EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS,
|
|
- Riina Nõmme
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 264 EESTI PÕHILISTE HARITAVATE MULDADE HUUMUSHORISONDI PAKSUS, SELLE DÜNAAMIKA JA MÕJU MULLA VILJAKUSELE R. Kask SUMMARY: The thickness of the humus horizon in the main arable soils of Estonia, its dynamics and influence on soil fertility. The thickness of the humus horizon (A org -horizon) of Estonian arable soils varies from 10 to 100 cm. The humus horizon is thinner in soils on massive limestone and thicker in deluvial soils. Before 1950 the average thickness of the A org -horizon in the main arable soils in Estonia varied from 19 to 27 cm. Within nearly half a century the thickness of the humus horizon of Estonian light-textured arable soils has increased by a third. The reason lies in a increase in the depth of ploughing and the horizontal displacement of soil particles due to erosion and soil cultivation. Differences in the yield of crops grown on different soils are closely connected with the thickness of the A org -horizon, the coefficient r (R) varying from 0,87 to 0,96 (see Table 3). Considering the relatively rapid increase of the thickness of the A org -horizon and its anthropogenic nature it should by no means be recommended for use as an estimate of soil fertility. The influence of the thickness of the humus horizon on soil fertility is sufficiently well reflected in the standard estimates of the taxonomic units of soil classification. Keywords: the thickness of the humus horizon, arable soil, nonarable soil, dynamics of thickness of arable soil, soil fertility. Mulla karakteristikute hulgas on üheks põhiliseks huumushorisondi (mullakihi, mustmulla kihi, pealispinna, künnikihi, kamarakihi) paksus e. tüsedus. Selle järgi võrdlesid ja hindasid oma maid tegevpõllumehed, see oli (on) üheks näitajaks, mille järgi eristati maa hindamisel hindeklasse (Klassifikatsionnõje, 1904; Juhatuskiri, 1923) ning mida arvestati muldade viljakuse hindamisel hindepunktilises süsteemis (Kask, 1965, 1975). Mulla huumushorisondi paksus ei kaota mulla viljakuse määrajana kunagi oma tähtsust. Ja ometi tuleb tõdeda, et selle teguri arvestamise moodus maa hindamisel vajab kooskõlla viimist huumushorisondi paksuses ja mulla viljakuse hindamise tehnoloogias aja jooksul esiletulnud muutustega. Käesolevas artiklis illustreeritakse huumushorisondi paksuse muutumist aja jooksul, samuti huumushorisondi paksuse mõju mulla efektiivsele viljakusele (kultuuride saagikusele) ning juhitakse tähelepanu huumushorisondi paksuse arvestamisele mulla viljakuse hindamisel. Metoodika Uurimus tugineb Eesti Maaviljeluse Instituudis aastakümnete jooksul ( ) laekunud uurimisandmetele. Terminit huumushorisont käsitletakse siin laiendatud tähenduses, nii nagu seda on tehtud enamikus mullateaduslikes töödes. See tähendab, et termini huumushorisont all mõistetakse huumushorisonti, s.o. kamarhorisonti (A 1 - e. A1-, e. A-horisonti) ja ka turvasjat kamarhorisonti (AT) ning nende summat (A 1 +AT). Haritavatel maadel on algsesse huumushorisonti kaasatud (sisse küntud) mitmesuguses ulatuses materjali huumushorisondile järgnevast horisondist, milleks võib olenevalt mullast olla eluviaal- e. leethorisont (A 2 e. A2, E, Al, EL) või illuviaalhorisont (B, BC) ja gleihorisont (G), erodeeritud muldadel aga nii mõnigi kord eluviaal- ja illuviaalhorisont. Taolist horisonti eristatakse kui haritavat e. künnikihti ja seda tähistatakse teaduslikus kirjanduses kui A k või ka (erodeeritud muldade puhul) A 1 /A 2, A 1 /B jne. On ka kohti, kus huumushorisondi nimetuse all eristatav horisont on oluliselt paksem kui haritav kiht. Sel juhul on õige haritavat kihti (A k ) vaadelda sellele järgnevast (A 1 e. A) lahus. Huumushorisont võrdub sel juhul A k ja A 1 horisondi summaga.
