Haapsalu Põhikooli arengukava 2018 2021 Haapsalu Põhikool Haapsalu 2018 11
Sisukord 1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade... 3 2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1. Kooliarenduse põhimõtted, arengukava koostamise aluseks olev lähenemisviis ja metodoloogia. 5 2.2. Kooli arenduse põhivaldkonnad 5 2.3. Arengukava koostamise protsess.. 5 2.4. Kooli missioon, visioon ja põhiväärtused. 5 3. Kooli hetkeolukord ja parendusvaldkonnad. 3.1. Kooli hetkeseis.. 6 3.2. Parendusvaldkonnad. 7 3.3. Õppeasutuse tegevust mõjutavad peamised välistegurid lähiajal.. 8 4. Arengukava valdkonnad 2018 2021 8 4.1. Õppe- ja kasvatusprotsess 4.2. Eestvedamine ja juhtimine 4.3. Personalijuhtimine 4.4. Koostöö huvigruppidega 4.5. Ressursside juhtimine 5. Turvalisuse tagamine koolis... 9 6. Arengukava uuendamise kord 10 7. Arengukava tegevuskava 11. 2
1. Õppeasutuse üldandmed ja lühiülevaade Haapsalu Põhikool on Haapsalu linna munitsipaalkool asukohaga Kuuse 1, Haapsalu 90507 e-post: kantselei@hpk.edu.ee kooli veebileht: http://www.hpk.edu.ee Kooli teeninduspiirkond on Haapsalu linna haldusterritoorium Õppekeel: eesti keel ja vene keel Kool omab Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba nr 6976 HTM (20. september 2013) Haapsalu Põhikoolis toimub õppetöö põhikooli riikliku õppekava põhjal koostatud kooli õppekava alusel. Koolis õpetatakse lisaks põhikooli riikliku õppekava raames ette nähtud ainetele majandusõpet, informaatikat, kodundust. Võõrkeeltest on võimalik õppida A-võõrkeelena inglise keelt ja B-võõrkeelena vene või saksa keelt. 1.09.2018 liideti kooliga Nikolai kool, kus õpivad vene õppekeelega õpilased. Haapsalu Põhikoolis õpib (seisuga 1. sept. 2018) 646 õpilast. Koolis on kokku 35 klassikomplekti, neist üks liitklass, väikeklass ja kuus vene õppekeelega klassi. Vene õppekeelega klassides kasutatakse keelekümbluse metoodikat. Koolis õpib lapsi Haapsalu linnast ja Lääne-Nigula vallast. Haapsalu Põhikoolis töötab 107 inimest, neist õpetajaid 82. Koolimaja valmis 1964.a., 1979 ehitati juurde internaadihoone (praegu linna spordibaaside hallatav), 2005 valmis juurdeehitus, 2007 renoveeriti võimla abiruumid. Hoones on 42 klassiruumi, võimla (1428m), aeroobikasaal, söökla, 300 kohaga aula, raamatukogu ja lugemissaal, poiste ja tütarlaste tööõpetuse klassid, 2 arvutiklassi, auditoorium. IKT-vahenditega varustatus: 145 arvutit (neist 38 arvutit on kahes arvutiklassis), 3 SMARTtahvlit, 36 dataprojektorit, 9 dokumendikaamerat, 32 ekraani, 49 tahvelarvutit ja laadimisjaam, 3 skännerit, 8 printerit, 3 Edisoni, 2 Dasch &Dot, 1 MBot, 2 Ozobot ja 14 Beebot robotit. Koolis on 3 paljundamismasinat ja kiletamismasin. Interneti püsiühendus on kõigis õpperuumides ja raamatukogus. Internetikiirus on 100/100 Mb, servereid on 3 ja wifiseadmeid 13. 90% koolist on wifiga kaetud. Koolis kasutatav õpitarkvara: Google Classroom, Moodle, Õpiveeb, Geogebra, Avita E-tund, AppInventor, lisaks muid erinevaid rakendusi, mida õpetajad kasutavad. Kontorirakendustest on kasutusel Microsoft Office, ekool, Google Drive, Office365, dokumendihaldus Omniva, ASC tunniplaan, Koolikell, EHIS, kooli koduleht, facebook ja ajaveeb. Infovahetus toimub ekooli, kooli kodulehe, õpetajate listi ja facebooki vahendusel. Haapsalu Põhikooli juhtimisstruktuuri kujundamisel on arvestatud kooli vajadusi ning eesmärgiks on muuta kogu kooli tegevus eesmärgipärasemaks. 3
Direktor Hoolekogu Juhiabi Vanemate kogu Õppealajuhatajad Huvijuht Majandusjuhataja Haridustehnoloog Peakokk Tugispetsialistid Õpetajad Klassijuhatajad Raamatukogu hoidja Klassijuhatajad Majahoidja ITadministraator Kokk HEVkoordinaator Ringijuhid Koristajad ekooli administraator Abikokk Sotsiaaltöötaja Õpilasesindus Riietehoidjad Teenindajad Abiõpetaja Remondimees Logopeed Valvurid Õpiabi õpetaja Pikapäevarühma kasvataja Kooli toetavad organisatsioonid on kooli hoolekogu ja vanematekogu. Ajaloost 19.12.1918 sai Anton Ükstist Haapsalu esimese eestikeelse gümnaasiumi direktor. Tänapäeva mõistes oli tegemist III kooliastme ja gümnaasiumiosaga. 1923 sai kool nimeks Läänemaa Ühisgümnaasium. 1945 sai kooli nimeks Haapsalu 1. Keskkool. 23.02. 1964 kolis Haapsalu 1. Keskkool Kuuse tänava uude koolimajja. Wiedemanni tänavasse jäi Haapsalu 2. Keskkool. Haapsalu 1. Keskkoolist eraldus uus 8- klassiline kool, mis esialgu asus Ehte ja hiljem Wiedemanni tänavas. 1990 sai Wiedemanni tänava põhikoolist keskkool. 