K Õ IG I M AADE PROLETAARLASED, ÜHINEGE! 21. SEPTEMBER XXXIX AASTAKÄIK j

Väljavõte

1 K Õ IG I M AADE PROLETAARLASED, ÜHINEGE! 21. SEPTEMBER XXXIX AASTAKÄIK j

2 8. armee liikuyad eelsalgad on jõudnud Tallinna. Tankid Viru väljakul. Sept. <944. Polkovnik Vassili Võrk Toompeal. 22. sept M inule on see tõesti n iim oodi. M ul on te k k in u d a rv a m ine, et seesam a linn, m eie vana arm as T allinn, kus ka m in a olen m ööda saatnud om a parim a d noorusaastad, on õ n n elinn. T e k k is seesugune tu n ne üsna im e lik u l ajal, siis, kui T a llin n oigas alles raskeis sõjahaavades ja tookordse Tondi sõjakooli ka sa rm u te allesjäänud m ü ü rid veel suitsesid. T erveks oli jäänud va id lin n a poolse kasarm u kõige linnapoolsem ots. M ina ei ole T allinna va b a s taja. M eie tu d isim e om a p a tareidega alles ku skil A v in u r m e kandis, igal torul kuus h o bust ees, aga teadagi, ega hobune üle viie kilo m ee tri tu n n is n a lja lt peale võta, ku i raske suurtükk, taga. K u id m a m ä le ta n seda, sedasam a dessanti T allinna va b a sta m iseks. M äletan, hea öelda. E nt ega m äleta m ised ole köis, m ille lased u u esti läbi peo ja tabad tä p selt ära sõlm ekohad. M idagi, õige p a lju võib ka v iltu m in na. Sõda nõudis om a taplustes täpsust, ku i ta h tsid võ itja n a v ä lja tulla. A ga n ü ü d on ik kagi om a k o lm k ü m m e n d neli aastat vahele v a ju n u d ja m ä - leta m istes võib m õndagi võ õ riti ette tulla. K idd m a ik k a gi m äletan, et ü k s osa poisse, nii palju, ku i m ahtus, laaditi staabi veoautole ja nad läksid ü h in em a T allinna vabastam ise dessandiga. Ma olen selle teeko n n a rahu ajal kaasa te i nud. R ahu ajal oli m uidugi lõbus ja lih tn e. L u st ja lillepidu, nagu öeldakse. Tol ajal a g a... K ü lla p teil p a ljudelgi on e n dal olnud ju h u st m illegi väga tu tta v lik u, väga om asega, hästi-h ä sti oodatuga p ik k a d e aasta te järel u u esti ko h tu d a. Siis te m õ ista te ka m in u tundeid, kui m a pärast p ik k i ja ogalisi sõjateid seisin ü hel heal p ä e val u u esti Soom e lahe kaldal, m ille ääres asub ka Tallinn. M a lih tsa lt seisin ja vaatasin. M eri oli tookord sügiseselt m orn, ebasõbralik, vih a sevõ i- tu va h u n e ja kuidagi sogaselt halli vä rvi. A ga m in u le oli ta ikka g i ilus, väga ilus ja o m a ne m eri, m ille ääres olid m öödunud tea d liku m osa lapsepõlvest ja kooliiga, ta g a n tjä rele m õeldes ilusam ad ajad in im e se elus üldse. A ga öeldakse, et rin d em eh est arusaam iseks oleks iseendal tu ln u d olla r in del. Seda m a kellelegi ei soovi. Ju st niisam asugused, lausa ä n g istavalt m eeld ivad tu n d ed valdasid m in d, ku i m a v a h e tu lt pärast T allinna v a b a sta m ist jõ u d sin om a lahingutes vigasaanud hobusega k o d u lin na. K uigi sõjas v a lju lt k a n n a tanud, oli ta m ulle m in u vana T allinn, m in u silm ale endiselt ilus ja hingele endiselt arm as. K ui m a nüüd, ro h k e m ku i kolm e a a sta kü m n e järel näen a ja lehtedes ü lesvõ tet tolleaegsetest p u ru stu stest T allinnas, m a teinegi kord m õ ttes lausa võpatan. K as tõesti oli see nii? K as tõesti nägi too p a ik või tä n a v siis n iim oodi välja? K ü lla p m a neid toona ka ise niim oodi nägin. A ga rõõm u- tu lv, et ko d u lin n T a llin n on jälle vaba, ei lasknud m ul siis kom bata tem a haavu. S ilm a rõõm ustas kõ ik see, m is oli alles. V õib-olla n ii ka sellepärast, et sõjateel olin näin u d m itu ja m itu korda rä n g em in i h a a va tu d linnu, põlevaid ku i põrgukatlad, ja ka niisuguseid, kus oli te rveks jäänud vaid ü ksa in u s m aja, seegi m ü rsu - p la h vatu sest vu n d a m en d i peal v iltu. M a ei oska öelda, m itu kuud või nädalat h iljem, aga ühel tea tu d päeval h a kka s m inuga kaasas käim a veen d u m u s, et T a llin n a st saab õ n n elinn. T e da ootab ees hea tu le v ik. T a hate m a räägin? M eie patarei seisis pärast E esti m a n d ri ja saarte vabasta m ist T artu m aantee ääres K a u tja la m õisas. M ina, nagu öeldud, olin om a vigasaanud Leitnant Johannes Lumiste ja jefreitor Elmar Nagelmann heiskavad puna lippu Pika Hermanni torni. 22. sept sõjaratsuga korpuse v e te rinaarlaatsaretis T ondil, kus m u l ühes p a lju d est tallidest tuli täita ka ta lliva n em a k o huseid. A ga ühel heal päeval h a k k a s peale käim a kange ta h tm in e m in n a vaatam a, kuidas poistel K a u tja la s läheb, m ida nad seal õige te e vad. Saduldasin talli kõige te r v e m a hobuse, saleda halli tra a v li,. hea p eh m e jooksuga, ja kappasin tem aga p ik i P ärnu m a a n teed T õnism äe poole. Oli rususid, oli va rem eid ja kõige k a su lik u m paistis tollal hoida kitsa tä n a va keskp a ika T õ n ism äe tra m m ip ea tu se kohal, kus praegu asub esinduskino «K osm os», hobune korra n a gu kom istas ja tem a jooks m u u tu s sedam aid teiseks. V aatasin tagasi. K a n d iliste k iv id e vahele klo m b itu d m e talse tram m irööpa peal seisis kaarjas hobuseraud, palju d el ra h va stel õnne sü m b o liks peetud. R aua ka n d oli rööpasse k in n i jäänud ja kabja alt raua ära kisku n u d. H obuseraud tram m irööpal aga need lähevad läbi kogu lin na! Sealtpeale peangi T allinna õnnelin n a ks. Ja k u i te n ü ü d m eie pealinna va a ta te ja h in date kõ ik on o lü m p ia tellingutes, kõ ik u u eneb ja ka u - nineb, siis peate k ü ll vist m inuga ü h inem a. A ja k irja n ik u n a olen T a llin na sõjajärgsele kosum isele üsna lähedalt kaasa elanud. H arju tä n a va koristustööd... ise olen siin k ü h v e ld a n u d ja ka ndnud, vana K odrese äri kohal, L u th eri ja M attiseni baari v a rem etel... «E sto n ia» teatrihoonte taastam isel tuli to im etu sel p u u d u p e a lk irja dest, iga päev ta h tsim e anda in n u sta va loo, aga m õ tle sa nii palju p e a lk irju vä lja... K a too päev on m eeles, ku i ta b a sin Rocca ai M arelt üle lahe P elgurannas ju b a päris v e e p iirin i vä lja jõ u d n u d uute, m itm eko rru seliste elum ajade r i v i... In te rv ju u T allin n a Polü teh n ilise In s titu u d i ü liõ p i lastega M ustam äe-aluses m ä n - n istiku s, ku h u nad siis rajasid praeguse täisverelise linnajao ta rvis alles esim est tänavat. N ü ü d on lisandunud õ ism ä e, m a ei teagi, kui p a lju ela n i kega... A ga kauplused ja koolid, lasteaiad... M inu isale ku i kauaaegsele tallinlasele m eeldis linnas rin gi sõita ja lih tsa lt vaadelda. K ord ü hel niisugusel sõidul M ustam äe elam urajoonis tuli talle m idagi a m m u st m eelde. «Kas sa m ä leta d, m ida sa k irju ta sid, ku i andsid a rstiteadusse eksam eid?» M äletasin. See oli aastal. E esti keele eksam. K irja n d te e m al «R a h va ela m istin g im u sed Sõjavägi ületab veetõket teel Tallinna. Sept Saksakeelsete siltide eemaldamine Tallinnas. Sept Tallinna all vangivõetud sakslaste kolonn. Sept ja- tervishoid». Ma k irju ta sin p õhim õttel: inim esed k e ld r i k o rteritest välja, m aa peale, õhu ja päikese kä tte. N üüd, kui m a sõidan läbi M ustam äe ja Õ ism äe, tuleb k u sk ilt suuru sta v tunne, nagu oleksin ka m ina m idagi korda saatnud. T allinn p a ita b a k s. K a täna- Fotod ENSV FFFRKA kogudest. sel T allinnal on om a m ttred ja rõõm ud. A ga ikka g i on T a l- J. linn õnnelinn. Sest need on i teistsugused m ured ja teistsugused rõõm ud. Sest on rahu., R O B E R T V A ID L O, endise 23. su u rtü k ip o lg u k aard i v äeje fre ito r 0 2. lk. nr. 33(1805) $ 21. september a.

3 1974. a. mais, varsti pärast filmi «Punetab lodjapuu» linaletulekut, andis Vassili Sukäin intervjuu Itaalia ajalehe «1 Unita» Moskva korrespondendile Carlo Benedettile. Vestlus ilmus lühendatult «1 Unitäs» ja mõne aja pärast ka täielikul kujul noorsooajakirjas «Nüova Generazione». Nüüd saab usutlust luqeda ka vene keeles: L. Fedossejeva-šukSina publitseeris selle ajakirja «Nai Sovremennik» k. a. seitsm endas numbris. Avaldame sellest lühendatud tõlke. & Kaugeltki mitte sageli ei ühine ühes ning sam as inimeses kirjanik, lavastaja, näitleja. «Punetab lodjapuu* mõjus mulle lausa vapustavalt. Kuigi filmi teema on ülimalt lihtne, avaldab teos yaatajale erakordset toimet, sõltumata sellest, missuguse vaatajaga on tegemist. Olen ajanud juttu lihtsate inimeste ja ka haritlastega... Minu, välismaalase jaoks on filmi näol tegemist Venemaa kujutamisega niisugusena, nagu ta on. Nii selles fümis kui ka «Seesamuses». Tahaksin mõista, miks ayate ukse säärasesse talupo jamaai Ima. Kuigi esitan küsimusi ehk pisut korratult, püüan siiski teid mõista. Ja veel: «Lodjapuus* on nähtud midagi müstilist, maaelu on ainus helge laik ka filmis «Seesamune». Mõistke mind õigesti, jutt poie usumüstikast, vaid sellest, ei maa, loodus, küla on kõige helgemad asjad. Mida te selle kohta kostaksite? M ina p ä rin e n m aalt, olen põliste talu m eeste järg lan e. L äk sin väga v a ra k u lt tööle. K äis sõda ning kool jäi katki. L õpetasin seitse klassi ja töcle. N eljateistk ü m n esen a. Siis tu li aeg kätte, e t m in n a sõjaväkke. O lin m ereväes. Ja alles p ä ra st seda astus m inu ellu kõrgkool. K uid enne tegin ekstern in a keskkoolieksam id. Seega siis iseseisvasse ellu astum ise ja võim aluse vahele m õtestada in stitu u d is kõike vahepeal k o getut m ah tu s a a sta t ainese k o rjam ist, sellest lä biim bum ist. J u vist võisin ju ba in stitu u d is e n n ast a v a ld a da, toetudes iseenda elukogem usile. V õib-olla siit siis ka see enam või vähem iseseisev toon kõiges, m ille kohta m eid p alu ti om a a rv a m u st a v a l dada. N üüd aga n.-ö. m inu teest kunstis. M illest siin rääk id a? T undes m aad, ei saan u d m a k irju ta d a m itte m illestki m uust. Siin tu n d sin end ju l gelt, siin olin nii iseseisev kui võim alik. A lguses võis ju h tu da, et kogenem atusest küll ü h t-te is t laenasin. K uid sellest hoolim ata astu sin enda a rv a te s üsnagi jõ u d salt kord v alitu d teele... Ja nagu m u l le näib, pole m a ü ld iselt sellelt ka lah k u n u d, s. t. m inu novellide ja film ide teem a on endiselt m aaelu. T undub: oleks v a ja elada kolm elu selleks, et su u ta kõigest k irju tada. A ja jooksul on ehk m õnev õ rra teisen en u d m inu k ir ju ta tu kõla. Ja h, siiam aan i h u vitas m ind küla sellisena, n a gu ta on. N üüd on k ü la aga ju lin n a läinud. S am uti ilm u ta b lin n e n n ast külas, tehe:; seda igasuguste teh n iliste u u en d u ste ja ra ja tiste näol, isegi teistm oodi tööviisi näol. T ehnika, m ehhanism id... K ü la on p aig alt n ih k u n u d ja n i m elt sellel a re n g u jä rg u l, sellel o m ap ärasel teelahkm el h u v itab k i m ind m aainim ene. N äe, ta lah k u b m aalt. Mis saab edasi? M ulle tu n d u b, et film «P u n etab lodjapuu» v astab k i kõnesolevas m õttes otse nendele küsim ustele. K ui im elik see ka ei tu n duks, h u v itab m ind film is kõige vähem k u riteg ev u se lugu. R ohkem h u v ita b m ind ta lu poja lugu, selle talu p o ja lugu, kes on h ü lja n u d m aa.. A l guses k atsu sin kõigest väest talupoega m aal hoida, püüdsin kõigest v ä e st k irju ta d a sel te e m al a rtik leid, esitasin talle üleskutseid. Siis aga m õistsin kõige selle m õ ttetu st. K ui elu kord talu m eest -nõnda ju h ib, läheb ta ikkagi ega kuula m i nu ju ttu, ei võta seda arvesse. Siis sündis üm berm õtestus: >lgu, kui lähed, siis m ine, aga?i m ak sa m in etad a iseend kui n:m est, om a isiksust,. oma 'oom ust K ui aga Säärane m i- le tu s siiski aset leiab, toim ub nim ese kõlbeline hukk. V õin endale ette k u ju ta d a ka film i, m il pole nii traag ilist lõppu kui see, äärm u slik võim a lus. O m eti leidis aset inim ese kõlbeline hukk. Ä revaks ei tee m itte niivõrd selle inim ese fü üsiline lopp, füüsiline su rm... E hkki seegi te k ita b ü ldiselt ärev u st, teeb ärev ak s m eie väikekodanlase: m iks küll tapeti, k ah ju, et tapeti?! M ind h ä irib ro h k em kõlbeline h u k k u m in e. Jään u k s ta sinna, kus sündis, om a kodukülla., o lnuks m eie 'kangelane a rv a ta v a sti hea inim ene. J u h tu s aga nii, et ta h ü lg as om a ju u red, hülg as om a lätte, hülgas om a em a. N ing h ü lja te s ta reetis. Reetis! T ahes või ta h t m ata, kuid sündis reetm ine, m ille eest tu li m aksta. 'K üsim us so o ritatu eest t a sum isest e ru ta b m ind väga. Ilm selt m e p eam e tõepoolest om a elus iga teo eest m a k s m a, h o olim ata kõigest, hoolim ata, kui k a h ju m eil te in e kord ka poleks n äha, k u id as inim ene leiab om a otsa. K u id m õistuse jõ u d peab m eile ü t lem a: kui on ju h tu n u d p a ra n d am atu, k u i on ju h tu n u d pöörd u m atu, on sä ä ra n e lõpp, selline elulõpp m ö ödapääsm a tu, see on p a ra ta m a tu ja nii ka sünnib. U m bes nõnda k ä sitlen m a enda a rv a te s p raeg u sedasam a m aateem at, teem at, m ida m a em a novellides a lu s ta sin ü ld iselt k ü lla ltk i ra h u likult. Oli h u u m o rit, oli ü h t teist v ih je t iseloom udele. A r van, et seda teem at tu leb te rav d ad a, te ra v d a d a nii jõ u d salt kui võim alik, a rm u tu lt, viia ju tt äärm useni. K üsim us sü d a m e tu n n istu sest, küsim us m eie kõlbelisest rik k u sest, isegi m itte niivõrd m eie kuivõrd kogu ü h isk o n na kõlbelisest rik k u sest. Ü ld i selt võttes peaks sü d a m e tu n nistus olem a ü h iskonnas a u jä rje l. J a k u i see küsim us k ao tab m eie kaasaegsete silm is om a terav u se või lähevad m eie kaasaegsed m ingitele kom prom issidele, peab see asjaolu m eilt v astav a h in n an g u saam a. Me peam e sellest õppim a.. M ind ei h eid u ta n äiteks a s jaolu, et film i v a a ta v a d n oorm ehed, kes a rm a sta v a d k an - g ialustes nuga task u s kanda. K ui aga rä ä k id a, et neid poisse peaks õpetam a, siis tuleks seda ehk teh a nõnda: n äid ata neile kogu sa a tu st algusest lõp uni..'. S eevastu m eie paljad, otse sih itu d sõnad lak k av ad te a tu d astm el m õjum ast, m eie õilsad k aalu tlu sed jä ta v a d noorm eeste südam ed k ü l m aks... K uidas see asi käib p erek o n nas? Isa, ta r k ja n o rm aaln e isa rääg ib om a pojale h ä id sõnu. Poeg jookseb õue ja k u u leb seal eak aaslaselt, o m alaad selt ju h ilt hoopis teistsuguseid sõnu. Ja paradoks, see m etsik n äh tu s, astu b jõusse: kam b a- ju h ist saab su u rem au to riteet kui isast. Ju tu a ja m in e rih m a abil on m õttetu. Isal peab jä tk u m a e lu ta rk u st, et lüüa toda au to rite e ti m ingi te a d m isega, m õistuse üleolekuga ja võita k ao tatu d poeg en d a le tagasi. A rv an, et k u n stis on asi sam am oodi. See k eh tib ka «L odjapuu» puhul, selle kõlbeliste jä re ld u ste puhul. Pole ta rv is õpetada otsesõnu, vaid m ingi saatu se k audu, m ingi iseloom u, h u kkum ise, isegi hukkam ise kaudu. Niisiis te väidate, et puhtakujulised deklaratsioonid ei kanna soovitud vilja, samal ajal kui midagi mõistukõnetaolist, inimese saatuse kujutam ine algusest lõpuni, inimese saatus seaduspärase, paratam atu lõpuga võib anda soovitud tulemuse? See tu lem u s võib olla m ä rk sa p a re m ja ilm sem... A rv an, et m u novellid on selles m õ ttes jä tk u k s m inu flilmitööle. A rv an, e t neiski otsivad inim esed, kes on m aa k ü ljest lahti reb en en u d, tr iiv i m a häkainud, sam u kõlbelisi v äärtu si. Ü ldiselt o n seda m u i dugi rask e teha. R aske on la h k uda kodukoldest, k o d u ta n u - m ast. K ui aga peab, kui on tarv is, k u i on nii ju h tu n u d... P eab 'ja on ta rv is ju b a kas või sellep ärast, et m eil on põ llu m ajan d u ses h õ iv atu d m ärk sa rohkem inim esi, kui p raeg u n e asjad e seis seda võim aldab. Teisi sõnu, kodunt la h k u m i ne kestab ja jä ä b k i kestm a. L ah k u m in e lahkum iseks, k u id m id a te h a siis, kui in i m ene on, ütlem e, om a kodukohas sü n d in u d, sa a n u d m id a gi isalt, v an aisalt, em alt, v a naem alt. J a ta l pole ta rv is o t sast peale h a k a ta, et saada tead a, m is on h ea, m is halb, kus p eitu b headus, kus k u r jus. Ta on ju stk u i kõigeks valm is, küps ü m b ritsev a m ä r k a m a tu st k asv atu sest. N üüd aga tõ m b ab ta om a ju u re d v älja ja läh eb liikvele, jä ä b m ingil m oel üksi. K indlasti peab ta av astam a om a kõlb e lise alu stü v e, leidm a iseendas kõlbelise kindluse, m u id u on ta k ad u n u d hing. A rv an, et eelkõige m u.novellid v alg u s tavad seda m otiivi, seda uutes oludes u u te kõlbeliste tu g ed e esm ast av astam ist. Ü leüldse tah ak sin, et m a a inim ene, kui ta jä ta b m aha kodu, ei k ao tak s m id ag i v ä ä r tu slik k u om a kestelisest k a s v atusest, kõigest sellest, m ida ta elu jooksul on jõ u d n u d m õista, m ida on jõ u d n u d h a k ata arm asta m a, et ei h ääb u k s tem a loodusearm astus. Sest m ind rc'hub lin n ain im ese la h u ta tu s kõigest sellest. V õtam e tead u s- ja te h n ik a revolutsiooni. K clab h ästi. A ga see k an n ab endas ka n e gatiivi. T ah ak sin, e t m eie in i m esed ei läheks te h n ik a sissetu n g i ees liim ist lah ti ja võtak sid neis või teistes o lu k o r dades otsustam isel sag ed am i ni appi om a sü d a m e tu n n istu se, om a sü d am ejõ u... S ü d a m etu n n istu s, sü d am etu n n istu s ja veel k crd sü d a m e tu n n istu s sellel ärg u olgu lõppu! E lades ise linnas, jälg in n ü ü d sellest v aate v in k list m a arah v a linna saab u m ist ja näen em a k u rv astu sek s, et v ä ä rtu si siiski m in etatak se. Pim esi võetakse o m ak s v ä ä r tusi, m is iseenesest on eb a- v äärtu sed. N äiteks õpitakse ru ttu kõnelem a n u d itu d keelt, ei rä ä g ita enam nõnda nagu kõneldi, ütlem e, m aal, om a kodus: k au n ilt, nõtkelt, la u l valt, m u rd erõ h u g a, k u ju n d likult. V ilum atu inim ene a r vab, et v an aisa-v anaem a keel on v ananen u d, ja ta ahm ib k iiru g a ning m õnuga n e u t ra a lse t lin n ak eelt, m is on ü l dine, nudi, v äljen d u sk id u r, vatirav. Ta v ah eta b ühe teise v astu. O lles nüüdsek s ju b a p i su t ilm as elanud olen n eljak ü m n e viie aastane ja veidi kogem usi k o rjan u d, näen. et kõik see on a sja tu, ei m aksa nõnda om a k eelt kaotad a. K ü llap m u novellid n e i le küsim usile n.-ö. k esk en d u - vadki. M õnikord tu n d u b lugejaile, et v asta n d a n m aad lin n ale, et m aal, en n äe, on kõik hea ja lin n as kõik h alb. Ü ldiselt pole asi nii. O len võib-olla lih tsalt julgem, v a p ra m ja... noh, ehk targ em g i asjades, m ida m a h ästi tu n n en. T u n n en m u id e ta rv id u s t uue töörežiim i järele, tu n n e n, et on v a ja astu d a.veel ü k s aste k õ r gem ale: tu leks v a lla ta n äitek s k a lin n aain est. Iseasi m u id u gi, et seda on rask em s a a v u ta da, seiileks oleks jällegi tarv is m ingit u u t e lu ta rk u st. Seda ta rk u s t tu leb koguda, Ju le b m õista, et lin n pole m ingi v aen u lik jõud, vaid k u n a siin elavad inim esed; p a lju in im e si, kes leovad v ä ä rtu si, k ir ju ta v a d ra a m a tu id, teev ad film e selles on ka m idagi head. E nam gi veel, lin n as on a rv a ta v a sti p a lju head. Noh. m aam eh en a olen eh k m aa ja lin n a läh estu m ise liiga p ik a ajalisek s protsessiks v e n ita nud, võib-olla olen olnud liiga e tte v a a tlik. T ean, et m u k an - gelasedki k äitu v ad neis asju s niisam a e tte v a a tlik u lt. K uid ega m a ta h a g i neist seda e tte v a a tlik k u st eem ale peletada: olge e ttev aatlik u d, peaasi, olge om a v alik u s täp sem ad, olge a ru k a ra a m a tu leidm isel tä p sem ad, oige täp sem ad heade inim este tu n d m isel, ärge ek sige, eksige vähem, eksige h a r vem ärge uskuge pim esi ü lim oodsat inim est, kel m itu d ip lom it task u s, ärge uskuge, et sääraseil on su u rim v ä ä rtu s m aailm as. O tsige süvitsi, nii nagu jak sate, talu m eh e moodi. J a siis viim aks polegi väga s u u rt häda, et la h k u site m aalt, h akkasite linlaseks. Te tahate öelda: kui inimene on oma juured lahti rebinud, peavad need säilima tema hinges? H inge p eavad jääm a püsim a jõud, m is ei luba eile om a m aakodu h ü lja n u il m u u tu d a tä n a linna väikekodanlasiks. P a ra k u neid aga m u u tu b ja sellest on k ah ju, väga k a h ju... Painen tähele, kuidas eilne m a a tü d ru k, tu ln u d lin n a, h ak a n u d poem ü ü jak s, on m eile h irm sak s ü llatu sek s, ei tea, kas ka talle endale õpp inud kõigepealt k a rju m a. M iks? S ellep ärast ei kestelist lin n a k u ltu u ri pole sugugi h õ l pus om andada, seegi tee on vaev arik as. K ah ju k s on aga m aan eiu v aev alt jõ u d n u d lin nas p isu tk i koduneda, kui ju ba on tem as m idagi kaotsi läinud. T ah ak sin om a r a a m atu te, om a film idega a id a ta. Ja et m a ise olen p ä rit m aalt, pöördungi selle teem a poole, kuid ei ju tlu s ta m itte sugugi, nagu oleks m aal kõik hea ia lin n as kõik Kas see tähendab, et kavatsete kõnesolevat teem at jätkata? Kui ei, siis millele kavatsete pühenduda, olgu kirjanduses või filmis? Kui tohib: millised on teie lähimad kavad, ehkki muidugi on raske pärida midagi kirjaniku kavatsuste kohta? Olen näiteks kuulnud teie uuest filmist. Pean silmas «Stepan Razinit». P raeg u arv a n, et sügise p a i ku lasen film i käiku. O len ju ba p ik k a aega, um bes kuus aasta t, selles sihis liik u n u d. M iks m a tahan^ säära st film i teh a? K as see ei lähe m itte lah k u m inu alatisest teem ast? A rvan, et m itte, sest ka Stepain R azin oli talum ees, eh k k i kolm sada a a sta t tagasi. M iks kasvas k asa k a a ta m a n i k u ju su u rek s ajalo o san g arik s? S ellepärast, et k u ju tlu s tem a jõust, tem a v aig istam atu sest, isegi tem a arm e tu se st on v a lu salt ju u rd u n u d ta lu p o ja h in ge. K a en n e ja p ä ra s t ted a on olnud m en u k aid atam an e, sam avõrd ered aid... 'Miks on siis üks nende h u l g ast sööbinud nii tu g ev asti ra h v a m ällu? T ollal h " y v : V enem aal ta lu ra h v a s t i o rjastam a. T alu p o jad pög\.vm sid, otsisid k aitset, päü^ssn.* end igati p äästa ü lik u te eest, püüdsid h o id u d a o rja stu m a st. Nimg k ui silm ap iirile ilm us sä ä ra n e ju h t n in g ta su ja, kogus ta loom ulikult en d a ü m b e r to h u tu h u lg a inim esi. J a et ta viis selle asja eest om a pea p ak u le, astu s ta sellega ka k in d la lt a ja lu k k u n ing e r i ti ta lu ra h v a m ällu. N õnda sündis ta ka m in u l: ereda, k o rd u m a tu lt e red a, tu g ev a, v a ba ning võim sa talu p o eg ad e eestv õ itlejan a. S te p a n R azin oli kasakas, k u u lu s seega v e ne ra h v a p isu t erilisse seisusse, k u id m in u silm is cli ta eelkõige ta lu ra h v a eestv õ itleja m inu, kolm sada a a sta t h ilisem a ta lu p o ja silm is. E t ted a ü d in i m õista, k ä sita n te da ühes kvaliteedis:,ta on k a sakas, sõ ja k u n stn ik, te a tu d viisil m ittetalu p o eg... K uid kõige lähedasem m ulle on ta ju s t inim esena, kes otsis v a b ad u st K es kan d is endas t a lu p o ja v alu ja m eeleheidet. N õnda siis.jätlkub ka m in u teem a, eh k k i a ja s teen kolm esa ja -a a sta se h ü p p e m in e v ik k u. T egem ist on ik k a sellesam a ta lu ra h v a g a. M eil on kõik h irm sa sti segi, sest a jalo o m u rran g oli liiga järsk, liiga jä rs k oli pööre ü h isk o n n ak o rrald u ses, ü h isk o n n a p sü ü h ik as, e riti m a a inim estel. K ui aga veel m een u tad a, et alles k a h e k ü m n e n dail aastail elas 80% m eie in im estest m aal, seega s u u rem en am ik, siis võim e ju ^rääkida kogu ra h v a st, peaaegu kogu r a h v a s t O lgugi et p i su t rõ h u tad es ta lu ra h v a elu ja h u v id e e rip ä ra. N iisiis, kui p raegused k riitikud ü tlev ad «k ü lak irjan ik», pole neil p ä rise lt õigus. S ä h erd u se sildi või etik etig a nad üksnes k itsen d av ad n ä h tuse enese m õtet. M ulle nn. k ülclkirjanikud m eeldivad. M i nule paistav ad nad väga a u sa te inim estena Ja nad pole sugugi ju h u s lik u lt lagedale ilm unud. M a ei eita k a rv a v õ rd k i teiste k irja n ik e, n äiteks «lin n ak irjan ik e» v äärtu si, kuid m u keel ei pain d u neid «lin n ak irjan ik ek s» nim etam a. M ulle näib, et nõnda m a solv ak sin neid. Tõlkinud TRiVIMI VELLISTE # 21. september a. $ nr. 38 (1865] % 3. lk.

