Kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse 6.10.2009 määrusega nr 38 LASTEAED SIPSIK ARENGUKAVA 2010 2012
SISSEJUHATUS Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava aastateks 2010 2012 on dokument, mis määrab ära lasteaia põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava aastateks 2010-2012 ning arengukava uuendamise korra. Arengukava koostamisel on lähtutud alljärgnevatest dokumentidest: Koolieelse lasteasutuse seadus; Jõhvi valla arengukava 2006 2013; Jõhvi valla lasteaia Sipsik põhimäärus ja õppekava; Jõhvi valla lasteaed Sipsik arengukava 2008 2010 (projekt); muud õigusaktid. Arengukava valmis lasteaia juhtkonna, töötajate ja lastevanemate koostööna. Töögruppides osalesid lasteaia pedagoogiline ja tehniline personal, hoolekogu liikmed. Arengukava väljatöötamisel kasutati kvalitatiivsetest meetoditest ajurünnakuid, arutelusid töögruppides. Lasteaia kollektiivis viidi läbi SWOT- analüüs. Kvantitatiivsetest meetoditest oli kasutusel käsitlusmeetod (viidi läbi lastevanemate ja lasteaia töötajate ankeetküsitlused). Tegevuskavad täiendavad arengukava ja neis püstitatakse ülesanded jooksvaks tegevusaastaks. Lasteaia arengukava on avalik ja kättesaadav kõigile asjast huvitatud isikuile nii lasteaias kui koduleheküljel http://www.sipsik.ee/. 1.ÜLDANDMED 1.1 Asukoht Lasteaed Sipsik asub Ida-Virumaal Jõhvi linnas. Lasteaia lähedses asuvad Jõhvi Vene Gümnaasium, mis loob hea võimaluse koostööks; Jõhvi Kontserdimaja; linnapark, kus lapsed saavad käia jalutamas; Jõhvi Raamatukogu, kellega tehakse tihedat koostööd. Lasteaia Sipsik alusdokumentideks on: Koolieelse lasteasutuse seadus; Jõhvi lasteaia Sipsik põhimäärus; Jõhvi lasteaia Sipsik arengukava (projekt); Jõhvi valla lasteaedadesse laste vastuvõtmise ja väljaarvamise kord; Jõhvi valla koolieelsetes lasteasutustest lapsevanema poolt kaetava osalustasu määr ning osalustasu ja toidukulu maksmise kord ; Laseaed Sipsik õppekava; Alushariduse riiklik õppekava. Lasteaia Sipsik kontaktandmed: Narva mnt 21, Jõhvi vald, 41535 e-post: sipsik@johvi.ee; olga.jersova@johvi.ee telefonid: 335 2139; 524 6898; kodulehekülg: www.sipsik.ee. 1.2 Ajalugu Lasteaia hoone on ehitatud 1973. aastal tolleaegse tüüpprojekti järgi 280 lapsele (12 rühma). Käesoleval ajal töötab majas 12 rühma, kus käib 223 last: Seitse rühma on eesti ja viis rühma vene õppekeelega (kaks sõimerühma, üks liitrühm, üheksa tavarühma). Kaks rühma töötab keelekümblusmetoodika järgi (alates aastast 2002). Lasteaias on muusikasaal. 2006. aastal loodi spordisaali arvelt juurde üks rühm, et kindlustada lapsed lasteaiakohtadega.
