untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 NR (305) Nr 3/4 (116) 2019

2 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri.

3 Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja aastast alates. Ajakiri Meremees ilmub Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel. AJAKIRJA VÄLJAANDJA: Eesti Mereakadeemia Aadress: Kopli 101, Tallinn Trükikoda: Auratrükk Trükki saadetud 9. septembril Kaanefoto: Taani kuninglik jaht Dannebrog saabus Tallinna. Foto autor: Madli Vitismann Artiklites toodud andmete õigsuse eest vastutab artikli autor. Eesti Mereakadeemia ei vastuta vigade eest avaldatud reklaamides. Meremehes avaldatud tekstide ja fotode mujal avaldamine on võimalik autori ja toimetuse loal. TOIMETUS Toimetajad: Madli Vitismann Tauri Roosipuu Kujundaja: p 2 Saja-aastases mereakadeemias 4 Seaduspakett liigub õiges suunas 8 Laevajuhtimise eriala lõpueksamist 10 Käiakse Soomes, mitte merel aega veetmas 12 Tallinna-liin on oluline 14 Eesti lipu plussidest ja miinustest 15 Igal ahvenamaalasel on aktsia 16 Süsihappegaasi heitmeid on raske võrrelda 19 Minu akadeemia 20 Purjelaevandus Paksus Margareetas 22 Laevamehaanikute sajand 24 Miks hukkus Estonia? 26 Merendusuudised 29 Veeteede Ameti Teataja IMO ringkirjad 45 Taani kuninganna tuli laevaga 47 Admiral Bellingshausen läks läände 48 KONTAKT ajakirimeremees/ LEVITAMINE Alates aastast levitatakse Meremehe ja Veeteede Ameti Teataja veebi- ja trükiajakirja koos. Ajakirju on võimalik lugeda TASUTA veebis: ISSN Ajakirja saab tellida Omniva vahendusel: eservice.omniva.eu/epit/ui/periodics/ajakiri/aja69859, üksiknumbreid saab osta Lennusadama poest. Ajakiri ilmub neli korda aastas, aastatellimuse hind on 10.

4 Mereharidus Saja-aastases mereaka Mad li Vi tis mann A u gus ti al gul täi tus viis aas tat me rea ka dee mia lii tu mi sest Tal lin na Teh ni kaü li koo li ga. Oma koo lia jast ja prae gusest me rea ka dee miast rää gib di rektor Roo met Lei ger. Foto: Madli Vitismann Roomet Leiger. Ole te me re mees te dü nas tiast, mil lal ot sus ta si te me re me heks õp pi da? Mu isa oli me re mees, üks onu oli me re mees, tei ne onu sõi dab Tal linkis. Üks mu va nao nu dest oli me remees võib öel da küll, et on me remees te dü nas tia. Ar van, et mõt le sin pä ris noo relt ju ba, et ju ik ka mi nust ka üks kord me re mees saab, sest mul le meel dis vä ga, kui isa läks ja tu li ja rää kis oma lu gu sid. Väik se na olin loo tu se tu po rilom pi des sol ber da ja: lau sa pi din sis se as tu ma, nii et ve si üle kum mi ku ää re. Hiiu maal isa sün ni ko dus oli suur puu töö tu ba ja kõik va bad het ked meis ter da sin seal lae vu. Saa gi sin laua ju pil ni na te ra vaks, aht ri na tu ke ku me raks. Vest sin noa ga ilu sa laeva ku ju, ju pist alu mii niumt raa dist tegin mas tid, pa be ri le hest vol ti sin purjed. Käi sin neid ko gu aeg uju ta mas ja eri ti sü gi sel kip pu sin hai geks jää ma. Va nae ma üt les siis loo tu se tult: Küll si nust vist ka üks kord me re mees saab. See jäi meel de. Kesk koo li lõ pe ta des oli mul kolm plaa ni: teh ni kaü li koo li in se ne ri teadust õp pi ma, Tal lin na Üli koo li sotsiaal tööd, sin na sain ka sis se. Kol mas va riant oli me rea ka dee mia. Käi sin vas tu võ tu kat se tel ja Aa du-ot to Haava mäe juu res ma te maa ti ka kur su sel. Oli pä ris ras ke, aga te gin ära ja kui sis se saa mi sest tea da sain, siis tu lin kind la pea le me rea ka dee mias se. Kas lu ge si te poi si põl ves me rero maa ne? Oo jaa. Seik lus jut te maalt ja merelt : Sa la dus lik saar ja Kap ten Gran ti lap sed ja kõik need tei sed, neid ma ik ka am mu ta sin ki re ga. Ka nüüd loen pal ju pur je ta mi sest ja ümber maail ma pur je ta mi sest, me resõit ja te ja me ren du se ga seo tud inimes te elu lu gu sid ja rei si kir ju pa kub en di selt vä ga hu vi. Mil li ne üld mul je jäi me rea kadee mia ajast Las na mäel? Käi sin me rea ka dee mias aas tail , kui see asus Mus ta ki vis, ja sel les se ae ga jääb ka me re ha ri duskes ku se üm ber ni me ta mi ne me rea ka dee miaks. Oli me esi me ne lend lae va me haa ni kuid, kes lõ pe ta sid Ees ti Me rea ka dee mia. Eks ma olin pa ras no hik, sest käisin ala ti kõi gis tun di des ko hal. Va hel lõ pu kur sus tel juh tus, et is tu sin ük si õp pe jõu ga, vaid le si me ja aru ta si me. Mul le on ala ti roh kem meel di nud kohal käia ja püü da en da le nii as ju selgeks te ha. Hu vi ta va maks läks mui dugi lõ pu poo le, kui tu li roh kem eria laaineid ja kui esi me ne prak ti ka oli lä bi. Esi me sed kaks aas tat olid ras ked, sest pal ju oli üld- ja alu sai neid: ma temaa ti ka, füü si ka, kee mia; di fe rentsiaal- ja in teg raa lar vu tu sed, ter modü naa mi ka. Nii et ko ha ti kip pus siht ise gi ka du ma mi ne ma. Olin läi nud õp pi ma tead mi se ga, et ta han saa da tub liks lae va me haa ni kuks, aga va hel oli tun ne, na gu ta he taks mi nust ehitu sin se ne ri te ha. Aga ma pun ni sin need ai ned lä bi ja sain oma õpin gud no mi naa la ja ga teh tud. Kõi ge hu vi ta va maks läks siis, kui esi me ne me rep rak ti ka oli teh tud ja tek kis seos õpi tu ja prak ti li selt ko getu ga. Tek kis sel gus, miks mul on va ja min geid as ju õp pi da. See on häs ti olu li ne: saa da aru, miks min geid as ju te hak se ja miks nad nii on seo tud. Siis tek kis ka kõr gem si se mi ne mo tivat sioon pin gu ta da ja eda si lii ku da. Füü si ka ase tus ko ha le? Jah, täp selt nii võib öel da. Ole me see tõt tu näi teks nüüd ses me rea kadee mias just eria laai neid pal ju va rase maks too nud. Omal ajal soe ta ti õp pe laev Lin da mõt te ga, et kui õpi tak se näi teks ot si ja sil du mist, siis minnak se Tal lin na la he le ja te hak se see ko he ära. Prae gu nii su gust võima lust po le. Oma lae va soe ta mi ne on üks, aga ülal pi da mi ne tei ne tee ma. Ega ku ludes suurt va het ole, kas laev sei sab kai ää res või sõi dab ku lud on suured ko gu aeg. Nä hes, kui kii res ti tehni ka are neb kui tä na os tak si me en da le tip-top lae va, siis ka he aas ta pä rast peak si me seal ju ba pal ju seadmeid väl ja va he ta ma, et aja ga kaa sas käia. Meil on vä ga kor ra lik suur pur jejaht, mil le ga saab esi mest me re tunne tust. On vä ga kor ra lik kaa ter ja oleme prak ti kaid ni hu ta nud et te poole, et õpi la sed saak sid va rem me rega kok ku puu tu da. Kol man daks, mi da too na ei ol nud, on nüü di saegne si mu laa to ri kes kus: lae va sil lad ja 4

5 ee mias ma si na ruu mid na gu pä ris lae vas. Tuult ei ole, vih ma ei sa ja. Tuu le ja vih ma saab juur de si mulee ri da ja on juh tu nud, et ini mes tel hak kab seal pa ha või hoia vad kus kilt kõ vas ti kin ni, et ta sa kaa lu ei kao taks. Ai nult pilt lii gub ja kõik muu sei sab pai gal, aga see pe tab ära. Mi nu õpin gu te aja ga võr rel des ole me häs ti pal ju oma la bo ri par ki aren da nud. Näi teks si sus ta nud meie me haa ni ka töö ko jad töö ta va te lae vameh ha nis mi de ga. Soe ta nud pneumaa ti ka- ja hüd rau li ka la bo rid, elektro teh ni ka- ja elekt roo ni ka la bo rid. Ise gi füü si ka la bo ri, et oleks roh kem prak ti list käe list te ge vust. See kind las ti ei asen da lae va, aga loob pal ju pa re mad või ma lused. Meie õpi la sed käi vad prak ti katel um bes kol man dik lä heb Tal linki, Vi king Li ne i ja TS Lae va des se, 2/3 lä heb vä lis maa le ja olen kin del, et nad saa vad pa re ma prak ti ka kui meie ole ta ta val õp pe lae val. Mil li sed olid lem mi kõp pe jõud? Kui Lui se tä na va le ma te maa ti ka eel kur su se le läk sin, et sis seas tu misek sam ära te ha, oli seal le gen daarne Aa du-ot to Haa va mäe, kes läks al les nä dal ta ga si pen sio ni le. Ta on kind las ti üks le gen daar se maid. Olen mi na te ma loen gu tes tahv li la pi ja kriidi ga saa nud ja ar van, et sa jad peale mi nu veel. Me rea ka dee mias on ju ba küm neid aas taid na li: Kes saab üle Haa va mäest, see saab üle igast mäest. Eria laõp pe jõu du dest kind las ti Ka lev Nõmm, kel le ga veet si me kaks aas tat hom mi kust õh tu ni ta lu ges mei le ena mi ku eria laai neid. Tä na gi te gut sev õp pe jõud Hei no Pu nab ja te ma hoo pis teist su gu ne, pal ju teadus li kum lä he ne mi ne. Ju ba meie seast lah ku nud Hei no Le vald: mulle meel di sid vä ga te ma ma jan du s- a la sed ai ned ja aru te lud. Ja mui du gi tol la ne me haa ni ka tea dus kon na dekaan, le gen daar ne kül ma teh ni kaõppe jõud El vo Ad mann. Nad on nii värvi kad, et min gid nal jad nen de ga seisa vad ar va ta vas ti sur ma ni mee les. Siin on le gen daar seid õp pe jõu de olnud pal ju ja nad on tei nud vä ga tä nuväär set tööd. Kas teil on koo lia jast mä les tu si, mi da prae gu ses koo lis enam et te ei tu leks? Tol lal olid ra ha li sed või ma lu sed pal ju roh kem pii ra tud, mõel des kasvõi nüüd seid la bo reid. Meil oli näiteks liht salt punt juht meid ja oli gi ko gu elekt ro teh ni ka la bor. Tä na päeval on pi gem prob leem, et meil ei ole nii võrd heal ta se mel õp pe jõu de, kes suu dak sid kõi ki meie la bo ri te või malu si ära ka su ta da. Olen nal ja ta mi si öel nud, et üks kord elus ju hib me rea ka dee miat me haa nik. Mui du gi ole me püüd nud aka dee miat kõi gis vald kon da des võrd selt aren da da, et mi da gi ei jääks ta hap laa ni le. Aga mul oli kin del siht: me haa ni ku te õpe me haa ni ka ma ja väl jaa ren da mi se ga ja la bo ri te ga on kan tud sel lest, et tund sin oma koo lia jal sel lest puu dust. Üks kum ma li ne mä les tus: praegu gi on lae va juh ti de ja lae va me haani ku te eria la del kolm kor da päevas ta su ta toit lus tus. Mi nu õpiaas tail oli söö gi va he tun ni al gul Mus ta ki vis söök la uk se ta ga mee le tu tung le mine, nii et uk se pii dad ra gi se sid. Praegus tel söö gi va he tun di del sa ba ei ole, kii rus ta mist ei ole elu on ik ka nii pal ju muu tu nud. Tei ne näi de on ühi se la mu. Aas taid oli prob leem ja ka siis, kui teh ni kaü li koo li ga ühi ne si me, et meil on va ja ühi se la mus se koh ti saa da. Plaan oli siia ehi ta da ühi se la mu. Ja kui me siis võit le si me lii tu mi sel väl ja teh ni kaü li koo li ühi ka tes 150 koh ta nä gi me mee le tult vae va, et need sin na saa da, siis lõpp tu le mu se na läks meil sin na 35 üliõ pi last. Prae gu seks on võib-ol la paar küm mend. Noo red üü ri vad ise en da le ela mi se või kor ral da vad se da kui da gi teist moo di. Paa ri küm ne aasta ga on nii pal ju muu tu nud. Teie ajal enam ei saa nud Pe terbu ri min na kõr ge mat me re ha ridust saa ma. Min na sai, aga täit sa vä lis maa la sena omal käel. Kõrg ha ri du se ta se mel me re ha ri dust on ju Ees tis an tud ju ba ala tes a-st. Pä rast me rea ka deemia lõ pe ta mist olin koos õpin gu te ga me rel ol nud 6 aas tat a kut su ti mind me rea ka dee mias se ta ga si, õp pe jõuks ja pro jek te ve da ma. Mul oli tin gi mus, et ta han kind lasti min na eda si õp pi ma. Mind hu vi tas ja hu vi tab siia maa ni me re kesk konna tee ma. Nii läk sin gi Tal lin na Ülikoo li ava tud õp pe kau du ma gist ri tase mel kesk kon na kor ral dust õp pi ma. See on tei ne vald kond. Kui ta va li selt te hak se ma gist ri töö ka he aas ta ga, siis mul ku lus töö kõr valt kok ku ne li aas tat: oli va ja pä ris pal ju ka eel du s- ai neid lä bi da. Lae va me haa ni ka ja kesk kond oli na gu si ga ja kä gu. Mis tee mal töö te gi te? Uu ri sin se da, kui näi teks naf tatan ke ri ga juh tub Ees ti ter ri to riaalme res õn ne tus, siis vas ta valt Hel comi nõue te le pea vad rii gil ole ma varju sa da mad. Kir ju ta sin sel le töö a ja sel leks ajaks oli Ees ti riik loo nud need var ju mis pai gad. Mõ te oli sel les, et kui õn ne tus juh tub, on see nii raske te ta ga jär ge de ga, et on va ja ot susta da, kas see tan ker upub siin sa mas ja le kib ter ve me re täis või ta sõi detak se var ju sa da mas se ja püü tak se seal reos tus lo ka li see ri da. Seal oleks see ker gem ja vä he ma te saa tus li ke ta ga jär ge de ga. Tei ne nõue oli, et var ju mis paika des se peab kuue tun ni ga ko ha le jõud ma, seal alus ta ma pääs teo perat sioo ni ja reos tu se lo ka li see ri mist. Oma töös uu ri sin, kas Ees til te geli kult on see või me kus ole mas, kas kõi gis se var ju sa da mais se jõu tak se kuue tun ni ga. No mui du gi, 11 aas tat ta ga si ilm sel gelt ei ol nud või me kust, ise gi teo ree ti li selt ei suu de tud ko hale jõu da. See oli prak ti li se väär tu sega töö omas ajas ja mi nu tea da se da pä ris pal ju tsi tee ri ti. Nii Pääs tea met kui ka tol lal veel Pii ri val vea met võt sid sealt min geid osi en da le töös se. Mõned siir ded on sealt läi nud prae gus te aren dus te käi vi ta mi seks oli omas ajas ak tuaal ne. See jä rel läk sin Tar tu Üli koo li dokto ran tuu ri kesk kon na teh no loo giat õp pi ma. Te gin se da ne li aas tat. Töö jäi küll lõ pu ni kir ju ta ma ta, muu elu läks nii pal ju hu vi ta va maks see sa- 5Mereharidus