1995 said koolide nimedeks Haapsalu Gümnaasium (Kuuse tänavas) ja Haapsalu Wiedemanni -nimeline Gümnaasium (Wiedemanni tänavas). 22.02. 2013 võttis Haapsalu linna volikogu vastu otsuse lõpetada Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi tegevus ja Haapsalu Gümnaasium reorganiseerida Haapsalu Põhikooliks. 20.05.2013 andis Eesti Vabariigi haridusminister Haapsalu Põhikoolile koolitusloa nr 6976HTM (käskkiri nr 213). 01.09.2013 alustas Kuuse tänavas tööd Haapsalu Põhikool (Haapsalu Gümnaasiumi 1.-9. klassid ja Wiedemanni gümnaasiumi 7.-9. klassid) ja Wiedemanni tänavas Läänemaa Ühisgümnaasium (Haapsalu ja Wiedemanni Gümnaasiumi 10.-12. klassid). 01.09.2018 liideti kooliga Haapsalu Nikolai kool (vene õppekeelega). 4
2. Arengukava koostamise põhimõtted ja kooliarenduse põhivaldkonnad 2.1. Kooliarenduse põhimõtted, arengukava koostamise aluseks olev lähenemisviis ja metodoloogia Kooliarendus Haapsalu Põhikoolis põhineb protsessikesksel lähenemisel ning pideva parendamise meetodil. Haapsalu Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2018-2021 ning arengukava uuendamise korra. Haapsalu Põhikooli arengukava on koostatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 67 alusel. Arengukava tegevuskava koostamisel on lähtutud Vabariigi valitsuse 13. detsembri 2005.a. määruse nr. 302 Strateegiliste arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord toodud organisatsioonipõhise arengukava koostamise ja täiendamise põhimõtetest. Arengukava koostamisel on arvestatud Haapsalu Põhikooli eelmise perioodi sisehindamise aruandes märgitud kooli tegevuse tugevuste ja parendusvaldkondadega ja Haapsalu Linna arengukavaga. 2.2. Kooliarenduse põhivaldkonnad. Kooli arendussüsteemi ülesehitamisel on aluseks võetud viis põhivaldkonda: Tegevusvaldkond 1. Õppe- ja kasvatusprotsess Tegevusvaldkond 2. Eestvedamine ja juhtimine Tegevusvaldkond 3. Personalijuhtimine Tegevusvaldkond 4. Koostöö huvigruppidega Tegevusvaldkond 5. Ressursside juhtimine Arengu kavandamine nende valdkondade kaudu võimaldab lõimida õppe- ja kasvatustegevused ning seda toetavad tegevused. 2.3. Arengukava koostamise protsess. Arengukava sisulisel koostamisel osalesid erinevad huvigrupid (õpetajad, õpilased, vanemad, kohalik omavalitsus). Töögruppide töötulemused pani kokku direktor ja esitas ülevaatamiseks ainenõukogudele, õpilasomavalitsusele, hoolekogule ja õppenõukogule. 2.4. Kooli missioon, visioon ja põhiväärtused Missioon Haapsalu Põhikool on põhiharidust võimaldav, avatud suhtumisega, turvaline ja õpihuvi väärtustav kool. Visioon Haapsalu põhikool on kaasav, kogukonna arengut toetav positiivse keskkonnaga kool. 5
AVATUS LOOMINGULISUS TÖÖKUS ÕPIHUVI HOOLIMINE Põhiväärtused - AVATUS Oleme empaatilised, tolerantsed, valmis dialoogiks ning otsime ja leiame lahendusi. - LOOMINGULISUS Loome ja teostame uusi ideid. - TÖÖKUS Oleme pühendunud ja anname endast parima vastavalt oma võimetele. - ÕPIHUVI Oleme motiveeritud ennast arendama luues valmisoleku elukestvaks õppeks. - HOOLIMINE Väärtustame, märkame ja tunnustame üksteist. VÄÄRTUSTE MAJA, kus missioon on alusmüüriks, põhiväärtused sammasteks ja visioon katuseks. HPK on kaasav, kogukonna arengut toetav positiivse keskkonnaga kool. HPK on põhiharidust võimaldav, avatud suhtumisega, turvaline ja õpihuvi väärtustav kool. 3. Kooli hetkeseis ja parendusvaldkonnad 3.1. Hetkeseis Kool on loonud võimalused õpilasete võimetekohaseks õpetamiseks. Koolis rakendatavad tugisüsteemid toetavad õpilaste arengut. Kõigil kooliga seotud inimestel on võimalik saada tuge ja nõustamist kooli tugispetsialistidelt. Selleks, et õpilasel oleks võimalus õppetööga vähemalt rahuldavalt toime tulla, on koolis rakendatud konsultatsioonid, järelevastamine, logopeediline abi, õpiabi, tasemegrupid, individuaalne õppekava, lihtsustatud õppekava, pikapäevarühm. Andekate õpilaste toetamiseks on koolis järgmised võimalused: 6
