Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Väljavõte

1 Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete koostootmisjaamad: Kehra, Graanulinvest (kavandatav), EstCell (võimalik) jt. koguvõimsusega? MW Suurema võimsusega (25 MWel) koostootmisjaamad kaugkütte baasil on rajatud Tallinnas, Tartus ja Pärnus- kokku 75 MW Tallinnasse on võimalik rajada teine 25 MW elektrijaam Jõhvis/Ahtmes võimalik rajada MW Narva Balti jaama koostootmisplokk? 200 MW biokütuse osakaaluga kuni 30% (66 MW) Narva võimalik rajada 25 MW koostootmisjaam Probleem on tööstustarbijate puudumine. Toetuste vähenemisel ei pruugi tootjad taastuvkütuseid kasutada :36 2

2 Energiajulgeolekul puudub ühtne mõiste ja metoodika selle hindamiseks Tarnekindlus Sõltumatus impordist Infrastruktuuri julgeolek Tarnijate stabiilsus ja paljusus. Tootmise hajusus. Energiaallikate mitmekesisus Minimaalne keskkonnamõju Hind Kitsamalt mõistetakse energiajulgeoleku all elektrisüsteemi toimivust kriisiolukorras Ülekandevõimsused: EST-FIN 350 MW EST-RUS 1400 MW EST-LAT 750 MW Estlink-2 650MW :36 3

3 EESTI SOOME Tootmismaht: 7,8 TWh 90 TWh CO2 emissioon: 1,07 t/mwh 0,3 t/mwh Soome suudab ilmselt paremini tagada elektrivarustuse kriisiolukorras. Kas ta on valmis energiajulgeolekut eksportima?

4 Tootmise kontsentratsioon ühte piirkonda Väga suur negatiivne keskkonnamõju, mis on osaliselt tootmishinda arvestamata Põlevkiviplokkide võimetus kiireks käivitamiseks ja reguleerimiseks Väga kõrge CO2 emissioon Põlevkiviplokkide toetus ( eek) tõlgendatav riigiabina ja on liiga kõrge hind selgelt sõnastamata eesmärkide täitmiseks Protseduurilised vead toetuse jõustamisel Julgeolekuargumendi kasutamine energiapoliitilistes debattides on halvasti põhjendatud! TEGEVUS Elektri tootmise soodustamine väiksemates koostootmisjaamades MEETME TAUST Kuna suuremate tootmisvõimsuste rahastamine on võimalik läbi Elektrituruseadusega garanteeritud soodustariifide, siis väiksemate võimsuste puhul ei piisa soodustariifidest, et katta vajakajäämist rahastamises. TULEMUSNÄITAJAD KOV-dele kuuluvates katlamajades, mis viiakse üle biomassi küttele tagatakse koostootmine. Sihtväärtus ja tähtaeg Aastaks 2020 lisaks 30MW(el)/ 80 MW(soojus) VASTUTAJAD Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaministeerium RAHASTAMINE EL Struktuurifondid ca 100 mil. EEK/a : :36 8

5 4) 25 senti tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja 108 lõikes 11 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on üle euro ühe tonni eest; 5) 23 senti tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja 108 lõikes 11 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on eurot ühe tonni eest; 6) 22 senti tunnis ühe kilovati käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 ja 108 lõikes 11 nimetatud netovõimsuse kasutatavuse eest, kui kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse hind on eurot ühe tonni eest 1) 84 senti/kwh elektrienergia eest, kui see on toodetud taastuvast energiaallikast koostootmise režiimil 2) 50 senti/kwh elektrienergia eest, kui see on toodetud tõhusa koostootmise režiimil : :36 10

6 KA ei kooskõlasta tootja taotlust toetuse saamiseks, kui tootja on tootmise alustamisest alates teeninud ärikasumit KA võib kooskõlastada toetuse maksmise, kui tootja investeeritud kapitali tootlikkus on väiksem kui 10% ; Taastuvelektri toetus arvutatakse 100 sendi ja eelmise kalendrikuu kaalutud keskmise börsihinna vahena koostootmises toodetud elektri toetus arvutatakse 66 sendi ja eelmise kalendrikuu kaalutud keskmise börsihinna vahena : :36 12

7 Järeldused Toetus puitu ja turvast kasutavatele koostootmisjaamadele ei ole vajalik Tänase maagaasi hinna juures ei ole maagaasi kasutavatele tootjatele makstav toetus piisav Hüdroelektrijaamadele makstav toetus ei ole põhjendatud Tuuleparkidele makstav toetus on liiga suur Balti Elektrijaama 11. plokile makstav toetus tänase CO2 hinna korral vajalik Ei ole analüüsitud uute põlevkiviplokkide investeeringutoetuste põhjendatust Toetuste süsteem ei ole täitnud eesmärki suurendada koostootmise osakaalu energiabilansis Läbipaistmatu protsess. Kasutatud metoodikad ja alusuuringud on ebaselged. On seadnud kahtluse alla aastate jooksul turuosaliste ja avalikkuse kaasamisel toimunud energiadebattide tulemused ja Riigikogu vastuvõetud seadused Analüüsi autorid on võtnud väga suure vastutuse oma töö tulemuste osas : :36 14

8 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Õigustatu ootus ja investeeringute kaitse lepingud Kas investeerimiskliima taastuvenergeetikasse ja energeetikasse laiemalt on muutunud Vastuolu taastuvenergia tegevuskava ja ElTS muutmise eelnõu vahel Vastuolu KIK investeeringutoetuste ja MKM tariifipoliitika vahel Kuidas saavutada taastuvelektri osakaal 15% 2015.a. ja koostoodetud elektri osakaal 20% 2020.a : :36 16