4 (Alpus «Sirbis ia Vasaras* nr. 37) 5. Loovus (kreatiivsus) kas tõ ef^ o l est müstifikatsioon! N ü ü d isaja k asv atu sid eaalik s peaks olem a tegutsev inimene (hom o agens), õigem ini p eak s see tä h e n d a m a liitu loovinim esega (hom o fa - b er iga). L ih tsa lt m ed iteeriv ta rk p e a m õ ju b p ra e g u saja l an a k ro n ism in a., Ig atah es eeldab loov teg u tsem in e e n n e kõike ak tiiv se t e lu h o ia k u t selle kõige p arem as täh enduses. M õistet «loovus» ei ole lih t ne d efin eerida. A v aram as tä hen d u ses seotakse loovusega seesuguseid isiksuseom adusi, n ag u are n e n u d kuju tlu sv õ im e, m õtlem ise p ain d lik k u s ja iseseisvus, võim e n ä h a seoseid n ä h tu ste vahel, ju u rd le m is- ja k atsetam isin d, elav ja e e la r v am u stev ab a (em paatiline) su h tlem in e jm s.; kõigi n ende em ad u ste ü h isn im e ta ja k s on p eetu d võim et g en ereerid a uusi ideid või, nagu ü tleb L. R u b inštein: loova in im teg ev u se tu lem u sek s on u u ed ja ü h isk o n d lik u lt h in n a ta v a d v äärtu sed. S u h teliselt su v e rä ä n n e ta sa n d on eriandek u s ja sellest lä h tu v kunstiloom e. Pedagoogikas h u v ita b m eid esijoones loovus tem a a v a ra m as täh en d u ses, m ille algeid eeldam e igas n o rm aalse lt a re nen u d õpilases. K riip seld am is- v ajad u s, laul, rü tm ilin e liik u m ine, liitu n u d m änguliseks tegevuseks, saad av ad ju b a v a ra s t lapseiga n in g on k u n stilise tegevuse m ärgid ja ended. M eiegi püüdsim e k üsitluses tead a saada, m is laadi teg e vused on k esk - ja k õ rg h arid u - ' : p iirim aal n oorte h u v iv äljas esip laan il ja m ida nende v ä ä r- tu s k u ju tlu s is t jä re ld a d a kooli jaoks. P ak k u sim e 5-pallises skaalas h in d am isek s 33 m itm esu g u st tegevusliiki. V astav alt k ü sitluse üldisele kontek stile olid valdavuses esteetilise ja k u n s tilise tegevuse vorm id, neid om akorda v aatlesim e kahel tasan d il: a) otseselt loov (prod u k tiiv n e) tegevus (k u ju tav, m u u sik alin e, ilu k irja n d u slik jne.), b) retsep tiiv n e (resp. rep ro d u k tiiv n e) tegevus (k u n s tid e v astu v õ tm in e m itm esu g u sel kujul). Ü lejäänud tegevusi (näit. fü ü silin e töö, locm ade ja lin d u d e eest hoolitsem ine, sp o rtim in e jne.), käsitlesim e e steetilis-k u n stilise tegevuse te a tu d tau stsü steem in a. Kõige tu n g iv am üld istu s neist an d m eist kõlab õieti ho iatu sen a: ärgem tõtakem k la ssifitseerim a õp ilasi «loovatek s» ja «m itteloovatek s» (on ü k sain u s viit, m is su u n as tõ ta ta loovaid algeid av astam a ja aren d am a), sest see on õieti sam a m is h u m a n ita a r- ja re a a lh a rid u se m õ ju sfäärid e või in te lle k tu a a lse ja em o tsio n aalse alge tarasta m in e. T ead u slik u lt o rie n te e ritu d pedagoogika peaks.kord jag u saam a ka kodukootud kum ust, n agu võiksid k asv atu se ja h a rid u se eri asp ek tid üksteisega eelissu h etes olla. N äiteks töök asv atu s esteetilise ja k u n stilise k asv atu se ees. N äide pole ju h u s lik u lt v alitud. A rvam us, n ag u täh e n d a k s esteetilis- k u n stilin e k asv atu s m ingi pop- või eliitv ajad u se rah u ld am ist, pusib v isalt ja sellest jo h tu b ka a m e tk o n d lik -a d m in istra - tiiv seid järelm eid. O m eti k u u lu v ad esteetilised ja k u n stilised v ajad u sed inim ese so t siaalsete p õ h iv ajad u ste h u lk a (seda probleem i k äsitleb k iid u v ä ä rse loogika ia k o m p ak t susega prof. L. S tolovitš L e n in g ra d i R iik lik u Ü likooli v ä lja a n d e s «üpcõjiem a n o - TPeÕHOCTeii B 3TMKe H ECTe- TH K -e», Jl 1976, lk ). õ p ila ste k u n stilist tegevust koolis tu leb (m itte a in u lt võib) käsitada kui spetsiifilist tööd. m ille a ren d av toim e ei ole m illegagi a se n d atav. Mis tah es k u ju ta v a te h n ik a cm ah d am tn e, in s tru m en d i cp et u s, iluvõ im lem i n e pole ain a eriv õ im ek u se k u ltiv eerim ine. v aid ka ta h te k a s vatu s, isiksuse kõige h in n a ta v am ate em aduste aren d am in e. M uidugi, ü ld h arid u ses pole pe a t ä h t i s pillim än g, vooli- m isesavus või v ärsip u n u m in e tule mustase m ei, kui veetlev see ka poleks. P e a m i ne on en eseteostus ia -v ä lje n dus, võim ete ja k ald u v u ste la h tim än g im in c ta h te p ro o v, seesm ine la h titu n d m in e m illekski enam aks kui lih tsa lt n autlem ine. E n e se te c stu sv a ia - dused noorte v ä ä rtu s k u ju tlu s - te põhisisu m o o d u stav ad ki. S edasam a loem e v ä lja ka M. T itm a ja P., K enkm an n i u u rim istu le m u ste st <«Noore põlvkonna vaim susest», Tln., 1979): sedastata.kse en esev äljen d u st, -teo stu st ja -tä ie n d a m ist k u i k u tse v ä ä rtu se peam ist m o tiv atsio o n i (lk. 84 jj.). T õepoolest, ju s t õppivale noo- 30' ft v vastanuist väärtustas eelkõige väliselt k ui u n d a v a t toim et (k o rre k tn e k äitu m in e ja riietu s, kooliru u m id e ja -ü m b ru se h eak o rd, pid u lik e ü ritu ste sisu stam in e jms.). (Ja m is õige ü llatav: seesuguseid v ä ä rtu sa sp e k te n ag u isiksuse k u ju n d am in e, õpilaste.kunstivabaduste rah u ld am in e, soodsa m a pedagoogilise kliim a loom ine rõ h u tasid en am need koolijuhid a rv u ld a sa küll v ähem us. kes e ria la lt fü ü sikud, m atem aatik u d.) Ü tlem e selle lõigu lõ p etu seks veel ü h e õige n u k ra tõ siasja. Pedagoog ei ole õ p ilastele kuigi e elistatu d v estlu s p a rtn e r sellistes probleem ides, m is seo stu v ad in tiim sem at laad i m otiividega, aga sa m u ti k u n stik ü sim u ste g a (eriti m u u sik a, k u ju ta v k u n st ia film. m is ju b a õppe k o rra ld u s likel asjao lu d el m õistetav). E elistatu im su h tle m isp a rtn e r j on e a k aaslan e koolist või v ä i- r i m huvi ja eriomase im saavutus.» («K ü b ern eetik a ja ühiskond». T ln., lk. 75.) S iin rä ä g ita k se teg elik u lt keelest kui inim ese m e ta v a j adusest ja keelest k ui ra h v a ste loomingust, m is ta a n d a tu d huvi tu n n u sele. K uhu siis kaob see sisevaja- d u slik keelehuvi koolis, keeleõpetuses? T asub rõ h u ta d a veel ü h t tä h e n d u srik a st tõ siasja, ehkki see v aev alt kellelegi uudis on. N im elt pole v ist ühegi ain e õpetam iseks nii p alju soodu- m u slik k u e tte a n tu d kui e m a keele õpetusele. R ää- k im istah e on lapsel enne, kui ta rä ä k im a h ak k ab, kooli a s tu des ta ju b a valdab oma emakeel t. J a k u id as veel: «Te m ärk a te, e t laps, soovides v ä lje n d a d a om a m õtet, k asu tab ü h el ju h tu m il ü h t v äljen d u st, teisel teist, ja ta h tm a tu lt im estad v aistu, m ille ab il ta m ä rk a s e b a h a rilik u lt p een t (sotsioloogilisi väljavõtteid kommentaaridega) KALJU LEHf reie on see tu n n u slik. sest tö co lu k o rd ad es n ih k u v a d esile uued v ä ä rtu srõ h u d : so tsiaaln e sta a tu s, elu h üveolud jm. Ilm selt o n nii. et m ida teg u sam on loovtegevus õpieas, seda o lastilisem aks k u ju n e b isik sus. U uem aeg on pedagoogikasse toonud seesugused m õisted nagu fru stratsio o n, stress, ag ressioon. N eed on a ;a m ärg id, so tsiaalse protsessi tag asilö ö gid (edu eest tu le b k õrgelt m a k sta, ü tlek s G. N aan). A ga oedagoogika ja rk s tä h e n d a b see ra sk e t dialoogi. S issev aad e pedagoogika a ren en u m asse jä r k u lu b ab ka m id ag i v ä lja - vaatelist: o su tatak se m o tiv eeritu d õ p p esitu atsio o n ile ja sellega k aasn ev atele ed u ela- m u stele (koolirõõm p ro koolisundus), m is m u id u g i on n iisam a ra sk e sti sa a v u ta ta v kui rek o rd saag id p õ llu m a ja n d u ses. R o u sseau lik u lt lin e a a rn e tu n d e k a sv a tu s v aev alt siiski ed u tag ab. Ja g a m e pigem n õ u kogude psühholoogi P. Sim o- novi v aadet: «E m otsioonide se k u n d a a rsu s ja tu le ta tu s v a ja d u ste sfä ä ris t su n n ib m eid o lu liselt m u u tm a läh en em ist nn. tu n n e te (sealhulgas esteetiliste ja ikõlbeliste) k a sv a ta m isele. M õttetu on 'k a s v a ta d a rõõm utuni?et kui niisugust.. J u b a L eonardo da V inci ü t les, e t in im en e ei pea p ü ü d le m a õ n n e poele, v aid tin g i m u ste ia objektid*? poole, m is t a õnnelik u k s võiv ad teha. T änap äev asele u u rija le tä h e n d a b tu n n e te k a sv a tu s m otiivide ia v a ja d u s te k asvatam ist.» (Ju b a v iid a tu d kogum ik «üpoõjiem a notpeõhocteü b 3TMKe M SCTeTMKe», lk. 148.) S eega siis peaksid k asv atu s ja õpetus koolis h o o lik alt jä l gim a om a o b jek ti õ p ilast tem a v a ja d u ste s ja te g u tse m ism otiivides, in d iv id u aalsete ja so tsiaalsete v a ja d u ste k e e ru k a s koosluses. M is p u u tu b k u n stik asv atu sse. siis on tase ja teg ev u s kooliti e b a ü h t lan e ja u su ta v a sti esm ajoones sõ ltu v iu h tk o n n a h o iak u st. M eiepoolseks k in n itu sek s järg m ised andm ed. l'976. a. k ü sitlesim e koolide d irek to re id (T P edl k u rsante) m u u h u lg a s selle k o h ta, k u id a s n ad h in d a vad k u n stih a rid u se rolli k a s v atusprotsessis. O sutus, e t ca jastp o o lt ja õpilane ise (sise- dialoog). N u k k e r on see m u i dugi, k u id ilm a p ik em ata õpe- tariat sü ü d ista d a tä h e n d a b s a ged asti lih tsa lt ebaõiglane o l la: a ja n a p p u s. tööväsim us ja, m is sala ta, ka läv im iso sk am a- tu s m ä ä ra v a d m õndagi. 6. Kirjandus- ja keeleõpetus võõrisfussuhetes T õepoolest, keele-.ja k irjandusõ p etu se v a h e k o rra d on kogu h u m a n ita a rh a rid u s e um bsõlm i. M eie endi sõ lm itu na on see k ü m n en d ite kestel nii um be jooksnud, e t la h ti- sõlm im iseks n äib p u u d u v a t oskus, lah tira iu m ise k s löögi- ram m. M eiegi andm ed k u u lu v ad selle p ah äk sp an u sek k a, m is k eeleõpetusele ju b a osaks s a a nud. K üsitlused näitav ad, et noored ei tõ tta em ak e e leõpetuse m a h tu k ahan d am a, v äik e h u lk a n n a k s e lu ru u m i ju u rd eg i, k ü llap p ie te e d itu n dest. K eelteõpetuse ta u s tsü s - tem is (PT Ü I võõrk eelesek to ri an d m ed 1974/75. õ p p eaastast 626 IX kl. õpilase kohta) on em akeeleõpetuse asend ain ete p in g ereas v äg a n u k k er: tü d ru k u te l 11.. poistel kõpuni 13. kohal. K õnekas on hoiak u in ertsu s, m is v älje n d u b selles, e t em akeeleõpetus ei tõuse v a ja d u ste j a h u v id e v ä lja ei m ingis statistilises seoses ega vab av o rm ilises h in n an g u s. A i nus, m id a m ä rk id a, on ü k sik u te o sav õ tt o lü m p iaad id est V õib-olla tu lek s sed a v a ik elu in te rp re te e rid a nii, et em akeelele kui c rp e a in e le ei läh en e tag i ta v a v ä ä rtu s te g a, sed a v õ etak se lih tsa lt kui m illegi om an d am ise m oodust ja võim alust. N iisugusele p ra g m a a tik a le v äid av ad väg a a u to rite e tse d isikud risti vastu. N äitek s N o rb e rt W ipner: «... inim ese h u v i keele v astu n äib o lev at k aasasü n d in u d h u v i kodeerim ise ja dekcd~ e- rim ise v astu, ja see n äib olevat. inim esele nii em an e, kui üks h u v i üldse olla saab. Kõne on inimese suuerin e v u st kahe sõna vahel, m is n äiliselt on väga s a r n a sed. T e m ä rk a te sam u ti, e t lans, k u u ln u d u u t sõna. h a k kab seda su u re m a lt osalt tä ie sti õigesti k ään am a, pööra m a ja te iste sõnadega ü h e n d am a...» T sita a t K. U šinskilt, tem a k u u lsast lu g em ikust «Po;iHoe c j i o b o» enam k u i s a ja n d ta g a si (vt. V alitu d ped a googilised teosed II. T ln., 1958, lk. 393). N iisiis on teg em ist su v e rä ä n se te õppeainetega erald i p ro g ram m id e. õ p ik u te ja m u u d e õ p etu st sä te sta v a te v ä lja a n n e te g a. Õ p etaja on k ü ll ü h in e, kuid asja põhiolu see ei m äära: keele- ia k irjan d u sõ p e ta ja, olgu e t ühes isikus, läv iv ad loiult, te in e te i se ees o tsek u i a re d u s t tundes. K irja n d u sõ p e ta ja o tsek u i ei aim agi, et n im elt keel on see m a te rja l, m illest «ikoosneb» k irja n d u s (keel ku-i m etafo o riline nähtus). A si on selles, e t k eele õ p etajana ta seesu gust keelt peaaegu ei õpeta, tem a o b jek tik s on g ra m m a tik a em ak eele tä h e n d u slik e ü k su s te tu n d m aõ p p im in e. Nii on j k u ju n e n u d kaks k õ rv u ti e la vat. aga tein eteisele su letu d süsteem i. K irja n d ic n e tu s. m is on m ä ä ra tu d neid.kahte ü h e n d am a, evib küll a rv e sta ta v a id iseväärtu si. kuid ü h endus- fu n k tsio o n i o o tu sp äraselt ei täid a. O n ju nii, e t keeleõpetuse kõige üldisem a sihiseade peaks m ä ä ra m a su h tlem isv a- iadus. J a sel p u h u l peam e silm as kõigepealt k õ n et (suulist v äljen d u st), v ä lje n d u se tä h t saim a t alasü steem i. m is keeleõ p etu sest p eaaeg u k õrvale jääb. K õne on p o lü fu n k tsio n aaln e. a la ti m o tiv eeritu d n ing ju h itu d m itte a in u lt k a v a n d a v a st m õ istu sest ja te a d lik u st ta h te k ih ist. v aid ka tundehoia<kust. in sp iratsio o n ist ja intu itsio o n ist. P oola a u to ri J. R eykow äki v ärsk e lt vene keelde v a h e n d a tu d m o n o g ra a fia st («3KcnepHMeH- T a j i b H a a n c M x o j i o r n f l 3 m o - umm.» M., 1979.) leiam e u u rim isan d m eid em otsionaalse m õjustam ise väga tu n d lik u s t reflek teeru m isest.katseisikute v erb aalses v äljen d u ses ia isi- k u p ä ra ste s joontes. K uid n ä h tu s on tu tta v m uidugi: e rin e v aid v erb aalseid reaktsioone ei johtu m itte a in u lt k u n stielam u stest 'a su h tle m issitu a t- sioonidest. vaid isegi esem elise keskkonna im pulssidest. Ja teistpidi, sõ n al en d al on t ä h endusega Ikoos ka em otsion aaln e m õ ju v a rju n d. «Sõnad tä id a v a d k ahelisfunktsiooni: nad tä h ista v a d ja v ä lje n d a vad. teisiti öeldes, neil on esem eline ja afe k tiiv n e iseloom... Ü he ja sam a sisu tä - h en d u se ju u re s võivad sõnad ed a sta d a m itm esuguseid em o t sioone (näiteks «nägu» «näolapp» «lõust»).» (N im e ta tu d teos. lk. 159.) V ahem ärk u sen a: g ra m m a tik a õ p e - tuses on sõnade em o tsio n aalne h elk n õ rk või D uudub sootu k s. E m o tsio n aalsetest k v aliteetid est jo h tu b ka kõne p o lü fu n k tsio n aaln e iseloom, m illele m e e n u tu sv ä ä rse lt osutas Jo el S an g (SV nr. 10). Id eaalin a peaks inim esel so t siaalses lävim ises nii s u u lises k ui k irja lik u s jätk u m a situ a tiiv se t ro llitu n n e tu st ja se e ju u re s peaks ta ikkagi om aenda rolli jääm a, s. o. isik u p ä ra säilitam a. M e võim e siit te h a jä re ld u si, m illele em akeeleõpetuse iaoks tohiks olla m ingi tä h e n dus ja tä h tsu s, ka siis. kui neid negatsioonina v ä lje n dada: em aikeeleõpetus ei võiks m in g il iu h u l jä tta kõrvale suulist kõnet, em ak e elt te m a kõige elav p lastilisem al k u ju l niisugusel m ääral, nagu ta seda teeb: koos sellega ta s a lü litu k s õpetuse em otsion aaln e s fä ä r õa o su tu k s m õeld a m a tu k s m o tiv eeritu d õpetam in e; p õ h jap an e v k ä sitlu sa k t- se n t peakski seisnem a loendam atu tes ülem inelkum oodustes su u liselt v äljen d u selt (kui v õ rra tu lt situ a tiiv se m a lt ja e la m u sm a te rja li poolest rik kam alt) k irja lik u le kui ra n g e m ale ja elam u ssisu lt ta litse tu - m ale; k irja n d u sõ p e tu s peab em a kõigis k avan d u stes s u u n d u m a õ p ilaste tu lev asse keeletarv itu sse. m is p ra k tilise lt tä h e n d a b elavkeelelisi konta k te kõikvõim alike e lu n ä h tusteg a. K ui em akeeleõpetus võtab aluseks su u lise ja k irja lik u v äljen d u so sk u se k ui inim ese m eta v a ja d u se n in " arv e sta b selle p o lü fu n k tsio n aalset iseloom u, siis 'hakkab ta te g u sa lt toim im a isiksuse stru k tu re e ri- m ises ja sotsialiseerim ises. Selles sihiseades lähenem e N L K P K eskkom itee c^suse «Ideoloogiatöö ja poliitilise Ikasvatustöö edasisest p a re n dam isest» ülesandeile, mis küll esijoones a ja k irja n d u s keelele su u n atu d : «M itm ekesistad a žanre, e rilist tähelep anu p ö ö rata stiilile ja keelele, s a a da ja " u p alju sõ n alisu sest ja k ro o n u lik k u se s t...» V õidakse öelda, e t keeleõpetu se p ro g ram m ilise sätestu se alusel k u ltiv eerib v äljen d u s- o sk u st k u ju n d ilisem as m õttes k irjan d iõ p etu s, nii et n.-ö. p u h ta le keeleõpetusele iääb reeg listav ia õigestikeelsustav roll. Tõepoolest, v äh em a lt keskastm es läh en eb k irja n d i õpetus sih isead elt ia ra k e n - d u sv õ tte ilt selle keele o m andam isele, «m illes m e elam e», ja on sed av õ rd toeks ka k ir- iandusõpetusele. K ü llap n e n des tu n d id e s elavad õpilased üle em ak eeleõ p etu se kasin ad h elen d u sh etk ed : a ju ti jõ u ta k se m õ tte- ja tu n d e te rv ik u ju u rd e tekstini ning võidakse kord oma p äris isik lik. Paraiku on lah en d u s poolik kui p eh m elt öelda. K irja n d i- õp etu sen a fik seeritu jääb m in g isse hõljeseisundisse, p e n d e lfa k to rik s keele ja k ir jan d u se vahel, k u ju n d a m a ta j ü h tset o rg an ism i ei ü h e ega teisega. Seesugune eb aasen d v älje n d u b ju b a m õ iste lise s; IJärc 14. ik.t f $ 4. lk. nr. 38 (1865] $ 21. september a. #

5 BORISS TŠEHHONIN (Vt. «Sirp fa Vasar» nr-d ia 36) HÜPNOTISEERIVAD ÄRIMEHED T u lev aste tö ö stu rite koolitam isel p ööratakse s u u rt tä h e lepanu tööstusipsühholoogiale. S äärase psühholoogilise e tte valm istuse ühe tahuga oli m ul Tökios ju h u s n.-ö. näost n ä k k u kokku p u u tu d a. K ellaosutid n äitasid kaiksteist. O lin ju b a poolteist tu n di istu n u d Tokio T ööstuspsühholoogia K eskuse ju h a ta ja k a binetis ega su u tn u d end k u i dagi su n d id a lahkum a. J u tt käis hüpnoosi kasutam isest Ja a p a n i ettev õ tetes. A sutuse 32-aastane ju h t h ä rra M urabe kõneles sõnaosavalt. O otam a tu lt nagu v ilu n u d kõnem ees ikka o tsu stas ta m u tä h e le p a nule viivuks p u h k u st anda. «Kas tah ate, m a n ä ita n te gelikkuses, m ida su u d ab em a ettev õ ttes korda saata ig a üks, kes m eil on lo engukursuse läbi teinud?» J u h a ta ja astus lau a ju u rd e ja kutsus sisetelefoniga kellegi v älja. T uppa astu s h abras su u resilm n e neid. «Istuge, K ato-san.» J u h a ta ja käsi viipas diivanile. «Palun n äitam e külalisele h ü p noosi katset. L õdvestage om a lihased H ingake sügavalt. Veel k o r d.. O lete rah u lik. Teil on hea tu ju. Te m agate,» kostis toas m albe h ääl, mis ain a kordas ü htesid ja sam u sõnu. M u rab e käed liikusid m ööda tü d ru k u õlgu. M õne m in u ti p ä ra st nõksatas neiu ta h tm a tu lt seljatoele, tem a su letu d silm alaud tõm blesid. «Võite m ulle ju lg esti k ü sim usi esitada,» lausus M urabe. «T üdruk m agab ja tem a jaoks on praegu tä h tsu st ain u lt m i nu häälel. E nne ä ra ta m ist sisen d an talle, e t ta u inub u u esti kohe,.kui tõ m b an ta sk u st om a n in arätik u.» K õik sündis täp selt nii T ü d ru k ärkas, ju tu sta s m eile om a tööst, v a ju s aga jä rsk u ta a s diivanile niipea kui n ä h tavale ilm us ta sk u rä tik. «Kas teie ja teie keskuse kasv an d ik u d su u d av ad n iisam a lih tsa lt h ü p n o tiseerid a iga inim est?» «M itte päris. Ilm a v aevata, s. o. sajap ro tsen d ilise.kindlusega alistu v ad hüpnoosile vaid kuni k ah e k ü m n e a a sta sed noored. V anem ate inim estega on lugu pisu t keerulisem. K uid ega nem adki ole m eie jaoks m ingi.küsimus.» «Aga kuidas te h ü p n o tiseerite tu g ev a ta h te jõ u g a inim e si?» «Leidub m itm eid viise. M uu hulgas a ita b m eid ka fa rm a koloogia. P anem e selliste in i m este tee- või kohvitassi u in u - tit, alles seejärel hüpnotiseerim e. T eist ja k olm andat k o r da on neid tu n d u v a lt lihtsam hüpnotiseerida.» Ja h, öeldus.pole p õ h ju st k a helda U udishim ulike pilkude eest M arin u o ti.k vartalite. J a a pani ärisü d am e lähedastesse kitsastesse k õ rv altän av atesse p eitu n u d su u res hallis m ajas osatakse ilm selt tõepoolest h ü p n o tiseerid a ja seda k u n sti ka teistele õpetada. M uide, j õpetam isega ei tegele siin m iti te ain u lt M urabe, m a ja n d u s-! m ees h arid u selt ja ärim ees i elu k u tselt. T eda ab istav ad j v äljaõ p p in u d p sü h h iaatrid, nai gu T arnagaw a haigla m editj siinidoktor, W aseda ülikooli j professor ning m õned teised. «T änan teid. h ä rra M urabe, j ü lev aate eest. Kas eh k oleks ] nüüd võim alik ka keskusele pilku heita?» i «Miks m itte? L ähm e, ma I n ä ita n teile m õlem at korrust.» J a a p a n i kom be kohaselt tõm bam e jalg a a v a ra d kotad ja asum e teele. A llk o rru sel ei viibi m e kaua. S iin on am e tiruum id. T ö ö tajaid on p alju ja nad kõik on väga hõivatud. N eil pole m ahti, aga võib-olla k a m itte õigust m inuga ju ttu ajad a, õ ig u s asu tu se a sjad est rä ä k id a on üksnes h ä rr a M u- rabel. R ingkäigul saan tead a, et keskuse asu tajaliik m eik s on 180 tö ö stu settev õ tet. M itm ed neist nende käive k ü ü n ib m iljard itesse jeenidesse on Ja a p a n i ärim aailm a tu g isam bad. T ööstushiiglased pole «Kasva, tööstus, kasva, kasva, kasva!» Värvitelerite hiiqeltehas Osaka lähedal. Uus tööpäev alqab ettevõtte hümni laulmisega. m itte ain u lt keskuse ra ja ja d, vaid ka alalised kliendid. Igas kuus saad av ad nad siia õppim a k ü m neid om a tö ö tajaid. M uidugi ei peeta loenguid ta suta. T aks on kõrge: um bes 100 Ü h en d riik id e d o llarit eh k jeeni inim ese p ealt viiek uni seitsm epäevase k u rsu se eest. P eale ra h a b a rjä ä ri piira b hüpnoosi v allata soovijat kaks m u u d k i tsen su st e a line ja am etialane. P eab olem a v äh em a lt 25-aastane ja tö ö ta m a su u re firm a o sa k o n n a ju h a ta ja n a. «H ärra M urabe, m illeks sä ä rased piiram ised?» «V aadake, m e õpetam e m assihüjpnoosi. K u rita h tlik u in i m ese käes võib sellest saada o h tlik relv. S eetõ ttu võtam e v astu vaid u sald u sv äärseid isikuid, kelle eest v a stu ta b v astav a firm a ju h tk o n d. P eale selle annav ad lõ p etanud m eile erilise a llk irja, m illega nad kohustu v ad rak en d am a om a teadm isi üksnes tööalaselt ja m itte kusagil peale selle» T u tv u s teise k o rru seg a a l gab loengusaalist. A v ar v alg u sk ü llan e ruum. P ik i seinu asetsevail laudadel on m itm e sugused seadm ed. A sjatu n d - teistsugune. M õnes tegeldakse psü ü h ilise eneseanalüüsiga, teistes ta a s õpitakse om a v estlu sk aaslast avam eelsusele ah v atlem a. M u ju tu k a a sla n e ütleb: «K eskus teeb kõvasti tööd ärim eeste endi ta h te jõ u tu gevdam isel. Teisi võib ju h tid a üksnes inim ene, kelle vaim on tugev. Ä rim eestele ja kõigile te e n istu ja ile pole sugugi v ä hem tä h tis ka oskus su n d id a v estlu sk aaslast v älja ladum a om a sisim aid m õtteid. Meie asu tu se lõ p etan u d tu lev ad sä ä ra ste ü lesan n eteg a üpris Kirkus avab ukse iseendasse. Viisteist saaretaolist rahnu paiknevad rehitsetud liivameres nõnda, et kust me ka ei vaataks, ikka on mõni teise taqa varjul: säärane on kord elu m üsteerium aastane aed kõneleb, kuid ainult neile, kes tahavad kuulata. m atu l on rask e nende sisusse tungida. Sam as on k irja n d u st, pakse köiteid ja õhukesi v ih i kuid. Osa neist on v ä lja a n d nud keskus ise. K eskus a n nab v älja ka a ja k irja «Ä ripsühholoogia ja p rak tik a», õpikuid, loengustenogram m e. A rm astu sv äärselt k ingitakse m ullegi m älestuseks m õned stenogram m id. M a ei su u d a k iusatusele v astu p an n a ja h a k k a n neid kohe sirvim a. Silm a h ak k av ad p ealk irjad «Äri ja hüpnoos», «M assihüpnoosi tehnika». Järg m ised toad on tu n d u v a lt pisem ad. N ende o tstarv eg i on Kuni Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsioonini Peterburis õukonnafotograafina töötanud Karl Sulla naine oli eestlanna, pärit Saaremaalt, Sõrvest. Seetõttu leidis mõnigi eesti mees endale töökoha Bulla ettevõttes, sai tõuke fotograafiameti õppimiseks.' Pildistamine Buila ateljees tagas kõrge kvaliteedi ning maitseka kujunduse. Laulja Aino Tamm pildistatuna Bulla juures. Tartu Kirjandusmuuseumi kogust. kenasti toim e. Nii ra k e n d a v a d firm a «M itsui B ussan» v a stu tavad tö ö ta ja d e d u k a lt h ü p noosi, vesteldes om a te e n istu jateg a kolleegide kav atsu stest, m eeleoludest ja ju ttu d est.» T eise1. k o rru sel avanesid m eile kõikide ru u m id e uksed peale ühe, kus a rs t kontrollis kesk u se a su ta ja liik m e te llim usel firm a tu lev aste tö ö ta ja te vaim set seisu n d it. N õndaks. R in g k äik on lõppenud. L a sk u m e uuesti M urabe v a stu v õ tu tu p p a. «K as keskuses on p a lju õppureid?» «M uidugi, m e peam e koguni v astu v õ ttu p iiram a. M eie m a ja ei su u d a kõiki soovijaid ä ra m ah u tad a.» «K uidas loodate o lu k o rrast v ä lja p ä ä su leida? «K avatsem e avad a osakondi teistes linnades, kõige lähem al a ja l N agoyas. K asu tam e m u id ki teid: k o rrald am e kursu si v ah etu lt ettev õ tteis, k u h u saadam e v ilu n u d õppejõude.» «P alun tu tv u sta g e m ulle hüpnoosi tootm ises ra k e n d a m ise kõige v iim ast ju h tu, m is tu g in eb teie süsteem ile.» «Olge lahked. H ilju ti võeti hüpnoos k asu tu sele H ondo lin n a su u res kau b ah allis. S e da k a u p lu st k ü lastab iga päev viis tu h a t o stjat. L oom ulikult oli selle 120 m ü ü ja ta ril õhtuks jõud otsas ja n ad lubasid e n dale o stja su h tes jäm edusi.» «Noh, ja nüüd?» «N üüd on lugu teisiti. K a u p luse tö ö tajad a llu ta ti h ü p n o o tilisele sisendusele. T ulem us: m ü ü ja ta rid väsivad vähem ja mis peam ine, nad ei u n u sta ühelegi k ü la sta ja le n a e ra ta m ast ega ted a ostu eest tä n a m ast.» O n h ü v a s tijä tu h e tk T änan ju h a ta ja t tä h e le p a n u eest ning p ü ü a n n a lja ta d a : «Kas ka m in a võiksin teie ju u re s lo en g u k u rsu se läbi teh a, et õppida om a n aist k a m a n d a m a?» «K ahtlem ata. M eil toim u v ad ka indiv id u aalõ p in g u d. 150 dollari eest kuus an n am e te i le e ra ld i õ p etaja. A asta p ä ra st v ald ate tä iu slik u lt k ah t hüpnoosiviisi, sisen d u st ja enesesisendust.» Ta h ü ü a b m u au to le tak k a: «Tulge, kui m eil h ak k ab uus loengutsükkel!» Ja ongi kõik. S õitsin k esk u sest ä ra tu n d ega, et Ja a p a n i e tte v õ tja d pole ilm a jä e tu d oskusest ad u d a uut. (Järgneb) Äsja jõudis ka Tallinnas müügile ENSV TTM Kohtla-Järve Leiva- kombinaadi küpsis kõrgema sordi jahust (GOST , netomass 200 g, hind 38 kop.) «Õnnelik lapsepõlv». See on üpris hüva pretsedent, et toiduainetööstus lööb nüüd kaasa ka publitsistika või koguni belletristika mail. Tõepoolest, miks ei peaks üks korralik biskviit, juust, vorst, konserv vms. kandma klantsjutukese pealkirja, mis liiati veel sadu kordi läbi proovitud? Lausa imelik olnuks kõnesolevale pakendile, mis sisaldab elevandi, karupoja, pärdi- ku - ja muude loomade kujutisi kandvaid küpsiseid, nimeks panna näiteks «Loomakarneval» «Metsapidu». või Niisiis, «õnneliku lapsepõlvega» on kõik korras, kuid ometi tuletab see meelde, et meil on rahvastikus teisigi vanuserühm?, kellele peaks kah midagi pühendama. On ettepanek välja lasta kreemitort «Lopsakas keskiga» ja üks teatud laiatarbesort (ENSV TTM, 0,5 I, 18 ) «Kurb vanadus». HENNO MERISTE Lugesime teie ajalehest kirjutist «Raamatukauplusest gri IIbaar» ja avastasime sealt, et Pirital on raamatukauplus. Ilmselt on see kas autori mälestus Pirita kunagisest raamatukauplusest või on siis vana telefoniraamatu järgi kirja pandud. Käesoleval ajal on selles ruumis kaupluse «Pirita» piima- ja leivaosakond. Aga raamatukauplust oleks tarvis. Uues, ehitatavas teenuste majas pole arvestatud ei raamatukauplust ega raamatukogu. V iimane asub ühes väikeses eluruumis nii kitsastes oludes, et lihtsail hale vaadata. PIRITA ELANIKUD Olen töötanud ligi kümme aastat Eesti NSV Teenindusministeeriumi PTB osakonna juhatajana ja igal aastal käinud kolhoosis, möödunud aastal üks kuu. Oleme käinud Sommerlingi-nim. sovhoosis ja Liival asuvas juurviljalaos juurvilja sorteerimas. Peale selle tuleb osaleda olümpia- ja muudel ehitustel, lasteaia ja kooli remontimisel. Kõigele lisaks istus nüüd üks osakonna inimene 10 päeva Tallinna Vabrik-Pesumajas, kolm töötas Tallinna vanalinna ehitusel. Osakonda kuulub 16 inimest. Kes meie töö ära teeb? I. TARUSTE Vaatan «Sirbist ja VasarBst» ilusat pilti: «Eesti Reklaamfilmi» hoonetekompleks R^ekojs platsil, kus näh3 k3 need kaks Hoonet, mis lisaks prsegusele majale on ERF-i!e er3ld3tud. Kõik on ju ikana, paljud asutused vajavad lisaruums oma tegevuse täiustamiseks ja laiendamiseks. Kuid kõige selle f3ustal muutub ikkb enam srussamatuks kemplemine 200 m2 isapinna pärast, mida vaj3b rajbtav Eesti NSV Tarbekunstimuuseum elementaarseks funktsioneerimiseks 53 mida siiani ei ole võimalikuks peatud talle anda. Tallinna elanikuna ei suuda m3 kuidagi mõista, milles on asi. K3s keegi oskab seletsdä? kaal 21. september a. # nr. 33 (1365) & 5. lk.