aineolümpiaadid, individuaalne juhendamine, tasemegrupid, aineringid, huviringid, loovtööd, projektitööd, koolisisesed- ja koolivälised konkursid, võistlused, festivalid, õpitoad, teemapäevad ja nädalad, näitused. Õpilased on esindanud oma kooli aineolümpiaadidel, konkurssidel, festivalidel, võistlustel ja mälumängus. Koolis on 2018/19. õppeaastal 20 huviringi, lisaks tegutseb mudilaskoor ja lastekoor. Õppeaasta jooksul tunnustatakse õpilasi trimestri ja õppeaasta lõpu tunnustamise aktustel. Õppeaasta lõpus toimub direktori vastuvõtt silmapaistnud tulemusi (olümpiaadid, konkursid, võistlused) saavutanud õpilastele ja nende vanematele. Koolis tegutseb õpilasesindus, kes on valitud 6.-9. klasside õpilaste poolt. Õpilasesindust juhivad krahv ja krahvinna. Oluline on teha koostööd Haapsalu Linna Algkooli ja Uuemõisa Algkooliga, et õpilaste üleminek ühest koolist teise oleks sujuv ja ei tekitaks õpilastele raskusi ning probleeme. Kooli eripäraks on tasemegruppide õpetamine. Õpetamine tasemegruppides loob eeldused õpilaste motivatsiooni säilitamiseks, kodutööde vähenemiseks ja õppeedukuse paranemiseks. Tervikuna vähendab osadel õpilastel stressi ja aitab neil sooritada põhikooli lõpueksameid. Andekamatele õpilastele annab selline õppekorraldus võimaluse neid aineid süvendatult õppida ja annab parema ettevalmituse astumaks gümnaasiumi. Tasemegruppides õpetamine kolmandas kooliastmes on sisuliselt ka õpiabi ja sellest tulenevalt väheneb nende õpilaste arv, kellel on raskusi põhikooli lõpueksamitel. Haapsalu Põhikool peab ideaalis olema kool, kus lapsel on hea olla, kus temast hoolitakse ja teda aidatakse. Kui õpilane on rahul, siis on rahul ka lapsevanemad. Kui õpilasel on hea, siis on hea ka õpetajal. 3.2. Parendusvaldkonnad Arengukava koostamiseks kasutasime Haapsalu Põhikooli sisehindamise aruannet, millest tulenevad parendusvaldkonnad on aluseks kooli arengusuundade määratlemisel, eesmärkide seadmisel ning käesoleva arengukava tegevuskava koostamisel. Õppe- ja kasvatusprotsess Ainete lõimimine (loovtööd, projektid, õpikeskkonnad, õpetajate koostöö). Õpilaste individuaalsuse arvestamine. Sõnalise hinnangulise hindamise süsteemne arendamine. Rahuloluküsitluste süsteem. Eestvedamine ja juhtimine Koostöö planeerimine, kõikide huvigruppide kaasamine. Käitumiskultuuri parandamine. Töötajate tunnustamine. Personalijuhtimine Vananev kaader. Meeskonnatöö oskused. Kogemuste jagamine. Õpetaja tööanalüüs. 7
Koostöö huvigruppidega Hoolekogu ja õpilasesinduse jt huvigruppide koostegevuse kajastamine meedias, info edastamine. Ühised ettevõtmised. Projektides osalemine. Ressursside juhtimine IT-vahendite ja -tehnoloogia ratsionaalsem kasutamine ning töökindluse tagamine. Uue maja kontseptsiooni läbimõtlemine. Leida lisaressurssi. 3.3. Õppeasutust mõjutavad välistegurid Koolivõrgu ümberkorraldamine Läänemaal ja Haapsalu linnas. Linna elanikkonna vähenemine, mis mõjutab õpilaste arvu. Tehnoloogia (sh infotehnoloogia) kiire areng, mis toob kaasa vajaduse õpetaja professionaalseks arenguks. 4. Arengukava valdkonnad 2018-2021 Lähtudes Haapsalu Põhikooli visioonist ja missioonist on püstitatud viis strateegilist valdkonda, mille arendamiseks on seatud strateegilised eesmärgid ja nende alaeesmärgid ning tegevuskavas tegevused nende eesmärkide saavutamiseks. 4.1. Õppe- ja kasvatusprotsess Strateegiline eesmärk: Haapsalu Põhikooli lõpetanu on konkurentsivõimeline ja elukestvaks õppeks motiveeritud isiksus. Ainetevahelise lõimingu, projektides ja töörühmades osalemise abil saavutame õpilaste igakülgse arengu. Tugimeeskonna ja õpetajate koostöö tõhustamine. Sõnalise hindamise rakendamine teises kooliastmes. Sõnalistelt hinnangutelt hinnetele ülemineku süsteemi väljatöötamine. Rahuloluküsitluste sobiva vormi leidmine ja järjepidev läbiviimine. 4.2. Eestvedamine ja juhtimine Strateegiline eesmärk: Kogu organisatsioon osaleb kooli töö eesmärgipärases kavandamises, tegevustes, analüüsis ja parenduses. Põhiväärtustele ja kooli missioonile tugineva arendustegevuse korraldamine. Luua lühendatud variant kodukorrast (Meie tavad ja kombed) ning selle teadvustamine. Kooli töökorralduslike dokumentide regulaarne uuendamine. Töötajate tunnustamissüsteemi ülevaatamine. 4.3. Personali juhtimine Strateegiline eesmärk: Koolis on kvalifitseeritud, kompetentne ja motiveeritud personal, kes tagab õppeasutuse eesmärkide elluviimise. Kvalifikatsiooninõuetele vastava personali leidmine. Noorte/uute õpetajate toetamine, õpetajate koostöö igal tasandil. 8
