üldises plaanis fütoproduktiivsusega erinimelistel muldadel. Paepealsetel ja rähkmuldadel on looduslik fütoproduktiivsus väiksem kui kamar-leetmuldadel (Kõlli, 1991a, 1991b). Orgaanikavaru poolest on olukord vastupidine. Automorfsetel muldadel ületab fütoproduktiivsus sama protsessi poolhüdromorfsetel muldadel. Orgaanikavaru poolest aga on esirinnas poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad. Automorfsete muldade orgaanikavaru (huumusevaru) erinevuste põhjusena kerkib juhtiva algtegurina esiplaanile mulla reaktsioon, mis omakorda mõjutab mulla mikroorganismide grupilist ja liigilist koostist. Olulise tegurina tuleb siin arvesse asjaolu, et süsivesikute, rasvade ja valkude aktiivseteks lagundajateks mullas on mikroseened (Voinova jt., 1986). Nende arvukus happelise reaktsiooniga leetmuldades on oluliselt suurem kui rähk- ja paepealsetes muldades (Lasting jt., 1966; Lasting jt., 1988), seniste uurimuste kokkuvõttes (Kask, 1996) 2 7 cm kihis grammi mulla kohta 15 ja grammi orgaanilise aine kohta 3 korda enam kui rähkmullas. Samades muldades on mullabakterite arvukuse vahekord vastupidine: rähkmuldades on neid vastavalt 1,5 ja 7,7 korda rohkem. Paepealsete ja rähkmuldade orgaanilise aine kõrge sisalduse põhjusena tuleb eeltoodu kõrval nimetada veel nende koreserikaste karbonaatsete muldade tugevat läbikuivamist põuastel suvekuudel (pärsib mullamikrobioloogilist tegevust) ning huumuse fraktsioonilise koostise omapära (Kask, 1970, 1975). Orgaanikavaru suurenemine soostumisastme suurenedes on seletatav orgaanilise aine mineraliseerumise aeglustumisega seoses anaeroobsuse tugevnemisega, millega käib kaasas mulla mikroorganismide arvukuse oluline vähenemine ühiku (g) orgaanilise aine kohta (Kask, 1996). Samas suunas suureneb lagunemata ja poollagunenud orgaanilise aine osakaal mullas. Mulla orgaanilise aine mõju mulla viljakuse mõjutajana on üldjoontes teada. Käesoleva artikli teemaga seoses on kohane meenutada, et teiste tingimuste samaks jäämisel mulla viljakus suureneb orgaanilise aine varu suurenemisega mullas. See on üldine seaduspärasus, mis toimib kõikjal. Siinkohal on vaja aga rõhutada, et ühiku orgaanilise aine mõju fütoproduktiivsusele pole erinimeliste muldade piires ühesugune, mulla orgaaniline aine on koostiselt ja omadustelt suurtes piirides erinev substraat (Kask 1970, 1975). Teine oluline tõsiasi: mulla orgaanilise aine varu suured erinevused seostuvad mitmete teiste mulla karakteristikute muutustega (teatud amplituudis). Mõned neist mõjutavad mulla viljakust samas suunas kui orgaaniline aine (tuhaelementide sisaldus, mulla granulomeetriline koostis, põhjavee sügavus jm.), mõned aga vastupidises suunas (liigniiskus, liigne karbonaatsus, liigne koresesisaldus jm.). Tooduga seostub ka tuntud fakt (Kask, 1975, 1994): orgaanilise aine (s.h. huumuse) sisalduse ja A org -horisondi paksuse (seostub orgaanikavaruga) suurenemisega ei kaasne kõikides mullakooslustes mulla viljakuse samaväärset suurenemist, mõningates kooslustes aga muutub mullaviljakus (fütoproduktiivsus) orgaanilise aine varu näitajale vastupidises suunas (Kh-, K-K 0 -K I kooslustes).