6 n- JANIS RAINIS LÄTI KLASSIKU PÄRANDIST M eie lõ u n a n a a b rite l on sa a nud k au n ik s trad itsio o n ik s t ä h istad a om a su u rim a lu u le ta ja Ja n is R ainise su rm a -a a s ta - päeva igal aastal lu u le n ä d a la - ga, m is toim ub kogu v a b a riigis, m itte a in u lt pealin n as Riias. K äesoleva aasta 12. sep tem b ril m öödus v ä lja p a istv a sõ n a m eistri Ja n is R ainise ( ) su rm a st pool sajandit. A valdam e sel p u h u l ühe lu u letuse k irja n ik u elu viim astest a astatest. M a näen, et üksindus nüüd tuleb tasa nii kaugelt liivaselt ja tühjalt väljalt. Ma sooviksin, et tem a m ind ei m ärkaks, ent kuhu m inna laugel lagendikul? Oh häda! On ta mind siis juba näinud? Miks tuleb ta küll otse m inu poole? Siis taipan: nüüd ta võtab m inu kaasa, ja luite kasteheina külge jäävad kui sügislieided rippu m inu rõõmud: kõik tööd ja sihid, võitlused ja valud kui härm alõngad kahkjalt virvendavad, ja hilja õhitul tuul nad pühib ära. * * * Nüüd tulebki just otse m inu poole. Üht ikkagi ei saa ta põrmuks teha: sain siiski sageli ma tunda õnne ei iganes nüüd pole nõnda üksik kui lapsena, m il saatsid mu maailma: sest m inu juurde kuulub m inu rahvas, ei sinagi m ult suuda võtta seda. 24. VI 1929 Läti keelest tõlkinud ASTRID KABUR L eili A ndre lu u lem aailm ale em ased p ü situ n n u sed ^ ei k u ju ta eesti luules küll ~teab m is a v astu st, kuid k u tsu v ad siiski süvenem a, igal ju h u l aga k a a sa m inem a. L. A n d re otsekui poleikski (esim esel pilgul) m eie a ja s tu lu u len d aja, niivõrd ta v ap ärased on tem a lu u le k u ju n d id, nii am m u tu n tu d need m õtted, m ida ta avaldab. A ga kõik see on nii üksnes vaid siis, kui m e «H õbekirjaga kruusi» tah ak sim e v aad eld a läbi moe prillide. K uid luule ei rik a stu ain u lt n o v aato rite p o nnistustest. L. A ndre d e b ü ü tra a m a tu a v alu u letu se lõpustroof kõlab: «K e lle k s /sa sündisid?» Ja poetess asub teele, täis o p tim ism i ja m õtteid: Missugune õnn: ees on veel terve päev! õhtu on nii kaugel. et ei tulegi meelde. L u u le ta ja pilk kõigele ü m b ritsevale on usald av ja värske, ta leiab, et «õ u n apuuaiad kastek arg u ses / ülevad / nagu l a u l..». See on lu ulehoovusest h a a ra tu d e lu tu n n etu s, m illes pole a u to rit «segavaid» pooltoone. T em a lu u le p ilii te rv ik lik k u s k u ju n e b reaalse m aailm a kõige tav alisem atest a trib u u tid e st. J a k u i ta jõ u a b ki v älja kuhugi kaugele või kõrgele, k in n itu b tem a pilk ikkagi m ingis reaalses p u n k tis. Igavesi t-õdesid on a ja s t aega lu u len d atu d, veelgi enam, need on saan u d p a lju d e l ju h tu d el lu u le peam iseks «kan d vaks» sisuks. Ü ksnes lä h e n e m islaad i e rip ä ra su u d ab sellesse m id ag i u u d set lisad a, ja kas see iga kord õ n n estubki, on iseküsim us. L. A n d re jaoks on see en am a sti pöördum ine ta lle lähedase m iljöö poole, m illesse m ahuvad tem a töö («Libised n ü ü d m u k ä te st...» ), looduse in im lik lä h edus («V idevik, tasa sa tu led», «Jälle v alab õhtu...» ), aga k a arg lik u v õ itu tõ e k u u lu - tu s («Võiks su n a e r...», «Ju l ge olla rõõm us..»). L ooduse lig id u st ja tu g e n äib L. A ndre e riti rõ h u ta v a t, selles on tem a m issioon ja kiindum us. S elleteem alistes v ärssid es on ka PÜRGIM ATA ELU PEATÄNAVALE LEILI ANDRE. KÖBEKiRJA- GA KRUIIS Kirjastus «Eesti Raamat*. Tallinn lk. kõige enam su h telisi õ n n estu m isi, m ida võib leidudekski n im etada. E n t toodud näiteid kokku koondades peab k a h ju k s tõdem a, et p alju g i selles jääb loidks k-ujundite h alluse tõ t tu: elu list k o n k reetsu st ei sa a da selgelt v ä lja a re n e n u d in d i v iduaalsus. T eisiti öeldes, nende vahel p u u d u b enam asti ü ld m u lje t tu g ev d av seos. Tõsi, ü k sik u te looduspiltide te rv ik lik k u st ja k u ju n d ik eele v ä rsk ust kõnealuses ra a m a tu s siiski on («T uuleiil k ire v a lehe...», «Ma asu n teele...» ). K uid p a ra k u tu le b tõdeda ka seda, et ü lim alt lih tn e v ä rs i keel võib tu lem u sek s anda lih tsu sta tu d, nõrga pingega laetu d terv ik m u lje. V ald av alt on L. A n d re lu u o sasaam ine sellest K uid see le täis h elg et e lu ja a tu s t, vaid on ka p äris loom ulik. Leili ü k sik u tel ju h tu d e l otsib au to r abi m inoorsetest k õ la v a rju n A ndre ü tleb om a luulega, et ditest. P õ h iliselt on siis teg e süveneda sellesse, m is su u re ilm a k ä ra st ja p re te n sio o n i m ist teise tsü k lisse asetatu d töödega, m illes a u to r rääg ib kusest kaugel, on o sake m eie «igaviku h ingusest», «pim eduse k äik u d est», «m ustadest öö elust, v a ja lik ja m öödapääsm atu. dest». E n t see vaoshoitud ENN MÄLGAND Rumeenias ilmuva ungarikeelse nädalalehe «Utunk» 13. juuli num bris ilmus viis eesti luuletust: Aivo Lõhmuse «Valvan unetult voodis» ja «Linn on peenike niit». Leelo Tungla k u rvam eelsus m aheneb lu u le- r tustes niivõrd, et ei k u ju n e k o n trastik s rõõm uhõiskelistele f värssidele, m is m uidugi võin uks teistsu g u se teostuse (aga ka valiku) k o rral kogum ik u st, saad av ale üld m u ljele kasuks tulla. Leili A ndre p alju d e a a sta te v ältel k irju ta tu d lu u le üle a ru pidades leiad, et eesti luule on saan u d sellest tä ie n d u st. E riti k eh tib see lastelu u le kohta. L. A ndre sõ n astam islih tsu s on ted a a id an u d m c.tet selgem aks k laarid a ja k ö id ab p a ig u ti h u v itav a k u ju n d lik k u seg a. In i m ese ja looduse seos on L. A ndre lu u le üks tugevam aid jooni, kui m itte telg jo o n, m ille ü m b er on k o ondatud m itu t laadi pilguheidud ja süvenem ised elu a rv u tu te sse p isiasjadesse. T egem ata su u ri sõnu, p ü rg im ata elu p eatä n av ale, on L. A n d re k ild h aav al kogunud argiseid ja (pühapäevaseid m eeleolusid, m is k an d u v ad sooja in im lik k u sen a tän asesse tarm u k a sse elu rü tm i. V aoshoitud optim ism on see, m is loob tem a luulele pehm ekõlalise fooni, su latad es selles leebe nukru se. Jõ u d es ü k sik u te l p u h k u d el v ä lja k a laiem ale o r biidile («Kui s u u r ja a h v a t lev...» ), lu u le ta ja otsekui kohkub s&llest ning taan d u b ESTICA sam as ro h uliblede ja k irju d e lib lik ate riik i. See on tem a o m apära, see on tem a m eelisaine. «H õbekirjaga kruusi» v õim e v aad eld a m itm eti, erin ev võib olla m eie v a stu v õ tt ja «Talv see on rahu», Rein Sanderi «Suur punetav päike» ja «Nii meie arm astus meenutab». Luuletused on tõlkinud Istvän Dabi. (Algus «Sirbis ja Vasaras» nr. 37) Y rjö S oini a ja k irja n d u ste o o ria ja professor T a rkia ise esteetikaloengute ning sem in a rides sa ttu s ü h telu g u sellistele tu leva stele su u ru stele nagu T atu V a a sikivi, O iva P aloheim o, E ino Hosia, R ik u S a rko - la, Ju h a n i K o n k k a ja m õned teised enam võ i v ä h e m m u i n a sju tu lise tä h elen n u n a sõdade-eelses või h ilisem ategi aasta te kirja n d u sta eva s vä lg a ta n u d n im ed. S em inarides, n iisa m u ti õpilaste k irja n d u sk lu - bis (sellinegi oli olem as) a ru t leti õ h tu d läbi vä ä v liv in g u - ägedalt k irja n d u se ja luule teem adel. Igavesed teemad., seotud või vabavärss, vo rm või sisu, sõeluti p õ h ja lik u lt aina u u esti ja u u esti läbi, üha u u tes variatsioonides. K es on k u u ln u d T a tu V a a sikivi p ild u m as n u g a tera va id paradokse, O iva P aloheim o balansseerim ist žonglöörliku v a im u ku se h irm kõ rg ele p in g u ta tu d köiel. Juhani K o n k k a t m üristam a? k õ ik u m a tu id tõdesid, m õistab, et niisuguse m õ ju k u se sa a vu ta m iseks peab olem a läbi te i n u d m in g isu g u sed kursused. Ja m õ tlen, et need kursu sed te h ti läbi, vä h em a lt osaliseltki, 30. aastate alguse ü h isk o n d lik u ülikooli k irja n d u slik e l õ h tu tu n d id e l. Oli loom ulik, et sellesse k ir ja n d u s lik u lt ja ku n stiliselt ning ü h isko n n a p o liitiliselt väga ram m usasse m u ld a v ä ä n d u n u lt h a kka s m in u sk i m idagi ju u rd u m a, vart ajam a ja õitsem isele p ü rgim a. L u g e sin sellal p a lju ja eelkõige lu u letu si. E t kohendada om a keeleo sku st, haarasin k in n i ka m u u k e e lse st lu u lest rootsi-, saksa- ja isegi in g liskeelsest. R ootsi keel o li. nagu, see m eile soom lastele ik k a on olnud, suurepärane m u u m a a ARVO TURTIAINEN KUIDAS ON SÜNDINUD MU RAAM ATUD ilm a k ir ja n d u ss ü n d m u s ts v a hendaja. Selle m aa om a k ir ja n d u s oli v õ im sa lt tõusm as eelkõige tä n u 30. aastate a r v u k a le ja andekale töölisk irja n ik e p õ lvko n n a le. V a stu p id iselt m eile, ku s kirja n d u s oli v õ tn u d su u n a ja k s S a k sa m aa ja osalt P rantsusm aa, oli R ootsi, nagu tollane S k a n d i naavia k irja n d u s üldse, selgesti o rien teeru n u d anglosaksi m aailm ale, eriti Ü h endriikide tu g eva sti n ew -d eal-u aim su sega ü h isk o n d lik u le rom aanile ja luulele. See ainete ja m õ ju d e m a a ilm, m is neis avanes, m õ ju s m ulle m a a värinana. M iks m eil ei ole sellist k ir ja n dust, kü sisin. M issugusesse sohu on m a ttu n u d 20. aastate nii reipalt liik v e le läinud «Tulekandjad»? M õni harv on veel järel: K a tri Vala, k ir ik u vande ko h tu o tsu sest s u m m u ta tu d H aanpää. M õni rootsikeelne, D ik to n iu s eelkõige. Ja o m eti elam e siin sam asugust elu k u i m u ja l m aailm as, seesam a kriis, needsam ad ra s k u sed, niisa m a su g u n e ü h isk o n d lik käärim isseisund. F ašism i- oht. K u idas on võ im a lik, et m eie kirja n d u se s jä eta kse see kõ ik kõrvale, nagu unes, või, m is veelgi pahem, k iid e takse tagant ja m in n a kse kaasa voolustega, m is ta h a va d m aha kisku d a k u n stilise lt ja in im lik u lt p arim a ning v ä ä r tu slikem a ra h va ste k ir ja n d u ses ja kunstis? R a a m a tu tu leriidad lõõm asid p a ra ja sti S a k sam aal. V ilja tu leriid a d olid äsja lõõm anud Ü hendriikides. L a evatäied elu ta rb eid oli h e i d etu d m eresügavusse. K u m m aline, vild a k, p a h upidine m aailm. Oli aeg haka ta u n istam a parem ast. S ellest m eeleolust, selliseist tu n d eist va llandusid m u esim esed tõsiselt võ eta vad ü h isk o n d lik u sisuga luuletused. L isa ks polnud m a en a m ü ksi. E rk k i V ala oli h a kanud vä lja aastal. andm a u u t nädalalehte «Tulenka n ta ja t», Jarno P ennanen «K irja n d u sle h te», «Kiila» rü h m, p ro test üldise a listum ism eeleolu vastu, h a kka s piirjooni võ tm a. M ul oli te k k in u d sam a vaim susega sõpru, algajaid k irja n ik k e, k u n s tn ik ke. M u luuletused leidsid v ä h em a lt nende hulgas v a stu kaja. L uuletuses ongi tähtis, et see k a ja k s vastu, kõlaks. Siis võivad seda teised ki kuulda. K u i m u esim ese luulekogu 500 eksem p la ri tänu E rkki Vaiale ja k irja n ik e kirjastusele v iim a k s ilm us, olin teadagi rahul ja ausalt öeldes ka uhke. See oli katse väljen d a d a ko lm aastat vahetp id a m a ta kestn u d õige ägedat välisä rritu st ja sellest tu len en u d sisem ist ä r ritu st m in d ennast ra h u ld a vas k irja n d u slik u s vo rm is. M ul oli kirja n d u se näol, m illele eespool viita sin, om a eeskuju. M a ei ta h tn u d olla ü k sk õ ik m illin e käratseja. K ui käratsesingi, ta h tsin seda teha n iisu gustes piirides, m ida ku n st lu bab. T eatavasti on arusaam ad k u n sti ra ja jo o n test üsna v e n i vad, teisalt ka üsna kitsad. P olnud m in u m ure hoolida sellest, et ku i on kü sim u s k ä ratsem isest ja m eeleavaldusest, ei ta rvitse kõ ik inim esed ta luda, m ida suudab taluda kuniit. Sest nende pelg võib olla lih tsa lt ka rtu s, et selles liikum ishoos nende endi katus ä k k i kaela langeb. A ga k u n s til pole katust, nagu pole ka piire. O li ootuspärane, et m u k o g u m ik ku ju n es m ingil m ääral kaootiliseks, oli ju selle n im i gi «M uutus». K u s ja m illal on n ä h tu d m u u tu st ilm a segaduseta? A eg ki oli kaootiline. Mu eesm ärk oli siiski p e a lk irja ga kuulutada, et n ü ü d sünnib m u u tu s kogu soom e luule suundum uses. N oorus on en e sekindel. M ingit m u u tu st siiski ei tulnud. K õ ik jä tk u s endist viisi. A rv u stu s kõ iku s h a lvu s ta va lt m õõduka ja h ä vita va lt v a ik iv a vahel, vä lja arvatud tea ta va sti p a a rk ü m m e n d lähem a t sõpra «Kiila», «T u le k a n d ja te» ja «K irja n d u sle h e» rin g ko n n a st, n iisa m u ti need sada, kõige ro h k e m paarsada lugejat, keda tolle aja nn. kõrgelt ku n stilin e luule ei oln u d ära rik k u n u d ja kes olid säilitanud võim e sedalaadi lü ü rik a t m õista ning eelarvam u steta hinnata. A ga seda ro h kem rõõm ustas, et kirjandusega teg eleva te tööliste ringis, k irja n d u s- klubides, a ktu stel kõnekooride esitatuna võ eti m u lu u letu sed va stu peaaegu era n d itu lt vaim ustusega. T undsin, et olen õigel teel, kirju ta d es lu u letusi rahvale, nii pateetilisei na kui see kõlabki. # 6. lk. $ nr. 38 (1865) $ 21. september a. 0 /

7 -t Idam aade k irjan d u sest kõneldes olem e su n n itu d üha ja t uuesti n entim a, kui vähesega jl m eiekeelne lugeja leppim a j peab. Seda enam oli p õ hjust I rõõm u tu n d a, kui suvel lisani dus senisele valikule veel üks I teos Lao-zi «Daodejing». Tõsi, m ingil m ääral oli eesti j lugeja n im etatu d teosega ju b a ' tu tta v. Ilm us ju aastal A. W esley poolt inglis- ja soom ekeelsete v ä lja a n n e te v a h endusel te h tu d tõlge. Et aga tänapäeva! tõlke eaks keskeltläbi ü h t inim põlve loem e ning aasta trü k k peale ] kõige m uu praegusele laiem a- l le lugejask o n n ale e nam kuigi j k ättesaad av pole, siis on nüüdne, van a tu tv u st taas- elu stav v äljaan n e seda te re - I tulnum. Pealegi on m eil ju j sed ap u h k u tegem ist otsetõl- kega, m ida hiina keele puhul õige h a rv a ette tuleb. M uide, siinkohal v äärib k i ehk m ä rk i m ist, et «D aodejing:» näol on m eil tegem ist üidse teise om a ette ra a m a tu n a ilm u n u d otsetõlkega h iin a keelest E elm i ne, XIV sajan d ist p ärin ev a tu n d m a tu au to ri ju tu stu s «ö lim ü ü ja ja L illehaldjas» (Leo L eesm endi vahendusel), ilm us aastal 1959, seega siis kaksküm m end a a sta t tagasi. E t to h u tu st ja m eie keele jaoks p rak tiliselt p u u tu m a tu st hiin a k irja n d u se st seekord v ah en d am ist leidis ju s t «Daodejing», on enam kui m ä rk i m isväärne. T õepoolest, vähe on K au g -Id a ra h v a ste k irja n duses teoseid, m ille m õju oleks olnud nii valdav ja pik aaja lin e kui sellel m ahult k ü llaltk i tagasih o id lik u l tekstil. Peale taoistide on teda k õ r gelt h in n a n u d ka teiste H iina, Ja a p a n i ja K orea u sulis-filosoofiliste süsteem ide pooldajad, tu n tu d oli teos L õ u n a- A asia m aad es, alates X V III sa ja n d ist aga ka Euroopas. * N üüd on siis «D aodejingi» h in d a ja te -a rv u sta ja te rin g i lü litu n u d ka eesti lugeja, k elle k asu tu sse a n tu d tõlge on v ä ä rt pikem at ki v aatlu st. 'Ent esm alt «D aodejingi» tõlk im isest üldse. N ag u h iin a (ka jaap a n i) SÕNUM IIDSETEST AEGADEST k irjan d u steo ste p u hul tih ti, on p alju d tõ lk ijad ka «Daodejingi» v ahendam isel sageli läinud kergem a v astu p anu teed ning te k s tist täpse k in n i pidam ise asem el tein u d lih t salt o rig in aalil põhineva ü m b erju tu stu se. N iisugune on n äiteks aastal NSV L iidu TA Filosoofia In stitu u d i poolt v ä lja a n tu d kogum ikus «.ZJpeBHeKHTaiicKaH jih T ep at y - pa» ilm u n u d tõlge, sellele lä hedane, eh k k i o rig in aali s tru k tu u ri p isu t enam silm asp i dav on k a aasta eestikeelne tõlge,* niisuguseid tõ l keid v õ ib leida ka inglise keelest. S ealju u res pole «Daodejing» m itte proosa-, vaid luuleteos, m illel on om a k in del rü tm 'ja ko h ati isegi riimid. O n siis ka m õistetav, et. igasugune ü m b e rju tu stu s või ka lih tsalt proosatõlge o rigin aali hoopis eb ap iisav alt v a -. hendab. L. M äll on v alin u d raskem a, en t k ah tlem ata tä n u v ä ä rse m a tee, p ü üdes h iinakeelse teksti s tru k tu u ris t kinni pidada nii täpselt kui võim alik. T u lem u st võib h ä b e n e m a ta k õ rv u tad a p arim ate tõlgetega L ään e-e u - roopa keeltesse. V eelgi enam, L. M äll on läin u d isegi nii kaugele, et ta o riginaali 5000 mäirki on su u tn u d v ahen d ad a u m b k au d u sam a a rv u sõnadega. ihiina keelest tõlkim isel v äärik s aga ain u ü k si see ju b a m ärk im ist, sest h iero g lü ü f on en am asti hoqpis 'p a lju tä h e n d u slikuni k u i lih tsalt sõna. Ja om eti, lakoonilisus, tu u m a k u s ning sam as p alju d e m õtteo tste la h tijä tm in e need o rig i naalile ijc-liom ulikud jooned tu levad eestikeelses tõlkes h ästi esile. S edasam a võib öelda teose rü tm i tabam ise k o h ta. V äljapaistv a nõukogude o rientalisti N. K onradi a rv a tes polnud «D aodejing» vanas H iinas m itte ü k sn es k ir ja n dus-, vaid ka e tlem isk u n stil.ao-zi. DAODEJING. Hiina keelest tõlkinud Linnart Mäll. ««Loominqu» Raamatukogu» 1979, nr. 27. Kirjastus «Perioodika». 67 lk. teos, m ida k õ rv u ti o m aette lugem isega re tsite e riti k u u la jask o n n a ees. A rvestades, kui levinud oli v a n a l- ja kesk ajal tek stid e su u sõ n alin e e d asiandm ine, ning teades, kui h ä m a ra d on m eie andm ed «D aodejingi» tõelise p ärito lu kohta, tu leb selle v äiteg a nõustuda. Pealegi, m õ n ed es' kohtades tekst tõepoolest lausa k u tsu b end v alju sti ilugema, niivõrd sugestiivne on see om a rü tm i ning täh en d u slik k u seg a. J a sellegi «D aodejingi» e rip ä ra on L. M äll osanud h ästi edasi anda. O m aette tä h elep an u v ä ä rivad teose 'term inoloogia ja selle tõlkim ine. K õigis A asia vanades k u ltu u rk e e lte s on keskseid term in eid, m is esin e vad sageli ka kõige a rg ip ä e vasem ates tekstides. S an sk riti keeles on niisugused näitek s dharma ja karma (paali k. dhamma ja kamma), h iin a keeles dao, ren, yin ja yang. E uroopa keeltesse tõlkim isel jäetakse selletaolised sõnad tih tip e a le v a h e n d a m a ta ning selg itatak se nende tä h e n d u st ta v a lise lt joone %11 või sulgudes. L. M äll on k a siin v a linud rask em a tee. Ju b a a astal p aali keelest tõ lg itu d «D ham m apadas» asus ta o tsim a eestikeelseid v asteid seal leid u v atele tä h tsa m a te le te r m initele. K uigi m itm ed m õisted (nagu ka rm a, n irvaana ja sansaara) jäid «D ham m apadas» veel tõ lk im ata, esines siiski ka õnnestu n u d leide. N ii sai d harm a endale v astek s sõn a seadm us, tšitta aga, m ida vene keelde on seni v a h e n d a tu d sõnaga MbicAb, inglise keelde aga sõnaga m ind, neist hoopis sobivam a v aste sõna m eel näol. «D aodejingis» on L. M älli leidude pagas veelgi rik k a likum. Sobivaks võib siin p id a da yin i ja yang i tõ lk im ist valguse ja varjuna, wuwei tõ lk im ist toimimatusena, e elkõige aga dao tõ lk im ist sõnaga kulg. Selle leiuga on L. M äll tab a n u d k o rrag a k a h t eesm ärki. E siteks avab kulg hoopis m itm ekülgsem alt te k s ti sisulisi nüansse, teiseks v õ i dab ka tekst kui poeetiline terv ik. See on aga K au g -Id a k irjandusteo ste* p u h u l ülim alt oluline p u n k t, m ille eiram ine m itm etes teistes E uroopa k eeltes ilm u n u d tõlked kuivadeks ja sk olastilisteks on m u u t nud L. M älli tõlkes seevastu on keel võõrsõnade p u u d u m i sel elav ja p ain d lik, säilitades sam as m ingi arh ailise alato o ni, m illeta te k s t k ah tlem ata k aotaks enam iku om a sugestiivsusest. _«D aodejingi»-taoline. tekst on igale tõ lk ijale, ka ikogenule, rask e pähkel. L iiatigi et siin filoloogilistest teadm istest üksi ei piisa. V ajalik u d on ka teadm ised H iin a ajaloost, k u l tu u rist, m õttesüsteem idest. V astasel k o rral oleksid v ä ä ritim õistm ised ja eksim used p a- ra ta m a tu d. P olem iseerib ju f «Daodeijing» k o rd u v a lt konfu tsian istid eg a, v ih ja b v alitsevatele ü h isk o n d lik ele o ludele, rääg ib o m aaegsetest k o m m etest ja aru saam ad est. T au sta tu n d m a ta ja v ih jetest a ru saam ata oleks m õ eldam a tu ka te k sti ad ek v aatn e v a hendam ine. J a siingi h äm m asta b L. Mäill e m a p õ h ja lik k u se ja täpsusega, m is v ä lje n d u b m uuseas ka tä h elep an u ju h tim ises p ealtn äh a tä h ts u s e tu te le lausetele ja fraasid ele k o m m en taarid es ja eessõnas. E esti /tõlkekirjanduses on «D aodejingi» ilm um ine k ü l laltk i e ra n d lik sündm us. Ei saa ju öelda, et m eil m õne E uroopa riigi või ra h v a k irjan d u sk i üleliia h ästi tu tv u s ta tu d oleks, Id am aad e m õ tteviisi 'ja ta rk u st esindavaid teoseid on ilm u n u d a a h o o pis vähe. U sun, et viim astel aastatel v ä lja a n tu d R a b in d ra n a th T ag o re i, ' A k u tag aw a R yünosuke ja Ja w a h a rla l N ehru teosed, aga sam u ti k lassikalised k irjan d u sm älestised «D ham m apada» ja «D aodejing» ju h iv a d p arem in i kui m iski m uu m eie tä h e le p a n a v ä ä rtu ste le, m illest me Id a m aade k irja n d u st ig n o reerides ilm a (jääme. M A RT HELM E «RAAMATUID NÕUKOGUDEMAA LASTELE» sellist pealkirja kannab ekspositsioon, mis on välja pandud Moskvas V. I. Lenini nimelise NSV Liidu Riikliku Raamatukogu (Kalinini prospekt 3) näitusesaalis. Näifus, mille korraldajad on peale raamatukogu veel NSV Liidu Kirjastuskomitee ja Üleliiduline Raamatuühing, on pühendatud rahvusvahelisele lasteaastale. Samas on välja pandud noorte kunstisõprade loomingut. Üsna mahukas ekspositsioon annab läbilõike Nõukogude Liidus ilmunud lastekirjanduse paremikust aastatest kuni tänapäevani. Eraldi tutvustatakse populaarteaduslikke raamatuid ja NSV Liidu rahvaste lastekirjandust. Eesti lasteraamatutest leiduvad seal muinasjutukogumik «Tere, tere, tiipajalga», A. H. Tammsaare «Miniatuure», J. Rannapi «Viimane Valgesulg», «Jef- reitor Jõmm», E. Sepa «Kobrulehe kroonika» jt. Sisukas raamatunäitus on lahti 10. oktoobrini, asjahuvilised võivad seda külastada kõigil nädalapäevadel peale laupäeva ja pühapäeva. Järgm ise koguni «Tee pilve alt» («Tie p ilv e n aita») kulus kolm aastat. V ahepeal olin avaldanud proosateose «R a u d - käpad», reportaažliku ju tu s tuse k ü m n e n d i teisel poolel to im u n u d suurest m etallitööliste streigivõitlusest. «Kiila», «K irja n d u sleh e» ja «T u le k a n d ja te» rin g ko n d oli neil aastail tööliskonnaga p id eva lt seotud. Järgisim e am eerika new d eal i aegse ü h iskondliku kirja n d u se ja teatri e e sk u ju sid. M eilgi oli om a teater, L i teraatide M ajas tegutsenud H elsingi töölisteater, kus lavastaja, hing ja edasiviiv põh ijõud oli soome film i säravandekas pioneer, h ilje m ta lv e sõjas langenud N y rk i Tapiovaara. K orraldasim e m uuseas n ä item ä n g u õ h tu id streikija te heaks, k u ltu u ri- ja ku n stiü ritusi, A ten eu m i ku n stikogudes kä ike jne. A lg a tu s raam atu k irju ta m ise k s tuli stre ik ija te lt en d ilt ja m in d peeti so bivaim a ks k irju ta ja k s. K irja sta ja ks v a liti «Kiila». M u lööd otsustati fin antseerida ettetellim iste abil. N eid saadigi sedavõrd, et om a ka va tsu ste teo sta m iseks võisin m õelda m õ n eks nädalaks m u u st tööst kõrvaletõm bum isele. E nne seda tu li m ul siiski tu tv u d a võõraste m iljööteguritega. K ui streik v iim a k s lõppes, m a sk e e risin end juhutööliseks, a bitööliseks, p a lja sja lg seks ja m u l õnnestus pääseda a biliseks H ietalahti ku ivd o k i lih t- tööm eeste rühm a, kehalise töö kõige alum isele astm ele. R ü h m asin seal trü m m ip a a kid e p i m eduses roostet kraapides m õne kuu. T u lin vä lja v a lg u se kä tte ja asusin om a tööle. K irju ta sin raam atu va lm is kolm e nädalaga. See sündis S iuntio p u h keko d u s K iv i F a n kju n ka rsi popsikoha lä h e dal. Selle kirjandusajalooliselt auväärse m älestusm ärgi lä h e dus ei suutn u d m in d siiski m ingil m oelgi m a in im isvä ä rsetele ku n stisa a vu tu stele Õ hutada. E siteks oli aeg peam iselt m a ja n d u slikel põhju stel liiga lü h ike. T eiseks rõhusid m in d ägedalt väljapääsu nõudvad Kiilaiasi m aironqkäiqus. Vasakult: Tapio Tapiovaara, Jenny Pajunen, Arvo Turtiainen, Brita Polttila ja Pekka Syrjä. uued luuletused. M a ei p id a nud end prosaistiks, olin h a ka n u d ju b a isegi uskum a, et olen loodud luuletusi k ir ju ta m a. K u i sel m in u proosateosel üldse m in g it tä h tsu st on, siis ju s t see, et tegem ist on esim e se ja a rva ta va sti veel tä n a p äevalgi ain sa m ingisuguses so tsia listlik-ko llektiivses ü h istegevuses v a lm in u d teosega Soom es, võib-olla ka kogu S ka ndinaavias. Järgm ine lu u leko g u «Tee p ilve a lt» ilm u s keva d el 1939, sa m u ti «K irja n ik e K irjastuse» kaudu. K ä sikiri oli tõepoolest läbi kä in u d kõ ik a u to riteetsed kirja stu sed, aga ta g a silü kka - m isk irja d olid e ra n d itu lt tõ r ju va d. M õnel ei olnud ju st sel h etkel võ im a lu st luule k ir jasta m iseks, plaanid olid juba koostatud ja leidus nii p a lju teisi teen eka id u u stu ln u k a id. H indasüi vä h em a lt selliste äraü tlem iste a sja likkust. Teisel oli jälle ü tle m ist m u lu u letu ste vorm i kohta. See ei olnud ra huldav, see o'i k o h m a ka lt n u r geline, selles p u u d u sid n ü ü d isaegse kõrge tasem ega luule tu n d lik k u s ja veetlus, nagu ka a lu ka lt teatati. K olm as k u u lutas otsekohe, et vabandage, ku id olete tä ieliku lt eksin u d, luule ei ole teie ala. Kulus kaksküm mend viis aastat, enne kui kirjastajate poolelt sain neid kirjastamishaavu lõplikult tervendavat salvi. Ühe mõjuvõimsaima kirjastuse osakonnajuhataja tunnistas mulle hämmastavas avam.eelsushoos: «Kui olen kunagi teinud kirjastamisvea, siis seekord; kui lükkasin tagasi kogumiku «Tee pilve alt». See oli aus ülestunnistus, m il «Kiila» 40. aastapäeva tähistam ise luuleõhtul a. Vasakult: Elvi Sinervo, Arvo Turtiainen, Brita Polttila, Atos Virtanen, Irja Hagfors, Mauritz Nylund. lest veel praegugi pean lugu. Ü ldiselt te k ita b a ja leh ekriitiku habem enuga kõige ro h kem p in d m isi haavu, m is p a ra n e vad ru ttu, ku id k irja sta ja riisikas võ ib ühel hoobil lõplik u lt tappa. Ise pean «T eed p ilve a lt» ü h eks om a p a rem a ks koguks. See on te r v ik lik. Selle ained ka sva va d vä lja sam ast ü m b ru sest, on sam al taustal ku i e sik kogu om a dki. E nt om a ilm elt on kogu m itm ekesisem. Seal on ro h kesti ka in tiim seid is ik lik k e tu n d eid, m ida m u id u om a tolleaegses luules p ü ü d sin vä ltid a või igal ju h u l m itte rõhuta d a.' Ma pole kunagi tu n d n u d k iin d u m u st niisuguse luule vastu, m illes luuletaja isik lik ham bavalu, om aenda im eeldiv sügelus esitatakse m aailm a tä h tsa im a sü n d m u se na. N iisugune luule on sageli ü litu n d lik u h ü b riid i vohava isetea d likku se vili. M ind in n u sta va d ro h kem üldised, ü h e sugused haavad ja vigastused: sõjad, näljad, m aailm a tä itev, k õ iki a h istav ka itse tu stu n n e. L u u leta ja n a leian end sageli a ru tlem a st, kas luule võib olla. m ingil viisil abiks selle kõige vä ltim isel, leevendam isel. A m m u olen loobunud k u ju tlu sest, nagu võ iksin ju s t n im e lt mina om a lu u letu steg a ses suhtes midagi- korda saata, aga kui m õ tlen kirja n d u sele tervikuna, m a a ilm a kirja n d u sen a, parimale ja vä ä rtu sliku m a le selles, saan m inagi, vähe jõulise väikerahva vähe jõuline luuletaja, ju lg u st jätkata, edasi rassida. «Tee pilve alt» oli üks niisugune katse. Kogumiku lehekülgi läbib läheneva maailmatulekahju, Teise maailmasõja ähvardus. Mu luule, eriti algperioodi luule puuduseks on sageli peetud, et selles esineb nii harva individuaalset, omaeifäa intiimtundeid, mis vahest ehk pääseksid ligi ü k sildasele inimesele. (Jäi % 21. september a. % nr. 58 (1865)