1.3 Lasteaia omapära Lasteaed Sipsik on turvaline ja sõbralik kakskeelne lasteaed. Lasteaia personal on töökas ja teotahteline. Lasteaias töötavad ja arenevad keelekümblusrühmad. Toimuvad eesti ja vene õppekeelega rühmade ühisüritused. Lasteaia tugevad küljed: - eestikeelse alushariduse andmine eesti- ja muukeelsetele lastele, arvestades lastevanemate soove; - turvaline kasvukeskkond; - lapsekeskselt töötav, lapsevanemaid kaasav pedagoogiline personal; - töökas ja teotahteline personal; - väljasõidud lastega ja personaliga; - logopeedilise abi osutamine; - iga rühm töötab kindla õppesuunda järgi; - tegutsead laste ansambel, koor; - vene õppekeelega rühmades töötab eesti keele õpetaja; - koolituste läbiviimine lastevanematele (vähemalt 2 korda aastas); - väljakujunenud traditsioonid, traditsioonilised üritused: Tarkusepäev, sügisretk, spordipäev, liikluspäev, sügise sünnipäev, hingedepäev, isadepäev, mardipäev, kadripäev, jõulud, talispordipäev, vastlapäev, sõbrapäev, EV aastapäev, teatrikuu, naljapäev, emadepäev, volbriöö, lastekaitsepäev. Lasteaial on oma sümboolika. Lasteaial on koolitusluba (06.12.2007. a). 1.4 Juhtimine ja kvaliteedi hindamine Lasteasutuse töö tulemuslikkust hinnatakse kvaliteedi mõistet kasutades. Lasteaia päevahoiu kvaliteet sisaldab nelja põhimõtet: - õppekava ja selle realiseerimise vaheline suhe; - struktuuri ja soorituse vaheline suhe; - koostöö huvigruppidega; - lapsevanema ja lapse vajaduste ning teenuse, teabe ja selle mõju vaheline suhe. Sisseseatud sisehindamise süsteem võimaldab kompleksselt läheneda kõikidele õppeasutuse valdkondadele. Lasteaia tööd korraldab ja juhib juhataja koos hoolekogu ja pedagoogilise nõukoguga. Lasteasutuses on õppealajuhataja, kes koordineerib õppekasvatustööd ning majandusjuhataja, kes koordineerib majandustööd. 1.5 Kaadri kooseis Pedagoogid (sh juhataja, juhataja asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal, rühmade õpetajad, muusika- ja liikumisõpetajad, eesti keele õpetaja, logopeed); tervishoiutöötaja; teenindav personal (sh õpetaja abid, köögipersonal, remonditööline, pesunaine, õmbleja). 2. HETKEOLUKORRA ÜLEVAADE 2.1 Eestvedamine ja juhtimine Eestvedamine ja juhtimine vastab üldiselt Jõhvi lasteaia Sipsik õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidele. Tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise. Sisekontroll tagab lasteaias õiguspärase ressursside otstarbeka kasutamise.
Tugevused Lasteaia töö toetub ühiselt heaks kiidetud eesmärkidele Lasteaia töötajad saavad oma töös juhtkonnalt tuge Töötajad saavad täielikult aru, millised on lasteaias tegutsemispõhimõtted Lasteaias on välja töötatud Sisehindamise läbiviimise kord, Asjaajamise kord, Personali koolituse kord, Töötajate arenguvestluse kord Lasteaias toimuvad üritused personalile, ühised väljasõidud Lasteaia juhtkond innustab oma tegevusega personali koostööle Lasteaia uuendamine edeneb kindlas suunas Parendamist vajavad aspektid Uuendamist vajab Lasteaia kodukord Uuendamist vajab Töösisekorraeeskirjad Koostamist vajab Motivatsioonisüsteem Koostamist vajab Tunnustussüsteem Tervistedendavate lasteaedade põhimõtete omandamine Tervisealane sisehindamise väljatöötamine ja rakendamine 2.2 Personali juhtimine Jõhvi lasteaias Sipsik hinnatakse süstemaatiliselt täiendkoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Tugevused Töökollektiivi atmosfäär on sõbralik Lasteaia personal töötab üksteist toetavalt Korrapärane, toetav metoodiline töö pedagoogilise personaliga (sisukad infotunnid, igakuine enesehindamine) Personalivahelised suhted toetavad