Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika aastal

Väljavõte

1 Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika aastal Tallinn Mai 2021

2 Projektgrupi koosseis: Lia Lepane, Marje Josing, Kiira Martens, Elmar Orro, Mati Reiman, Bruno Pulver, Koit Nilson, Albert Hansa, Ingrid Niklus, Viivika Savina, Eva Priedenthal Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala 6, Tallinn tel E-post: Copyright Eesti Konjunktuuriinstituut

3 SISUKORD SISSEJUHATUS TOOTMINE JA KAUBANDUS Tootmine Väliskaubandus Müük siseturul Jaehinnad Alkoholiaktsiis TARBIMINE Alkoholi tarbimine Illegaalse alkoholi tarbimine Turistide alkoholi kaasaostud ja tarbimine Eestis ALKOHOLITARBIMISELE JA ALKOHOLIPOLIITIKALE Alkoholi kättesaadavus Kehtivate alkoholimüügilubade arv Alkoholi hinnanguline kättesaadavus lähima müügikohani minekuks kuluv aeg Elanike hinnangud alkoholi ostmisele, ostukohtadele ja ostukavatsused lähitulevikuks Hinnangud alkohoolsete jookide ostmisele Eestis ja välismaalt Hinnangud alkohoolsete jookide ostmisele Lätist Covid-19 viiruse levikuga seotud reisimispiirangute mõju alkoholiostudele Lätist Elanike hinnangud alkoholitarbimisele Hinnangud isiklikule alkoholitarbimisele Hinnangud alkoholitarbimisele Eestis ja seonduvad probleemid Elanike hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale ja suhtumine võimalikesse meetmetesse Hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale Ootused alkoholitarbimise vähendamise meetmetele Hinnangud alkohoolsete jookide müügile tanklates, spordi- ja kultuurisündmustel Hinnangud alkoholimüügi lõpetamise kellaaja suhtes toitlustusasutustes KOKKUVÕTE Lisa 1. Küsitlustulemuste protsentjaotused Lisa 2. Küsitlustulemuste protsentjaotused tausttunnuste lõikes Lisa 3. Küsitletud kogumi iseloomustus

4 SISSEJUHATUS Käesolev töö annab ülevaate Eesti alkoholisektori arengust aastal. Töös on analüüsitud muutusi alkohoolsete jookide tootmises, alkohoolsete jookide väliskaubandust, jaemüüki siseturul, jaehindade muutusi, alkohoolsete jookide tarbimistrende ning elanike hinnanguid riigi alkoholipoliitikale, alkoholi kättesaadavusele, ostmisele ja tarbimisele. Lisaks antakse ülevaade salaalkoholi turust, eestimaalaste ostudest välismaalt ja välisturistide alkoholi tarbimisest ning kaasaostudest. Uuringu käigus on kasutatud Eesti Statistikaameti tootmise ning väliskaubanduse andmeid, ettevõtete tootmise, siseturu- kui välisturu müügi andmeid, Eesti Konjunktuuriinstituudi kaupluste hinnavaatluse tulemusi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registri andmeid kehtivate alkoholimüügilubade kohta. Turistide tarbimise hindamiseks on kasutatud Statistikaameti ja Eesti Panga turismistatistikat, alkoholi tootjate, maaletoojate ja jaemüüjate andmeid, ning laevandusettevõtetelt saadud informatsiooni. Salaalkoholi turu ning elanikkonna alkoholi tarbimisharjumuste ja hinnangute analüüsimiseks koostas Eesti Konjunktuuriinstituut ankeedi ja viis aasta jaanuaris läbi täiskasvanud elanike küsitluse (post + internet; vt küsimustik lisas). Kokku vastas küsimustele 1226 elanikku vanuses aastat. Representatiivsuse tagamiseks elanikkonna mudeliga on küsitluse tulemused kaalutud regiooni, rahvuse, soo ja vanuse järgi. Elanike küsitlusuuring keskendus Eesti elanike alkoholi tarbimis- ja ostuharjumustele ja nende muutustele Covid-19 viiruse pandeemia tingimustes, hinnangutele tarbimise, alkoholipoliitika kohta, alkoholiga seotud probleemidele, hinnangutele tarbimis- ja müügipiirangute kohta ning ootustele riigi alkoholipoliitika meetmete suhtes aastal alkoholituru analüüsis näitas, et vähenesid mitmete jookide tootmismahud, kuid müük siseturul suurenes, kuna vähenes eestimaalaste alkoholiostmine Lätist. Pandeemia ja reisipiirangute tõttu vähenesid oluliselt välisturistide kaasaostud Eestist. Eesti elanike alkoholitarbimine aastal kasvas 1,7%. Täiskasvanud elaniku (15+) kohta tarbiti 10,5 liitrit (2019. aastal 10,4 liitrit) absoluutalkoholi. 4

5 TOOTMINE ja KAUBANDUS 1. TOOTMINE JA KAUBANDUS Tootmine aastal vähenes (võrreldes aastaga) kangete alkohoolsete jookide tootmine, õlle tootmine püsis aastatagusel tasemel ja lahjasid alkohoolseid jooke toodeti rohkem kui aasta tagasi. Seda näitavad nii Statistikaameti kui ka EKI-le esitatud tootjate andmed. Puuvilja- ning marjaveinide tootmine oli väike, kuid erinevate käsitööveinide ja siidrite tootmine areneb hästi. Tabel 1.1. Alkohoolsete jookide tootmine Eestis (mln liitrit) Muutus +/ * /2019, mln l 2020/2019, % Kanged alkohoolsed joogid 11,15 13,2 11,30 1,90 14,6 viin 6,27 8,10 8,20 0,10 1,4 liköör 2,57 2,33 1,60 0,73 31,5 teised joogid 2,31 4,12 1,50 2,62 2,7 korda Õlu (SA) 128,20 129,47 129,07 0,40 0,3 Lahjad alkohoolsed joogid**(eki) 25,42 28,27 30,39 2,12 7,5 Etüülalkohol kangusega üle 80% - - 1,16 Puuvilja- ja marjaveinid (SA) 7,04 5,61 0,33 5,28 94,1 * andmed korrigeeritud ** EKI arvutused (vastavalt SA jaotusele koondab siidrit, veinibaasil longdrinke ja piirituse baasil segujooke) Allikad: SA, EKI, tootjate andmed aastal toodeti Eestis 11,3 mln liitrit kangeid alkohoolseid jooke, mida oli 14,6% vähem eelmise aastaga võrreldes. Viin moodustas suurema osa (ligi 3/4) kogu kange alkoholi toodangust ning suurenes aastaga 1,4%, likööri tootmine vähenes peaaegu kolmandiku võrra ( 31,5%) ning kattis 14% kange alkoholi tootmisest. Teiste kangete jookide osatähtsus tootmises oli oluliselt väiksem. Džinni toodangu maht suurenes 2,5% aastaga võrreldes ning hõlmas 4% kangete jookide toodangu mahust. Aastaga suurenes ka viski tootmine (+10%) ning kattis 3% kangete jookide toodangust. Sama osakaaluga oli ka rumm, kuid kogused olid 5,5% väiksemad kui aasta tagasi. Vähenes ka brändi (konjaki) tootmine ( 9,5%) ning selle osakaal tootmises oli vaid 1% aastaga võrreldes kahanes ka muude kangete jookide toodangu maht ( 15,5%). Siia gruppi kuuluvad Pipraviin ning tuntud kaubamärkide madalama kangusega piiritusjoogid. Tootjate poolt esitatud andmetel on tootmist mõjutanud aastaga vähenenud müük välisturule. Nagu aasta tagasi, nii ka analüüsitaval aastal müüdi Eestis toodetud kangetest alkohoolsetest jookidest ligi viiendik välisturule, seejuures olid väljaviidud kogused 8,5% väiksemad kui aasta tagasi. AS Liviko ja AS Altia Eesti on endiselt suurimateks kangete alkohoolsete jookide tootjateks Eestis. 5

6 TOOTMINE ja KAUBANDUS Statistikaameti andmetel toodeti õlut Eestis aastal 129,1 miljonit liitrit (2019. a 129,5 mln liitrit), mida oli vaid 0,3%, ehk 0,4 mln liitrit vähem kui aasta tagasi. Õlle tootmisstruktuur püsis endine. Nagu varemgi, moodustas suurema osa toodangust (2020. a 97%, a 96%) lahja õlu (alkoholi sisaldus alla 6%), kange õlle (alkoholi sisaldus üle 6%) osakaal oli vastavalt 3% ja 4% õlle kogutoodangust aasta kodumaisest õlletoodangust 50% müüdi kohalikule turule ja 50% välisturule, sealjuures siseturule müüdud kogused aastaga suurenesid ja välisturule müüdud kogused aasta võrdluses vähenesid. Eesti suurimateks õlletootjateks on jätkuvalt AS Saku Õlletehas ja AS A. Le Coq. Statistikaameti ja tootjate andmetel toodeti aastal lahjasid alkohoolseid jooke kokku 30,4 mln liitrit, mida oli 7,5% rohkem kui eelmisel aastal. Antud tootegrupist moodustasid valdava osa (83%) lahjad kääritatud joogid, mille tootmine suurenes 4,3% (siia gruppi kuuluvad siidrid ja veini baasil kääritatud longdringid). Lahjad piirituse segujoogid moodustasid ülejäänud 17% ning nende tootmine kasvas rohkem kui neljandiku võrra aastaga võrreldes. Varasematel aastatel kuulusid kääritatud jookide alla ka puuvilja- ja marjaveinid, mida kasutati peamiselt teiste lahjade jookide toorainena. Alates aastast kuuluvad puuvilja- ja marjaveinide alla vaid lauaveinid, mille tootmine on veel suhteliselt väike, kuid viimaste aastatega kiiresti kasvanud. Nii villisid käsitööveinide ja siidrite tootjad eelmisel aastal üle 80 tuh liitri jooke (2016. aastal liitrit) (MTÜ Eesti veinitee liikmete andmed). Tabel 1.2. Lahjade alkohoolsete jookide toodang (mln liitrit) * /2019, +/ % Kokku lahjad alkohoolsed joogid 31,21 28,27 30,39 7,5 Lahjad kääritatud joogid (siider ja longdringid) 24,49 24,26 25,30 4,3 Lahjad piirituse segujoogid 0,93 4,01 5,09 26,9 * Andmed korrigeeritud Allikad: SA, EKI 1.2. Väliskaubandus Alkohoolsete jookide eksport rahalises väärtuses ulatus aastal 138,4 mln euroni, mida oli 3,3% rohkem võrreldes aastatagusega (2019. a 134 mln eurot). Kangete alkohoolsete jookide ekspordikäive oli 34,8 mln eurot, ehk neljandiku võrra väiksem kui aastal ning moodustas 25% alkohoolsete jookide ekspordist rahalisest väärtusest. Õlut müüdi välisturule 31,5 mln euro eest, mida oli 17,6% vähem aastatagusega võrreldes ja see moodustades 23% alkohoolsete jookide ekspordikäibest. Lahjasid alkohoolseid jooke veeti välja 20,9 mln euro eest, mida oli 9,6% vähem kui aastal. Analüüsitaval perioodil (2019. aastaga võrreldes) vähenes viinamarjaveinide ekspordikäive 34% ning ulatus 16,8 mln euroni, mis moodustas 12% aasta alkohoolsete jookide ekspordi rahalisest väärtusest. Plahvatuslikult suurenes (53 korda) etüülalkoholi müük välisturule, mis on seotud ülemaailmse koroonaviiruse puhanguga ning piirituse baasil toodetud desinfitseerimisvahendite müügiga välisturule. 6

7 TOOTMINE ja KAUBANDUS Tabel 1.3. Alkohoolsete jookide põhieksport ja -import rahalises väärtuses ning ekspordi- ja impordihinnad Hind, /l Käive, mln * 2020 Käive 2020/19, +/ % EKSPORT Kanged alkohoolsed joogid kangusega ,13 34,77 24,6 kuni 80% ** Õlu ,24 31,50 17,6 Lahjad alkohoolsed joogid ,12 20,91 9,6 Etüülalkohol kangusega >80% ,64 34,09 53 korda Viinamarjavein ,53 16,84 34,0 Vermut ,35 0,27 22,9 EKSPORT KOKKU x x x ,01 138,38 3,3 IMPORT Kanged alkohoolsed joogid kangusega ,69 55,89 13,6 kuni 80% ** Õlu ,57 18,78 12,9 Lahjad alkohoolsed joogid ,40 14,91 19,0 Etüülalkohol kangusega >80% ,78 31, 87 8 korda Viinamarjavein ,10 65,43 11,7 Vermut ,21 1,12 7,5 IMPORT KOKKU x x x ,75 188,0 2,3 andmed korrigeeritud 100%-lises alkoholis Allikas: Statistikaamet, EKI arvutused Koguseliselt viidi aastal kangeid alkohoolseid jooke Eestist välja 3,35 mln liitrit (100%-lise alkoholina), seda oli 12,1% vähem eelmise aastaga võrreldes. Välisturule müüdi kõige rohkem viina, mis kattis 44% kangete jookide ekspordist, sealjuures püsisid kogused enam-vähem aastatagusel tasemel, suurenedes vaid 1,5%. Muud kanged alkohoolsed joogid (arrak, tequila jne) olid osatähtsuselt teisel kohal ning hõlmasid 18% antud gruppi ekspordist, samal ajal olid kogused 26,1% väiksemad eelmise aastaga võrreldes. Viski ja likööri ja väljaveetud kogused moodustasid võrdselt 14% kangete jookide müügist välisturule, sealjuures viski väljaveetud kogused olid 3% suuremad kui aastal, kuid samal ajal likööri väljamüüdud kogused vähenesid aastaga 29%. Märgatavalt vähenesid konjaki (brändi) ja rummi eksporditud kogused, vastavalt 34% ja 27%, sealjuures mõlemad joogid moodustasid 3% antud tootegrupi välisturumüügist. Vähesel määral vähenesid džinni välisturule 7

8 TOOTMINE ja KAUBANDUS Tabel 1.4. Alkohoolsete jookide koguseline põhieksport ja -import (tuh liitrit) EKSPORT * /2019, +/ % Kanged alkohoolsed joogid kangusega <80% ** ,1 sh Eesti tootjate kanged ,7 alkohoolsed joogid Õlu ,5 Lahjad alkohoolsed joogid ,3 Etüülalkohol kangusega üle 80% 639,0 570, korda Viinamarjavein ,8 Vermut ,9 IMPORT Kanged alkohoolsed joogid kangusega <80% * ,6 Õlu ,0 Lahjad alkohoolsed joogid ,4 Etüülalkohol kangusega üle 80% korda Viinamarjavein ,2 Vermut ,2 andmed korrigeeritud 100%-lises alkoholis Allikas: Statistikaamet, EKI arvutused müüdud kogused ( 2,5%), mis hõlmasid kange alkoholi ekspordimahust 4%. Eestis toodetud kangete alkohoolsete jookide eksport kahanes aastaga 8,7% ning moodustas 64% koguekspordist (2019. aastal 62%). Eestis valmistatud kangetest alkohoolsetest jookidest müüdi traditsiooniliselt välisturule kõige rohkem viina ja likööri, nende osakaal oli 87% ja 74% vastava toote koguekspordist. Eestis toodetud viski moodustas 9% toote koguekspordis, ülejäänud 91% oli Eestit läbiv transiitvedu. Konjaki (brändi) välisturule müüdud kogustest 4% toodeti Eestis ja 96% oli transiitvedu. Džinni välisturule müüdud kogusest 47% oli kohalik toodang ja ülejäänud reeksport. Rummi ekspordis 41% moodustas Eesti toodang ja ülejäänud transiitvedu. Õlut müüdi välisturule aastal 64,5 mln liitrit, ehk 5,5% vähem kui aastal. Välisturule müüdi 50% Eestis toodetud õllekogusest. Lahjade alkohoolsete jookide koguseline eksport püsis aastatagusel tasemel ning oli 28 mln liitrit (2019. a 27,9 mln liitrit). Statistikaameti andmetel moodustas suurema osa (84%) välisturule müüdud kogustest Eesti ettevõtete toodang. Viinamarjaveinide mahuline eksport vähenes võrreldes aastaga peaaegu kolmandiku võrra ( 31,8%) ning ulatus 3,8 mln liitrini (2019. a 5,5 mln l), mis on sisuliselt tähendab veinide transiitveo vähenemist. Sama kehtib ka vermuti kohta, mille koguseline eksport vähenes 24,9% aastal suurenesid peaaegu 9 korda etüülalkoholi (piirituse) ekspordimahud. Nagu eespool öeldud on see seotud koroonaviiruse puhanguga maailmas, mille tõttu suurenes piirituse baasil toodetud desinfitseerimisvahendite müük välisturule. Aastate jooksul on Läti ja Leedu olnud tähtsamateks Eestis toodetud alkohoolsete jookide eksporditurgudeks, samas mitme joogi müügi osas välisturule on tõusnud Norra osatähtsus. Lätti viidi välja peaaegu pool (46%) välisturule müüdud 8

9 TOOTMINE ja KAUBANDUS õllekogusest, sealjuures olid eksporditud mahud 8,8% väiksemad kui eelneval aastal. Teisele positsioonile tõusis Leedu, kuhu väljamüüdud kogused aastaga kolmekordistusid ja hõlmasid 16% õlle koguekspordist. Norra paiknes õlleekspordis kolmandal kohal ning hõlmas sellest 12%, sealjuures müüdud kogused vähenesid 22% aastaga võrreldes. Muutused antud ekspordimahtudes on sageli sõltuvuses rahvusvaheliste kontsernide tootmispoliitikast. Lahjasid kääritatud jooke müüdi kõige rohkem Lätti (30% nende toodete koguekspordist), sealjuures kogused olid 18,5% väiksemad kui aasta tagasi. Leetu eksporditud lahjade jookide kogused suurenesid viiendiku võrra, hõlmates 18% nende toodete koguekspordist. Norra püsis antud jookide ekspordis kolmandal kohal ning sinna viidud joogid moodustasid 15% lahjade jookide ekspordist. Soome müüdud lahjade jookide kogused katsid 6% selle toote koguekspordist, sealjuures kogused vähenesid aastatagusega võrreldes 21,7%. Venemaa (osatähtsusega 30%) tõusis aastal viinamarjaveinide ekspordis esimesele kohale, sealjuures väljamüüdud kogused olid 15% väiksemad kui aasta tagasi. Teisel kohal oli Soome, kuhu müüdud kogused vähenesid rohkem kui poole võrra ( 54%) ning hõlmasid 27% toote koguekspordist. Kolmandale kohale jäi Läti, kuhu eksporditi 25% toote välisturule viidud kogustest. Kokkuvõttes on Eestit läbiv transiitvedu koguseliselt kõikide riikide suunas varasemast oluliselt väiksem. Statistikaameti ja EKI andmetel oli alkohoolsete jookide impordi käive aastal 188 mln eurot, millest kõige suurema osa (35%) moodustas viinamarjaveinide import ja teisel kohal olid kanged alkohoolsed joogid, mille käive moodustas 30% alkohoolsete jookide impordikäibest. Õlu hõlmas alkohoolsete jookide impordikäibest 10% ja lahjad alkohoolsed joogid moodustasid sellest 8%. Kõige suurem muudatus toimus piirituse impordikäibes, mis puhkenud koroonaviiruse pandeemia tõttu suurenes kaheksa korda. Andmete analüüs näitab, et nagu varemgi, toimub läbi Eesti põhiliselt konjaki ja viski transiitvedu, kuid väiksemates kogustes. Kangete alkohoolsete jookide koguseline import (100%-lises alkoholis) suurenes aastaga alla 1%-i (2020. a 6,32 mln liitri, a 6,28 mln liitrit). Nagu eelmistel aastatel, oli sisseostetud kogustes esikohal viin, mis moodustas 54% kogu kangete alkohoolsete jookide impordist. Päritoluriikidest püsis Valgevene viina impordis esikohal seal toodetud viina osteti sisse 1,33 mln liitrit (100%-lise alkoholina), mida oli 45% rohkem kui aasta tagasi. USA oli viina päritoluriikide pingereas teisel positsioonil ning sealt imporditud kogused olid väiksemad kui aasta tagasi ( 6,9%), mis näitab, et USA viina on hakatud toorainena kasutama varasemast vähem. Viski sisseostetud kogused vähenesid 6% aastatagusega võrreldes ning ulatusid 0,83 mln liitrini ning valdav osa sellest oli antud joogi transiitvedu. Konjaki (brändi) kogused vähenesid 11% ning hõlmasid kangete jookide impordist 7%. Likööri sisseostetud kogused vähenesid 23% aastaga võrreldes ning katsid 5% imporditud kangete jookide kogusest. Džinni ja rummi imporditud kogused olid ligilähedased ja moodustasid vastavalt 5% ja 4% imporditud kangetest jookidest, sealjuures džinni mahud suurenesid (+9,4%), kuid rummi osteti sisse 19,3% vähem kui eelneval aastal. Muude kangete jookide (arrak, teguilla, jne) imporditud kogused moodustasid 12% antud tootegrupi mahulises impordis ning olid 16,6% väiksemad kui aasta tagasi. 9