8 L e o Gens h in d as te rv ik p ilti v ä lja p a n e k u st k ü lla lt ek lektiliseks. T a rb e k u n st elab kõneleja a rv a te s läbi m in git m u rran g u p erio o d i, kus k õ rv u ti e k sisteeriv ad m itm esugused su u n ad ja taotlused, otsides n ag u teed uude a renguetap p i. O m am oodi peegelduvad selles k irju s pildis ta rb e k u n stia la se teo reetilise m õtte ebaselged ja v aield a- v ad k i seisukohad. K ui 60. a a sta te k esk p aik u tõ steti rõ h u ta tu lt esile unik aalse ta rb e k u n sti p u h td ek o ratiiv seid v ä lje n dusvõim alusi ning h a k a ti seda k u n stiala k äsitam a looja vaba fan taasia m ä n g u v äljan a, kao tas ta rb e k u n st p alju om a fu n k tsio n aalsu sest. T rad itsio o n ilisele ta rb e k u n stile v a stu k a a lu k s tek k is p u h td e k o ra tiiv n e n äitu sek u n st, m is taotles m õju avald a d a k u ju ta v a le k u n stile om aste võtetega, sa a v u ta m a ta enam a sti siiski selle tu n n e tu slik k u m õ ju jõ u d u. S eesuguse, ka o rgaaniliseks n im etatu d su u n a v ilje le ja d ju s tk u i ei usu, et om a a ja esteetilisi ideaale võib v ä ljen d ad a ka selgete tän a p ä e v a ste rü tm id e n ing fu n k tsio n aalse vorm iga. L eidub te o reetik u id, kes tarb ev o rm id e loom ise jä ta v a d üksnes d isain i asjaks. M änglem ist m eelev ald selt v o h av ate vorm idega ja ek lek tilist stilisatsiooni retro v aim u s k a ja s ta b kõneleja a rv a te s ka kõnesolev n äitu s. V iim ane ei p iird u üksnes ta rb e k u n stig a, vaid u la tu b k ir jan d u sse, k u ju ta v a sse k u n sti n in g m u jalegi. N ostalgilise m in ev ik u ig atsu se alu sek s on o salt a la te a d lik k i v astuseis tsivilisatsiooni n iv elleeriv ale toim ele, a rv a s kõneleja. K uid n äitu sel on siiski ju b a m ä rg a ta v ka usalduse tä rk a m in e tä n a p ä e v a selt lakoonilise ta rb e v o rm i esteetilistesse võim alustesse. See suund, m ida tin g lik u lt ka d isain e rlik u k s võiks n im e ta Teist kuud on Tallinna näituseväljaku peapaviljonis avatud kolme Balti liiduvabariigi tarbekunstinäitus. Huvi väljapaneku vastu on olnud suur. Selle aja jooksul cn ekspositsiooniga tutvunud külastajat. Eesti NSV Kunstnike Liidu juhatuse ja tarbekunstisektsiooni korraldusel toimus m öödunud nädalal näituse arutelu, millel osalesid Eesti, Läti ja Leedu kunstnike ja kunstiteadlaste kõrval kolleegid Moskvast ja Leningradist eesotsas NSVL Kunstnike Liidu sekretäri, Kunstide Akadeemia presiidiumi liige Konstantin Roidestvenskiga. Balti vabariikide maalijate ja graafikute ühisesinemistel on juba pikaajaline traditsioon, mille tulem usena Vilniuse ja Tallinna triennaalid on üleliidulises kunstielus om andanud püsiva tähenduse. Tarbekunsti on senini koos eksponeeritud ainult Moskva Kesknäitusesaalis kõiki kunstialasid hõlmavatel regionaalsetel väljapanekutel, viimati aastal. Arutelul avaldati lootust, et praegune näitus Tallinnas paneb aluse uuele kunstitraditsioonile Baltikumi tarbekunstitriennaalidele. P ärast tarbekunstisektsiooni esimehe Silvia Raudvee ja Kultuuriministeeriumi kunstiosakonna juhataja Jutta Matvei sissejuhatavaid tervitussõnu kokkutulnuile sai sõna ERKI dotsent kunstiteadlane L e o Gens. Kõneleja probleem ne sõnavõtt, mis paralleelselt kunstipraktikaga vaatles viim aste aastate tarbekunstialaseid teoreetilisi seisukohavõtte, andis suuna ka järgnenud mõttevahetusele. Analüüsiti ja vaieldi tarbekunsti arenguteede ja võimaluste üle keskkonna kujundam isel ning oma aja esteetiliste ideaalide kandjana. Sõna võtsid kunstiteadlased Dace Lamberga (Läti), Laima Uieskait e-b riedikniene (Leedu), Helene Kuma, Ljudmila Kazakova ja Tatjana Striženova Moskvast. Kokkuvõtte tegi arutelust Konstantin Roždestvenski. m õiste B altik u m i ta rb e k u n st, on näi tusel esinevad koolkonnad k ü lla lt selgelt eristatav ad. P eale rah v u slik e e r i joonte, on E esti ekspositsioon kõige vaoshoitum, o rien teerib ehk rohkem põhjam aadele. Leedu ja L äti seotus üleliid u liste su u n d ad eg a on selgem. H elene K um a a rv a te s on seekord siiski tasem elt kõige h ü p lik u m L äti v ä lja p a nek. L eedu ekspositsiooni valik on h ästi te h tu d ja kõrgetasem eline. Ilm ne on k allak m onum entaalsusele. On tu n d a, et sealsed k u n stn ik u d ei tööta üksnes n ä itu ste jaoks, vaid n äevad võim alusi k u ju n d a d a om a kunstig a k esk konda. H elene K um a ja L ju d m ila K a zakova ju h tisid täh elep an u enam iku k u n stn ik e väga kõrgele teh n ilisele m eisterlik k u sele. «Eesti ekspositsioonis võib n äitek s Leesi E rm i, H ilja K ullese, M all T om bergi töödes jälgida, kuidas k u n stilin e k u ju n d ju st te h n ik a k au d u väga tu g e v a lt kõlam a hakkab,» ütles H elene K um a. A ru te lu l p u u d u ta ti m a te rja lid e ja teh n ilise b aasi probleem e. H ädad selles v ald k o n n as on p ü sin u d a a sta te k a u pa peaaegu sam ad. T a rb e k u n st on aga te a ta v a sti niisu g u n e k u n stiala, kus te h noloogilistest v õ im alu stest oleneb e riti p alju. R ohkem kui õ ig u statu d oli L ju d m ila K azakova m eeld etu letu s m eile, et a a sta te jooksul pole v ä lja a n tu d ühtegi m o n o g raafiat eesti ta rb e k u n stn ik e st. T oim etusele a n tu d in te rv ju u s m ärk is akad eem ik K onstantia Roždestvenski, et ta rb e k u n st te rv ik u n a a re n e b p ra e gu N õukogude L iid u s jõ u d salt ja a n n a b h u v itav aid tulem usi. O tsingud Eesti, L äti ja L eedu ta rb e k u n s tis e i e rin e p õ h im õ tteliselt sellest, m ida teh ak se teistes liid u v ab ariik id es. O m etigi jä lg i tak se B altik u m i k u n sti erilise tä h e le p a Vaade arutelu presiidiumipoolele da, k asu tab te a d lik u lt tehisk esk k o n n a nuga, sest siin toim ub kõik väga kõrgel a k tiiv seid n ing jõulisi rü tm e. K õige teh n ilisel tasem el ja tän a p ä e v a ü lesan d eid tä p selt tu n n etad es. «P õhiprob iseloom ulikum aid n äiteid p ak u b sellest laad ist E esti ekspositsioon, e riti lusi. leks tin g im ata v õ tta m in ev ik u ih alem i- leem on ju selles, k u id as om a k u n sti seerib see otsim a uusi v äljen d u sv õ im a ne L ju d m ila K azakova, et seda ei t u Leo R ohlini k eraam ik a ja T õnu R iida Keraamika võtab skulpturaalseid vorme, tekstiilikunst läheneb ühest küljest päeva. K ui k u n stn ik otsib re tro k au d u su u re m a t em o tsio n aalset m õju, s u u n a sena või siis eitav a su h tu m isen a tä n a sp etsiifiliste v ahenditega saavutad a eh ete näol. V iim ane estetiseerib otse maalile, kuid tungib ka aktiivselt ruumi, te h n ik a v a lla st võetud k u ju n d eid. T u le k o n ta k ti m in e v ik u k u ltu u rid e g a, olgu see ta in im hinge k au n i ja hea poole,» ü t mille tõestuseks on kolmemõõtmelised m useks on igati tän ap ä ev asele e lu tu n vaibad näitusel. siis renessanss, m u istsete in k ad e k u n st les K o n stan tin R oždestvenski. «Vorm netu sele v astav ja k au n is loom ing. Traditsioonipäratud tarbekunsti vorm id vm., a v a rd a b see tä n a p ä e v a k u n sti h a a on ta rb e k u n sti keel. J ä re lik u lt on oligi üks teema, mille üm ber mõtteid vahetati. Leo Gens, tunnistades küll selle re t in im ajalo o jooksul loodud k u ltu u ri vormiprobleemid tarbekunstis sisu parema edasiand N im etatu d su u n d ad e k õ rv al eritles k õneleja n äitu sel töid, m is om a ta o tlu s näituse mitmete mahuliste vaibakomposit- kontekstis. sioonide huvitavaid dekoratiivseid ja ru u K äsitledes rah v u slik e trad itsio o n id e mise probleem id. V orm i m eiste rlik v ald am in e o ts u sta b kõik. Seda te lt püsiv ad e rin e v a te k u n stid e p iirim ail. L äh tu d es küll k u ju ta v a k u n sti ga kaugete seesuguste eksperim entidega mi organiseerivaid omadusi, leidis, et lii ed asik estm ist p raeg u ses tarb e k u n stis, v õtetest, need tööd sam as nagu eitav ad ei peaks mindam a. Gobelään on siiski to etu s Helene Kuma kõigepealt m õistavad B altik u m i ta rb e k u n stn ik u d kõigepealt seotud seinaga; kui vaip tungib E esti ekspositsioonile ja e riti v a ib a - väga täp selt ja selles plastika), värvi, neid. E sitatak se m itte a sja en n ast, vaid ruumi, jääb inimesele seal kitsaks. Sama kunstile. Periood, kus seost ra h v a k u n s fa k tu u ri, m a te rja li om aduste täpses selle k u ju tist. E n am asti liitu b sellega lugu on suurte nahast kompositsioonidega. Need võivad anda huvitava dekoratiiv tig a m õisteti etn o g raafiliste m otiivide tu n n etam ises on nende tu g ev u s ja m ingi te a tra lise e ritu d või m än g u lin e se efekti, kuid nahk mõjub kõige parem i ja elem en tid e otsese ülek an d m isen a ju h tiv osa n õ u k o g u d e ta rb e k u n stis. O n elem ent. T ugevam on m a in itu d su u n d ni siiski traditsioonilistes vormides. Vastu n ü ü d isk u n sti, on jä ä n u d selja ta h a. vaieldud, kas ta rb e k u n st võib em a v ä l L äti ja L eedu ekspositsioonis, kus sel vaieldes leiti, et kõik sõltub konkreetsest Sellel näitusel esinevad kujundaja tahtel ühes ja sam as saalis kõrvuti 4 vaiba- jen d u sv o rm id es läh en eda k u ju ta v a le m oel on k o h ati s a a v u ta tu d silm ap aistv aid d ek o ratiiv seid tu lem usi. kunstnikku, kelle looming dem onstreerib kunstilisest tulem usest ja sellest, kuidas m ahukad kompositsioonid on sisearhitektuuriga seostatud. Helene Kuma: ruum i ilmekalt rahvusliku loomelaadi avaldusi positiivne ten d en ts, sü n teesitaotlu s on k u n stile või mitte-. A rvan, et see o n M itte küll e riti arv u k as, k uid väga list vaibakunsti on harrastatud vahelduva tänapäevakunstis. Lea Valteri vaipade koloriit ja kujundid on eksimatult rahvusli p raeg u ü le m a a ilm n e k u n stik u ltu u ri olu lin e n ä itu se kogupildis on nende huviga. Aastatega on see mood taandumas. Aeg selekteerib välja selle, mis pole probleem. K õik inim ese' vaim se m õ ju s k u n stn ik e osa, kes o tseselt ja v a rja m a kud. Tulemus on veenev, kuid range ja antud tarbekunstialale omane. Kuid juba natuke liiga külm. Anu Raua seotus rah tam ise v ah en d id otsivad om av ah el k o n tu lt läh tu v a d ra h v a k u n s ti tra d itsio o praegu võib öelda, et eksperim endid uute vakunstiga on seda laadi, mida ei am m u ta k ti. P ro b leem tek ib jällegi siis, k u i nist. E esti ekspositsioonis esindavad seda su u n d a kõige tä iu slik u m a te k u n sti- konkreetselt ühtegi motiivi, ei kasuta rah- vorm idega nahakunstis on eesti selle aia ta m uuseum ieksponaatidest. Ta ei jäljenda kunsti huvitavam aks m uutnud. ta rb e k u n stn ik ei v ald a küitailt tä iu slik u lt vorm i, m is sisa ld a b s u u rt em o t vakunstielemente, kuid tabab rahvuslikku tu lem u steg a E lgi R eem ets ja A nu R aud. L aim a Q iesk aite-b ried ik n ien e a rv a joont olemuslikult kogu emotsionaalses ja sio n aalset v ä ä rtu st. K a seesuguseid tö id Seesuguse liigitusega nõustusid ka tes võiks m õiste dekoratiivne vaimses rikkuses. Noor kunstnik Tiiu leidub näitu sel. Mis retro sse p u u tu b, jä rg n e n u d sõ n av õ tjad. P robleem e te k i tarbekunst asen d ad a k u n s t i 1 i- Laur lähtub veel rahvakunstielem entidest, kujutab etnograafilisi esemeid, kuid siis on siin k ü sim u sed um bes sa m a tas, nagu ta ^ b e k u n stia la ste s m õ ttev a s e k eraam ik a, m etalli, te k stiili jne. kohati jääb puudu hingestatusest. Elgi Reemets on ise pärit rahvakunstim eistrite pe k u n stn ik m eile vahendab.. K ui re tro - laadsed. K õik o len eb sõnum ist, m ida h etu stes ikka, p u h td ek o ratiiv se ja m õistega. K õneleja m eelest tõestab tarb elise v ah ek o rd loom ingus. L a i m a p ra k tik a, et ta rb e k u n sti u tilita a rn e rest. Kogu tema m aailm anägem ine ja kujundlik mõtlemine on nii ürgselt rah v a i e s k a i t e-b riedikniene k a it- fu n k tsio o n on siird u m as tö ö stu sk u n stile ja disainile: tö ö stu sk u n stn ik u d, kes oma vaipade teema ka kirjandusteosest, u la tu v a t esteetilist inform atsiooni, on stiilis k u n st k ätk eb k o n ta k ti v a ra sem a kunstist läbi imbunud, et ta võib võtta te k u ltu u rid eg a, k a n n a b läbi aeg ad e seski om a sõnavõtus k u n stn ik e õigust lu u a ükskõik m is m a te rja lis ja vorm is. igapäevases töös k av an d av ad ta rb e v o r- tulem us on siiski ehtsalt rahvakunstipä- Ü kski stiil ega žan r ei tohi olla p õ h i m e, esinevad p a ra lle e lse lt n ä itu ste l rane. tem a em o tsio n aaln e m õ ju s u u r ja tu le Läti ekspositsiooni rahvuslikku om apära m us v äärtu slik.» m õ tteliselt p iira tu d, m ä ä ra v a d on ü k s p u h td e k o ra tiiv se te kom positsioonidega. nägid kõnelejad väljenduvat üldkolorii- N äitu s te rv ik u n a, a rv a s akad eem ik nes loom ingu esteetilin e tu lem u s ja K ah e iseseisva h a ru k u ju n e m in e tr a d itsioonilise ta rb e k u n sti rü p es on ilm ne, nis. Erinevust kõigi kolme vahel kõige dis. Leedu oma erilises lüürilises alatoo R oždestvenski, k u ju n e s tä h tsa k s sü n d sotsiaaln e v ajalik k u s. Ta tõi võrdluseks pealt siiski tegelikkuse interpreteerim ise m useks N õukogude L iidu k u n stielu s ja aasta ü leliid u lise k e ra a m ik a n ä itu jä re ld a s kõneleja. erinevas psüühilises laadis. v äärib, et seda n ä h ta k s ka M oskvas, se V ilniuses, kus m eelevaldne m äng P u u d u ta d e s retrom oodi ta rb e k u n stis, Ju b a sisseju h atav as sõnavõtus ju h tis L en in g ra d is ja teistes liid u v ab ariik id es. m a te rja lig a n in g p u h as v o rm iek sp eri- leidis L eedu esin d aja n ag u ka hiljem Leo G ens tä h e le p a n u sellele, et kuigi m ent, h u v i vab a p la stik a võim aluste H elene K um a ja M oskva k u n stite a d la ü leliid u liselt ek sisteerib ju stk u i kogu ELLE ANUPÖLD v astu olid tu n ta v a d. T än asek s on jõ u tu d a re n g u s astm e v õ rra edasi. K u n stn ik u v o rm iek sp erim en d id seostuvad m ingi filosoofilise m õ tte või üldm õ istetav a idee v äljendam ise p ü ü dega. K ui le e MEIE MATERJALE JÄLGIDES d u lan n a K a rk a ite loob k eraam ik as kom positsiooni «M aailm on m eie k o du», siis k ehastab see m õ tet rik k ast, 17. augustil avaldasim e SV-s foto, millel omalt poolt, et ennekõike oleks skulptuur Edasi on vastuse autori m ureks, et paljudel juhtudel ei pea Tallinna asutused ja k u id om a ta sak a a lu s h a p ra s t m aailm ast, võis hotelli «Tallinn» õuel prügihunnikute tulnud katta ikkagi kunstiteose hoolika m ida m e kõik p eam e hoidm a. Saim a ja põõsaste vahel näha J. Kirsi arm etus hoidmise huvides. Sm. Karofelt teatab, et ettevõtted, kellega lepingud nende valduses olevate ajaloo- ja kunstimälestiste seisukorras dekoratiivskulptuuri «Istuv õu saab lõpliku ilme ning skulptuur õige Sõm eri d ek o ratiiv n e k eraam ik a v ä lje n naine». asukoha orienteeruvalt k. a. septembri hoidmiseks sõlmitud, hooldusnõudeist d ab a rm a stu s t looduse ja m aailm a v a s Toimetuse kriitikale vastasid hotelli direktor K. Karofelt ja Tallinna Linna Sm. Järvis annab oma vastuses kõige lõpuks. ning -kohustustest kinni. tu, T iiu L assi om a o p tim istlik k u loodusefilosoofiat jne., jne. taja T. Järvis. Sm. Karofelti kirjast Tallinnas on tehtud ajaloo- ja kunstimä- nas on ainult kaks palgalist töötajat, teeb RSN Täitevkomitee k ultuurvalitsuse juhapealt ülevaate ulatuslikust tööst, mida Et kultuurim älestiste kaitse osakon X X sa ja n d ile on iseloom ulik m itm e selgub, et seoses olüm piaregatiks valmistumisega toimuvad hotellis praegu ulatus sellega tegeleb aastast Tallinna te töö eriti raskeks ja keerukaks. Vastu lestiste arvelevõtm iseks ning teatab, et seesugune kultuurivõhiklus nende inimes suguste k u n stiliik id e k irjanduse, likud rekonstrueerim istööd. Seetõttu on Linnamuuseumi kahe töötajaga kultuurimälestiste kaitse osakond. tuurim älestistesse on aga juba eraldi teetustundetu suhtum ine arvelevõetud kul m uusika, k unsti, k o reo g raafia jne. siseõu ajutiselt m uudetud ehitusplatsiks üksteisega põim um ine ja u u te v ä lje n (kust meie fotograaf unustusse jäetud Sm. Järvis leiab, et kultuurim älestiste ma, mille juurde toimetus toodab tagasi dusvõim aluste tek k im in e erin ev ate skulptuuri leidiski). «Viga seisneb selles,» kaitse organiseerimisel on teha veel väga tull 3. kirjutab K. Karofelt, «et olgugi kinnine palju. Naqu selgub, võttis kultuurim älestiste kaitse osakond alles pärast ajalehe- k u n stid e p iirim ail. Sellesse protsessi on siseõu ja olgugi ajutiselt kõrvale tõstetud, tulnuks skulptuur võimalike kõrval kriitika ilmumist J. Kirsi «Istuva naise» T. Järvise kirja põhjal võib arvata, et liitu n u d ka ta rb e k u n st, m is otsib kontak ti k u ju ta v a k u n sti, a rh ite k tu u ri ia pilkude eest kinni katta. Nüüd on sae lõpliku koha saab J. Kirsi kõnealune dekoratiivskulptuur siiski aasta kevadel, kui valmib hotelli siseõue uus pla arvele. Septembri jooksul sõlmitakse valtehtud ja asjaosaliste tähelepanu nende dajaqa kaitsekohustus, milles fikseeritakse k..;.'.j m uusikaga. K u n stn ik k u p ro v o t neering. kultuuritule talitusviisile juhitud.» Lisame nõuded skulptuuri hoidmiseks. 8. lk. nr. 38 (1865) 21. september a. <$