6 Mereharidus ma aka dee mia juh ti mi ne, et sel le le ku lus põ hiaeg. Te gin oma ar tik lid ära, ena mi ku õp peai neid lä bi sin ja töö jäi te ha, aga tä na seks kah juks on see tee ma lä bi uu ri tud. Kui ma ta hak sin dok to riõ pin gu te juur de ta ga si min na, siis tu leks uus tee ma võt ta ja uus töö te ha. Just kui peak si te, kui pro fes soreid ju hi te. Jaa, see on sel les mõt tes hell teema, sest me ole me me rea ka dee miaga teh ni kaü li koo lis, mis on tea du sü likool. Ka me ren du sa la ne kõrg ha ri dus on ai na tea dus li kum ja see on hea. Sel leks on va ja pii sa va kva li fi kat siooni ga ini me si, sel le selg roo moo dusta vad pro fes so rid. Et saa da pro fes soreid, tu leb ot si da neid rah vus va heli selt või kas va ta da ise. Meil näi teks alus tab sep temb rist üks iraan la ne me re teh ni ka pro fes so ri na. Ja et oleks pro fes so reid, on va ja dok to ran te, siis dok to rik raa di ga ini me si. Pro fes so rid ei ole merd sõit nud. On nii ja naa. Maail mas on neidki, kes on merd sõit nud. Näi teks meie uus me re teh ni ka pro fes sor on tea tava prak ti li se me ren dus ko ge mu se ga. See lä bi tu leks ha ka ta jä rel kas vu kasva ta ma, ega muud väl ja pää su ole. Kas õp pe jõu du de puu dust ei ole? Meil ei ole üks ki õp peai ne jää nud and ma ta, sel le pä rast et me ei ole õp pe jõu du leid nud. Kus juu res meie pu hul on see kee ru li sem, sest eria laai neid ei saa lu ge da mees või nai ne met sast. Lae va juh ti de või me haani ku te pu hul peab ole ma kap te ni või va nem me haa ni ku dip lom tas kus, et eria laai neid lu ge da. Vee tee de Amet jäl gib se da vä ga gi ping salt. Sel les mõt tes on kee ru li ne ja esi tab pä ris pal ju väl ja kut seid: võib mõel da, mis pal ka sel li ne ini me ne me rel tee nib ja kui kee ru li ne on meil lei da või ma lused, et ta siia tu leks õpe ta ma. Ta susta mi se tee ma on omaet te väl ja kut se, aga mi da gi õpe ta ma ta ei ole jää nud. Kui pal ju oli tä na vu lõ pe ta jaid? Vei di üle 110 ini me se. Üliõ pi la si kok ku on 750. Kui pal ju tu leb sis seas tu jaid? Kat sed käi vad ja nüüd al ga vad vest lu sed. Igal aas tal võ ta me vastu um bes õp pu rit. Pii rar vu enam ei ole, aga ole me tõst nud vastu võ tu lä ven dit. Pi gem võ ta me vä hem ja va li me hoo li ka malt, kui et võ ta me kõik sis se ja pal jud lan ge vad väl ja. Pöö ra me n-ö kva li tee di le va ra se mast olu li selt roh kem tä he le pa nu. Kust tu leb tä na päe val mo ti vatsioon, kui pal mi saab ju ba liht sami ni nä ha? Me ole me se da uu ri nud, kust noored saa vad meie koh ta in fot. Üht set joont ei saa tõm ma ta, aga vä ga palju on seo tud sel le ga, et esi teks, keegi pe re kon nast on me re ga seo tud. Tei seks, et sõb rad soo vi ta vad: see on äge ja mi ne ja tee. Kol mas tee: kõik on ju in ter ne tis ja sot siaal mee dias kät te saa dav ja meid on sealt lei tud. Val dav on ik ka gi kel le gi soo vi tus või ees ku ju. Kui pal ju on väl ja lan ge jaid? Pool? Noh, pool oleks meie unis tus. Kui te 220 vas tu võ ta te ja 110 lõ pe tab? Mit te kõik ei ole nor ma ja ga lõ peta nud. Üli koo lis mõõ da me lõ pe ta mise tu le mus lik kust no mi naa laeg pluss üks aas ta kas aka dee mi li sel puhku sel või kait se väes. Ja meil on selle no mi naal+1 lõ pe ta jaid kõi gi eria lade kesk mi se na um bes 39%. Kõi ge pa rem seis on üli koo lis ma jan dus teadus kon nal, kus oli 60%. Juur de tu levad need, kel ku lub no mi naa la jale li saks 2, 3 või 4 aas tat, aga üli kool mõõ dab no mi naa laeg pluss üh te. See on prob leem, mil le le ei ole kiireid la hen du si. En di selt on kesk koo li lõ pe ta jaid poo le vä hem kui üli koo lides ja kõrg koo li des kok ku esi me sel kur su sel koh ti see näi tab, et kõrgha ri dus re form on lõ pu le vii ma ta. Kui on va li da sa du eria la sid, siis on ekslik ar va ta, et me ren dus on esi küm nes või esi sa jas. Kui tä na päe va noor teeb oma va li kuid, mõt leks ta es malt ar vata vas ti IT-le, võib-ol la ars tiks, ju ristiks või ju hiks saa mi se le. Me ree ria lad pa ra ku ei ole noor te esi me ne va lik. Vaa ta ma ta sel le le ole me tõst nud sis seas tu mis lä ven dit, vii nud sis se sisseas tu mis kat sed see on val da valt vest lus või es see või mo ti vat sioo niki ri. Kesk koo li lõ pu hin ne peab olema vä he malt 3,5, mõ nel eria lal 4,0, ja vest lu se käi gus püüa me aru saada, kas need ini me sed ta ha vad te geli kult siia õp pi ma tul la, mis on nende mo ti vat sioon, kas nad saa vad aru, mis neid ees oo tab. Meil on pä ris palju ol nud ve ne ema kee le ga üliõ pi la si kas nad saa vad pii sa valt ees ti keelest aru jms. Me va li me hoo li ka malt ja see hoo li kas va lik peaks tä hen dama, et neid ku kub vä hem väl ja. TTÜs se on ala ti ol nud ker gem sis se saa da kui seal pü si da: esi mese kur su se kõr gem ma te maa ti ka se lek tee ris osa väl ja. Kas on va ja õpe ta da õp pi ma? Võib-ol la va rem oli, aga enam mitte. Siis ki ta se, mil le ga tul lak se, on kõikuv ja sel le ga tu leb te gel da. Pa kume näi teks ma te maa ti ka le-füü si kale ta san dus kur su seid, et neid n-ö ree pea le ai da ta. Ja mis pa ra ta, osal juhtu meil on gi va ja õpe ta da õp pi ma. Tä na päe val tee vad õp pi mi se liht samaks iga su gu sed teh no loo gi li sed toed. Meil on iga ai ne koh ta e-keskkond, kus on üle val kõik ma ter jalid, ai ne ka va, tes tid ja foo rum. Saab õp pe jõu ga su hel da ja in fot va he ta da. Seal on õp pe vi deod, kir jan dus, mi da ka su ta da jms. Kes tööd ta hab te ha, saab lä bi nä ri da küll? Täp selt. Aga kui ei ta ha tööd te ha? Siis see ei ai ta. Ar van, et siin ei ole ker ge õp pi da. Teh ni kae ria la del on väl ja lan ge vus pä ris suur ja pal ju dele käib üle jõu ma te maa ti ka, füü sika, kee mia, sealt eda si in teg raal- ja di fe rent siaa lar vu tu sed, teo ree ti li ne me haa ni ka mul le tun dub, et nendest lä bi nä ri mi ne on kõi ge kee ru lisem osa. See tõt tu on väl ja lan ge vus al gu ses ka suu rem. Õpin gu te lõ pus lan geb väl ja mõ ni ük sik. La se te min na, kätt pi di ei ta lu ta? Ei ta haks. Me mo ni too ri me pi devalt: üld ja alu sai ne te õp pe jõud saada vad prog ram mi juh ti de le tea vet, kui kee gi lä heb min gi tes kont roll töö des pu na ses se, ei il mu loen gu tes se. In fo lii gub, et saak si me sel le noo re en ne kät te, kui ta olu kord ju ba täies ti loo tuse tu on. Alus ta si me sel le süs tee mi ga eel mi sel aas tal, see on sis se töö ta mise faa sis. Aga kui noor tel ei ole en dal mo ti vat sioo ni, siis ei ole mi da gi te ha. Kui das lõ pe ta jad tööd saa vad? Meil on paa ri-kol me aas ta ta gu ne vi list la suu ring ja sealt tu li väl ja, et päris häs ti saa dak se tööd. Pä ris häs ti saa dak se ka eria last tööd, nii et aas ta pea le koo li lõ pe tamist oli näi teks um bes 90% lae va juh- 6

7 ti dest leid nud eria la se töö. Aga 2 kuud pä rast lõ pe ta mist? Me po le se da uu ri nud, aga hu vitav oleks vaa da ta, mil lal jaa ni päe val lõ pe ta nud tööd leia vad. Mul on tunne, et kui võrd meie uu ring nii üt les, et aas ta pä rast lõ pe ta mist on ena mus eria la sel tööl, siis võib eel da da, et ju nad pea le koo li lõp pu ju ba hak ka vad leid ma. Pal jud lä he vad töö le oma prak ti ka koh ta des se. Rah vus va he li sed uu rin gud üt levad, et puu du on kva li fit see ri tud me re mees test, mit te vas tu pi di. Eks see tä hen da ka, et te ge li kult võiks ju en da le suh te li selt kii res ti töö ko ha lei da. Meie pu hul on see liht sam, et õpin gu te käi gus on aas ta me rep rakti kat ja me la se me siit väl ja ini me sed, kes pea vad ole ma val mis saa ma hakka ma nii lae va ma si na ruu mis kui ka sil las. Kui das on prak ti ka koh ta de ga? Kol man dik käib Ees ti fir ma des ja üle jää nud 2/3 ot sib ise en da le ko had. Meil on prak ti ka koor di naa tor, kes aitab kor ral da da ja ot sib koh ti. Ma ei tea ke da gi, kes po leks suut nud õpingu te ajal oma prak ti kat ära te ha. Kas 2/3 lä heb vä lis li pu al la, võõr kee les ja tund ma tu ju hen dami se ga? Põ hi mõt te li selt küll. Meil on prak tika jaoks prak ti ka päe vi kud, mis tu leb täi ta, ja prak ti kaa ruan ded. See on päris häs ti lä bi mõel dud prot sess. Kes, kui das ja mil le eest teil teadust teeb? Tea dus töö on kind las ti üks meie prio ri tee te ja mi nu siin ol dud viie aasta jook sul ole me vä ga kõ vas ti oma tea dus-aren dus te ge vu se mah tu tõstnud. Ees märk ei ole liht salt tea dust te ha. Meie vi sioon on ol la me ren duse kom pe tent si kes kus Ees tis. Mis on kom pe tents: ini me sed, nen de teadmi sed ja kon tak tid. Ja teist pi di, kui ta ha me kõrg ha ri du se ta se mel õpeta da, siis meil on va ja kõr gelt ha ri tud kom pe tent sust. Sel le kom pe tent su se saa mi seks pea me en nast aren da ma ja mi nu mee lest üks tee on gi lä bi tea dus- ja aren dus te ge vu se ol la eri ne va tes konsort siu mi tes, suur tes ja rah vus va helis tes pro jek ti des ning see lä bi tuua uut tead mist, aren da da meie ini me si, tuua siia uu si ini me si juur de, suu na ta noo ri dok to ran tuu ri, kõi ke se da kihtki hilt ehi ta da. Ole me sel les se pä ris pal ju pa nusta nud. Kui näi teks kolm-ne li aastat ta ga si oli tea dus-aren dus te ge vuse maht 7-8% meie ko gu ma hust, siis eel mi sel aas tal oli see ju ba 25%. Meil oli üle mil jo ni eu ro tea dus-aren duste ge vu se ga seo tud tu lu sid: eri ne vad pro jek tid ja aren du sed. Pro jek tid, mit te pü si ra has tus? Üli koo list saa me kesk selt ka pü sira has tust, aga se da gi ka su ta me peami selt pro jek ti de oma fi nant see ringuks ehk siis või men da me see lä bi tea dus-aren dus te ge vu se mah tu. Oleme vii ma sel ajal pal ju pä ris hu vi tavaid as ju tei nud. Näi teks lae van dussek to ri kü ber tur va li su se tee ma on vä ga ak tuaal ne, me re naf ta reos tus, eri ne vad lo gis ti li sed la hen du sed, eri in fo süs tee mi de ühen da mi ne. Võibol la üks hu vi ta va maid as ju, mi da üle poo le aas ta on teh tud, on Tal lin ki le tar ga au to te ki kont sept sioo ni väl jaaren da mi ne. Sa mu ti Saa re maal ko gu väi ke lae vae hi tu se pool: mu del kat sete te ge mi ne ja vir tuaalp ro jek tee ri misla bo ri te ehi ta mi ne. Vä ga põ nev! Kui pal ju on see teh ni kaü li kooli kui ter vi ku tea du se ga in teg reeri tud? Vä ga ti he dalt. Näi teks tar ga au tote ki kont sept sioon on pal jus ki program mee ri mi ne, sen so rid, an du rid jm. Meil ei ole ko gu se da kom pe tentsust, see on teh ni kaü li koo li IT-teadus kon nas, aga meil on prak ti li ne, no sel li ne jörm me re me he tead mi ne. Mu mee lest teh ni kaü li koo li ga lii tu mise üks kõi ge suu re maid plus se on gi see, et saa me ko gu üli koo li res surs si ka su ta da ja kaa sa ta. Kui pan na kok ku meie me re mehe tead mi ne mis on lae vad, mis vöör, mis ah ter, mis on au to tekk ja näi teks IT-ala ne os kus, siis saab vä ga äge daid as ju te ha. Näi teks ma jan dustea dus kon na ga on meil üks pro jekt, mil les aren da me tar ku la hen du si reaa la jas: parv lae va de in fo ku va mi ne teis tes in fo süs tee mi des, et ühist ransport lii guks sel le jär gi, val gus foo rid ühil duk sid, või kui Saa re maa parv laeva le sõi ta, oleks in fo: kui pal ju on jäänud ae ga, jõuad-ei jõua. Üli koo li sees tee me te ge li kult pä ris pal ju koos tööd. Kui das võrd lek si te koo lie lu õhkkon da oma koo lia ja ga? Kui mi na õp pi sin, ega ma siis näinud, mis juhtkon na ta se mel toi mub või kas on min geid lahkhe li sid või ei ole. Pigem tun ne ta sin, et üks õp pe jõud on ühe su gu ne, tei ne on teist su gu ne, üks nõuab roh kem, teine vä hem. Mi da või kui das ma tä na teen kind las ti juh te on eri ne vaid, pean end kind las ti mees kon na män gi jaks. Um bes aas ta ja gu ju ba si sen dan oma mees kon na le, et olen ju hi na pi gem või mal da ja ja ra jal hoid ja kui ise li puga ees jooks ja. Pa nus tan pal ju just mees kon na le, sest mees kon na na tee me roh kem ära. Mi nu aka dee mia ar tik li sarjas hin na tak se se da, et kool on omaet te ma jas ja suh te li selt väike. Ja siis ki on teh ni kaü li kool ka, et ol la just kui suu re sel ja ta ga, aga vei di eral di. Ole me pä ris pal ju ja tead li kult ku jun da nud oma nä gu ja te gu ja rõ hu ta nud meie eri sust ja vä ga hea, et ole me omaet te ma jas nii Kop lis kui ka Saa re maal. See on pii sa valt suur ja sa mas väi ke, et kõik tun nevad üks teist vä he malt nä gu pi di. Nii te kib roh kem ko gu kon na tun net ja see on mi nu mee lest häs ti olu li ne. Meie ma ja on kol mest kül jest pii ratud me re ga, on aja loo li ne me ren duse ga seo tud ma ja meie jaoks vä ga õi ge koht. Mil li ne on me rea ka dee mia koht teh ni kaü li koo lis? Kui me a üli koo li ga lii tu sime, oli me kol ledži staa tu ses. Siis oli 8 tea dus kon da, küm neid ins ti tuu teasu tu si ja 5 kol ledžit a toi mus ula tus lik st ruk tuu ri re form, ase me le tu li ne li tea dus kon da ja me rea ka deemia, mis tä hen dab, et ole me si su liselt viies tea dus kond. See on üks kõige st ra tee gi li se maid ja olu li se maid ot su seid mei le. Kas ole te rek to raa di koos seisus? De kaa nid kuu lu vad laien da tud rek to raa di koos sei su. See tä hen dab juh ti mi sot sus te juu res ole mist ja palju roh kem või ma lu si. Jul gen öel da, et me rea ka dee mial ei ole ku na gi nii häs ti läi nud kui prae gu. See on suure töö vi li. 3. juu li 7Mereharidus