2 Eesti põhiliste haritavate muldade huumushorisondi paksus, selle dünaamika ja mõju mulla viljakusele 265 Käesolevas uurimuses on haritavate muldade huumushorisondina käsitletud haritavat kihti koos sellega liituva mitteharitava huumushorisondiga. Vahet tegemata orgaanikarikkama pindmise osa geneetilise loomuse vahel, eristatakse see käesolevas edaspidi varasema (Kask, 1975, 1996) eeskujul kui A org -horisont, s.o. orgaanoakumulatiivne horisont, mis ühtib tähenduselt epipedoni ja huumuskattega R. Kõlli (1994) käsitluses. Uurimistulemused A org -horisondi paksuse kohta on olemas ulatuslik materjal, mis on laekunud mullastiku kaardistamise ja muldade hindamise 1 käigus (Lillema, 1958; Kask, 1975, 1996, 1998; Kokk, Rooma, 1978; Eesti, 1983; Rooma, 1985; Lemetti, 1996 jt.). Tuginedes nendele võib teha üldistuse: haritavate automorfsete muldade A org -horisondi tänapäeva paksus on üldjuhul suurem kui samanimeliste mitteharitavate muldade oma (turvasjatel ja turvastunud muldadel see alati nii ei ole). Haritavate ja mitteharitavate muldade A org -horisondi paksuse võrdlemisel tuleb arvestada, et esimeste tasakaaluline tihedus on oluliselt suurem (Kask, 1998) ja et see on sõltuvalt harimisalasest seisundist suurtes piirides erinev (Vipper, Lauringson, 1987; Kanal, Vipper, 1994). Viimasega kaasnevad A org -horisondi paksuse olulised erinevused. Kõige kobedam on muld vahetult pärast kündmist ja kõige tihedam (kerge lõimisega mineraalmuld) pärast kartuli kombainiga koristamist. A org -horisondi paksuse muutused (künnist künnini) 5 10 cm võrra on üsna sagedased. Kogemustega mullauurijad arvestavad toodut ning korrigeerivad horisondi mõõdetud paksust, viivad selle üle tasakaalulisele tihedusele (selles on palju subjektiivset). On tõenäoline, et põllunduse algaastatel oli samanimeliste haritavate ja mitteharitavate muldade A org -horisondi paksus lähedane. Võimalik, et see võis olla haritaval maal isegi väiksem (tihenemise tõttu). Raudadra kasutusele võtmisega süvenes künnikiht, A org -horisondi paksus kujunes vastavalt kündmise sügavusele. Viimane omakorda sõltus ka mullast. A org -horisondi paksusest hobuadra perioodil pakuvad ülevaadet mullastiku uurimised enne traktorkünnile üleminekut, s.o. enne aastat (tabel 1). Väärib tähelepanu, et A org -horisondi paksus oli sel perioodil haritaval maal lähedane samanimeliste muldade omale mitteharitavatel maadel. Siiski võib täheldada tendentsi kamar-karbonaatmuldade (rähkmullad, leostunud ja leetjad kamar-karbonaatmullad) A org -horisondi paksus oli haritavatel maadel väiksem kui mitteharitavatel. Kamar-leetmuldadel oli see vastupidi. Tabel 1. Eesti põhiliste muldade A org -horisondi paksus a. uurimisandmetel, cm Table 1. The thickness of the A org -horizon of main Estonian soils as measured in , cm Muld / Soil Mitteharitavad / Nonarable soils Haritavad / Arable soils n x s s % n x s s % Rähkmullad Sod-calcareous soils 86 20,8 5, ,1 3,8 20 Leostunud mullad Leached sod-calcareous soils 41 23,2 6, ,6 3,6 16 Leetjad mullad Podzolized sod-calcareous soils 31 22,2 5, ,0 3,9 18 Kamar-leetmullad Sod-podzolic soils 70 18,6 5, ,9 3,6 18 Gleistunud kamarmullad Gleyed soddy soils ,0 5, ,5 3,2 12 Gleistunud kamar-leetmullad Gleyed sod-podzolic soils 67 19,8 6, ,0 3, Sajandi alul kasutusel olnud hindamistabelites (Klassifikatsionnõje, 1904; Juhatuskiri, 1923) oli põllumaa hindeklasside eristamise esimeseks tunnuseks pealispinna minimaalne sügavus. Selle all mõisteti tegelikult huumushorisondi paksust. I ja II klassi maadel oli see 10 ja enam tolli, III VIII klassi maadel 3 ning 10 tolli vahel. Kõige suurema osakaaluga muldade, s.o. VI (34,9%) ja VII (26,3%) klassi diagnostikas näidati pealispinna sügavuseks 4 6 tolli, s.o. 10,2 15,2 cm (1 = 2,54 cm). Juba siis oli pealispinna sügavus tegelikult suurem, kui seda vastava klassi diagnostikas näidati. Hindeklasside diagnostika tugines põldude seisundi hindamisele eelmisel sajandil.