10 TOOTMINE ja KAUBANDUS Joonis 1.1. Kangete alkohoolsete jookide põhiimpordi struktuur riigiti aastal (% impordikogusest) Viski 832 tuh l Konjak-brändi 433 tuh l USA 12% Teised 6% Leedu 6% Armeenia 7% Teised 9% Iirimaa 17% Suurbritannia 65% Moldova 13% Prantsusmaa 65% Viin 3412 tuh l Liköör 308 tuh l Ukraina 16% Venemaa 11% Rootsi 3% Läti 6% Soome 3% Teised 3% Iirimaa 5% Holland 7% Soome 10% Teised 20% USA 19% Valgevene 39% Tšehhi 21% Saksamaa 37% Allikas: Statistikaamet aastal ulatus õlle impordikäive 18,8 mln euroni, mis oli 13,6 % väiksem aastaga võrreldes. Õlle impordikäivet on mõjutanud mõnevõrra langenud hinnad ( 3,8%) kui ka 10% võrra väiksemad impordi kogused aastal osteti õlut enim sisse Leedust (23% õlle koguimpordist) ning kogused olid 17% väiksemad kui aasta tagasi. Soome püsis importijate seas teisel kohal, sealt imporditud kogused moodustasid 15% õlle mahulisest impordist ja olid 39% väiksemad aastaga võrreldes. Analüüsitaval aastal vähenes lahjade alkohoolsete jookide import Eestisse 14,4% ning see oli kokku 18,2 mln liitrit. Lahjade jooke import rahalises väärtuses vähenes 19% (2019. aastaga võrreldes), ulatudes 14,9 mln euroni. Antud analüüsis kuuluvad lahjade alkohoolsete jookide hulka kääritatud joogid (siidrid, kääritatud segujoogid), segatud piiritusjoogid (Eurostati väliskaubandus andmetes kuuluvad need kangete jookide alla), lisaks ka puuvilja- ja marjaveinid. Sisse ostetud lahja alkoholi 10

11 TOOTMINE ja KAUBANDUS kogustest 44% olid kääritatud joogid ja 56% segatud piiritusjoogid. Kääritatud jooke imporditi 6,55 mln euro eest, segatud jookide impordikäive oli 8,36 mln eurot ja sisse ostetud kogused oli vastavalt 8,6 mln liitrit ja 9,6 mln liitrit. Taani tõusis kääritatud jookide päritoluriikidest esikohale, hõlmates nende jookide impordist 33% ning ka kogused olid 26% suuremad kui aasta tagasi. Leedust sissetoodud jookide maht hõlmas 24% kõikidest välisturult ostetud kääritatud lahjadest alkohoolsetest jookidest ning kogused kasvasid aastaga 14%. Soome, kes aasta tagasi oli kääritatud jookide impordis esikohal, langes kolmandale positsioonile ning sealt toodud mahud hõlmasid 20% toote koguimpordist, vähenedes rohkem kui poole võrra ( 53,7%). Piiritust imporditi aastal Eestisse 14,0 mln liitrit 31,9 mln euro eest. Andmed näitavad, et piirituse mahuline import kolmekordistus ja rahaline import oli 8 korda suurem kui aasta tagasi. Ka siin on põhjuseks koroonaviiruse levik, mille tõttu suurenes nõudlus piiritust sisaldavate desinfitseerimisvahendite järele. Rohkem kui kolmandik (36%) piirituse kogusest imporditi Lätist. Valgevene, osatähtsusega 20% piirituse koguimpordist, tõusis teisele kohale ning sealt toodud kogused suurenesid 2,8 mln liitrini aastal (2019. aastal 26 tuh liitrit). Soomest sisseveetud kogused olid 2,5 korda suuremad kui aasta tagasi ning moodustasid 13% piirituse koguimpordist aastal imporditud viinamarjaveinide kogused olid 11,2% väiksemad kui aasta tagasi. Analüüsitaval perioodil toodi Eestisse viinamarjaveine kokku 20 mln liitrit, sellest viidi reekspordina välja 3,8 mln liitrit (2019. a 5,5 mln liitrit). Sama palju vähenes ka viinamarjaveinide impordi käive ( 11,7%), mis ulatus 65 mln euroni aastal tõusis viinamarjaveinide impordis esikohale Itaalia ning haaras 24% veini koguimpordist. Hispaania veinid moodustasid 21% viinamarjaveinide sisseostetud mahust, sealjuures kogused olid 12,6% väiksemad kui aastal. Prantsusmaalt pärinevate veinide kogused vähenesid aastaga rohkem kui neljandiku võrra ( 27,6%), moodustades 13% veinide imporditud mahust. Nagu aasata tagasi, moodustasid Tšiili veinid veinide koguimpordist 10% ja kogused olid 18% väiksemad aastaga võrreldes Müük siseturul Kangeid alkohoolseid jooke müüdi Eestis aastal sama palju kui aasta tagasi, ehk toote kanguses 13,4 mln liitrit 1. Samal ajal müüdi viina 7,8 mln liitrit, ehk 1,4% vähem kui aastal. Siinkohal peab arvestama, et hinnanguliselt 0,5 mln liitrit toodetud viinast kasutati desinfitseerimisvahendina. Analüüsitaval aastal müüdi õlut Eestis 87,9 mln liitrit, mida oli vaid 1,1% rohkem kui aasta tagasi aastal vähenes lahjade alkohoolsete jookide kogumüük 10,3%, ulatudes 19,2 mln liitrini. Tootjate andmetel lahjade kääritatud jookide müük vähenes ja segujookide müük püsis aastatagusel tasemel. Puuvilja-marjaveinide tootmismahud ja müügikogused olid suhteliselt väikesed. Viinamarjaveini ja vermuti müük Eesti turule vähenes 4,4%. 1 Bilansimeetodil arvutatult. 11

12 TOOTMINE ja KAUBANDUS Tabel 1.5. Alkohoolsete jookide müük Eestis * (mln liitrit), (sh kõik turistide ostud) ** /2019, +/ % Kanged alkohoolsed joogid 17,3 13,4 12,6 13,4 13,4 0,6 Õlu 120,9 104,5 78,2 86,9 87,9 1,1 Lahjad alkohoolsed joogid 34,8 30,1 18,0 21,4 19,2 10,3 Viinamarjaveinid ja vermut 21,3 19,6 17,2 17,5 16,7 4,4 * arvutatud bilansimeetodil (müük = tootmine + import eksport), tootel märgitud kangusega ** andmed korrigeeritud Allikas: EKI 1.4. Jaehinnad Kaupade ja teenuste hinnad ei ole Eesti tarbijate jaoks aastal oluliselt muutunud ( 0,4%), samas alkohoolsed joogid odavnesid 4,9%. Joonis 1.2. Tarbijahinnaindeks (% võrreldes aastatagusega) alkohoolsete jookide THI 9,4 kokku THI 8,4 6,1 6,7 4,3 5,0 4,5 3,4 3,9 3,0 4,3 2,8 3,1 3,4 3,4 2,3-0,1-0,5 0,1-0,4-3,0-4, Allikas: Statistikaamet aastal alanesid kõikide alkoholsete jookide jaehinnad aastal ei ole aktsiisimäärad ja ka teiste maksude määrad muutunud, kuid 2019.aasta keskmist hinda mõjutab I poolaasta kõrgem aktsiisimäär. 12

13 TOOTMINE ja KAUBANDUS Tabel 1.6. Eesti kangete alkohoolsete jookide keskmised jaehinnad kauplustes (0,5-liitrise klaaspudeli hind eurodes koos käibemaksuga) Muutus 2020/2019, % Viinad (maitsestamata) ,2 Madalama hinnaklassi viinad ,1 Keskmise hinnaklassi viinad ,3 Liköörid ,6 Marjaliköörid 21% ,6 Kanged liköörid 40 45% ,4 Kreemliköörid 16 17% ,9 Džinnid ,9 Allikas: EKI Joonis 1.3. Kangete alkohoolsete jookide jaehinnad Eestis (eurodes 0,5 l klaaspudel km-ga) Kange liköör Dzhinn 38-40% Keskmise hinnaklassi viin 40% Kreemliköör Madalama hinnaklassi viin 40% Marjaliköör Allikas EKI Kangetest alkohoolsetest jookidest odavnesid kõige rohkem viinad ( 12,2%) ja seda peamiselt madalama klassi viinade arvelt, mille hinnad langesid 16,1% (tabel 1.6). Likööride hinnad langesid 6,6%, sealjuures kõige kiiremini odavnesid kanged liköörid ( 8,4%). Džinnid olid 5,9% odavamad kui aasta tagasi. 13

14 TOOTMINE ja KAUBANDUS Tabel 1.7. Eesti õlle keskmised jaehinnad kauplustes (0,5-liitrise klaaspudeli hind eurodes koos pandipakendi maksumuse ja käibemaksuga) Muutus 2020/2019, % Õlu keskmiselt ,5 Allikas: EKI Lahja õlu <6% ,3 Kange õlu >6% ,5 Õlu odavnes Eesti kauplustes aastal 6,5% eelneva aastaga võrreldes, sealjuures veidi kiiremini langes lahja õlle hind ( 6,3%), kange õlu odavnes 5,5% aastaga võrreldes. Joonis 1.4. Õlle jaehinnad Eestis (eurodes 0,5 l klaaspudel km-ga) 1,80 1,60 1,40 1,20 1,00 kange õlu lahja õlu 0,80 0,60 0, Allikas: EKI Tabel 1.8. Siidri ja marjaveinide keskmised jaehinnad kauplustes (eurodes koos käibemaksuga) Muutus 2020/2019,% Siider* ,6 Marjaveinid** ,6 * 1.5-liitrise plastpudeli hind eurodes koos pandipakendi maksumuse ja käibemaksuga ** 0.5-liitrise klaaspudeli hind eurodes koos käibemaksuga, marja- ja õunaveinid Allikas: EKI Eestis toodetud siidri ja marjaveinide hinnad langesid aastal võrdselt 6,6%. 14

15 TOOTMINE ja KAUBANDUS Joonis 1.5. Siidri ning kodumaiste marja- ja õunaveinide jaehinnad Eestis (eurodes 0,5 l klaaspudel km-ga) 4,50 4,00 3,50 3,00 marja- ja õunaveinid siider 2,50 2,00 1, Allikas: EKI 1.5. Alkoholiaktsiis Alkoholiaktsiisi laekus Eestis aasta riigieelarvesse 211 mln eurot, mida oli 14 mln eurot, ehk 6% vähem kui aasta tagasi. Aktsiisimaksu laekumine oli 18 mln eurot, ehk 7,9% väiksem kui algselt eelarvesse planeeriti aastaks on eelarvesse planeeritud 228 mln eurot alkoholiaktsiisi. Eesti alkoholi aktsiisimäärad kuuluvad Euroopa Liidus kõrgemate hulka (tabel 1.9). Joonis 1.6. Alkoholiaktsiisi laekumine Eestis (mln, kvartalis)* i i e h i i ei ii i e h h i i +10% +10% *2017.aastast alates on riigieelarve tekkepõhine Allikas: Rahandusministeerium 15

16 TOOTMINE ja KAUBANDUS Joonis 1.7. Aktsiisimaksu laekumine (mln )* *2017. aastast alates on riigieelarve tekkepõhine ** Eelarveaastasse planeeritud maksulaekumine Tabel 1.9. Õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärad Euroopa Liidus (seisuga 1. juuli 2020) Õlle aktsiis ühe liitri absoluutalkoholi kohta, eurot (1.juuli 2020) Kange alkoholi aktsiis ühe liitri absoluutalkoholi kohta, eurot Soome 36,50 Soome 48,80 Iirimaa 22,55 Rootsi Suurbritannia 21,45 Iirimaa 42,57 Rootsi 18,70 Suurbritannia 32,31 Eesti 12,70 Belgia 29,93 Kreeka 12,50 Kreeka 24,50 Sloveenia 12,10 Leedu 20,25 Holland 7,91 Taani 20,09 Läti* 7,80 Eesti 18,81 Prantsusmaa 7,61 Prantsusmaa 17,87 Itaalia 7,48 Holland 16,86 Leedu 7,11 Läti* 16,42 Taani 6,53 Poola 14,33 Küpros 6,00 Portugal 13,87 Horvaatia 5,40 Malta 13,60 Belgia 5,01 Sloveenia 13,20 Austria 5,00 Saksamaa 13,03 Poola 4,89 Tšehhi 12,53 Ungari 4,84 Austria 12,00 Malta 4,83 Slovakkia 10,80 Portugal 4,64 Luksemburg 10,41 Slovakkia 3,59 Itaalia 10,36 Tšehhi 3,11 Ungari 9,96 Luksemburg 1,98 Hispaania 9,59 Saksamaa 1,97 Küpros 9,57 Bulgaaria 1,92 Horvaatia 8,10 Rumeenia 1,86 Rumeenia 7,45 Hispaania 1,70 Bulgaaria 5,62 16

17 TARBIMINE 2. TARBIMINE 2.1. Alkoholi tarbimine aastal suurenes Eesti täiskasvanud elanike alkoholitarbimine 1,7% ning absoluutalkoholis moodustas tarbimine 10,5 liitrit täiskasvanud elaniku kohta. Absoluutalkoholi arvestatult müüdi aastal Eestis 10,9 liitrit legaalset alkoholi ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta (tabel 2.1.). Kui sellest kogustest maha arvutada turistide alkoholi kaasaostud ja nende poolt kohapeal tarbitud hinnangulised kogused, mis aastal olid absoluutalkoholis kokku 2,4 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta, siis müüdi aastal Eestis legaalselt 8,5 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta. Lisades sellele juurde välismaalt (enamasti Lätist) ostetud kogused, mis EKI andmetel olid aastal oluliselt väiksemad kui aasta tagasi ( 41,4%, Tabel 2.1. Alkohoolsete jookide tarbimine Eestis absoluutalkoholis (100%-lises alkoholis)* ** 2020*** 2020/2019, +/ % Kogumaht (mln liitrit) Siseriiklik müük 17,25 14,4 11,94 12,87 12,07 6,2 Välismaalt ostetud 0,85 2,75 3,73 3,17 1,92 39,4 Turistide kaasaostud 6,12 5,08 4,01 3,90 2,19 43,9 Turistide tarbimine Eestis 1,27 1,24 1,13 1,05 0,42 60,3 Illegaalne müük 0,53 0,51 0,54 0,38 0,31 19,0 Kokku tarbimine 11,2 11,3 11,1 11,5 11,7 1,7 Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta (liitrit) Siseriiklik müük 15,6 13,1 10,7 11,6 10,9 6,4 Välismaalt ostetud 0,8 2,5 3,4 2,9 1,7 39,7 Turistide kaasaostud 5,5 4,6 3,6 3,5 2,0 44,1 Turistide tarbimine Eestis 1,15 1,1 1,0 0,95 0,38 60,4 Illegaalne müük 0,5 0,46 0,49 0,34 0,28 19,3 Kokku tarbimine 10,2 10,3 10,0 10,4 10,5 1,7 kanged alkohoolsed joogid 3,7 3,5 3,6 3,8 4,0 5,0 sh viin 2,3 2,3 2,3 2,3 2,5 6,7 õlu 4,2 4,3 4,1 4,1 4,1 0,0 viinamarjaveinid 1,7 1,8 1,8 1,9 1,9 0,1 lahjad alkohoolsed joogid 0,6 0,7 0,5 0,6 0,6 1,4 Ühe elaniku kohta (liitrit) Kokku tarbimine 8,6 8,6 8,4 8,7 8,8 1,7 * muutuste arvutuste aluseks on andmed tuh liitrites ** andmed korrigeeritud *** müügikogustest on maha arvestatud desinfitseerimisvahendina kasutatud kogus 17

18 TARBIMINE a 1,7 liitrit, a 2,9 liitrit) ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholis ja ka illegaalse alkoholi tarbimise, mis hinnanguliselt oli aastal 0,28 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholis, tarbiti Eestis aastal 10,5 liitrit absoluutalkoholi ühe täiskasvanud elaniku kohta, ehk 8,8 liitrit ühe elaniku kohta. Kuna välisturistide arv vähenes oluliselt, siis langesid peaaegu poole võrra ( 47,4%) nende poolt kaasaostetud ja kohapeal tarbitud alkoholi kogused, mis moodustasid 21% Eesti legaalse alkoholi müügikogusest (2019. a 38%). Tarbimisnäitajasse on sisse arvestatud ka eestimaalaste välismaalt (enamasti Lätist) oma tarbeks või müügiks sisseveetud alkohoolsete jookide kogused, mis hinnanguliselt moodustasid 18% täiskasvanute tarbimisest absoluutalkoholina. Joonis 2.1. Alkohoolsete jookide tarbimine Eestis (100%-lises alkoholis) 20,0 15,0 10,0 11,4 9,7 12,0 12,1 11,9 10,2 10,3 10,0 11,1 9,3 10,6 10,2 10,3 10,0 10,4 10,5 8,9 8,6 8,6 8,4 8,7 8,8 5,0 0,0 ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta ühe elaniku kohta Allikas: EKI 2.2. Illegaalse alkoholi tarbimine Alkoholi salakaubanduse mahud on viimastel aastatel püsinud madalal tasemel. Seda on soodustanud tarbijate teadlikkuse kasv ja tarbimismustrite muutumine, samuti ka kontrolliorganite tulemuslik tegevus. Oma mõju on olnud ka aastal alguse saanud Läti piirikaubandusel, mis on pakkunud alternatiivi soodsama alkoholi eelistajatele. Vaatamata sellele, et möödunud aasta kevadel alanud Covid-19 pandeemia pidurdas oluliselt piirikaubandust, ei toonud see kaasa illegaalse alkoholi tarbimise kasvu, mida näitavad ka legaalse alkoholi kasvanud müüginumbrid. Jäägitult ei ole alkoholi must turg siiski kadunud. Ajalooliselt on salaalkoholi tarbimine kasvanud siis, kui majandusel on keerukamad ajad nii ulatus eelmise majanduslanguse lõpuaastatel salaalkoholi osakaal kuni neljandikuni kogu viina tarbimisest ja salaalkoholi tarbijad moodustasid 8 9% kõigist alkoholi tarbijatest. Viimastel aastatel on aga illegaalse alkoholi tarbijate osakaal langenud taas 2 4%-ni kõigist alkoholi tarbijatest ja see on olnud vastavuses toimunud kasvuga majanduses, mis tavaliselt on vähendanud illegaalse alkoholi tarbimise motivatsiooni. Covid-19 pandeemia tõi küll aastal 18