professionaalset arengut Lasteaias püütakse teadlikult arendada õpetajate ja muu personali vahelist koostööd Juhtkond organiseerib piisavalt välist tuge, nii et töötajad saavad oma tööd parendada Parendamist vajavad aspektid Arendamist vajab töörühmade arendustegevus Arendamist vajab personali tunnustussüsteem Vaja on välja töötada lasteaia Hea töötaja kompetentsid Lasteaia Sipsik personalipoliitika kujundamine Parendamist vajab riigikeele oskus venekeelsetel pedagoogidel Koolituste läbiviimine pedagoogilisele personalile Koolituste läbiviimine tehnilisele personalile Terviseedendamise alane süsteemne koostöö sidusgruppide vahel Riskianalüüsi läbiviimine Kogu personal toetab oma tegevusega terviseedendamise põhimõtted 2.3 Koostöö huvigruppidega Tugevused Lasteaia juhtkonna ja personali aktiivne koostöö lasteaia hoolekoguga Lasteaias peetakse koostööd lastevanematega väga oluliseks Laseaial on lastevanemate hulgas väga hea maine Toimiv Lastevanematega läbiviidava arenguvestluse kord Toitlustamine lasteaias on suurepärane
Toimuvad koolitused lastevanematele Info liikumine lasteaias on tõhus Parendamist vajavad aspektid Arendada laste huviringide tööd Uuendada kodulehekülge, veebipõhise infosüsteemi ajakohastamine Tutvustada enam meedias lasteaias tehtavat heal tasemel õppe- ja kasvatustööd Korraldada personalile majasiseseid huvitegevusi Organiseerida rohkem lasteaia ühisüritusi, kuhu saab kaasata lapsevanemaid 2.4 Ressursside juhtimine Tugevused Töötingimused õppe- ja kasvatuseesmärkide elluviimiseks on piisavad Kaasaegne töökeskkond, köögiruumid on varustatud uute seadmetega Lasteaia ruumid on esteetilised, pooled nendest on remonditud, kasutades eelarvelisi ja projektipõhist rahastamist Lasteaias on optimaalne vee, soojuse ja valgustuse tarbimine Materiaalsete ressursside läbimõeldud ja otstarbekas kasutamine Soetud on arvutid (5 tk), mida kasutatakse õppe- ja kasvatustöös Renoveeritud õueala ja paigaldatud uued liivakastid (11 tk) Paigaldatud on automaatne tulekahjusüsteem Parendamist vajavad aspektid Jätkata lasteaia ruumide renoveerimist vastavalt õigusaktides kehtestatud normidele Jätkata vananenud mööbli väljavahetamist Soetada uusi õueatraktsioone Paigaldada õueatraktsioonide alla turvamatid Paigaldada hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus Viia valgustustiheduse väärtus rühmades vastavusse nõuetega Kindlustada laste välisriiete kuivatamine vastavalt nõuetele Teostada elektrijuhtmestiku ja seadmete isolatsioonitakistuste mõõtmised Leida uusa koostööpartnerreid Soetada kaitsekatted liivakastide jaoks 2.5 Õppe- ja kasvatusprotsess Õppekava arendamisel lähtutakse lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsist. Tugevused Õpetajad kujundavad lastes õpioskusi, suunavad lapsi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustad käitumisnormidele Lasteaia personal on kujundanud lasteaias füüsiliselt turvalise õpikeskkonna Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuseks vajalikud ruumid on puhtad, lasteaia maa-ala on heakorrastatud Õppetegevuste ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks on tagatud pedagoogidele võimalus kasutada ITvahendite Igas rühmas on oma kassett- või CD-magnetofon Õppetegevuste materjalide ettevalmistamiseks on kaks paljundusmasinat, kiletamismasin Muusikaõpetajatele on muusikategevuste läbiviimiseks kolmes ruumis klaver ja süntesaator Lasteaia töötajad suudavad edukalt lahendada probleemid, mis tulevad esile õppe- ja kasvatusprotsessis On olemas piisavalt arendavaid mänguasju, mitmekesiseid ja kvaliteetseid õppematerjale ja