3 266 R. Kask Maade ülesharimisega tulevad mullas esile muutused, mis mõjutavad A org -horisondi paksust erinevates suundades: orgaanilise aine mineraliseerumine ja horisondi tihenemine kallutavad A org -horisondi paksust vähenemise suunas, künnikihi süvendamine aga suurenemise suunas. Seega jäi kamar-karbonaatmuldade A org -horisondi paksuse muutumise suunas määrajana domineerima mulla tiheduse suurenemise mõju, kamar-leetmuldadel aga künnikihi süvendamise efekt. Samanimelised mullad ei ole erinevates piirkondades A org -horisondi paksuse poolest ühesugused (tabel 2). Rähk- ja veerismullad on Loode-Eesti tasastel ja kumeratel põlluosadel valitsevad mullad. Nende kõrval kohtab nõgusatel reljeefielementidel leostunud muldi, mis on mingisugusel määral deluviaalsed. Sellega seoses eristuvad need mullad selles piirkonnas keskmisest paksema A org -horisondiga muldadena. Kesk-Eestis kohtab rähkmuldi peamiselt kumeratel pinnavormi elementidel, mis on mingil määral haaratud erosioonist. Selle tõttu on nende muldade A org -horisont keskmisest õhem. Tabel 2. Haritavate muldade A org -horisondi paksus e. piirkondlikud erinevused a. uurimisandmetel, cm Table 2. Regional differences in the thickness of the A org horizon as measured in the period , cm Piirkond, muld / District, soils n x s s % Nissi kaardileht (1948. a.) / Within the map of Nissi Rähk- ja veerismullad / Sod-calcareous soils 76 20,6 4,1 19,9 Leostunud mullad / Leached sod-calcareous soils 14 26,1 4,0 15,3 Ravila eliitseemnekasvatuse katsemajand (1957. a.) Environs of Ravila Rähkmullad / Sod-calcareous soils ,6 4,2 20,4 Gleistunud kamarmullad / Gleyed soddy soils 8 28,8 3,6 12,5 Paide kaardileht (1948. a.) / Within the map of Paide Rähkmullad / Sod-calcareous soils 7 16,5 1,9 11,5 Leostunud mullad / Leached sod-calcareous soils 26 21,7 4,6 21,2 Leetjad mullad / Podzolized sod-calcareous soils 40 20,1 3,9 19,4 Kamar-leetmullad / Sod-podzolic soils 11 20,7 6,6 31,8 Jõgeva kaardileht (1949. a.) / Within the map of Jõgeva Rähkmullad / Sod-calcareous soils 9 19,4 3,2 11,9 Leostunud mullad / Leached sod-calcareous soils 29 22,6 4,5 19,9 Leetjad mullad / Podzolized sod-calcareous soils 21 21,8 4,7 21,6 Kamar-leetmullad / Sod-podzolic soils 23 21,7 4,1 18,9 Gleistunud kamarmullad / Gleyed soddy soils 6 24,0 1,3 6,5 Maarja-Magdaleena kaardileht (1949. a.) Within the map of Maarja-Magdaleena Leostunud mullad / Leached sod-calcareous soils 14 20,6 2,9 14,1 Leetjad mullad / Podzolized sod-calcareous soils 23 21,7 3,2 14,7 Kamar-leetmullad / Sod-podzolic soils 38 20,7 3,5 16,9 Gleistunud kamarmullad / Gleyed soddy soils 4 23,3 5,3 22,7 Gleistunud kamar-leetmullad / Gleyed sod-podzolic soils 4 20,8 3,0 14,4 Väimela õppemajand (1949. a.) / Väimela State Farm Kamar-leetmullad / Sod- podzolic soils 95 18,7 3,2 17,1 Gleistunud kamar-leetmullad Gleyed sod-podzolic soils 11 20,2 3,1 15,3 Tartu raj. L. Koidula nim. kolh. Kuustes (1950. a.) Koidula Collective Farm in Kuuste district Kamar-leetmullad / Sod-podzolic soils 64 20,3 3,7 18,2 Gleistunud kamar-leetmullad / Gleyed sod-podzolic soils 25 19,9 2,4 12,1
4 Eesti põhiliste haritavate muldade huumushorisondi paksus, selle dünaamika ja mõju mulla viljakusele 267 Seoses üleminekuga traktorkünnile ja järjest võimsamate traktorite kasutuselevõtuga suurenes künni sügavus ja vastavalt sellele A org -horisondi paksus. RPI Eesti Põllumajandusprojekti mullastikukaardistamisel ( a.) laekunud materjalide alusel on muu hulgas välja toodud ka haritavate maade A 1 -(A org -)horisondi keskmine tüsedus (paksus). Lõuna-Eesti kamar-leetmuldade A 1 -horisondi keskmine paksus ületas sel ajal märgatavalt hobuadra perioodi vastava keskmise näitaja (19,9 cm; tabel 1), erimite (kamar-leetmulla) keskmised kõikusid vahemikus 22,4 25,1 cm (Kokk, Rooma, 1978). Samade muldade (Põlva rajoonis) paksuseks (tüseduseks) oli a. avaldatud töös (Rooma, 1985) näidatud 28,7 cm a. avaldatud töös (Lemetti, 1996) käsitatakse eelnimetatuid muldi kolmes erinevas ühikus, näidates nende A-horisondi keskmiseks paksuseks 29,2, 30,9 ja 32,0 cm. Eeltoodu osutab A org -horisondi paksuse olulisele suurenemisele aja jooksul. Ja seda olukorras, mil künni sügavus on viimastel aastakümnetel olnud praktiliselt ühesugune, cm. A org -horisondi paksuse muutumisest haritaval maal. Haritava kihi mass ja maht intensiivsel maaviljelusel kas: 1) vähenevad (vee- ja tuule-erosiooni, orgaanilise aine mineraliseerumise, tihenemise ja eluviaalse sufosiooni toimel); 2) püsivad praktiliselt muutumatutena; 3) suurenevad (alluviaal-, deluviaal- ja tuulesetete kuhjumise ning tehnogeense pealekande, samuti künnikihi süvendamise tulemusena). Haritava kihi massi ja mahu vähenemisel laskub haritav kiht algse maapinna suhtes järjest sügavamale, haritavasse kihti