19 TARBIMINE kaasa majanduslanguse, kuid see ei kahjustanud väga oluliselt inimeste elujärge, kuna riik rakendas tööturu toetuseks hulga majanduslikke meetmeid. Seetõttu ei toonud möödunud aastal aset leidnud majanduslangus kaasa salaalkoholi tarbimise suurenemist. Käesoleva illegaalse alkoholi peatüki aluseks on küsitlus, mis viidi läbi aasta jaanuaris. Selles küsitluses paluti elanikel iseloomustada isiklikku kokkupuuteid salaalkoholiga aastal, illegaalse alkoholi levikut, tarbimise põhjuseid, kättesaadavust, hinnataset jne. Nii küsitlusega saadud andmetele kui ka mitmele statistilisele informatsioonile tuginedes (Rahandusministeerium, Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet, alkoholitootjad) on välja arvestatud illegaalse alkoholi osatähtsus kogu viina müügist (kanget salaalkoholi tarbitakse peamiselt legaalse viina asemel), samuti riigile potentsiaalselt tekitatud maksukahju. Küsitluse järgi ostis illegaalset alkoholi aastal 2% kõigist alkoholitarbijatest. Neist pooled (1%) ostsid salaalkoholi enda hinnangul väga harva ja pooled vahetevahel. Võrreldes eelnenud aastaga jäi samaks nii salaalkoholi ostjate osakaal kui ka jaotus ostuaktiivsuse järgi. Varasematel aastatel on illegaalse alkoholi ostjad moodustanud alkoholitarbijatest 3 5% ja näiteks ajavahemikul ka kuni 10% (vt joonis 2.2). Joonis 2.2. Illegaalse alkoholi ostmine (% alkoholi tarbijatest) Salaalkoholi pidevalt tarvitavaid inimesi pole küsitluste põhjal viimasel ajal praktiliselt olnud. Kui muidu on salaalkoholi ostma motiveerinud peamiselt soodsam hind, siis viimane küsitlus näitas, et aastal oli prioriteetsemaks muutunud hoopis salaalkoholi müüja usaldusväärsus. Nii pidas möödunud aastal usaldusväärset müüjat väga oluliseks ostupõhjuseks 54% illegaalse alkoholi ostjatest, samas kui illegaalse alkoholi madalamat hinda 30% salaalkoholi ostjatest. Suhteliselt kõrge oli ka nende vastajate osakaal, kelle hinnangul ei jää salaalkoholi kvaliteet alla tava alkoholile ja seda pidas väga oluliseks ostupõhjuseks 37% illegaalse alkoholi tarbijatest. Teiste argumentidega võrreldes kõige vähem mõjutas salaalkoholi ostmist selle kättesaadavuse lihtsus ja vaid 25% ostjatest pidas illegaalse alkoholi kerget kättesaadavust väga oluliseks ostupõhjuseks. 19

20 TARBIMINE Küsitlusest selgus, et enamasti toimus salaalkoholi hankimine passiivsel viisil ja inimesed lihtsalt ostsid müüa pakutud salaalkoholi (58% salaalkoholi ostjatest). Ise oli illegaalse alkoholi ostuvõimalusi otsinud 18% salaalkoholi ostjatest ja 24% oli hankinud seda enda initsiatiivil ja oli ka müüa pakutud. Võrreldes aasta varasema küsitlusega on ostuviisi osas toimunud päris oluline muutus, sest siis oli salaalkoholi ostjate hulgas kõige rohkem just neid inimesi, kes avaldasid ise selleks initsiatiivi. Nii otsis aastal ise illegaalse alkoholi hankimiseks ostuvõimalusi 48% illegaalse alkoholi ostjatest, müügipakkumise peale oli ostnud aga 27% salaalkoholi tarbijatest. Kui salaalkoholi tarbitakse, siis toimub see siiski vähemal või rohkemal määral lisaks legaalsele tarbimisele. Salaalkoholi ostjate poolt antud hinnangute keskmisena oli illegaalse alkoholi osakaal kange alkoholi kogutarbimisest aastal 6% ja see näitaja on oluliselt langenud (2019. aastal oli 29%). Suure languse põhjuseks on lisaks salaalkoholi üleüldisele populaarsuse vähenemisele ka aastal toimunud kange alkoholi kodumaise müügi osakaalu suurenemine, mis kasvatas võrdlusbaasi ja muutis salaalkoholi osatähtsuse selle suhtes väiksemaks. Võib veel välja tuua, et kui varasematel aastatel tehtud küsitlustes oli ka inimesi, kes tarbisid praktiliselt ainult salaalkoholi, siis viimases küsitluses selliseid tarbijaid enam ei olnudki. Siiski näitab pikemaajaline trend seda, et salaalkoholi osatähtsust on kogu kange alkoholi tarbimisest hinnatud küllaltki ebaühtlaselt ja aastate osas võivad esineda olulised kõikumised (vt joonis 2.3). Joonis 2.3. Illegaalse kange alkoholi tarbimise osakaal kangete alkohoolsete jookide kogutarbimises (illegaalse alkoholi tarbijate hinnangute keskmine) Mõnevõrra on muutunud ka joogigruppide jaotus illegaalse alkoholi ostudest. Kui tavapäraselt on salaalkoholi ostudest suurima osa moodustanud viin, siis aastal oli enam levinud puskar, mida oli ostnud üle poole salaalkoholi tarbijatest (56%, vt joonis 2.4). Seevastu salaviina ostjad moodustasid aastal vaid kolmandiku kõigist illegaalse alkoholi ostjatest (33%), kuigi aasta varem oli nende osatähtsus olnud üle poole (56%). Ka salapiirituse ostjaid jäi mõnevõrra vähemaks, moodustades ligikaudu kümnendiku kõigist illegaalse alkoholi tarbijatest (11%, aasta varem 15%). Tervikuna on näha, et viimasel viiel aastal on puskariostjate osakaal olnud tõusvas trendis ja moodustanud rohkem kui neljandiku kõigist illegaalse alkoholi tarbijatest. Varem domineerinud salaviina ostmine on samal ajal oma populaarsust kaotanud. 20

21 TARBIMINE Joonis 2.4. Illegaalse kange alkoholi ostude jaotus jookide lõikes (% illegaalse kange alkoholi ostudest) Riik maksustab müüdavat alkoholi aktsiisimaksuga, millega suurendab alkohoolsete jookide müügihindu, et piirata tarbimist. Traditsiooniliselt on alkoholiaktiise tõstetud igal aastal ja aastatel ennaktempos (kui see tõusis kangel alkoholil 33% ja õlledel koguni 2,3 korda) aastat juulist vähendati peamiste alkohoolsete jookide aktsiisimäärasid 25% võrra ja selle põhjuseks oli kiiresti kasvanud piirikaubandus Lätiga. Aktsiisilangetuse tulemusel hakkasid alkoholi hinnad Eestis aasta teises pooles juba langema aastal jätkasid viinade hinnad langust veelgi, seejuures vähenesid madalama hinnaklassi viinade hinnad võrreldes keskmise hinnaklassi viinadega pisut enam, vastavalt 16,1% ja 12,3% (vt joonis 2.5) Joonis 2.5. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (eurot liitri kohta) 21

22 TARBIMINE aastal näeme taaskord salaalkoholi hindade suurenemist (+20%), kuigi kokkuvõttes jäi selle hinnatase ikka madalamaks kui varasematel aastatel. Salaalkoholi hinnatõusule vaatamata legaalse viina ja illegaalse viina hinnaerinevus vähenes kui aasta teises pooles oli madalama hinnaklassi legaalne viin salaviinast 85% kallim, siis aastal oli odavam legaalne viin salaviinast 47% kallim. Illegaalsele alkoholile pakub konkurentsi ka Lätis müüdav alkohol, mille hinnatase on madalam kui Eestis. Nii maksis Läti piiripoodides madalamasse hinnaklassi kuuluva Laua Viina liiter 10,28 eurot, jäädes sellega hinna poolest Eestis müüdava legaalse viina ja salaviina hinna vahele. Võrreldes Eesti madalama hinnaklassi viinadega, olid aastal Läti piiripoodides müüdavate odavamate viinade hinnad 17% odavamad, kuid salaalkoholiga võrreldes 22% kallimad (2019. aasta lõpus oli Lätis müüdav Laua Viin Eesti madalama hinnaklassi viinast 21% odavam, kuid salaviinast 46% kallim). EKI hinnangul moodustasid Eesti elanike poolt ostetud illegaalse alkoholi kogused aastal 0,7 miljonit liitrit (2019. aastal 0,8%). Olgu mainitud, et illegaalse alkoholina oli uuringus vaatluse all kange alkohol, mis on ebaseaduslikult valmistatud või riiki toodud (Lätist raha eest toodud alkohoolseid joogid salaalkoholina arvesse ei läinud). Viinaturu suhtes tervikuna moodustas illegaalse alkoholi turumaht 9 11%. Selle näitajaga on salaalkoholi osatähtsus võrreldes eelnenud aastaga langenud 3%- punkti võrra. Illegaalse alkoholituru tõttu jäi riigil maksutuludena saamata 6,6 miljonit eurot (4,6 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja 2 miljonit eurot käibemaksu). Riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisist moodustas salakaubanduse tõttu laekumata jäänud aktsiis aastal 2,2% Turistide alkoholi kaasaostud ja tarbimine Eestis Traditsiooniliselt on Eesti alkoholiturgu suureks mõjutajaks olnud välisturistid. Eestit külastanud välisturistidele on langenud arvestatav osa riigis müüdud alkoholikogustest, mis viiakse kaasa koduriiki või tarbitakse ära Eestis kohapeal. Et tegemist on märkimisväärsete kogustega, siis Eesti elanike tegeliku alkoholitarbimise väljaselgitamiseks arvestatakse välisturistide kaasaostud ja tarbimine alkoholi müügimahtudest maha. Kõige suurem välisturistide kontingent on pärit Soomest ja põhjanaabrid tarbivad ka suurima osa välismaalastele müüdud alkoholist. Möödunud aastal maailma tabanud Covid-19 pandeemia muutis aga kardinaalselt olukorda kogu turismivallas ja tekkinud piirangute tõttu langesid välisturistide külastused dramaatiliselt. Kui soomlaste Eesti külastused näitasid juba mõned varasemad aastat teatud langustrendi (nt aastal 2,3%), siis aastal langes Eestit külastanud Soome turistide arv koguni 63,4%. Kokku külastas Eestit aastal Eesti Panga avaldatud mobiilpositsioneerimise andmete järgi 731 tuhat Soome elanikku (2019. aastal ligi 2 miljonit; vt tabel 2.1). Sarnane olukord valitses ka mujalt saabunud turistide osas. Kui tavaliselt on Eestit külastanud välismaalastest arvukuselt teisel kohal olnud Venemaa turistid, siis aastal langes idanaabrite külastuste arv koguni 78,1%. Suure languse tulemusel vähenes Venemaa turistide arv niipalju, et nende arv jäi aastal väiksemaks kui Läti turistidel. Nii käis Läti turiste Eestis 311 tuhat (2019.aastal 667 tuhat, e 53,4%), Venemaa turiste aga vaid 193 tuhat (2019. aastal 885 tuhat). Üldse vähenes piiri ületanud väliskülaliste arv aastal 71,9%. Samalaadne seis oli ka majutatud välisturistide osas, kelle koguarv vähenes 70% (sh soomlasi 65% ja venelasi 71%). Kokku majutati aastal Eestis 676 tuhat välisturisti (2019.aastal 2,25 miljonit). Eeltoodud faktide põhjal saab teha ainujärelduse, et koos turistide ära jäämisega on oluliselt langenud ka nende poolt tarbitavad ja kaasa- 22

23 TARBIMINE ostetud alkoholikogused. Lisaks turistide statistikale on välisturistide poolt kaasaostetud alkoholikoguste hindamiseks kasutatud suuremate alkoholitootjate, maaletoojate ja laevandusettevõtete andmeid. Tabel 2.1. Eestit külastanud välisriikide kodanike arv (tuhat inimest) /2019, +, % Piiri ületanud väliskülastajaid kokku ,9 Soome ,4 Läti ,4 Venemaa ,2 Leedu ,0 Rootsi ,7 Muud riigid ,2 Majutatud väliskülastajate arv kokku ,0 Soome ,0 Läti ,0 Venemaa ,2 Leedu ,8 Saksamaa ,9 Suurbritannia ,1 Rootsi ,9 Poola ,0 Prantsusmaa ,9 USA ,0 Itaalia ,9 Norra ,9 Hispaania ,5 Muud riigid ,5 Allikas: SA, Eesti Pank, OÜ Positium LBS EKI hinnangul vähenesid välisturistide alkoholiostud Eestist absoluutalkoholi arvestuses 43,3% (vt tabel 2.2.). Kokku ostsid välisturistid aastal Eestist absoluutalkoholina kaasa 2,19 miljonit liitrit alkohoolseid jooke (2019. aastal 3,86 miljon liitrit), sellest kauplustest hinnanguliselt 1,39 miljonit liitrit ja laevadelt 0,79 miljonit liitrit. Jookidest langesid kõige enam viinamarjaveinide kaasaostud ( 52,6%), lahjasid alkohoolseid jooke osteti varasema aastaga võrreldes 45,7% vähem ja kangeid alkohoolseid jooke 42,9% vähem. Kõige väiksema languse tegi läbi õllede müük turistidele, mis langes aastaga 29,3%. Ühe Eesti elaniku kohta arvestades ostsid välisturistid absoluutalkoholina Eestist kaasa 1,65 liitrit ning ühe täiskasvanud elaniku kohta 1,97 liitrit alkohoolseid jooke. 23

24 TARBIMINE Tabel 2.2. Turistide poolt kauplustest ja laevadelt kaasaostetud alkohoolsete jookide kogused (miljon liitrit) /2019 +/ % Õlu 26,4 21,4 9,5 11,6 8,2 29,3 Kange alkohol viin konjak, viski liköörid 8,0 5,3 0,82 1,3 6,7 4,4 0,73 1,1 6,2 4,0 0,68 0,9 5,6 3,6 0,65 0,8 3,2 2,1 0,57 0,4 42,9 41,7 12,3 50,0 Vein 5,9 5,7 4,5 3,8 1,8 52,6 Lahjad alkohoolsed joogid 20,6 15,7 11,8 12,7 6,9 45,7 Kokku 100%-lises alkoholis 6,18 5,14 4,01 3,86 2,19 43,3 Eesti elanike alkoholitarbimise saamiseks arvestatakse siseriiklikust alkoholimüügist maha nii turistide alkoholi kaasaostud kui kohapealne tarbimine. Kokku hõlmas turistide osa Eestis müüdud alkoholist aastal 2,61 miljonit liitrit absoluutalkoholina (vt tabel 2.3.). Sellega moodustasid välisturistide kaasaostud ja kohapealne tarbimine Eestis müüdavast alkoholist kokku ligikaudu 21% (absoluutalkoholina), mis on oluliselt vähem kui eelnevatel aastatel. Müügi langus põhjapiiril oli ka olulisim aktsiislaekumise vähenemise põhjus. Tabel 2.3. Turistide kaasaostetud alkoholikogused aastas absoluutalkoholis (kauplustest ja laevadelt kokku, miljon liitrit) Turistide kaasaostud 6,12 5,08 4,01 3,86 2,19 Turistide kohapeal tarbitud 1,27 1,24 1,13 1,04 0,42 Kokku 7,39 6,32 5,14 4,90 2,61 24

25 3. ALKOHOLITARBIMISELE JA ALKOHOLIPOLIITIKALE 3.1. Alkoholi kättesaadavus Eestis reguleerib alkoholi käitlemist, selle riiklikku korraldust ja järelevalvet alkoholiseadus 2. Riigis kehtis aasta märtsist öine alkoholi müügikeeld kella , millega püüti ära hoida meditsiinisüsteemi ja politsei ülekoormust eri- ja hädaolukorra ajal ning keeldu laiendati toitlustusasutustele. Kuid seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARSCoV-2 leviku piiramise vajadusega võttis Vabariigi Valitsus aastal vastu veel mitmeid korraldusi, millega piirati lisaks alkohoolse joogi jaemüügi õigusele ka alkoholi kohapeal tarbimist. Alates peatati alkohoolsete jookide jaemüügi õigus kella kuni müügikohtades, kus see oli lubatud kohapeal tarbimiseks, et vähendada inimeste kontrollimatut suhtlemist koroona tingimustes ja neid piiranguid pikendati. Alkoholi kättesaadavuse piiramist kasutatakse ennetava meetmena teatavasti liigtarbimisest tingitud kahjude ärahoidmiseks. Lisaks kutsuti elanikke üles eri- ja hädaolukorra tingimustes mitte aega veetma kaubanduskeskustes (kui need olid veel avatud), vältima mittevajalikke kaupluste külastusi, kogunemisi, pidusid, kontakte ja muid ajaveetmise võimalusi väljaspool kodu. Läti, Soome ja Venemaa kehtestasid samuti piirangud riiki sisenemisel, mis takistasid alkoholi ostmist naaberriikidest ehk elu kulges varasemalt rangemate piirangute õhkkonnas. Kas ja milliseid muutusi selline olukord aastal kaasa tõi, seda vaatleme elanike hinnangute põhjal (küsitus viidi läbi aasta jaanuaris). Muutuste hindamiseks alkoholi kättesaadavuses analüüsisime kehtivate alkoholimüügilubade arvu (seisuga ) ja elanike hinnanguid lähima alkoholimüügi kohani jõudmiseks kuluvale ajale Kehtivate alkoholimüügilubade arv Alkohoolseid jooke võib Eestis suhteliselt piiranguvabalt müüa, kuid jae- ja hulgikaubanduse ning toitlustuse tegevusaladel tuleb esitada majandustegevusteade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registrisse. Järgnevalt alkoholi kättesaadavusest Eestis alkoholimüügilubade arvu põhjal maakondades ja suuremates linnades ning jae- ja hulgikaubanduses ning toitlustuses 3. Kehtivate alkoholimüügilubade arv suurenes perioodil aasta mai algusest kuni aasta aprilli alguseni 6,3%. Seega alkoholimüügilubade üldine vähenemine Eestis peatus ja lubade üldarv hakkas taas suurenema ning kasvutendents ilmnes erandita kõigis maakondades. Linnades oli alkohol kättesaadavam võrreldes maapiirkondadega ja kehtivaid alkoholimüügilube oli linnadest enim Tallinnas, Pärnus, Tartus, Narvas ja Viljandis. Enim alkoholi jaemüügilube 10 km² kohta oli 6. aprilli aasta seisuga Pärnus 61,5 luba (kasv aastaga 2,5%), Tallinnas 51,3 (6,9%), Tartus 40,8 (7,4%) ja Viljandis 36,1 ( 5,3%). Eestis oli keskmiselt 10 km² kohta 0,7 alkoholi jaemüügiluba ja see näitaja ei muutunud aasta jooksul. Keskmisest enam oli 2 Alkoholiseadus (2001). Riigi Teataja, 3 Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse register, seisuga