Meeskonnakoolituste läbiviimine suurendamaks koostööoskusi. Kogemuste jagamise süsteemi loomine, kogemuste jagamine väljaspool ainesektsioone. Õpetajate eneseanalüüsi süsteemi loomine. 4.4. Koostöö huvigruppidega Strateegiline eesmärk: Huvigrupid on kaasatud kooli arendustegevusse ja ürituste korraldamisse. Huvigruppide varane informeerimine erinevates infokanalites kooli tegevusest. Kooli kodulehe võimaluste parem kasutamine ja arendamine. Õpilasesinduse ettevõtmiste toetamine. Uutes projektides osalemine. 4.5. Ressursside juhtimine Strateegiline eesmärk: Finantsressursside kasutamine on plaanipärane, koolis toimib säästlik majandamine. Töötajate koolitamine: IT-vahendite kasutamine. Lisaressursi kasutamine koostöös teiste koolidega. Uue maja tehniliste ja logistiliste võimaluste läbimõtlemine. 5. Turvalisuse tagamine koolis Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise ja juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras. Turvalise õpi- ja töökeskkonna tagamiseks on tarvitusel järgmised meetmed: Vaimne turvalisus Koolis suunatakse kasutama õppimis- ja õpetamismeetodeid, mis arendavad õpilastes koostöö- ja suhtlemisoskusi, sallivust ning teisi kooli väärtusi. Esimeses kooliastmes rakendatakse VEPA-metoodikat. Kõigi õpilastega toimuvad arenguvestlused. Pööratakse erilist tähelepanu meie-tunde loomisele koolis. Koolis on välja töötatud Hädaolukorra lahendamise plaan. Füüsiline turvalisus Õppetöö toimub tervisekaitse nõuetele vastavates ruumides. Õpilasi on instrueeritud võimalikest ohtudest arvutiõpetuse-, käsitöö-, tööõpetuse-, keemia- ja füüsikatundides. Õpilastele toimuvad narkoennetuse teemalised loengud noorsoopolitsei poolt. Ruumide ja seadmete remont- ja hooldustöid teostatakse koolis väljaspool õppetööd järgides kõiki ohutusnõudeid. Koolis on nõuetele vastav tulekustutite arv, ATS (automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem) ja võimalus kooliraadio kaudu kohe ohust kõiki teavitada. Kõik koolimaja välisuksed on seestpoolt avatavad. Koostatud on riskianalüüs ja sellele vastav tegevuskava. Hädaolukordade lahendamisel lähtutakse kooli hädaolukorra lahendamise plaanist ja tulekahju korral tegutsemise plaanist. Õpetajad ja kooli töötajad on läbinud esmaabi andmise ja tulekahju korral käitumise koolituse. Igal aastal toimuvad evakuatsiooniõppused ning tehakse koostööd päästeametiga. 9
6. Arengukava uuendamise kord Arengukava kinnitab Haapsalu Linnavalitsus. Arengukava täitmist analüüsitakse ja vajadusel täiendatakse iga õppeaasta alguses vastavalt lapsevanemate, kooli hoolekogu ja õppenõukogu ettepanekutele. Arengukava uuendamise korra eest vastutab kooli direktor, kes kooskõlastab arengukava muutmise ettepanekud kooli hoolekogu ja õppenõukoguga. Pärast muudatuste kooskõlastamist esitab direktor arengukava muutmise ettepanekud Haapsalu linnavalitsusele. Uuendatud arengukava pannakse välja avalikuks tutvumiseks ning sellest teavitatakse lapsevanemaid, õpilasi, õpetajaid ja üldsust. 10
Tegevuskava aastateks 2018-2021 1. Õppe- ja kasvatusprotsess Strateegiline eesmärk: Haapsalu Põhikooli lõpetanu on konkurentsivõimeline ja elukestvaks õppeks motiveeritud isiksus. Ainetevahelise lõimingu, projektides ja töörühmades osalemise abil saavutame õpilaste igakülgse arengu. Tugimeeskonna ja õpetajate koostöö tõhustamine. Sõnalise hindamise rakendamine teises kooliastmes. Sõnalistelt hinnangutelt hinnetele ülemineku süsteemi väljatöötamine. Rahuloluküsitluste sobiva vormi leidmine ja järjepidev läbiviimine. Indikaatorid: 99 % õpilastest täidab koolikohustust; järgmisele kooliastmele jõuab 99% õpilastest; õpingute katkestanuid kolmandas kooliastmes on alla 1%; 99% 9. klasside õpilastest läheb edasi õppima gümnaasiumi või kutsekooli; põhjuseta puudumiste arv väheneb aastate lõikes; vähemalt 75% õpilastest osaleb huviringides või käib huvikoolis; sõnalise hindamissüsteemi olemasolu; õpilaste rahuloluküsitlus kinnitab 75% ulatuses turvalist õpikeskkonda ja õpilaste üldist rahulolu kooliga. Alaeesmärk 1. Ainetevahelise lõimingu, projektides ja töörühmades osalemise abil saavutame õpilaste igakülgse arengu. Ainetevaheliste lõiminguprojektide läbiviimine ainevaheliste projektide läbiviimine arendusjuht Vajadustest lähtuvate töörühmade moodustamine ja nende tegevuskava planeerimine (sõnalise hindamise töörühm, väärtuste töörühm jt) töörühmad, mis moodustatakse, planeeritakse tegevused ja lõpptulemus töörühmade ettepanekuid arvestatakse kooli arengukava muutmisel ja täiendamisel ning direktor, õppealajuhatajad 11