kaasatakse künniga materjali A org -horisondile järgnevast horisondist. Algne, mullatekkeprotsessis kujunenud kahe horisondi vaheline üleminekuhorisont (A 1 B; A 1 A 2 jne) väheneb või lakkab olemast, künnikiht liitub selgepiiriliselt järgneva horisondiga, horisondi looduslik e. pedogeenne üleminek asendub tehisliku e. tehnogeensega. Viimane ongi künnikihi arenguloo üheks olulisemaks tunnistajaks (joon. 1). Mullastiku-uurimise materjalide ja tähelepanekute alusel võib väita, et haritavate turvasjate ja turvastunud muldade haritava kihi üleminek tasandikel on kõikjal tehnogeenne. Sama võib öelda põhilise osa automorfsete muldade kohta. Öeldu kehtib ka nendel juhtudel, kui A org -horisont on oluliselt suurem kui tänapäeva haritav kiht. Kohtades, kus haritava kihi mass või maht vähenevad, langeb A org -horisont kokku haritava kihiga. Künnikihi paksuse hoiab vastavuses taotletava künnikihi paksusega künnikihti altpoolt kaasatud materjal. Küntud põllud on sel juhul laigulised. Muutliku reljeefiga aladel vahelduvad eelpool kirjeldatud alad kohtadega, kuhu toimub mullamassi pealeuhtumine või -kanne. Selle kihi paksus võib olla mõnest sentimeetrist kuni meetrini või isegi enam. Ühe erosioonitsükli vältel pealekantud mullakihi paksus võib ekstreemsetel juhtudel ulatuda cm. Pealeuhe segatuna künnikihiga liitub A org -horisondiga, selle paksus suureneb vastavalt pealeuhtele, tegevkünnikihi alla moodustub harimishaardest väljunud A org -horisondi osa. Eeltooduga seletuvad looduses täheldatavad tõsiasjad: põllu A org -horisondi keskmine paksus on seda suurem, mida enam on reljeef liigestatud ja mida suurem on pealeuhteliste muldade osakaal, ja A org -horisondi keskmine paksus põllul suureneb erosiooni intensiivsuse suurenemisega (erodeeritud muldade osas määrab A org -horisondi paksuse ära künnisügavus, pealeuhtelistel aladel liitub sellele pealeuhutud või -kantud materjal, mille kuhjumine on aja jooksul intensiivistunud). A org -horisondi paksuse suurenemine viimastel aastakümnetel on eespool kirjeldatu kõrval seotud põllutöömasinate massi suurenemisega. Nende tehnogeense surve mõjul muld tiheneb. Sellega seoses väheneb künnikihi paksus mineraalmuldadel keskmiselt 2 cm iga 0,1 tihedusühiku (g/cm 3 ) kohta. Pärast saagi koristamist ületab mulla tihedus raskete masinatega korduvalt ülesõidetud kohtades tasakaalulise tiheduse 0,2 0,3 ühiku võrra. Kui künnisügavus on reguleeritud tasakaalulise lasuvustihedusega mulla kündmisele, siis kaasab ader sellistes kohtades künnikihti materjali altpoolt 4 6 cm ulatuses. Iga sentimeeter aluskihist (A 2 - või B-horisondist) kaasatud materjali suurendab tasakaalulise tihedusega künnikihi paksust 1,1 1,3 cm võrra. A org -horisondi suurenemise objektiivsete asjaolude hindamisel ei saa jätta arvestamata subjektiivsete tegurite võimalikkust horisondi paksuse mõõtmisel. Horisondi paksus muutub vastavalt selle tiheduse muutumisele ajavahemikus künnist künnini, mis võib mineraalmuldades olla 0,8 1,6 g/cm 3 piires (joon. 2 ja 3). Sellele vastab haritava kihi paksus näiteks 16 cm kuni 32 cm. Seepärast on tähtis, et A org -horisondi paksust mõõdetaks võimalikult
5 268 R. Kask tasakaalulise tiheduse juures või et mõõtmisel leitud näitaja viidaks üle paksusele tasakaalulise tiheduse juures.
6 Eesti põhiliste haritavate muldade huumushorisondi paksus, selle dünaamika ja mõju mulla viljakusele Joonis 1. Näiteid A org -horisondi ülemineku variantidest Figure 1. Examples of the transitional variants of the A org -horizon 1 rähkmuld, üleminek A 1 B pedogeenne / sod-calcareous soil, transition A 1 B pedogenic 2 kamar-gleimuld, üleminek A 1 Bg pedogeenne / soddy gley soil; transition A 1 Bg pedogenic 3 turvasjas gleimuld, üleminek AT k G tehnogeenne / peaty-soddy gley soil, transition AT k G tehnogenic 4 kamar-leetmuld, üleminek A k A 2 tehnogeenne / sod-podzolic soil; transition A k A 2 tehnogenic 5 erodeeritud kamar-leetmuld, üleminek A k A 2 tehnogeenne / eroded sod-podzolic soil, transition A k A 2 tehnogenic 6 deluviaalmuld, A d tehnogeenne / deluvial or talus soil, A d tehnogenic