26 kehtivaid alkoholi jaemüügilubasid 10 km² kohta Harjumaal (2,7) ja Ida-Virumaal (1,1) ja Tartumaal (0,8). Ülejäänud maakondades jäi näitaja alla keskmise. Kõige vähem oli kehtivaid alkoholi jaemüügilube 10 km² kohta Lääne-, Hiiu-, Järva- ja Raplamaal (kõigis 0,3 luba). Kolme tegevusala peale kokku (jae-, hulgikaubandus, toitlustus) oli kehtivaid alkoholi müügilube 10 km² kohta enim taas Tallinnas (192,1, kasv aastaga 7,3%), Pärnus (163,5, kasv 3,5%), Tartus (127,3, kasv 4,3%) ja Viljandis (92,7, kasv 1,9%). Kõigis ülaltoodud linnades kasvas väljaantud lubade arv (joonis 3.1.1, tabel 3.1.1). Joonis Kehtivate alkoholimüügilubade arv maakondades 10 km 2 kohta a Elanike arvu suhtes oli Eestis keskmiselt 2,4 kehtivat alkoholi jaemüügiluba 1000 elaniku kohta, mis rohkem võrreldes aastatagusega (2,2). Jaekaubanduses oli maakonniti elanike arvu suhtes enim kehtivaid alkoholimüügilube Saaremaal (4,7 luba 1000 elaniku kohta), Võrumaal (3,9), Pärnumaal (3,7), Hiiumaal (3,6), Valgamaal (3,4) ja Jõgevamaal (3,4). Kõige vähem oli kehtivaid alkoholi jaemüügilube elanike arvu suhtes Tartu- ja Harjumaal (1,7 ja 1,9 luba). Aasta jooksul on müügilubade arv suurenenud Saare-, Võru-, Pärnu-, Hiiu-, Valga-, Jõgeva-, Lääne-, Järva-, Põlva-, Lääne- ja Ida-Viru, Harju- ja Tartumaal. Samale tasemele jäi lubade arv vaid Rapla- ja Viljandimaal ning lubade arv ei vähenenud üheski maakonnas. Toitlustuse tegevusalal oli kehtivaid alkoholimüügilube 1000 elaniku kohta keskmiselt 3,3 ja lubade arv aastaga suurenes (oli 3,2). Kõige kõrgem oli näitaja Hiiumaal (8,3 luba), Lääne- (6,0), Saare- (5,5) ja Pärnumaal (4,9) ning kõige madalam Ida-Virumaal (2,0). Keskmine toitlustusettevõtetele väljaantud alkoholimüügilubade arv suurenes Hiiu-, Lääne-, Saare-, Pärnu-, Harju-, Lääne-Viru-, Võru-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Rapla- ja Järvamaal ning püsis sama tasemel Valga-, Tartu- ja Ida-Virumaal, kuid ei vähenenud üheski maakonnas (joonis 3.1.3). Kehtivate alkoholimüügilubade arv jae-, hulgikaubanduse ja toitlustuse tegevusaladel kokku suurenes aastaga 6,3% ja langustrend peatus aasta aprilli alguses oli Eestis jae-, hulgikaubanduse ja toitlustuse tegevusaladel kokku 8681 kehtivat alkoholimüügiluba, a 8165, a 8438, a 7917, a Müügilubade arv suurenes jaekaubanduses 5,5%, hulgikaubanduses 8,0% ja toitlustuses 6,5% (tabel 3.1.2). 26

27 Tabel Kehtivate alkoholimüügilubade arv 10 km 2 kohta maakondades 2021 Maakond/linn Jaekaubandus Toitlustus Kokku sh hulgikaubandus Harju 2,7 5,1 9,2 Tallinn 51,3 115,0 192,1 Hiiu 0,3 0,8 1,2 Ida-Viru 1,1 0,9 2,1 Narva 19,5 16,6 39,1 Kohtla-Järve 15,5 8,6 26,2 Jõgeva 0,4 0,3 0,7 Järva 0,3 0,3 0,6 Lääne 0,3 0,7 1,1 Lääne-Viru 0,5 0,5 1,0 Põlva 0,4 0,4 0,8 Pärnu 0,6 0,8 1,4 Pärnu* 61,5 93,8 163,5 Rapla 0,3 0,3 0,7 Saare 0,5 0,6 1,2 Tartu 0,8 1,1 2,1 Tartu* 40,8 74,4 127,3 Valga 0,5 0,5 1,1 Viljandi 0,4 0,4 0,8 Viljandi 36,1 51,1 92,7 Võru 0,5 0,4 1,0 Kokku 0,7 1,0 2,0 * asustusüksus Joonis Alkoholi jaemüügilubade arv maakondades 1000 elaniku kohta 27

28 Joonis Alkoholimüügilubade arv toitlustusasutustes maakondades 1000 elaniku kohta Tabel Kehtivate alkoholimüügilubade arv jae- ja hulgikaubanduses ning toitlustuses 2021 Maakond/ linn Müügilube kokku Jaekaubandus Hulgikaubandus Toitlustus Harju Tallinn Hiiu Ida-Viru Narva Kohtla-Järve Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Pärnu* Rapla Saare Tartu Tartu* Valga Viljandi Viljandi Võru Kokku * asustusüksus 28

29 Alkoholi hinnanguline kättesaadavus lähima müügikohani minekuks kuluv aeg Alkoholi oli Eestis võimalik pandeemia ajal tavapäraselt osta, Eestis ei kehtestatud täielikku alkoholimüügikeeldu nagu näiteks Mehhikos või Lõuna-Aafrika Vabariigis. Piirangud kehtisid vaid toitlustuses müügile. Kuivõrd mõjutasid kehtestatud piirangud elanike hinnanguid alkoholi kättesaadavusele, selgitati küsimusega, kui kaugel on vastaja elu elukohast lähim alkohoolsete jookide müügikoht. Vastajatel paluti märkida, kas lähima müügikohani on võimalik jõuda 10 minuti jooksul, kuni 30 minutiga või kulub aega enam kui 30 minutit. Elanike hinnangul oli alkohol aastal Eestis kergesti kättesaadav, 86% vastanutest jõuaks oma elukohast lähimasse alkoholi müügikohta 10 minutiga, 12% poole tunni ja 2% vastanutest kuluks kauem kui pool tundi. Hinnangud alkoholi kättesaadavusele ei ole viimase viie aastaga oluliselt muutunud. Alkohol on jäänud kättesaadavamaks Kirde- ja Põhja-Eesti elanikele, ning aastatele, eakamatel kulub müügikohta jõudmiseks veidi kauem aega (joonised 3.1.4, 3.1.5, tabel 3.1.3, lisa 2.7). Joonis Alkoholi lähima müügikoha kaugus elukohast 2020 (% vastanutest) 29

30 Joonis Alkoholi lähima müügikoha kaugus elukohast (% vastanutest) Hinnangud alkoholi kättesaadavusele mõjutas ka vastaja enda alkoholitarbimine. Enda hinnangul aasta jooksul mõõdukalt alkoholi tarbinud elanikud hindasid alkoholi kättesaadavust paremaks võrreldes teiste tarbijatüüpidega. 89% mõõdukatest alkoholitarbijatest märkis end jõudvat oma elukohast lähima müügikohani vähem kui 10 minutiga, mittetarbijatest märkis vastavat 83%. Lisaks Eestist alkoholi ostmisele käis 6% vastanutest spetsiaalselt alkoholi ostmas Lätist, kus kaup soodsam ja sortiment erinev. Lätti spetsiaalselt alkoholi ostma läinud inimeste osakaal on viimastel aastatel oluliselt vähenenud (2019. a 10%, a 14%, a 18%). Tabel Alkoholi lähima müügikoha kaugus elukohast regionaalselt (% vastanutest regioonides) Aega kulub kuni 10 min Aega kulub kuni 30 min Aega kulub üle 30 min Kõik Regioon Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti

31 3.2. Elanike hinnangud alkoholi ostmisele, ostukohtadele ja ostukavatsused lähitulevikuks Järgnevas peatükis antakse aasta jaanuari küsitluse põhjal ülevaade elanike alkoholi ostmise sagedusest, ostukohtadest Eestis ja välismaal, ostuvalikute põhjendustest, ostetud alkohoolsete jookide liikidest ja Covid-19 viiruse leviku tõttu alkoholi ostmisest desinfitseerimiseks. Lisaks kajastatakse elanike alkoholiostusid Lätist, Covid-19 viiruse pandeemiaga seotud piirangute mõju ostudele Lätist ning ostuprognoose aastaks. Lätist alkoholi ostmise ülevaade põhineb Eesti Konjunktuuriinstituudi aasta märtsis valminud uuringule: Eesti elanike piiriülesed ostud Lätist aastal Hinnangud alkohoolsete jookide ostmisele Eestis ja välismaalt Seoses pandeemia leviku ja reisipiirangute kehtestamisega aastal muutusid oluliselt elanike alkoholi ostmise harjumused. Kuigi üldine alkoholiostjate osakaal ei muutunud, osteti alkoholi rohkem Eestist ja välismaa osakaal ootuspäraselt vähenes. Alkohoolsete jookide ostjate osakaal täiskasvanud elanikest on püsinud aastatel samal tasemel, kuid teist aastat järjest suurenes Eestist alkoholi ostmine ja see muutus tüüpiliseks, varasemalt osteti sagedamini nii Eestist kui välismaalt aastal ostis alkohoolseid jooke 86% vastanutest, neist 59% ainult Eestist, 26% nii Eestist kui välismaalt, 1% ainult välismaalt ja 14% ei ostnud aasta jooksul alkoholi (2019. a vastavalt 84%, 34%, 47%, 3% ja 16%). Alkoholi mitteostjate osakaal (14%) väheneb alates aastast (2019. a 16%, a 17%, a 21%). Võrreldes aastaga suurenes oluliselt ainult Eestist alkoholi ostnute osakaal (59%, a 34%) (joonis 3.2.1). Kõik alkoholi ostjad ei joonud seda isiklikult ära, vaid kasutasid muul eesmärgil, näiteks desinfitseerimiseks, teistele vms. Alkoholi tarbis uuringu andmetel 87% vastanutest, ostis aga 86% (vt ptk 3.3.1). Alkoholi Joonis Elanike hinnang enda poolt alkoholi ostmisele (% vastanutest) 31

32 osteti valdavalt siiski tarbimise eesmärgil ja mida sagedam tarbimine, seda enam leiti võimalusi alkoholi ostmiseks ka välismaalt. Alkoholi vähe tarbivad vastanud eelistasid osta alkoholi valdavalt Eestist, mõõdukalt ja palju alkoholi tarbivad vastanud aga nii Eestist kui välismaalt. Alkoholi ostnud mittetarbijate osakaal kasvas taas ja ulatus 31%-ni (2019. a 26%). Kõikides vastajarühmades osteti aastal alkoholi sagedamini Eestist, v. a mittetarbijad, kes sagedamini jätsid alkoholiostu tegemata. Ainult Eestist alkoholi ostmine oli populaarne eriti Põhja- Eesti elanike, 65-aastaste ja vanemate ning enda hinnangul vähe alkoholi tarbivate vastanute hulgas. Nii Eestist kui välismaalt ostsid alkoholi suhteliselt enam palju ja mõõdukalt alkoholi tarbivad vastanud, mehed ja jõukamad elanikud (kuu netosissetulek pereliikme kohta üle 1200 ) (vt lisa 2.3). Eestis osteti aastal alkoholi valdavalt supermarketitest ja see ostukoht muutus elanikele aasta jooksul märgatavalt populaarsemaks. Aasta jooksul ostis supermarketist alkoholi 94% Eestis alkoholi ostnutest (2019. a 87%). Alkoholi osteti ka rohkem lähikauplustest, spetsiaalsetest alkopoodidest ning Eesti e-poodidest. Lähikauplustest ostis alkoholi 76% (2019. a 68%), spetsiaalsetest alkopoodidest 55% (2019. a 47%) ja Eesti e-poest 14% (2019. a 3%) ning populaarsuse kasv tulenes ebaregulaarsetest alkoholiostudest, mida hakati tegema rohkem. Ostuvõimalusi Eesti e-poodidest kasutasid rohkem noored, jõukamad ja rohke alkoholitarbimisega vastanud, aastastest ostis sedakaudu 27%, jõukatest 28%, palju alkoholi tarbivatest 30%. Bensiinijaamadest, teistelt inimestelt ja välismaa e- poodidest alkoholi ostmine oli ja jäi tagasihoidlikuks, neid kanaleid kasutas 2 8% Eestis alkoholi ostnud vastanutest (2019. a 6 7%), kusjuures välismaa e-poodidest ostis 2% (joonis 3.2.2, lisa 2.4). Joonis Elanike hinnang alkoholi ostukohtadele 2020 (% Eestis alkoholi ostnud vastanutest) Hinnangud kange alkoholi ostmisele desinfitseerimise eesmärgil Kuna aastal tekkis Eestis pandeemia vallandumisel kohati apteekides desinfitseerimisvahendite põud, kompenseerisid elanikud seda kange alkoholiga, millel on samuti desinfitseerivad omadused. EKI uuris elanike alkoholiostusid täpsemalt ka sellel põhjusel, et üldisest tarbimiskogusest vastavad alkoholi kogused maha arvestada. 32

33 Elanikel paluti märkida, kas nad ostsid aastal kanget alkoholi välispidiseks desinfitseerimiseks. Vastata sai kahe variandiga, kas jah, ostsin või ei ostnud. Elanike hinnangute järgi ostis kanget alkoholi desinfitseerimise eesmärgil 27% vastanutest ja 73% ei ostnud. Ostukäitumine varieerus sõltuvalt rahvusest, vanusest, soost ja alkoholitarbimisest. Suhteliselt sagedamini ostsid kanget alkoholi välispidiseks desinfitseerimiseks mehed, eestlased, 50- aastased ja vanemad ning enda hinnangul palju alkoholi tarvitavad vastanud (joonis 3.2.3, lisa 2.5). Joonis Elanike hinnang kange alkoholi ostmisele desinfitseerimiseks (% vastanutest) Desinfitseerimiseks ostsid elanikud eelkõige 80% viina (16% vastanutest), 40% viina (10%) ning üksikjuhtudel piiritust (1%) või puskarit. Aasta jooksul osteti 80% viina keskmiselt 1,17 liitrit ostja kohta (0,20 18,00 liitrit), 40% viina keskmiselt 2,27 liitrit (0,10 54,00 liitrit), 1,65 liitrit puskarit (0,15 10,00 liitrit) ning puskarit (4,50 100,00 liitrit) (joonis 3.2.4, lisa 2.6). 33

34 Joonis Desinfitseerimiseks ostetud kange alkoholi eelistused (% vastanutest) Hinnangud alkohoolsete jookide ostmisele Lätist Alkohoolsete jookide ulatuslik ostmine Lätist algas aasta viimastel kuudel aasta juulist alandati Eestis aktsiise ja Lätis ostmine hakkas vähenema aastal mõjutas elanike ostukäitumist lisaks Covid-19 pandeemia, mille tõttu oli takistatud tavapärane piiriületus Lätiga, sh ostureisid. EKI on elanike alkoholitarbimist uurides küsitlenud aastatel Eesti elanikke ja selgitanud välja, milliseid olid aasta jooksul kokkupuuted Läti piirikaubandusega, mis põhjustel ja kui sageli käidi Lätist alkoholi ostmas, millist alkoholi kaasa osteti, kui palju ostudeks raha kulutati ja kuidas mõjutasid piirangud elanike alkoholiostusid Lätist. Elanike üldise alkoholitarbimise koguse väljaselgitamiseks lisatakse Eestis ostetud alkoholi kogustele välismaalt, sh Lätist ostetud ja Eestisse toodud alkohol ning lahutatakse maha välisturistide poolt Eestist ostetud ja välja viidud alkoholi kogused, samuti desinfitseerimiseks kulutatud alkoholi kogused. Elanike alkoholi ostmise eesmärgil Lätti tehtud reisid vähenesid aastal tunduvalt ja tutvusringkondades oli teist aastat järjest vähem inimesi, kes Lätist alkoholi ostmas käisid. 51% vastanutest teadis aastal kedagi, kes käis Lätis alkoholi ostmas, neist 9% teadis paljusid ja 42% mõnda, 34% ei teadnud kedagi ja 15% ei osanud öelda (2019. a vastavalt 69%, 20%, 49%, 24% ja 7%). Alates aastast väheneb nende vastajate osakaal, kes teadsid Lätist alkoholi ostnud inimesi oma tutvusringkonnas, kusjuures aastaga on vähenenud nii nende vastajate osakaal, kes teadsid paljusid kui nende, kes teadsid mõnda ostureisil käinud inimest (joonis 3.2.5, lisa 2.13). 34

35 Joonis Hinnang Lätist alkoholi ostmise ulatuslikkusele tutvusringkonna põhjal (% kõigist vastanutest) 77% vastanutest ei käinud aastal Lätis alkoholi ostmas ja 23% käis (2019. a 67% ja 33%) (joonis 3.2.6, lisa 2.14). Ise käis aasta jooksul spetsiaalselt Lätist alkoholi ostmas 6% vastanutest (2019. a 10%), läbisõidul või muul eesmärgil Lätit külastades ostis sealt alkoholi kaasa 18% vastanutest (2019. a 245). Alkoholi ostnute osakaal on aastaga tunduvalt vähenenud ja moodustab ligikaudu neljandiku vastanutest. Spetsiaalselt alkoholi pärast Lätti suundunud elanike osakaal oli kõrgeimal tasemel aastal (18%) ja hakkas peale seda vähenema, läbisõidul alkoholi kaasaostnute osakaal püsis kõrgeimal tasemel aastatel ja hakkas siis vähenema. Nii spetsiaalselt kui läbisõidul Lätist alkoholi ostjate osakaal oli lähedane piirikaubanduse algusaja tasemele aastal (joonis 3.2.7). Joonis Hinnang Lätist alkoholi ostmisele (% kõigist vastanutest) Lätis käisid spetsiaalselt alkoholi ostmas (6% kõigist vastanutest) pigem Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikud, eestlased, mehed, kõrgema sissetulekuga vastanud (pereliikme kuu netosissetulek ületas 1200 ) ning rohkelt või mõõdukalt alkoholi tarbivad inimesed (joonis 3.2.8). 35

36 Joonis Hinnang Lätist alkoholi ostmisele (% kõigist vastanutest) Joonis Lätist aastal spetsiaalselt alkoholi ostnute osakaal tausttunnuste rühmades (% vastajarühmast) 36

37 Spetsiaalselt Lätis alkoholi järel käisid endiselt rohkem eestlased, mehed ja kõrgema sissetulekuga elanikud aasta jooksul Lätis eraldi alkoholi ostureisil käinutest olid 86% eestlased ja 14% muust rahvusest (2019. a 82% ja 18%) 79% mehed ja 21% naised (2019. a 64% ja 36%), 53% alla 50-aastased (2019. a 68%) ja 60% oli pereliikme kuu netosissetulek suurem kui 800. Meeste ja eestlaste osakaal on aastaga suurenenud, alla 50-aastaste ning muudest rahvustest elanike osakaal aga vähenenud. Regiooniti tehti spetsiaalseid ostureise Lätti varasemast erinevalt, suurenes Lõuna-Eesti ja vähenes Lääne- ning Kirde-Eesti elanike osakaal. Ainult alkoholi pärast Lätti reisinutest moodustasid Lõuna-Eesti elanikud 49%, Põhja-Eesti elanikud 24%, Lääne-Eesti elanikud 17%, Kesk-Eesti elanikud 9% ja Kirde- Eesti elanikud 1% (2019. a vastavalt 39%, 23%, 23% 10% ja 5%). Suhteliselt suure osa võrreldes elanike üldise piirkondliku esindatusega, moodustasid taas Lõuna- ja Lääne-Eesti elanikud (66%, a 62%), Põhja-Eesti elanike huvi on viimasel kahel aastal taandunud (joonis 3.2.9). Joonis Lätis spetsiaalselt alkoholi ostnute profiil tausttunnuste lõikes (% vastajarühmast) 37

38 Alkoholi ostuhuvi Lätist on varasemate tarbijauuringute andmetel mõjutatud ka vastaja enda alkoholitarbimisest, st mida sagedasem see on, seda enam on leitud viise ja mooduseid, kuidas alkoholi hankida aastal jagunesid uuringus osalenud elanikud alkoholi tarbimissageduse järgi 4 tüüpi järgmiselt: aasta jooksul ei tarbinud enda hinnangul üldse alkoholi 13% vastanutest, 58% tarbis aasta jooksul vähe alkoholi, 23% tarbis mõõdukalt ja 6% palju alkoholi. Spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinud vastajate hulgas puudusid mittetarbijaid, vähe tarbis alkoholi 32%, mõõdukalt 53% ja palju 15% (2019. a vastavalt 1%, 49%, 41% ja 9%). Sarnaselt aastaga käisid Lätis alkoholi järel eelkõige mõõduka ja rohke alkoholitarbimisega elanikud (joonis ). 38