Kooli õppekava toetavates projektides osalemine a. Koostöös RMK-ga õppepäevade läbiviimine b. Osaleda Maanteeameti liikluskasvatuse projektides c. VEPA-metoodika rakendamine õppetöö korraldamisel õppetöö mitmekesistamine pakub õpilasele valikuid, võimaldab õpilastel omandada praktilisi oskusi õpetajad viivad läbi projekte õpilased osalevad RMK õppepäevade ja Maanteeameti projektides arendusjuht, kaasatud aineõpetajad, klassijuhatajad Alaeesmärk 2: Iga õpilane omandab õppekava vastavalt oma võimetele ja iga õpilast toetatakse tema õpingutes. Õpilaste kaasamine õppeprotsessi kujundamisse ja korraldamisse Õpetajad kasutavad erinevaid õppemeetodeid, õpistrateegiaid ja -mudeleid Huvitegevuse lõimimine õppetegevusega õpilastest kujundatakse ennastjuhtivaid õppijaid kasutades tunnis erinevaid õpikäsitusi ja õpivorme, antakse õpilastele valikuvõimalusi ning antakse õpilastele tagasisidet nende õpitulemuste kohta õpilase osalevad huvitegevuses ja kooli üritustel arendusjuht, huvijuht, kaasatud tugimeeskond Erivajadustega õpilaste märkamine, vajaduste kaardistamine, õpilaste toetamine, koostöö õpetajate ja vanematega Tugisüsteemide tulemuslikkuse hindamine ja tugimeeskonna tööst kokkuvõtete tegemine õpetajad märkavad õpilaste erivajadusi ning rakendavad üldtuge; õpetajad ja tugimeeskond teevad koostööd; erivajadusega õpilase kohta avatakse individuaalne arengukaart; individuaalsed õppekavad koostatakse õpilastele, kellele üldtugi ei ole andud tulemusi individuaalsed õppekavad koostatakse õpilastele kellele on trimestrihindeks välja pandud nõrk, puudulik või hindamata tõhustatud ja eritoe liik on märgitud EHIS-s; tugimeeskonna tegevuse analüüsis on kaasatud tugimeeskond 12
positiivsed tulemused Tasemegruppides õpetamine põhikooli teises ja kolmandas kooliastmes Sõnalise hindamise rakendamine teises kooliastmes Sõnalistelt hinnangutelt hinnetele ülemineku süsteemi väljatöötamine. tasemegrupid moodustatakse iga õppeaasta algul uuendatud tasemegruppide moodustamise kord positiivne tagasiside ning paremad eksamitulemused teises kooliastmes on kasutusel sõnaline hindamine välja on töötatud hinnetele ülemineku süsteem ainenõukogude esimehed kaasatud klassiõpetajad, aineõpetajad Õpilaste ettevalmistamine olümpiaadideks aineringide töö analüüs, olümpiaadidel osalevate õpilaste arvu suurenemine; õpilased saavutavad häid tulemusi olümpiaadidel Õpilaste huvitegevuseks võimaluste loomine tunniväline tegevus on läbimõeldud ja kavandatud erinevate huviringide avamine; õpilaste kaasatus huviringide tegevusse; huviringide töö kokkuvõte iga õppeaasta lõpus õpilaste saavutusi (esinemised, osavõtt konkurssidest) tunnustatakse õpilaste positiivne tagasiside kaasatud aineringide juhendajad direktor, kaasatud huvijuhid 13
Alaeesmärk 3. Õppimisvõimaluste mitmekesistamine ja interaktiivne õpikeskkonna arendamine. Õpetajate koolitamine õpetajate olemasolevate IT-oskuste ja koolitusvajaduste väljaselgitamine erinevate meetodite kasutamine õppetöös (arenguvestlused õpetajatega; arvutiklasside kasutamine õppetöös, projektides osalemine) direktor, õppealajuhatajad Lõiming (üldpädevused, läbivad teemad ja õppeainete lõiming) Õppeülesannete lahendamine erinevates veebipõhistes õpikeskkondades õppetegevuse planeerimisel lähtutakse üldpädevustest ja läbivatest teemadest õpetajad teevad koostööd (ainetevaheline lõimumine) õpilastele pakutakse valikuid ja soositakse nende initsiatiivi õpilased on motiveeritud õppima (rahuloluküsitluses kasvav trend) aineõpetajad kavandavad töökavades õppeülesandeid veebikeskkondades arendusjuht, kaasatud ainenõukogude esindajad haridustehnoloogid e-õppevara kasutamine õppetöös e-õppevara katsetamine erinevates õppeainetes haridustehnoloogid Loovtööde korraldamine kolmandas kooliastmes praktiliste loovtööde osakaal suureneb aastate lõikes igal õppeaastal toimuvad loovtööde kaitsmised 8. klassis, vajadusel 9. klassis kaasatud juhendajad ja klassijuhatajad 14
Alaeesmärk 4. Motivatsiooni loomine elukestvaks õppeks. Väärtuskasvatuse tähtsustamine (Head tavad, kombed) koostatud on nn heade tavade, kommete loetelu, mis on läbi arutatud õpilaste ja õpetajate poolt koolis pööratakse tähelepanu heade tavade järgimisele huvijuht Karjäärinõustamine: karjääripäev (vilistlastega kohtumised), töövarjupäev, koolide (LÜG, HKHK jt) ja asutuste külastamine, koolide tutvustamine koolide tutvustamine õpilastele, vanematele erinevate koolide ja asutuste külastused õpilaste osalemine töövarjupäeval 9.klasside õpilased külastavad LÜG-i ja HKHK-d karjäärikoordinaator, arendusjuht Õuesõppe osakaalu suurendamine kõik klassid osalevad õuesõppes aineõpetajad planeerivad õuesõppe läbiviimist oma töökavades Teemanädalate ja teemapäevade läbiviimine toimuvad teemapäevad või nädalad, mida organiseerivad kõik ainenõukogud kaasatud ainenõukogude esindajad kaasatud ainenõukogud 2. Eestvedamine ja juhtimine Strateegiline eesmärk: Kogu organisatsioon osaleb kooli töö eesmärgipärases kavandamises, tegevustes, analüüsis ja parenduses. Põhiväärtustele ja kooli missioonile tugineva arendustegevuse korraldamine. Luua lühendatud variant kodukorrast (Meie tavad ja kombed) ning selle teadvustamine. Kooli töökorralduslike dokumentide regulaarne uuendamine. Töötajate tunnustamissüsteemi ülevaatamine. 15