7 270 R. Kask Joonis 2. Mulla tihedus metsas ja põllul Figure 2. Bulk density of soil in the forest and on the arable land I liivsavilõimisega kamar-leetmuld Pollis / loamy sod-podzolic soil in the environs of Polli II saviliivlõimisega kamar-leetmuld Antsla lähedal / sandy-loamy sod-podzolic soil in the environs of Antsla III saviliivlõimisega kamarmuld Ravilas (III 1) ja Tännassilmas (III 2) / sandy-loamy soddy soil in the environs of Rävala (1) and Tännassilma (2) 1 metsas / in the forest; 2 põllul / on the arable land Huumushorisondi paksuse mõju mulla viljakusele. Eesti Maaviljeluse Instituudi uurimisandmetel (Kask, 1975) on kultuuride saagikus automorfsetel muldadel kõige enam sõltuv huumushorisondi paksusest. Olenevalt uurimisobjektist, muldade kooslusest, iseloomustab seost nende näitajate vahel korrelatsioonikordaja (r), mis mõnedel uuritud objektidel (1964. a.) oli 0,72 0,96. Sellest on leitav (r 2 ), et 52 92% saagikuse üldisest dispersioonist on tingitud huumushorisondi paksuse ning sellega seoses olevate mulla- ja maaomaduste erinevustega uuritud koosluses. Viimastest on olulisemad maapinna reljeef ja niiskusrežiim. Huumushorisondi paksuse suurenemisega suureneb kultuuride saagikus olenevalt mulla kooslusest (uurimisobjektidest) kas progresseeruvalt (ühtlaselt kogu huumushorisondi paksuse amplituudis) või regresseeruvalt. See on tingitud mitte niivõrd huumushorisondi paksuse mõjust otseselt, vaid sellest, missugused mullaomadused muutuvad koos huumushorisondi paksuse muutumisega ning milline on nende mõju saagikusele (tabel 3). Huumushorisondi paksuse arvestamine mulla viljakuse hindamisel. Käesoleva sajandi esimesel poolel (ka varem) oli maade eristamisel hindeklassidesse üheks põhiliseks tunnuseks huumushorisondi paksus. Hindamiskaardil (plaanil) eristati hindeklassid. See oli ainuke maa loomust iseloomustav kartograafiline materjal ettevõtete maafondist. Suuremõõtkavaliste mullastikukaartide koostamisega minetasid hindamiskaardid oma algse tähtsuse. Mullastikukaardil edastatud informatsioon on mitmekülgsem, kaardil eristatud mulla liigid, erimid jne. kajastavad mulla geneetilist olemust ja selle kaudu ka mulla viljakust. Hiljem (alates aastast) hakati mullastikukaartidel eristatud muldade viljakust iseloomustama veel eri näitajaga, viljakuse hindega (boniteediga) hindepunktides. Nende määramisel oli (on) muu kõrval üheks põhiliseks huumushorisondi paksus ja huumusesisaldus (Kask, 1965, 1975; Maade, 1992).
8 Eesti põhiliste haritavate muldade huumushorisondi paksus, selle dünaamika ja mõju mulla viljakusele 271 Joonis 3. Näiteid kamar-gleimuldade tiheduse muutumisest vegetatsiooniperioodil A. Põldoja uurimise andmetel Figure 3. Examples of the changes of the bulk density of soddy gley soil in the vegetation period. Pesearcher A. Põldoja Tiheduse määramise ajad (alates vasakult): 10.05; 15.06; ja / Dates of testing 10.05; 15.06; and j A k künnikiht / cultivated layer; Gox gleioksüdatsiooni horisont / gley-oxic horizon; G gleihorisont / gley horizon; l liiv / sand; sl saviliiv / sandy loam; ls liivsavi / clay loam; s savi / clay Tabel 3. Näiteid huumushorisondi (A org ) paksuse (x) mõjust kultuuride saagikusele (y) Table 3. Examples of the influence of the thickness of the A org -horizon on the yield of crops A org -horisont, cm Kul- Regressioon * Saak, t/ha / Yield, t/ha Thickness A org -hor., cm tuur Regression equation * R, r Lim Culx s Lim y sy y = a + bx bx 2 Limits ture Kamar-karbonaatmuldade kooslus Esnas, 1964 / Association of sod-calcareous soils oder ,6 3,3 1,71 3,43 2,412 0,50 y = 26,9 + 5,16 x 0,90 barley Kamar-leetmuldade kooslus Viiratsis, 1964 / Association of sod-podzolic soils oder y = 17,1 + 6,75 x ,1 8,4 2,10 4,27 3, barley 0,074 x 2 0,88 Kamar-leetmuldade kooslus Hummulis, 1964 / Association of sod-podzolic soils hein ,1 4,4 4,88 24,88 13,0 5,63 y = 88,5 + 8,5 x 0,87 hay Kamar-leetmuldade ja nende erodeeritud variantide kooslus Antslas, 1964 Association of sod-podzolic and eroded soils at Antsla oder y = 55,5 + 1,6 x ,3 32,8 1,58 3,68 2,53 0,66 barley 0,0084 x 2 0,84 Kamar-leetmuldade ja nende erodeeritud variantide kooslus Moostes Association of sod-podzolic soils and eroded soils at Mooste oder ,9 29,0 1,83 4,43 2,85 0,75 y = 61,1 + 0,88 x 0,96 barley * Võrrand väljendab huumushorisondi paksuse mõju saakide suhtelisele tasemele, keskmine = 100 The regression equation enables a characterization of thr influence of the thickness of the A org -horizon to the relative yield, average yield = 100%