9 «Sirbis ja V asaras» nr. 37 (14. IX 1979) k irju ta b M ai Levin: «Mujal on biograafilisel žanril pikaajalised traditsioonid, meil on see traditsioon suhteliselt noor ja nõrk. See ei tähenda, et loeme André Maurois'd või Stefan Zweigi, meie küpsust kõnesolevas žanris näitab see, kuidas võtame vastu Jaan Krossi Sittow'd ja Kölerit, Endel Nirgi Laikmaad või Mark Soosaare Viiraltit. Ühelt poolt ei rahulda meid enam oma suurkujude esitamine kurguni kinninööbitud paraadm undris, teiselt poolt tekib meil seoses paraadm undri kõrvaleviskamisega mitmesuguseid komplekse...» Sellesse p in g e ritta lisaksim e ju lg elt E d g ar V iiese ro m an tilise K öleri, v õ itleja ja u n ista ja, kes ä rrita b tra d itsio n a - liste K öleri isiksuse n ü ü d istõ lg en d u - sega. U u en d aja n a tu li E dgar V iies m eie sk u lp tu u ri p aark ü m m en d a a sta t tagasi. V iies tõi noil a a sta te l võrdlem isi k onservatiivsesse ja igavavõitu sk u lp tu u r i loom ingulise ek sp erim endi, s u u nas sk u lp to rite täh elep an u ru u m i-v o r- m i-m a te rja li seostele, an d is tõ u k e m eie v a rju su rm a s ek sisteeriv ale d e k o ra tiiv - j sk u lp tu u rile, tegi reljeefe T a rtu k a u bam ajale, T allin n a 21. keskkooli v õim lale, lõpetas kohviku «Pegasus» k eerd - tre p i elegantse dek o ratiiv v o rm ig a, p a i g u tas «M arati»-esisele h a lja sa la le m oodsa aiaskuliptuuri. A jalises p erspektiivis on need tööd k ao ta n u d p alju om a värsk u sest, aga nad olid te e d ra ja v a m õjuga ja sëllistena on nad lä i nud m eie k u n stilu k k u. E d g ar V iiese p erso n aaln äitu sel R iik likus.k unstim uuseum is on esitatu d h u lk dek o ratiiv se k allak u g a sk u lp tu u re, dom ineerivad siiski in tiim sem at laadi olustikullised kom positsioonid, sam u ti portreed, anim alistik a. Esim esel pilgul tu n d u b, et stiiliü h tsu st on tem a loom ingus rask e leida ja aasta st p ärin ev ad p eh m elt voolavate vorm idega p u u sk u lp tu u rid erin ev ad m ärk sa 70. a a sta te esim ese poole tu - medailt h õ õ g u v atest k o m p ak tsetest p ro n k sk u ju d est, need o m akorda v iim a se a ja ra h u tu te st, o m apäraselt seo stu vate, p aisu v ate ja e en d u v ate p in d ad e ga kipstöödest. P u u d u k s nagu p la stilise idee ühtsus, m ida m e nii p ingsalt otsim e sk u lp to rite loom ingust. O m eti see ü h tsu s eksisteerib, a v a ld u des k u n stn ik u locm ingum eetodi ü h ts u ses, mis läbib kogu näitu st. V iies loob seeriaid aastal dolom iidis, siis puus, edasi pronksis, lõpuks kipsis. Iga kord p ü ü ab ta uudse p lastilise idee v äljen d am isek s m ak sim aalselt k asu tada erin ev ate sk u lp tu u rim a te rja lid e k u n stilisi võim alusi. S iit h a k k a b v ä lja k asv a m a vorm ikontseptsioon, m is om andab sisulise kõla ju b a k onkreetses teoses Seda v äid et tõ estab ja a. loodud p u u sk u lp tu u rid e an alü ü s. N i m etagem locm askuliptuure «Idüll» ja «L aulvad linnud», sam u ti «A rlekiini ta rts u» ja nendega kau d selt seotud «P esu k u iv atajat» ning m o n u m en taal set, jõ u list «Eepost». N eid teoseid ü h en d ab lü ü rilis-ro m a n tilin e lä h e n e m ine teem ale, puu te k stu u r on vähem oluline kui v ä rv hele- või tu m e - pruuin. See laseb vorm e kokku seada su ju v as ja k ü llaltk i liik u v as rü tm is, dek o ratiivse siluettm õjuga ak tiiv selt tu n gida üm b ritsev asse õ h u ru u m i. V iies saav u tab otse m u sik aalse plastilise terv ik u, jä ta b ära ebaolulisi detaile, säilitades n a tu u ri k o n stru k tiiv se k a r kassi. H äm m astab oskus seostada v o r m e, ü h endad a neid te rv ik lik k u liik u - m ism otiivi nõnda, e t liik u m ist a lu s ta nud detaili ju u re st m o tiiv i are n d u st jälgiv silm jõ u ab su ju v a lt algusse ta gasi. Seda tu n n e ta m e jõ u jo o n te ja p in - EDGAR VIIES. «PROHVET» (KIPS, 1979) dade harm oonilises seostum ises nii d ü naam ilise «A rlekiini» kui ka k o m p ak t se «P esu k u iv ataja» punul. Seda teoste g ru p p i tah ak s v õ rreld a viim astel a a sta te l valm in u d k ip ssk u lp - tu u rid eg a «P rohvet», «Küünlavalgel» ja «R utt». S iin n ä ita b V iies, m illised rik k a lik u d kunstiv õ im alu sed p eituvad sellises tä n a m a tu s m a te rja lis nagu kips. V õib-olla a in u lt vähesed m eie sk u lp to rid, eesk ätt ehk Ülo õ u n, su u d av ad kipsi p an n a nõnda elam a, nagu seda teeb E d g ar Viies. S eesugust oskust tä heldam e ju b a tem a varases, a a s ta «T ü tarlap se peas», m illes.m odelleerim islaad rõ h u ta b kip sip in n a otse ideaalset siledust. V irtu o o slik u lt k a su ta b V iies.kipsi võim alusi groteskses «P ruudis» (1976). O m eti.m oodustavad aja liselt v iim ased tööd tem a locm es uue kvaliteedi. N äiliselt im p ro v isatsiooniline, väga liik u v m a te rja lik ä situ s rõ h u ta b m otiivi d ü n a a m ik a t ja pinget. V õib-olla on teosed, nagu K ö leri fig u u r V ilja n d i lin n ale (1976) ja F rie d e b e rt T uglase p o rtreeb ü st (1977), (m õlem ad pronksist) a v anud tee uuele käsitluslaadile. N äitusel ek sp o n eeritu d T uglase b ü st erin eb p ositiivselt k irja n ik u v arasem atest p o rtreedest m ingi väga täp selt ta b a tu d sisem ise s a rn a su sega. R istlevad k o n tu u rid, ra h u tu d pinnad, k itsad õlad, kogu b ü sti v e rtikaalsus rõ h u ta v a d v aim su st, m õ ttelen du, sam as aga ak tsen tu e e riv a d ta k titundeliseilt iroonilist m uiet. Võiks isegi v äita, e t ra fin e e ritu d, eleg antn e m o- delleerim islaad ja kom positsioon on kooskõlas m odelli k a ra k te ri põhiolem usega. K a pronksskuliptuurid jagunevad n äitu sel nagu k ah te g ru p p i. E sim est iseloom ustab võib-olla kõige p arem in i aastal v alm in u d «M ägisokk», teist aastag a d a te e ritu d «Sarv estu m i- ne», m is läh en eb kontseptsioonilt eespool m ain itu d k ip ssk u lp tu u rid e s a r ja le. «M ägisokus» võluvad üld istav, h a r m ooniline vorm ik äsitu s, õilsasse, v a n a m e iste rlik u lt töödeldud pro n k sip in d a lõikuvad o rn am en taalsed triib u d «S arvestumiine» on parad o k saaln e: g ro te sk ne, a k tiiv n e stiliseerin g on ra ja tu d kullato o n iliste ja tu h m id e tu m e d a te pindade ko n trastile. Iga uus m a te rja l sü n n ita b uusi k u n stiefek te. S eda võim e tä h e ld a d a a a sta ra u a s k e evitatu d s k u lp tu u rides, aasta d o lo m iitsarjas, e riti õ n n estu n u d on «K irju pan ter». Selles, et iga seeria on ü p ris iseseisev ja eri neb stiililt teistest, a v ald u b sk u lp to ri m eisterlik k u s, kes oskab igale uuele ülesandele läh en ed a loovalt ning eelarv am u ste ta. Võib-olla et eriajaliste ja mitmesuguse kontseptsiooniga tööde esitamine loob mulje katkendlikust, ebaühtlasest arenguteelt. kus hoogsate tõusuperioodide vahel avalduvad loomingulise aktiivsuse languse tunnused seda sageli). (personaalnäitustel jphtub Ometi, üksiktööde puhul säärast muljet ei telki. Siin on tegemist ehk psühholoogilist laadi teguritegagi. Oli periood, millal Edgar Viiesesse suhtuti teatavate reservatsioonidega. Siis tuli üldine tunnustus, aga alles seejärel, kui ka teised, esmajoones noorem ad olid uued loominguprintsiibid omaks võtnu:!. Niisugused kunstnikud nagu Jaak Soans, Mare Mikof, Ülo õun tõmbasid kriitika tähelepanu endale ning jällegi oli Viies pisut tagaplaanile jäetud. Kõik see pidi kajastum a kunstniku loominguaktiivsu ses. K ui olla avam eelne, siis m õ ju b ehk E d g ar V iiese k u n st om a julgusele, isegi p arad o k saalsu sele v a a ta m a ta kohati p isu t akadeem iliselt. Ta läh en eb prob leem ile nagu m atem aatik, kes la h e n dab keeru lisi ülesandeid. V õib ella tu leks k a su k s v ah etu m su h tu m in e lä h te m aterjalisse, isegi im p rovisatsioonilisus. M itte e tte k a v a ts e tu d ja näiline v ab ad u s, v aid tõeline kergus, m is lee v endaks k u n stn ik u m õnedes töödes tu n ta v a t pisu t ra sk e p ä ra st, a n a lü ü ti list su h tu m ist n a tu u ri. V iim ased, loodud sk u lp tu u rid aga a n nav ad tu n n is tu s t seesm isest liik u m i sest, ju lg u sest, hoost, m is lu b av ad e n n u stad a a la n u d v ilja k a loom inguperioo di edasist sü v en em ist. OTTO TAMMERAIU OSA EESTI METALLIKUNSTIS Nelikümmend aastat tagasi puudus eesti metallehistöös ühtne koolkond ja kunstnike arvgi oli väike. Ometi said mõned neist Nõukogude Eesti metallikunsti koolkonna suunajoonte rajajaiks, eeskätt Ede Kurrel, aga ka Adamson-Eric. Tolleaegse metallehistöö üldpildis oli ehk veelgi esileküündivam Otto Tammeraiu kunstnikuisiksus. Otto Tammeraid (1936. aastani Tannebaum) sündis 75 aastat tagasi 23. septembril Tallinnas a. kevadel lõpetas ta Tallinna Kunsttööstuskooli puuvoolimismeistri nimetusega. Haridusministeeriumi stipendiaadina täiendas ta end aastal Saksamaal Krefeidi Käsitöö- ja Tarbekunstikoolis ja Bad W arm brunni Puunikerduskoolis. Esimesel üle-eestilisel ta r bekunstinäituse! aastal, mille korraldas tarbekunstnike koondis «Dekoor», pani Otto Tammeraid välja puuvoolis animalistikat, ühe intarsiatehnikas ehtelaeka ning kaks vasknõu. Tolleaegse Kunsttööstuskooli iseärasusi oli võimalus õpingute vältel om andada teadmisi mitmelt erialalt ja O. Tammeraidki oli puuvooli kõrval tutvunud m e tallikunstiga. See tarbekunstiharu saigi hiljem talle peamiseks tegevusalaks. Ilmselt mängis siin kaasa pooljuhuslikult alustatud etnograafiliste ehete kogumine. Peatselt oli O. Tammeraiul Eesti suurim rahvapäraste ehete erakogu, millest ta osa müüs Eesti Rahva Muuseumile, praegusele Eesti NSV Riiklikule Etnograafiamuuseumile. Otto Tammeraiu loomeperioodi kulminatsioon langes aastate teise poolde ning esimesse nõukogude aastasse. Põhiline esinemine näitustelgi toimus aastail , mil ta esialgu eksponeeris kõrvuti uusloominguga ka etnograafilisi ehteid a. RaKü kuuenda näituse puhul Otto Tammeraid. Ehistaldrik (1937) peatub Rasmus Kangropool «Päevalehes» pikemalt tema metallitöödel, kiidab nende «arhailust koos moodsa mõtestusega», kuid arvab neis paiguti leidvat «liialt geomeetrilist m onotoonsust ja kuivust». Ilukõnelisem kui siin-seal vilksatavad kiidusõnad on a. rahvusvahelisel käsitöönäitusel Berliinis võidetud aumedal (tasemelt vastab II auhinnale) ehete eest. O. Tammeraiu tegevuse aktivasse tuleb kaheldam atult lugeda tema pedagooqitöö Rngi Kunsttööstuskoolis alates a. sügisest. Tolle kooii senisesse küllalt feminiinsesse metalliosakonda tõi tema tegevus uusi, jõulisi jooni, mis avaldus eriti tolleaegsete kunstiõpiiaste tehtud õõnesvormi- ja valgustikavandites. ARHIDEKTUURIUUDISEID M aailm a esim ese kosm onaudi sü n n i lin n G ag arin saab k au n eim ak s rajo o n i- keskuseks. On k in n ita tu d eh itu steg ev u se ja h e a k o rra stu se k o m pleksplaan, m is näeb lin n as ette p õ h jalik k e ü m b e rk o r rald u si. E h ita ta k se k u ltu u rik e sk u s, kesm o n au tik am u u seu m, p ioneeride palee su u re basseini ja staad io n ig a, sp o rd i kom pleks ning «In tu risti» hotell. On ju b a a la n u d P e e te r I allee. K eskpargi n ing m itm e sk v ä ä ri rek o n stru eerim in e. S am u ti on V ene N FSV K u nstifondiga sõlm itud leping ühisk o n d lik e hoonete, tä n a v a te ning v ä lja k u te k u ju n d u se v ä l jatöötam iseks. * T õhusaid kogem usi on m osk v alastel s u u rte m aiad e p aig astn ih u tam isel. A lates aasta st, m il asu ti p ealin n a rek o n stru eerim isele, on asu k o h ta v a h e ta n u d p alju hooneid (ka M ossoveti m a ja), ilm a e t elan ik u d v ä lja oleksid p id a n u d kolim a. M ööda G orki tä n a v a t asu b 34 m e e tri D ikkusele teek o n n a le ajaleh e «T rud» to n n i k aalu v ajalooline hoone. See on kesk lin n a u u e re k o n stru e e rim ist uihina e sirä n d u r. K okku v a h e ta b seekord a su k o h ta ü le 40 m aja. * * M oskva a rh ite k tid on tu ln u d m õ ttele ra ja d a m ik ro raio o n id e k esk u ste k a tu s tele aedu, su v ek o h v ik u id ja v a rju lisi p u h k e n u rk i. V astavad p ro je k tid on ju b a te h tu d (a rh ite k tid N. M agidov, E. L av ren jo v a jt.). * Poolas sai eelm ise a a sta p arim a hoone tiitli L cdzi K õrgem P lastiliste K u n stid e Kool, m id a e h ita ti aastail n ing kus on r u u t m e e trit k asu lik k u p in d a ja 330 ü liõ p i last. Õ ppekorpusele on liid etu d m itm ed p av iljo n id, on sk u lp tu u ri-, m a a li- ja g ra a fik a a te lje e d, m etalli-, k laasi- ja m u u d töökojad, n äitu sesaa l, ra a m a tu kogu n ing h ä stisisu sta tu d fo to lab o ratoorium. K ogu kom pleks c-n a rh ite k tu u rse lt v ä lje n d u srik a s n ing m itm eke R ühm Š veitsi a rh ite k te tö ö tab h iig lak a tu ste k allal, m illega k a tta te rv e id v ab rik u id, linnaosasid, lin n u. V älja on tö ö ta tu d k u n stlik u m ikro k liim ag a ark tilise lin n a p ro jek t. K atva kupli d iam eeter on 2 km, kõrgus 240 m. T aolises lin n as saab elad a 15 k u n i 45 tu h a t elan ik k u. P ra e g u k a tse ta ta k se m a k e tti m õõdus 1:200. * L en in g radis asu tak se õige pea e h ita m a Soom e lahe k a ld a le u u t «L enfilani» lin n ak est, m is hõlm ab en am kui küm m e e rio tsta rb e list hoonet 19 h e k ta ril. P e a a u to r on a rh ite k t A. E v erlin g P ra e g u tö ö tav ad ju b a kaks 1200 m : LEO GENS su u ru st võttep av iljo n i. R a ja ta k se ka m oodsaim a sisu stu seg a laborid, teabening a rv u tu sk esk u s, laod ja põneva reljeefig a h iig elp ark n a tu u r i võteteks. * K ahe a a sta jooksul ek sp o n eeritak se A m eerik a Ü h en d riik id e 12 lin n as rä n d Otto Tammeraiu loomingust (eriti viima n ä itu st a rh ite k tid e joonistest, fa n ta a seist tegevusaastaist, mil ta rajas Ahju siatest. ideedest. E sin d atu d on m eie ss tänavasse väikese ateljeetöökoja) on säilinud meie vabariigi mitmes m uuseumis ja n d i 30 s u u rk u ju 130 taieseg a alates aga ka teistes asutustes ja erakäteski üs S a n fe lia st. Le C o rb u sier st, F r. L na palju näiteid. Tema looming on aru W rig h tist ja lõpetades P e te r Cookiga. saadaval kombel nii meie tolleaegse S elline «nägem usliku a rh ite k tu u ri» kutselise tarbekunsti taset kui ka kunstni ku etnograaf iahuvi arvestades üsna n äitu s a v a rd a b k a h tle m a ta e h itu s tugevasti rahvakunstilaadne. Osa töid k u n sti tu n n e tu slik k e p iire, aid ates eriti osa ehteid olid lihtsalt kunagiste m õista k u u lsate a rh ite k tid e taotlusi. ehete tolle aja tehnikasse m ugandatud koopiad. Enamik tema töist aga kannab * küll rahvaloom ingulähedast ilmet, kuift on ometi algupärane. Temalt pärineb mitmeid Iisraeli T ehnoloogiakeskuse k o n k u r julgeid südam ekujulisi sõle uusvariante sip ro je k tist o su tu s p arim ak s a rh ite k tide Schockeri, S havivi ja F ersh tein i om aaegsete populaarsete viikingilaevaga sõlgede üks parem aid näidiseid, kaheksa nurkse õnnetähega ripats ja teisigi eripä ü lih u v ita v töö. H oone on ü h ta e g u m u u raseid ehteid. Rahvuslikku etnograafilist seum. n äitu seh all, raam atu k o g u, su v e ornam enti kasutas ta ka muidu rahva kool ja su h tlem isasu tu s, kus p u b lik u le kunstis tundm atute m etallvaagnate kau nistamisel. Ehkki me ei leia eesti rahva v ah en d atak se tead u se ja te h n ik a sa a kunstist analoogiat O. Tammeraiu rulja v utusi. E hitis on p a ig u ta tu d m ae tip p u test m etallribadest m onteeritud küünla ning koosneb visu aalselt ju stk u i m itm est k eham ist, k elp k atu sest ning sa m jalgadele, on needki oma vaimult kuidag rahvakunstilähedased. Need kahe-, koi me-, viie- ja isegi seitsm eharulised küün m astik u st. K atuseid v aad ates m een u lajalad ehk ongi tal kõige imposantse vad Louis K ah n i sü m m eetrilised kom mad. positsioonid. O. Tammeraiu loomingut võib vaadelda nagu kogu eesti professionaalse tarbe kunsti arengu omamoodi väljendust: see liigub samuti rahvakunsti mehaaniliselt RIBA kuldm edali v ä ä ris eelm isel jäljendam iselt järjest loomingulisemate aastal su rn u d d isain er ja a rh ite k t lahenduste poole. Otto Tammeraiu lühikeseks jäänud loo C h arles Eam es. K ah etsetak se, et talle metegevus (ta suri Suure Isamaasõja aas varem v ä ä rilist tu n n u s tu st ei osutatud. tail Nõukogude tagalas Kamõälovis aastail tö ö tas ta. kerge aastal), samuti pedagoogitöö lubavad teda pidada üheks esimeseks silmapaistvaks m ööbli kallal, m ille fiiberklf3,ärist, vj kunstnikuisiksuseks meie professionaalses alu m iin iu m ist v ariandid e le - iits e la iu metallikunstis. seni viis. Ta oli ka au d "-*v isu aalsete } KAALU KIRME esinem iste e d asiaren d aja. & 21. septemfcer a. nr. 38 {1865jt

10 Hom m e jõuab om a 60 a. juubeliitähiseni staažik as te a t rik riitik ja teatriajalo o lane, k u n stitead u se dokto r K A R IN KA SK, kes 011 «Sirbi ja V asara» k au aaeg n e kaastööline. H uik aastaid teairijälg im ist, k riitik u te g e v u st ning te a triirurim ist täh en d a v ad eelkõige rik k alik k e kogem usi. Sellest läh tu d es k a allpool esitatu d pärim ised. Üä Teis on koos teatriajaloolane ja kriitik. Mida soovib esimene teiseli? Ja mis õieks kasulik teisele? Tõtt Öelda, pole ma end osanud kunagi liigitada teatriajaloolaseks ja ' kriitikuks. Ja kui olla veelgi avameelsem, siis olen alati tunnetanud teatud tõrget kriitikunimetuse vastu. Kui teatrikriitika on ju iseendast küllaltki selge mõiste, hõlmates teatri kui kunstifenomeni analüüsi, arengulist jälgimist ja mõtestamist, olles suunatud niihästi kunstihuvilistele kui ka teaterlastele endile, siis nimetus «kriitik» tundub tänapäeval arhailisena. Kunagine koosseisuline ajalehekriitik, kes kirjutas kõikidest hooaja lavastustest, on meie kultuurielu pildist kadunud. K uid asi pole üksnes ametikohas, Kriitikuroll on saanud nüüdisa ja l teise tuuma ja tähenduse. K u i * nimetaks reda k unsti h a ritu d inim ese s ü dam ev alu k s te a tri kui ühe k u ltu u rio sise aren g u p ärast, m illest k u ju n eb vajadus m õ t teva h e tu seks teaterlaste endi ja nendega, kes la va ku n stist huvito.tud, kas polegi see siis põhiline, m ille pärast k ir ju ta ta kse, teh a kse kaasa k õ ik võ im a likes ü ritustes? «T eatrik riitik u ko h t on teatris,» leiab P eter B rook. V õib-olla oleks täpsem öelda, et tänane te a trik riitik a sünnib igapäevaseid tea trim u resid jagavate in im este sulest, kelle k ir ju tised või (suusõnalised) m õ tte avaldused peegeldavad ku n sti to im et v a stu võ tja le (on ju k riitik ü k s-v a a ta ja ist) ja ü h t lasi su h tleva d lugejatega (teiste teatriva a ta ja teg a või n en d eks saajatega). P ean tu n n ista m a, et m a p o le õieti kunagi p ü ü d n u d en d a m isi selgeks m õelda, m illest see tuli, et pöörasin selja k ir jandusteadusele, m ille k s olin saanud v ä ä rtu sliku e tte v a l m istu se G ustav S u itsu loenoutel, sem inaridel, eksa m itel ja m u id u arutlustes. M inu esim esed tr ü k im u sta s k ir ju tised olid kirja n d u sest. See p o l nu d kriitik a, vaid sel või te i sel puhul m a a ilm a kirja n d u se vaim setesse rikku stesse ta g a siva a ta m in e. T ea trist k ir ju ta m in e ku u lu s sõjajärgsete aastate a ja kirja n ikuteaevusse. K irju ta sin palju, k iiresti ja iseteadvalt. N agu ikka. ku i asja vähe tu n ta k se ja nähtuse olem use m õistm isesse ei k ü ü nita. S ü v e n e n u m arusaam ine või õinpm ini ta rve selleks te k kis kü lla p vist sealtpeale kui P riit Põldroos ü h el D raam a teatri. trepiotsal rääkim ise h e tk e l (tem a asjaajam ised, to i m u sid kõ ik väljaspool ka b in e- tiv a ik u st) suunas.m u h u vi tea trim ^n evikku. Igaks loencu ks va lm istu m in e oli teatri olem usse tu n d m in e, selle a va s ta m in e iseendale, õ v p is in seejuures ise m itu ko rda ro h kem ku i tolleaegsed teatriajaloo eksam eid sooritavad K esti T ea triin stitu u d i üliõpilased. T änapäeval aaa, k irju ta d es eesti te a trik u n sti ajalugu tolleaeasest. m in e v ik u k s saanud aiast, lähenen tookordsele läbi nüüdisaegse tea trim õ istm ise rtrisma. See on väna v a e v a rikas tegevus, sest p id eva lt tu n netan vajadust teatrimöödanikku taas näha. Kirjasõna on säilitanud sõjajärgset keerukat, kuid anderikast loomet aga üpris ühekülgselt. Kuidas tahaks m inevikku vajunut tänase pilguga uuesti üle vaadata! Meie kaasaegses teatrikriitikas on alati kaasas tulevane ajalugu. Seetõttu on teatrist kirjutajate vastutus suurem kui kirjandusteadlastel või kunsti- ja muusikaelu jälgijatel, kelle töös on loomeobjekt püsivalt kättesaadav. H Olete jälginud teatrielu läbi mitme aastaküm ne. Missuguseid omadusi peate selleks professiooniks olulisemateks? kõige E n e se k riitik a t ja võ im et eneses kahelda. T eater elab pidevas iseendalõhkum ise ning uuenem ise protsessis. L avaloom e tsü klilin e m u u tu m in e on lü h enenud seitsm ele-ka - heksale aastale. T ea triku n sti hin d a ja ja analü ü sija peab sellega kursis olem a. T ä n a päeva m a a ilm a tea tri a renguten d en tsid e tu n d m in e, aaa ka m in evik u p ä ra n d ia a ja m öödan iku etappidega kursis o le m i ne p eaks olem a en d a stm õ istetav. K u n st on vid evas u u en em isprotsessis. Uus võib sündida tein eko rd (ja üsna sageli) nõrnana. D ileta n tliku n a g i. P.-E. R u m m o «T u h k a triin u m äng» alaatas 60. aastate te i sel poolel uuetasandilise in i m esekäsitluse m eie kaasaja dram aturgias. J. Toominga. A. K itzb erg i «Enne. k u k k e ja k o i tu» ainetel va lm in u d «Laseb käele suud anda» on p õ h im õ t teliselt suurem a tähendusega ku i tem a hilisem ad kla ssika - tõloendused: k ü m n e n d ite v a hetusele tu n n u slik m õttest.am - p idest la h tik isk u v uudne klas- ika.luoemus sai siit alpuse. N ä h tu sten a on m õlem ad seostatavad üld isem a te a renguten d en tsid eg a n iihästi nõukoru d e la vakunstis kui ka m u ja l teatrim aailm as. 03 Mis teeb teatrikriitiku töö keeruliseks? T e a trik u n sti ainulaadsus. T eater sü nnib igal õhtul uuesti. M änni jä te ja va a ta ja te osavõtul. laa etendus on k o rd u m atu, olenedes m ä n g ija te -tu just ja vo rm ist. N äitleja on laval kuningas. K u id k u n in gas, kelle m ä n a u lü st oleneb neist, kes on teda va atam a tu 'n u d. la a. eten d u s on erakordne k o k k u m ä n g uue publikuga. K unaaise «P o lk o v n ik u lese» (m õeldud on D raam ateatri etendust) v u b lik u reageerincud u latusid rõ k k a v a st n a e rust su rm va ikse a ru sa a m a tu seni. O n üsna tänapäevane, et ühe ja sam a lavastuse e te n dused võ iva d kõ iku d a p in g e lisest va iku sest p iin lik u ig a v lem iseni. T eatri ku nstiloom e avaldub erakordselt uuesti sündivas koosmängus-etenduses. Kaarel Karmi Kihnu Jõnn sai minu meelest täistuule purjedesse kaheksandal etendusel: eriline koosmäng saaliga aitas näitleja üle tavaliselt janupiltides tekkivast iiäsimusest. Oluline on seegi, kas tulla etendusele eelteadmistega loetu-nähtu kujul või koguni varem sadestunud tea trim u l- jetega sama teose esitam ise kohta. Olen tu n d n u d n eil p u h kudel, kuidas m idagi h a kka o sisim as kaasa vaata m a ja kaasa m õõtm a. Eriti siis, ku i v a rasem ad m u lje d on olnud tu gevad. M itm el p u hul on sü n din u d sellistest va a ta m istest n.-ö. k irju ta m a tu d arvustused. V õib-olla ka kõige h u v ita v a m ad arvustused. S est need on olnud vaidlused iseendaga, m illes p õ rkuvad erisugused m u ljed. H äirivalt kaugena tu n d u s m u lle esialgselt «T a n t su a u rukatla üm ber» teatra a l ne lavaesitus. M. T raadi m u l la- ja v ilja lõ h n a lisest ju tu s tu sest saadud lugejaelam us ei ü h tin u d tea trim u ljeg a. Selletaolistes m o n o a ru tlu stes on p ik a peale saan u d Õiguse esialgsele seisukohale va stu va id - lev m ina. K u i võim a lik, lähen e te n d u sele täiesti valge lehena, et m ängida etendusega kaasa esm akordset m ängu. N agu vaatajagi. P ean seda esm a k o h tu m ist hilisem as an alü ü sis v äg a v ajalik u k s. K riitik u v a en la steks on rä n davad kä ib ekontseptsioonid, eriti kui nad tea tu d aastatein terva lli järel uudse ja n o v a a to rliku pähe taas p ä eva valgele ilm u va d. Ja üldse on om apoolsed teatrisse kaasavõeta va d liistu d halvad asjad. N endega m õ õ tm isest ei tule m idagi head vä lja. K u id kaasa nad tikuvad. Sl Kui unistada, mis võiks a peaks teisiti olema? T eater on era ko rd selt k e e ru kas organism. K eeru ku s algab ju b a sellest, et tem as on reeglipäraselt koos k u n stilin e ja m a ja n d u slik-o rg a n isa tsio o n i- line pool, m is on a la tih ti te i neteisest sõltuvad, tihtipeale k o n flik tis k i. S e itsm e k ü m n e n dad aastad on toonud ro h k e s ti kaasa uut, traditsiooniliste k riitik a - ja ajalookäsitluste m õ õ tm eist vä lju va id töid. L a v a k u n sti m itm ea sp ektilised u u rim u sed (sotsioloogilised, sem ioliitilised, p sü hholoogilised jm.) on lisanud uut ja eru ta va t tea tri teoreetilisse k ä sitlusse. O m a ko d u m a istes sinna ka n ti p ü rg iva tes m õ tlem istes olem e alles lapsekingades. K a d estusväärne u u rim isyä li ootab siin ees tulevasi tea.triteadlasi. (Ja siis juba te a triteadlast selle m õiste tõelises tähenduses!) A eg -a ja lt pean silmas üleaedsete kriitikuteuurijate töömaid. Nad on teoorias meist, teatrist kirjutajaist, tugeva sammu võrra ees. Küllap on õigus M. Kaldal ja M. Lauristinil, kui kum bki neist, ehkki erinevast aspektist, juhib tähelepanu teatrikriitika paljusõnalisusele, kirjutiste pikkusele ja käsitluste (etenduste analüüs, tagasipeegeldus) traditsioonipärasele ühelaadsusele. Teada raskus on ju lü h id a lt ja m õ tte tih e dalt k ir ju ta m in e. K u id kü lla p vä h e n e k s p ik a lt-la ia lt k ir ju tam ine, kui la h en eks teine o lu line probleem lavaloom e jä ä d vu sta m in e. Ja lisagem.kohe: en n ekõ ike tulevaste u u rija te jaoks, lavaloom e d o k u m en teerim ises teh a kse ju (eriti P rantsusm aal!) k a d esta m isväärseid asju. K ui ja k sa k s- o ska ks ka m idagi sin n a kanti teha, eks see oleks juba ühe p a kitseva unistu se tä itu m isele lähenem ine. Ja kü lla p sellepärast on m i nu tsu n ftika a sla ste ja en esegi k irju tise d teatrist ülem äära k irjeld a va d n in g selgitavad, sest eks ole seegi jä ä v tea trim u lje ühe lavastuse u n u stu s- seka d u vaist õhtu ist. H Mida põhilist võib anda sotsioloogia teatriajaloo ja kriitika tarvis? T eatri ku i k u n stin ä h tu se sü gavam a m õistm ise. L a v a k u n s ti eripära on, et ta saab sü n dida ain u lt va a ta ja ju u reso lekul. Selles on tolle ku n stiliig i raskus ja võlu. T ea tria kti s ü n n iks on ta rvis m in im a a lselt ü h t n ä itle ja t ja ü h t va a ta ja t. In im est, kes läheb tü h ja ru u m i, ja teist, kes teda jälgib. T änapäeva ku n stite o re e tik u d kä sitleva d te a trit kahe grupi su htlem isena. B rech ti v ä itm i ne, et tea tri olem use m äärab esitam is- ja va a ta m isku n sti d ia lektilin e seostus, on m õ ju sta n u d tu n ta v a lt n ü ü d isa eg set te a trim õ istm ist. T ea triajalugu ei ole ü ksn es la va s tuste ajalugu, nagu võim e le i da va rem a test, tra d itsio o n iliseks ju u rd u n u d kä sitlu stest, va id ühtaegu esitajate ning v a stu v õ tja te koosm ängu a ja lugu. T e a trik u n sti säärase k a hepoolsuse jälg im in e on o lu line n iih ä sti tea triteg ija ile kui ka nende tööst k irju ta ja ile. T eatri ja p u b liku va h eko rd a (ja sellega seotud p ro b leem e) tu n d m a ta jääb tea trist k ir ju ta ja ik k a g i m ingil m ääral puuoksal h õ lju ja ks, kes ei tu n neta m aad jalge all. T e a triin i m este k o k k u p u u d e vaatajaga on otsesem. K a lih tsa lt v a a t luse ja kogem use abil tu n n e ta ta v. L ava ja saali vahelise su h tlem isp ro tsessi (va stu võ tu - protsessi) uurim in e, m ille su u nas m eiegi vabariigis te h ta vad sellelaadsed tööd liig u vad, peaks p a k k u m a h u v ita v a t ja v a ja lik k u m a terja li aga f teaterlastele endilegi. SŠ Mis teeb tänases teatripildis kõige rohkem muret? Seitsmekümnendail aastail toimus euroopalikku tüüpi teatri arengu üldpildis suunamuutus nimme teatraalselt teatrimängult siseinim ese süvenenumale jälgimisele. Moodsaks muutus uuesti psühholoogiline tõlgenduslaad. Eelnenud tsüklist võeti kaasa ajastuprobleemi.de ergas tunnetamine ja teatrikeele kujundlikkus. Sotsiaalse põimumine psühholoogilisega (või ka vastupidi), T.šehhov kõrvuti Gorkiga, Ibsen Brechtiga, Vampilov Gelmaniga nii võiks lihtsustatult iseloomustada seitsmekümnendate aastate teise poole arenguilminguid. Tundub, et see aja pöördlava liikumine on nihutanud märgatavaks meie tänase teatriloomingu kitsaskohad. Inimene oma k eeru k u ses niihästi sisimas mina mina sfääris kui ka suhteis kaasinimeste ja sotsiaalse keskkonnaga üldisemas mõttes ei paista küllalt lavalt vastu. Pinnalisus matab tihtipeale tuuma. Mõtteaktiivsust ja vaimsust asendavad liiga sageli illustratiivsus ning sündmuste refereering. P sühholoogiline sü v atõ l- gendus on muutunud tõepoolest üheks olulisemaks probleemiks. Sellest on olnud korduvalt juttu. Ka teatriinimeste eneste algatuse1. L avaloom ing elustub ikka g i läbi n ä itleja. Tem a m äärab rolli psühholoogilise süvatasandi, n ii ta rk ja andekas kui ka pole lavastajatöö. L iiga sageli olem e haka n u d e tte h e i teid tegem a aga ju s t n ä itle jaile. Või vaikim a. K a see on k riitik a ü k s ava ld u m isvõ i- m alusi. A rv a n siiski, et m eie teatri p otentsiaal on m ä rksa su u rem, ku i avaldub praegustes tu lem u stes. K u i see nii poleks, siis poleks ju probleem e. Ega p õ h ju stk i m u retsem iseks. 0 Mis on õnn teatrikriitikule? K ü lla p on õnn n iivõ rd e m o t sionaalne seisund, et ei allu m õ istu slikule seletusele. Läbi la va ku n sti jä lg ija vaateprism a in im lik u le õnnele m õeldes pean tu n n ista m a, et m u lle on olnud tea tris kõige eru ta va m ad need h etked, kui olen n ä in u d laval õ n n elikku in i m est. Seda on ju h tu n u d h a ru harva. In im lik traagika on o l nud n ä itleja ile alati kä ttesa a d a va m k u i in im lik õnn. õ n n e lik in im en e või lih tsa lt õ n n e h e tk e d need on m in u le elus kõige ka unim ad. N iisuguseid õ n n e h e tk i olen tabanud siis, ku i n ä itleja l oli hea Õhtu ja ku i p u b lik u aplaus teda la valt ära ei lase. K unagi arvasin, et te a triin i- m estega, eriti näitleja teg a ei tu le k riitik u l suhelda. Et m itte kaotada o b je k tiiv se t h in n a n gu- ja analü ü sivõ im et. See p o le m u l päris õnnestunud. Elu on m in d paljudega ju tu a ja m isse viin u d. N ad on im e liku d inim esed, sest nad räägiva d aina tea trist. A a sta k ü m neid ja m is tahes paigas, kas toim ub ju tu a ja m in e Tallinnas, Tartus, P otsdam is või to n t teab kus. Ik k a g i m e ka u g em a le ei jõua. Ja ikka g i h a kka m e uuesti otsast peale, m illin e peaks ja võ iks olla teater. K as see polegi eh k õnn? Ja kas selles polegi ehk põhjus, m ik s m in u st ei saanud k irja n d u sm a ile jääjat, va id va li- j sin alati m u u tu vu ses ja kadu- m isohus oleva teatrikunstig a kaasaskäim ise tee? Küsitlenud ENDEL LINK RAT «VANEMUINE» BELGRADIS 1 BELGRAD, 17. septembril (TASS). Siinsele rahvusvahelisele teatrifestivalile saabus Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Teater «Vanemuine», kes ; esindab Nõukogude Liitu. Belgradi laval esitab trupp teatri direktori ja peanäitejuhi Kaarel Irdi lavastuse «Tagahoovis», mis on lavale toodud eesti kirjaniku Oskar Lutsu samanimelise teose ainetel. Väljaspool konkurssi on toodud kaasa «Tõde ja õigus» eesti kirjandusklassiku Anton Hansen Tammsaare samanimelise romaani instseneering. Rahvusvaheline teatrikriitikute organisatsioon AJCT korraldas tänavu Jugoslaavia linnas Novi Sadis IV sümpoosioni teemal «Näitleja ja tema loominguline töö teatris». Kõne alla võeti viis aspekti. M ängukunstist rääkisid Jean Duvignaud, Martin Eslin, Michael Billigton, Georgi Tovstonoaov, Bernard Dort, Kazimierz Braun, Jan Kott, Miroslav/ Belovic, Krzysztof Zanussi TEATRIKRIITIKUTE SÜMPOOSION ja Ernst Schum acher. Näitleja ja ühiskonna vahekorda vaatlesid Poola, Soome, Türgi ja iisraeli kriitikud. Näitlejate ettevalmistust käsitlesid Anatoli Efros ja William Weiss. Teemal «Näitleja ja lavaruum» kõnelesid jugoslaavlased. Näitleja ja kriitiku vahekorda aruttesid Carlos Tindemans, André Veinstein. Roman Szydlowski ja Valentin Silvestru. Kõik esinemised kokku andsid avara rahvusvahelise panoraami sümpoosioni põhiteema mõistmisest, sest esindatud oli 27 maad, nende hulgas mitmed Aafrika riigid ja Hiina. Samadel teemadel jätkatakse kõnelust edaspidi, rnselt aastal Leipzigis toimuval rah vusvahelisa! teatrikriitikute kongressi ( !k. 0 nr. 38 (1865) % 21. september a. #

