EPKK Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg III kvartal 2017 Sisukord Te

Väljavõte

1 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Teravilja- ja õlikultuuride turg kvartal Sisukord Teraviljatoodete tootmine Eestis 1 Eksport ja import 2 Eesti teraviljaturg 6 Põllumajandusbörsid 8 Teravilja kokkuostuhinnad EL-s 9 Naaberriikide teraviljaturg 10 Väljaandja: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda J.Vilmsi 53G, Tallinn Tel , Faks e-l: info@epkk.ee, Teraviljatoodete tootmisest Eestis Tuhat tonni 8,5 7,5 6,5 5,5 4,5 3,5 2,5 Jahu tootmine Eestis Suuremad jahutootjad Eestis tootsid Statistikaameti andmetel toidujahu. aasta kolmandas kvartalis tonni. Jahu toodang kasvas 12 kuuga 9,0% ehk 1800 tonni ning kvartaliga 4,8% ehk 1000 tonni. Enim toodeti jahu s, 7400 tonni. Kolmanda kvartali kõik kuud ületasid 7000 tonni piiri. 9 kuu jahutoodang oli tänavu tonni, mida on 7,0% ehk 4100 tonni rohkem kui mullu. 7, Leiva- ja saiatoodete tootmine Eestis Nov. Dets. 6,5 5,5 4,5 3,5 2,5 Tuhat tonni Nov. Dets. Suuremad leivatööstused Eestis tootsid. aasta kolmandas kvartalis tonni leiva- ja saiatooteid. Pagaritoodete kogus vähenes 12 kuuga 1,0% ehk tonni, kuid kasvas kvartaliga 1,6% ehk 300 tonni. 9 kuu jooksul toodeti tonni pagaritooteid, mida on 1,4% ehk 800 tonni enam kui mullu samal perioodil. Kõige enam toodeti tänavu leiba-saia augustis tonni

2 Tuhat tonni 0,9 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0 Kondiitritoodete tootmine Eestis Nov. Dets Jahust valmistatud kondiitritooteid toodeti. aasta kolmandas kvartalis 1 tonni, mis püsib kolmandat aastat samal tasemel. Sama palju toodeti kondiitritooteid ka eelmises kvartalis. Kui jaanuar välja arvata, siis on mahud olnud stabiilselt 400 t kuus, vaid jaanuaris oli kondiitritoodangu maht 300 t. Sama mustrit järgis tootmine ka möödunud aastal. Toodangu kasv jääb tavaliselt aasta viimasesse kvartalisse. Selle aasta 9 kuuga toodeti Eestis 3500 tonni kondiitritooteid, mida on täpselt sama palju kui mullu samal perioodil. Kondiitritoodete mahud on nüüdseks stabiliseerunud, varem kasvasid need mitu aastat järjest. Tuhat dal Viina ja likööri-viinatoodete tootmine Eestis Nov. Dets. Viina- ja likööritoodete maht näitab tänavu olulist kahenemise tendentsi, põhjuseks on arvestatav aktsiisi tõus. Eestis tööstused tootsid viina- ja likööritooteid. aasta kolmandas kvartalis dal. Tootmine langes eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna 13,9% ehk dal kuid kasvas kvartaliga 11,4% ehk dal. Kõige enam toodeti tänavu viina- ja likööritooteid jaanuaris dal, mis jääb möödunud aasta jaanuarile dal alla. Selle aasta 9 kuu jooksul toodeti Eestis dal viina- ja likööritooteid, mis tähendab eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 23,6% ehk dal tootmise langust. Tuhat dal Õlle tootmine Eestis Nov. Dets. Teravilja, õlikultuuride ja nende toodete ekspordist ja impordist. aasta jaanuarist embrini 2 Eestis toodeti õlut. aasta kolmandas kvartalis dal, mida on 30,6% ehk dal vähem kui mullu samal perioodil. Kvartaliga vähenes õlle tootmine 47,7% ehk dal. Lahjade alkohoolsete jookid tarbimise kõrgpunkt jääb küll teise kvartalisse, kuid nii järsku langust ei ole veel olnud. Kolmandas kvartalis villiti õlut kõige enam s dal. Suurima toodangumahuga kuu on tänavu taas, mil toodeti lattu ning valmistuti jaanipäevaks. Selle aasta 9 kuu jooksul toodeti Eestis dal õlut, mis tähendab 12 kuuga 4,3% ehk dal suurust tootmismahtude langust. Eesti põllumajandussaaduste kogueksport oli. aasta 9 kuuga 751,4 miljonit Eurot olles 36,4 mln Eurot ehk 5,1% suurem kui aasta samal perioodil. Peamiste teraviljakultuuride ja -toodete eksport moodustas 157,8 mln Eurot ehk 21,0% kaubagrupi 1-24 ekspordist. Põllumajandussaaduste koguimport moodustas. aasta 9 kuuga 999,5 miljonit Eurot, mis on 45,6 mln Eurot ehk 4,9 % rohkem kui aasta sama perioodi sisseveost ning 248,1 mln ehk 33,0% ekspordist suurem. Teravilja imporditi Eestisse 159,2 mln Euro eest ehk 15,9% kaubagruppide 1-24 sisseveost.