-vahendeid Õppe- ja kasvatustegevuses kasutatakse erinevaid metoodikaid Tegevuste integreerimine on aidanud kaasa laste mänguaja suurendamisele Spetsialistide (logopeedide, tervishoiutöötaja) töö on heal tasemel Rühmade õpetajad koostavad igal aastal vastavalt laste vajadustele konkreetsed aine- ja tegevuskavad, mis on enam aidanud arvestada laste vanuselisi ja soolisi vajadusi Ettevalmistus kooliks on heal tasemel, tulevane koolilaps saab lasteaia lõputunnistuse (õiend) Väljasõitude ja õppekäikude arvu suurendamine väljaspoole lasteaeda on laiendanud laste silmaringi ja arendanud sotsiaalseid oskusi Parendamist vajavad aspektid Kujundada nõustamissüsteem kõneravi vajavate laste vanematele Koostada Laste arengu jälgimise ja dokumenteerimise kord Rohkem tähelepanu pöörata laste õpetamisele läbi mängu ning jätkata tegevuste integreerimist laste mänguaja suurendamiseks Leida ja kasutada rohkem võimalusi laste õpetamiseks vahetus looduskeskkonnas, rakendades selleks õues õpet Vajalik jätkata positiivsete ning huvitavate töökogemuste levitamist kolleegilt kolleegile ning tutvumist õppetööga teistes lasteaedades Lapse tervislike harjumuste ja eluviisi kujundamine pere aktiivsel osavõtmisel (spordipeod, matkad, ekskursioonid) Tihendada koostööd logopeedi, tervishoiutöötaja, rühmaõpetaja ja lapsevanema vahel, et eritähelepanu vajava lapse ainulaadsus saaks parimad võimalused arenguks Tervislike ja liikumistegevuste süsteemi rakendamine ning tervisliku eluviisi väärtustamine Koostada Lapse koolivalmiduse hindamise süsteem Koostada Laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise ja lapse toetamise süsteem Lasteaia ja kooli vahelise töö tugevdamine, lasteaia lõpetajate õppeedukuse väljaselgitamine 3. ARENGUSTRATEEGIA 3.1 Lasteaia arenduse põhisuunad ja -valdkonnad Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1) Eestvedamine ja strateegiline juhtimine: a. Arengukava täitmine; b. aasta tegevuskava; c. sisehindamine. 2) Personali juhtimine: a. personalivajaduse hindamine; b. personali värbamine; c. personali kaasamine ja toetamine; d. personali arendamine; e. personali hindamine ja motiveerimine. 3) Õpikeskkonna kujundamine: a. turvalisus; b. ruumid, maa-ala; c. õpivõimaluste mitmekesistamine. 4) Õppe- ja kasvatusprotsess: a. lapse areng, lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine, nõustamine; b. õppekava; c. õppekorraldus ja -meetodid; d. koolivalmiduse saavutamine;
e. väärtused ja eetika. 5) Koostöö huvigruppidega: a. koostöö kavandamine; b. huvigruppide kaasamine; c. huvigruppidega koostöö hindamine. 6) Ressursside juhtimine: a. eelarveliste ressursside juhtimine; b. materiaal-tehniliste baasi arendamine; c. inforessursside juhtimine; d. säästlik majandamine ja keskkonnahoid. Lasteasutuse arenduse valdkondi kajastavad põhitegevused ja neid iseloomustavad indikaatorid tulenevad lasteaia Sipsik dokumentidest Lasteaia sisehindamise läbiviimise kord ja Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse ja juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid. 3.2. Juhtimise täiustamine Sisekontroll, hindamine ja motiveerimine: kõiki töötajaid hõlmav süsteem on välja töötatud ning rakendunud. Juhtimine on muutunud enam meeskonnatööks. Seadusandluse tundmine ja järgimine igapäevatöös. Korrektne asjaajamine, arhiivi korrastamine. Suhtlemine erinevate huvigruppidega: lapsed, vanemad, personal, omavalitsus. Tulemusvestlused, arenguvestlused (testid, küsitlused). Tunnustussüsteemi täiendamine. 