9 272 R. Kask Huumushorisondi paksuse arvestamine iga konkreetse koha viljakuse hindamisel oli põhjendatud ajal, mil muldi ei eristatud veel tüpoloogiliste ühikute tasemel, s.o. enne suuremõõtkavalist mullastiku kaardistamist. See oli põhjendatud veel ka siis, kui viljakust hinnati vahetult koos mullastiku kaardistamisega mullaprofiili hindamisel. Pärast mullastiku suuremõõtkavalise kaardistamise lõpuleviimist on huumushorisondi (ka huumusesisalduse) eraldi arvestamise vajadus põllumajandusmaade viljakuse hindamisel kaotanud oma varasema aktuaalsuse. Põhjusi on mitu. Esiteks. Mullastikukaartidel eristatud ühikud on detailselt iseloomustatud (Kask, 1975; Kokk, Rooma, 1978; Eesti, 1983). See asjaolu lubab (lubas) mullastikukaartidel eristatud ühikute kohta välja tuua keskmise viljakushinde. Põllumajandusettevõtete kõlvikute (maatükkide) viljakuse keskmine hinne on seega leitav erinimeliste muldade hinnete kaalutud keskmisena. Teiseks. Erinevate mullaerimite ühtsete normatiivsete hinnete (hindamistabelites; Kask jt., 1984; Kask, 1992, 1994) järgi hindamisel on töömaht palju (sadu?) kordi väiksem kui iga mullakontuuri hindamisel sellele iseloomulike karakteristikute järgi. Pealegi on viimasel moodusel hindamisel subjektiivsete vigade võimalus suurem. Kolmandaks. Mulla karakteristikud, mille alusel viljakuse hinne hindamistabelitest (Kask, 1965; Maade, 1992) leitakse, on ajas muutuvad. Nendest üheks põhiliseks on huumushorisondi paksus. Selle suurenemine sügavama künni, erosiooni ja raskete masinate toimel ei suurenda mulla viljakust (boniteeti) teiste muldade suhtes. Eeltoodu tähelepanuta jätmine on põhjustanud ebasoovitavaid tagajärgi. Riigi Maa-ameti poolt välja antud maahindamise tabelites (Maade, 1992) on hinnete eristamisel üheks põhiliseks näitajaks taas huumushorisondi tüsedus. Selle karakteristiku mõju arvestamisel on lähtutud varasemast tööst (Kask, 1965), mil A org -horisondi paksus oli oluliselt väiksem kui praegu. Hinnates nüüd uue tabeli (Maade, 1992) järgi näiteks Põlva ümbruse muldi, leitakse, et samade muldade viljakuse hinne on A org -horisondi paksenemise tõttu suurenenud 5 10 hindepunkti võrra. Ajavahemikul a. avaldatud vabariigi haritava maa keskmine viljakus hindepunktides on aga vähenenud: , hilisema korrektuuri järgi orienteeruvalt 39 hindepunkti. Toodu alusel võib väita, et mulla faktilised karakteristikud, hinded hindamistabelites ja väljapandud hinded ei ole enam omavahel kooskõlas. Sellised mullaomadused nagu A org -horisondi paksus, huumusesisaldus, happesus, toitainete sisaldus, agrofüüsikaline seisund jm. on maakasutusega kiiresti muutuvad. Kui muldade viljakuse hindamine põhineb nendel karakteristikutel, siis vajatakse hindamistabelite sagedast reguleerimist ning mullaomaduste korduvat määramist. Kõik see on aga seotud suure aja- ja töökuluga. Seepärast väärib tähelepanu alternatiiv. Mulla viljakuse hinne määratakse põhiliste karakteristikute järgi, milleks on mulla lõimis ja mulla mineraalosa mineraalne-keemiline koostis. Viimane seostub mulla klassifikatsiooniliste (tüpoloogiliste) ühikutega. Nende kohta on välja toodud kõik põhilised karakteristikud, mis on olulised mulla viljakuse määrajana (A org -horisondi paksus, huumusesisaldus, ph jne), samuti võrreldavad saagiandmed, mis kajastavad mulla omadustest tulenevaid erinevusi viljakuses saagilises väljenduses. Just nendele tugineb ratsionaalne lahendus: hindamistabelites antakse hinded klassifikatsiooniliste ühikute kaupa, diferentseerituna mulla lõimise järgi. See on laialt kasutatav muldade hindamise moodus. Eesti põhiliste muldade hinded on selles plaanis esitatud mitmes väljaandes (Kask, 1975, 1994; Kask jt., 1984). Põllumajandusettevõtete haritava maa hindamisel nendele iseloomulike muldade (klassifikatsiooniliste ühikute) keskmiste (normatiivsete) hinnete järgi ei tähenda A org -horisondi paksuse mõju eiramist. See lülitub arvesse vastavate erimite keskmiste näitajate kaudu. Muidugi ei kajasta keskmine õigesti mulla viljakust igas konkreetses geograafilises punktis sama põllu või majandi piires. Kõrvalekalded on suuremad vahelduva reljeefiga aladel, kus esineb mulla horisontaalne ümberpaigutumine ühe mullaerimi piires. Põllutüki või majandi keskmisena see enamikjuhtudel tasandub; A org -horisondi paksuse suurenemine nõgusatel pinnavormi elementidel on ligikaudselt ekvivalentne mullamassi kaoga (ärauhtumisega või -kandumisega) kumeratelt pinnavormielementidelt (± = 0).