39 Joonis Lätti spetsiaalse alkoholi ostureisi teinud vastanute profiil tarbijatüüpide lõikes (% spetsiaalselt Lätis alkoholi ostmas käinutest ja % kõigist vastanutest) Lätist ajendas elanikke aastal alkoholi ostma minema eelkõige odavam hind aga ka parem sortiment ning protestimeelsus on taandunud. Hinnaerinevus Eestiga võrreldes oli oluline 91%-le Lätist alkoholi ostnutest, sh väga oluline 57% (2019. a 92% ja 62%) ja 66% ostjatest pidas Lätis pakutavat sortimenti paremaks võrreldes Eestis pakutavaga (2019. a 57%) aastal elanike hulgas maad võtnud protestimeelsus riigi maksupoliitika suhtes vähenes ja valdav enamus Lätist alkoholi ostjatest ei pidanud seda enam oluliseks (43% oluline ja 47% ei ole oluline). Muudest põhjustest peeti valdavalt mitteolulisteks uudishimu, meeldivuse või sõpradega ajaviiteks alkoholi ostmist ning pereliikmete ostuhuviga kaasaminemist. Lätis meeldib siiski alkoholi ostmas käia (41% ostjatest), sõpradega koos aega veeta (41%), uudishimu rahuldada (37%), pereliikmega koos ostmas käia (21%) ja Läti alkohol meeldib viiendikule ostmas käinutest (20%). Aasta jooksul on elanike ootused odavamale hinnale vähenenud ja Lätis pakutav sortiment rohkem meeldima hakanud (joonis ). 39

40 Joonis Lätist alkoholi ostmise põhjused (% Lätist alkoholi ostnutest) Alkohoolsetest jookidest ostsid elanikud aasta jooksul ise või teiste kaudu välismaalt kaasa enim muud kanget alkoholi (v.a viin), õlut ning veine ja vahuveine. Aasta jooksul ostis ise või teiste kaudu välismaalt muud kanget alkoholi 16%, õlut 16%, veini või vahuveini 14%, viina 10% ja long drinke, kokteilijooke või coolereid 3% (2019. a vastavalt 29%, 24%, 27%, 19% ja 7%). Muu kange alkoholi, õlle, viina, veinide ning long drinkide, coolerite ja kokteilijookide välismaalt kaasaostmine muutus aastaga tunduvalt vähem populaarseks, neid osteti välismaalt kaasa tunduvalt vähem. Siidreid osteti välismaalt kaasa suhteliselt vähe, kuid see oli ainus rühm jooke, kus kaasaostjate osakaal ei muutunud (joonis ). 40

41 Joonis Välismaalt alkoholi ostnute osakaal joogi liigiti (% kõigist vastanutest) Lätist alkoholi ostnute keskmised kulutused alkoholile pisut suurenesid aastal Ühe reisi jooksul kulutas alkoholile keskmiselt % Lätist alkoholi ostnutest, 25% kulutas , 3% üle 500 ja 6% vähem kui 10 (2019. a vastavalt 68%, 21%, 1%, 10%). Tüüpiliselt anti korraga alkoholi eest välja Suurenes ostjate osakaal, kes kulutasid korraga alkoholile üle 100 (28%, a 22%) (joonis ). Joonis Lätist alkoholi ostnute ühe reisi keskmine alkoholiostu summa (% Lätist alkoholi ostnud vastanutest) Alkoholile kulutasid Lätis taas rohkem need elanikud, kes käisid ise seal spetsiaalselt alkoholi pärast, läbisõidul alkoholi kaasaostjate kulutused olid väiksemad. Spetsiaalsel ostureisil käinutest ostis alkoholi keskmiselt eest 53%, 37% kulutas , 1% üle 500 ja 9% alla 10 (2019. a vastavalt 52%, 39%, 3% ja 6%). Läbisõidul alkoholi kaasa ostnutest kulutas 70% keskmiselt alkoholile 41

42 10 100, 21% , 4% üle 500 ja 5% alla 10 (2019. a vastavalt 76%, 13%, 0% ja 11%). Spetsiaalselt alkoholi ostnute ühe reisi keskmine alkoholiostu summa vähenes, kuid läbisõidul ostjate kulutused suurenesid, kulutanute osakaal suurenes 10%-lt 18%-le ja 4% ostis korraga enam kui 500 eest. Ühe reisi nn sagedamini välja käidud keskmine ostusumma oli spetsiaalsel alkoholi ostureisil käinutel vahel ja läbisõidul alkoholi ostnutel vahel (joonis ). Joonis Spetsiaalselt ja läbisõidul Lätist alkoholi ostnute ühe reisi keskmine alkoholiostu summa (% vastajarühmast) Kui Lätist alkoholi osteti, siis valdavalt enda tarbeks, sõpradele ja tuttavatele kingituseks või raha eest toomine vähenes märgatavalt. Kõigist Lätis alkoholi ostnutest ostis 95% alkoholi enda tarbeks, 34% teistele kingituseks, 10% teistele raha eest ja mitte keegi vastanutest ei märkinud ostmist edasimüügiks (2019. a 95%, 32%, 18% ja 1%). Eraldi alkoholiostureisil käinutest ostis 99% alkoholi enda tarbeks, 23% ostis kingituseks teistele, 10% raha eest teistele (2019. a 98%, 31%, 28%). Eraldi alkoholiostureisil käinud ostsid vähem alkoholi sõpradele ja tuttavatele nii kingituseks kui raha eest. Kõik Lätist alkoholi ostjad vähendasid oluliselt teistele raha eest alkoholi ostmist, alkoholi ostmine kingiks püsis samal tasemel. Lätist läbisõidul osteti alkoholi peamiselt enda tarbeks (94%), kingituseks (36%) ja raha eest sõpradele (11%) (joonis ). Keskmiselt käidi eraldi reisiga Lätist alkoholi ostmas 4,4 korral aastas. Lätist läbisõidul osteti kaasa alkoholi keskmiselt 2,3 korral (joonis ). Lätist alkoholi ostjaid oli seega vähem, kuid ostjaid käisid seal sagedaminini ja tegid suureamaid oste. Alkoholi piirikaubandust Lätiga mõjutasid aastal nii aasta juulikuust Eesis kehtima hakanud 25%-ne aktsiisilangetus kui Covid-19 pandeemiaga kehtestatud piirangud. Aasta jooksul Lätist alkoholi ostnud elanikel paluti hinnata, kuidas mõjutasid Covid-19 viirusega seotud reisimispiirangud nende alkoholiostusid Lätist: kas vastaja ostab nüüd rohkem Eestist ja vähem Lätist, ostab Lätist sama palju kui varem või ei osta enam Lätist alkoholi. 42

43 Joonis Lätist alkoholi ostnute alkoholiostude eesmärk (% vastajarühmast) Joonis Lätist alkoholiostmise sagedus (% vastajarühmast) 43

44 49% Lätist alkoholi ostnutest lõpetas Lätist alkoholi ostmise, 26% ostis Lätist alkoholi sama palju kui varem ja 25% ostis alkoholi vähem Lätist ja rohkem Eestist. Seega 74% kõigist Lätist alkoholi ostnutest, 78% eraldi ostureisil käinutest ja 73% läbisõidul alkoholi ostnutest muutis pandeemia tõttu oma ostukäitumist. Kui vastaja tarbis isiklikult aasta jooksul palju alkoholi, siis olid muutused ostukäitumises tagasihoidlikumad ja vaid 44% vastajarühmast piiras või lõpetas Lätist alkoholi ostmise (joonis , lisa 2.17). Joonis Hinnangud Covid-19 viirusega seotud reisimispiirangute mõjule alkoholi ostmisele Lätist (% vastajarühmast) Vähem elanikke (võrreldes eelmise aastaga) kavatseb aastal osta alkoholi Lätist aasta detsembris märkis 67% vastanutest, et nad ei plaani minna aastal Lätti alkoholi ostma, 16% plaanis ja 17% ei osanud tuleviku kohta hinnangut anda. Elanike hinnangud oma tulevase ostukäitumise kohta osutusid aasta kohta üsna täpseteks aasta lõpus ei plaaninud aastal Lätti alkoholi ostma minna 64% vastanutest, 21% plaanis ja 15% ei osanud öelda. Tegelikult käis aastal Lätist alkoholi ostmas 23% vastanutest ehk alkoholi ostjaid oligi vähem ja ulatus sarnane aastaga. Suuremat ostuhuvi prognoosisid aastaks Lõuna-Eesti elanikud, mehed, eestlased, kõrgeima sissetulekuga elanikud, palju või mõõdukalt alkoholi tarbivad vastanud ning need, kellel on juba harjumuseks saanud Lätist alkoholi ostmas käia (joonis ja ). Joonis Lätist alkoholi ostmise plaanid järgmise aasta kohta (% vastanutest) 44

45 Joonis Lätist alkoholi ostmise plaanid järgmise aasta kohta tarbijarühmades (% vastajarühmast) 45

46 3.3. Elanike hinnangud alkoholitarbimisele Järgnevalt esitatakse ülevaade elanike hinnangutest isiklikule ja kaasmaalaste alkoholitarbimisele aastal 2020, tarbimisharjumuste muutustest ning alkohoolsete jookide ja nende alkoholivabade alternatiivide tarbimissagedustest. Lisaks tuuakse välja, milline oli aastal alkohoolsete jookide valmistamise ulatus kodudes, mida oodati riigi alkoholipoliitikalt, millised alkoholitarbimisega seotud probleemid häirisid elanikke ja milliseid meetmeid peeti vajalikuks alkoholitarbimise vähendamiseks Hinnangud isiklikule alkoholitarbimisele Isiklik alkoholitarbimise sagedus Elanikud on hinnanud oma alkohoolsete jookide tarbimise sagedust igal aastal alates aastast. Ka aastal andsid elanikud hinnangu oma alkoholitarbimisele võttes arvesse kõiki aasta jooksul tarbitud alkohoolseid jooke, nii kangeid kui lahjasid. Etteantud vastusvariandid olid järgmised: ei joo üldse, joon vähe, joon mõõdukalt või joon palju aastal tarbis alkohoolseid jooke 87% vastanutest (2019. a 86%) ja tarbijate osakaal on püsinud samal tasemel alates aastast. Vastavalt elanike endi hinnangutele oma alkoholitarbimise kohta, moodustati neli tarbijatüüpi: aasta jooksul palju alkoholi tarbinud (nn rohked tarbijad), mõõdukalt alkoholi tarbinud (nn mõõdukad tarbijad), vähe alkoholi tarbinud (nn vähesed tarbijad) ja alkoholi mitte tarbinud (nn mittetarbijad). Vähe tarbis enda hinnangul alkoholi 58% vastanutest, mõõdukalt 23%, palju 6% ja 13% ei tarbinud aasta jooksul üldse alkoholi (2019. a vastavalt 54%, 29%, 3% ja 14%). Alkoholi mittetarbinud vastanute osakaal ei ole alates aastast muutunud. Pandeemia piirangute tingimustes toimusid elanike üldises alkoholitarbimises kahesuunalised muutused, osa mõõdukalt alkoholi tarbinutest hakkas vähem jooma ja osa rohkem (joonis 3.3.1). Joonis Elanike hinnang alkoholi isiklikule tarbimisele (% vastanutest) 46

47 Neli tarbijatüüpi esinesid kõikides vastanute rühmades sõltumata elukohast, vanusest, soost, rahvuslikust kuuluvusest või sissetuleku suurusest. Alkoholitarbijate hulgas oli tarbijatüüpe kolm: 66% tarbis enda hinnangul vähe alkoholi, 27% mõõdukalt ja 7% palju (2019. a 64%, 33% ja 3%) (tabel 3.3.1) aastal tarbis alkohoolseid jooke 87% vastanutest, 84% naistest ja 90% meestest (2019. a vastavalt 85% ja 86%). Üldine alkoholitarbijate osakaal elanikkonnast ei muutunud aasta jooksul, kuid meessoost alkoholitarbijate osakaal suurenes. Naiste hulgas ei ole alkoholitarbimine alates aastast enam suurenenud, meeste hulgas aga alkoholitarbimine kasvab. Nii mehed kui naised tarbisid aastal tüüpiliselt vähe alkoholi, kuid meeste alkoholitarbimine oli sagedamini mõõdukas või rohke, naiste alkoholitarbimine aga pigem vähene. Vähe tarbis enda hinnangul alkoholi 65% naistest ja 50% meestest (2019. a 63% ja 44%), mõõdukalt 18% naistest ja 28% meestest (2019. a 21% ja 37%), palju tarbis enda hinnangul 1% naistest ja 12% meestest (2019. a 1% ja 5%) ning alkoholi ei tarbinud aasta jooksul 16% naistest ja 10% meestest (2019. a 15% ja 14%). Mõõdukalt või palju tarbis alkoholi 40% meestest, vähe või üldse mitte 60% (2019. a 42% ja 58%), naistest vastavalt 19% ja 81% 22% ja 78% (2019. a 22% ja 78%). Soolised erisused tarbijatüüpides olid sarnased aastaga (joonis 3.3.2). Joonis Alkoholitarbijate osakaal meeste ja naiste hulgas (% vastanutest) Vanuserühmades on hinnati aastal oma alkoholitarbimist sagedamini väheseks ja tendents ei ole aasta jooksul muutunud aastaste noorte ja üle 50-aastaste alkoholitarbijate osakaal jäi samaks, kuid aastasi tarbijaid oli varasemast rohkem. Aasta jooksul tarbis alkoholi 81% aastastest, 91% aastastest, 86% aastastest ning 81% üle 65-aastastest (2019. a 83%, 88%, 86% ja 82%). Alkoholi tarvitanud noorte üldine osakaal püsis samal tasemel, kuid rohkem on nii karsklasi kui palju alkoholi tarvitanud noori. Aastatel on noorte karsklaste osakaal kasvanud viiendikuni (9%-lt 19%-ni), mõõdukalt alkoholi tarvitanud noorte osakaal vähenenud kuuendikuni (26%-lt 12%-ni) ja palju alkoholi tarvitanud noorte osakaal kasvanud ligi viiendikuni (3%- lt 18%-ni), kusjuures vähene tarbimine noorte hulgas langeb (62%-lt 51%-ni). Alkoholitarbijate osakaalu suurenemine kõige vanemas vanuserühmas peatus (joonis 3.3.3, lisa 2.8). 47

48 Tabel Alkohoolsete jookide tarbijatüübid tausttunnuste rühmades 2020 (% vastajarühmast) Mitte- Vähesed Mõõdukad Rohked tarbijad tarbijad tarbijad tarbijad KÕIK Regioon Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti Vanus aastased aastased aastased aastased Sugu Naised Mehed Rahvus Eestlased Muu rahvus Netosissetulek Kuni pereliikme kohta kuus Üle Alkoholitarbimine Kõik alkoholitarbijad Joonis Alkoholitarbijate osakaal vanuserühmades (% vastanutest) 48

49 Suuremate sissetulekutega kaasneb laialdasem alkoholitarbimine. Kõikides sissetuleku rühmades tarbiti taas sagedamini vähe alkoholi, kuid mida suurem oli sissetulek, seda väiksemaks muutus mittetarbijate ja seda suuremaks palju alkoholi tarbinute osakaal. Vastanutest, kelle igakuine netosissetulek pereliikme kohta ületas 1200, tarbis aastal alkoholi 90%, neist 57% vähe, 21% mõõdukalt ja 12% palju (2019. a vastavalt 93%, 50%, 39% ja 4%). Alkoholitarbijate üldine osakaal jõukate rühmas veidi vähenes ja suurenes nii vähene kui rohke alkoholitarbimine, seda mõõdukate tarbijate arvelt. Alkohoolsete jookide tarbimissagedused tarbijatüüpide lõikes aastal tarbis alkoholi enda hinnangul 87% kõigist vastanutest, neist 58% jõi aasta jooksul vähe, 23% mõõdukalt ja 6% palju. Erinevate alkohoolsete jookide tarbimissagedused tarbijatüüpide lõikes on toodud tabelis aasta kohta. Alkohoolsed joogid on järjestatud igas tarbijatüübis alates suurema tarbijaskonnaga joogist kuni väikseima tarbijaskonnaga joogini, st aasta jooksul vähe alkoholi tarbinute puhul veinist ja vahuveinist viinani, mõõdukalt alkoholi tarbinute puhul veinist ja vahuveinist siidrini ning palju alkoholi tarbinute puhul õllest long drinkide, kokteilide ja cooleriteni. Vähesed alkoholitarbijad (58% kõigist vastanutest) eelistasid alkohoolsetest jookidest veine ja vahuveine (tarbis 89%), enam kui pooled sellest tarbijatüübist tarbisid aasta jooksul õlut (55%) ja teisi kangeid alkohoolseid jooke (54%), vähem kui pooled siidreid (45%) ning enam kui kolmandik long drinke, coolereid ja kokteilijooke (38%) ja kolmandik viina (34%). Veinide ja viina tarbijaid ei lisandunud, kuid õlle, siidrite ja muu kange alkoholi populaarsus vähenes. Vähesed alkoholitarbijad igapäevaselt alkoholi ei joonud, kui 1 2 korda nädalas alkoholi üldse tarvitati, siis oli selleks kas õlu või vein. Tüüpiliselt tarbiti alkoholi mõned korrad aastas ja see seaduspära ei muutunud. Tarbijatüüpi kuuluvad elanikud püsisid lojaalsed veinidele või vahuveinidele: 65% tarbijarühmast jõi veini mõned korrad aastas, 20% 1 3 korda kuus ja 4% 1 2 korda nädalas, igapäevaseid tarbijaid polnud. Mõõdukad tarbijad (23% kõigist vastanutest) eelistasid samuti juua eelkõige veine või vahuveine (tarbis 87%) ja tarbijate osakaal püsis kolmandat aastat samal tasemel. Kangeid alkohoolseid jooke (v.a viin) tarbiti vähem (tarbis 78%, a 81%), samuti viina (tarbis 66%, a 71%). Õlu on jäänud populaarsuselt veinide ja muu kange alkoholi järel kolmandale positsioonile (tarbis 78%, a 77%) ja tarbijate osakaal ei ole muutunud. Lahjasid alkohoolseid jooke: long drinke, kokteilijooke, coolereid ja siidreid tarbis iga teine mõõdukas alkoholitarbija (mõlemat 52%, a 57% ja 54%), kuid kokteilijookide populaarsus on tarbijatüübis veidi vähenenud. Mõõdukad tarbijad on aasta jooksul hakanud vähem eelistama viina ja teisi kangeid alkohoolseid jooke, veinide ja siidrite eelistused ei ole muutunud, aga long drinkide ja kokteilijookide eelistamine langes. Kõiki vaadeldud alkohoolseid jooke tarbiti mõõdukate tarbijatüübis sagedamini võrreldes väheste alkoholitarbijatega. Iganädalane alkoholitarbimine oli ka aastal tagasihoidlik, v. a õlu ja vein, mida tarbis kord nädalas või sagedamini 38% ja 19% tarbijatüübist (2019. a 33% ja 19%) ning õlle iganädalane tarbimine muutunud aastaga populaarsemaks. Õlut joodi mõõdukate tarbijatüübis sagedamini kui veine: kord nädalas või sagedamini jõi õlut 38% tarbijatüübist, 1 3 korda kuus 24%, mõned korrad aastas 16% ja teisi alkohoolseid jooke eelistas õllele 22% (2019. a 33%, 29%, 15% ja 23%). Veini jõi 19% mõõdukatest tarbijatest kord nädalas või sagedamini, 33% 1 3 korda kuus, 35% mõned korrad aastas ja 13% eelistas veinile teisi alkohoolseid jooke (2019. a 19%, 32%, 37% ja 12%). 49