8 Meremajandus Seaduspakett liigub õiges Mad li Vi tis mann T ä na vu täi tus 25 aas tat lae vafir mal Amis co. Lae va dest, lae van du se sea dus pa ketist ja si du sä rist rää gib kõik need aas tad ju ha tus lii ge ol nud Al lan Noor. Mil lest alus ta si te ja kui das me ren dus se sat tu si te? Olen loo dus tea dus te poo lelt: õp pinud Vil niu se Riik li kus Üli koo lis ja Tartu Üli koo lis hüd ro- ja in se ner geo loogiat ja hil jem ehi tus geo loo giat üks vä he seid eria la sid Tar tu Üli koo lis, mis an dis in se ne ri dip lo mi. Lõ pe ta sin 1980-nda te lõ pul ja, töö ta nud mõnd ae ga ehi tu suu rin gu te ins ti tuu dis, asusin töö le EKE Töös tus va lit sus se, mis hil jem sai ni meks EKE In ter na tio nal. Te ge le si me eri ne va te trans por di lahen dus te ga EKE süs tee mi tar vis, sealt tek kis si de agen di- ja lae van du set tevõ te te ga. Nii sat tu sin prae gu se le eria la le mit te pä ris ta va list teed pi di. Kas kel lel gi olid lae vad ja lei dis, et meil on se da meest va ja? Te ge li kult küll. Meil oli koos tööpart ne riks üks Sak sa et te võ te, kes otsis plaa ni ta vas se agen tuu ri Bal ti riiki des se mees kon da ja olin üks neist. Hil jem, kui et te võ te Bal ti tu rult lahkus, ost si me sel le äri väl ja. See oli laevaa gen tuur, mis te ge les eks pe dee rimi se ja lae va de agen tee ri mi se ga. Esi me sed lae vad li san du sid rendia lus te na aas ta te tei sel poolel. Sa jan di lõ pul oli Ve ne maal vä ga kee ru li ne ma jan du so lu kord. Neil oli ma jan du ses täius lik torm: võ lak riis, ra ha väär tu se kuk ku mi ne ja ül dine eba sel gus tu le vi ku suh tes. Meie jaoks lõp pe sid se ni sed koos töö vormid Ve ne lae vao ma ni ke ga ja nen de jõ gi-me ri-tüü pi lae va de ga. Siis oli megi olu kor ras: kas pa ku me oma klienti de le oma ton naaži või üri ta me se da kus kilt sis se os ta. Ala tes aas tast ole me se da vaik selt kas va ta nud. Mi tu lae va teil on? Meie kom merts juh ti mi sel on ka hek sa lae va. Need on kõik välja ren di tud kas ühe kord se te pra hi lepin gu te ga või pi ke maks ajaks. Meie Foto: Madli Vitismann Allan Noor. kon tei ne ri lae vad on ajap ra hin gus ja puist las ti lae vad töö ta vad pi kaa ja lis te koos töö le pin gu te alu sel ning on meie ope ree ri da. Kas ope ree ri te ka teis te lae vao ma ni ke lae vu? Prae gu mit te, aga ole me se da teinud küll. Põ hi mõt te li selt Amis co operee rib ki teis te lae vao ma ni ke lae vu lae vao ma ni kud on igaüks eral di et tevõt tes. Kaust vä lis maa ad vo kaa di sahtlis? Ei üt leks nii. Kui on va ja pa be ritest sõr me ga jär ge aja da, siis see ei ole enam mi da gi nii vä ga kaust. Aga jah, Amis co on kom merts mä nedžer, meie si du set te võ te hoiab lae va de tehni list ja me hi tus poolt ning lae vad on ma na ge ment le pin gu te alu sel Amiscos. Va rem olid teie lae vad St Vin centi ja Gre na dii ni de, nüüd on Por tuga li li pu all. Miks? Ül di ne õhk kond ei soo si nud enam saa re rii gi lip pe ja meie äri te ge vu ses on pa rem ol la Eu roo pa Lii du rii gi li pu all. Ot si si me pa ri mat va rian ti, ole me ol nud ka Küp ro se li pu all. Kas me re me hed pal ka te ise? Nii ja naa, ole me ka su ta nud eri nevaid la hen du si mees kon da de pal kami seks, ka me hi tu set te võ te te tee nuseid. Prae gu te ge leb sel le ga pea miselt meie tü ta ret te võ te Ma dei ral. Kas Ma dei ralt tu le vad kau ged me re me hed? Me re me hed lae va del on ena mas ti Eu roo pa Lii dust ja ka Eu roo past väljas pool ELi. Pä ris pal ju me re me hi on Bal ti rii ki dest, eest la si on nen de hulgas siis ki vä he, ehk al la 10%. Üs na pal ju on ve ne rah vu sest ini me si. Mis on teie lae va de töö keel? Töö keel on ing li se keel. Küll aga nen des lae va des, kus rea koos sei su ing li se kee le ta se po le pii sav, tõl gi takse va ja lik ka ve ne keel de. Aga üld juhul on ing li se keel, tä na päe va se gamees kon da de ga pa ra ku nii on. Kui pal ju teil töö ta jaid on? Amis cos on al la ka he küm ne inime se. Lae va del ei ole Amis co töö tajad, me re me hi on meie kom mertsjuh ti mi sel lae va des kok ku , nad töö ta vad lae vao ma ni ke juu res lä bi me hi tu set te võ te te. Kui pal jud neist on al gu sest pea le? Amis cos ne li, üks neist pen sio nil. Me re me hed nii kaua ei ole ol nud, aga koos töö mõ ne kap te ni ga on ol nud küm me kond aas tat. Kas teie lae vad Ees ti sa da mais 8

9 suunas käi vad? Käi vad küll. Virt su sa da mas oleme aas taid laa di nud Nord kal ki do loki vi ja vii nud Ros toc ki. Kül lap pal jud on Saa re maa le sõi tes pu nast lae va näi nud. Se da küll ei ole, et kui operaa tor on Ees tis, siis ka laev peaks Ees ti sa da mas käi ma, kui gi kind lasti nen de si de me te kau du käib rohkem. Põ hi li selt sõi da vad Lää ne me rel ja Põh ja me rel, aga ku ni Va he me re ja Põh ja-aaf ri ka ni on ka veel meie ala. Üle oo kea ni ei ki pu. Amis co on Kau ban dus-töös tusko ja ja BIM CO lii ge. Te ole te veel ka Me ren dus nõu ko ja lii ge ja oli te esi mees. Jah, olin Me ren dus nõu ko ja presi dent mõ ni aas ta ta ga si, en ne Tarmo Kõut si. Oli just see aeg, kui toimus esi me ne ring et te val mis tu seks me ren dus sea dus te pa ke ti koos ta misel. Mi nis ter Ju han Part si eest võt tel loo di töög rupp, mil les me Me ren dusnõu ko ja ga osa le si me. Oli ka su? Jah, ar van, et oli. Töög rupp, mis too kord se ma jan dus mi nist ri eest võttel teh ti, kat tus pal jus ki me ren du se aren gu ka va koos ta ja te ga. Koos olid vä ga gi as ja li kud ini me sed Ma jan dusja Kom mu ni kat sioo ni mi nis tee riu mist ja sa ma ini mes te grupp jät kas pä rast me ren du se kon ku rent si või me edenda mi se aru te lu. Oli hea, et lae van dus sek to rist tu li ini me si tol lal sel le aru te lu juur de, kuid vei di häi ris, et vii ma ses eta pis oli et te pa ne ku te sea du seks vor mis ta misel puh talt rii gia me ti te töög rupp. Ae ga on aru te lud võt nud mui du gi ko hu ta valt pal ju, et va ja lik tead mi ne ja va ja li ku tead vus ta mi ne rii gi ta sandi le viia. Vee tee de Ame tis on nüüd ak tiiv sed ini me sed ja neil on plaa nid Ees ti kui me re- ja li pu rii gi eden da miseks. Ka jul gust ot sus ta da ja mõel da väl jas pool har ju nud ja mu ga vat keskkon da on rii gi pool vii ma sel ajal rohkem ol nud. Näis, kui das see reaalses elus re gu lat sioo ni de na la he neb. Na gu Ke va des öel dak se: vaa ta me õun te pealt. Õu nad on vist ha pu või tu? Ko gu te maa ti ka, mil le ga kon kurent si või me töög rupp on te gel nud, ja sea dus te pa kett, mis on kok ku pandud, lii gub õi ges suu nas. Olen ko gu aeg ol nud se da meelt, et sel le raa misti ku kok ku pa ne mi sel ei peaks võibol la üri ta ma ja ilm selt ei saa gi lei da min git sa jap rot sen di list kon sen sust või vii mast lih vi iga le prob lee mi le. Peak si me mi ne ma eda si nen de kok ku le pe te ula tu ses, mis ole mas on, et mit te pöö ra ta saa vu ta tut jäl le ta ga si. Iga samm eda si se da saab pa ran da da, aja ko has ta da ja ka käi gu pealt ko hen da da. Eks elus pea gi te gema mit meid as ju käi gu pealt ja mi nu arust on va le mõel da, et me saa me plaa ni tud lae van dus pa ke ti n-ö pä ris val mis. See oleks hea, aga tun dub, et reaal su ses tu leb re gu lat sioo ni pi devalt ko hen da da ja pa re maks te ha. Ma ei näe põh just pi dur da da osa tu ruo sa - lis te eri hu vi de või vas tu sei su pä rast ko gu prot ses si. Olen aru saa nud, et kü si mu sed on ülal ame tiü hin gu tel. Need jää vad ala ti, sel le vas tu ei olegi mi da gi te ha, aga sel le pä rast ei saa prot ses si seis ma pan na. Mi nu arusaa mist pi di on Ees ti me re me hed ära tee ni nud oma ame tit esin da valt ühingult toe tu se plaa ni ta va te muu tus te el lu vii mi seks. Ka su on sel lest ki, et vä he malt rää gi tak se, va rem ise gi ei rää gitud. Mi nu pil gu lä bi on nii, et kui tä he lepa nu sel le le sek to ri le ei tu le, siis see know-how ja kaas nev äri, mis käib lae van du se ga koos, lah kub vaik selt, samm-sam mult. Ol gem au sad, on suur õnn, et meil on paar üs na tub lit ja et te võt lik ku lae vao ma nik ku ma ei rää gi üks nes Tal lin kist, aga ega neid lii ga pal ju ka ei ole. On suur kahju, kui ära lä heb ko gu tead mi ne, kuidas ma jan da mi ne üm ber lae va de toimub. Pal ju rää gi tak se: too me lae vad li pu al la! Jah, see on kau nis ja ku jund lik pilt, aga Ees ti li pu all peak sid ole ma hoo pis olu li se ma na lae va de ka su tata vad tee nu sed. See, mi da nad tar bivad, nen de ju rii di li ne, teh ni li ne, perso na li- jm va ja dus te tee nin da mi ne. Mi nu arust see osa on lae van du ses Amisco maja Tallinnas Tõnismäe tänaval. Foto: Madli Vitismann vaik selt vii mas te aas ta te jook sul Eestist väl ja läi nud või mi ne mas. Lae vad li pu all on üks nes üks olu li ne osa laevan dus kesk kon nast sel le osa aren gu saa vu ta mi seks. Te näe te oma fir ma siir deid ümb rit se va tes se ma jan dus ha rudes se. Kas üks me re mees loob kaldal mi tu töö koh ta? Se da ik ka ar mas ta tak se öel da, kui pal ju töö koh ti üks me re mees või näiteks ta lu pi da ja loob. Või me ka öel da, et üks töö koht kal dal loob küm me me re me he töö koh ta. Õi gem oleks vaa da ta se da pi di, et ühe me ren dustöö ko ha ga kal dal või vad kaas ne da ka töö ko had me rel. Ega küm me me remeest veel Ees tis se töö koh ta ei loo. Os ta me lae vu ma jan da des tões ti vä ga pal ju tee nu seid sis se: müü me oma lae va de tee nust ja os ta me sis se lae va de le tee nu seid. Te kib suht lusvõrk, mil les se kuu lu vad re mon di tööko jad, eri ne vad tar ni jad, sa da mad, koo lid, mis iga nes sel le tee ma kül ge käib. Laev peab sel le kõik oma pra hira hast ära ma jan da ma. Toit lus ta mi ne, pe su pe se mi ne ja kõik või ma li kud as jad? Just ni melt. Olu li ne on aru saa da lae vao ma ni kud tsent ra li see ri vad ko gu maail mas kõi gi sel lis te tee nus te sis seos tu, mi da või me ni me ta da laevan du se si du sa laks. Üri ta vad suu remaid mah te kok ku saa da, et saaks os ta või ma li kult väi ke se ühi ku hin naga, ala tes pii mast ja lõ pe ta des pan kade ga. Ees ti mii nus on, et me ei ole nii suu red. Kui lae vao ma ni ku kal daük sus ei ole Ees tis, siis tal on tun du valt lihtsam ja tur va li sem os ta näi teks pe supulb rit või lae va kü tust hoo pis ki en dale tun tud ja usal da tud ko du lä he da se va hen da ja kau du. Kui meil on Ees ti lipp, aga tead mine lae va de ma jan da mi sest on väl jaspool Ees tit, siis see võib tä hen da da, et 9Meremajandus

10 Meremajandus 10 Ees ti me re mees Ees ti li pu all te ki tab need töö ko had hoo pis kus kil mu jal. Need as jad käi vad kä si käes. Kas se ni sed sam mud on eba piisa vad? Ku hu me lii gu me sea du sand lu sega, sel le koh ta ta hak sin öel da, et va litsus on pä ris jul gelt neid sam me teinud. Ei peaks mõt le ma, kas nüüd sai täies ti õie ti. Noh, ar va ta vas ti ei saa. Ja ar va ta vas ti neid lae vu ik ka gi esi mese hoo ga siia kolm sa da ei tu le, na gu plaa nis oli. Aga sel le pä rast ei peaks mu ret se ma, see võ tab ki ae ga. Ei ole või ma lik, et com mu ni ty või kes meil sel les on, ko he aru saab, et ko he kõik on õie ti. Se da ideed tu leb na tu ke müüa. Ja peab kan na tust ole ma, et viia see lõ puks ini mes te ni. Iga kord, kui tu leb ju tuks Ees ti lipp: me tee me tei le Ees ti li pu ja kui palju me sel le eest ra ha saa me. Ega laevao ma ni kul ole se da ra ha võt ta selleks, et ko du lip pu saa da või kas ta peaks ki. Lae vao ma nik ot sib õi get kon kurent si po sit sioo ni en da le ja kui see on või ma lik luua, al les siis nad tu le vad. Ja kui need de tai lid ka las ku vad kohta des se. Ega meie gi tea, ise gi kui toome Ees ti li pu al la mõ ne lae va, kui das hak kab siis väl ja nä ge ma näi teks töökor ral dus. Meie me re me hed on lae vao ma nike juu res ühe kord se te töö le pin gu tega, kas see on Ees ti sea du sand lu ses akt sep tee ri tav? Mis juh tub siis, kui on mi tu jär jes ti kust le pin gut? Mis saab isa puh kus test ja kõi gist mais maal ta va lis test sot siaal se test ga ran tii dest, kui ta on oma lae va ga Va he me res? Mis ma siis sel le lae va ga pih ta hakkan, kui ta sealt ma ha as tub ja lä heb puh ku se le? Need kü si mu sed ta ha vad set ti mist. Ise gi väi ke sed as jad: kui das Mak su- ja Tol lia met me re me hi re gistree rib, kas see on liht ne ja aru saa dav või pea me sel leks eral di ini me se tööle võt ma? Ega me pä ris täp selt veel tea. Mi nu arust me re mees te tu lu maksu puu du tav oli sea du sand ja tel õi ge ot sus tu leb ki an da sel geid sig naale rii gi poolt ja siis saab eda si lii kuda. Sot siaal mak su puu du tav on se ni veel ko nar lik la hen dus, kuid ini mes te ot sus ta tud as ju saa vad ju ot sus ta jad pa ran da da. 15. juu li Laevajuhtimise e Jar mo Kõs ter M e re ha ri du sel on olu li ne osa meie ühis kon nas, sest po le mõel dav, et lae va del, mis sõi da vad maail ma me re del, puu duks kva li fit see ri tud töö jõud. Me re ha ri dust on maail mas õpe tatud ju ba aas ta tu han deid eri vii sidel ja mee to di te ga. Õppekava lähtub STCW-st 7. juu lil 1978 võe ti vas tu Me remees te väl jaõp pe, dip lo mee ri mise ja va hi tee nis tu se alus te rahvus va he li ne kon vent sioon, 1978 (STCW), mil le ga on keh tes ta tud mii ni mum nõu ded me re ha ri du sele. Kon vent sioo nis on loet le tud mii ni mum pä de vu sed, mis lae vajuh ti del tu leb saa vu ta da, et saa da me re sõi du dip lom. Pä de vu se saavu ta mi ne on me reõp pea su tus te en di te ha, näi teks, kui das õp pe kava üles ehi ta da ja õp pep rot ses se luua. Õp pe ka va koos ta mi sel tu leb läh tu da eri kri tee riu mi test. Mu ma gist ri töö tee ma Me reõppea su tu se lae va juh ti mi se eriala lõ puek sa mi väl ja töö ta mine Ees ti Me rea ka dee mia näi tel ak tuaal sus tu le nes as jao lust, et eri me reõp pea su tus tel on eri ne vad õp pe ka va de üle se hi tu sed. Eri ne vu sed ka jas tu vad mit me ti: õpe ta ta va te se mest ri te ar vu, õp peka va de üle se hi tu se, ai ne ka va de üle se hi tu se ning sa mu ti me re sõidup rak ti ka te toi mu mi se aja poolest. Eu roo pa me reõp pea su tus te ko du le he kül ge delt lei ta vaid ai neka va sid võr rel des oli nä ha, et ai nete ma hud on eri ne vad, va riee rudes ühest ku ni 15 ai ne punk ti ni. Kui Ees ti Me rea ka dee mia lae vajuh ti mi se õp pe ka va kes tus on ne li aas tat, mil le le li san dub üks aas ta ko hus tus lik ku me re sõi dup rak tikat, siis näi teks Hor vaa tias on isegi si se riik li kult õp pe ka vad eri kestu se ga. Lae va juh ti mi se õp pe ka va alusdo ku ment on STCW kon ventsioon. Õp pe ka va koos ta mi sel tu leb täi ta kõik kon vent sioo nist tu le nevad mii ni mum nõu ded. Saa vu ta ta vate pä de vus te loe te lu peab ole ma erine va tes ai ne ka va des. Nõu ded me reha ri du se le on sea tud veel si se riik li ke õi gu sak ti de ga. Õp pe ka va vas ta vust rah vus va helis te le ja si se riik li ke le nõue te le kontrol lib Vee tee de Amet ning kin ni tab õp pe ka va. Üli koo li pool sed nõu ded on kir jas õp pe ka va sta tuu dis. Õp pe ka va statuu di ga sä tes ta tak se Tal lin na Teh nikaü li koo li ta se meõp pe õp pe ka vade üle se hi tu se, koos ta mi se, ava mise, hin da mi se, muut mi se ning sul gemi se tin gi mu sed ja kord. Õp pe ka va koos neb õp peai ne test ja eri ne va test kur sus test. Eu roo pa me reõp pea su tus te ko du le he - kül ge delt lei ta vaid ai ne ka va sid võr rel des oli nä ha, et ai ne te ma hud on eri ne vad, va riee ru des ühest ku ni 15 ai ne punk ti ni. Õp peai ne te ees mär gid, õpi väl jundid ning -si su lü hi kir jel dus on kir jelda tud vas ta va te õp peai ne te ai ne kava des, kus on li saks eral di esi ta tud ka õpi tu le mus te hin da misk ri tee riu mid. Mitmekesine Euroopa Olen va rem iga päe va töös tut vunud mit me te Eu roo pa me reõp pea sutus te lae va juh ti mi se eria la lõ puek sami te mah tu de ja lä bi vii mi se me too dika ga ning jõud nud jä rel du se le, et ühe eria la lõ pe ta mi sel eri me reõp pea sutus tes peaks ole ma üht ne lõ puek sami üle se hi tus. Eu roo pa Me re sõi duo hu tu se Ame ti (EM SA) and meil on Eu roo pas üle 60 eri ta se mel lae va juhi väl jaõ pet pak ku va me reõp pea sutu se. Mit mes neist on aga lõ puek sami ase mel hoo pis lõ pu töö kir ju ta mine, mi da ma ei pea õi geks, sest see ei