Indikaatorid: 80% õpilastest, vanematest ja õpetajatest on andnud positiivse tagasiside; kooli töötajaid tunnustatakse vastavalt koolis väljaarendatud töötajate tunnustamiskorrale; kooli õpilasi ja vanemaid tunnustatakse vastavalt õpilaste tunnustamise korrale; kooli põhitegevused toimuvad eesmärgipäraselt ning koolielu korraldamisel lähtutakse ühiselt kokkulepitud põhiväärtusi ning häid tavasid ja kombeid arvestades; kooli dokumentatsioon vastab nõuetele; igas kuus toimub vähemalt kaks korda õpetajate infotund; 2021/22 õppeaastal koostatakse kooli sisehindamise aruanne; arengukava täitmist analüüsitakse kord õppeaastas ning vajadusel täiendatakse või tehakse muudatusi tegevuskavas; juhtkonna nõupidamised toimuvad regulaarselt igal esmaspäeval; igal nädalal teavitatakse töötajaid koolis toimuvatest sündmustest ja üritustest; koolis toimuvad regulaarselt ainenõukogude koosolekud; koolikorralduslikud dokumendid on koostatud meeskonnatööna ning läbi räägitud osapooltega. Alaeesmärk 1. Kool on väärtuspõhise koolikultuuriga õppiv ja arenev organisatsioon. Kooli põhiväärtustel põhineva juhtimise, õppeja kasvatustöö ning huvitegevuse korraldamine. Kooli kodukorra lühendatud variandi loomine ning selle teadvustamine õpetajatele, personalile ja õpilastele. VEPA metoodika põhimõtete rakendamine. kooli põhiväärtused on kooli igapäevaelu planeerimise ja korraldamise aluseks Meie tavad ja kombed on koolikultuuri osa (kõik teavad ja järgivad) koostatud on nn heade tavade, kommete loetelu, mis on läbi arutatud õpilaste ja õpetajate poolt VEPA metoodikat rakendatakse 1. kooliastmes ning jätkatakse 2. kooliastmes direktor, huvijuht arendusjuht, huvijuht, klassijuhatajad kaasatud klassiõpetajate ainenõukogu 16
Alaeesmärk 2. Juhtkonna poolt on märgatakse ja tunnustatakse kooli töötajaid. Kooli väärtustel põhineva õpetajate ja personali tunnustussüsteemi uuendamine. koostöös personaliga on täiendatud töötajate tunnustamissüsteemi, mille alusel töötajaid tunnustatakse töötajate rahulolu töötajate tunnustamisesüsteemiga direktor Arenguvestluste läbiviimine töötajatega kõigi töötajatega viiakse läbi arenguvestlused kord iga kolme aasta jooksul, mis toetab tunnustust väärivate töötajate märkamist kõiki töötajaid märgatakse ja toetatakse nende professionaalset arengut direktor, õppealajuhatajad Alaeesmärk 3. Koolis on läbipaistev, eesmärgipärane, kaasava hariduse põhimõtteid järgiv juhtimine. Kooli maine on positiivne. Koolikultuuri toetavate tegevuste soosimine ning eesmärgipärane juhtimine koolis toimuvad tegevused on kooli põhiväärtustele tuginevad ning toetavad koolikultuuri direktor, huvijuht Kooli sisehindamise regulaarne läbiviimine ning parendustegevuste planeerimine Rahuloluküsitluste läbiviimine, tulemuste analüüs ja tagasisidestamine huvigruppidele Kooli mainekujundus (kooli tutvustamine; sündmused ja nende kajastamine kooli kodulehel, meedias; koostöö vanemate, omavalitsuste ja teiste koostööpartneritega; kooli sisehindamise parendustegevustest lähtuvalt määratletakse igal õppeaastal kooli üldeesmärgid ja tegevusplaanid rahuloluküsitlused on läbi viidud, tulemused on analüüsitud ning antud tagasisidet huvigruppidele kooli sümbolid on kasutusel kooli dokumentidel, meenetel jm kooli sümboolika kasutamise statuudid on välja töötatud direktor, arendusjuht arendusjuht direktor 17
informatsiooni levitamine kooli veebilehel, e- koolis, Facebookis jm; kooli sümboolika elementide kasutamine meenetel, tänukirjal, kutsel jm) kooli sündmusi kajastatakse kooli kodulehel, stendidel ja ajakirjanduses igal õppeaastal koostatakse kooli aastaraamat 3. Personali juhtimine Strateegiline eesmärk: Koolis on kvalifitseeritud, kompetentne ja motiveeritud personal, kes tagab õppeasutuse eesmärkide elluviimise. Kvalifikatsiooninõuetele vastava personali leidmine. Noorte/uute õpetajate toetamine, õpetajate koostöö igal tasandil. Meeskonnakoolituste läbiviimine suurendamaks koostööoskusi. Kogemuste jagamise süsteemi loomine, kogemuste jagamine väljaspool