6 114 Eeltooduga seletub ka tõsiasi, miks Lõuna-Eesti kamar-leetmuldadel levivate metsade hulgas on I ja II boniteediklassiga puistute osakaal suurem kui Põhja-Eestis (Eesti metsad, 1974), kus on ülekaalus suurema huumusevaruga mullad. Kokkuvõte 1. Eesti mitteharitavate muldade organo-akumulatiivse horisondi (A org -horisondi) orgaanikavaru keskmised näitajad on vahemikus t/ha. Automorfsetes muldades orgaanikavaru keskmised näitajad vähenevad reas: tüüpilised kamar-karbonaatmullad (paepealsed ja rähkmullad) leostunud- ja leetjad kamar-karbonaatmullad kamar-leetmullad. Keskmised näitajad on vahemikus t/ha. Poolhüdromorfsetes ja hüdromorfsetes muldades suureneb orgaanikavaru soostumisastme suurenemisega reas: gleistunud mullad kamar-gleimullad turvasjad gleimullad turvastunud gleimullad soomullad, keskmised näitajad on vahemikus t/ha. 2. Orgaanikavarude suured erinevused eri muldades on tingitud mitte niivõrd orgaanilise aine mulda ladestumise erinevast ulatusest kui orgaanilise aine mineraliseerumise ja väljauhtumise erinevast intensiivsusest. Mitteharitavates muldades jätkub orgaanikavaru suurenemine. Automorfsetes muldades selle tempo aja jooksul seoses mulla mineraalosa degradeerumisega väheneb, soostunud ja soomuldades seoses mulla mikrobioloogiliste protsesside aeglustumisega või soikumisega suureneb. 3. Orgaanikavaru määramisel on igal konkreetsel juhul vaja arvestada mulla peenese osakaalu mullamassis tervikuna. Eestis kõigub see vahemikus 0,5 100%. Vastav paranduskoefitsent orgaanikavaru leidmisel on 0,005 1,00. Kirjandus Eesti metsad. Tln., lk. Eesti NSV mullastik arvudes II. Tallinn, lk. Eesti NSV mullastik arvudes III. Tallinn, lk. Heinsalu A., Niine H., Veber K. Kultuuristamise mõju turvasmulla omadustele. EMMTUI tead. tööd LXX, Saku, lk , Kask R. Eesti NSV automorfsete muldade huumuse koostis. EMMTUI tead. tööd XX, Tln., lk , Kask R. Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet. Tln., lk. Kask R. Eesti muldade viljakus ja selle hindamine. Agraarteadus, nr. 4, lk , Kask R. Eesti mullad. Tln., lk. Kask R. Orgaanilise aine mõjust mulla tihedusele. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi toimetised 4, Tartu, lk , Kask R., Bergert L., Heinsalu A., Põldoja A. Rähk- ja soostunud kamarmuldade omaduste muutumine seoses nende ülesharimisega. Maaviljelus 29/88. Tln., lk , Kask jt.: Каск Р., Бергерт Л., Хейнсалу А., Пыльдоя А. Изменение своиств дерново-карбонатной и дерново-глеевых почв в связи с их освоением. Научн. Тр. ЭстНИИЗМ т. LXV, Таллинн, c , Kask R., Hannolainen G., Bergert L., Põldoja A. Soostunud liiv-, liivsavi ja savimuldade omaduste muutumine uudismaal. EMMTUI tead. tööd LXX, Saku, lk , Kask R., Niine H. Kuumutuskadu mulla karakteristikuna. Käsikiri. EMI. Saku, Kask R., Veber K., Bergert L. Eesti NSV automorfsete muldade koresesisaldus. EMMTUI tead. tööd XLV, Tln., lk. 3 7, Kitse E., Leis R. Eesti haritavate muldade aktiivvee mahutavus, huumusevaru ja saagipotentsiaal. Eesti Põllumajandusülikooli teadustööde kogumik 187, Tartu, lk , Kõlli R. Ökosüsteemide fütoproduktiivsuse pedoökoloogiline analüüs I. Metsad. Agraarteadus, nr. 1, lk , 1991a. Kõlli R. Ökosüsteemide fütoproduktiivsuse pedoökoloogiline analüüs II. Põllu- ja rohumaad. Agraarteadus, nr. 3, lk , 1991b. Lasting V., Kaarli L., Gurfel D. Põhja-Eesti mullaerimite mikrofloora ja selle sõltuvus muldade kultuuristamisest. EMMTUI tead. tööde kogumik VIII, Tln., lk. 7 69, 1966.