3 Põllumajandussaaduste väliskaubanduse puudujääk oli. aasta 9 kuuga 248,1 miljonit Eurot, mis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvas 5,2% ehk 12,3 miljonit Eurot. Olulisemad Eesti. aasta 9 kuu eksportpartnerid olid Euroopa Liidu riikidest Soome (20,4%), Läti (19,1%) ja Leedu (12,7%) ning kolmandatest riikidest Venemaa (6,5%), Norra (2,1%) ja Ukraina (1,5%). EL liikmesriikide osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ekspordis oli tänavu embri lõpuks 76,2%, mis aastaga kasvas 1,6%. Kõige enam imporditi põllumajandussaadusi. aasta 9 kuuga Euroopa Liidu riikidest Lätist (16,6%), Leedust (14,5%), Soomest (11,4%), Saksamaalt (8,5%) ja Poolast (8,1%). Kolmandatest riikidest toodi põllumajandussaadusi enim Venemaalt (1,2%), Ukrainast (0,8%) ja Ameerika Ühendriikidest (0,5%). Euroopa Liidu liikmete osakaal toidukaupade impordis oli. aasta embri seisuga 93,0%, kasvades 12 kuuga 0,6%. Eksport-import Nisu. aasta 9 kuuga imporditi Eestisse 23538,5 tonni nisu, 84,6% Lätist, 10,6% Soomest ja 4,5% Leedust. Aastaga vähenes import 12483,9 tonni ehk 34,7%. tonni Nisu import Eestisse aasta embri seisuga eksporditi nisu ,8 tonni, mida on 51438,7 ehk 19,8% vähem kui mullu. Peamisteks eksportpartneriteks olid Alzheeria (42,2%), Holland (19,3%) ja Maroko (12,9%) aastal eksporditi samal perioodil ,5 t nisu ,4. aasta 9 kuu nisu keskmiseks importhinnaks kujunes 167,42, mis 12 kuuga on kallinenud 0,2% ehk 0,27. Nisu keskmine eksporthind oli. aasta 9 kuuga 164,83, mis 12 kuuga kallines 5,3% ehk 8, ,00 325,00 275,00 225,00 Nisu impordi- ja kokkuostuhinnad Eestis ,88 Tänavu embris oli toidunisu keskmine kokkuostuhind Eestis 147,87, mis on 11,7% ehk 19,55 sama perioodi nisu importhinnast ja 10,3% ehk 16,96 eksporthinnast odavam. Nisu püülijahu imporditi. aasta 9 kuuga 3255,3 tonni keskmise hinnaga 308, kuuga vähenes import Eestisse 12,4% ehk 416,9 tonni ja hind langes 6,83 ehk 2,2%. Pikalt juhtivaks importööriks olnud Soome on langenud teiseks 1276,9 t (39,2%), esikohal on Läti 1699,2 t (52,2%), kolmas Leedu 119,7 t (3,7%). Tänavu embri seisuga veeti Eestist välja 16708,9 tonni nisujahu, mida on 18,3% ehk 2580,5 tonni rohkem kui 12 kuud tagasi. 175,00 125,00 75,00 tonni ,87 ember ember Kokkuostuhind Impordihind Nisujahu import Eestisse a. 300,8