11 riala lõpueksamist pee gel da aas ta te jook sul õpi tud erine vaid pä de vu si ning kes ken dub ainult ühe le kind la le tee ma le. Sa mu ti on me reõp pea su tu si, kus po le ei lõ puek sa mit ega lõ pu tööd ning ko gu õp pe ka va on täi de tud, kui kõik ai ned on lä bi tud po si tiiv se tu lemu se ga. Su hel des kol lee gi de ga Soo me, Taa ni, Poo la, Lä ti, Sak sa maa ja Hispaa nia me reõp pea su tus test, sain oma mõt te le mit meid toe ta jaid, kes olek sid val mis ka seal se tes se koo lides se vas ta va lõ puek sa mi sis se viima, kui ko ha lik õp pea su tus sel le heaks kii dab. Ees ti Me rea ka dee mia lae va juh ti mi se eria la õp pe ka va des on kolm või ne li lõ puek sa mit, sõl tuvalt õp pi ma asu mi se aas tast. Üliõ pi la sed, kes asu sid õp pi ma hil je malt aas tal, pea vad soo rita ma ne li lõ puek sa mit, kuid ala tes aas tast sis seas tu nuil on õp pe kavas kolm eral di lõ puek sa mit, mis on koon da tud üh te ai ne ka vas se. Projektide toel Töö koos ta mi se ajal on ol nud projek te, mil les se on part ne ri te na kaasa tud Eu roo pa me reõp pea su tu si, näi teks pro jekt Fu tu re Proof Skills for the Ma ri ti me Ship ping Sec tor (edas pi di Skill Sea). Ka meie me rea ka dee mia on part ner pro jek tis Skill- Sea. Pro jekt kes ken dub me reõp pea su tus te õp pe ka va de üht lus tu mi se le ning plaa nis on väl ja töö ta da üht sed ai ne ka vad, et suu ren da da üliõ pi laste ja õp pe jõu du de mo biil sust Eu roopa me reõp pea su tus te va hel. Ar van, et üheks olu li seks tu le mu seks võik sid ol la üht lus ta tud lõ puek sa mid. Tei ne olu li ne pro jek ti on CO MET ( In ter na tio nal ly Com pe ti ti ve Ma ri time Edu ca tion for Mo dern Sea going and High Qua li ty Port Ser vi ces ), mis kes ken dub Eu roo pa si mu laa to ri keskus te ühen da mi se le. Ma gist ri töö koos ta mi se ajaks oli süs tee mi ga EMSN (Eu ro pean Ma riti me Si mu la tor Net work) ühen da tud 16 si mu laa to ri kes kust 9 Eu roo pa riigist. Siia ni on me rea ka dee mia osa lenud ühes üleeu roo pa li ses har ju tu ses vaat le ja na. Vajadus tuli igapäevatööst Me rea ka dee mia lae va juh ti mi se eria la vi list la se ning 3000-se ja suure ma ko gu ma hu ta vu se ga lae va kapte ni na läh tu sin oma isik li kest ko gemus test ning vest lus test te gev me remees te ga, lae va fir ma de esin da ja te ja kol lee gi de ga. Enim va ja li ke na ni me ta ti na vi gat sioo ni ja püs tu vust; kõik in terv juee ri ta vad ni me ta sid olu li seks pä de vu seks ing li se keelt. Nii oli mul soov väl ja töö ta da üks komp lekt ne lõ puek sam, mil le järgi saaks hin na ta mit meid oman datud pä de vu si. See tõt tu on mu ma gistri tööl me rea ka dee mia le prak ti li ne väär tus sel le raa mes on väl ja töö tatud lõ puek sam aka dee mia lae va juhti mi se õp pe ka va üliõ pi las te le. Keh ti vas lae va juh ti mi se õp pe kavas on kolm ek sa mit koon da tud üh te ai ne ka vas se. Sel le tin gis 2016/2017. õa lä bi vii dud õp pe ka va de re form, mil le jär gi pi di õp pe ka va koos ne ma 6-ai nepunk ti lis test õp peai ne test, erand korras võis ol la 3, 9 või 12 ai ne punk ti. Nii min di gi liht sa ma vas tu pa nu teed ning kolm ek sa mit koon da ti üh te ai ne ka vas se. Küsimustikud ja intervjuud Ma gist ri töö ees mär giks oli välja töö ta da lõ puek sa mi ai ne ka va koos hin da misk ri tee riu mi te ga Ees ti Me rea ka dee mia lae va juh ti mi se eria la õp pe ka va le. Sel leks, et ees mär gi ni jõu da, te gin on li ne-kü sit lu se Eu roo pa me reõp pea su tus tes ning in terv juud te gev me remees te ga (kap te ni te ja va nem tüü rimees te ga). Ka he le meel de tu le tu se le vaa ta ma ta vas tas kü si mus ti ku le vaid 8 me reõp pea su tust kuuest rii gist. Kü si mus tik ja in terv juud si sal da sid küm met kü si must. Üks kü si mu si Eu roo pa me reõppea su tus te le ja te gev me re mees te le oli pä de vus te ni me ta mi ne, mis oleksid olu li sed lõ puek sa mi koos ta mi sel. Enim va ja li ke na ni me ta ti na vi gat siooni ja püs tu vust; kõik in terv juee ri ta vad ni me ta sid olu li seks pä de vu seks ing lise keelt, mi da ei mai ni tud aga kor dagi kü si mus ti ku le vas ta tes. Ma gist ri töö tu le mu se na väl ja tööta tud lõ puek sam tu le neb ana lüü si tud in terv juu de ja kü si mus ti ke ana lüüsist. Ek sa mi iga eta pi koh ta on eral di hin da misk ri tee riu mid. Neljaosaline eksam Väl ja töö ta tud lõ puek sam koos neb nel jast eta pist, si sal dab seit set hin nata vat pä de vust ja kes tab ne li täis tun di. Ek sa mit saab soo ri ta da üheaeg selt ne li üliõ pi last. Iga pä de vu se hin da miseks on eral di hin da misk ri tee riu mid. Sa mu ti täien da sin õpi väl jun di te loete lu ja koos ta sin ek sa mi ko mis jo ni le hin da mis le he. Tu le ne valt ma gist ri töös lä bi vii dud ana lüü sist ja väl ja töö ta tud lõ pueksa mist teen sü gi sel me rea ka deemia le et te pa ne ku võt ta väl ja töö tatud lõ puek sam ka su tu se le ala tes 2020/2021. õp peaas tast. Sa mu ti teen edas pi di et te pa ne ku töö ta da väl ja sa ma laad ne lõ puek sam lae va jõusead me te eria la üliõ pi las te le. Lõpueksamil hinnatavad pädevused: astronoomia (kestus 90 minutit) 20% lõpp hin dest; laeva püstuvus (45 minutit) 20% lõpphindest; reisi plaanimine (sadamate ja sõidupiirkonna info otsimine, paber- ja elektronkaardil reisi ettevalmistamine; 45 minutit) 10% lõpphindest; sõit sillasimulaatoril (kursil püsimine (asukoha määramine erinevate meetoditega), COL- REG (TEAS prog ram mi abil), inglise keel, raadiosi de; 60 mi nu tit) 50% lõpp hindest. Mereharidus 11

12 Meremajandus Käiakse Soomes, mitte mer Mad li Vi tis mann V i king Li ne tä his tas 17. juu nil 25 aas ta täi tu mist Tal lin na- Hel sin gi lii ni liik lu se al gusest. 17. juu nist 1994 sõi tis kolm kor da päe vas Hel sin gis se kiirka ta ma raan ja järg mi sel su vel ko gu ni ka ta ma raan parv laev. Lä he malt räägi vad 13 aas tat Vi king Li ne Ees tit juhti nud In no Bo ro den ko ja oma esime sel töö ko hal nüüd ki jät kav Triin Pa ju puu. Merehaigena unistuste tööl Kui das fir ma alus tas? Tea tas, et ta hab Tal lin na sõi ta, ja ot sis siit per so na li? Triin Pa ju puu: Mul on sel lest hu vi tav mä les tus. Õp pi sin tol lal Tallin na Üli koo lis ja mu sõb ran na kuulis raa diost rek laa mi, kus ot si ti lae vale st juuar des se, kuid fir ma ni me ei öel dud. Ku na see oli too na mu unistus te töö, ot sus ta si me kan di dee ri da. Tööin terv juu oli meil sa mal päe val la di na kee le ek sa mi ga. Mõt le si me, kas min na ek sa mi le, aga ar va si me, et sel le saa me jä re le te ha. Nii siis läk si me Pi ri ta le BGI majja tööin terv juu le ja sealt look les järje kord väl ja, nii pal ju oli töö le soo vijaid. Li saks sel gus, et veel tu leb kaks voo ru. Al les lõ pus sel gus, et ot si tak se töö ta jaid Vi king Li ne i uue le ka ta maraa ni le. Kas kü si ti soo me kee le os kust? Ko ha peal pi di täit ma üp ris põhja li ku an kee di, vest lus oli osa li selt soo me kee les. Ma olin nor ra keelt õp pi nud, sain aru ka root si kee lest. Pea le vii mast in terv juud lu ba ti mulle tu le mu sest tea da an da õh tul kel la kuueks. Oo ta sin ja oo ta sin ko dus kõnet olid ju siis ai nult laua te le fo nid. Lõ puks tu li saa tus lik kõ ne kell kümme õh tul. Kõi ge pealt saa de ti meid koo li tu sele Hel sin gis se. Eu ro hos te li toa ak nast paist sid sa da mas Vi king Li ne i pu nased lae vad. Mõt le si me: Kui õn ne likud on need ini me sed, kes seal tööta vad! Töö ta sin aas ta ka ta ma raanil ja olin tih ti me re hai ge. Ei osa nud se da oo da ta, sest pol nud va rem tormi ga me re le sat tu nud. Kiir laev ju tor mi ga ei sõi da? Sõi tis küll! Tei sed kiir lae vad ei sõitnud, aga meie oma läks ik ka välja. Tor mi ga kes tab me re sõit ka pal ju kauem. See pä rast pa lu sin end järgmi sel aas tal ter mi na li check-ini üle viia. Kui ka ta ma raa ni hooaeg sü gi sel lä bi sai, vä he nes ka töö koor mus termi na lis, kuid Vi king Li ne soo vis oma töö ta jaid hoi da. Too na pea tu sid Muuga sa da mas Cin de rel la, Ma riel la ja Isa bel la, bus sid sõi du ta sid rei sijad paa riks tun niks Ka da ka tu ru le. Siis lei ti, et liht sam oleks, kui rei si jad võik sid kõik va ja mi ne va os ta siit samast lae vast. Et krui si del oli au to tekk tü hi, teh ti gi sin na pu nai nen to ri. Seal müü di Ees ti toi duai neid, rah vus lik ku kä si tööd, kris tal li ja su ve nii re. Oli me seal kolm tun di päe vas müü ja te abili sed, nä dal tööl, nä dal va ba. Mul le so bis see üliõ pi la se na suu re pä ra selt! Pu nai sen to ri al gu ses pi di me nä da la ela ma Cin de rel lal, mei le öel di: Pea te tund ma õp pi ma kohta, kus töö ta te. Mul oli sa mal ajal ülikoo lis pal ju kont roll töid, kuid üt le sin: Po le prob lee mi! See oli meel de jääv ko ge mus koos kol lee gi Kris tii na ga, kes sa mu ti tä na se ni tööl. Suu rel lae val te me re hai geks ei jää nud? Ei. Ela si me nä dal ae ga lae vas ja te gi me kolm tun di õh tul tööd. Vä ga mee leo lu kas. Siis lõ pe ta ti rei si jate bus si sõit Ka da ka tu ru le ja rei si jad olid ki me ain sad klien did. Rei si jaid oli häs ti pal ju, sest Cin de rel lal tehti te le saa teid. Aga Vi king Li ne pi das Tal lin narei si de ga ka va het. Oo ta si me vä ga, et Vi king Li ne tu leks Tal lin na-hel sin gi lii ni le, ja siis tu li Ro sel la. Va he peal hoi ti sa damas kas sat siis ki lah ti, see oli bro neeri mis kes kus. Triin Pajupuu. Kiri juhile In no Bo ro den ko: Ro sel la oli ko he al gu sest pea le suht po pu laar ne, sest väl jus ain sa na Tal lin nast va rahom mi kul. Roots la sed ja soom la sed käi vad krui si del, meil Ees tis sel list tradit sioo ni veel ei ole. Siit käiak se Soomes, mit te me rel ae ga veet mas. Pigem rei si tak se siht koh ta. Ro sel la on kihv tiks lae vaks teh tud, seal on pal ju uuen du si ja lae val on oma fännk lu bi. Sa ma su gu ne fännk lu bi on Ec ke röl Ec ke rö-griss le ham ni lii nil ja need lae vad on vä ga po pu laar sed: ah ve namaa la sed ja roots la sed sõi da vad edasi-ta ga si. Mi da te gi te sel ajal, kui Vi king Li ne Ees tis se tu li? Olin pii ri val ves. Pä rast Tal lin na Me re koo li lõ pe ta mist töö ta sin paar aas tat Ees ti Me re lae van du ses tüü rime he na. Siis tu li sõ ja väe kut se ja läksin pii ri val ves se ning jäin gi sin na. Olen töö ta nud ka ühes lo gis ti ka firmas, Uno Lau ri juu res CM Mis ja viis aas tat Saa re maa Lae va kom pa niis. Uut töö koh ta ot si des saat sin kir ja nii Lin da lii ni, Nor dic Jet Li ne i, Ec kerö Li ne i, ja ku na ma olin lu ge nud Viking Li ne i ju hi Jan Han se se in tervjuud, siis ka ot se tal le. Sain ühe ei ta va vas tu se, tei sed ei tei nud väl ja gi, ja siis läks li gi aas ta, ku ni Vi king Li ne vastas. Nii et aas ta ku lus mu kir jast tööle pin gu ni. Telefonikõned Turust Eestisse Kas Ees ti esin dus tek kis siis, kui kiir lae vad tu lid? TP: Al gu saas tail oli ter mi na lis kas- 12