50 Palju alkoholi tarbis (nn rohked tarbijad) aastal varasemast rohkem elanikke (6% kõigist vastanutest, a 3%) ja alkoholi tarbiti ülejäänud tarbijatüüpidega võrreldes sagedamini. Taas muutus tarbijatüübis alkohoolsete jookide populaarsus. Populaarseim jook oli õlu, millele järgnesid veinid ja muu kange alkohol ning neljandal positsioonil oli viin. Õlle populaarsus kasvas aastaga märgatavalt, seda tarbis 98% tarbijatüübist (2019. a 97%), neist 77% iganädalaselt ja tarbimissagedus kasvas (2019. a iganädalaselt 60%). Veine või vahuveine tarbis 93% tarbijatüübist ja tarbijate osakaal on viimase kahe aastaga tunduvalt suurenenud (2019. a 78%, a 87%). Sarnane tendents ilmnes muu kange alkoholi puhul, mida tarbis aasta jooksul 92% tarbijatüübist (2019. a 82%). Siidrite eelistamine suurenes tüübis samuti (64%, a 46%), kuid long drinkide, kokteilijookide ja coolerite eelistamine vähenes (56%, a 70%). Seega suurenes veinide, muu kange alkoholi ja siidrite populaarsus ning vähenes long drinkide, coolerite ja kokteilijookide populaarsus. Õlle iganädalane tarbimine suurenes, samuti veinide, kokteilijookide ja muu kange alkoholi tarbimine, mis viimati nimetatu puhul avaldus igapäevase tarbimise kasvus. Tabel Alkohoolsete jookide tarbimissagedused tarbijatüüpide lõikes 2020 (alkoholitarbijate hinnangud oma tarbimise kohta, %) Ei joo seda üldse Mõned korrad aastas Jõi 1 3 korda kuus Jõi 1 2 korda nädalas % tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi VÄHE (58% kõigist vastanutest) Jõi peaaegu iga päev Vein, vahuvein Õlu Muu kange alkohol Siider Long drink, kokteil, cooler Viin % tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi MÕÕDUKALT (23% kõigist vastanutest) Vein, vahuvein Muu kange alkohol Õlu Viin Long drink, kokteil, cooler Siider % tarbijatest, kes joovad enda hinnangul alkoholi PALJU (6% kõigist vastanutest) Õlu Vein, vahuvein Muu kange alkohol Viin Siider Long drink, kokteil, cooler

51 Lahjade ja kangete alkohoolsete jookide tarbimissagedused Elanike hinnangul olid aastal sagedamini tarbitavaks alkohoolseteks jookideks endiselt veinid ja vahuveinid, kuna neid jooke tarbis kõige enam vastanuid. Veine ja vahuveine tarbis 76% kõikidest vastanutest (2019. a 77%), õlut 55% (2019. a 59%), kangeid alkohoolseid jooke (v.a viin) 54% (2019. a 58%), siidreid 41% (2019. a 44%), viina 40% (2019. a 43%) ning long drinke ja coolereid 37% (2019. a 40%). Veinide populaarsus püsis võrreldes aastaga samal tasemel, kuid viina ja muude kangete alkohoolsete jookide ning lahjade alkohoolsete jookide (õlu, siider, long drink, kokteilijoogid, coolerid) tarbijaskond vähenes (tabel 3.3.3). Alkoholitarbijate eelistuste pingerida oli aastal järgmine: veinid, õlu, muud kange alkohol (v.a viin), siider, viin ja kokteilijoogid koos coolerite ja long drinkidega. Alkoholitarbijate hulgas vähenes samuti uuritud jookide tarbijaskond, kuid mitte veinide (joonis 3.3.4). Joonis Alkohoolsete jookide tarbimissagedused 2020 (kõik vastanud ja alkoholitarbijad, %) ÕLU oli aastal kõige sagedamini tarbitav alkohoolne jook, kuid mitte suurima tarbijaskonnaga jook (vein). Iga päev jõi õlut 4% alkoholitarbijatest, paar korda nädalas 15%, 1 3 korda kuus 18% (2019. a 4%, 14%, 26%). Õlletarbijad on valdavalt mehed, õlut jõi aastal 81% meessoost ja 47% naissoost alkoholitarbijatest (2019. a 85% ja 53%). Naissoost alkoholitarbijate hulgas õlle populaarsuse kasv peatus ja osakaal langes aasta tasemele (samuti 47%). Mehed jõid endiselt õlut sagedamini võrreldes naistega. Meessoost alkoholitarbijatest jõi õlut iga päev 7%, paar korda nädalas 26%, 1 3 korda kuus 25% ja aastas mõned korrad 23%; naissoost alkoholitarbijatest vastavalt 1% iga päev, 3% paar korda nädalas, 12% 1 3 korda kuus ja 31% harvemini. Õlut ei joonud aastal 53% nais- ja 19% meessoost alkoholitarbijatest. Vähemalt kord kuus või sagedamini õlut joovatest alkoholitarbijatest olid 79% mehed ja 21% naised (2019. a 71% ja 29%). Igakuuliselt õlut joovate naiste osakaal vähenes ja meeste osakaal suurenes. 51

52 Peatus õlle kasvav tarbimistrend, mis algas aastal aastal tarbis õlut 55% vastanutest (2019. a 59%, a 47%). Aasta jooksul vähenes naiste õlletarbimine (39%, a 46%), kuid meeste hulgas jäi osakaal samaks (72%, a 73%). Alkoholi tarbivate meeste hulgas aga õlletarbimine vähenes (81%, a 85%), samuti alkoholi tarbivate naiste hulgas (47%, a 53%) (joonis 3.3.5). Tabel Alkohoolsete jookide tarbimissagedused (% vastanutest) Ei joo seda üldse Mõned korrad aastas Jõi 1 3 korda kuus Jõi 1 2 korda nädalas Jõi peaaegu iga päev Viin Muu kange alkohol Vein, vahuvein Õlu Siider Long drink, kokteil, cooler VEINID ja VAHUVEINID olid elanike hinnangul taas kõige suurema tarbijaskonnaga alkohoolsed joogid aastal tarbis veini või vahuveini 76% vastanutest ja 88% alkoholitarbijatest (2019. a 77% ja 89%). Veine tarbiti harvemini kui õlut. 53% alkoholitarbijatest jõi enda hinnangul veini või vahuveini mõnel korral aastas, 25% jõi 1 3 korda kuus, 9% 1 2 korda nädalas ja 1% iga päev (2019. a 55%, 26%, 7% ja 1%). Igakuuliste veinitarbijate osakaal püsib samal tasemel viimased kaks aastat, vähemalt kord kuus või sagedamini jõi veini 35% alkoholitarbijatest (2019. a 34%). Tarbijaskonna suuruses ei toimunud aasta jooksul muutusi ei elanike ega alkoholitarbijate hulgas aastal oli veinijoomine populaarsem naiste hulgas, kuid aastal oli tarbimise ulatus taas lähedane ehk mehed valisid joogiks rohkem veini. Kord kuus või sagedamini veini joonud elanikest olid 55% naised ja 45% mehed (2019. a 61% ja 39%), st meeste osakaal suurenes. Vähemalt kord kuus või sagedamini veini joovatest alkoholitarbijatest olid 65% aastased ja 26% aastased noored (2019. a 64% ja 25%) ning veini tarbimine ei ole noorte vanuserühmas oluliselt suurenenud (joonis 3.3.6, lisa 2.9). 52

53 Joonis Õlletarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes (%) Joonis Veinide ja vahuveinide tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes (%) LONG DRINKIDE, COOLERITE ja KOKTEILIJOOKIDE tarbijaid jäi aasta jooksul vähemaks ja kasvutrend peatus aastal jõi enda hinnangul long drinke, coolereid või kokteilijooke 37% kõigist vastanutest ja 43% alkoholitarbijatest (2019. a 40% ja 47%) mis on samal tasemel aastaga (joonis 3.3.7). Kõigist uuringus osalenud naistest jõi seda tüüpi lahjat alkoholi 35% ja meestest 40% (2019. a mõlemad 41%), naissoost alkoholitarbijatest 42% ja meessoost alkoholitarbijatest 44% (2019. a 48% ja 47%). Long drinkide, coolerite ja kokteilijookide populaarsus langes aastal nii naiste kui meeste hulgas. Tüüpiliselt tarbiti seda tüüpi jooki mõned korrad aastas. 32% alkoholitarbijatest märkis, et nad jõid aastas mõned korrad, 7% jõid kord kuus või sagedamini, 4% iga nädal ning igapäevased tarbijad puudusid (2019. a 34%, 11%, 2% ja 0%). Igakuistest tarbijatest olid 57% mehed ja 43% naised (2019. a 52% ja 48%) ehk tarbijate sooline jaotus on nihkunud meeste poole nagu see oli ka aastal. Jookide populaarsus on küll tõusnud üle 50-aastaste vanuserühmas ja vähenenud noorte vanuserühmas, kuid valdavalt eelistasid neid jooke siiski alla 50-aastased. Igakuulistest tarbijatest oli 53

54 18 29-aastasi 29%, aastasi 42%, aastasi 24% ja 65-aastasi või vanemaid 5% (2019. a 36%, 43%, 18% ja 4%). Joonis Long drinkide, kokteilijookide ja coolerite tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes (%) Joonis Siidri tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes (%) SIIDRITE tarbijaskonna kasv peatus ja tarbijaid oli võrreldes aastaga vähem aastal tarbis siidreid 41% kõigist vastanutest ja 48% alkoholitarbijatest (2019. a 44% ja 51%, mis on lähedane aastale (joonis 3.3.8). Naissoost tarbijate osakaal vähenes 49%-lt 43%-ni, alkoholi tarbivate naiste hulgas 57%-lt 51%-ni, kuid meeste tarbimine ei püsis samal tasemel. Siidreid joovad elanikud tüüpiliselt vaid mõnel korral aastas. Igakuised tarbijad moodustasid 10% kõigist vastanutest ja 11% alkoholitarbijatest (2019. a 16% ja 18%) ning sagedasem tarbimine vähenes aasta jooksul tunduvalt. Igakuistest tarbijatest olid 59% naised ja 41% mehed (2019. a 53% ja 47%), mis näitab, et igakuine tarbimine suurenes naiste hulgas teist aastat järjest. Siidreid joovad meelsasti alla 50-aastased ja see vanusrühm moodustas igakuistest tarbijatest 74%, üle 50-aastased aga 26% (2019. a 85% ja 15%). 54

55 Igakuistest tarbijatest oli aastasi 30%, aastasi 44%, aastasi 20% ja 65-aastasi või vanemaid 6% (2019. a 48%, 37%, 11% ja 4%). Siidreid jõid aastal enam aastased. VIINA tarbis aasta jooksul 40% kõigist vastanutest ja 46% alkoholitarbijatest (2019. a 43% ja 49%) ning tarbijaskonna osakaal oli madalaim aastast 2008 (joonis 3.3.9, tabel 3.3.3). Kui üldse viina joodi, siis tavapäraselt mõned korrad aastad ja harvem võrreldes lahja alkoholiga. Viina tarbimissagedus ei muutunud aastal: 35% alkoholitarbijatest jõi viina mõned korrad aastas ja 11% kord kuus või sagedamini (2019. a 37% ja 12%). Traditsiooniliselt on viin olnud meeste jook, seda tarbis aastal 60% meestest ja 21% naistest, alkoholi tarvitavatest vastanutest 67% meestest ja 26% naistest (2019. a vastavalt 62%, 24%, 71% 27%). Igakuulistest tarbijatest 82% olid mehed ja 18% naised (2019. a 89% ja 11%), st naiste osakaal tõusis. Igakuised viinatarbijad olid valdavalt keskealised, kuid noorte hulgas sagedane tarbimine suurenes: 21% olid aastased, 31% aastased, 33% aastased ja 15% 65-aastased või vanemad (2019. a 13%, 35%, 33% ja 18%). Viinajoomine on muutunud vähem populaarseks alates aastast ja seda vaatamata tarbija soole, kuid tarbimise levik alkoholi tarvitavate noorte hulgas näitab kasvutendentsi. Joonis Viinatarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes (%) MUU KANGE ALKOHOLI (konjak, viski, brändi jms) tarbijaskond vähenes. Kange alkoholi tarbimine oli ulatuslikum võrreldes viinaga ja ka seda jooki eelistasid tarbida rohkem mehed kui naised aasta jooksul jõi mõnda kanget alkohoolset jooki 54% kõigist vastanutest ja 63% alkoholitarbijatest (2019. a 58% ja 67%). Muud kanget alkoholi jõi 68% meestest ja 41% naistest ning alkoholitarbijatest vastavalt 77% meestest ja 49% naistest (2019. a 70%, 46%, 82%, 53%). Enamasti tarbiti kanget alkoholi mõned korrad aastas, seda märkis 47% alkoholitarbijatest, igakuiseid tarbijaid oli 16% (2019. a 47% ja 20%), mis viitab tarbimissageduse langusele. Igakuistest tarbijatest olid 76% mehed ja 24% naised (2019. a 74% ja 26%), aastasi oli 19%, aastasi 42%, aastasi 29% ja vanemaid 10% (2019. a 25%, 38%, 25%, 12%). Elanike hinnangute põhjal ei suurenenud aastal enam kange alkoholi tarbimine, kuid kangeid napse eelistasid vähem noored ja eakad ning rohkem keskealised (joonis ). Igapäevane alkoholtarbimine on avalikkuses taunitav, mistõttu tunnistasid seda vähesed: 3% vastanutest jõi iga päev õlut, 1% võttis viina või muud kanget napsi. 55

56 Joonis Muu kange alkoholi tarbijate osakaal elanike ning alkoholitarbijate hulgas soo lõikes (%) Alkoholiaktsiiside alandamise mõju isiklikule tarbimisele Eesti Vabariigi Valitsus alandas 1. juulist 2019 kange ja lahja alkoholi aktsiise 25%, mistõttu alkoholi jaehinnad alanesid. Palusime vastajatel teist aastat järjest hinnata, kuivõrd mõjutas aktsiisilangusest tingitud jaehindade alanemine vastaja enda alkoholitarbimist. Etteantud vastusvariandid olid järgmised: tarbin vähem, tarbin sama palju, tarbin rohkem või ei oska öelda (joonis , lisa 2.10). Joonis Hinnangud alkoholiaktsiiside langetamise mõju kohta alkoholitarbimisele (% vastanutest) 56

57 Valdav osa vastanutest ei täheldanud aktsiisilangetuse mõju isiklikule alkoholitarbimisele aastal tarbis 73% vastanutest alkoholi sama palju kui enne, 6% tarbis vähem, 1% rohkem ja 20% ei osanud hinnangut anda (2019. a vastavalt 72%, 7%, 1% ja 20%). Hinnangud valitsuse otsuse mõju kohta isiklikule tarbimisele ei muutunud aasta jooksul ja need olid lähedased kõikides vastanute rühmades. Naistel, aastastel noortel ning 65-aastastel ja vanematel elanikel oli raske hinnangut anda ja nii märgiti suhteliselt sagedamini vastuseks ei oska öelda. Alkoholivabade jookide tarbimine Alkoholitarbimise tervisekahjude vähendamiseks soovitavad spetsialistid juua vahepeal vett ja valida saab mitmete alkoholivabade alternatiivide hulgast, mille populaarsus kasvab. Alkoholivabade jookide tarbimist on EKI uurinud aastatel Vastajatel paluti märkida, milliseid alkoholivabu jooke ja kui sageli nad tarbisid aasta jooksul. Valikus olid alkoholivaba õlu, vein või vahuvein, siider, alkoholivabad kokteilid, segujoogid ja muud naturaalselt kääritatud joogid ning energiajoogid. Isiklikule tarbimisele antud hinnangute põhjal moodustati koondtunnus, st kui vastaja tarbis vähemalt kord aastas mõnda ülaltoodud jooki, siis loeti ta alkoholivabade jookide tarbijaks, kui mitte ühtegi jooki, siis mittetarbijaks aastal tarbis mõnda alkoholivaba jooki 63% vastanutest ja 65% alkoholitarbijatest (2019. a vastavalt 62% ja 64%). Alkoholivabu alternatiive eelistasid alla 50-aastased ja kõrgema sissetulekuga elanikud (tarbis 70 72% vastajarühmast). Joogid olid vähem populaarsed Kirde-Eestis ja muust rahvusest elanike hulgas (tarbis 46% ja 50% vastajarühmast). Sagedasem alkoholi tarbimine ei mõjutanud rohkem alkoholivabu jooke eelistama (tarbis 63 66% tarbijatüübist), kuid kui alkoholi üldse ei tarbitud, siis tarbiti vähem ka neid asendavaid jooke (tarbis 46%) (joonis ). Joonis Alkoholivabade jookide tarbimine aasta jooksul (% vastanutest) 57

58 Vaadeldud jookidest oli taas suurima tarbijaskonnaga alkoholivaba õlu, mida tarbis 36% vastanutest ja 38% alkoholitarbijatest (2019. a vastavalt 39% ja 42%) ehk tarbijaid oli veidi vähem. Alkoholivabu kokteile, segujooke või naturaalselt kääritatud alkoholivabu jooke tarbis nii 20% kõigist kui 20% alkoholitarbijatest (2019. a 25% ja 26%), mis näitab samuti tarbijaskonna vähenemist. Alkoholivabu veine, vahuveine ja energiajooke tarbis aastal 25% kõigist ja 24% alkoholitarbijatest (2019. a 23% ja 24%). Alkoholivaba siidri tarbijaskond ei ole aastaga muutunud, seda jõi nii 19% kõigist kui 19% alkoholitarbijatest (2019. a 19% ja 20%). Alkoholivabu jooke tarbiti tüüpiliselt mõned korrad aastas ja igakuuliste tarbijate osakaal oli taas suurim alkoholivabal õllel (joonis ). Joonis Alkoholivabade jookide tarbimissagedused 2020 (% vastanutest) Alkoholivaba õlle tarbimine (jõi aasta jooksul 36% vastanutest) oli populaarsem meeste, aastaste ja mõõdukalt alkoholi tarbinud vastanute hulgas ja vähem eelistasid seda jooki alkoholi mitte tarbivad elanikud, naised, aastased ning 65-aastased ja vanemad elanikud. Aastaga ei ole muutnud alkoholivaba õlle populaarsus, taas jõi alkoholivaba õlut aasta jooksul iga viies karsklane (joonis ). Alkoholivaba õlut juuakse tavaõlle asemel, kuid see on pigem harv kui regulaarne harjumus. Aasta jooksul õlut joonud vastanutest tarbis seda jooki 51%, millele lisandus 18% tarbijaid elanike rühmast, kes aasta jooksul õlut üldse ei joonud (2019. a 55% ja 15%). Alkoholivaba veini või vahuveini (jõi aasta jooksul 25% vastanutest) tarbisid taas enam naised, aastased noored ja elanikud, kes vähe alkoholi tarbisid või olid karsklased. Tüüpiliselt tarbiti seda jooki mõnel korral aastas (joonis ). Aasta jooksul veini või vahuveini joonud vastanutest tarbis alkoholivaba alternatiivi taas 27%, veini mittetarbinutest aga 22% (2019. a 14%). Alkoholivaba siidri tarbijaskond ei suurenenud aastal (jõi aasta jooksul 19% vastanutest) ning seda alternatiivi kasutasid rohkem naised ja aastased (joonis ). Alkoholivaba siidrit tarbiti 58