4 tonnid Nisujahu impordihinnad a. 322,23 Rukki import Eestisse a. 92,79 Rukki impordi- ja kokkuostuhinnad a. 604,60 122,13 jaan-11 Impordihind Kokkuostuhind Nisujahu keskmine importhind oli. aasta 9 kuuga 308,24, mis on 6,83 ehk 2,2% odavam kui 12 kuud tagasi. Mullu oli 9 kuu keskmine impordihind 315, 07. Septembris maksis imporditud nisujahu 322,23 Nisujahu keskmine 9 kuu keskmine eksporthind oli. aasta embris 280,74, mis 12 kuuga odavnes 31,47 ehk 10,1%. Septembriks oli eksporditud nisujahu pisut kallinenud, jõudes 281,92 tasemele. Rukis Rukist imporditi. aasta 9 kuuga Eestisse 9172,0 tonni, mida on 2709,2 tonni ehk 41,9% rohkem kui 12 kuud tagasi. 9 kuu keskmine importhind oli 166,81, mis on 11,31 ehk 7,3% kallim kui möödunud aastal.. aastal püsib peamise importöörina endiselt Läti, kust veeti rukist Eestisse 8562,4 t (93,4%). Võrreldes eelmise aastaga on Läti osakaal pisut langenud. Teiste riikide osa rukki impordis on tagasihoidlik. Rukki keskmine kokkuostuhind oli. aasta embris 122,13, mis on viiendik embri importhinnast ja 44,68 EUR ehk 26,8% 9 kuu keskmisest importhinnast odavam. Rukki väljaveo keskmine hind oli selle aasta esimese 9 kuuga 155,68. Eestist eksporditi. aasta 9 kuuga 14689,36 tonni rukist, mida on 73,4% ehk 6220,1 tonni eelmise aasta ekspordist rohkem. Peamiseks sihtriigiks oli Saksamaa kuhu läks 38,4% ekspordist. Järgnesid Poola (27,6%) ja Leedu (15,9%). tonnid Odra import Eestisse 7-.a. 2318,66 I kv. 07 I kv 08 I kv 09 I kv 10 I kv 11 I kv 12 I kv 13 I kv 14 I kv 15 I kv 16 I kv 17 Oder Otra imporditi. aasta 9 kuuga 6482,09 tonni keskmise hinnaga 192,56. Võrreldes 12 kuu taguse perioodiga on odra sissevedu Eestisse kasvanud 3386,45 ehk 109,4% ja importhind langenud 1,62 EUR ehk 0,8%. Otra eksporditi Eestist tänavu 9 kuuga ,2 tonni keskmise hinnaga 156,00. Aastaga on odra väljavedu vähenenud 52520,3 t ehk 33,5%. Peamine sihtriik oli Saudi Araabia 99300,00 t (95,1%). 4

5 Rapsi- ja rüpsiseemned Rapsi- ja rüpsiseemneid imporditi. aasta 9 kuuga 6812,42 tonni keskmise hinnaga 712,11. Imporditud toodangust toodi 45,7% Poolast, 38,9% Leedust ja 11,5% Ukrainast. Rapsi sissevedu Eestisse on 12 kuuga kasvanud 4687,4 tonni ehk 220,6% korda ja importhind vähenenud 454,53 EUR ehk 39,0%.. aasta embri seisuga veeti Eestist välja 12573,77 tonni rapsi- ja rüpsiseemneid keskmise hinnaga 454,63. Rapsi eksport vähenes aastaga 14702,1 t ehk 53,9% ja hind kasvas 40,87 ehk 9,9%. Rapsi kokkuostuhinnad Eestis ( km-ta, kokkuostjate aritmeetiline keskmine hind kuu lõpus) kv 17 keskm. hind August kv 17 keskm. hind Muutus kvartalis % Muutus aastas % Keskmine 409,96-369,92 370,34 370,13 358,12-9,7 3,8 Teravilja, õlikultuuride ja nende toodete eksport ja import a. 9 kuud, tonnides Kood Kaubagrupp EKSPORT 5 IMPORT Kaunviljad Nisu, meslin Rukis Oder Kaer s Riis Tatar, hirss Nisujahu Jahu muust terav Tangud, lihtjahu Kruubid, helbed Jahu, helbed kartulist Jahu kaunviljadest Linnased Tärklis Nisuvalk Sojauba Maapähkel Linaseemned Rapsiseemned Päevalilleseemned Muud õliseemned Jahu õliseemnetest Seemned külviks Humala käbid Sojaõli Maapähkliõli Oliivõli Muu oliiviõli Palmiõli Päevalilleõli