13 el ae ga veet mas oo ta si me pi ki sil mi se da. Inno Borodenko. sa. Kui aas ta te lõ pus ha ka ti Ees tis vas tu võt ma ka Soo mest tu levaid kõ ne sid, ko li si me Aht ri tä na va le a-st ole me Ho bu jaa ma tä na val. Teie omaaeg sest küm nest tööta jast on saa nud sa da. Mi da nad kõik tee vad? TP: Töö ta ja te arv kõ ne kes ku ses ja ter mi na lis on suu re ne nud, meil on ka tu run du se, müü gi, kau ba veo ja rahvus va he li se müü gi osa kond. IB: Su veks võ ta me küm me kond töö ta jat juur de ja tal veks lä heb arv jäl le ta ga si 80 pea le. Meil on ka rühmao sa kond, kus tee nin da tak se rei sibü roo sid ja võe tak se vas tu siia tu levaid tu ris mi rüh mi. Kõ ne kes ku se jär gi võiks ar vata, et Ees tis on ka üle kont ser ni li si vald kon di. TP: Peaae gu ko gu kõ ne kes kus too di siia. Soo mes vist vä hen da ti se da mah tu ja Ees tis ha ka ti Soo me kõ ne sid vas tu võt ma. Nii et kui Tu rus ini me sed ar va sid, et he lis ta vad Tu ru sa da mas se, siis nen de kõ ne tu li Eestis se.kui Ro sel la tu li, siis oli se da kõi ke siin va ja. IB: Triin on gi te gel nud Ees tis bronee ri mis süs tee mi, ko du le he ja tu rundu se ga. Kui gi sa mas fir mas, on ta eri ame teid pi da nud. Ro sel la jäi siin liinil väi ke seks. Kui pea kon tor tea tas, et ha ka tak se uut lae va ehi ta ma, siis Uus laev TP: Vi king XPRS oli mood ne ja voo lu joo ne li ne ning eris tus teis test pu nas test lae va dest. Tal lin ki esi me ne kii re parv laev Star oli lii ni le tul nud ju ba aas ta va rem. IB: Neid ehi ta ti kõr vu ti ja on peaae gu sõ sar lae vad, Vi king XPR Sil on vaid üks tekk vä hem. Te ha ses oli üks laiem kai, sel lest pa re mal oli Star ja va sa kul Vi king XPRS. Val mi se hi tatud ka ju tid vii di suur te alus te ga laeva kõr va le ja tõs te ti ter ve kar bi na laeva. Oo ta si me uut lae va vä ga ja oli me ra hul, kui uh ke see a väl ja tu li. Tol ajal küll Root si li pu all. TP: Pal ju oli mõel dud ka ärik lien tide le, aga oli me vist na tu ke ajast ees. Tol lal see ei toi mi nud ja ärik las si salong ehi ta ti üm ber kaup lu seks. IB: Kel laa jad ei so bi nud. Väl ju mi s- aeg kell 8 on enam-vä hem nor maalne, aga ei so bi nud, et laev jõu dis al les pool üks teist ko ha le. Ta va li selt al gavad Soo mes koo so le kud kel la kümnest, nii et Ees tist tu li ja jäi pal ju hiljaks. See pä rast ei läi nud ki ärik lass käi ma ja lõ pe ta ti ära. Mis on Vi king XPR Sil muu tunud pea le Ees ti li pu heis ka mi se? IB: Lae va on ko gu aeg üm ber ehita tud, ko gu aeg on täien da tud ja sinna on in ves tee ri tud. Kui me Vi king XPR Si sai me, siis oleks na gu eel danud, et laev on nüüd val mis. Aga te gelik elu hak kas se da lae va muut ma. Las tea la sid on mi tu kor da üm ber ehita tud. Iga kord, kui Vi king XPRS on do kis, ehi ta tak se sin na mi da gi. Kööki või söö gia la sid või muud. Baar on üm ber ehi ta tud, su vel ava tak se konve rent sio sa kon nas las tea la. Juhid Soomes Kui das toi mib Vi king Li ne Ees ti, kas igaüks ju ha tab Soo mest? IB: Meil on ka su tu sel maat rikssüs teem. Igaüks ju ha tab ja spet sia listid suht le vad spet sia lis ti de ga teis tes maa des see on hea asi. Kas see ei too kaa sa, et üks ei tea, mis tei ne teeb? Viking Line peakontor Mariehamnis Norragatanil. Fotod: Madli Vitismann IB: Toob ik ka. Aga suurt ma si navär ki peab kui da gi hal da ma ja see on pea kon to ri ot sus. Teist süs tee mi oleks kee ru li ne väl ja mõel da. Prae gu ko gu or ga ni sat sioon toi mib ei saa öel da, et see halb süs teem oleks. Eks me ko han da me as ju, mis Soo mest tu le vad, või ka Root sist. Kas või näiteks tu run dus ma ter ja le ja muud, nii et üks-ühe le me neid üle ei võ ta. Teie laev ve das mõ ni aas ta ta gasi kõi ge roh kem rei si jaid. Kui das oma tu ruo sa ga ra hul ole te? IB: Vi king XPRS on te ge li kult olnud väl ja ar va tud vii ma sed 2-3 aastat tu ru lii der just täi tu vu se poo lest. Ku na Tal lin ki le tu li Me gas tar, mis on suu rem ja sõi dab ti he da mi ni, ja Ec ke rö Li ne muu tis sõi dup laa ni, siis rei si ja te ar vu poo lest me enam tu rulii der ei ole. Ega me ra hul ei ole ja teeme iga päev tööd, et see muu tuks. Nä gi me, kui Ec ke rö Li ne muu tis sõi dup laa ni ja see so bis. Tä hen dab, et nad leid sid rei si ja te või kau ba ve daja te seg men did, kel le le see aeg so bis. Kõik ko pee ri vad üks tei se pealt, kui vaa ta vad, mis sta tis ti ka näi tab kas toi mib või ei toi mi. Eks me läk si me voo lu ga kaa sa, kui laev hak kas kell 7 väl ju ma üri ta si me lei da need, kel va ja va ra kult Hel sin gis ol la. Su vel väljub Vi king XPRS kell 8, sest lii ni le tu lid ka Ma riel la ja Gab riel la. Kui das lä heb kau ba ve du? IB: Laev on täis ja üri ta me korral da da, et kee gi kai pea le ei jääks. Meie kau ba müü gi osa kond on vä ga pro fes sio naal ne, on sõl mi nud le pingud et te võ te te ga, kel kau pa va ja ve dada. Prae gu lä heb ma jan du sel häs ti ja olen aru saa nud, et au to veo et te võtteid ja gub kõi gi le, nii Tal lin ki le, Ec kerö Li ne ile kui ka mei le. Tei sed lae va fir mad tõid lii ni le ka ro-pax-lae vad. IB: Jah. Tal lin kil on am mu ol nud ro-pax-laev. Ec ke rö Li ne al les alus tab Meremajandus 13

14 14Meremajandus Fin bo Car go ga, saa me nä ha, kui das lä heb. TP: Tei ne kord on pi sut kah ju, kui meie uued ilu sad lae vad lä he vad Tu ru-stock hol mi lii ni le. Mi nult on palju kü si tud, ja ees kätt kü si vad soom lased, miks ei võiks Hel sin gis seis ta niisu gu sed suu red ilu sad lae vad. Po leks va ja gi too ta rek laam ma ter ja li, reklaam sei saks seal kesk lin nas ise. Kuid suur rei si ja te arv ja kaubaveo maht tu leb ko gu Soo mest Tu russe ning sealt eda si Root si ja mu ja le Eu roo pas se. Kui Vi king Glo ry tu leb Tu rulii ni le, jääb Amo rel la üle. Tu leb ehk Tal lin na? TP: Kui see siia lii ni le so bib, ka au to te ki poo lest. Tean, et Ma riel lat hoi tak se hoo le ga just au to te ki pä rast. Tallinna-liin on oluline ae va lii ni aas ta päe va kün ni sel sel gi tas Vi king Line i tu run dus di rek tor Kaj Ta ko lan der Hel sin gis L ter ve fir ma ja Tal lin na-hel sin gi lii ni tu ruo sa: Turg on kas va nud, aga meie tu ruo sa on kin del. Meil ei ole va ja tu ruo sa pä rast või del da, tee me oma äri na gu ala ti oma ilu sa te lae va de ga. Oma ni kud saavad oma di vi den did eu ro des, mit te tu ruo sa des. Tal lin na-liin on olu li ne: meie 6,5 mil jo nist rei si jast aas tas on 2 mil jo nit ehk 30% Tal lin na-lii nil, kus ju ba 11 aas tat sõi dab Viking XPRS. Lae va esi me sed kaks aas tat tõid sta biil su se 1,8 mil jo ni rei si ja ta se mel, su vel li san dub Ma riel la ja Gab riel la tõt tu rei si jat. Kui alus ta si me kiir lae va de ga väi kes te ka ta ma raa ni de ga, siis tol ajal akt sep tee ri ti il ma tund lik kust. Tä na päe val klien did ei ta ha se da. Kas võiks tul la veel üks laev? Ro-pax-laev? Rei si jail oleks ras ke aru saa da, mis sa da mast see lä heb. Uut XPR Si ei tu le. Sel list ot sust ei ole, aga või ma lus on, kui turg muu tub. Tu ru-lii nilt jääb üle Amo rel la, mil lel on suu red pub li ku ruu mid, ka 5. te kil au to tekk. Ehi ta tud a. Amo rel la on vä ga häs ti hoi tud laev, kui gi liin on sel li ne, et laev on ko gu aeg me rel. Kas Vi king Li ne on in ves tee rin gu te ga eri ti et te vaat lik? See on kon ser va tiiv ne saa res ti ku men ta li teet, kül lap teil on Saa re maal sa ma su gu ne. See, mis on li pu le li ge mal, on täht sam al gul oli Tal lin nas fi liaal, al les siis kon tor. Kas Ah ve na maa aeg la ne ka van da mi ne põr kub eest las te kii re ot sus ta mi se ga? On men ta li tee di eri ne vus: Tal link on võt nud suu re ris ki, kuid Tal link on ka hul ga as ju õi ges ti tei nud. Hel sin gis nä hak se as ju sa mu ti tei si ti kui Ah vena maal, aga... va ne maid ei saa va li da, sa mu ti akt sio nä re. See on üht la si ka tu ge vus. 14. juu ni Laeval suurem iseseisvus Vi king XPRS tu li Ees ti li pu al la. Miks teil li pu kap te nit ei ole? IB: See on pea kon to ri ot sus. Kõik meie lae va ju hid on tei nud Tal linnas loot siek sa mi just ees ti kee les. Ja meie see nior kap ten Frank Björklund rää gib vä ga häs ti ees ti keelt. Eesti kap te nid olid meil Vi king FST Ril. Vi king XPR Si töö keel on ingli se keel. Miks, kui ka vä lis mai sed lae va ju hid os ka vad ees ti keelt? IB: Suht le mi seks pea kon to ri ga ja muu de osa kon da de ga Ah ve na maal. Lae vao ma nik on ik ka gi seal. Teie fir mas ole vat lae va de iseseis vus suu rem kui muu des lae vafir ma des. Mis on tei si ti? IB: Mi nu aru saa mist möö da on lae va juht kon nal, eri ti kap te ni tel ja in ten dan ti del, li gi pääs pea kõi gi le fi nant sand me te le, nii tu lu de le kui ka ku lu de le. Muu des et te võ te tes, ku jutan et te, se da ei ole. Mis laa di ot su seid saab sel le põh jal lae vas vas tu võt ta? IB: Soo vi tak se, et lae va pe re räägiks kaa sa lae va fi nants tu le mus te ede ne mi ses, oleks kaa sa tud kõi gis se müü gip rot ses si des se, lae va kaa sa jasta mis se. Et lae va pe re pa kuks ak tiivselt väl ja, mi da saaks lae vas te ha, et ma jan dus tu le mu sed olek sid pa remad. See on tä na päe va ne põh ja maine töö ta ja te kaa sa mi ne. Pea kon tor an nab sel le ga pal ju usal dust väl ja poo le ja eel dab, et inime sed ei lä he se da tu ru pea le rää kima. Mi nu tea da po le ol nud üht ki juhtu mit, kui se da usal dust oleks ku ri tarvi ta tud. Lae va pe ret kaa sa tes eel da tak se, et ini me sed tu le vad kaa sa ja ko gu et tevõt te ma jan dus tu le mu sed lä hek sid siis pa re maks. Kes eest la si lae va le töö le võ tab? IB: Eu ro works koos töös in ten dandi ja pur se ri ga. Nii et laev just kui ise pal kab en da le lae va pe re liik meid? IB: Just. Ka hooa ja ja nä da la va hetus te li sa töö jõu va ja dus ot sus ta takse lae vas paar päe va et te, kui on bronee rin gu te jär gi nä ha, kui pal ju rei sijaid on tu le mas. Su veks se da näi tab ko ge mus, mis moo di ini me sed rei sivad suu ren da tak se või vä hen da takse vas ta valt sel le le lae va pe ret. Vä ga paind li kud me ei ole, seo ses Ees ti sea du sand lu se ga, aga üri ta me siis ki. Päe va kau pa pal ka mist Ees ti sea du sed ei või mal da. IB: Tun dub, et Soo mes on see võima lik, aga Ees tis se ni ei ole. Eestlane sõidab sihtkohta Kas pea te pea kon to ri le se le tama, kui das Ees tis as ju ae tak se? TP: Peab ik ka aeg-ajalt meel de tu le ta ma, et eest la ne on lii ni rei si ja, kes sõi dab läh te ko hast siht koh ta. Kas tu leb et te kul tuu ri põ hi seid eri ne vu si? TP: Tuleb. Soom la sed lä he ne vad oma klien di le teist moo di, pi kalt se leta des. Eest la sed ei soo vi pik ka teks ti, vaid roh kem konk reet sust. Pea kon tori prio ri teet on ik ka gi Tu ru-stock holmi liin. Meie töö on an da en dast parim Tal lin na-hel sin gi lii nil. IB: Ka eel ne va te le kü si mus te le vas ta tes, ja Trii nu näi de on sa mu ti sel lest: me ei võ ta üks-ühe le mi da gi üle, vaid ko han da me vas ta valt Eesti, ka Bal ti ja ise gi Ve ne maa olu de le. Vaa tan au to rek laa me: au tod sõi davad soo des ja mä ge des, ku hu Ees tis ei lä he kee gi sõit ma see on gi üksühe le üle võt mi ne. Me üri ta me siin ise rek laa me too ta. 21. juu ni