10 Eesti põhiliste haritavate muldade huumushorisondi paksus, selle dünaamika ja mõju mulla viljakusele 273 Kokkuvõte 1. Huumushorisondi (A org -horisondi) paksus haritaval maal varieerub cm piires, olles väiksem muldadel massiivsel lubjakivil ja suurem deluviaalmuldadel. Vabariigi põhiliste haritavate muldade A org -horisondi keskmine paksus oli enne a cm piires. Ligikaudu poole sajandi jooksul on kergete haritavate muldade A org -horisondi paksus suurenenud ligemale kolmandiku võrra. 2. A org -horisondi paksuse suurenemine on tingitud sügavamast harimisest, mullamassi horisontaalsest ümberpaigutumisest erosiooni ja mullaharimise käigus ning aluskihtide kaasamisest künnikihti ületihenenud muldade kündmisel. 3. Põllumajanduskultuuride saakide erinevused ühtse kasutusüksuse erinevate muldadega alal on tihedas seoses mulla A org -horisondi paksusega, r (R)=0,87 0,96 (tabel 3). 4. A org -horisondi paksuse suhteliselt kiiret suurenemist ja selle nähtuse antropogeenset loomust arvestades ei ole otstarbekas seda võtta mullaviljakuse hindamise diagnostiliseks tunnuseks igal üksikul juhul. A org -horisondi paksuse mõju muldade viljakusele leiab piisavalt kajastamist mulla klassifikatsiooniliste ühikute normatiivsete hinnete kaudu. Kirjandus Eesti NSV mullastik arvudes III. Tallinn, lk. Juhatuskiri väljaspool linnu ja aleveid asuvate kinnisvarade hindamiseks. Rahandusministri a. juhend. Riigi Teataja nr. 90, lk , Kanal A., Vipper H. Näivleetunud põllumulla huumushorisondi lasuvustiheduse muutumisest vegetatsiooni perioodil. Agraarteadus, nr. 4, lk , Kask R. Juhend põllumajanduslike maade katseliseks hindamiseks tsonaalse metoodika alusel. Saku, lk. Kask R. Eesti NSV maafond ja selle põllumajanduslik kvaliteet. Tallinn, lk. Kask R. Eesti muldade viljakus ja selle hindamine. Agraarteadus, nr. 4, lk , Kask R. Eesti mullad. Tallinn, lk. Kask R. Orgaanilise aine mõjust mulla tihedusele. APSi Toimetised 4, lk , Kask R. Lühike ülevaade Eesti põhiliste mitteharitavate muldade orgaanilise aine varudest. Käsikiri, EMVI, lk. Kask jt.: Каск Р. П., Бривкалн К. К., Вайтекунас И. Ю., Гемсте И. К., Клебанович В. Ф., Смеян Н. И. Нормативные параметры оценки свойств обработываемых земель, влияющей на их производительность. В кн.: Оптимальные параметры плодородия почв. Москва, 1984, с Klassifikatsionnõje : Классификационные таблицы принятые Губ. оц. Ком. и утвержденные Мин. фин. 22 июня (изд. в рукописи). Kokk R., Rooma I. Eesti NSV haritavate maade muldade mõningate keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja füüsikaliste omaduste iseloomustus. Eesti mullastik arvudes II. Tallinn, lk. 3 62, Kõlli R. Põllumuldade huumuskatte klassifitseerimine. EPMÜ teaduslike tööde kogumik nr. 178, Tartu, lk , Lemetti I. Huumushorisondi tüsedusest parasniisketel kahkjatel ja leetunud muldadel. EPMÜ teaduslike tööde kogumik nr. 187, Tartu, lk , Lillema A. Eesti NSV mullastik. Tallinn, lk. Maade tootlikkuse hindamise tabelid. Tallinn, lk. Rooma I. Kahkjad põllumullad Tartu ja Põlva rajoonis. Eesti NSV mullastik arvudes IV. Tallinn, lk , Vipper H., Lauringson E. Erinevate agrokomplekside mõjust mulla omadustele. Maaviljelus I. Tallinn, lk. 3 14, 1987.
LÜHIKE ÜLEVAADE EESTI PÕHILISTE MITTEHARITAVATE
109 LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕHILISTE MITTEHARITAVATE MULDADE 1 ORGAANILISE AINE VARUDEST SUMMARY: A short account of the organic matter supplies in the main Estonian nonarable s 1. 1. The average characteristics
RohkemMicrosoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI
Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu
RohkemPowerPoint Presentation
LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste
RohkemSlide 1
Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemWelcome to the Nordic Festival 2011
Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali
RohkemNo Slide Title
MAASTIKE TALITUS Maastike üldkursus ja tüploogia Kaija Käärt Maastike talitus määratakse kui kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja muundumise protsesside kogust maastikes. Maastike talitus
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemSlide 1
PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)
Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine
RohkemSlide 1
Katsetulemused kaaliumirikaste maheväetistega Kuusiku katsekeskuses Karli Sepp 1 Pikaajaline mahe- ja tavaviljeluse külvikord 1. Punase ristiku rohke põldhein 1. a 2. Punase ristiku rohke põldhein 2. a
RohkemSeptik
Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemTAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES
230 TAIMETOITAINETE BILANSIST EESTI MAAVILJELUSES ABSTRACT: Balance of plant nutrients in Estonian agriculture. Total and active of plant nutrients (on the average of 1996 2000) was calculated for Estonian
RohkemI klassi õlipüüdur kasutusjuhend
I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemBIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017
BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemPowerPoint Presentation
Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemPõllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016
Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes
RohkemMicrosoft PowerPoint - 01_maheaed.ppt
Köögivili maheaias Priit Põldma EMÜ, aianduse osakond Kui palju peaks köögivilja sööma Tervislikku toitumist silmas pidades peaks ¼ toiduratsioonist moodustama puu- ja köögiviljad. Tarbimisnorm 1 inimese
RohkemMicrosoft PowerPoint - Difraktsioon
Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemMajandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemSorb_LC_Est.smu
Meetod baseerub Põhjamaade Toiduanalüüsi Komitee (Nordic Committee of Food Analyses) standardil nr. 124(87) KASUTUSALA: Bensoehappe ja sorbiinhappe määramine, mis on lisatud toiduainetele konservandina.