3.3. Personali kvalifikatsiooni tõstmine Tasemekoolitus, keskkonnatingimuste kvaliteet on tõusnud toimiva sisehindamissüsteemi ja töötajate motiveerimise tulemusel. Täiendkoolitus vastavalt koolitusplaanile. Õpetaja abide suunamine õppima, enesearendamise motivatsiooni tõstmine. Traditsiooniliste ürituste jätkamine. Lapsevanemate kaasamine lapse arengu hindamisse, arengutestid ja -vestlused. Töötajate arendamine on tasakaalustunud ning süsteemne. Lasteasutus on õppiv organisatsioon, kus ollakse võimelised tegevusi muutma ja parendama, õppides enda ja teiste kogemustest. 3.4. Haldus- ja majandustegevus Lasteaed vajab investeeringuid kanalisatsiooni, ventilatsiooni, valgustuse ja rühmaruumide kordategemiseks ja nõuetele vastavusse viimiseks, finantssisendit vana mööbli välja vahetamiseks. Kaasaegse turvalise töökeskkonna loomine. 3.5. Laste kasvukeskkond On turvaline. Igal lapsel on oma töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule vajadusele. Rühmaruumid on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Lastele on loodud võimalused mängida nii üksi kui grupis. Mänguvahendite valikul arvestatakse sellega, millise kogemuse lapsed nende abil saavad. Mänguasjad on lastele kättesaadavalt paigutatud. 3.6. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Rühmade õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast, arvestades nende individuaalsust, sugu ja arengut.
Õpetajad kujundavad lastes koostööoskusi, õppimise oskusi. Õpetamismeetodite valikul lähtuvad õpetajad laste individuaalsusest. Õppeprotsessi olulisim osa on mäng. Töökasvatuse osa suurenenud. Pööratakse tähelepanu Eesti rahvuspärandiga tutvumisele Õppetöös arvestatakse poiste ja tüdrukute erinevusi. On rakendunud keelekümblusmetoodika. 3.7. Laste toetamine Laste erivajaduste väljaselgitamise süsteem. Lastele ja lapsevanematele on tagatud spetsialistide nõustamine. 3.8. Haridustulemus Lapsed omandavad arengu eeldatavad tulemused ja hea stardi edaspidiseks eluks. 4. LASTEAIA MISSIOON, VISIOON, STRATEEGILISED EESMÄRGID 4.1 Lasteaia missioon S- sõbralik I- individuaalsus P- paindlik S-soojus I- ilumeel K-koostöö Tagada paindlik lasteaia teenus, mis pakub lapse turvalist hoidu ja võimaldab igakülgset sotsiaalset, vaimset ja füüsilist arengut. Anda lastele kvaliteetne alusharidus läbi mängu ja erinevate tegevuste. Lasteaia õppe- ja kasvatustöös arvestatakse laste ealiste, sooliste ja individuaalsete iseärasustega. a. luua võimalused ja tingimused selleks, et lapsest kujuneks terviklik isiksus, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; b. hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut; c. erilist tähelepanu pööratakse erivajadustega lastele. Oleme looduslapsed, kellele elu on kui kulg mööda turvalist rada. Loodame, et kui laps lahkub meie majast, on ta valmis ohutumalt jätkama oma teekonda. Luua tingimused riigikeele õppimiseks muukeelsetele lastele 4.2 Lasteaia visioon Mida laps kuuleb selle ta unustab, Mida laps näeb seda ta mäletab, Mida laps kogeb seda ta mõistab. /Confucius/ Jõhvi lasteaed Sipsik on kaasaja nõuetele vastava õpikeskkonnaga lastesõbralik lasteaed Ida- Virumaal. Jõhvi lasteaed Sipsik on mugav, kaasaegne ja turvaline õppeasutus, kuhu tulevad meelsasti lapsed ja lapsevanemad ning kus on võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks. Lasteaia personal on kõrge kvalifikatsiooniga, missioonitundeline ja laste erisusi arvestav. Lasteaed on turvaline partner perekonnale. Lasteaed on keskkond lapse igakülgseks arenguks. Lasteaias on tingimused, mis soodustavad lapse emotsionaalset, kõlbelist ja sotsiaalset, turvalist, vaimset ja kehalist arengut.