59 tüüpiliselt mõned korrad aastas. Ka siidritarbijate hulgas ei muutunud alkoholivaba alternatiivi tarbinute osakaal, mis oli teist aastat järjest 33%. Vastanutest, kes aasta jooksul ei joonud kordagi siidrit, tarbis alkoholivaba siidrit 10% (2019. a 8%). Joonis Alkoholivaba õlle tarbimissagedused (% vastanutest) Joonis Alkoholivaba veini või vahuveini tarbimissagedused (% vastanutest) 59

60 Joonis Alkoholivaba siidri tarbimissagedused (% vastanutest) Joonis Alkoholivabade kokteilide, segujookide, naturaalselt kääritatud alkoholivabade jookide tarbimissagedused (% vastanutest) 60

61 Alkoholivabade segujookide, kokteilide või teiste naturaalselt kääritatud alkoholivabade jookide tarbijaskond mõnevõrra vähenes (jõi aasta jooksul 20% vastanutest, a 25%) ja seda alternatiivi eelistasid pigem aastased. Long drinke, kokteile ja coolereid tarbinud vastanutest jõi alkoholivaba varianti 30% ja neid jooke aasta jooksul mittetarbinutest 14% (joonis ). Energiajookide tarbijaskonna suurus ei muutunud (aasta jooksul jõi 22% kõigist vastanutest, a 23%) ja neid eelistasid eelkõige aastased noored (47%) ja palju alkoholi tarbivad elanikud (42%) ning mehed (27%) (joonis ). Joonis Energiajookide tarbimissagedused (% vastanutest) Alkohoolsete jookide valmistamine kodudes Pered ei hakanud pandeemia tingimustes oma tarbeks kodudes rohkem alkohoolseid jooke valmistama, sellega tegeles aastal 17% vastanutest. Kodus oma tarbeks alkohoolsete jookide valmistamine oli sagedasem Lääne-Eestis (24%), eestlaste hulgas (20%), aastaste vanuserühmas (21%), meeste hulgas (21%) ja aasta jooksul palju alkoholi tarbinute rühmas (39%). Kõige sagedamini valmistasid elanikud ise kodudes veini (13% vastanutest, a 15%) ja õlut (8% vastanutest, a 7%). Mõlema joogi valmistamise populaarsus ei ole aastaga muutunud. Siidrit valmistas oma tarbeks 3% ja puskarit, hansat 2% vastanutest. Ka siidri ja puskari valmistamine püsis samal tasemel (joonis ). Koduõlle ja koduveini valmistamine oli suhteliselt populaarsem Lääne- Eesti elanike, meeste ja aastaste noorte hulgas. Koduõlut valmistas aasta jooksul vastavalt 14%, 12% ja 12% vastajarühmast ning koduveini 17%, 18% ja 17% vastajarühmast. Kodus õlle ja veini valmistamine oli jätkuvalt väga populaarne nende elanike hulgas, kes tarbisid aasta jooksul palju alkoholi. Antud tarbijatüübist pruulis aasta jooksul õlut 36% ja kääritas veini 34% (lisa 2.19). 61

62 Joonis Alkohoolsete jookide valmistamine kodudes (% vastanutest) Hinnangud alkoholitarbimisele Eestis ja seonduvad probleemid EKI on alates aastast palunud elanikel hinnata kaasmaalaste praegust alkoholitarbimist ja märkida oma vastus nn eksperthinnanguna, kas juuakse vähe, juuakse mõõdukalt, juuakse palju 4 või ei oska öelda. Hinnangute aegread viimase kahekümne aasta kohta on toodud joonisel , kus variandi juuakse mõõdukalt (40%) all kajastub juuakse vähe vastuste osakaal (3%). Vastanute osakaal, kelle hinnangul joovad kaasmaalased vähe alkoholi, on püsinud viimasel viiel aastal vahemikus 2 3% aastal olid elanikud valdavalt arvamusel, et kaasmaalased joovad Eestis palju alkoholi ja nii arvas 53% vastanutest, mõõdukat alkoholitarbimist tõdes taas 40% (sh 3% juuakse vähe) ja 7% ei osanud öelda. Mõõdukat tarbimist tõdes 40% vastanutest ja osakaal on püsinud kaks viimast aastat samal tasemel. Alates aastast on vähenenud vastanute osakaal, kelle hinnangul tarbitakse Eestis palju alkoholi, kuid aastal langus peatus (53%, a 51%, a 79%) ja oma arvamuse ütles välja rohkem küsitletuid. Kaasmaalaste harjumused tarbida palju alkoholi ei ole aasta jooksul oluliselt muutunud, mistõttu on alkoholi liigtarbimine jätkuvalt suur probleem. Vastanute endi hinnangutest isiklikule alkoholitarbimisele nähtub, et avalikkuse silmis tolereeritavas mõõdukas tarbimises on toimunud kahesuunalised muutused, osa tarbijaid on hakanud vähem tarbima ja osa rohkem, kuid karsklaste osakaal ei ole muutunud. Isiklikku alkoholitarbimist hinnati taas märksa leebemaks võrreldes teistele antud hinnanguga. Palju joomist tunnistas 6% vastanutest, 58% jõi aasta jooksul vähe, 23% mõõdukalt ja 13% ei tarbinud üldse alkoholi (2019. a vastavalt 3%, 54%, 29% ja 14%) (lisa 2.8). 4 Alates aastast sisaldub vastusvariant juuakse liiga palju vastusvariandis juuakse palju. 62

63 Joonis Elanike hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele (% vastanutest) Elanike hinnang on varasematel aastatel olnud kooskõlas tarbimise vähenemisega, mis aga aasta kohta viitab sellele, et alkoholitarbimine ei ole vähenenud aastal tarbiti iga täiskasvanud elaniku kohta absoluutalkoholina 10,5 l, a 10,4 l. Kaasmaalaste liigset alkoholi tarvitamist (juuakse palju) tõid enam esile aastased noored, alkoholi mittetarbijad, naised ning ka isiklikult palju alkoholi tarbivad vastanud. Samas kõikides vastanute rühmades oldi ühel meelel, et Eesti elanikud joovad liiga palju alkoholi, v.a mõõdukalt alkoholi tarbivad elanikud, kelle hinnangul oli kaasmaalaste alkoholitarbimine sagedamini mõõdukas kui rohke (joonis , lisa 2.1). Alkoholitarbijate osakaal ei ole aasta jooksul elanikkonnas vähenenud. Teadaolevalt kasvab alkoholitarbimise suurenedes ühiskonnas just liigtarvitajate osakaal. Soome teadlaste andmetel joob 10% kõige suurema alkoholitarbimisega elanikest ära umbes poole kogu tarbitud alkoholist ja see proportsioon on iseloomulik ka teistele riikidele, mitte ainult Soomele 5. Ülemäärase ning ohustava ja kahjustava alkoholitarbimisega kaasnevad tõsised tervisehädad ja sotsiaalsed kahjud, kus kannatavad lisaks tarbijale lapsed, pered ja lähedased. Eesti ühiskonnas on aastaid probleemiks olnud joobes mootorsõidukite juhtine ja joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetused, aga ka muud õnnetused, mürgistused, sõltuvused, psüühikahäired, depressioon ja vägivaldsus. Negatiivsete tagajärgede vähendamiseks on seetõttu oluline vähendada alkoholitarbimist ühiskonnas tervikuna. Eesti elanikud 5 Mäkelä, P. Alkoholi ja terveys,

64 tarbisid aastal 8,8 liitrit absoluutset alkoholi inimese kohta (2019. a 8,7 l), mis ületab tunduvalt Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) poolt maksimaalseks piiriks peetavat 6 liitrit. Joonis Elanike rühmade hinnangud kaasmaalaste alkoholitarbimisele 2020 (% vastanutest) Vastu tahtmist ei saa muuta inimeste harjumusi ega käitumist, mistõttu on oluline teada, milliseid tegevusi elanikud ise alkoholitarbimisest tulenevate probleemide osas vajalikuks peavad ja kus tunnetavad valupunkte. Hinnanguid probleemide tõsidusele on elanikelt küsitud viimased kümme aastat ja seegi kord avaldati arvamust 12 probleemvaldkonna kohta. Vastajad märkisid, kas Eestis oli tegemist väga tõsise, tõsise probleemiga või ei olnud probleem tõsine ja kui hinnangut ei osatud anda, märgiti ankeeti ei oska öelda aastal oli elanike hinnangul Eestis kõige teravamaks alkoholitarbimisega seonduvaks probleemiks alkoholijoobes sõidukijuhtimine (93% vastanutest väga tõsine või tõsine probleem). Alkoholitarbimisega kaasnevad valupunktid olid Eesti ühiskonnas eeskätt kodune vägivald, isikuvastased kuriteod, pere- ja terviseprobleemid ning avaliku korra rikkumised (79 89% vastanutest väga tõsine või tõsine probleem), kusjuures kodust vägivalda, tervise- ja pereprobleeme on elanikud veelgi teravamalt teadvustanud (joonis , tabel 3.3.4). Alkoholijoobes sõidukijuhtimist märkis aastal väga tõsise probleemina 60% ja tõsise probleemina 33% vastanuist (2019. a 61% ja 31%), mis tähendab, et rakendatud meetmed ja ennetavad tegevused pole olnud piisavad. Probleemi hinnati väga tõsiseks kõigis vastanute rühmades, 64

65 kuid seda tajusid teravamalt naised, muust rahvusest vastanud, aastased, kõrgeima sissetulekuga (kuu netosissetulek pereliikme kohta üle 1200 ) ja alkoholi aasta jooksul mittetarbinud elanikud (lisa 2.21). Teine Eestis väga tugevalt alkoholiga seonduv probleem on kodune vägivald, mis on aasta jooksul muutunud veelgi aktuaalsemaks. Siinkohal olgu öeldud, et koroonaviiruse pandeemia sundis elanikke veetma varasemast rohkem aega koduseinte vahel ja emotsionaalseid pingeseisundeid elati rohkem välja lähedaste peal, mida alkohol omakorda võimendas aastal hindas alkoholiga seonduvat kodust vägivalda Eestis väga tõsiseks probleemiks 53% ja tõsiseks probleemiks 36% vastanutest (2019. a 49% ja 36%). Hinnangud probleemi tõsidusele sõltusid enim vastaja soost ja alkoholitarbimise sagedusest, kuid ka vanusest ja elukohast. Enim tunnetasid probleemi tõsidust naised, karsklased, samuti aastased noored, vähim aga mehed, mõõdukalt alkoholi tarbivad vastanud, Kirde-Eesti ja üle 65-aastased elanikud. Ülejäänud probleeme peale alkoholijoobes sõidukijuhtimise ja koduse vägivalla tajuti taas pigem tõsistena kui väga tõsistena ehk siis tegevuste rõhuasetus tuleks elanike hinnangul suunata kindlasti kõige teravamate valupunktide leevendamisele. Joonis Elanike hinnangud alkoholiga seotud probleemide tõsidusele Eestis 2020 (% vastanutest) Keskmiselt üheksa vastanut kümnest märkis probleemsena alkoholiga seotud pereprobleeme (86%) ja isikuvastaseid kuritegusid (85%). Pereprobleemide seotust alkoholiga pidasid väga tõsiseks naised ja alkoholi mittetarbijad (väga tõsine 51% ja 57% vastajarühmast), samuti aastased noored ja 65

66 kõrgeima sissetulekuga vastanud (väga tõsine 46% ja 47%). Pereprobleemide seotust tajusid vähem teravana vastanud, kes tarbisid alkoholi palju ja mõõdukalt ning mehed (väga tõsine 10%, 29% ja 27%). Alkoholiga seonduvad isikuvastased kuriteod olid probleemiks 85% vastanute hinnangul (41% väga tõsine ja 44% tõsine). Naistele ja alkoholi mittetarbijatele näis probleem põletavam võrreldes meestega ning aasta jooksul palju või mõõdukalt alkoholi tarbinutega. Kaheksa vastanut kümnest märkis kaasnevaid terviseprobleeme (84%), avaliku korra rikkumisi (79%) ning laste ja noorte alkoholitarbimist (75%) (tabel 3.3.4). Terviseprobleeme hindas väga tõsiseks või tõsiseks 84% vastanutest (väga tõsine 35% ja tõsine 49%) ja ohutunnetus on suurenenud (2019. a 81%). Elanike hinnangul on tegemist pigem tõsise kui väga tõsise probleemiga ja nii arvasid kõik elanike rühmad, v.a alkoholi mittetarbijad. Mida enam vastaja ise alkoholi tarbis, seda vähem hindas kaasnevaid terviseprobleeme väga tõsiseks ehk ohu tajumine tervisele langes. Avaliku korra rikkumisi pidas probleemseks 79% vastanutest (33% tõsine ja 46% väga tõsine). Ka seda valdkonda pidasid elanikud sagedamini tõsiseks kui väga tõsiseks probleemiks. Naised, aastased noored, Kirde- Eesti, muust rahvusest ja kõrgema sissetulekuga (kuu netosissetulek pereliikme kohta üle 1200 ) vastanud tajusid probleemi teravamalt; mehed, 65-aastased ja vanemad ning mõõdukad alkoholitarbijad aga leebemalt. Laste ja noorte alkoholitarbimises nägi probleemi 75% vastanutest (35% väga tõsine ja 40% tõsine), mis on samal tasemel aastaga (76%). Suhtumine alaealiste ja noorte alkoholitarbimisse ei ole enam aasta jooksul muutunud sallivamaks. Kõige vähem tajusid laste ja noorte alkoholitarbimises väga tõsist probleemi taas need vastanud, kes ise tarbisid palju alkoholi (12%), kuid valdavalt tõdesid nemadki, et probleem on tõsine (67%). Suhteliselt enam tundsid laste ja noorte harjumuste pärast muret naised, Kirde- ja Kesk-Eesti elanikud, muust rahvusest ja aasta jooksul alkoholi mitte tarbinud vastanud (väga tõsine probleem vastavalt 38%, 52%, 46%, 42% ja 57%). Vähem murettekitav oli elanikele alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaalsus, mida märkis probleemina 64% vastanutest (2019. a 65%). Ühiskonna üldist soosivat hoiakut alkoholitarbimisse nägi probleemina 58% vastanutest ja seda on elanikud varasemast enam tähele pannud (2019. a 54%). 57% märkis puudujääki alkoholitarbimist puudutavates teadmistes ja 49% alkoholitarbimisest tingitud probleeme töökohal. Salaalkoholi ostmine ja müümine on Eesti ühiskonnas probleemiks 42% vastanute hinnangul, 27% ei pidanud seda probleemi tõsiseks ja 31% ei võtnud seisukohta. Mida rohkem ja sagedamini alkoholi tarbitakse, seda ulatuslikumad on kahjud nii tarbijale endale kui lähedastele ja ühiskonnale. Tarbimise ja kahjude vähendamiseks on Maailma Terviseorganisatsioon soovitanud erinevaid meetmeid, millest tõhusamaks peetakse tarbimise mõjutamist aktsiisimaksude kaudu, riikliku alkoholi jaemüügisüsteemi sisseseadmist, piiranguid müügikohtade paiknemise tihedusele ja müügiaegadele, vanusepiiranguid alkoholi ostmisele, madalate alkoholisisalduse piirmäärade ja juhuslike puhumiskontrollide sisseseadmist sõidukijuhtidele, nõustamis- ja ravivõimalusi. Eestis on rakendatud neist soovitustest mitmeid ja neil on olnud positiivne mõju tarbimine on vähenenud, kuid see on siiski liialt kõrge ja kaasnevad kahjud liiga suured. Elanike poolehoid alkoholitarbimist vähendavate meetmete vajalikkusesse peatus aastal (joonis ). Alkoholitarbimist tuleks Eestis vähendada 62% vastanute hinnangul, 12% ei pidanud seda vajalikuks ja 26% vastanutest puudus seisukoht (2019. a vastavalt 61%, 14% ja 25%). Meetmete vastaste osakaal ei ole aastaga suurenenud ja oli aasta tasemel (12%). Kuigi ükskõiksete või teemast mittehuvitatute osakaal ei suurenenud aastaga oluliselt, on see alates aastast järjepidevalt kasvanud (2012. a 13%, a 26%). 66

67 Tabel Elanike hinnangud alkoholiga seonduvate probleemide tõsidusele Eestis aastatel (% vastanutest) Alkoholijoobes sõiduki juhtimine Kodune vägivald Alkoholist põhjustatud pereprobleemid Isikuvastased kuriteod Terviseprobleemid Avaliku korra rikkumised Laste ja noorte alkoholi tarbimine Alkoholismist põhjustatud töötus ja asotsiaalsus Üldine soosiv hoiak alkoholi tarbimisse Vähesed teadmised alkoholi tarbimise kahjulikkusest Alkoholist põhjustatud probleemid töökohal Salaalkoholi ost-müük väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine väga tõsine tõsine 67

68 Joonis Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele Eestis (% vastanutest) Vajadust vähendada Eesti elanike alkoholitarbimist tõdesid aastal kõik elanike rühmad, kuid sõltuvalt vastaja soost, vanusest ja alkoholitarbimise harjumustest väljendati seda suuremal või vähemal määral. Alkoholitarbimise vähendamist toetasid enim alkoholi mittetarbijad (79%), aastased (67%) ja naised (66%). Naised avaldasid ka aasta tagasi sama suurt toetust elanike alkoholitarbimise vähendamisele. Väiksemat toetust väljendasid mõõdukalt alkoholi tarbivad vastanud (46%), mehed (58%) ja aastased (58%). Mõõdukalt ja palju alkoholi tarbivatest vastanutest arvas iga neljas, et elanike alkoholitarbimist ei ole vaja vähendada (vastavalt 23% ja 26%, kõigist vastanutest 12%) ja see osakaal on aastaga suurenenud (oli 22% ehk iga viies). Keskmisest enam olid seda meelt ka mitmed aastasted noored, mehed ja kõrgeima sissetulekuga vastanud (vastavalt 16%, 19% ja 17%) (joonis , lisa 2.2). Põhjuseks võib olla kas probleemi mittetajumine, eitamine ja/või protestimeelsus, mis tingitud üleüldisest piirangutüdimusest. Joonis Alkoholi tarbijarühmade ja mittetarbijate hinnangud alkoholitarbimise vähendamise vajalikkusele Eestis 2020 (% vastanutest) 68