11 Sel n ädala l tu ll ek raanile O lav N eulandi täisp ik k d e b ü ü tfilm «T uulte pesa». O lav N euland (sünd. 1947) tegi om a esim ese film i a. See oli 20-m inutiline h a rra s- tu sfilm «M aakirpude m äng». S am al aastal läks ta tööle stuudiosse «Eesti T elefilm», a. lõpetas töö k õ rv alt T allin n a Pedagoogilise In s titu u d i k u ltu u rh a rid u se o sakonna, diplom itööks sai «Eesti T elefilm is» valm in u d kolm est p o rtreest koosnev täisp ik k dok u m en taalfilm «Helin» (p älvis II koha üleliidulisel te lefilm ide festivalil T bilisis 1974). Järg n esid täisp ik ad dok u m en taalfilm id «O relitoonid» ja «O reli sisse rninek» a. siird u s O. N euland õppim a M oskvasse k aheaastastele k õ r gem atele režiikursustele. «Tallinnfilm is» valm inud d e b ü ü t film «T uulte pesa» on ü h tlasi k u rsu ste Kas reüssöörile tuleb kasuks enne mängufilmi teha dokumentaalfilme? A rva n, et see on h ä d a va ja lik. Ja m itte ainult enne, vaid d o ku m enta a lfilm e tu leks teha p id eva lt m ä n g u film id e vahel, sest see vä rsken d a b m eeli, arendab. Ma ei räägigi sellest, et d o ku m en ta a lfilm avardab silm aringi ja annab võim alusi süüvida, aga ta ka lihtsalt vä rskendab, ü tlem e, m a te rja lita ju, üldse elutaju. Ä ä rm iselt oluline on ko h tu d a in im e ste ga ja osata seda, m ida näed (peaaegu m ä rka m a tu id seisu n deid), üle kanda k in o ekra a n i le. See on režissuuri alus ja seda saab endas arendada ainult d o k u m enta a lfilm i abil. # Mida andsid kõrgemad reiiikursused? K õrgem ad reiiiku rsu sed on m in u arvates sisukas võ im a lus eriala õppim iseks. See on ka ks aastat pid eva t film id e va a ta m ist ja ko h tu m ist N õukogude L iid u p arim ate film i- m eistritega. M inu õppejõuks oli esim esel aastal V ytautas Z alakevicius, teisel aastal Gieb P anfilov. Loenguid pidasid T a rko vski, Iosseliani, N ik ita M ih h a lko v, M ih h a lk o v -K o n t- šalovski, Trauberg. N eed ka ks aastat andsid võim aluse leida om a lä h en em isn u rk, tu n n e ta da, m is kõige ro h k e m erutab ja kuidas seda eru tu st ekraanil väljendada. O skus rea liseerida tuleb juba suurte p iinade ja vaevadega ning ilm selt aastatega. %Miks sai debüütfilmi aluseks leedu stsenaristide G. KanoviCiuse Ja I. Fridbergase käsikiri «Võõras»? M äletan, et lugesin läbi en a m ik u,stsenaarium ide k o n k u r sile saabunud töid ja «Võõras» jä ttis m u lle kõige sügava m a m u lje. Ta oli k o k k u su rutud, ka m m e rlik, h u vita va te ka ra kteriteg a. K õige ro h kem m eeldis m ulle teem a, m is rääkis inim ese ü ksin d u sest, in i m ese h irm u st, p aratam atusest langetada otsus, m is võib saada saatuslikuks, aga ilm a m illeta edasi elada ei saa. O m a tee va lik, julgus om a teed v a lida ja seda m ööda m inna see on m in u arvates praegu väga aktuaalne. Ma arvan, et peabki tegem a film e ainult n en d est probleem idest, m is on täiesti sinu om ad. In im en e saab ausalt rääkida ik k a a in u lt sellest, m ille üle ta sü da va',utab. %Kuidas on leitud filmile näitlejad? M äletan, olin sellega hirm us hädas. O tsisim e operaator A r vo Ihoga väga kaua, käisim e läbi kõik teatrid. R u d o lf A lla - berdi peale m õtlesin k ü ll ju ba alguses, kuid alles päris proovide lõpus tu lin tem a ju u rd e tagasi, sest tem as oli m ingi su ru tu d suur jõud. Ü h t lasi m õtlesin in im este peale, kes pole n ä itlejad. N äiteks ü h t peaosa, taluperenaist R oosit m ängib N elli Taar, Rõuge sidejaoskonna postiljon. S e lline süntees H aanjam aa m ees- i test-n a istest, lä b i-lõ h ki m aa- j in im estest ning näitleja test, kes ei ole veel om andanud \ lih vitu d film ista m p e, andis j h u vita va töövõim aluse. See ei ole m ingi saladus, et ku i m ä n - j givad k õ rvu ti tugev professio-! naal ja algaja, siis professionaal häälestab alati om a m ä n gulaadi m itteprofessionaali lainele, m aandab kuidagi om a suurejoonelise m ängum aneeri. T ekib h u vita v, lih tn e ja napp, seejuures m in u a rvates täiesti v een ev m äng. Selles m õttes oli niisugune k o k k u v iim in e õigustatud tulem use. ja andis soovitud # Kuidas avastasid filmi jaoks Tõnu Kargu? O lim e ku u ln u d, et R a kvere tea tris töötab ü k s noor ja jõuline m ees, kellel on vägev m ootorratas, m ida m e v õ ik s i m e film is kasutada v a lla a k tiv ist T iit P aljasm aa m o o to r rattana. P alusim e Tõnul tulla Tallinna, et vaadata teda ja tem a sõiduriista. M äletan, et esim estel k o h tu m istel peatus m eie fo to o b je k tiiv ro h kem m ootorrattal, aga m ida ro h k e m m e tem aga vestlesim e, seda enam h a kka s o b je k tiiv ik k a T õnu poole pöördum a. Ja p a a ri-ko lm e ko h tu m ise jä rel h a kka sid m eid veetlem a tem a suur sisem ine tem p era m en t ja paigalpüsim atus, to h u tu veen d u m u s, m illega ta seletusi andis. Ta kasvas kollektiivisse täiesti iseenesest. P roovisim e teda m etsa ven n a rolli. Ta oli ainus näitleja, keda oleks kõikides rollides kasutada võinud. H äm m astav süntees jõust ja in im likku sest! Jõudsim e T õnuni üle n iisu g u se lõbusa keerd kä ig u ja koostöö tem aga oli väga h u vita v. # Kuidas saavutad kontakti näitlejaga, paned ta tegutsemvile? vastavalt oma soo See on raske probleem ja iga n ä itleja p u h u l väga in d i viduaalne. R ežissöör p eaks om a n ä itleja id enne stsen a a rium i k irju ta m ist tu n d m a ja k irju ta m a ju s t tieile. N ä itle jaid peab arm astam a, sest ilm a arm astuseta v is t üldse ei saa nendega töötada. M eil oli väga raske, sest m e olim e kõ ik debütandid, ka n ä itleja d p o l nud m eiega h a rju n u d. K o n ta k t tuli a ja p ikku, ku id m a pean ü tlem a, en a m ik osalisi nii R u d o lf A lla b ert, E vald A a v ik, T õnu K a rk kui ka need H aanjam aa m ehed-naised, kes fi l m is m ängisid nad kõ ik tu lid suure andum usega kaasa. N ad ei lugenud ei tu n d e ega tööpäevi, ei nende p ik k u s t, ei vaadanud lepingut. N ad olid orgaanilised film ig ru p i liik m ed (nagu d o k u m e n ta a lfilm i- grupis), nagu ü k s pere, kes töötab ja võitleb tü h ise eesm ärgi nim el, kus kõ ik on sellest n a ka ta tu d. # Milliseid eeliseid evib filmis puhas heli? T o h u tu id eeliseid, ta on n a gu hing ja keha: ku i p ilt on keha, siis heli on hing. T u n dub, et m a terja li jä relsü n kro - niseerides, kui n ä itleja peab seda helisaalis sisse rääkim a, ei suuda ta siiski tabada neid nüansse, seda ka m m erto o n i, m ida ta platsil tõsiselt m ä n g i des annab, sest kogu atm os- Režissöör Olav Neuland (parema!) juhendab bandiidi osas esinevat Vaino Vahingut (vasakul).! fäär, juba m o n teeritu d epi-! sood, partnerid, olu stik on abj soluutselt teine, sisseelam isaste on teine. Jä relsünkroon j toim ub m itu kuud hiljem, näitleja on juba välja elanud, rolli läbi elanud, ta on nagu m u u tu n u d m õnes m õ ttes te i seks inim eseks. U uesti n e n desse probleem idesse tagasi m inna, u uesti hakata rolli enesest läbi laskm a, arvan, see on peaaegu võ im a tu. M ul te k k is m õte, et isegi v a ik im ist tu leks vist film id a sü n kro o n selt, sest selles va ikim ises on m ingisugune nüanss, m ingi liigutus, m ingi riiete sahin või 8 ju h u slik loodusehääl, m ida ei I anna järele teha (seda pole I isegi v õ im a lik vä lja m õtelda), 1 m is on täiesti isikupärane ja I a in u võ im a lik ju st selles episoodis. K õ ik jä reletehtu d h e lid (andku m ulle helirežissöörid andeks!) on võltsid. On võ im a lik m uidugi luua väga h u v ita v helim aailm, šokeeriv ja põnev h elim a a ilm ning m eil E estis on ka helirežissööre, kes seda teha suudavad, kuid m in u a rvates ei suuda siiski kogu see jä releteh tu d, pärast ju u rd em õ eld u d m a a ilm asendada seda, m is on k o hapeal, m is sünnib h e tk e l ja kohe ka sureb, ku i kaader on film itu d. K u i m e a inult su u daksim e seda fikseerid a! R a s kus oleks siis eh k režiilist laadi, n im e lt peam e p u h ta heli korral lavastam a episoodi m a ksim a a lselt täpselt, peam e saavutam a täpselt selle, m ida va ja m e. L a va stu s peab olem a äärm iselt läbi m õeldud, alles siis h a kka va d kogu helide m aailm ja visuaalne m aailm koos, m ängim a. Mida pead kunstnikus kõige olulisemaks? Isikupära, ju st seda v a rja tu t, ko rd u m a tu t, m õnevõrra lih v im a tu t, ju st seda, m is ei ole ilusate sõnadega vä lja öeldud, vaid kusagil sügavam al peidus. Selles m õ ttes ü lla ta vad ja vapusta va d m in d alati need m a terja lid kirjanduses, ku ju ta va s kunstis, film is, ka m u u sika s, m is võib-olla ei o legi väga o sku sliku lt p ä rliks lih in tu d, kuid on k irju ta tu d suure valu ja siira läb iela m i sega. V õib-olla ei kanna need n iivõ rd suure m eistri ku ivõ rd in im ese jälgi, kes on selle kõ ik endas läbi elanud ja selle p ä rast ka n n a ta n u d. M a arvan, et kõige olulisem ad k u n stn ik u s on ausus, siirus ja julgus vä lja öelda neid m õ tteid ja probleem e, m is teda erutavad. Usutlenud LIINA KIRT H A N S O TTO LAVASTU SE T EG E L A SK U JU N A heatre du Soliel» Pariisis tõi Ariane Mnouchkine i juhatusel ram bivalgusse Klaus Manni romaani «Mefisto» instseneeringu. Selles teoses kujutatakse kunstielu natslikul Saksamaal, kus vastandkujudena on antud Hendrik Höfgen (Gustav Gründgens) ja Otto Ulrich (Hans Otto). Esimese kunstniku koostöö natsidega ning tõus Preisi Riigiteatri peadirektoriks kontrasteerub tema kolleegi võitluse ja surm aga. See Lääne-Saksamaal keelatud raam at sattus Ariane Mnouchkine i kätte nelja aasta eest. Teda hakkas köitma teatri vastutuse ning kunstnike ja intellektuaalide fašism ivastase võitluse teema. Kuus kuud kestnud proovide tulem usena valmis neli tundi kestev, 20 pildis etendus, mis esitatakse vaatajaile kahel kõrvuti konstrueeritud laval. Oks neist, kus kujutatakse stseene kodanlusest, m uutub «kuldseks natsilavaks», teisel antakse läbi kabareenum brite, kupleede, klounistseenide ja poliitiliste dispuutide ajastu avar panoraam. Näitetrupi la publiku süm paatia kuulub Hans Ottole ia kommunistidele. Lavastust kavatsetakse tutvustada mitmel rahvusvahelisel festivalil. KVADRIENNAAL 79 Rahvusvahelisel teatrikunstnike näitusel «Praha kvadriennaal 79» sai suure auhinna Ing-. lismaa ekspositsioon. Kuldmedali pälvisid Saksa DV lavakujundaja Horst Sagert. tšehhi kostüüm ikunstnik M argarita Polonyva ia Nõukogude Liidu kunstnik Teimuraz Ninua. Samuti anti kuldmedal Poola nukuteatrite' ekspositsioonile ja Belgia arhitektuuri väljapanekule. FILMIPANORAAM Jean Paul Sartre on kirjanikupõlvega hüvasti jätnud, nagu ta ajakirjanikele antud intervjuus tunnistas. Põhjuseks olevat raskused kirjutamisel, mis tulenevad. halvenevast nägemisest. «Vist nimelt see sulustas mu mõtte, sest pidin analüüsimise ja kirjapanem isega kõvasti vaeva nägema,» ütles Sartre. Samal ajal on Sartre hakanud üha suurem at huvi tundm a televisiooni kui väljendusvahendi vastu. TV puhul võluvat teda asjaolu, et see «erineb nii väga filmist. TV-«kõneled üheaegselt miljonite inimestega. Pealegi võid rääkida rohkem või vähem, parem ini või halvemini, sõltuvalt asjaoludest. Ometi tekib alati seos sõnade edasiandja ia sõnade endi ning aktuaalsete faktide vahel. Väga oluliseks pean kaam era ees esineja osa: sam aaegselt on näha. kes räägib. kui ka kuulda, millest ta räägib. H aaravas telesaates valitseb kindel suhe subjektiivse ja objektiivse vahel. Lisaks kõigele tundub telesaade mulle tuum a kam juba ^seetõttu, et annab sündm use edasi jäägitult. TV on sõnade ja inimese uus tun- netamismoodus nende ajalises kulgemises: seda ei suuda anda miski muu peale TV.» Michelangelo Antonioni, kes nüüd juba küm m ekond aastat kinem atograafiast eemal olnud, astub selles kunstivaldkonnas uuesti üles. Film iajakirjandus teatas sensatsioonilise uudisena, et Antonioni kirjutas alla lepingule Prantsuse TV-ga filmi «Kahepäine kotkas» väntam iseks, mille stsenaarium on tehtud Jean Cocteau samanimelise teose põhjal. Filmi pikkus on um b kaudu 90 minutit, seega võib oletada, et Antonionil on kavatsus seda ka kinolinale lasta. Juhust kasutades otsis ajakirjandus põhjusi, miks režissöör nii kaua vaikis. Ühed pakkusid kohanem israskusi uues keskkonnas (Antonioni sõitis alguses Inglismaale, sealt USA-sse. p raegu on Prantsusm aal), teised isiklikku elu. eelkõige lahkum i nekut oma naisest näitleja Monica VUtist. Bo W iderberg maalib kaam e raga nii kuulutab tema uue filmi «Victoria» reklaam. «Kaam eram aalija» tiitli pälvis rootsi režissöör filmiga «Elwira Madigan», mis oli tulvil päikesevalgust ja välja peetud im pressionistlikes toonides. «Victoria», mida Bo W iderberg on teinud kaks aastat, on tugevasti stiliseeritud filmjutustus, mille süžee pärineb Knut Hamsunilt: räägitakse möldripoisi ja m õisapreili arm astusest, mis möödunud sajandi lõpul paratam atult oli m ääratud purunemisele. Norra im etoredat kesksuvist f jordim aastikku kasutades on Bo W iderberg suutnud sugestiivselt edasi an d a kogu filmi läbivat vägivallaatm osfääri. Kõlab Verdi muusika, mis m äärab teose rütmi ja loob paatosliku meeleolu. Peaosades esinevad noored, valgel linal veel tundm atud näitlejad Mikaela Jolin ja Stephan Schwartz. Bulgaaria on väheseid riike maailmas, kus televisioon pole röövinud kinolt publikut. Aastail kasvas seal kinode arv 813-lt 3530-ni. kusjuures näiteks Poolas vähenes see 3090-lt 2105-ni. Nüüd teeb Bulgaaria ligi 25 täispikka filmi aastas, kuna ä. vändati neid napilt 11. Välismaalt tuuakse sisse ekraaniteost. Igal aastal võtavad bulgaaria kineastid osa ligi 80 rahvusvahelisest filmifestivalist. Viimase kaheküm ne aasta jooksul on nad saanud seal kokku 500 auhinda. Rootsi filmiühingus «Svensk Filmindustrie» töötati välja meetod, mis lubab tänu peeglite erilisele asetusele näidata filmi ühes saalis korraga kahel ekraanil. Leiutaja Lennart Clemens nimetas selle «ristatud visiooniks». Esimene niisugune kinosaal on Växjös. Selles asub kaks teineteise vastas asetsevat ekraani. Toolid on paigutatud nii. et pool saali istub näotsi vastamisi teise saalipoolega. kusjuures kummagi poole jaoks jookseb vastaval ekraanil film. Xs^a tuum on selles, et nii saavat vaatesaali pinda m aksim aalselt kasutada, jätm ata v aheruumi kinolina ia esimese tooli rea vahele. Leidurid arvavad. et 1 lõppude lõpuks peaks ka see filmikunstile loominguliselt mõjuma. Karupoeg MiSa, Moskva aasta olüm piam ängude maskott, on saanud Hanna-Barberi stuudios (USA) joonisfilmiseeria kangelaseks. Samast stuudiost pärinevad ka populaarsed seej riad «Koopaelanikud* ia «Huck leberry koer».

12 Eile avas «Estonia» kontserdisaalis Filharm oonia uue hooaja Eesti NSV R iik lik Süm fooniaorkester. Peadirigent N eem e Järvi juhatusel kanti ette A. Kapi kantaat «Päikesele» (kaastegevad Eesti TV R segakoor ja solist Hendrik Krumm), A. Pärdi Süm foonia nr. 3, M. G linka V alss-fantaasia ja S. R ahm aninovi K laverikontsert nr. 2 (solist R. Kerer). 18. sep tem bril toimus avakontsert Jõhvis, täna õhtul esineb ERSO tartlastele. Orkestri eelolevasse tööaastases aitas pilku heita ERSO direktor René Hammer: «Avalikud, kontserdid hõlmavad ka tänavu meie tegevusest põhilise osa, umbes kaks kolmarùdikku. Et see aasta on rikas tähtpäevadest, lisaks veel olümpiaregati kultuuriprogramm, siis mõjustavad need sündmused õige paljuski orkestri kavu. Seoses M. Glinka 175. sünniaastapäeva ja Glinka-nimelise vokalistide konkursiga, mis peetakse meie vabariigis oktoobrikuus, osaleb ERSO kolmel kontserdil. Rahvusvahelisele muusikapäevale pühendatud kontserdi pidulikkust «Estonia» kontserdisaalis peaks tõstma kohtumine Tihhon Hrennikoviga. Ettekandele tulevad tema Viiulikontsert ja Klaverikontsert, kusjuures viimases soleerib autor. Samas mängitakse veel Eduard Tubina X sümfooniat. Avalike kontsertide teljeks kujuneb Filharmoonia abonement nr. 1 «Maailma muusikaliteratuuri šedöövreid» (kaheksa kontserti), mis sisaldab seekord mitmeid meil vähetuntud vokaalsümfoonilisi suurvorm,e. Esmakordselt Nõukogude Liidus esitatakse G. Rossini «Stabat Mater», avastuseks saavad kindlasti ka H. Berliozi dramaatiline süm foonia «Romeo ja Julia» ning. 4. Honeggeri oratoorium «Kuningas Taavet». Taasesitusele tuleb W. A. Mozarti Reekviem, sedakorda Moskva Sokolovi koori kaastegevusel. Sümfoonilisest muusikast on populaarsete, Tšaikovski Klaverikontserdi nr. 1, Süm foonia nr. 6, Mozarti Klarnetikontserdi ja R. Straussi süm foonilise poeemi «Don Qui joie» kõrval haruldasemad G. Mahleri Sümfoonia nr. 2, B. Martinü Kontsert kvartetile ja sümfooniaorkestrile. ERSO on tegev samuti abonemendis nr. 3 «Sümfooniakontserdid koolinoortele», mis langevad nüüd pühapäevaõhtutele (neli esinemist), ja abonemendis nr. 4 «Ajaloolised kontserdid». Kantakse hulganisti ette nii vanemast kui nooremast põlvkonnast eesti autorite teoseid, sealhulgas viimase aja loomingust R. Kangro «Lihtne sümfoonia», V. Tormise kantaat «Ingerimaa õhtud». Suurt tähelepanu osutatakse uuel hooajal Sostakovitši loomingule, ettekandele tulevad «Süit Michelangelo luulele» (dirigeerib Maksim Sostakovits), sümfooniad nr. 5 ja 7. Jätkuvad meie raadio ja televisiooni ühised kvadrofoonilised stuudiokontserdid, Neid saab kokku kaheksa, kusjuures iga kord on kavas mõni eesti helilooja uudisteos. Möödunud hooaeg oli esiettekannete poolest eriti viljakas. Kolmekümne seitsmest planeeritud avalikust kontserdist dirigeerib seitsetteistkümmend Neeme Järvi, kellel on täita ka ulatuslik programm väljaspool kodulinna ja Nõukogude Liitu, ERSO ette on oodata aga Maksim Sostakovitšit, Džamug Kahhidzet, Vladimir Verbitskit, Igor Bezrodnõid, Eri Klasi ning m.eie noori dirigente Endel Nõgenet ja Jüri Alpertenit. Kahekümnest solistist on üheksa oma vabariigist. Väljastpoolt tulevad Tatjana Grindenko, Ljudmila Belobragina, Mihhail Homitser jt. Teine tähtis töölõik on ERSO-l helisalvestused raadiole ja videosalvestused televisioonile. Raadiofonoteek täieneb paljude eesti tänapäeva autorite sümfooniliste teostega. Täita on vaja ka heliplaadifirma «Melodija» Tallinna osakonna tellimus: A. Pärdi sümfooniad nr. 2 ja 3 ning «Cantus Britteni mälestuseks», J. Räätsa Sümfoonia nr. 5 ja Kontsert kammerorkestrile, E. Tubina sümfooniad nr. 5 ja nr. 10 ning A. Kapi Sümfoonia nr. 2. Moskva heliplaadistuudios tuleb lindistada aga kuus Mozarti sümfooniat. Viimast lõiku peab ERSO oluliseks juba sellepärast, et heliplaat on tema kõige tähtsam reklaamivahend, mis lubab tal pääseda n.-ö. suure muusika areenile. Esimesed viljad sellest tööst on ka käes: müügile on jõudnud kaks heliplaati Haydni süm fooniatega. Et eelolev hooaeg on koduvabariigis sündmusrohke, on orkester piirdunud vaid ühe võõrusesinemisega, traditsiooniliste kevadkontsertidega Leningradis.» A u g u stik u u lõpul kogunes p ä ra st su v ep u h k u st R aadiom aja su u rd e stuudiosse Eesti T elevisiooni ja Raadio segakoor. P e a d irig e n t A nts Ü leoja: «A astast aastasse on k a sv a nud koori tööpinge. Veel k ü m m e a a sta t tag asi piird u sid m eie ü lesan d ed en am a sti a i n u lt raad io lin d istu steg a. N üüd on jä r je s t su u re n e n u d ka a v a like esinem iste arv. T än av u langeb p eatä h elepanu koostööle E R SO -ga, kellega k a hasse tu le v a d ette k a n d e le vokaailsüm foonilised su u rv o rm id F ilh arm o o n ia abonem endi nr. 1 sainjas «M aailm a m u u sik a lite ra tu u ri šedöövreid». N iisu g u ste su u rteoste e tte v a l m istam in e nõnda, et tu lem u s rah u ld ak s, nõuab aega. S u u rem ad ettevõtm ised on m eil h a ju ta tu d terv e hooaja peale, et poleks ülep eak aela k iiru s tam ist. C. K reegi ju u b e lia a sta p ä e vaks olem e selgeks õppinud tem a R eekviem i, m ida ju b a H aap salu s k u u ld a võis. Selle esitam isvõim alus peaks a v a nem a ka T allinnas. L ähem al ajal, niipea kui n co d im aterjal käes, h ak k am e G. P odelski o rato o riu m i «K angelaste m ä lestuseks» 'lindistam iseks e tte v alm istu si tegem a. Selle teose ettek an d ek o o sseis on väga võim as: sü m fo o n iao rk ester, se- g a-, m ees-, nais- ja lastekoor ning neli solisti. M uidugi te e me ka om a n.-ö. tra d itsio o n i list tööd..koos raadio m u u sik ao sakonnaga jä tk a m e eesti k o oriklassika lin d istam ist fonoteeki, sam as aga ka tä n a päeva k oorim uusika p ro p ag eerim ist. U usi teoseid olem e sa a nud V. T orm iselt, E. M ägilt, A. M arg u stelt, R. E esperelt. D irigendi poolelt v a a d a tu n a tu n d u b, et meie k o o rim u u sikas valitseb siiski m õõnaperiood. Õ ige m itm ed helilo o jad oleksid nagu end» am m en d a nu d ja jä tn u d kooriloom ingu soiku. Ü he kutselise koori n o o d itag av ara peaks olem a om a m aa u u em ast m u u sik ast p a lju, rik k am. Igal aastal olem e teoks tein u d ka ü h e a v a liku a cappella k ontserdi. T ä navuse kava panem e kokku v a n a st k o o rim u u sik ast ja XX sajan d i a u to rite st (S. Szokolay, L. B ärdos, R. T w ard o w s- ki). K oori koosseis on sta b iliseeru n u d, selle noore ja võim eka põhiosaga võib ed u k a lt k ollektiivi ta s e t tõsta. Tööd segab m uidugi R aad io m aja ru u m ik itsik u s. Ü ht stu u d io t k a su ta b kolm kollektiivi, p u u dub võim alus teh a erald i rü h - m aproove, solistid peavad ise otsim a v ab a k lassiru u m i või proovisaali om-a p a rtiid e h a r jutam iseks.» «Eesti T elevisiooni ja R aadio estraadiorkestri hooaeg algas B alti re g a tist o sa v õ tja i le p ü h e n d a tu d kontserd ig a 20. au g u stil P a u l M ägi ju hatusel.» ü tles p ead irig en t P eeter Saul. «P eatselt järg n es tra d itsio o n i line sõ p ru sk o n tsert «H elisildsävelsiltä», m ida ju h a ta s otse legen d aarn e soom e kerge m u u sik a m ees, dirig en t, p ia nist, helilooja G eorge de G odzinsky. O m al a ja l saatis ta p ian istin a S aljap in it. K o n t serd il osales sam u ti P e n tti L asanen, Soom e p arim aid a ltsaksofoniste 'ja a rra n ž e e rijaid. 'K ontserdile järg n e n u d sem in aril tu tv u sta s ta m eie pillim eestele em a m än g u p õ h i- m õtteid. H ilise su v ek o n tserd i andsim e ka H a rju m ä e l septe m b rik u u alguseks. P õ h iteg e- \ruseks k u ju n e v a d selgi aastal h elilin d istu sed raad io le ja esinem ised televisioonis, m isju u res tah am e tasu d a m öödun u d aastase võla, teh es teoks sa a te sa rja «Svingi kuldsed aastad». T äh tsam aid sü n d m u si on m uidugi A. O idi nim e line la u lu v õ istlu s a a sta v a h e tusel. K assett m u llu ste võistlu slau lu d eg a on m üügile jõ u d nud, valm is on k a olüm pia su v e n iirk a sse tt «T allinn ja m eri», m is sisaldab p o p u rrii T allin n a ja m erelau lu d est (a rra n ž e e rin u d P. S aul ja T K õrvits). O rk estri kom plekteerim ine, mis sai alguse m öödunud aastal, jä tk u b. M u ret teeb p u h k p illi-, e riti v ask p illim än - g iia te iärelk asv, aga ka k u t seliste löökpillim än g ijate n a p pus.» Kirja pannud TIIHA ŠU8I M» A. Pärdi autorikontserdist Tbi- 1 lisis (juba hooajal 1977/78) avaldas retsensiooni ajakiri «Sovetskaja Muzõka» k. a. juulikuu num bris. Kirjutise autor on B. K vernidie. Arvo Pärdi autorikontsert Tbilisi konservatoorium i saalis ä ra tas suurt huvi. Auditooriumi ees avanes kunstniku väga keerukas ja huvitav, kontrastiderikas loomingutee aastal loodud «Polüfooniline sümfoonia» ä ra tas nüüd sam asugust huvi ja publiku emotsionaalset kaasaelamist nagu oma esiettekandelgi. Kõik on teoses haarav: erak o rd ne temaatiline väi jenduslikkus, rütmiline aktiivsus, dram aturgia eredus. Tšellokontserdis «Pro et contra» avaneb otseselt Pärdi kui mitmes m aneeris end virtuoosselt väljendava stilisaatori anne. «Cantuse» puhul tuleb tun nustusega rääkida kõikehõlmavast meloodilisest kangast, into natsioonilisest plastikast, häälte polüfoonilise põimumise g raatsiast, küllusliku täiskõlavuse saavutam isest tagasihoidlike vahenditega. Seda väga lihtsat, väi jendusrikast m uusikat kuulates ei tahagi mõelda kompositsioonivõtetele a. valminud 111 sümfoonia puhul on autor ise öelnud, et see teos tähendas talle lootust vallata laulvuse saladust muustikas. Tõepoolest, tema renessansiaja meloodiale lähedane peateema, täis keskendunud, vaikset nukrust, annab elu 'kogu teosele ja moodustab tolle sisu. Läbipõimumine keeruka rütm i kaga ia tänapäevane instrum entaarium m ääravad sümfoonia om apära. Autorikontserdi tipuks kujunes Fantaasia C-duur klaverile, segakoorile ia süm fooniaorkestrile (1968). See teos haarab sisemise jõu ja artistlikkusega. Tema filosoofiline kontseptsioon on apoloogia kõigele heale, mis inimeses leidub ja kinnistub võitluses kaose ning kurjusega. A. Pärdi teosed kõlasid Tbilisis kõrgel esitustasemel. Selles on teeneid tšellist Toomas Velmetil, pianist D. Balantšivadzel. G ruusia Riiklikul Kapellil ia Riiklikul Süm fooniaorkestril D. Kahhidze juhatusel. Just viimane avas kuulajaile helilooja keeruka psühholoogilise maailma. virtuoossuse eri kunstistiilide valdamisel, tema kätes om andas Pärdi muusika piltliku selguse. Estica juulil oli Varssavi raadios saade «Nüüdiseesti luule». Poola nimeka näitleja Leszek Herdeqeni esituses kõlasid Debora Vaarandi «Inimesed vaatavad merele». Jaan Kaplinski «Kalad häälitsevad», «Näha peeglis», «Iga surija», «Valgus naeratab», Velly Verevi «Paadilaulud» 1 2, Manivald Kesamaa «See kivine luule». Leelo Tunqla «Talv see on rahu», «Punane vastu valqet», «Tool, millel keegi» ja «Vana kastan». Lühidalt tutvustati ka luuletajate elu ja loomingut. Luuletused oli tõikinud ja saate koostanud Istvin Oabi. (Algus «Sirbis a Vasaras» nr. 37) Sopot ' au g u stin i v õ ttis S o pot ü h ek sa te istk ü m n e n d a t k o rd a vastu la u lu tä h ti kogu m aailm ast. F estiv alil o salejaid oli tän av u ü h tek o k k u 70. N eid käis k u u lam as «M etsaooperi» saalis igal õhtu l üle kuue tu h a n d e laulusõbra, lisaks m iljo n id inim esed te le rite ia raadio te juures. N õukogude L iitu esindas J a a k Joala. M iks ju s t tem a, on v ist seletam atag i selge. Ü letab ju m eie Jaagu viim ase a a sta rin g reisid e p ik kus eelneva: M oskva, L en in grad, K iiev, O dessa, K uibõšev, V olgograd, Sverdlovsk, T šeljabinsk, T a š k e n t... K ontserdid, kohtum ised, esinem ised r a a dios, televisioonis, uued laulud, uus v aim u stu s ja v aield am atu p o p u laarsu s terv es N õukogude L iidus. K ü lalisen a k äis ta tä n avu festivalil «In terta len t» T šeh h o slo v ak k ias ja nõukogude laulude võistlusel Z ielona G öras Poolas. M äletatav asti v õ ttis Ja a k Jo a la S opoti festiv alist osa ka aastal, pälvides žürii e r i preem ia. N üüd sai ta III koha. P alu sim e v astsel lau reaad il rä ä k id a «Sirbi ja V asara» lu gejaile seekordsest laulufoorum ist. g Mida uut oli festivali korralduses, võrreldes toonase võistlusega? «Intervisioni» konkurss Sopotis toimus kolmandat korda, tänavu võistlesid seal 13 lauljat. Plaadifirmade konkurss oli mõnevõrra esinduslikum., osalejaid oli 20. Mõlemad võistlused peeti paralleelselt ja kestsid kolm päeva. Lisaks konkursiprogrammile esinesid külalissolistid maailmakuulsused ja uued tähed. Just nendelt sai kuulda kõige mitmekesisemat ja põnevamat muusikat. «Intervisioni» konkursil, kus seekord osalesin, olid peale sotsialismimaade lauljate ka Belgia, Soome, Maroko, Portugali ja Hispaania solistid. Minu nimi oli programmi trü Czesjaw Nterr>»n paljusid teisigi soliste Günter Gollaschi orkestri küündim a tus. kitud kolmeteistkümnendana ja nagu eelmine kordki Jak Joala. See mind ei heidutanud, küll aga kurvastas mind ja Võistluslaulud «Intervisioni» konkursile võis iqa solist oma soovi kohaselt valida. Jaak Joala esitas A. Zatsepin! L. Derbenjovi «Otsin sind» ja R. Paulsi A. Voznessenski «Valin muusikat». Miks valik just neile lauludele langes? ANNE ERM Ei tea. Võimalik, et mõni teine laul oleks Sopoti publikule rohkem meeldinud, kuid «Valin muusikat» on praegu Nõukogude Liidu kuulajate lemmiklaul, «Otsin sind» aga kõigiti tänapäevane pala. Tõnis Kõrvits tegi viimasele efektse orkestratsiooni, kasu tad es kolme süntesaatorit ja klavinetti. Kohapeal selgus, et saateorkestris sääraseid pille pole, ja käiku läks arranžeeringu lihtsustatud variant. Orkestril oli tegemist sellegagi, et õigeid noote mängida. Seetõttu kaotas pala oma väärtusest palju, tõstsin ta järjestuses esimeseks ja trump jäi n.-ö. välja käimata. 2ürii hinnanguga olen rahul, seda enam et teisele ja kolmandale kohale anti võrdselt punkte. 8 Kuidas jagunesid pree miad «IntervisioTii» konkursil? G ran d p rix ja publikupreemia sai 41-aastane populaarne Poola laulja-heliloojapillimees Czeslaw Niemen. Koos oma ansambliga esitas ta kaks laulu, mõlemad meloodialt küll lihtsad, kuid mõjusa ülesehitusega. Taas demonstreeris Niemen kõrget taset ja tõssias, ei nüüdisaegne kõlapilt annab laulule palju juurde. Loodetavasti saab meie publik teda õige pea ka Tallinnas kuulda. I koht määrati Hispaania grupile «Red de san Luis», kelle koosseis ja laulud olid mõneti sarnased mulluse võitja, Belgia «Dream Expressiga», ent tase tugevamgi. II koha sai ungarlanna Zsuzsa Cserhati. Plaadifirm ade konkurss ja laureaadid? Preemiaväärilisi huvitavaid lauljaisiksusi oli palju, seetõttu andis žürii välja ka rohkesti preemiaid. Esitati üks poola laul ja üks vabalt vali- j tud lugu. Võistlejaid saatis j sel konkursil Poznani raadio j orkester Zbignieu' Gorny ju- t hatuse'.. G ran d p rix de disque maa- rati paljude rahvusvaheliste j 0 12.!k. nr. 38 (1865) $ 21. september o.