Tahame kasvatada elus endaga toimetulevat ja loovat, südamlikku inimest. 4.3 Strateegilised eesmärgid ja prioriteedid Lapse kehaline, vaimne ja sotsiaalne, sealhulgas kõlbeline ja esteetiline areng ning eelduste kujunemine igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Selleks lasteaed: loob lapsele arengut soodustava keskkonna, tagab turvatunde ja eduelamuse ning toetab lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ja saada kogemusi ümbritsevast elust, loodusest ja ühiskonna nähtustest; soodustab lapse kasvamist aktiivseks vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ja tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks; toetab lapse ümbritseva maailma mõistmist, oma koha leidmist selles ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemist; suunab lapse arengut, toetab ja abistab vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustab neid; tagab lapsekoolivalmidus nii vaimse, füüsilise, kui sotsiaalse kompetentsuse tasemel. 5. ARENGUSUUNAD JA TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2010-2012 5.1. Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Arengusuund: lasteaia juhtimistegevuse arendamine. Prioriteetsed eesmärgid: koostada ja tagada arengukava ühe aasta tegevuskava täitmine; uuendada ja koostada lasteaia tööd reguleerivad dokumendid; viia läbi riskianalüüs kõikides töövaldkondades. Prioriteetsed tegevused 2010 2011 2012 Vastutaja Arengukava täitmine ja analüüs X X X Juhataja Uue arengukava koostamine 2013-2016 X Juhataja, meeskonnatöö Aasta tegevuskava ja sisehindamise tegevuskava koostamine ja kinnitamine X X X Juhataja, juhataja asetäitja, majandusjuhataja, tervishoiutöötaja, Sisehindamissüsteemi korrigeerimine, X X X analüüs Sisehindamise aruande esitamine REKKile X Meeskond, juhataja Motivatsioonisüsteem koostamine ja X Juhataja kinnitamine Tunnustussüsteem koostamine ja X Juhataja kinnitamine Lasteaia kodukord uuendamine X Juhataja Riskianalüüsi läbiviimine X X X Juhataja, majandusjuhataja Töösisekorraeeskirjad uuendamine X Juhataja 5.2 Personali juhtimine Arengusuund: personali arendamine ja töö kvaliteedi tõstmine, meeskonnatöö süvendamine, noorte õpetajate toetamine.
Prioriteetsed eesmärgid: saada uusi kaasaegseid õpetamis- ja kasvatamisvõtteid; arendada kaadri professionaalsust meeskonnatöös; korraldada sise- ja väliskoolitusi personalile; Hea töötaja kompetentside väljatöötamine; noortele õpetajatele tugisüsteemi väljatöötamine. Prioriteetsed tegevused 2010 2011 2012 Vastutaja 160-tunnised kvalifikatsioonikursused X X X Juhataja asetäitja pedagoogidele Teemakursused liikumis- ja muusikaõpetajatele X X X Juhataja asetäitja Teemakursused õpetajatele, personalile X X X Juhataja asetäitja Täiendkoolitus keelekümblusrühmade X X X Juhataja asetäitja töötajatele Täiendkoolitus tehnilisele personalile X X X Tervishoiutöötaja, majandusjuhataja Pedagoogilised nõukogud üks kord X X X Juhataja asetäitja kvartalis Hea töötaja Õpetaja koodeks X Juhataja kompetentside väljatöötamine Noortele õpetajatele tugisüsteemi X Juhataja asetäitja väljatöötamine Personali arenguvestluse läbiviimine üks kord aastas X X X Juhataja 5.3. Koostöö huvigruppidega Arengusuund: laste huviringide töö arendamine, lastevanemate kaasamine lasteaia ellu, projektitöö süvendamine, lasteaia töö kajastamine läbi meedia. Prioriteetsed eesmärgid: luua