15 Eesti lipu plussidest ja miinustest Mad li Vi tis mann Amis co juht Al lan Noor selgitas, mida oleks vaja, et Amis co lae vad sõidaksid Eesti lipu all. Konteinerilaev Pirita. Foto: Tauri Roosipuu Meremajandus Kas peat selt tu lev lae van dussea dus on pii sav? Ei os ka öel da. Olen näi nud pro jekti, mis mi nu tea da se ni po le saa nud heaks kii tu Eu roo pa Lii dust. Õhus on aru te lu mees kon da de pä ri to lu protsen tuaal se koos sei su koh ta. Saa tan võib de tai li des pei tu da. Kui lae vandus pa kett jõus tub, siis võ tak si me aasta vaa da ta, kui das see re gu lat sioon toi mib, ja siis saa me plaa ne te ha. Kui kee gi üht ki lae va ei too, siis po le mil le gi pealt vaa da ta. On ju tea da, et sel le eest, kui meil on Ees ti lipp, üks ki prah ti ja mei le rohkem pra hi ra ha ei mak sa. See peab ole ma ik ka gi kõi gis as pek ti des konku rent si või me li ne lä he ne mi ne. Võime ju isa maa li selt mõel des öel da, et meil on si ni must val ge aht ris, aga kui me sel le võr ra kao ta me kon ku rent sis, siis mi nult kui et te võt te ju hilt pä ri takse aru. Neid de tai le on küm neid, alates sel lest, mis see mak sab, ku ni selle ni, kui das on sel li sel ju hul näi teks me re mees te töö kor ral dus. Eks Ees ti li pul ole omad plus sid. Ees ti et te võt lus kesk kond on et teaima tav ja sa mas on maail mas nii keeru li seks läi nud seo ses ra ha pe su vasta se ja ter ro ris mi vas ta se võit lu se ga. Kee ru lis te et te võt lusst ruk tuu ri de ülalpi da mi ne lä heb jär jest kal li maks. Mis tä hen dab, et po le gi pa ha mõ te see st ruk tuur te ha üh te rii ki, kus on teada-tun tud lä he ne mi ne, ja Ees tis on ka di gi taal selt vä ga hea töö kor ral duse või ma lus. Et te võt ja na mul ei ole mi da gi sel le vas tu, et lae vad olek sid Ees ti et te võ te tes se re gist ree ri tud, sõidak sid Ees ti li pu all ja Ees ti mees konda de ga. Mi da rii gilt oo tak si te? Kui me tu lek si me nii et te võt te kui ka lae va de ga Ees ti kesk kon da, siis loo mu li kult ta hak si me nä ha tu ge. Maail mas käib äge, aga põh jen da tud võit lus ro he tee ma de, lae va de uuendus te, lae va de loo dus hoid li ku maks muut mi se pä rast. Ühelt poolt on see vä ga suur äri, tei selt poolt on see vä ga suur kon kurent siee lis nei le lae vao ma ni ke le, kelle riik on abiks sel lis te in ves tee rin gute te ge mi sel, mis on mõel dud tea dusaren dus te ge vu seks, lae va de keskkon na sõb ra li ku maks muut mi seks ja kõi geks muuks, mi da võiks kut su da ro he ma jan du seks. Ma ei näe prae gu, et Ees til oleks min git plaa ni sel les osas toe tust pakku da, aga sa mas on see üle maailmne suun du mus. Ka lae vao ma nikud va li vad lip pu sel le jär gi, kas see kesk kond on uu ri mis-aren dus te gevust toe tav või ei ole. Siin on meil küll aren gu ruu mi. Ma ei näe prae gu sel liseid va rian te, na gu Soo me või Rootsi lae vao ma ni kel, kus on teh tud mingeid pi lootp ro jek te näi teks gaa si mooto ri te jaoks. Vä ga kuum tee ma on lä hiaastail bal last vee käit lus, mis on sa muti ju pu has loo dus kesk kon da sääs tev mee de ja vä ga suur in ves tee ring laevao ma ni ke le. Sel lis te in ves tee rin gu te toe ta mi ne ma ei rää gi liht salt laevaos tu toe ta mi sest, kas siis lae vae hi tu se juu res sel li se ro he li se nä gemu se toe ta mi ne või siis kon ver siooni de toe ta mi ne loo dus hoid lik ku se jaoks võiks küll ol la lae van dus keskkon na osa. Me re mees te maks võib ju väi ke ol la. Aga kui naa ber rii gis pan nakse rii gi ra ha eest lae va de le sk ra be rid pea le, mis tä hen dab, et nen de kü tuse ku lu muu tub ra ha li selt hul ga väikse maks, siis on võist le vad lae vao mani kud ras kes sei sus. Ühes Ernst & Youn gi uu rin gus on rii gid jao ta tud tea dus-aren dus te ge vuse toe tus te jär gi ja an tak se soo vi tu si suur te le lae vao ma ni ke le, kel on tõeli selt suu red lae vad: teil on mõist lik min na sin na sek to ris se sel le lae va ga ja sin na rii ki tol le lae va ga, sest see riik toe tab se da. Maail mas on trend, et rii gid on valmis jär jest roh kem toe ta ma sel list loo dus sääst lik ku poolt. See oma korda võib te ki ta da kon ku rent siee li seid nei le rii ki de le või kon ku rent si kah ju sin na, kus se da ei teh ta. Kas ole te mär ga nud soo vi tu si, et tar bi jad mõ ju tak sid oma os tude ga et te võ te te kesk kon na sõb ralik kust ja kau ban dus oma kor da nõuaks kau ba saat jailt ro he mõt lemist lae va va li kul? Se da on suu re ma te klien ti de hulgas. Loo mu li kult me täi da me sel liseid an kee te. Meid kont rol li tak se sel tee mal, mil li ne on lae va de sü si ni kujälg, kas me kont rol li me se da, kas meil on sel le vä hen da mi seks program mid. Kas me bal last vett pu has tame või mit te; kui me ei pu has ta, kas meil on plaa nis se da te ha, mis ajaks on plaa nis. See on ül di ne ten dents. See teeb teie te ge vu se pa ra tama tult kal li maks. Jaa. Näi teks bal last vee pu has tussüs tee mi de sea dis ta mi ne, ret ro fit timi ne nei le lae va de le, mis meil on ilm sel gelt on see pu has ku lu lae vao ma ni ku le ja on kee ru kas se da prahti jai le kii res ti eda si kan da. See on siis loo dus hoiu ni mel meie sun ni vii si liselt teh tud ku lu, aga eks see va rem või hil jem kan dub pra hi hin da des se eda si. See ei saa ai nult lae vao ma ni ku mu reks jää da. 15. juuli 15

16 16Meremajandus Igal ahvenamaalasel on Mad li Vi tis mann E c ke rö Li ne alus tas Tal linna-hel sin gi lii ni 26. au gustil 1994 ning sa mast ajast juhib lae va fir ma Ees ti fi liaa li Kat rin Sirk-Aun, ent te ge lik al gus oli mi tu aas tat va rem. Varakult valmis Mil li se pa ga si oli te fir ma ju hi na alus ta mi seks ko gu nud? Me re ko ge mu se sain Es to nian New Li ne is, mil lest hil jem sai Lin da Li ne. Olin Mo ni cal va nemst juuar dess, müü sin pi le teid Hel sin gis ja Tal linnas ning lae vas vas tu ta sin iga su gus te fi nant sas ja de eest. Sealt läk sin Rosla ge ni le, sest Es to nian New Li ne va rus tas Ros la ge nit Ees ti per so nali ga. Üle mu sed lae vas olid ah ve namaa la sed, eest la sed tee nin dav perso nal. Olin in fo le tis ning re gist ree ri sin pi le teid Tal lin nas ja Hel sin gis. Kui Ros la gen liik lu se lõ pe tas, siis olen käi vi ta nud ühe ka ta ma raa ni firma Pi ri talt (see oli Es to nian New Line i kau ba mär gi all, kuid uu te omani ke ga Tal lin na-hel sin gi lii nil aas tail ), te gin seal raa ma tu pi damist ja muid ki as ju. Kui Ec ke rö üritas uues ti siia tul la, siis nad kut su sid mind töö le. Ec ke rö hu vi Tal lin na sõi ta oli nii va ra ja ne? Jah, nad olid ki aas tal Corbie re i siia ren ti nud, aga lae va pe reta, Ros la ge ni ren ti sid aga koos laeva juht kon na ga. Et ma osa le sin ju ba sel les prot ses sis, siis mu me ren dusstaaž on pi kem kui 25 aas tat. Nii alus ta si me aas tal koos Erik By ma ni ga, tol leaeg se Ees tin Linjat te gev ju hi ga, kes koor di nee ris elu nii Hel sin gis kui ka Tal lin nas. Võt sime töö ta jad töö le. Mu kõi ge pa rem mä les tus sel lest ajast on tu lin tööle 1. au gus til ja esi me ne lii ni päev oli 26. au gust kui 1. au gus til ei ol nud ole mas Loot si tä na vat. Laev ka su tas siis 8. kaid ja au tod pi did sis se sõit ma Loot si tä na valt, aga ime kom bel oli kol me nä da la ga 26. au gus tiks Loot si tä nav ole mas. Au to de check-in oli meil eter niitkuu ris, pi le tid re gist ree ri ti A-ter mi nalis ja siis oli häs ti pikk rei si ja ko ri dor üle ka na li tei se le poo le, sest D-ter mina li veel ei ol nud. Mais 1995 ava tud Hel sin gi Lääne sa da ma ter mi na lis sai te veel pi ke ma ko ri do ri. See oli va lus muu tus tol ajal sõita peaae gu ää re lin na, mis nüüd ei ole enam ää re linn, aga sin na oli kergem na vi gee ri da. Et see nüüd seks on kesk lin na sa dam, siis aru ta tak se, et võiks lae vad üld se Vuo saa ris se viia. Pa ra ku ei ole Vuo saa ri sa dam val mis rei si jaid vas tu võt ma. Esi teks see tõt tu, kui das on üles ehi ta tud maa peal ne osa, ja tei seks on sis se sõi du ka nal lii ga kit sas. Saan pi de valt kap te nilt sõ nu meid, et jäl le laev hi li nes väl ja sõi du ga. Ka plat side ase tus po le kõi ge pa rem. Sa dam on uus ja heas ko has, aga ei ole hea pers pek tii vi ga ehi ta tud. Tõe näo li selt va ja dus are nes kii re mi ni, lae van duses peab vä ga pik ka pers pek tii vi et te nä ge ma. Ka Tal lin nas ku lus kaua ae ga, et kaid olek sid val mis vas tu võt ma suure maid lae vu, se ni sed kaid olid ehi tatud ju pä ka pi ku lae va de jaoks, na gu olid Ros la gen, Alan dia Tal link jt. Es ma joo nes oli va ja pi ke maid kai sid, aga ka sü ga vus te ga on igal pool problee me, et peab sü ven da ma. Lae va del on sõuk ru vi sur ve nii suur, et nad teevad oma lii va hun ni kud siia iga le poole. Ja äk ki saan kap te nilt sõ nu mi: Ma ar van, et ma jäin kor raks põh ja kin ni. Tee mi da gi rut tu! Siin ei ole ku na gi igav, et ei teaks, mi da järg mi sel päe val võik sid ja peak sid te ge ma, sest ko gu aeg juh tuvad min gid hu vi ta vad as jad. Nord lan dia tu lek tõi Lää neme re suu ri ma lae va poe ja suu rima lae va šo ko laa di. 10. veeb rua ril 1998 tul les oli ta suur laev, ja kui ära läks, siis täit sa ole matu. Lii ga väi ke, lii ga aeg la ne, kõik asjad olid sel leks ajaks (2012. a) va les ti, aga töö ta jad ar mas ta sid se da lae va. Aeg la se lae va na te gi ühe eda si-ta ga si rei si päe vas, aga nüüd on tem po palju kii rem. Töö tun de on roh kem, kolm eda si-ta ga si rei si öö päe vas. 6 tun di Katrin Sirk-Aun. siis ki saab kai ää res ma ga da, mis on va ja lik ka sel leks, et kap te ni tel oleks kuus tun di jär jes ti kust puh keaega nad sõi da vad sa da mas se sis se ja sa da mast väl ja. Meil on küll kolm kap te nit, aga kor ra ga on üks tööl. Nad on nä da la tööl ja kaks va bad. Ka Finbo Car go le võe tak se kol mas kap ten. Tee nin da jaid on kaks lae va pe ret, aga ka va nem tüü ri me hi on kolm. Soome ettevõte Ec ke rö kont ser ni juu be li raa matust: Et te võt ja te ge vus on Soome oma, põ hi neb Soo me tee nus tel ja os kus tel on ni mest hoo li ma ta soom la ne. Kas see on gi tu run du s- ar gu ment? Oli, aga enam mit te. Me mõ lemad lae vad on siin ain sa na Soo me li pu all. Ku na klien tuur on nii võrd palju rah vus va he li se maks muu tu nud, siis on pi da nud muu tu ma ka klien ditee nin dus, müü gi kont sept sioo nid ja kõik as jad teist su gu seks. Prae gu on soom la si um bes 50%. Võib-ol la juuli kuus on roh kem, aga kesk mi selt on 50-52%. Kui alus ta si me, oli 90%. Meie elu on läi nud nii rah vus va he li seks, et tä nu sel le le ole me pi da nud muut ma ka oma müü gi- ja tee nin dusst ra teegiaid. Kõi ke. Ees ti fir ma loo mi se koh ta üt les kont ser ni aja lu gu, et tu run dus

17 akt sia hak kab tu le ma Soo me poolt. Te ge li kult see ei läi nud nii moo di. Me hak ka si me siin ka ik ka gi tu rundust te ge ma. Miks? Ees ti tu run dus oli ka, sest ala ti on ol nud ees märk saa da kõi ki rei si jaid. Al gul oli prob leem, et meie sõi dup laan ei so bi nud eest las te le. Aga meil on eest la si ko gu aeg ol nud lae vas ja, mui du gi, Fin lan dia graa fi ku muutus te ga sai me eest la si vä ga pal ju juurde. Hom mi kul kell 6 väl ju mi se li sami se ga ka he kor dis tus eest las te arv, prae gu on eest las te osa kaal li gi 30%. See on suund, mis on muu tu nud. Kas eest la sed ei la se end häi ri da rek laa mil ai noa Suo mea? Ei, sest meil on lae val tööl eesti keelt val da vad ini me sed. Teist pi di eest la ne on rah vus va he li ne ini mene. Kui ta rei sib, siis ta os kab ka muid kee li pea le ees ti kee le. Ma loo dan, et meie rei si jail ei ole prob leem sel lest, et kõik me tee nin da jad ei os ka eesti keelt. Juhid kaugel Mi da ot sus ta te ko ha peal ja kelle le al lu te? Al lu me siin kõik eral di eri ne va tele ini mes te le meil on vä ga tõ si ne maat riks juh ti mi ne. Mi na al lun Helsin gi kon to ri te gev di rek to ri le. Kauba ve du de osa kond al lub ot se Soome kau ba ve du de osa kon na ju hi le, müü gio sa kon nad sa ma moo di nende ju hi le ja teist pi di olen mi na nende siin ne juht. Nen de osa kon da de töö vald kon da des teen ma koos tööd oma Soo me kol lee gi de ga, nen de osa kon da de juh ti de ga. On osa kond, mil le juht on üld se Ah ve na maal, nii et käi gus on eri va rian did. Kui kõik ju ha ta vad, kas siis se ga dust ei te ki? Kui gi igaüks ju ha tab oma osa konda, ju ha ta me te ge li kult neid ik ka gi koos töös, s.t mi na koos töös sel le osakon na ju hi ga. Kas teist möö da mi ne vaid korral du si ei tu le? Sõl tub kor ral du sest. Kui jutt on müü gik voo ti dest, müü gi teh ni ka test või pa ke tist, mi da müüa, siis need Eckerö peakontor Mariehamnis Torggatanil. Fotod: Madli Vitismann tu le vad mei le ot se ja see on gi loo mulik. Aga kõik, mis puu du tab töö korral dust, on mi nu ot sus ta da. Vas tu tan sel le eest, et lae val oleks kai koht olemas, et kõik oleks tol li pii ri ja sa da maga koos kõ las, rää ki ma ta Ees ti seadus test ja ELi di rek tii vi dest. Siin sed töö ta jad saa vad oma Soo me osa konna juh ti delt vä ga konk reet seid tööa laseid ju hi seid ku ni sel le ni, et see rek ka tu leb pea le, too ei tu le. Või ma tu on kõi gest kõi ke tea da ja kõi ke hal la ta. Ole me sel list koos juhti mist har ju ta nud vii ma sed viis aastat ja see hak kab meil ju ba pä ris häs ti väl ja tu le ma. Ole me nii pal ju kas vanud, et või ma tu on juh ti da se da kui min git väi kest et te võ tet. Alus ta si me nel ja töö ta ja ga, kaua oli neid um bes 30. Prae gu on 58: check-in rei si jai le ja au to de le, he lis ta mis kes kus, ku hu va ja du se kor ral kut su me Soo mest ini me si ap pi; müük mu ja le vä lis maale, v.a Soo me; vä lis maal. Me tee me ka tu run dust kõik jal pea le Soo me, need ki müü gi ju hid on siin. Kas fir ma oma ni kud po le lii ga kau gel? Ik ka on. Oma nik ke me ei nu ta ta ga, aga näi teks meie IT on Ah ve namaal. Ja raa ma tu pi da ja te juht, sest raa ma tu pi da jad tee vad nii Ec ke rö Li ne Ees ti kui ka Ec ke rö Li ne i raama tu pi da mist sest ka fi nant so sakond on Ah ve na maal. IT kau gu se ga on meil kind las ti prob lee me. Kas tä hel da te, na gu oleks Ec kerö-griss le ham ni liin pea kon to ri le sü da me lä he da sem? Ku na meil on nii pal ju va ja du si, siis me an na me en dast pii sa valt hästi ko gu aeg ise mär ku. Nad on ik ka gi gru pi tee nin da jad, tee nin da vad Ec kerö Lin je nit, meid, Bir ka Li ne i, kau balae vu ja Wil liam si bus si lii ne. Saa me pii sa valt pal ju tä he le pa nu tä nu sel le le, et IT-alal on meil Muugal pal ju prob lee me. Ei, se da ma ei tun ne, et nad teist lii ni pa re mi ni teenin dak sid kui meid. Aga va hel on küll tun ne, et nad on kau gel ja ei mõis ta. Kas ta ju te va hel ka kul tuu ri- või men ta li tee die ri ne vu si? Ik ka ta ju me, mui du gi. Nii Soo me kon to ri ga kui ka Ah ve na maa kon tori ga, need on vä ga eri ne vad. Mul on hea meel, et olen sa ge li na gu ven tiil nen de ka he kul tuu ri siin se ja sealse va hel. Pi gem võ tan need löögid en da le ja üri tan neid peh menda da siia al la poo le, et need eri ne vused mei le vä ga tõ si selt et te ei jääks. Et ei se gaks töö kor ral dust ja töö ta jate head ene se tun net. Ees märk on, et iga töö ta ja tun neks end siin häs ti selleks, et ta ta haks häs ti tööd te ha. See on mul häs ti täh tis roll. Soo me ga ma suu dan pa re mi ni filt riks ol la, Ah ve namaa ga mit te nii häs ti. Kas kü si mus on tem po, nt ot sus ta mi se tem po eri ne vu ses? See on tõe näo li selt jah ole mas, aga nad os ka vad ka vä ga kii res ti ja ope ra tiiv selt te gut se da. Võr ra tu näide on Fin bo Car go käi vi ta mi ne. Kui me sai me lae va kuu en ne esi mest rei si, oli va ja seal vä ga pal ju tööd ära te ha, sest meie teh ni li ne osa kond on kõik Soo mes. See, mis nad kõik ära te gid ja ka IT me sai me kuu aja ga põ hi mõt te li selt toi mi ma need as jad. Kõi ge suu rem prob leem on andme va he tus: siin on Tark sa dam, aga seal on täies ti pa be ri va ba sa dam. Väl ja kut sed IT-la hen du si te hes ja igasu gu ma si nalt ma si na le loe ta va te as ja de te ki ta mi sel olid tun du valt suure mad kui siin. Sai me täie li ku toe tu se Ah ve na maalt, nad te gid võr ra tut tööd ja kii res ti. Kui seal ol la ja kui neil on gi ta va ru tii nid ja kõik kul geb nii, na gu kul geb, siis on gi tem po ra hu li kum ja aeg la sem. Aga kui on va ja ik ka gi kiires ti as ju te ha, siis nad tee vad se da. Kui pal ju ise seis vust teil on? Soo me rek laa mid ehk ees ti keel de tõl ki des ei so bi. Meie tu run dus juht on sel les võtnud vä ga konk reet sed sei su ko had, need ei käi üld se mi nu kau du. Me aru ta me neid tee ma sid, aga me ei tee nii, na gu ne mad tee vad oma Soome tu ru jaoks. Meremajandus 17