7 Lühiülevaade Eesti põhiliste mitteharitavate muldade orgaanilise aine varudest 115 Lasting jt.: Ластинг В., Каарли Л., Аасару М., Лайтамм Х. Микрофлора подзолистых и болотноподзолистых почв южной Эстонии и ее зависимость от окультуривания. Научн. Тр. ЭстНИИЗМ т. LXII, Таллинн, c , Truu A., Veber K., Niine H. Soode kuivendamise ja kultuuristamise mõjust turvasmuldade omadustele ja soo arengule. EMMTUI tead. tööde kogumik XVI, Tln., lk , Voinova jt.: Войнова-Райкова Ж., Ранкова В., Ампова Г. Микроорганизмы и плодородие. Москва, c.
EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS,
264 EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS, SELLE DÜNAAMIKA JA MÕJU MULLA VILJAKUSELE R. Kask SUMMARY: The thickness of the humus horizon in the main arable soils of Estonia, its dynamics
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
RohkemSlide 1
PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria
RohkemEVS standardi alusfail
EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
Rohkemrp_ IS_3
Page 1 of 5 Üldine informatsioon Kummelitee Exemption Flags Toote nimi Exempt from Artwork Exempt from NEP Reporting Country Lipton Brand Name CAMOMILE Product Name Legal Description Country Kummelitee
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemEfektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus
Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Endla Reintam Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Mullateaduse ja agrokeemia osakond, Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Tel: +372 731 3534, e-mail:
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemVõistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal
Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemTallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste
Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemEELNÕU
Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loeng2www.ppt [Compatibility Mode]
Biomeetria 2. loeng Lihtne lineaarne regressioon mudeli hindamisest; usaldusintervall; prognoosiintervall; determinatsioonikordaja; Märt Möls martm@ut.ee Y X=x~ N(μ=10+x; σ=2) y 10 15 20 2 3 4 5 6 7 8
RohkemTAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES
230 TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES ABSTRACT: Balance of plant nutrients in Estonian agriculture. Total and active of plant nutrients (on the average of 1996 2000) was calculated for Estonian
RohkemMee kvaliteet
Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019
RohkemPowerPointi esitlus
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad
RohkemSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
Rohkem(Tõrked ja töökindlus \(2\))
Elektriseadmete tõrked ja töökindlus Click to edit Master title style 2016 sügis 2 Prof. Tõnu Lehtla VII-403, tel.6203 700 http://www.ttu.ee/energeetikateaduskond/elektrotehnika-instituut/ Kursuse sisu
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
RohkemKeemia koolieksami näidistöö
PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:
RohkemEDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj
EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.
RohkemKULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS
3 TEADUSTÖÖD KULTUURROHUMAA MULLA TOITAINETE SISALDUS, BOTAANILINE KOOSSEIS JA SAAGIKUS TAVA- NING MAHETALUS ABSTRACT: Nutritive status of soils, botanical composition and yielding ability of grasslands
RohkemLoodusõpetuse ainekava 5
Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)
RohkemSõnajalad
1. Sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega! Eelised: *Kahjurid ja haigused ei kahjusta; *Taluvad erinevaid kasvukoha tingimusi (kui kõrrelised eelistavad vaid kuiva kasvukohta,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemSIDE (IRT 3930) Loeng 10/2011 Võrguteenused Teema - teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. T
SIDE (IRT 3930) Loeng 10/2011 Võrguteenused Teema - teenused Avo Ots telekommunikatsiooni õppetool, TTÜ raadio- ja sidetehnika inst. avots@lr.ttu.ee Teenused 361 Lairibaühendus Teenused 362 Traffic Classes
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemSihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri
Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade
RohkemMicrosoft PowerPoint - ainevahetus.ppt [Compatibility Mode]
Triin Marandi Tartu Forseliuse Gümnaasium EHK METABOLISM organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum erinevad orgaanilised ained väliskeskkonnast sünteesivad ise kehaomased
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemMicrosoft Word - GL Tekst.docx
Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.