6 Kood Kaubagrupp EKSPORT IMPORT Kookospähkliõli Rapsi-, sinepiõli Muud taimerasvad Linnaseekstrakt Makaronid Teravilja paisut. teel valmist. toidukaup Leiva-, saiatooted Valgul. loomasööt Terav. töötlusjäägid Tärklise tootmise jäägid jms jäätmed Õlikoog.sojaõli baasil Õlikoogid muude õlide ja rasv.baasil Mujal nimetamata taimne loomatoit Loomatoit Eesti teraviljaturg Teravilja kokkuostuhinnad, töötlejaettevõtete kaalutud keskmine, onn kv 17 keskm. hind August Nisu.. a. kolmandas kvartalis odavnes toidunisu keskmine kokkuostuhind kvartaliga 5,5% ehk 8,69 ning 12 kuuga 0,2% ehk 0,28. Toidunisu keskmine kokkuostuhind oli selle aasta kolmandas kvartalis 148,23, 2016.a 148,51, 2015.a. 162,53 ja 2014.a. 161,70. Söödanisu keskmine kokkuostuhind odavnes. aasta kolmandas kvartalis eelmise kvartaliga võrrelduna 10,4% ehk 15,87 ja kallines 12 kuuga 5,1% ehk 6,00. Tänavu kolmandas kvartalis oli söödanisu keskmine kokkuostuhind Eestis 136,75, 2016.a. 130, a. 147,55 EUR/ ja 2014.a. 142,19. Oder. Söödaodra keskmine kokkuostuhind Eestis tõusis.a. kolmandas kvartalis eelmise aastaga võrrelduna 2,6% ehk 3,63, teises kvartalis söödaodra hinda ei märgitud. Tänavu maksis söödaoder 132,66, 2016.a. 129,03, 2015.a. 151,04 ja 2014.a. 139,10. Toiduodra hinda tänavu kolmandas kvartalis ei märgitud. Toidurukki keskmine kokkuostuhind. aasta kolmandas kvartalis 120,80, kasvades aastga 6,1% ehk 6,98. Aasta teises kvartalis rukki hinda ei märgitud a. 113,82, 2015.a. maksis toidurukis 124,29, ja 2014.a. 126,21. Söödarukki hinda ei märgitud. 6 kv 17 keskm. hind Muutus kvartalis % Muutus aastas % Toiduteravili nisu 156,92 163,22 149,89 147,87 148,23-5,5-0,2 146,93 rukis - 122,45 122,13 120,80-6,1 117,83 oder kaer ,39 120, Söödateravili nisu 152,62 149,03-138,83 136,75-10,4 5,1 134,67 rukis oder ,66 133,57 132,66-2,6 130,76 kaer ,39 120,39-9,4 -

7 7 Nisu kokkuostuhind Toidunisu Söödanisu Rukki kokkuostuhind Toidurukis Söödarukis Odra kokkuostuhinnad 100,00 125,00 150,00 175,00,00 225,00 Toiduoder Söödaoder Kaera kokkuostuhind Toidukaer Söödakaer Toiduteravilja kokkuostuhinnad 50,00 75,00 100,00 125,00 150,00 175,00,00 225,00 250,00 275,00 jaan.08. jaan.09 jaan.10 Nisu Rukis Oder Kaer Söödateravilja kokkuostuhinnad 25,00 50,00 75,00 100,00 125,00 150,00 175,00,00 225,00 250,00 jaan.08 jaan.09 jaan.10 Nisu Rukis Oder Kaer