18 18Meremajandus Meil on oma vi suaal maailmas, oma vi suaal Ees tis. Ja maailma vi suaal on pi gem Ees ti vi suaal kui Soo me oma. Me koor di nee ri me ee lar ved, rää gi me Soo me müü gi- ja tu run dus ju hi le, mi da me tee me. Kus meie müü gi ju hid ta ha vad käia, kus nende arvates on va ja käia, aga see on meie tu run dus ju hi ot sus ta da. Olen kuul nud, et ise gi rek laa mis ee lis ta vad eest la sed lü hi kest konkreet set tea vet. Meil on loo mu li kult ole mas ko gu in for mat sioon, mi da Soo mes te hakse. Aga meil on täie li kult oma sõ numid, me ei tõl gi neid. Sa mas ka Ees ti sõ nu mid Soo me ei so biks, seal oo datak se vär vi ka mat ja pi ke mat jut tu. Aga on to re, et me eri ne vad ole me. Suurim üksus Kui suur on Tal lin na-hel sin gi lii ni rei si ja te osa kaal ko gu fir mas? Kõi ge suu rem. Ar van, et Ec ke rö Lin jen ja Bir ka Li ne on rei si ja te arvult ka he pea le na tu ke suu re mad kui meie ük si. Kui võt ta ka kaup juurde, siis ei an na nad ka he ke si gi meie mõõ tu väl ja. Kas teil on ol nud aru ta mist Eesti li pu al la tu le mi seks? Ole me analüüsinud riske lae va too - mi seks Ees ti li pu al la, aga pole too nud. Miks? Me ana lüü si si me põ hi li selt ai nult üht osa: Ees ti li pu per so na li tin gi musi Soo me li pu ga võr rel des. Ees tis on ää re tult pain du ma tuid sea du si. Me ka su ta me pal ju lü hia ja list pal ka mist, mis on Soo mes mi tu kor da paind likum. Töö ta jai le teh tud soo dus tu sed on Ees tis pal ju suu re mad kui Soomes. Roh kem on soo dus tu si, mi da Soo mes üld se ei teh ta. Aga töö jõu mak sud? Me saa me Soo mes kom pen satsioo ni, see tu leb Ees ti li pu kah juks. Ja töö ta ja te pal gad ei ole vä ga pal ju odava mad kui Soo mes. Me te gi me analüü si vii ma ti aas ta ta ga si. Me ole me ää re tult jäi gad töö ta jate pal ka mi sel, töö ta jaid kaits tes, na gu Ees ti sea dus ta hab öel da. Ma ar van, et oleks vä ga pal ju töö ta jaid, kes oleksid nõus te ge ma just lü hia ja li si tööotsi, saa des sel le eest amet lik ku pal ka. Nad tee vad ju ik ka neid lü hia ja li si ot si üks kõik kus, saa des sel le eest mittea met lik ku pal ka. Näi teks tu den gid või pe ree mad, kes ta hak sid va he peal nä da la lõ pus ko dust ära saa da, võiksid te ha tööd. Kui nad ta hak sid se da te ha ju ba kol mel nä da la va he tu sel järjest või iga nä da la va he tus ühel kuul gi, siis ju ba po leks see koos kõ las Ees ti sea du sand lu se ga. Lii ga pal ju on neid as ju, mis ei ole ta sa kaa lus. Igaühel aktsia Kas teie akt sio nä rid on Ah ve namaal? On ka eest las test akt sio nä re. Enamik on ah ve na maa la sed, aga on ka soom la si ja eest la si. Meie akt sio näri de hulk on vä ga suur: öel dak se, et igal ah ve na maa la sel on vä he malt üks Ec ke rö akt sia. Ka meie suu raktsio nä ri del on akt siaid al la 25%, nii et kel lel gi ena mu so sa lust ei ole. See ei ole ker ge, aga ma loo dan, et nad usal da vad pii sa valt nõu ko gu ja tä nu sel le le on juh ti mi ne paind lik ja su juv. Fir ma õhk kon nast an nab ai mu, et ole te ju ba 25 aas tat ame tis. Jaa. Ja meil on veel siin 4-5 inimest, kes on esi me se aas ta jook sul töö le tul nud. Nel jast koos alus ta nust on kaks prae gu gi tööl. Mi nu jaoks on siin ko gu aeg min geid väl ja kut seid olnud. Kind las ti ei ole ko gu aeg hu vi tav, va he peal on ru tiin ne ka, aga siis tu leb mi da gi uut või mi da gi tu leb teist moodi te ha või ül la tab Ees ti riik min gi te sea dus muu da tus te ga ja me pea me mi da gi üm ber te ge ma. Neid as ju on pal ju, mis meie te ge vust mõ ju ta vad. Ole te ehk pü si ma jää nud, sest teil on pii sa valt ot sus tu sõi gust? Jaa. Kui ma näi teks rää gin oma sa ma ta se me kol lee gi de ga teis test firma dest, siis mul on vä ga pal ju ot sustu sõi gust roh kem kui neil: kui das tööd kor ral da me ja mi da ka müü gis tee me. Eks me ole se da väi kes te jup pi de haa val aja pik ku kui da gi oma poo le ti ri nud. Võt nud üht ja teist as ja, va hete va hel vaa da nud, et sealt on ka su lik see asi üle võt ta, to da ei ole ka su lik üle võt ta... Jär je pi de vus on suur kasvõi see tõt tu, et mi na siin olen ko gu aeg ol nud. Kui Soo mes tea tud isi kud va he tu vad, siis on siin kel le le gi toe tuda, kes teab siin set maail ma. Kui tead pal ju, oled näi da nud õi gel ajal õi get ot sus tus või met või tei nud õi geid et tepa ne kuid, kui das me siin peak si me as ju muut ma, siis usal da tak se rohkem. Ja siis saab ki as ju te ha. Hoo li ma ta vä lis maa lae va pe rest? See po le min gi prob leem! Ne mad kuu la vad siin meid ja seal sa da mas neid tei si. Ja, kui nad on taht nud as ju te ha oma moo di, siis nad on min gil het kel aru saa nud, et rää gi me pa rem Kat ri ni ga sel tee mal. Ju ma siis olen suut nud neid nii pal ju ka ai da ta, et nad usal da vad ja siis saab ka ot sus tada. Olen pal ju des as ja des na gu va helü li maa ja lae va va hel, nüüd ka laeva de va hel. Ja kui da gi see asi toi mib. Muuga-liin Tu leb väl ja et te gi me en da le 25. sün ni päe vaks kin gi tu se tu li tei ne laev. Kui gi ro-pax-laev ja ar va ti, et on pi gem on kau ba laev või rek ka de laev, siis nüüd nende arvates pi gem sõiduau to de laev au to ga rei si jai le, kes ei ta ha enam siia sü da lin na tul la. See on mei le vä ga po si tiiv ne ül la tus. Ka Fin lan dia oli su vel täis. Jah, ja tei ne laev on sa ma moo di ju ba au to sid täis, see on hea täiendus ol nud. Mis mui du gi ei tä hen da, et prob lee me ei ole, sest Muu ga sadam ei ole mõel dud sõi duau to de le ja nii su gu se le hul ga le au to de le. Seal ne töö kor ral dus on ik ka gi va ba sa dam ja häs ti pal ju kont rol li mist. Sõi dup laa niga lii ni laev sel gus, et nii pal ju as ju on va ja üm ber kor ral da da ja koos nii pal ju de osa pool te ga. Su vel on puhkused kui das õi ge selts kond kokku saa da, kel le ga neid as ju on va ja koor di nee ri da? Al gul üt le sin kõi gi le: võin kih la ve da da, et viie aas ta pä rast kõik au to ga rei si jad ta ha vad sõi ta lä bi Muu ga sa da ma. Siis ma veel ei teadnud, et sa da ma töö kor ral dus nii aegla ne on. Nüüd mul on vist mis sioon seal töö kor ral dust kii re maks muu ta. Hu vi tav, kui das? Teen. Eri ne va te ini mes te peas on vä ga häid ideid. Kui need ideed kohtu vad siin on HH LA, Tal lin na Sadam, Tran sii di kes kus ja toll kui me suu da me tol li le täp selt sel gi ta da, mi da meil va ja, miks meil on va ja ja kui das ik ka gi tol li jä re le val vet te ha, siis, ma ar van, me saa me vä ga lä heda le sel le le, mis Va na sa da mas on. Tol li kont roll on Va na sa da mas olemas ja me ta hak si me Muu gal sa masu gust. Sõi duau tod ta hak si me saa da va ba voo na lä bi. 23. juu li

19 Süsihappegaasi heitmeid on ras ke võr rel da Pär-Hen rik Sjöst röm Soo me Lae vao ma ni ke Liit osu tab, et len nu- ja lae va liik lu se sü si happe gaa si heit meid ei saa võr rel da, kui ka su ta tak se eri ne vaid ar ves tu sa luseid. Hil ju ti aval das Soo me tar bi ja kaitsea ja ki ri Ku lut ta ja pi ka ar tik li* heitme test. Ent see si sal dab lae vao mani ke lii du ar va tes ek si ta vaid osi, sest väi dab muu hul gas, et me re reis on hul lem kui ar va tak se ning et Soome-Root si va he li sel lae va rei sil te kib roh kem heit meid kui vas ta val len nurei sil.** Lae vao ma ni ke Liit osu tab, et eriti täh tis on sil mas pi da da, et ro-ro- ja parv lae vad vea vad suu rel hul gal kaupa. Pea le gi tu leb võrd lu ses ar ves se võt ta, et öö bi mi se ga me re reis si saldab heit meid, mis on tin gi tud ini meste ela mi sest lae val. Pindala ja kaal Lae vao ma ni ke liit sel gi tab, et Ku lut ta ja on lae van dus vald kon nas ka su ta nud oma võrd lu ses ar ve ühest ar vu tus süs tee mist, mis põ hi neb laevan du se kü tu se ku lu mo del lee ri mi sel ja hin da mi sel. Süs tee mis on heit med jao ta tud rei si ja te ja las ti va hel vas tavalt pin da la le, mil le hõi va vad rei si jad või last. Len nu liik lu se koh ta on aja ki ri laevao ma ni ke lii du tea tel ka su ta nud Rah vus va he li se Len nun du sor ga nisat sioo ni ICAO ar ve. Ar vud tu gi ne vad te ge li kul kü tu se ku lul ning nen de jaota mi sel rei si ja te ja las ti va hel vas ta valt las ti ja rei si ja te kaa lu le. Lii du ar va tes on eri trans por di liiki de heit me te võrd lu ses hä da va ja lik ka su ta da ar ve, mis on saa dud ühel ja sa mal mee to dil ning et ka lae van duses tu leb jao tus te ha las ti ja rei si ja te kaa lu jär gi. Keskkonnasõbralik alternatiiv Liit kons ta tee rib, et kui lae van du se heit meid ar vu ta tak se te ge li ke ja tõenda tud kü tu se ku lu ar vu de ga ja sa mal ajal jao ta tak se neid rei si ja te ja las ti va hel ras ku se jär gi, siis on me re reis kesk kon na sõb ra lik al ter na tiiv. Mul lu oli iga rei si ja sü si hap pe gaasi jälg parv lae va lii nil Hel sin gi-stockholm kg, sa mal ajal kui iga lennu rei si ja heit med sa mal lii nil ker ki sid ICAO and meil ku ni kg-ni. Selle le vas ta vad ar vud Finn li ne si pi kal ro-pax-lae va lii nil Hel sin gi-tra ve münde (see vä hen dab veoau to de lä bisõi tu Root sist) küün di sid ku ni kg-ni lae va rei si ja koh ta ja 142 kg-ni sa ma lii ni len nu rei si ja koh ta. Mõ lemal ju hul on parv lae va de heit med poo le võr ra väik se mad kui len nu kil. 30% vä hem Finn li nes aval das oma mul lu sed sü si hap pe gaa si heit me te and med reisi ja koh ta Root si lae va lii ni del. Ree der tea tab, et a-ga võr rel des on sü sihap pe gaa si heit med vä he ne nud 30% võr ra. Mul lu oli ühe rei si ja sü si hap pegaa si ja la jälg ku ni kg Mal mö- Tra ve mün de lii nil ja kg Ka pellskä ri-naan ta li lii nil. Teave on avaldatud 30. juu nil aval das Eu roo pa Ko misjon esi mest kor da tea be sü si happe gaa si emis sioo ni koh ta lae va delt ko gu ma hu ta vu se ga üle 5000, mis tegid Eu roo pa ma jan dus piir kon na ga seo tud me re ve du sid. Tea ve hõl mab um bes lae va eri lae va tüü pidest. Lae vad tea ta sid sü si hap pe gaasi heit me test, mis mul lu ula tu sid kokku 130 mil jo ni ton ni ni. Tea ve on kätte saa dav Eu roo pa Me re sõi duo hu tuse Ame ti EM SA loo dud and me baa sis The tis-mrv. Sjö farts tid nin gen, 2. au gust Tõl ki nud Mad li Vi tis mann * Jan ne Aro la. Ruot sin-ris tei lys tä isot il mas to pääs töt. Ku lut ta ja, 31. juu li 2019 Ar tik lis Root si-krui si de suu red õhu saas te näi dud kir ju tab au tor: Root si-lae va de heit gaa si de hulk võib ol la ju ba suu rem kui puh ku se len du del. Laeva de seast võib siis ki va li da kesk kon na sõb ra li ku va rian di. Võr rel des lae va de, len nu ki te ja sõi duau to de heit meid, vii tab au tor Soo me and me baa si le Li pas to, mil le ko ha selt ar ves ta tak se parv lae val las ti osakaa luks 20% ja rei si ja te osa kaa luks 80%. Ta soo vi tab va li da rei si mi seks aeg la se lae va või pro pel ler len nu ki. ** Ar tik li le li sa tud il lust rat sioo nil on Hel sin gi-stock hol mi lii ni parv lae va sü si hap pe gaa si hei de 72 kg, sa ma lii ni pro pel ler len nu kil 41 kg ja reak tiiv lennu kil 64 kg. (Tõl ki ja) Merekeskkond Reederikommentaar Ku lut ta ja ar tik lis on Tal lin na-hel sin gi lii ni koh ta väide tud, et parv lae va sü si hap pe gaa si hei de on 14 kg, pro pel ler len nu kil 16 kg ja ka he tun ni lae val 28 kg. Kom men tee rib Tal link Gru pi kesk kon nas petsia list And rus Va her: THE TIS-MRV and me baa si konteks tis on eri ti olu li ne, kas ka su ta tak se pin da la- või mas si mee to dit, ku na sa ma lii gi lis te lae va de (jutt on ai nult ro-pax-lae va dest) koh ta saa da vad ar vud g-co2/ pax*nm ja g-co2/kau ba tonn*nm on vä ga eri ne vad. See tõt tu on iga su gu ne hin da mi ne või sei su koh ta de ku jun da mi ne suh tar vu de põh jal tea ta vas mõt tes subjek tiiv ne ning sta tis ti li selt on või ma lik ala ti lei da so bivai maid näi ta jaid, mis üht või teist trans por di lii ki pa remas val gu ses näi ta vad. Täh tis on aga ab so luut ko gus, mi da at mos fää ri emi tee ri tak se. Tal lin ki lae va de te ge lik sü si hap pe gaa si emis sioon rei si ja koh ta Tal lin na-hel sin gi lii nil on Sil ja Eu ropal 16,4 kg ning ka he tun ni lae va del Sta ril 29,7 kg ja Me gas ta ril 16 kg. Lä he malt tu leb prob lee mi dest emis sioo ni ar vu ta mi sel jut tu järg mi ses aja kir ja numbris. 19