ainesektsioone. Õpetajate eneseanalüüsi süsteemi loomine. Indikaatorid: 90% töötajatest vastab ametikoha kvalifikatsiooni nõuetele; uute õpetajate värbamine on järjepidev; Haapsalu Põhikooli meeskond osaleb haridusinnovatsiooni koolitustel ja töörühmades; õpetajate koolitamisel lähtutakse arenguvestlustel saadud informatsioonist ja lähtudes kooli õppekavast; kooli pedagoogilise personali liikuvus on alla 10% kolme õppeaasta jooksul; lastele on tagatud rehabiliteerivad tegevused (pedagoogiline, logopeediline, psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine); õpetajad planeerivad oma tööplaanides õuesõppe tegevusi ja IT vahendite kasutamist; kõik klassijuhatajad viivad läbi arenguvestlused õpilastega; koolitustel osalenud õpetajad jagavad oma teadmisi ja oskusi kolleegidega; kõigi töötajate üldise rahulolu kasv kolme õppeaasta lõikes. 18
Alaeesmärk 1. Koolis töötab professionaalne, motiveeritud, elukestvas õppes osalev personal. Personalipoliitika väljatöötamine (värbamismehhanismid, valik, mentorlus, koolituskavad, arenguvestluste pidamine) Kooli arendustegevuseks oluliste töörühmade loomine. Õpetajate eneseanalüüsisüsteem loomine. Õpetajate koostööoskuste arendamine Töötajate tervislike eluviiside ja liikumisharjumuste ning töömotivatsiooni toetamine kaardistatakse kaadrivajadused ja värbamisvõimalused noortele õpetajatele rakendatakse mentorlust kooli töötajatega peetakse regulaarselt arenguvestlusi õpetajad osalevad töörühmade töös õpetajad osalevad arendustegevuses õpetajad koostavad eneseanalüüsi, selle põhjal viiakse läbi arenguvestlused kavandatakse ja viiakse läbi koolitusi kogu kooli personalile vähemalt üks kord õppeaastas koolitusplaanid koostatakse igal õppeaastal ja täpsustatakse poolaastate kaupa koolitustel osaleb vähemalt 90 % kooli personalist toimuvad töötajate enese-arendamist ja tervist soodustavad tegevused ja koolitused Alaeesmärk 2. Õpetajad omavad valmisolekut teha koostööd, jagada oma kogemusi ja informatsiooni koolitustest teiste õpetajatega. Õpetajate koostööoskuste arendamine toimuvad õpetajate koostööoskusi arendavad meeskonnakoolitused direktor, arendusjuht arendusjuht Õpetajad jagavad koolitustelt saadud informatsiooni ja materjale õpetajad jagavad koolitustelt saadud informatsiooni ja materjale ainenõukogudes ainenõukogude esimehed Materjalide jagamine e-kooli keskkonnas ja veebilehel Nutikas HPK ainenõukogude esimehed 19
Alaeesmärk 3. Toimiv meeskonnatöö. jagatakse materjale Õpetajate koolitamine meeskonnakoolitused koolide külastused õppealajuhatajad arendusjuht Õpetajate osalemine õpilasüritustel õpetajad osalevad kõigil kooli üritustel huvijuht Kooli dokumentide/eelnõude/probleemide läbiarutamine ainenõukogudes Õpetajate palgakorralduse põhimõtete läbiarutamine ainenõukogudes arutatakse läbi kõik koolielu puudutavad probleemid ja õppekorralduslikud dokumendid palgakorralduse põhimõtted on läbiarutatud ja dokumenteeritud direktor, ainenõukogude esimehed direktor Kooli mikrokliima-uuringu läbiviimine igal õppeaastal viiakse läbi töötajate mikrokliima-uuring, tehakse analüüs direktor 4. Koostöö huvigruppidega Strateegiline eesmärk: Kooli koostöö huvigruppidega aitab kaasa kooli õppekeskkonna kaasajastamisele, rikastab ja toob vaheldust kooliellu Huvigruppide varane informeerimine erinevates infokanalites kooli tegevusest. Kooli kodulehe võimaluste parem kasutamine ja arendamine. Õpilasesinduse ettevõtmiste toetamine. Uutes projektides osalemine. Indikaatorid: vähemalt üks kord aastas toimub vanemate üldkoosolek; vähemalt üks kord aastas toimub klassi vanemate koosolek; 20
hoolekogu ja vanematekogu on korraldanud vähemalt 4 korda aastas koosolekuid; vanemate rahulolu kasv kolme õppeaasta lõikes; peamised (õpilased, personal, lapsevanemad, kooli pidaja esindaja) huvigrupid on enam kaasatud ja osalenud kooli juhtimises ning arendustegevuses; koostöö huvigruppidega (vanemad, Haapsalu linnavalitsus, Haapsalu Linna algkool, Uuemõisa Algkool-lasteaed, Haapsalu linna lasteaiad) on ühiselt planeeritud ja üheskoos tulemusi analüüsitud kord aastas; igal aastal viiakse läbi karjääripäev, kus igale klassile tuleb tundi läbi viima kooli vilistlane; igal aastal viiakse läbi karjäärinõustamist ja toimub töövarjupäev 9. klasside õpilastele; Haapsalu Linna algkooli ja Uuemõisa Algkooli-lasteaia 6. klassile viiakse läbi kooliga tutvumise päev; koolis toimuvad sündmused on kajastatud kooli kodulehel, Lääne Elus ja online