8 Põllumajandusbörsid NYSE EURONEXT / MATIF Pariisi rahvusvaheline futuuride ja optsioonide turg, loodud 1986.a. veebruaris, alates 2012.a. NYSE grupis, ühinemine lõpetatud 2013.a.. TOIDUNISU futuur onn RAPSISEEME futuur onn Lepingu kuud dets ,50 162,75 159,50 157, ,75 167,50 164,75 162, ,50 171,25 169,00 166, ,00 173,50 171,50 170,00 dets ,00 176,50 175,00 172, ,75 179,50 178,00 176, ,50 181,25 180,00 177, ,50 180,00 177,50 177,25 Lepingu kuud veebr ,75 382,25 379,25 375, ,25 384,00 380,25 376,50 aug ,00 369,50 363,25 359, ,75 373,25 366,75 362,25 veebr ,00 374,00 367,50 363, ,00 379,25 371,00 365,75 aug ,50 378,00 369,25 364, ,50 378,00 370,50 365,75 LIFFE Londoni Rahvusvaheline Finantsfutuuride ja Optsioonide Börs, NYSE EURONEXT grupp a. 1 GBP = 1,1244 EUR Nisu futuur EEK/tonn ,03 157,76 156,91 154,80 153,42 jaan ,90 161,45 160,59 158,23 156, ,37 163,84 162,96 160,03 158, ,12 166,85 165,96 162,33 160, ,65 169,41 168,28 165,03 163, ,12 166,85 165,51 162,72 160,90 jaan ,97 168,73 167,77 164,97 163, ,39 171,17 170,60 167,72 165, ,06 171,85 171,67 168,73 166,92 Chicago Board of Trade, USA a. 1 USD = 0,8448 EUR Nisu, min bu (136 t) Kaer, min 5000 bu (86,2 t) s, min bu (127 t) USD/bu onn USD/bu onn USD/bu onn dets ,00 131,60 dets ,00 125,58 dets ,00 115, ,40 136, ,00 133, ,40 119, ,60 140, ,00 136, ,60 121, ,20 144, ,60 139, ,40 124, ,40 148, ,60 138, ,40 126,88 dets ,40 154,18 dets ,40 133,66 dets ,00 129, ,20 158, ,40 133, ,40 132, ,40 160, ,40 133, ,40 134,57 8

9 Teravilja kokkuostuhinnad EL-s, käibemaksuta, suuremate kokkuostjate keskmine hind Allikas: EKI Hinna- Selgitus September 2016 FGATE-hind talu väravast; DELFIRST- hind tarnitud esimesele ostjale, veokil; DEPSILO-hind laost ärasõidul pärast mõningast hoiustamist, veokil; DELPORT- hind tarnitult sadamasse; FOB- Incoterm: franko laeva pardal; DEPPORT- hind laevatatult sadamasse; sadamaltlahkuval veokil 9 August September Muutus +/- % Sept 17 / 17 17/ 16 TOIDUNISU Belgia DEPSILO 167,70 183,06 172,04 170,10-5,2 1,4 Taani CIF (CPH) Tšehhi DELFIRST 139,81 161,76 152,62 157,79-3,5 12,9 Saksamaa DEPSILO 154,00 168,16 162,54 161,67-5,3 5,0 Kreeka FGATE 155,00 166,67 167,86 166,50-5,4 7,4 Hispaania DEPSILO 157,81 185,69 181,59 180,36 0,2 14,3 Prantsusmaa FOB 158,77 165,66 155,57 154,04-4,3-3,0 Itaalia DELFIRST 154,15 173,43 171,28 170,44-1,1 10,6 Ungari FGATE - 140,71 143,85 143,94-2,6 - Austria DEPSILO 135,02 167,50 169,50 17,75-88,6-86,9 Poola DELFIRST 145,36 169,79 151,34 152,73-11,7 5,1 Rootsi DEPPORT 143,12 153,40 154,04 151,70-1,0 6,0 Suurbritannia DELPORT SÖÖDAODER Belgia DEPSILO 142,87 154,64 152,48 154,47 4,9 8,1 Tšehhi DELFIRST 106, Taani CIF (CPH) Saksamaa DEPSILO 131,15 140,90 143,28 144,62 1,6 10,3 Kreeka FGATE 144,17 160,30 159,08 160,61 0,6 11,4 Hispaania DEPSILO 142,61 169,43 167,21 167,73 2,8 17,6 Prantsusmaa DELPORT 127,16 140,12 137,96 144,25 5,1 13,4 Iirimaa DELFIRST 151,16 167,09 163,90 163,31-2,8 8,0 Itaalia DELFIRST 146,87 152,72 153,60 157,40 4,5 7,2 Küpros 172,19 180,90 180,44 180,93-5,9 5,1 Holland CIF Rotterdam 148,97 160,45 156,81 160,40 1,4 7,7 Austria DEPSILO 121,18 133,00 133,75 134,48 1,2 11,0 Poola DELFIRST 120,71 142,42 133,43 138,25-12,4 14,5 Portugal DEPPORT - 169,93 166,91 168,17-0,5 - Soome DELFIRST 110,42 126,68 126,65 127,85 1,8 15,8 Rootsi DELPORT ÕLLEODER Tšehhi Taani FOB (CPH) Saksamaa DEPSILO 197,34 205,47 220,92 221,86 9,2 12,4 Hispaania DEPSILO 151,43 174,65 173,71 173,41 2,5 14,5 Poola DELFIRST 160,62 155,18 151,83 166,21-5,5 3,5 TOIDURUKIS Tšehhi DELFIRST 139,66 174, Saksamaa DEPSILO 140,82 158,35 166,04 169,68 11,5 20,5 Austria DEPSILO 153,00 177,50 181,85 190,27-24,4 Poola DELFIRST 119,14 146,65 128,57 128,89-1,6 8,2 SÖÖDAKAER Saksamaa DEPSILO 158,56 165,00 164,25 156,50-12,1-1,3 Austria DEPSILO 139,24 150,00 167,50 173,28 13,9 24,4 Poola DELFIRST Soome 124,70 130,35 130,79 130,94 0,0 5,0