13 LIISA POHJOLA --- klaver PAAVO POHJOLA viiul ENSTI POHJOLA tšello FRANK MARTIN Trio JAAN RÄÄTS Trio nr. 4 TOIVO KUULA Trio op. 7 Käesoleva aasta alguses andis tänapäeva silmapaistvaim gruusia helilooja Otar Taktakiävili RAM-ile üle oma kuueosalise kooriteose «Gruusia ilmalikud hümnid», miile tiitellehel seisab pühendus Gustav Ernesaksale. Kevadel esitas koor sellest ühe osa oma kontserdil Tbilisis. Möödunud nädala lõpul viibis RAM-i proovil teose autor. Ettevalmistamisel on Otar Taktakišvili autorikontsert, mis toimub 17. novembril «Estonia» kontserdisaalis Ja kus peale nimetatud teose kantakse ette ka tema Viiulikontsert. Pildil: Otar Taktakišvili RAM-i proovil. EDE KURREL, metallehistöö kunstnik. Eesti NSV teeneline kunstitegelane. Saab 23. septembril 70-aastaseks. JÄÄN RIIV. meditsiinidoktor, professor, Eesti NSV teeneline arst, TRO sisehaiguste propedeutika kateedri juhataja. Saab 24. septembril 60-aastaseks. MÄRT BERNADTI foto Soom e k am m erm u u sik u d p o le m eil sagedased külalised olnud. Seda h u v ita v a m oli kohtu m in e tu n tu d k a m m e ra n sam bliga, õde-vendade P o h jo late 'trioga. Koos m u sitseeritu d on laipsepõlvest peale. T allin n a tu le k oli aga nagu ansam bli u u estisü n d p ä ra s t m õ n in g ast pau si. O n ju igaüks neist k o lm est väga m itm e külgne ja om anäoline m uusik. L iisa P ohjola teg u tseb k la v e riprofessorina S ibeliuse A k ad eem ias, P aav o P öhjola ju h a ta b k a m m e ro rk e strit ning on esinen u d m itm el m aal solistina, E nsti P o h jo la, kes on am e tilt ka anestesioloog, ju h a ta b k a h te soom e k u u lsam at koori, se gakoori «Suom en L aulu» ja m eeskoori «L aulunm iehet». S am uti on ta lõpetan u d m e istrik u rsu se d 'tšellöm ängus. M eie sidem ed E n sti P o h jo lag a k o o rim u u sik a p in n al on k estn u d pik em at aega. T a on ette k an d n u d en am ik u V. T orm ise HEINRICH TOOTS, RAT «Estonia» kauaaegne pealavameister. Saab 24. septembril 60-aastaseks. kooriteoseid ja sed a õige aegsasti. H elilooja v iim ast k ooritsü k lit «Ingerim aa õhtud» tu t vu stas ta tä n a v u ste l k o o riju h - MARET KÄBIN, vene kirjanduse tõlkija ja kirjastuse «Eesti Raamat» kauaaegne toimetaja. Sai 15. septembril 50-aastaseks. tid e suvekursustel O rivesil, seega v arem kui T allin n a p u b lik «Estonia» k o n tserd isaalis teost kuuld a sai. K ü lalised leidsid aega ka sisse astu d a m eie H eliloojate L iitu, kus k u u lasid huviga hulga eesti k am m erm uusikateoseid. P ä ra s t ra e k o n tse rti 13. sep tem b ril küsisin, m ida arrvas kolleegidest m eie trio Valdur UNO NIGUL, Eesti NSV TA Küberneetika Instituudi mehaanika ja rakendusmatemaatika sektori juhataja, tehnikadoktor. Sai 18. septembril 50-aastaseks. Roots, Jüri Gerretz ja Toomas Velmet: «V aatam ata sellele, et igaüks kolm est P o h jo la st on väga erin ev k u n stn ik u n a tu u r, võlusid m än g ijate ü h tn e m õ t teviis, loom ulik,ja s u n d im a tu m usitseerim ine, m is nendel oli nii enesestm õistetav, e t sellele lau sa peab tä h e le p a n u ju h tim a. P o h jo late m än g u iseloom u stab p a rtiid e e lastn e põim um ine, v alitseb an sam b lilin e tasak aal, m id ag i ei läh e p a rtitu u ris t kaotsi. K ontserdi sisu line ra sk u sp u n k t asus T. K u u la te rv e t kontserd^poolt h õ lm a v al. T riol, m ille tä h e n d u st soom e m u u sik as võiks (võrrelda Sibeliuse T eise sü m fo o n iaga. O m al a ja l m än g iti seda teost e d u k a lt ka m eil (trio E. A vesson H. L a a n A. K arju s). N agu ro m an tilistes trio d es 'üldse, on ka selles jühtiiv roll klaiveril, kus erilise s ä ra ga pääses m ak sv u sele iliisa Pohijola im pulsiivne, su g estiiv n e m än g u m an eer. O m a in div id u aalsu se avasid ka teised. Ise ä ra n is -tu le k s k iita nii m itm ekülgse inim ese k u i E nsti P o h jo la tä ie sti.professionaalset tšello m än g u k u ltu u ri. P ole h u v itu se ta, et P aav o P o h jo la käes on u n ik a a ln e itaalia m eistri S to rio n i viiul, v alm ista tu d X V III saj. algupoolel, E n sti P o h jo lal aga itaallase Postiglioni pill X IX sajan d ist. M eil v ä h e tu n tu d Š veitsi h e lilooja F rarik M a rtin i T rio k u u lu b tem a loom ingu v a ra s e m asse perioodi, k irju ta tu d im pressionistlikus vaim us, m illes ilm nevad ka väga tu g e vad iiri folkloori m õjud. F a n ta a sia rik a s e tte k a n n e rõ h u tas M artin i 'helikeele rü tm ilist p õ nevust, v a im u k u st ja v o rm i selgust. M õnevõrra k an n ata sid saalig a kohanem ise all teose kaks esim est osa, tä ie lik u lt pääses m ak sv u sele viim ane osa G igue. H uvi p a k k u s J a a n R äätsa T rio tõlgitsus. See erin es m eil ta v a p ä ra se st, m o to o rik at ja liik u m isen erg iat esiletõ stv ast R äätsa muusdika e tte k a n d e m a - neeriist. S oom laste esitu st iseloom ustasid k lassik alin e lä h e nem isviis teosele, m ozantlik p ain d lik k u s ja peenekoelisus.» TIINA ŠUBIN lauluvõistluste laureaadile kreekla n n a B essyle (firm a ('Polygram»), kes oli v o k a a l selt teistest tu b listi üle. E sikohta jagasid M argarita H ra- Hispaania grupp Luis» «Red de san riova («B alkanton») ja In g lism aad esindanud nii laulus kui liiku m ises särav neegritar P ätti B oulaye (Polydor). Teine ko h t langes sa rm ika le, om a pärase häälega prantslannale C risty Carole («Pathe M areoni»), ko lm a n d a t kohta jagasid S u u rb rita n n ia grupp «B lack Lace» (EMI), keda p u b lik sooja lt vastu võttis, ja poolatar H anna B anaszak («W ifo n»). Ü ldiselt võim utsesid festivalil lööklaul ja disko m u u sika. Ü ksnes H. B anaszak lõ h ku s seda traditsiooni, esitades n a u d ita v a lt džässlauje. Jaak Joala Festivalidele kutsutakse sageli ka maailma tippansambleid ja staare. Mida pakkus üllatusena Sopot? K ülalisesine jä ist ku ju n esid tõ m b enum b reiks m uidugi «Bon ey M» ja D em is Russos. M õ lem ad esinesid fonogram m e kasutades, kudd v a stu v õ tt oli sellegipoolest torm iline. Uued tähed Inglism aalt B illie Davis ja Grace K en n ed y (teda võ iks võrrelda D iana Rossiga) v õ lu sid p u b lik u t nii laulu ku i ta n t suga. Show Jcunstis on võrratu poolakas A n d rze j R osiew icz, kes esines nagu ik k a koos a n sam bliga «Hagavo». M ulluse «In te rv isio n i» konku rsi G rand p r ix võ itja A lla P ugatšova oli sa m u ti festiva likü la lin e. Tavaliselt toob rahvusvahelisel festivalil saavutatud edu lauljatele uusi pakkumisi külalisesinemisteks. Kas pärast Sopotit on plaanis uusi võõrusreise? P a kku m isi on tõepoolest m i tu. T šeh hoslovakkia, U ngari, Poola, B ulgaaria... nii televisiooniesinem isi ku i ka k o n t serte. V õim alust m ööda ta h a ksin m uidugi reisida koos om a ansam bli «Radariga». Praegu aga jä tk u v a d rin g reisid m ööda N õukogude L iitu ansam bliga «Leisja P esnja». O ktoobri alguses esinen tra ditsioonilisel sõpruskontserdil «H elisild sävelsiltä», d e t sem bris aga on ees K uuba sõit. KONTSERT KUNO ARENGU JUUBELIKS 23. juulil sai 50-aastaseks m eie teenekam aid koorijuhte Kuno Areng. N ii RAM -i, T allinna Kam merkoori ja vabariikliku koorijuhtide segakoori dirigendina kui konservatooriumi dotsendina, laulupidude üldjuhina ja aktiivse kultuuritegelasena on ta teinud palju m eie m uusikaelu arendam iseks. N üüdseks keskikka jõudnud m aestro on pärinud oma õpetajalt Gustav Ernesaksalt tegevuse laiahaardelisuse ning jäägitu pühendum ise kunstile. Innuka X X sajandi m uusika propageerijana on ta esm aesitanud paljusid eesti heliloojate kooriteoseid. Tihedad sidem ed on K. A rengul vennasrahvaste m uusikaga. Hom me õhtul, Kuno A rengu sünnipäeva tähistam ise pidulikul kontserdil esinevad juubilari juhatusel R iiklik A kadeem iline M eeskoor, T allinna Kam merkoor ja vabariiklik koorijuhtide segakoor. Ettekandele tulevad V. T orm ise «Pikse litaania», G. Ernesaksa «Veart kellad», T. Lepiku «Kolm B. A lveri lu u letust» E. Tam bergi «Teretuslaul» jm. KOORIRADADELT Prof. Lembit Verlini autorikontserdil Viljandis oli peategelaseks Viljandi Rajooni Kultuurim aja naiskoor «Eha». Külas olid ka L. Verlini laulude tekstiautorid Erika Esop ja Otto Roots. Naiskoor esines noorte dirigentide Ene Soolo ja Heidi Talimaa käe all. Et õhtu õnnestus, võiksid niisugused autorikontserdid (seekordne oli Viljandis esimene) kaniaat traditsioonilisteks saada. Ehk leiaks publik, kes liialt koduseks jäänud, sel viisil tagasitee kontserdisaali. Ka annab sellis*? üi tuste ettevalmistamine hovgn ;a indu lauljatele ning lõpuks: vihedam side lauljate, heliloojate ja luuletajate vahel nspsr-eerib ehk viimaseid rohkem häid 5aul*> kirjutam a. ELLE ViLPA 21. september a. $ nr !fc. & H

14 HUMANITAAR HARIDUSE... (4. lk. järg) m ääram atu ses: k irja n d -iõ p etam ine täh e n d a b õpetada I k irju ta m a so o v itav ak s p eeta - [ vaid k irjan d eid. E n t m illised jj need cn? Ilm selt on nii, et I k irja n d il p u u d u v ad üheselt m õ istetav ad, ž anritu n n u se d. I L iiati ei h ak k a keegi edaspi- dises elus k irja n d e id k ir ju tam a. T uleb kõnesse k irja n d kui v äljenduso sk u st a ren d av töövorm. K uid siis läheb juba käiku väga rik as v ah en d ite re p e rtu a a r. T äh istad a õpetam ise eesm ärk i (väljen d u so sk u se a re n dam ine) ühe tööliigi n im etu sega (k irjan d ) ei ole p õ h im õ tteliselt õige, kui tah es h a rju n u d <me sellega ka poleks, õ ig em oleks siis ju b a k asu tada m õiste t «stiiliõ:petus», om istades sellele k ah t täh en d u sasp ek ti: a) ilu k irja n d u se (au to ri, teo se) ' stiili tu n d m aõ p p im in e; b) õpilaste isik u p ärase v ä l jen d u se e. stiili, (nii suulise kui ka 'k irjalik u ) ia v astav ate võim ete v älja a re n 4 a m in e. K ui noorem as astm es m õistet stiiliõ-petust k õrgelt kõlavaks pidada, tu leb kõnesse ka välje n d u sepetu s (tuletusloogika oleks siis järgm ine: v ä lje n du? vaja dus - sellest tu le nev tegevus vastavate o skuste sum m a k ui tuleni u s). O lgu see a ru tlu s lõ p etatu d ühe osatam isega, m illel p a lju de a rv a te s pole m idagi te g e m ist keele- ja k irja n d u sõ p e tu se su h teg a. M itm ete m aade kirjandusõpetuses pole p eljatu d a se ta d a (ja m itte a in u lt asetada) k irja n d u slik u jä re lk a sv u probleem i, seda kü ll m itte o t se tasem ek riteeriu m ik s p id a des. K üm nendeid tag asi k irju tas sel p u h u l J. R. B echer: «On selge, et /k irja n d u slik u / jä re lk a sv u probleem saab a l guse k o o lis t... Me kõik eeldam e, et õpetus v alm istab e tte lugejaid. kes s u h tu v ad k irja n d u sse a s ja tu n d lik u lt; m e soovim e - h a ritu d lu g ejaid ja nim elt selliselt h a ritu id, k e s k a iseennast poeetiliselt väljendada suudavad (sõrend. K. L.). Ja on kindel, et sellise lugeja a e g... on lähedal. S ee tuleb.» («Vom A n d ersw erd en», B erlin, 1952, lk. 331.) M eie kohus on sellest ra u d se st ja põrm ugi m itte p õ h je n d a m a tu st o p tim ism ist v ä lja lugeda so tsialistlik u ra h v u s k u ltu u ri jaoks ü litä h tis probleem loovintem igentsi taasto o tm ise p ro b leem. L aienev k irju ta m isv a - jad u s kui eneseteostuslik alkt on a ja m ärk, te a tu d so tsia a l psühholoogiline (-k u ltu u riline) ten d en ts, m ille to im em eh h an ism i me kuigi h ästi ei tu n n e. Üks on selge: sellesse n ä h tu sesse ei kõlba su h tu d a kui lih tsalt vohavasse g rafcm aaniasse. Selleski sihiseades liig u k sim e teg u sam alt, kui lähelks k orda tu le m u srik a s dialoog keele- ja k irjan d u sõ p etu se vahel. T e a d u p ä ra st u u rib em akeeleõpetuse o lu k o rd a ja k o rrald am ise võim alusi a u to rite e tn e kom ision. K üll ta h a k s loeta, et tem a v a a te v ä lja u la tu b ka em akeele ia k ir ja n dusõpetuse loom upärase 'koosluse p ro b lem aatik a. ESTICA Ü Kiievi kirjastuse «Moiod» väijaandel ilmus ühiste kaante vahel 4 O. Zaygorodni ukrainakeelses tõlkes Mats Traadi romaani «Inger» ja jutustuse «Kohvioad» ühisköide. Raamatut on trükitud See ilus uks viib kultuuriajakirja «Kultuur ja Elu» toimetuse ruumidesse ja populaarse šašlõkirestorani «Kaukaasia» tagahoovi. Toimetuse silt on taktitundeliselt üles panemata jäetud, sest ka koridor ja toimetuse siseruumid ei peta süngeid ootusi. Lillekestena paistvad kujutised seinal ei ole juugendstiilis kaunistused, vaid väga huvitavalt koorunud värv. Asukoht: Vana Tooma 4, Raekoja piatsi kõrval. Toimetus võtab vastu kaastöid. KUNSTIHUVILISTELE 1. oktoobril alustab uut õppeaastat Tartu Riikliku Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursus. Praegu õpib kursusel üle 500 kunstihuvilise kõikidest Eesti NSV rajoonidest Ja linnadest, kusjuures kursuslaste hulgas on inimesi väga m itm esugustelt tööaladelt. Kursuse eesm ärgiks on abistada isetegevuslikke kunstnikke ja luua kujutava kunsti õppimise ning maitse arendam ise võimalus asjahuvilistele. Suurt abi saavad ka kaubanduses või ettevõtetes töötavad eriettevalmistuseta kunstnikud-kujundajad, mõnede erialade õpetajad, joonestajad-konstruktorid, m aalrid jne. Kogu viieaastase õpiaja jooksul on praktilise tegevuse (joonistamine, maalimine, kirjaõpetus, plakatikujundus) kõrval suur osakaal ka teoreetilistel ainetel (plastiline anatoomia, perspektiiviõpetus, maalitehnoloogia, m arksistlik esteetika, kunstiajalugu). Program m i kuuluvad alg-, põhi- ia kõrgem k u r sus. Algkursus hõlmab pliiatsijoonistusi ja maale lihtsa vormiga esem etest koostatud seadeldistest, samuti töid vabalt valitud teemal ja tehnikas. Põhikursusel pööratakse seadeldiste kõrval suurt tähelepanu ka inimfiguuri ja interjööri joonistamisele ning m aastiku maalimisele. Põhikursuse lõpul peab valmima lõputöö eskiis. Kõrgemal k ursuse} tehakse lõputöö valmis ning kaitstakse. õppetöö kulgeb kaugõppe teel, s. o. kirjalike konsultatsioonide vormis, mispuhul kursuslane saab retsensioonid vastava programmi alusel esitatud tööde kohta õppejõult-konsultandilt kirjalikult. Täiendav ja väga kasulik töövorm on iga-aastased sem inarid talvel Tartus ja suvel mõnes looduskaunis kohas, kus töötatakse juba õppejõu otsese! juhendamisel. õigus kujutava kunsti kaugõppekursusest osa võtta on kõigil kodanikel alates 17. eluaastast. Kursusele astuda soovijatel tuleb esitada kursuse juhataja nimele avaldus (võib ka kiria teel), mille põhjal saadetakse välja õppetöö alustamiseks vajalikud blanketid. Kui kursusele astuja on varem kunstiga tegelnud ega soovi õpinguid alustada päris esimestest ülesannetest, tuleb see avalduses ära m ärkida ja hiljem sooritada katsetöö. ' õppetöö on tasuline, aastamaks 12 rubla. Peale selle tuleb veel tasuda 15 rubla konsultatsioonide eest (kümne konsultatsiooni tasu). Lähema informatsiooni saam i seks pöörduda aadressil: Tartu, Vallikraavi 14, telefon esmaspäeviti kella ja teisipäevast reedeni kella HEIKI KAH RO, KKKK juhataja Sel nädalavahetusel annab Tallinnas Laevastiku Ohvitseride Majas külalisetendusi elavate nukkude teater «Hikosen» Jaapanist. Kaugelt saabunud 27-liikmelisel näitetrupil on kaasas «Aladdini imeiambi» lavastus. Pildil stseen sellest. $ T eenete eest teaduse arendam ises, ak tiiv se ü h iskondliku tegevuse eest ja seoses v iiek ü m n en d a s ü n n ipäevaga v ääris Festi NSV TA K ü b ern eetik a In s titu u di m ehaanik a ja ra k e n d u s m a te m a a tik a sektori ju h a ta ja teh n ik ad o k to r Uno N i g u I Eesti NSV M in istrite N õukogu ja Eesti NSV A m etiü h in g u te N õukogu a u k irja. 9 V iieküm nenda sü n n i päeva p u h u l ja kauaaegse k o h u setru u töö eest an ti k irja stu se «Eesti H aam at» d irekto rile R om an Siirak u 1 e Eesti NSV M in istrite N õukogu ja Kesti NSV A m etiü h in g u te N õukogu au k iri. $ Eesti NSV Kultuuriministeeriumi aukirja pälvisid: Täna ayatakse Kadrioru Kunstim uuseum is näitus, mis tutvustab vähem tuntud eesti kunstnike ALEKSANDER PROMETI ( ) ning ALEKSANDER GRINEVI ( ) loomingut. Mõlemal juhul on see meieni jõudnud vaid osaliselt. Eriti kurb on olnud Prometi pärandi saatus, mille põhiosa sajand! algküm nenditel iocdud rahvaluule- ning eeposeainelised kompositsioonid on sõja ajal kadum a läinud. Siiski annab näjtus ettekujutuse kummastki loovisiksusest. Prometi kunst esin RAT «ESTONIA» Etendused väljaspool statsionaari; kolmap IX kl «Röövimine keskööl» (Võsu kultuurimajas); neljap IX kl «Rose-Marie»; reedel. 28. IX kl «Rose-Marie»; laup IX kl «Giselle»; pühap IX kl. 14 «Giselle» (Jõhvi kultuuripalees «Oktoober»); reedel. 5. X kl «Kapellmeister» ia «Inimhääl» (TPI Taidlejate Majas. end. Glehni lossis). V. KINGISSEPA NIM. TRA DRAAMATEATER Reedel. 21. IX kl. 19 «Tagasiside», kl. 19 «Noore daami külaskäik» (väikeses saalis): laup IX kl. 19 «Saateviga», kl. 19 «Homme on jälle päev» (väikeses saalis); pühap IX kl. 12 «Kõrboja peremees», kl. 12 «Noore daami külaskäik» (väikeses saalis), kl. 19 «Peer Gynt», kl. 19 «Preili Julie» (väikeses saalis); teisip IX kl. 19 «Parvepoisid», kl. 19 «Noore daami külaskäik» (väikeses saalis): kolmap IX kl. 19 «Saateviga», kl. 19 «Homme on jälle päev» (väikeses saalis); neliap.. 27 IX kl. 19 «Saateviga», kl. 19 «Tuulte pöörises» (väikeses saalis); reedel. ">8 IX kl 19 «Ljubov Jarovaia»; faup. 29.' IX kl. 19 «Hamlet»; DÜhaD IX kl. 12 «H aro ld ja Maude», kl. 12 «Homme on jälle päev» (väikeses saalis), kl. 19 planeeritud esietendus. RAT «VANEMUINE» SUURES MAJAS: kolmap IX kl. 19 «Silva»; neliap., 27. IX kl. 19 «Silva»; reedel. 28. IX kl. 19 «Lavv-stoori»; taup IX kl. 19 «Lavv-stoori»; pühap IX kl. 19 «Silva». RAADIOTEATER Laup IX kl. 15 I pr. Ü. Metsa kuuldem äng «Kolmekesi». Režis«öör E. Kraut: 1975; pühap IX kl. 15 I pr. «ülesanne». Kuuldemäng E. Dubrovski dokum entaal jutustusest. Režissöör T. Lään. 1977: neliap IX kl I pr. G. Rückeri kuuldem äng «Modell». Režissöör H. Kulvere «ESTONIA» KONTSERDISAAL Reedel. 21. IX kl laulab Tiit Kuusik, klaveri! Valdur Roots; laup., 22. IX kl. 18 Kuno Arengu 50.. sünnipäeva tähistamise kontsert; pühap., 23. IX kl Bergeni (Norra) süm fooniaorkestri kontsert. DirigSnt Karsten Andersen, solist Arve Tellefsen (viiul); esmasp IX kl Huqo Lepnurm e oreliõhtu; teisip IX kl Tallinna Konservatoorium' TRK süm fooniaorkestri. AUTASUSTAMISI Velikije Luki Draamateater edukate külalisetenduste eest Nõukogude Eestis käesoleva aasta augustis septem bris; teenete eest vabariigi m uusikakultuuri arendamisel ja seitsm eküm nenda sünnipäeva puhul helilooja Johannes B I e i v e; kauaaeqse eeskujuiiku töö eest ja seoses kuueküm nenda sünnipäevaga RAT «Estonia» insener Heinrich T o o t s; kaheksaküm nenda sünnipäeva puhul ja kauaaegse eeskujuliku töö eest RAT «Estonia» tuletõrjuja Marie Hallikberq. Eesti NSV Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raam atukaubanduse Komitee aukirja sai: raam atukaupluse «Võitlev Sõna» raam atuosakonna juhataja Viima S i r k a s kauaaegse kohusetruu töö eest ja seoses viiekümnenda sünnipäevaga. dab sajandi alguse rah vus romantilist sümbolistlikku suunda. millele ta jäi kindlaks elu lõpuni. Prometi teoste romantilis-melanhoolsele tundekoele vastanduvad näitusel Grinevi v ärvirõõmsad dekoratiivsed tööd, mis oma fantaasiaküllases stiliseerituses jätkavad «Mir Iskusstva» traditsioone. Prometi teosed on peamiselt akvarellipastelli segatehnikas, Grinevil on akvarellide kõrval esitatud ka joonistusi. Kokku on näitüsel eksponeeritud umbes 70 teost- segakoori ja solistide kontsert Bachi ja Vivaldi loomingust; kolmap., 26. IX kl esineb Tšehhoslovakkia estraad solist Jana KoCianova vokaalinstrumentaalansambli saatel; neljap IX kl vanam uusikaõhtu Bachi ja Scarlatti loomingust. Esineb klavessiinil Josef Hala {Tšehhoslovakkia SV); reedel, 28. IX kl esineb ansambel «Laine». LAEVASTIKU OHVITSERIDE MAJA 20. ja 21. IX kl ning 22. ja 23. IX kl. 13 ja Jaapani elavate nukkude teatri «Hikosen» etendus «Aladdini imelamp». A. H. TAMMSAARE MEMORIAAL- MUUSEUM Kadriorus. Koidula 12-a. Itaalia kunstinäitus «Veneetsia tänapäeva graafika» ja kunsti väljaandeid ajaloolisest Veneetsia koolkonnast (Bellini, Giorgione, Palma, Tintoretto, Tizian, Veronese). NÄITUSESAALID KUNSTIHOONES on avatud ülevabariigiline akvarellinäitus. \ EESTI NSV RIIKLIKUS KUNS TIMUUSEUMIS on näitused «Eesti kunst». «Vanad meistrid», «Edgar Viiese skulptuurid» ning m aalikunstnike Aleksander Prometí ja Aleksander Grinevi loomingu väljapanek. EESTI NÄITUSE PEAPAVILJO NIS on Balti vabariikide tarb e kunstinäitus ning ühisnäitus «Ehted ja suveniirid». TARTU RIIKLIKUS KUNSTI MUUSEUMIS on näitus Tartu kunstnike uuem ast loomingust. TARTU KUNSTNIKE MAJAS on Maia Juhkam-Koolbergi keraam i ka ning Eha Raendi nahkehistööde väljapanek. KUNSTISALONGIS on Eesti NSV ' rahvakunstniku Jaan Jenseni 75. sünniaastapäeva tähistav väliaoanek nintr Eesti NSV teeneline kunstitegelase Ede Kurreli 70 aasta juubelinäitus. EESTI NSV RIIKLIKUS KUNS TIINSTITUUDIS on kujutava kunsti eriala üliõpilaste kursuseja diplomitööde näitus. TÄ N UAVALDUS Tänan kõ iki kolleege ja sõ p ru soojade õnnesoovide eest. L udm illa Rass