lastele mitmesugused tingimused arenemiseks; korraldada lastevanematele tervisekaitse ja õppe-kasvatustööga seotud koolitust; kasutada enam võimalusi projektipõhiseks tegevusteks; tutvustada lasteaia tegevust läbi meedia. Prioriteetsed tegevused 2010 2011 2012 Vastutaja Projektipõhine tegevuste laiendamine X X X Juhataja, juhataja asetäitja (rahastamise leidmine erinevatest fondidest) Laste huviringide töö arendamine X X X Juhataja asetäitja Regulaarne koolitus lastevanematele (vähemalt üks kord aastas) X X X Juhataja, juhataja asetäitja, tervishoiutöötaja Lasteaia töö kajastamine läbi meedia X X X Juhataja Hoolekogu kaasamine planeerimisse ja X X X Juhataja arendustegevusse Koostöö koolidega: JVG, JG ühised X X X Juhataja kohtumised õpetajatega, ümarlauad Koostöö muusikakooliga: ühisüritused, X X X Juhataja õppekäigud jne Koostöö kunstikooliga: ekskursioonid, X X X Juhataja
näituste külastamine jne Koostöö lasteaiaga Kalevipoeg ja teiste X X X Juhataja lasteaedadega Koostöö Jõhvi Keskraamatukoguga X X X Juhataja Koostöö KOV, JHK, JKM X X X Juhataja Koostöö lastevanematega: arenguvestlused laste arengu analüüsimiseks X X X Juhataja asetäitja 5.4 Õpikeskkonna kujundamine Arengusuund: turvalise ja kaasaegse keskkonna kujundamine lasteaias. Prioriteetsed eesmärgid: luua lasteaias turvalised töötingimused ja lastele sõbralik kasvukeskkond; uuendada ruumide inventari; kasutada otstarbekalt olemasolevaid ressursse; arendada lasteaias infotehnoloogia ressursse. Prioriteetsed tegevused 2010 2011 2012 Vastutaja Õppevahendite muretsemine, uuendamine X X X Juhataja, juhataja asetäitja Muusikainstrumentide muretsemine X Juhataja, juhataja asetäitja DATAprojektori soetamine X Juhataja Ühe liivakasti soetamine Kullaterad X Juhataja, majandusjuhataja rühma jaoks Mööbli väljavahetamine (voodid, lauad, X Juhataja, majandusjuhataja toolid) Tirtsude rühmas Lugemispesade täiendamine (raamatud, X X X Juhataja, juhataja asetäitja mööbel) Ürdipargi rajamine X X X Juhataja, juhataja asetäitja, majandusjuhataja 5.5 Õppe- ja kasvatusprotsess Arengusuund: laste igakülgseks arenguks vajalike tingimuste parendamine ja uute võimaluste leidmine, heal tasemel mitmekülgne ettevalmistus kooliks. Prioriteetsed eesmärgid: viia õppetegevusi läbi mängu kaudu; koolivalmiduse kujundamisel pöörata suuremat tähelepanu sotsiaalsete oskuste arendamisele ja iseseisvale ning rühmatööle õppetegevustes; korrigeerida ja uuendada õppekava vastavalt uuele riiklikule õppekavale; toetada lapse individuaalset arengut läbi arenguvestluste ja individuaalse lähenemise; võimaldada logopeedilist abi kõneravi vajavatele lastele; rakendada õues õpet igal aastaajal; arendada laste loovust ja oskusi jõukohase huvialategevuse kaudu; jätkata terviseedenduslikku tööd; tõsta enam eesti keele kui teise keele õppe taset. Prioriteetsed tegevused Õppekava uuendamine ja korrigeerimine vastavalt uue riikliku õppekava nõuetele Lasteaia õppekava alusel kostab iga rühm oma rühma õppeaasta plaani ja aruande 2010 2011 2012 Vastutaja X X X Juhataja asetäitja X X X Juhataja asetäitja