10 Naaberriikide teraviljaturg Teravilja kokkuostuhinnad Lätis (ilma käibemaksuta, ) Hinnaselgitus Teravilja kokkuostuhinnad Leedus () Hinnaselgitus Veebr Toidunisu DELFIRST 159,84 164,08 165,32 161,48 158,68 159,88 166,54 151,70 148,64 Söödanisu DELFIRST 137,55 143,72 148,43 146,62 142,06 154,09 171,64 134,41 132,05 Toidurukis DELFIRST - 123,38 123,33 117,33 125,94 120,00-119,89 118,31 Söödaoder DELFIRST 131,71 124,48 131,81 133,86 130,92 133,50 134,89 129,30 125,97 Söödakaer DELFIRST 114,39-100,50 97,95-130,00-97,73 97,28 Toidunisu DELFIRST 154,93 161,54 162,29 160,41 161,41 131,30 153,16 145,36 148,59 Söödanisu DELFIRST 133,58 140,47 143,38 138,58 143,01 147,81 145,24 129,08 117,62 Söödarukis DELFIRST 129,07 130,79 114,22 137, ,33 96,85 108,03 Söödaoder DELFIRST 110,69 135,03 131,81 133,86 130,92 144,03 135,53 124,66 120,52 Söödakaer DELFIRST 110,69 135, ,10 133,10-98,13 113,10 Vilja kokkuost Soomes 2016.a. ember -.a. ember (vastavalt kvaliteedile korrigeeritud hind) Kuu Toidunisu Söödanisu Rukis Söödaoder Kaer Rüps ja raps 2016/09 143,94 122,58 160,39 109,89 122,18 354, /10 145,81 126,83 158,32 112,52 127,95 370, /11 152,58 134,28 154,26 121,4 128,19 384, /12 155,49 135,61 160,63 123,26 131,25 391,03 /01 157,39 136,97 161,52 125,81 135,45 406,1 /02 161,36 138,18 160,44 125,83 136,92 410,45 /03 160,21 138,68 161,63 126,69 135,6 412,56 /04 158,16 138,92 163,2 126,51 135,87 410,06 /05 158,05 139,44 160,96 126,59 134,82 403,64 /06 156,75 139,84 159,59 128,58 133,89 392,09 /07 157,25 141,93 170,99 134,77 133,82 378,39 /08 156,96 140,42 164,81 130,86 132,3 * /09 # 152,98 136,38 164,22 128,83 134,14 * Allikas: LUKE * turul alla kolme operaatori # baashind Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, J. Vilmsi 53g, Tallinn, telefon: e-post: info@epkk.ee Trükise väljaandmist toetab Euroopa Liit 10