RohkemTallinna Reaalkool Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, m
Ainekavad III kooliaste loodusained geograafia 8. klass Loodusvööndite geograafia Loodusvööndid Looduskomponentide seosed Kliima, mullad, taimkate, loomastik, veestik, pinnamood- vastastikused seosed.
RohkemVõrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener
Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)
Rohkemefo03v2pkl.dvi
Eesti koolinoorte 50. füüsikaolümpiaad 1. veebruar 2003. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused NB! Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik. Kõik alternatiivsed
RohkemMicrosoft Word - vundamentide tugevdamine.doc
10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemSolaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017
Solaariumisalongides UVseadmete kiiritustiheduse mõõtmine. Tallinn 2017 1. Sissejuhatus Solaariumides antakse päevitusseansse kunstliku ultraviolettkiirgusseadme (UV-seadme) abil. Ultraviolettkiirgus on
RohkemRegressioonanalüüsi kodutöö Indrek Zolk 30. mai a. 1 Andmestiku kirjeldus Käesoleva kodutöö jaoks vajalik andmestik on saadud veebiaadressilt ht
Regressioonanalüüsi kodutöö Indrek Zolk 30. mai 2004. a. 1 Andmestiku kirjeldus Käesoleva kodutöö jaoks vajalik andmestik on saadud veebiaadressilt http://www-unix.oit.umass.edu/~statdata/statdata/stat-anova.html.
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Difraktsioon
Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,
RohkemPowerPoint Presentation
Biogaasi tootmise ressurss Saaremaa loomafarmide ja toiduainetööstuse biolagunevate jäätmete baasil Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool peep,pitk@ttu,ee + 372 55604106 Kes ja kust? TTÜ Keemiainstituudi
Rohkem(Microsoft Word - Turult k\365rvaldatud ohtlikud tooted_Juuli 2013.doc)
Terviseamet on kõrvaldanud turult mitmeid ohtlikke tooteid Turult kõrvaldatud tooted: 1. Hiinas toodetud Paiang meeste sõrmikud (EAN kood puudub), mis ei vasta toote nõuetele vastavuse seadusele, kuna
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemImatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü
Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab
RohkemWord Pro - diskmatTUND.lwp
Loogikaalgebra ( Boole'i algebra ) George Boole (85 864) Sündinud Inglismaal Lincolnis. 6-aastasena tegutses kooliõpetaja assistendina. Õppis 5 aastat iseseisvalt omal käel matemaatikat, keskendudes hiljem
RohkemTiia Salm 2011 Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pd
Online kirjastus CALAMÉO Calameo kujutab endast on-line kirjastust, mis võimaldab oma dokumente avaldada e-raamatuna tasuta. Failid (Pdf, Word, Excel, PowerPoint, Open Office) tuleb esmalt keskkonda üles
RohkemKaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning
Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.
RohkemTOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA Liivalao 11, Tallinn Müügijuht E-post: i
TOOTEKATALOOG MAIN OFFICE IN TALINN, ESTONIA paneelid ja ehitustarvikud TOOTEKATALOOGI SISUKORD Poltherma Seina sandwich paneel PUR / PIR ThermaStyle PRO seina sandwich paneel ThermaDeck PRO katuse sandwich
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
RohkemVihmaussid – viljaka mulla ehitajad
Vihmaussid viljaka mulla ehitajad Vihmausside tähtsus ja soovitused nende soodustamiseks põllumajanduses Lühidalt Tänapäeval teatakse palju vihmausside üldisest taksonoomiast ja bioloogiast, samas on suhteliselt
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
Rohkem