Nädalaplaanide koostamine uue õppekava X X X Juhataja asetäitja alusel Vanemates rühmades korraldada rohkem X X X Juhataja asetäitja õppekäike väljapoole lasteaeda kogemuste saamiseks suhtlemisel ja erinevates situatsioonides käitumiseks Järjepidev õpetamine mängu kaudu X X X Juhataja asetäitja Laste koolivalmiduse hindamise X X X Juhataja asetäitja analüüsimine ja korrigeerimine (tulemustest teavitatakse vanemaid) mai mai Mai Kõneravi vajavate laste väljaselgitamine, X X X Juhataja asetäitja plaanide koostamine Kõneravi vajavate laste vanematele X Juhataja, juhataja asetäitja nõustamissüsteemi väljatöötamine ja kinnitamine Laste individuaalsuse ja erivajadustega X X X Juhataja asetäitja arvestamine, individuaalsete õppekavade süsteemi välja töötamine Varajane sekkumine laste arengusse X X X Juhataja asetäitja Õues õppe rakendamine X X X Juhataja asetäitja Infotehnoloogia võimaluste kasutamine X X X Juhataja, juhataja asetäitja õppeprotsessis Eesti keele kui teise keele õppe toetamine X X X Juhataja asetäitja, vanemõpetaja liikumis- ja muusikategevustes ja eestikeelset keskkonda võimaldades Terviseedendusliku töö jätkamine X X X Juhataja asetäitja (tervislik toitumine, liikumine, ohutus, värske õhk, haiguste ennetamine koostöös peredega) Terviseedendusliku programmi väljatöötamine X Juhataja, juhataja asetäitja, tervishoiutöötaja, õpetajad Individuaalse arengukava koostamine X X X Juhataja asetäitja erivajadustega lastele (juhul kui on) Laste arengu jälgimise ja dokumenteerimise korra koostamine X Juhataja asetäitja 5.6 Majandustegevus Arengusuund: turvalise ja kaasaegse keskkonna kujundamine lasteaias. Prioriteetsed eesmärgid: luua lasteaias turvalised töötingimused ja lastele sõbralik kasvukeskkond; uuendada ruumide inventar; kasutada otstarbekalt olemasolevaid ressursse. Prioriteetsed tegevused 2010 2011 2012 Vastutaja Remondi teostamine saalis X Juhataja, majandusjuhataja Valgustustiheduse väärtuse tagamine X Juhataja, majandusjuhataja Põngerjate rühmas Rühmaruumide remont Kullaterad, X X X Juhataja, majandusjuhataja Tirtsud, Mesimummud Turvaline õueala- Tirtsude rühmale oma X Juhataja
territooriumi rajamine Välistrepi remont (töökaitse ettekirjutus) X X Juhataja, majandusjuhataja Tuletõkkeuksed II korrus - 4 tk (Päästeameti X X Juhataja, majandusjuhataja ettekirjutus) Valgustuse väljavahetamine rühmades X X X Juhataja, majandusjuhataja (Tervisekaitsetalituse ettekirjutus) Turvavalgustus üldine (Päästeameti X X X Juhataja, majandusjuhataja ettekirjutus) Rühmaruumide vastavusse viimine seadusjärgsetele nõuetele (Tervisekaitsetalituse ettekirjutus) 5.7 Investeeringud 2010 2012 Arengusuund: Lasteaia muutmine kaasaegsemaks Nr Tegevus 2010 2011 2012 Summa 1. Köögiploki renoveerimine X 500 000.- 2. Lasteaia Sipsik renoveerimine X 5 000 000.- 3. Lasteaia mänguväljakutega varustamine X 350 000.- 4. Lasteaiale inventari soetamine X X X 300 000.- 5. Valvesignalisatsiooni paigaldamine X 300 000.- 6. Trepikodade (ka üldkoridori) remont X X 300 000.- Investeeringute vajadus: Nr Tegevus 1. Piirdeaia ehitamine 2. Elektrisüsteemi uuendamine ja väljavahetamine 3. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustiku väljavahetamine 4. Küttesüsteemi uuendamine 5. Rühmaruumide vastavusse viimine seadusjärgsetele nõuetele 6. ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal, õppeaasta lõpul. Muudatusi ja parandusettepanekuid võivad esitada kõik pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu liikmed. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed järjepidevalt sisehindamise tulemustest. Arengukava muudatused kinnitab Jõhvi Vallavalitsus.