lehes. Alaeesmärk 1. Koostöö erinevate huvigruppidega toetab kooli jätkusuutlikku arengut. Koostöö hoolekoguga, vanematekoguga, vanematega vanemate kogu koosolekul toimuvad mõttetalgud, arutelud vanematekogu ettepanekud arutatakse läbi õpilaste, õpetajate ja hoolekogu poolt direktor Koostöö õpilasesindusega, nende ettevõtmiste toetamine õpilasesindusega toimuvad mõttetalgud, arutelud huvijuht Koos vanematega kadrilaada korraldamine toimub kadrilaat, millest võtavad nii ettevalmistamisel kui ka toimumisel osa õpilased, vanemad ja linnarahvas Arenguvestluste läbiviimine klassijuhatajad viivad läbi igal aastal arenguvestlused õpilaste ja nende vanematega õpetajad selgitavad välja õpilaste huvid ja arenguvõimalused Vanemate rahulolu-küsitluse läbiviimine toimub vanemate rahuloluküsitlus ja selle analüüs direktor, huvijuht, arendusjuht klassijuhatajad direktor, arendusjuht 21
Vanemate tunnustamine tänukirjaga ja direktori kevadine vastuvõtt analüüsi tulemusi arvestatakse koolielu ümberkorraldamisel väga heade ja heade õpitulemustega õpilaste vanemaid tunnustatakse tänukirjaga tublide tunnustamise kevadise aktusel tunnustatakse ka õpilaste vanemaid direktori vastuvõtul direktor Alaeesmärk 2. Igal aastal toimuvad traditsioonilised üritused koostöös vilistalastega. Vilistlaste osalemine karjääripäeval üks kord õppeaastas toimub karjääripäev karjäärikoordinaator Vilistlaste abi koostööpartnerina vilistalased aitavad kooli erinevate probleemide lahendamisel direktor Alaeesmärk 3. Koostöö KOV-i ja teiste asutustega. Koostöös KOV-iga: projektides osalemine, projektinädalal osalemine, 1. klasside komplekteerimine kooli pidajaga on töised suhted projektitegevused pakuvad õpetajatele ja õpilastele erinevaid valikuid direktor, arendusjuht Koostöö Haapsalu Linna Algkooli ja Uuemõisa kooliga 7. klassi tulevate õpilaste ja nende vanemate informeerimisel (lahtiste uste päevad ja klasside külastused, ühisüritused) 7. klasside õpilaste positiivne tagasiside (motiveeritus õppida, tegeleda huvitegevusega) direktor, huvijuht, arendusjuht Koostöö lasteaedadega (kooli tulevatele lastele ja vanematele kooli tutvustamine) perepäeva toimumine igal kevadel direktor, õppealajuhataja, klassijuhatajad 22
Koostöö Haapsalu huvikoolidega õppekorralduslike küsimuste arutelud huvikoolidega õpilaste koormuse vähendamisest direktor, arendusjuht Koostöö Haapsalu kutsehariduskeskuse ja Läänemaa Ühisgümnaasiumiga: Koostöö Läänemaa muuseumitega, Kaitseliiduga ning Politsei ja piirivalveametiga 9. klasside õpilaste osalemine koolide avatud uste päevadel õpilaste osalemine Rajaleidja üritusel õpilased on teadlikud edasiõppimise võimalustest koostööprojekt HKHK-ga ühisürituste läbiviimine õpilaste motiveeritus ja aktiivsus praktiliste teadmiste ja oskuste omandamisel (rahuloluküsitlus) direktor, arendusjuht huvijuht, arendusjuht 5. Ressursside juhtimine Strateegiline eesmärk: Finantsressursside kasutamine on plaanipärane, koolis toimib säästlik majandamine. Töötajate koolitamine: IT-vahendite kasutamine. Lisaressurssi kasutamine koostöös teiste koolidega. Uue maja tehniliste ja logistiliste võimaluste läbimõtlemine. Indikaatorid: Igal õpetajal on kasutada laua- või sülearvuti; tuleohutusnõuded on täidetud; igal õppeaastal planeeritakse IT- vahendite soetamine; igaks õppeaastaks täiendatakse kooli raamatukogu õppekirjandust ning tellitakse perioodikat ning täiendatakse kogusid. 23
Alaeesmärk 1. Kooli ressursside juhtimine on optimeeritud, säästlik ja tulemuslik. Digivahendite soetamine, olemasoleva innovaatiliste tehniliste vahendite olemasolu direktor täiendamine IT-alaste koolituste korraldamine õpetajad õpivad kasutama innovaatilisi tehnoloogilisi vahendeid haridustehnoloogid Ruumide ratsionaalse kasutamise ülevaatamine ja vajadusel ruumide otstarbe muutmine ruumide kasutamine on läbimõeldud, iga õppeaasta eel vaadatakse ruumide jaotus üle tunniplaani koostamisel arvestatakse õpilaste vajadusi ja õppeaine spetsiifikat majandusjuhataja Alaeesmärk 2. Kooli tulevikuvajaduste kaardistamine seoses uue kooli ehitamisega Uue maja tehniliste ja logistiliste võimaluste läbimõtlemine on olemas uue kooli pedagoogiline kontseptsioon toimuvad eskiisprojekti arutelud direktor, arendusjuht, majandusjuhataja, õppealajuhatajad Alaeesmärk 3. Lisaressursi kasutamine koostöös teiste koolidega. Koostöös teiste koolidega ressursside kokkuhoidmise kavandamine ja korraldamine ressursside kokkuhoid direktor 24