15 Mälestades Alide Rõudet 84. elu aastal suri tu n tu d k u n stik o l- lek tsio n ääri A lfred R õude lesk A lide Rõude. A lide R õude võttis om a a b ik a a sa k õrval algusest, s. o a a rta st peale osa E estis nii su u ru selt kui ka k v aliteedilt ain u laad se kunstikogu r a jam isest. See ettev õ te eeldas A lfred Rõude erak o rd set entusiasm i, entusiasm om akorda aga v a ja b m õistm ist ja tu ge, m ida A lfred R õude eelkõige oma ab ik aasalt leidis. T eoste soetam ine nõudis kum m altk i loobum ist üsna p a l judest m õnudest ja m ugavustest, loobum ist selle m õnu nim el, m ida an n ab teadm ine, et teh ak se m idagi tä h ts a t ja suurt. A lfred R õude surm a järel aastal langes m itm etesse tu h a n detesse k ü ü n d iv a kogu hooldam ine A lide R õude õlgadele. Ta püüdis olla selles om a ab ik aa sa v äärilin e, ta g a d a kogu säilim ine, k o rrash o id ja n o rm aaln e fu n ktsioneerim ine. K õigisse, kes A lfred Rõude kogu k asutasid, suhtus A lide R õude en d astm õ istetav a v a stu tu le lik k u sega, täie arusaam isega, et see on ü h t lasi kogu ra h v a v ara. Ta o rien teeru s ü lla ta v a lt hästi selles to h u tu s raam itu d ja ra a m im a ta teoste, m appide ja ra a m a tu te hulgas, m is tä itsid toad ja tungisid kitsukesse esikussegi. Ta nagu kuulus nende p iltide ja ra a m a tu te juurde, need olid otsekui tem a pere. T em a igapäevased m uredki, eneseteadlik hoiak, k riitilin e m eel ja huum orisoon näisid kogu la h u ta m a tu osana. MAI LEVIN m 1980 aasta olümpiaregati organiseerim iskom itee p r e s i i d i u m i koosolekul arutati V T Lenfni'"nimelisel Keskstaadlonil. Tuli tuuakse Tallinna ärgrnise Ä i,' toimub küki es/ndusrongiga «Estonia», misjärel see viiakse Raekoja P'ats"e kus toimub pidulik vastuvõtutseremoonia. Pärastlõunal viivad teatejooksjad tule Raekoja platsilt Piritale olümpiaregati pidulikule avamisele. # 19 septembril toimus Tallinnas Eesti NSV Ajakirjanike Liidu juhatuse laiendatud pleenum Arutati liidu ülesandeid tulenevalt NLKP Kesk k o m it«o tsu s e st«ld - loogiatöö ja poliitilise kasvatustöö edasisest parendam isest» ning XV nletnum i otsustest. Ettekande pidas liidu juhatuse esimees A. Saaremägi Sona võtsid L Boiits «Sovetskaja Estonia» toimetusest Eest. Telcv,s^ " ' Pro^ ahg^? ^ ft» - m orm atsioom saadete peatoimetuse peatoimetaja E. Tooms, ajalehe «õhtuleht <Ve tstr m t! Mi nn» to i meta j a H. Dengo, Eesti NSV Ajakirjanike Ludu juhatuse sek retär E Nittim liidu ökonoomika- ja tööstussektsiooni juhatuse esimees R. V nrsaar. ETA direktori asetäitja H. Mannermaa ning EKP Keskkomitee propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja asetäitja J. Paalma. Võeti vastu asjakohane otsus. # Punalipu ordeniga autasustatud allveelaev «Lembit» on ta a s^ a llin n a 'ah e v e te l. Otsus seada «Lembit» alatisele ankruplatsile m älestuslaevana tehti m öödunud aastal. Nüüd on see teoks saanud. Pärast väikesi üm berkujundusi avatakse laeval Kahe Punalipu ordeniga Balti Laevastiku Muuseumi filiaal. A E e s t i NSV Haridusministeerium j a TRÜ eesti keele kateeder kuulutasid välja IX emakeelekonkursi Eesti NSV keskkoolide IX -X I klasside ^ 'la ste le. IX konkurss on keskendatud süntaksile j a sellega s e o n d u v a t e l e sõnastusküsim ustele Võistlus on 3-vooruline, viimane voor korraldatakse kevadisel koolivaheajal Tartu Riiklikus Ülikoolis. # Eesti NSV TA Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi teadlastel on laialdane koostöö rahvusvahelises ulatuses. Sektorijuhataja C. Villmann ja tema kaastöölised saabusid hiljuti Balti m ere rahvusvaheliselt ekspeditsioonilt Laev käis ka Hamburgis, loodi uusi sidemeid Saksa FV teadlastega. Direktor V. Unt võttis tänavu suvel osa Roomas peetud konverentsist, millega tähistati Albert Einsteini 100. sünniaastapäeva. USA-s käisid teadusala asedirektor L. Luud ja sektorijuhataja J. Einasto, Poolas aga vanem teadur M. Sulev. O Läti NSV rahvakunstniku Alfreds KalninSi 100. sünniaastapäeva tähistam iseks toim us'riias teaduslik konverents, kus Eesti poolt esines ettekandega m uusikateadlane Leo Normet. # Stuudios «Eesti Telefilm» on valminud uus ekraaniteos, mille aluseks on rootsi nüüdiskirjaniku P. Wahlöö rom aan «31. osakonna hukk». Teoses piitsutatakse kasumijahti kapitalismimaailmas. Stsenaariumi autor on Peeter Urbla, kes on ka režissöör ja lavastaja. Osades J. Järvet, L. Ulfsak, A. Üksküla jt. # Berliinis Vene Keele ja Kirjanduse õpetajate Rahvusvahelise Assotsiatsiooni IV kongressil käisid ja esinesid ettekannetega TRÜ vene keele metoodika kateedri juhataja dots. A. Metsa ja dots. T. Kasesalu, vanem õpetaja K. Allikmets, õpetaja H. Kubo ja vene keele kateedri dots. V. Mürkhein. Kongressi põhiprobleemid olid õpetaja osa õppeprotsessis ja vene keele õpetajate koolitamine septembrini toimus Neerutis keskraam atukogude asedirektorite nõupidamine. Üheskoos arutati küsimusi, mis rahvaraam atukogudel kõige pakilisemad lahendada. Loenguline osa oli Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riikliku Raamatukogu töötajate täita. Teadusdirektor I. Eenmaa kõneles rahvaraam atukogude perspektiividest ja tegevuse planeerimisest, samuti raam atukoguteaduse tänapäevaprobleemidest. Kuulati veel loenguid kom plekteerlm isküsim ustest rahvaraam atukogudes, teadusliku uurimistöö metoodikast jm. # Möödunud aasta augustis oli Szolnokis Szolnoki Tallinna I amatöörfilmifestival, kus peaauhinna võitis meie autor Toomas Kuke oma filmiga «Vana tee». Käesoleval aastal on korraldam isjärg meie filmiamatööride käes. II festival algab 23. septembril kell 11 Mustamäe Mängude Majas. Festivalile võivad kummagi linna am a töörid esitada 5 10 filmist koosneva program m i kogupikkusega mitte üle 60 minuti. Sissepääs festivalile on vaba kõigile huvilistele. %Selgusid «Spordilehe» järjekordse kirjandusvõistluse tulemused. Žürii (esimees ajakirja «Pikker» vastutav sekretär Kaido Liiva) otsusega anti esimene auhind Hubert Matve tööle «Minu nimi on Victoria». Teise auhinna vääriliseks tunnistati Harald Mähari «Kummaline kevad», kolmanda auhinna pälvisid Ülo Metsa «Treenerid», Heino Silla «Tedremäng staadionil» ning Aare Kreilise «Ja kumm tühi o n...». Autorid on kõik tallinlased. Ergutuspreem ia said Tiiu Roosmaa (Tallinn), Hubert Matve ning Guido-Roland Raudver (Elva). Portreede eest anti Eesti NSV Spordikomitee preemia kolmele võistlustööle: esimese sai Urmas Eslon, teise H. Matve ja Vahur Kalmre (Tartu), kolmanda Jaan Kappo (Põlva), Märt Ibrus ja Peeter Kaseoja Ta*innast. 9 Kontserdimatkal neljas Kesk-Aasia vennasvabariigis viibib Tartu teeneline m eeskoor «Gaudeamus». Kontserte juhatavad koori peadirigent Valve Lepik ja Lennart Jõela. Reis on pühendatud uudis- ja jäätm aade ülesharim ise 25. aastapäevale. Ligi kolmandik koori liikmetest on olnud uudism aalased. Retke Soome, Kohtla-Järve sõpruslinna Outokumpusse tegi Kohtla-Järve 1. keskkooli õpetajate rahvakunstiansambel. # Paar eelteadet. Esmaspäeval, 24. septembril kell 19 peetakse trükikoja «Kommunist» klubi suures saalis (Rataskaevu 10) Tallinna Raam atusõprade Klubi ettekandeõhtu «Kirjandus ja ideoloogia». Kõneleb Rudolf Rimmel. Kolmapäeval, 26. septembril kell toimub Tam msaare m ajam uuseum is (Koidula 12-a) loeng «Kogem ustega Vilde ja noor Tam msaare ajakirjanikena Tallinnas ning Tartus». Lektor Karl Mihkla. TÄHELEPANU! Pühapäeval, 23. septembril alustatakse meie vabariigi raamatukauplustes seitsmeköitelise erialase teatmeteose e+tetellimiste vormistamist. «LOOMADE ELU» Raamat on mõeldud eelkõige bioloogiaõpetajaile, üliõpilastele ning spetsialistidele. Ettetellimuse vormistamisel tuleb sisse maksta 5 rbl. viimase köite hinna katteks. Tellijad saavad kätte esimesena ilmuva IV köite «Kalad». Jälgige teateid raamatukauplustes! Vabariiklik Raamatukaubastu LOOMADE ELU. 4 Seitsmeköitelise suures formaadis teatmeteose «Loomade elu» neljas köide käsitleb kalu. Kahekümne nelja tuntud nõukogude kalateadlase koostatud köide ületab nii mahult kui ka vaadeldavate liikide arvult kõik NSV Liidus seni ilmunud populaarset laadi kalaraam atud ja on om asuguste seas üks su u remaid kogu maailmas. Iga vaadeldava rühm a kohta antakse lühike iseloomustus sellele järgnevad tähtsamad morfoloogilised. fülogeneetilised, zoogeograafilised ja süstemaatilised andmed. Peamine tähelepanu on pööratud kalade ökoloogiale. Lugeja saab teada palju põnevat ja õpetlikku kalade elust, esitatakse huvitavaid an d meid nende käitumise kohta, vaadeldakse kohastumisi. mis võimaldavad kaladel elada väga mitm esugustes oludes jne. Ei puudu ka andm ed kalapüügi. -kasvatuse ja -kaitse kohta. Toimetanud ja eessõna eestikeelsele väljaköide. KALAD. andele kirjutanud Ervin Pihu. Vene keelest tõlkinud A. Kirsipuu, M. Kangur. H. Haberm an, K. Laugaste ja I. Veldre. V arustatyd eestikeelsete. ladinakeelsete ning vene- ja ladinakeelsete nimetuste registriga. Kunstiliselt kujundanud H. Viires. Kirjastus «Valgus». Trükitud eks. 516 lk m ustvalges ja värvitrükis pilditahvlit. Hind kilega 6.20, lakiga 6 rbl. npoejiemb! PEAJ1H3MA H POMAHTH3MA B CKOH H AMEPHKAHCKOH JlHTEPATyPE XIX /imtepatypobeqehhe VIII. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Vihik 480. Vihik sisaldab pealkirjas antud teemal uurimusi inglise, am eerika ja hispaania kirjandusest. Autorin on TRÜ inglise filoloogia ja eesti kirjanduse kateedrite õppejõud ning aspirandid, aga ka õppejõud naaberülikoolidest. Autorid Tarjei Vesaas. JÄÄLOSS. Tarjei Vesaas,( ) on viimaste aastaküm nete kõige produktiivsem ja ühtlasi kõige väljapaistvam norra kirjanik. Oma novellitoodangu eest sai ta aastal Veneetsia ia romaani «Jääloss» eest aastal Põhjam aade auhinna. Kõnesolevasse kogumikku on koondatud kõik Vesaasi eesti keeles ilmunud teosed: romaan «Jääloss» ning novellid «Sünnipäev», «Laupäeva õhtu», «Sula», «Imelik tunne» ja «Hoggeti hobune». Raamat sarjast «Ajast aega». Vanemale koolieale. Norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa, illustreerinud Jaan Tammsaar. Kirjastus V. Ljovšin. HAJAMEELSE MAGISTRI REISIMÄRKMED. Möödunud aastal jõudis noorte lugemislauale V. Ljovšini raam at «Hajameelse Magistri väitekiri», mille peategelane arm astab piiritult matem aatikat. See ei takista teda aga tegemast mitmesuguseid matemaatilisi ja mittematemaatilisi vigu. Kõigist neist eksimistest on kasu lugejal: need õpetavad talle tähelepanelikkust ja aitavad arendada loogilist mõtlemist. Kõnesolevas raam atus jätkuvad kummalised juhtumised Hajameelse Magistriga. Esitatud on lood «Aafrika ürgm etsades». «Tšaadi jä r vel» «Hei, edasi mööda ekvaatorit!», «Õhtusöök vulkaanikraatris», «Parun Münchhauseni pardid», «Parnassi jalamil», «Sümpoosion Rio de Magistros», «Pythagorase AHr/lHH- H XX BB. Nina Diakonova (Leningrad), Tam ara Zälite, Renate Abeltina ja Tatjana Amelina (Riia), Asta Luigas. Jüri Talvet ja Tiina Aunin (TRÜ) ning E. Sau (EPA). Resümeed vene ja inglise keeles. Trükitud 500 eks. i80 lk. Hind 1.60 rbl. «Eesti Raamat». Trükitud eks. 224 lk. Hind 50 kop. jälgedes» jt. Vene keelest tõlkinud Boris Kabur. Kunstiliselt kujundanud ja illustreerinud Edgar Valter. Kirjastus «Valgus». Trükitud eks. 104 lk. Hind lakiga 35 kop., kilega 45 kop. KOOLIEELSE KASVATUSE KUSIMUSI LASTEAIAS JA KODUS Koolieelse pedagoogika ja psühholoogia eriala üliõpilastele, lastesõimede ja -aedade kasvatajatele ning lastevanematele mõeldud kogumik sisaldab uurimusi, rakendusliku kallakuga ning teiste uurimusi ja kogemusi üldistavaid artikleid. Siin on dotsent P. Keesi «Kooliküpsuse intellektuaalse aspekti kindlaksm ääram ine», ped.- kand. A. Ridali «Lapse kujutava tegevuse psühholoogilised alused» ja van.-õpetaja M. Vikati «Muusikaliste või- Rein Sander. IGAL Mudilastele mõeldud värsija pildiraam at lindudest ja linnunim edega seotud taimedest (näiteks pääsuke ja pääsusilm). Igal linnul oma rohi mõnel linnul kakski. Selgeks õppida need tohib iga linnalapski. mete arendam ise võimalusi koolieelsel perioodil», sam u ti kirjutisi, mis käsitlevad väikelapse lugemaõpetamist (K. Ringmaa), tervise tugevdamise lähtekohti koolieelsel perioodil (T. Tulva) ja koolieelikute suhtlem iskogem uste kujundam ise vajadusi ja võimalusi (S. Herman). Vene-, saksa- ja ingliskeelsete resüm eedega. E. Vilde nim. TPedI koolieelse kasvatuse kateedri väljaanne. Kaas L. Krusta. Trükitud 500 eks. 144 lk. Hind 90 kop. LINNUL OMA ROHI. Kui sa lähed matkateele, silmad lahti pea. Kuuldu-nähtu jäta meelde: hea on, kui tead. Pildid joonistanud Endel Härm. Kirjastus «Eesti Raamat». Trükitud eks. 24 lk. Hind 15 kop. Rõmkeviti, P. Rõmkeviti. FÜÜSIKA ÜLESANNETE KOGU KESKKOOLILE Vene keelest tõlkinud G. gus». Trükitud eks. Karu. kaane kujundanud V. 192 lk. Hind 45 kop. Sinjukajev. Kirjastus «Val- VALISPANORAAM '78. Tõlkekogumik aasta tähtsam atest välispoliitilistest sündm ustest, maailma eri piirkondade arengutendentsidest, rahvusvahelise poliitika sõlmküsimustest. üksikute riikide siseolukorrast. poliitikutest jne. Koostanud E. Rahumaa, keska jakirjandusest tõlkinud L. Buildakcw, A. Kass, T. Leito, M. Ots, R. Prii, L. Priimägi. L. Rattus, F. Soha ja J. Sootak. Illustreeritud fotodega. Kaane kujundanud R. Pangsepp, raamatu kujundanud P. Kass. Kirjastus «Eesti Raamat» Trükitud eks. 440 lk. Hind 1.30 rbl. SPORDI AASTARAAMAT A astaraam at sisaldab m aailma, Euroopa, NSV Liidu ja Eesti NSV täiskasvanute, juunioride ja noorte m eistrivõistluste, aga ka teiste tähtsam ate võistluste tulemusi aastatel samuti iga-aastasi edetabeleid. Üldkoostaja J. Maidlo, saatesõna kirjutanud Eesti NSV Ministrite Nõukogu j. a. Kehakultuuri- ja Spordikomitee esimehe esimene asetäitja Kristjan Arusoo. Kujundanud E. Kärmas. Kirjastus «Eesti Raamat». Trükitud 3000 eks 672 lk. Hind 3.70 rbl. Helgi Reisenbuk. TOODAN GU KVALITEET JA TOOTMISE EFEKTIIVSUS. Kaane kujundanud Pau] Reeveer. Kirjastus «Eesti Raamat». Trükitud 2500 eks. 76 lk. Hind 15 kop. M. Tamm, A. Tiigimäe. TÖÖ GRUPPIDE KOGEMUSI. Brošüür sarjast «X viisaastak põllumajanduses». Kaas: T. Aru. Kirjastus «Valgus». Trükitud 2000 eks. 60 lk. Hind 20 kop. EESTI GEOGRAAFIA SELT SI AASTARAAMAT Agrokliima NSV-s. ressursid Eesti Kogumikku valitud artiklid annavad ülevaate Eesti NSV agroklimaatilistest tingim ustest ja ressurssidest ning nende osast põllum ajanduslikus tootmises. Lõpuks ülevaateid XVIII rahvusvahelisest tfeograafiakongressist (E. Varep). VIII rahvusvahelisest kartograafiakongressist (L. Vassiljev) ja Eesti Geograafia Seltsi tegevusest a. (L. Merikalju). Autoid A. Tarand. T. Tammets, H. Raudsepp. R. Lehtveer. U. Mäe. K. Kivi. A. Kuptsov. R. Ratas. L. Int. J. Jõgi. P. Karing. A. Loopmann. L. Mets. Resümeed vene. inglise ia saksa keeles. Illustreeritud fotode skeemide ja tabelitega. Kunstiliselt kujundanud A Säde. Eesti NSV Teaduste Akadeemia väljaanne. Kirjastus «Valgus». Trükitud 800 eks. 192 lk. Hind 2 rbl. 10 kop. KALJO PÕLLU GRAAFIKA. Näituse kataloogi on koostanud ning ülevaate kunstniku elu- ja loometeest kirjutanud Mai Levin. K ujundanud Enno Ootsing. P. Talvre fotod. Eesti NSV Riikliku K unstim uuseumi ja Eesti NSV Kultuuriministeeriumi väljaanne. Trükitud 500 eks. 16 lk. Hind 50 kop. Aili Paju. MEDITSIINILT SPORTLASTELE. Meditsiinidoktori ja spordiarsti sulest ilmunud brošüü- ris jutustatakse, kuidas reageerivad inimese siseelundid koormusele, ning jagatakse praktilisi näpunäiteid, kuidas sellele vastavalt kavandada sportlikku treenjngut. Kujundanud Mati Pärk. illustreerinud Heinrich Valk. Kirjastus «Eesti Raamat». Trükitud 7000 eks. 64 lk. Hind 30 kop. «ARTIKLITE JA RETSEN SIOONIDE KROONIKA». RE. GISTRJD Eesti NSV Riik «KULTUUR JA ELU» nr. 9. Lehekülgedel «Aja uute Komissarovist», Lea Tormise nõuete kohaselt» võtavad sõna Eesti NSV kultuurim inisliks «Ühe m ureliku elukutse vestlust Karin Kase juubeter Johannes Lott, Eesti NSV rõõmud», rubriigis «Loodud K irjastuskomitee esimees sajandeiks» Jüri Kuuskemaa Lembit Kaik ja Eesti NSV kunstiloolist kõnelust Eesti Kunstnike Liidu juhatuse esimees Ilmar Torn. Rubriigis a. teatriankeet, mille lohelistest jm. Lõpuks 1978/ «Eesmärgid. Probleemid» kirjutab Eesti NSV kultuurim i Jaak Allik, Helen Kalda. Kale vastavad teatrikriitikud liku Raamatupalati nistri asetäitja Ilmar Moss rin Kask. Mihkel Mutt. Reet teemal «Kultuurielu m ateriaalne baas nõuab uut suh Tönts, Lea Tormis, Mati Unt Neimar, Enn Siimer, Ülo tumist». Edasi loeme Lilian ia Lilian Vellerand. 44 lk. Velleranna kirjapanekut Hind 30 kop. «Paar impressiooni Kalju Elmot Liiv. GAASBETOÖN- KONSTRUKTSIOONIDE VII MISTLEMINE. Kirjastus «Valgus». Trükitud 3000 eks. 80, lk. Hind 25 kop. toimetis* Kirjastus «Eesti Raamat». Trükitud 650 eks 264 lk. Hind 1.10 rbl. «RAAMATUKROONIKA» I. Jaanuar m ärts l f ) - 7». 184 ik. Hind 50 kop.

16 # Kui vaadata alas tagasi, siis mis tõi teid kunsti juurde? M.ngit k o n k reetset tõ u g et selleks ei tea o lnuvat. Nii kaugele, kui u la tu n m äletam a, on m ulle ikka m eeldinud p ilte v aad ata. M illal aga v aatam ise soov m u u tu s pildi isetegem ise sooviks, ei m äleta. Ig atah es on m õlem ad soovid praegugi elavad ja terv ise ju u res. 0 Te olete karikaturist, graafik ja maalikunstnik. Milliseid erinevusi näete nende vahel? Kas kunstnikuna suhtute kõigisse kolmesse ühtemoodi? E rinevused? Ja h, need n äiv ad olevat õige ilm sed. N im elt, m aal on m aal, g ra a fik a on g ra a fik a ja k a rik a tu u r on k a rjk a tu u r. J a m u su h tu m in e neisse on tõesti ühtem oodi, kui ü tlen, et su h tu n neisse ühtem oodi tõsiselt. # Noore põlvkonna lemmikkangelaste hulgas on palju teie illustreeritud raam atutegeiasi, nagu m eisterdetektiiv Blomkvist, Triinu ja Taavi, Sipsik, kes talletunud mällu teie jäädvustatud kujul. Olete illustreerinud ligi poolteistsada raam atut. Milline mõju ja tähtsus on teie arvates lapsele raam a tiiv in a poetada piltidesse tuillustratsioonil? m õni õpetusiva. Ligi poolteistsada ra a m a tu t? Ei tea, m a pole ise veel kokku lugenud. Illu s t ratsiooni m õ ju st ja tä h tsu se st lapsele on k irju ta tu d p alju ta rk u ra a m a tu id ning oleks ta rb e tu neid tõdesid k o rra ta. O m a kogem ustest tean, et lapsepõlves n ä h tu d illu stratsio o n id on m ul osalt p raegugi silm e ees, ning kui m u k ätte satu b m õni lapsepõlve p ild iraam at, lä heb süda soojaks. Seda tu n n e t niisam a lih tsa lt sõnadesse ei oska panna. K uid illu streerid es lastele ra a m a tu id, olen hoidnud seda om a tu n n e t elus ja p ü ü d n u d viia last ju s t selle ra a m a tu sisse, m ida ta loeb. P ü ü d n u d k aalu d a k irja n ik u stiili ja ra a m a tu vaim u, kui h ästi või h alv asti see m ul ka on -õnn estu n u d. Mu scov on olnud an d a la s tele kas või.väikene em otsionaalne p u u d u tu s ja p a ra n d a m a tu k o n serv a- INTERVJUU EDGAR VALTERIGA v ah ete v ah el # Kas võite ise form uleerida, mida tahate oma kunstiga karikatuuris, m aalis saavutada? Ei või. K ui aga see, m ida m a ta h a n saav u tad a, te h tu s t v älja ei p aista, siis olen tein u d tü h ja tööd. O Mis teeb karikatuuri tänapäevaseks? E ks ikka tä n a n e päev. Aeg, m illes me elam e, selle a ja m u re d ja rõõm ud. K uid v ah el tu n d u b, et m e olem e liiga m ures om a tän ap ä ev asu se p ä ra st. K as ei oleks m eeldiv, kui m e su u d ak sim e tä n a te h tu p u h u l ka hom m e kogeda, et see m eile veel rõõm u ja p inget pakub? Kuidas suhtute infokarikatuuri? In fo k a rik a tu u ri su h tu n tä p selt sem a- tel näitustel ja keda tuleks näha ning h in n a ta loovate in im esten a üksik u lt. # Mis häirib teid praeguses kultuurisituatsioonis? Sellele p ü ü an jõudum ööda v astata om a k a rik a tu u rid e s. i # Millised tööd on teil käsil, millised mõttes? i L õpetan tööde k o rra sta m ist M oskva j tarb ek s: H ugo H iibusega kahasse on j m eil seal n äitu s e tte näha. K u u ld av asti m in ev at see n ä itu s ka väikesele tu rn e e le m ööda m õningaid A asia ja E uroopa m aid. Illu stre e rim ist ootavad E no R aua n ak sitrallid e n eljas ra a m a t ja H eino V äli h irm sa m ereröövli S ilver Ü kssilm a tein e raam at. Sõna otseses m õttes k an n an kaasas ja m agan ühes vcodis A rvo Valllikivi «A japrintsessiga». See p rin tsess paelu b m ind väga, aga nagu m u in a sju tu p rin tse ssid ikka, p ü ü ab te m agi m ul pead m aha võtta, kui m a te moodi nagu infom uusiw as^e või infoballetti. m a m õistatusi ei lahenda. M ina aga ta h aksin, e t m u pea õlgadele jääk s 0 Milline on ja millised peaksid olema teie arvates karikaturisti ja toim etuse suhted? (karikatuurisarjast «Elas k o rd...» Kes on Kuningas ja kes on Narr )? S eltsim ehelikud. T egem ine ja to im e tam in e sa rn a n e v a d p a a risrak en d ig a, m is veab ü h t koorm at. H ea oleks, kui vedu saak s v eetu d ühes suunas. # Missuguse hinnangu annate tänasele eesti huum orile tervikuna? K uidas h in n a ta eesti k a rik a tu u ri te r v ik u n a? Ei oska. K as teh a nii, et võtta rid a m eie p arem aid k a rik a tu riste, liita rid a nõrgem aid ning jag ad a k ristlik u lt pooleks? V ist pole m õtet. Aga m eil on tõesti rid a väga tu g ev aid m ees- ja naisk a rik a tu riste, kes su u d avad k o n k u reerid a (ja v õ ita kohti) ra h v u sv a h e lis K ui h akkasin tegelem a k u n in g ateg a, sai selle tegem ise ühisnim eks «Elas kord...». A ja jooksul teem a poolitus: ühele poole sai väike, h easü d am lik ning lapsem eelne K uningas, teisele poole kõik m uud k u n in g lik u d h irm u - ja arm u teo d. P e a lk irja «Elas k o r d...» jä tsin v äikese K uninga Jugudele. N endes lugudes N a rr ei esine. A ga K uningas on K uningas ja N arr on N a rr. S iin on igal v a a ta ja l vaba v a lik en d ühes või teises ä ra tu n d a. T äiesti vaba valik Illustratsioone Ellen Niidu raamatule «Oma olemine, turteltulemine». «- is vahen d iteg a k ü ll pole in im est P n uuritud!! K ü ll läbi röntgeniaparaadi, läbi trellide, k ü ll m ik ro s koobiga, k ü ll jum alaga, otsese k ü s itlu se teel ja tagaselja klatšides jne., jne. Ja ku skilg i selle lõputuna tu n d u va v a hen d ite ja m eeto d ite paraaditseva rea va rju s uurib in im est veel ü k s d istsip liin huum or. Sest ku i võ tta ü k sk õ ik m illin e hea anekdoot, ka rika tu u r, k o m öödia ning k u n stiv o rm ist la h tiriie tu m ise järel taandada need algprobleem ide ja n ä h tu ste alastusse, siis vaatab m eile k õ ik ja lt va stu m eie kalli sõbra, seltsim eh e ja ven n a m itm e k ih ilin e hing. S iin ko h a l aga tuleb kohe teha vä ike tagasiaste ning h ä beliku kö h a tusega teatada, et selliseks u u rim istööks on seni olnud suutelised vaid vähesed naljaloojad. M iks? E ks p õ h ju si ole palju. H uvipuudus^ rahapuudus, aja p u u d u s ja... ka h u u m o r.puudus. K õigele lisaks võib keh va d e plaaninäita ja te p õ h ju seks olla ka selline pisike, tü h isen a n äiv n ä h tu s nagu p ü ü e m õ ista in im est. Inim ese, tem a n a eru vä ä rsu se üle irvita d a ja kü ü n eviilig a to r k i da selliseks virila ks, eg o istliku ks g rim assiks olem e suutelised kü ll. M õistm ine, eriti läbi naeru aga nõuab n a lja teg ija lt ja -ta rb ija lt tu b listi ro h k e m a n dekust ja in tellig en tsi, ku i m e MEHEST, KEL POLE VAJA KARTA H U U M O R IP U U D U S T nii kergena näiva nähtu se p u hul ra a t sim e anda. K ogu see kena ju tu k e e ru tu s on m õeldud selleks, et kuidagi ligem ale pääseda Edgar V alterile ja tem a k a r i ka tuuridele. P õhjus on a rvesta ta v. M ees saab v iie k ü m n e se k s. M aailm apara n d u slik K ristu se iga on õ n n elikult seljataga, ees parim ad aastad d o n k ih - h o telike naljade loom iseks. V alter on p roovinud om a k a r ik a tu u rides m õndagi teeotsa. K a tk i jä tn u d, p roovinud m u ja lt nin g ik k a ja jälle on ta om a parim a tes tööde>: jõ u d n u <l sinna, kus seisab k ü ll m uda, küll v iinapudelite, k ü ll m u trivõ tm eten a näs- suloobitud h u m a n ism isilt. Sell* sihh taha o n p eitu poetu d ja selle sildiga on ' silm ade va h ele la ja ta tu d ja seda silti on p ü ü tu d põletada ning o lem a tu ks kuulutada. N iisugune im elik silt on ser Ja et m a V alteri niisuguse kaheldava väärtusega sildi alla panin, on sü n d i- EDGAR VALTER nud teadm isest, et ta a n keet on juba k ü lla lt riku tu d, et seda veel m isk i k a h ju stada võiks. K ui m e V alteri k a rik a tuuride kõrval p ü ü a m e m õista ka tem a rik k a lik k u, elavat, tabavalt n ä h tu d ja sam al m oel edasiantud lasteraam atute p ildim aailm a, siis on eh k veel p a rem i ni seletatav V alteri seos ü la lm a in itu d svdiga. V alteri n a lja d e h u m a n ism i on raske sõnul seletada, seda peab ise tu n n e ta ma, tu n n eta m a V alteri naeru n ü a n sirikkust, tem a lavastatud m isa n stseen i- I ie m itm e tä h e n d u slik k u st, süm bolite lu k ir ja n d u slik k u kõ n eku st ja veel p a l ju m uud, et siis kõigist neist kom poi n en tid est k o k k u panna see k o n k re e t selt ta ju ta v suhe inim esse, kes kõigist elusolendeist suurim at ja p õ n eva im a t h u vi enda vastu esile ku tsu b. K uigi V alter on proovinud n ü ü d iska rik a tu u - ris levin u d p la k a tlik k e m õ tte k o n s t ruktsioone, siiski on ta neilt kuivadelt betoonradadelt õige pea naasnud m a h lakatele, lopsakatele, iaihaljasteie naeru m a a stikele, kus tem a poolt teg u tsema pandud h irm u s süm paatsed naised ja m ehed m ängivad seda igivana m ä n gu, m ida m e n im eta m e eluks. A n d k u vägede Jehoova talle selle m ängu üle m õ tisklem iseks piisavalt raha ja aega. H uvi ja huum o rip u u d u st pole tal ka rta n iiku in ii. HEINZ VALK M a j f l e x c ^ ncîfpîï a BA3AP» íacpdh H M0.1OT»! TOIMETAJA: V. POHLA TOIMETUSE KOLLEEGIUM: J. ALLIK, V. GROSS. K. IRD, J. KAHK, J. KANGILASKI, K. KIISK, J. KOHA, M. PORT, A. PÄIEL, E. REKKOR, L. REMMELGAS, A. TAMM. I. TORN, t. TUULIK, P. UUSMAN ja D. VAARANDI. Toimetus: Tallinn. Pikk t. 10. postkast 388. Telefonid: toimetaja toime taja asetäitja vastutav sekretär , publitsistika- ja kultuuritöö osakond ning kunstiosakond kirjandusosakond , m uusikaosakond teatriosakond «Sirp ja Vasar» ilmub kord nädalas. Tellimishind kolmeks kuuks 96 kop. Üksiknumbri hind 8 kop. Väljaandja kirjastus «Perioodika*, Tallinn, Pikk t. 73.»Cwpn n aa3ap» f«cepn h mojiot'*) oprati ivlkmhctepe.tba KyjibTy pi>i vi ~BOP'ieeKHX COHXiOB S c T O H CKOH CCP. H3flHTeJIl>CT80 < Tle PHO,IMK H.!" fimjttl H. HtSKK. 73. EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikoda. Tallinn. Pärnu mnt. 67-a. MB Maht I triikipoogna.. Tiraa? Teil. nr. 2993