69 3.4. Elanike hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale ja suhtumine võimalikesse meetmetesse Eesti riigi alkoholipoliitika ülesandeks on vähendada elanike alkoholitarbimist ning sellest tulenevaid tervise-, majanduslikke ja sotsiaalseid kahjusid. Tarbimise vähendamiseks on rakendatud aktsiisimaksu tõstmist, kuid piirikaubanduse vähendamiseks Lätiga ja riigi maksutulude suurendamiseks langetati 1. juulist 2019 alkohoolsete jookide (v.a. vein) aktsiisimaksu määra 25%. Kui aastal suurenes alkoholi maksudeklareerimine, siis aastal laekus alkoholiaktsiisi vähem kokku 211 milj, mis on 6% vähem kui aastal (225 milj ). Oluliselt suurenes küll Eesti elanike Läti asemel ostmine Eesti siseturult, kuid samas jäi välisturistide arvu järsu languse tõttu laekumata aktsiis põhjapiirilt (sadama kauplused, laevad). Seoses Covid-19 viiruse levikuga Baltimaades piirati sügisel riikidesse sisenemise ja läbisõidu tingimusi, seati sisse kohustuslik piiriületuse ankeet ja isolatsiooninõuded. Piiriülest töörännet võimaldati vaid Valga-Valka elanikele, millega sisuliselt lõppes Läti piirikaubandus. Soome ja Rootsiga peatus turism ja tööränne, vaid Soome riigi seisukohast olulistel ametikohtadel töötavad Eesti riigi kodanikud võisid ületada piiri (nt meditsiinitöötajad) aastal ei kehtestatud uusi alkohoolsete jookide väljapaneku ega reklaamimise piiranguid, kuid muudeti alkoholiseaduse ja kaubandustegevuse seaduse sõnastusi, mis hakkasid kehtima 20. juulist 2020 ja 1. maist Alkoholiseaduse 40 lõige 12 sõnastati järgmiselt: Alkohoolsed joogid tuleb kaupluses paigutada teistest kaupadest eraldi. Alkohoolseid jooke ei tohi paigutada nii, et tarbija puutuks kaupluse külastamisel nendega vältimatult kokku, ning nende väljapanek ei tohi olla märgatavalt nähtav ülejäänud müügisaalist, välja arvatud müügisaali see ala, kus asub kassaaparaat ja mis ei ole tarbijale ligipääsetav lõige 3 sõnastati järgmiselt: Alkohoolse joogi jaemüük müügisaalita müügikohas on keelatud. Nimetatud keelu järgimise tagamiseks on müügisaalita müügikohas keelatud hoida või ladustada alkoholi, sõltumata selle alkoholi kuuluvusest või hoidmise või ladustamise eesmärgist.ˮ7 Seoses Covid-19 viiruse levikuga Eestis tõttu kehtestati Vabariigi valitsuse otsusega alates 25. septembrist 2020 öise alkoholimüügi keeld kella kuni kõigis kohtades, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks, näiteks baarides, ööklubides, restoranides, teatripuhvetites või hotellides. 22. aprillil aastal võeti vastu otsus, et alkoholijooke ei tohi müüa kella kuni hommikul ja see keeld kehtib kuni 31. maini Eesti ühiskond oli aasta lõpuks elanike tervise kaitseks suletud ja piirikaubandus järsult vähenenud ning alkoholimüügile kehtisid varasemast rangemad piirangud. Järgnevalt sellest, kas ja kuidas mõjutasid need muutused elanike ootusi riigi alkoholipoliitikale, alkoholitarbimise vähendamise meetmetele ning alkoholimüügi kellaajalisele piiramisele toitlustusasutustes Hinnangud Eesti riigi alkoholipoliitikale Eesti Konjunktuuriinstituut on uurinud elanike ootusi Eesti alkoholipoliitikale alates aastast. Ka aasta lõpus avaldasid elanikud arvamust, milline peaks olema Eesti riigi alkoholipoliitika ja märkisid oma hinnangu järgmisi vastusvariante kasutades: võimalikult liberaalne (regulatsioonideta), väheste regulatsioonidega, rangete regulatsioonidega või ei oska öelda. 6 Alkoholiseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seadus, ( ) 7 Kaubandustegevuse seaduse kehtetuks tunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus, ( ) 69

70 2020. aastal pooldas 73% vastanutest piirangutega alkoholipoliitikat (2019. a 71%), neist 42% väheste ja 31% rangete regulatsioonidega, 11% vastanutest eelistaks piirangutevaba alkoholipoliitikat ja 16% ei osanud selles küsimuses oma seisukohta öelda (joonis 3.4.1). Piiranguid pooldavate ja piiranguteta alkoholipoliitikat pooldavate vastanute osakaalud ei ole aasta jooksul oluliselt suurenenud: 71%-lt 73%-ni ja 9%-lt 11%-ni, kuid antud küsimus jätab elanikke vähem ükskõikseks seisukohta mitteomanud vastajate osakaal vähenes 20%-lt 16%-ni. Joonis Elanike ootused Eesti riigi alkoholipoliitikale (% vastanutest) Elanike toetus piirangutega poliitikale püsib samal tasemel alates aastast ja on kõikunud 70% ja 73% vahel. Rangete piirangute pooldajate osakaal suurenes aasta jooksul 28%-lt 31%-ni ja aeglane kasv on nähtav alates aastast. Väheste piirangute pooldajate osakaal on jäänud alates aastast samale tasemele. Elanike ootuste kohaselt peaks riigi alkoholipoliitika olema kindlasti regulatsioonidega, kuid piirangud peaksid olema pigem leebed kui ranged. Taas näitasid uuringu tulemused, et piirangutega alkoholipoliitikat peaksid Eesti riigile vajalikuks kõik elanike rühmad, kuid piirangute rangusesse suhtutakse erinevalt sõltuvalt isiklikust alkoholitarbimisest. Kõik elanike rühmad avaldasid toetust pigem leebele kui rangele alkoholipoliitikale, v. a alkoholi mitte tarbivad elanikud, kes pidasid Eestile sobivamaks rangeid regulatsioone (55%) kui väheseid piiranguid (18%) ja liberaalset poliitikat toetas iga kümnes (9%). Mida sagedasem alkoholitarbija, seda liberaalsemat poliitikat ta riigilt ootab. Palju ja mõõdukalt alkoholi tarbivad vastanud pooldasid suhteliselt palju regulatsioonideta poliitikat (vastavalt 30% ja 15%, kõik vastanud 11%), kuid ka need 70

71 tarbijarühmad eelistasid siiski sagedamini väheseid piiranguid (vastavalt 53% ja 58%, kõik vastanud 42%) (joonis 3.4.2, lisa 2.20). Lisaks tarbimisaktiivsusele olid hinnangud mõjutatud veel vastaja soost ja vanusest. Kuigi nii mehed kui naised toetavad peamiselt väheseid piiranguid (48% meestest ja 36% naistest), sooviks enam kui kolmandik naisi ja neljandik mehi riigis rangeid piiranguid (toetas 35% naistest ja 27% meestest). Joonis Elanike ootused Eesti riigi alkoholipoliitikale soo, vanuse ja alkoholitarbimise lõikes 2020 (% vastanutest) Elanikud eelistavad jätkuvalt väheste piirangutega alkoholipoliitikat, kuid aasta suletud ühiskonnas paistavad alkoholiga seonduvad siseriiklikud probleemid teravamalt välja ning kuna liikumise ja ostlemise piirangud on kehtinud vahelduva rangusega üle aasta, on see võinud alandada läve rangetele piirangutele ehk vähendada vastuseisu rangete piirangutega alkoholipoliitikale Ootused alkoholitarbimise vähendamise meetmetele Üldine ootus elanike alkoholitarbimise vähendamiseks oli aasta möödudes samal tasemel, aastal pidas 62% vastanutest vajalikuks elanike alkoholitarbimise vähendamist (2019. a 61%), mis viitab probleemi püsimisele (vt lisa 2.2). Milliseid meetmeid elanikud alkoholiprobleemi lahendamiseks tõhusaks pidasid, selgitati küsimuse abil: Mida peaks Teie arvates alkoholitarbimise vähendamiseks tegema? Etteantud kuutteistkümmet vastusvarianti hinnati järgmiste vastusvariantidega: kindlasti, võib-olla, seda mitte või ei oska öelda. 71

72 Möödunud aasta möödus Eestis koroonapiirangute tingimustes ja piirikaubandus Lätiga vähenes ning uusi, pandeemia ohjeldamisega mitteseotud alkoholitarbimise piiramise meetmeid riigis ei kehtestatud aastal pidasid elanikud kõige tõhusamaks alkoholitarbimise vähendamise meetmeks isiklikku eeskuju ja oma suhtumise muutmist alkoholitarbimisse, millele väljendas kindlat toetust 80% vastanutest. Tähtsaks peeti ka tööd noortega, st enamate vabaaja veetmise võimaluste loomist ja selgitustööd tarbimise tagajärgede kohta (kindlat toetust märkis 76% ja 71% vastanutest) (joonis 3.4.3). Alkoholitarbimise vähendamist pooldavate vastanute hulgas oli toetus ülaltoodud meetmetele veelgi suurem, vastavalt 85%, 77% ja 76% (tabel 3.4.1). Administratiivsetest meetmetest toetati enim järelevalve suurendamist alkoholimüügiga seotud õigusrikkumiste üle, lisaks oodatakse rangemat karistamist alkoholijoobes toimepandud õigusrikkumiste korral ning avalikel üritustel ei soovita näha alkoholi propageerimist (kindlat toetust väljendas vastavalt 62%, 67% ja 62% kõigist vastanutest ning 68%, 71% ja 73% alkoholitarbimise vähendamise pooldajatest). Sõltuvusravi võimaluste laiemat rakendamist toetas kindlalt iga teine vastanu (51% ja 55% tarbimise vähendamise pooldajatest). Joonis Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise meetmetele 2020 (% vastanutest) 72

73 Elanike hinnangud alkoholitarbimist vähendavatele meetmetele püsisid valdavalt samal tasemel, kuid rõhuasetus on noortelt ja alkoholimüügi järelevalvelt suundumas ulatuslikumale reklaami piiramisele. Vaadeldud meetmetest ei toeta elanikud alkoholiaktsiisi tõstmist, alkoholimüügi aegade lühendamist nii toitlustusasutustes kui jaemüügikohtades. Alkoholiaktsiisi tõstmise vastu oli 51% vastanutest ja kindlat toetus avaldas 14%, alkoholimüügi aegade lühendamisele toitlustusasutustes oli vastu 49% ja kindlalt poolt 19% vastanutest ning alkoholimüügi aegade lühendamisele kauplustes oli vastu 46% ja poolt 20%. Need tendentsid ei ole aasta jooksul muutunud. Samuti ei ole muutunud mõõdukalt ja rohkelt alkoholi tarbivate ning alkoholitarbimise vähendamist mittevajalikuks pidavate vastanute suurem vastumeelsus alkoholitarbimise meetmetele. Näiteks vastanud, kelle arvates pole Eestis vaja elanike alkoholitarbimist vähendada, olid vastu alkoholi kahjulikkusest rääkimisele, karskusliikumise edendamisele, reklaami suuremale piiramisele ja keelustamisele, alkoholi müügikohtade vähendamisele ja müügiaegade piiramisele, alkoholiaktsiisi ja hinna tõstmisele. Heakskiitu leidsid selle vastajarühma poolt vaid rangemalt karistamine joobes õigusrikkumiste korral ja töö noortega (tarbimise negatiivsed tagajärjed ja laiemad vaba aja veetmise võimalused) (vt lisa 2.23). Keskpärast toetust (sagedamini valiti vastuseks võib-olla) avaldati alkoholi kahjulikkusest rääkivatele saadetele ja artiklitele (kindlasti 34%, võib-olla 44%), karskusliikumise edendamisele (kindlasti 29%, võibolla 42%), alkoholi müügikohtade vähendamisele (kindlasti 28%, võib-olla 34%) ja isikliku alkoholitarbimise vähendamisele (kindlasti 20%, võib-olla 35%). 73

74 Tabel Elanike hinnangud alkoholitarbimise vähendamise meetmetele (kindlastivastanute % vastanutest, kelle hinnangul tuleks elanike alkoholitarbimist vähendada) Inimesed ise peaks muutma oma suhtumist alkoholi tarbimisse ja olema teistele (sh lastele) paremaks eeskujuks Noortele peaks looma rohkem vaba aja veetmise võimalusi Noortele peaks selgitama alkoholi tarbimise negatiivseid tagajärgi Alkoholijoobes inimesi peaks õigusrikkumiste korral rangemalt karistama Tuleks suurendada järelevalvet alkoholi müügiga seotud õigusrikkumiste üle Avalikel üritustel ja nende kajastamisel mitte propageerida alkoholi tarbimist Peaks olema rohkem sõltuvusravi võimalusi Alkoholi reklaami peaks veelgi piirama* Alkoholi reklaam tuleks ära keelata Tuleks teha rohkem saateid ja artikleid alkoholi kahjulikkusest Tuleks edendada karskusliikumist Alkoholi müügikohti peaks vähendama Alkoholimüügi aega peaks jaekauplustes lühendama Mina ise peaksin vähendama oma alkoholitarbimist Alkoholimüügi aega peaks toitlustusasutustes lühendama Alkoholiaktsiis peaks olema kõrgem ja alkohol kallim * aastal alkoholi reklaami peaks piirama, aastal alkoholi reklaami peaks veelgi piirama. 74

75 Hinnangud alkohoolsete jookide müügile tanklates, spordi- ja kultuurisündmustel aastal kehtestati elanike tervise kaitsmise huvides Covid-19 pandeemia tõttu valitsuse korraldustega alkoholi müügile toitlustusasutustes piirangud. Alkoholi müümine oli siiski lubatud toidukauplustes ja tanklates. Spordivõistlused olid enamasti keelatud või toimusid välitingimustes pealtvaatajateta, samuti kultuurisündmused, mis kas valdavalt jäeti ära, toimusid piiratud publiku arvuga või interneti vahendusel. Seega reaalset kokkupuudet kultuuri- ja spordisündmustel alkoholi pakkumise ja tarbimisega oli elanikel varasemate aastatega võrreldes vähem. Alljärgnevalt sellest, kas need muutused elukeskkonnas mõjutasid elanike ootusi kehtivale alkoholimüügikorraldusele. Elanikelt küsiti, kas alkohoolseid jooke peaks müüma tanklates, spordivõistlustel ning kontsertidel ja kultuurisündmustel, millele võis vastata valides kolme vastusvariandi vahel (jah, ei peaks müüma, ei oska öelda). Elanike hinnangul ei peaks alkohoolseid jooke müüma ei spordivõistlustel ega tanklates, kontsertide ja kultuurisündmuste osas ühtne arvamus puudus. Aastaga ei ole hinnangutes toimunud suuri muutusi ja üldse pole muutunud hinnangud alkoholimüügile tanklates. 65% vastanutest ei lubaks müüa tanklates alkohoolseid jooke, 22% lubaks ja 13% ei osanud öelda. Kõige enam ei vasta elanike ootustele alkoholimüük spordivõistlustel, mida taunis 81% vastanutest, 11% lubaks müüa ja 8% ei osanud hinnangut anda. 77%-lt 81%-ni on aasta jooksul suurenenud vastajate osakaal, kes ei soovi alkoholimüüki spordivõistlustel. Teema aktuaalsust näitab, et seisukohta omas 92% vastanutest ja vaid 8% ei osanud hinnangut anda. Kultuurisündmustel alkoholimüüki suhtuvad elanikud kahetiselt: 42% vastanutest ei lubaks, 39% lubaks ning 18% ei võtnud seisukohta. Müüki keelavate vastanute osakaal püsib teist aastat samal tasemel ja müüki lubavate vastanute osakaal on vähenenud 42%-lt 39%-ni. Alates aastast nähtav alkoholimüüki soosiv trend kultuurisündmustel peatus aastal (joonis 3.4.4) aastal olid eranditult kõik elanike rühmad vastu alkohoolsete jookide müügile spordisündmustel, sh ka need, kes enda hinnangul ise palju alkoholi tarbisid. Mida sagedamini ise alkoholi tarbiti, seda soosivamalt müüki suhtuti. Kui aastal pooldas spordivõistlustel alkoholimüüki 11% vastanutest, siis rohke tarbimisega vastanutest 30%, mõõduka tarbimisega 16%, vähese tarbimisega 8% ja 6% mittetarbijatest. Ka alla 50-aastased elanikud ja mehed lubaks sagedamini spordivõistlustel alkoholimüüki, vastavalt 16% ja 18% (joonis 3.4.5, lisa 2.22). Elanikud ei soosi jätkuvalt alkoholi müümist tanklates, seda lubaks 22% ja keelaks 65% vastanutest. Tanklates alkoholimüüki lubaksid elanike rühmadest vaid need, kes ise palju alkoholi tarbivad (58% peaks müüma, 33% ei peaks müüma), samuti mehed (poolt 31%), aastased (29%) ja mõõdukalt alkoholi tarbivad vastanud (37%) (joonis 3.4.6). Alkoholimüügi osas kultuurisündmustel ei jõutud aasta jooksul ühisele seisukohale, 39% vastanutest pooldas müüki ja 43% oli vastu (2019. a nii poolt kui vastu 42%). Vastanute rühmades puudusid samuti selged eelistused, enim mõjutas hinnanguid vastajate endi suhe alkoholiga, kas üldse ja kui palju alkoholi tarbiti. Kui ei tarbitud alkoholi, siis ei kiidetud heaks alkoholimüüki kultuuriüritustel (65% ei peaks müüma, 15% peaks müüma). Alkoholimüüki pooldasid aga nii mõõdukalt kui palju alkoholi tarbivad vastanud (poolt vastavalt 54% ja 50%, vastu 31% ja 30%). Lisaks olid müügi pooldajad ülekaalus taas Põhja-Eestis, eestlaste, alla 50-aastaste, meeste ja suurima sissetulekuga elanike rühmas, kus kuu netosissetulek leibkonnaliikme kohta ületas Müügi suhtes tauniv seisukoht oli ülekaalus Kesk-, Kirde- ja Lääne-Eestis, muust rahvusest elanike, naiste, üle 50-aastaste ning alla 800 kuu netosissetulekuga vastanute rühmades (joonis 3.4.7). 75

76 Joonis Elanike hinnangud alkoholimüügile spordivõistlustel, tanklates ning kontsertidel ja kultuuriüritustel (% vastanutest) Joonis Elanike hinnangud alkoholimüügile spordivõistlustel 2020 (% vastanutest) 76

77 Joonis Elanike hinnangud alkoholimüügile tanklates 2020 (% vastanutest) Joonis Elanike hinnangud alkoholimüügile kontsertidel ja kultuurisündmustel 2020 (% vastanutest) 77

78 Hinnangud alkoholimüügi lõpetamise kellaaja suhtes toitlustusasutustes Seoses Covid-19 pandeemia levikuga kehtis aasta 12. märtsist kuni 18. maini Eesti Vabariigi haldusterritooriumil eriolukord, millega seati sisse rangemad piirangud alkoholimüügile. Valitsuse korraldusel kehtestatud piirangud alkoholi müügi osas jäid kehtima ka peale eriolukorda, sest Terviseameti otsusega kehtib tänaseni riigis tervishoiualane hädaolukord. Alkoholi müük oli ja on toitlustusasutustes, sh baarides ja restoranides keelatud õhtul kella st kuni hommikul kella ni. Erandiks on majutusasutustes majutusruumis olevad minibaarid ja seal hommikusöögil alkoholi pakkumine ning müügikohad, mis asuvad peale pardakontrolli väravaid lennujaama julgestuspiirangu alal, reisijaterminali ootealal või rahvusvahelistel reisijateveol õhusõiduki pardal. Üle aasta kestnud piirangud võivad olla mõju avaldanud elanike hinnangutele alkoholimüügi kellaajalise piiramise osas toitlustusasutustes. Uuringus osalejatelt küsiti, mis kell võiks lõpetada alkohoolsete jookide müümise restoranides, baarides ja pubides ning vastuse võis valida järgmiste variantide hulgast: keskööl, kell 01.00, kell 02.00, kell 03.00, mingeid piiranguid pole vaja või ei oska öelda aasta küsitlus näitas, et üha enam elanikke pooldab alkoholimüügi kellaajalist piiramist toitlustusasutustes. 61% vastanutest märkis konkreetse kellaaja, mis ajast võiks lõpetada alkoholi müümise, 25% leidis, et piiranguid pole vaja ja 14% ei osanud öelda. Kõige meelepärasem alkoholimüügi lõpetamise kellaaeg on kesköö, mida märkis 39% vastanutest, kella eelistaks 10%, kella % ja kella öösel 5% vastanutest. Võrreldes aastaga suurenes teist aastat järjest kellaajaliste piirangute pooldajate osakaal ja vähenes piiranguvaba müügikorralduse pooldajate osakaal (2020. a 61% ja 25%, a 58% ja 28%) (joonis 3.4.8). Aastaga on 26%-lt 39%-ni suurenenud nende vastanute osakaal, kes kehtestaks müügikeelu alates keskööst. Hilisema öise kellaaja piirangu pooldajate osakaal vähenes 32%-lt 22%-ni ning vähenes ka piiranguteta müügikorralduse pooldajate osakaal 28%-lt 25%-ni. Joonis Elanike hinnangud alkoholimüügi lõpetamise kellaajale toitlustusasutustes (% vastanutest) 78