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemMee kvaliteet
Milline peab olema hea mesi. Meekvaliteedi näitajad ja kuidas neid saavutada. 09.03.2019 Haapsalu Anna Aunap anna.aunap@gmail.com Mesinduskursuse korraldamist toetab Euroopa Liit Mesindusprogrammi 2017-2019
Rohkem(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8
(Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4
RohkemEESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha
EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa2.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemLoodusõpetuse ainekava 5
Loodusõpetuse ainekava 5.klassile Õppeaine kirjeldus Loodusõpetus on integreeritud õppeaine, mis kujundab baasteadmised ja -oskused teiste loodusteadusainete (bioloogia, füüsika, loodusgeograafia, keemia)
RohkemMicrosoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx
Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemUudiseid k-meride abil bakterite leidmisest [Compatibility Mode]
Uudiseid k-meride abil bakterite leidmisest CLARK: fast and accurate classification of metagenomic and genomic sequences using discriminative k-mers(2015) Rachid Ounit, Steve Wanamaker, Timothy J. Close
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemPowerPoint Presentation
Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemMicrosoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc
Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,
RohkemTarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee
Tarvikud _ Puhurid ja vaakumpumbad INW külgkanaliga Air and Vacuum Components in-eco.co.ee IN-ECO, spol. s r.o. Radlinského 13 T +421 44 4304662 F +421 44 4304663 E info@in-eco.sk Õhufiltrid integreeritud
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
Rohkemhumana_A5_EST_2+2.indd
ÜLESANNE NÄLJA PÕHJUSED Vanuserühm: 6. 12. klass Ülesande eesmärgiks on mõista, et hoolimata suurtest arengutest on miljonid inimesed siiski veel näljas ja kannatavad alatoitumuse all nad ei saa vajalikku
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemEfektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus
Efektiivne taimekasvatus ja jätkusuutlikkus Endla Reintam Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Mullateaduse ja agrokeemia osakond, Kreutzwaldi 1, Tartu, Estonia Tel: +372 731 3534, e-mail:
RohkemMicrosoft PowerPoint - veinikaaritamine
Veini kääritamine Martin Sööt Käärimisprotsessi mõjutavad tegurid Temperatuur ja selle mõju veini kvaliteedile: Käärimine on eksotermiline protsess ja seetõttu eraldub käärimisel soojusenergiat punased
RohkemMicrosoft Word - vundamentide tugevdamine.doc
10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4
RohkemMitmesugust.indd
Eesti Taimekasvatuse Instituut Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Estonian Crop Research Institute Estonian University of Life Sciences Institute of Agricultural and Environmental Sciences
RohkemRemote Desktop Redirected Printer Doc
VI OSA, 10. klass füüsika Ühtlaselt muutuv liikumine ja kiirendus Ühtlaselt muutuv liikumine on mitteühtlase liikumise eriliik. Ühtlaselt muutuv liikumine on selline liikumine, mille puhul keha kiirus
RohkemPealkiri
Miniviljelusvõistlus Indrek Harlamov, Reivo Nugis, Martin Sumla Tartu 2018 Sissejuhatus Mulla liigiks - näivleetunud muld (LP); mulla ph 6,0; mulla Hu sisaldus 2,37 %; fosfori väetustarve väike P-4; kaaliumi
RohkemDias nummer 1
TEHNOLOOGIATE JA TARKVARA KASUTAMINE TÄPPISVILJELUSES Kristjan Ruusamäe, Haakeseadmete tootejuht, Baltic Agro Machinery OÜ TÄPPISVILJELUS 100 AASTAT TAGASI VS. TÄNAPÄEV PÕLLUMAJANDUSE ARENGUETAPID PÕLLUMAJANDUS
RohkemKaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning
Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemEELNÕU
Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemKeskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To
Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemMicrosoft Word - EVS-ISO doc - pdfMachine from Broadgun Software, a great PDF writer utility!
EESTI STANDARD TOORNAFTA JA VEDELAD NAFTATOOTED HORISONTAALSETE SILINDRILISTE MAHUTITE KALIBREERIMINE Osa 2: Elektro-optiline sisemiste kauguste mõõtemeetod Petroleum and liquid petroleum products Calibration
Rohkemuntitled
et Raketise eksperdid. Kaarraketis Framax Xlife Raamraketis Framax Xlife Informatsioon kasutajale Instruktsioon paigaldamiseks ja kasutamiseks 9727-0-01 Sissejuhatus tus Sissejuha- by Doka Industrie GmbH,
RohkemSlide 1
Maastikuteaduse alused Maastiku mõiste Kaija Käärt Mis on maastikuteadus? keemia bioloogia füüsika ajalooteadus jne orgaaniline anorgaaniline füüsikaline keemia biokeemia (bioorgaanilne) analüütiline keemia
RohkemPintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers)
Pintsli otsade juurde tegemine Esiteks Looge pilt suurusega 64x64 ja tema taustaks olgu läbipaistev kiht (Transparent). Teiseks Minge kihtide (Layers) aknasse ja looge kaks läbipaistvat kihti juurde. Pange
RohkemMicrosoft Word - DGenv-PE-COM_2006_ Soil Directive_ET_ACTE.DOC
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel, 22.9.2006 KOM(2006) 232 (lõplik) 2006/0086 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega luuakse mullakaitse raamistik ja muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemPuitpõrandad
Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva
Rohkem