20 Minu aka dee mia 20Mereharidus Gel ly Met sa veer, Mad li Vi tis mann Mis on esi me ne asi, mis mee nub seo ses me rea ka dee mia ga? Mil li ne on esi me ne emot sioon? Hei li Kan gust, õp pe kes ku se ju ha ta ja: Esi me se na tu leb pä he see ilus jõu li ne ma ja, tuul, vor mis poisid ja tüd ru kud esi me se koo li päe va ri vis tu sel. At mos fäär sel het kel, mis on täis oo tust, uu si al gu seid ja te hataht mist. Ed na-he len Ve rev, raa ma tu kogu spet sia list: Aka dee mial on olnud mit meid rek to ri kt-sid, kes aja kirjan du ses il mu nud ar tik li te jär gi rii gi ra ha kui gi si hi pä ra selt ei ka su ta nud. Me rea ka dee mia ek sis tee ri mi ne oli mit meid aas taid kü si mär gi all. Kahjuks mee nu vad ki kõi ge pealt need jamad, aga ne ga tiiv ne uu dis ju müüb. Yr jö Saa ri nen, me ren dus kes kuse õp pe jõud: Soo vi sin as tu da me rekoo li ju ba aas tal pä rast 7. klas si lõ pe ta mist. Ai nu ke või ma lus sel li se ha ri du se ga oli kut se kool nr 1 Ka ru t. 16. Kui Son dast Tal lin na sõit sin, selgus, et olin liialt noor, al les 13-aas tane, nii et mind po leks ise gi prak ti ka le lu ba tud. See pä rast te gin järg mi se katse ju ba Tal lin na Me re koo li (Es to nia pst 10) aas tal koos ka he sa ma kan di poi si ga. And sin sis seas tu mi s- ek sa mid hea le ja vä ga hea le hin de le ja sõit sin ko ju kind la tun de ga, et kui gi kon kurss oli tu gev, pää sen sis se. Möö du sid nä da lad, tei sed poi sid said po si tiiv sed vas tu sed, aga mi na mit te. Läk sin jäl le Tal lin na uu ri ma, Tänavu sügisel tähistab Eesti Mereakadeemia 100. aastapäeva. Sel puhul esitatud küsimustele palusime vastama tudengeid, vilistlasi, õppejõude ja neid abistavaid töötajaid. Mitmekesiste vastuste valikut esitame ka järgmistes ajakirjanumbrites. mil les asi. Tol la ne Tal lin na Me re koo li ülem Alek sandr Anos sov (hil jem ka Eesti Me re lae van du se ülem) üt les mulle mi nu toi mi kut le hit se des: И ты не виноват и я не виноват, но биографиа у тебя х..вая! Võt sin nuk ralt pa be rid ta ga si ja läk sin Tal lin na Ehitus-Me haa ni ka teh ni ku mi, ku hu mind ja la maid vas tu võe ti, sest hin ded olid kor ra li kud. Hil jem sain küll me re koo li sis se väl ja lan ge nud õp pu ri te ko ha täi teks ning lõ pe ta sin sel le au väär se asu tu se aas tal lae va ju hi eria lal ja pu nase dip lo mi ga ehk kii tu se ga. Sel li ne oli mi nu esi me ne suur emot sioon seoses Tal lin na Me re koo li ga. Mil li ne lin na le gend me rea kadee mia koh ta kind las ti tõe le ei vas ta? HK: Ku na olen si se maalt pä rit, siis lin na le gen de ei ole kuul nud. Tu lin siia täies ti ee lar va mus te va balt. EV: Ma ei ela Tal lin nas ja ilmselt see tõt tu po le mi nu kõr vu üh te gi le gen di kost nud. Mis tei le me rea ka dee mia juu res enim meel dib? HK: Mul le meel dib, et siia tu le vad val da valt tu den gid, kel on sel ge teadmi ne ja veen du mus, et nen de eda sine elu on seo tud me re ga. Neil on rohkelt pü hen du must ja vi sioo ni, mi da on va ja sel leks, et tu le vi kus suu ri te gu sid kor da saa ta. EV: Asu koht ja va na ma ja. Õhkkond on ra hu li kum kui mõ nes suu remas kõrg koo lis. YS: Pa re mad või ma lu sed õp pi miseks ja õpe ta mi seks. He len Sääsk, me re ma jan duskes ku se väi ke lae vae hi tu se kompe tent si kes ku se ana lüü tik: Mi nu jaoks on me rea ka dee mia kaa saegne töö koht, kus ma saan sõb ra li ke ja tar ka de ini mes te kes kel oma os ku si ra ken da da ning end teos ta da. Mulle on vä ga olu li ne, et mind ümb rit sevad toe ta vad kol lee gid. Usun sii ralt, et koos jõua me kau ge ma le. Rää ki ge mõ ni lõ bus/õpet lik lu gu me rea ka dee mias ol dud ajast. EV: Su vel oli ma ja ees nai ne ka he koo liee li ku ja ra tas te ga kohv ri ga ning kü sis, kui das siit Soo me lae va le saab. Vas ta sin, et siit küll laev ei lä he, ik ka sa da mas se peab mi ne ma. Nai ne vastas, et aga siin on ju me ri ja me rea kadee mia. Õn neks ta tea dis, et neil on va ja Tal lin ki lae va le min na ja nii sain ta õi ges se ter mi na li ju ha ta da. Te ma oli eri ne vaid me re ja lae va de ga seotud märk sõ nu guu gel da des kui da gimoo di Kop lis se jõud nud. YS: Pä rast I kur sust toi mus laeva juh ti del paa ri kuu ne pur jep rak tika õp pe lae va del Ve ga ja Ka pel la, mõ le mad kol me mas ti li sed bar kantii nid. En ne prak ti kat toi mu sid õp pe kogu ne mi sed, kus esi nes ka me re väe eruoh vit ser Ni ko lai Kor sak. Te ma öel du jäi mul le te ra valt meel de: Teist kõi gist saa vad lae va kap te nid, kuid mõ ned saa vad ise gi tüü ri mees teks. See õp pep rak ti ka pur je de all eraldas te rad sõ kal dest, ol les iga ti va ja lik ja ka su lik.

21 HS: Me re ma jan du se kes kus asub üs na spaa ho tel li kõr val, pea tä na valt vaa da tes on mõ le mad ilu sad aja looli sed hoo ned, hoo vis mood sad juurdee hi tu sed. Üks kord lei dis kol leeg ko ri do rist tu sa se paa ri ke se. Ot si sid vas tu võt tu ja kü si sid, miks bas sein su le tud on. (Me re ma jan du se kes ku ses on väi kelae va de mu del kat se bas sein.) Kui das 20 aas tat ta ga si õpe ta ti, kui si mu laa to reid ei ol nud? EV: Ar van, et la bo ri tes ik ka mi dagi lei dus ja kül lap olid ka õp pe fil mid. YS: 50 aas tat ta ga si olid au sees tolleaeg sed na vi gat sioo ni riis tad, si mulaa to ri test pol nud ise gi unis tu si. Miks te me rea ka dee mias se tööle tu li te? HK: Tu lin üs na ju hus li kult, sest töõd oli va ja. Jäin aga see pä rast, et siin on mõ nus õhk kond, väl ja kut seid pak kuv mit me külg ne töö koos vä ga mõ nu sa te kol lee gi de ga. EV: Olin eel mi sest töö ko hast koonda tud, siit raa ma tu ko gust läks üks töö ta ja ära. Olen va rem töö ta nud Ees ti Me re ha ri dus kes ku se raa ma tuko gus Lui se tä na val ja hil jem me rekoo lis Väst ri ku tä na val, see ga en di ne raa ma tu ko gu ju ha ta ja Pil le Tool teadis mind ja te gi et te pa ne ku töö le tulla. Kan di dee ri sin au salt ava li kul konkur sil ja käi sin vest lu sel. Nii ma jäl le siia süs tee mi sat tu sin gi. YS: Kut su ti. Kut su ja teks olid me rekoo li gru pi vend, me rea ka dee mia rek tor Hei ki Lind pe re ja kauaaeg ne töö kaas la ne Ees ti Me re lae van du se ajast, pro fes sor Ain Ei dast. HS: Töö koht tun dus põ nev, usaldus väär ne, pa ras ja gu väl ja kut seid esi tav. Ma ei ol nud tol het kel oma ot su ses su gu gi pä ris kin del, eri ti isik liku elu vaa tes, ku na ko li sin me rea kadee mias töö ta mi seks küm ne aas ta jä rel ta ga si sün ni lin na Ku res saar de. Mu oo tu sed on õn neks täi tu nud. Mis ja kui das on muu tu nud akadee mias töö ta tud aja jook sul? HK: Mõ ned head kol lee gid on lahku nud, mõ ned juur de tul nud. Õp pimi se kor ral du ses on pal ju muu tu nud. Õp pe ka vad on muu tu nud tä na päe vase ma teks. EV: Olen siin töö ta nud kaks aas tat ja see on kü si mu se le vas ta mi seks liiga lü hi ke aeg. YS: Õpin guaas tad ja mi nu töö ta mi ne ala tes aas tast on küll na gu öö ja päev. Tol lal, 55 aastat ta ga si oli me re koo lis pool sõ ja väeli ne õpe tus. Ees tiaeg sed ja esi me sed sõ ja järgsed õp pe jõud va he ta ti N Lii du me reväe(eru)oh vit se ri de vas tu, kes prakti li selt jät ka sid me re koo lis tee nistust. Õp pe töö toi mus ve ne kee les. Ema kee les õpe ta ti mei le vaid ma temaa ti kat (õpe ta ja Aa du-ot to Haa vamäe), ing li se keelt (õpe ta ja Es ter Tui oli meie rüh ma ku raa tor) ning ve ne keelt ja kir jan dust (õpe ta ja Hi nes Ilumets). Prae gu ne õp pe töö eel dab kindlas ti ing li se kee le os kust, mis on ka loo mu lik see on rah vus va he li selt tun nus ta tud me re keel. Kind las ti on muu tu nud ka õpe ta ta va te ai ne te tehni li sed või ma lu sed, si su ja maht. HS: Mi na töö tan me re ma jan duse kes ku ses ehk me rea ka dee mia Ku res saa re ük su ses. Olen siin toi meta nud aas ta ja viis kuud. Lii tu sin kollee gi de ga vä ga põ ne val kii re aren gu aja jär gul. Olen näi nud, kui das Saa re maa esime ne pro fes sor ame tis se as tus, rektor ja val la va nem koos töö lep pe all kirjas ta sid ning meie väi ke lae vae hi tu se kom pe tent si kes kus riik li kult olu li seks tea dus ta ris tuks ni me ta ti. Mi nu akadee mia-kar jää ri jook sul on meid siin Saa re maal saa nud roh kem ja meil on jär jest põ ne vam oo da ta, mi da tu le vik toob. Mi da te muu ta/aren da da ta haksi te? Kus me aas ta pä rast ole ma peak si me? HK: Me rea ka dee mia vi sioon sõ nas tab sel le häs ti: rah vus va he li selt hin na tud me ren dus vald kon na kompe tent si kes kus. Mul le meel diks 10 aas ta pä rast nä ha me rea ka dee mia har ju tus tun di des tee ma de üle arutle mas eri ne va te maa de üliõ pi la si ja eks per te. EV: Oleks va ja noo re maid õp pejõu du sid, kah juks osa va ne mas eas ole vaid töö ta jad ei saa/ei ta ha/ei suuda IT-aren gu ga kaa sa min na. YS: Siin ta haks vas ta ta Ees ti Laevao ma ni ke Ühi su se aas ta te ge vu sa ruan de ees sõ na mo to ga Võim ne kau ba lae vas tik ja lae va sõit on täht sa maid Ees ti ma jan du li si nurga ki ve. Loo dus on mää ra nud meie rii gi le pii ri tu te ge vu sa la me re. Meie ko hus on se da väär selt ka su ta da. HS: Me re ma jan du se kes ku se inimes tel on er gud mõt ted. Aas ta te pä rast on me re ma jan du se kes kus koos rii gi güm naa siu mi ga Ku res saares äge da ha ri dus-tea dus-aren dusk var ta li sü da. Tu den geid on nii palju, et õp pe hoo ne on kaks kor rust kõrgem. Ma gist ri- ja dok to riõp pes se on ti he kon ku rents, ku na vi list la sed kii da vad meie juu res õp pi mi se ko ge must, nii õp pe kor ral dust, lek to reid kui ka avane nud töö või ma lu si. Mu del kat se bassein jook seb kvar ta li ühest ser vast tei se, lae vu aren da me ka vir tuaalreaal su ses. Et te võt jad jõua vad meie juur de pi de valt nii õpi las te kui ka õpe ta ja tena, klien ti de kui ka part ne ri te na. Kas me rea ka dee mia liit mi ne teh ni kaü li koo li ga oli õi ge ot sus? HK: Liit mi ne teh ni kaü li koo li ga oli kind las ti vä ga õi ge ot sus. See an dis juur de hul ga uu si või ma lu si. Pä rast ühi ne mist on me rea ka dee mia elu mit mes osas pa re maks muu tu nud. EV: Sel le le on vei di kee ru li ne vasta ta, sest tu lin siia töö le ju ba Tal techi koos sei su. Mi nu mee lest ei ole suur tsent ra li see ri mi ne end ala ti õi gus tanud. Aeg-ajalt on va ja sel gi tu si raa matu pi da jalt, kes aga mei li de le su gu gi vas ta ta ei ta ha ning te le fo nit si liht sure li ku le hu ma ni taa ri le mõis te ta matuid sel gi tu si ja gab (kus juu res sel ges ees ti kee les, aga n-ö raa ma tu pi da jali ku akt sen di ga). Kui raa ma tu pi daja ja per so na li töö ta ja olek sid Kop lis, saaks nen de ga hõlp sa mi ni ja kii re mini su hel da. Ko gu kin nis va ra hal dus ja re mondi töö de or ga ni see ri mi ne jääb ka ko ha ti se ga seks. Mõ ni kord ei saa aru, mis as jus kel le poo le pöör du da. Raa ma tu ko gu töö ta ja tel puu dub li gi pääs ÕIS-i (va rem oli) ja enam ei saa raa ma tu ko gu prog ramm saa ta tea teid lae nu tus täh ta ja lä he ne mi sest ÕIS-i na gu en ne Tal techi. Ta su ta kohvi võib sin na plus si ga laht ris se kir juta da. YS: Mi nu ar va tes oli küll. Suu re ma õp pea su tu se tii va all, kui see saab aru me rea ka dee mia täht su sest Ees ti rii gi jaoks ja toe tab te ma te ge vust, on pa rem ja ker gem ol la. Mereharidus 21

22 Merendusajalugu 22 Purjelaevandus Paksus Fe liks Gor nisc heff P ur je lae van du se ajas tu, mi da ka jas tab tu le va ne Pak su Mar ga ree ta eks po sit siooni II kor rus, avas eest las te le tee maail ma me re de le ning sealt kaudu uu te kau pa de, tead mis te ja kultuu ri de ni. Siin kan dis aas ta sa du vä lismaa las te le kuu lu nud me ren dus valdkond hak kas 19. sa jan di tei ses pooles järk-jär gult eest las te kät te koondu ma. Al gu se said eest las te oma laevan dus, lae vae hi tus, me re kau bandus ja me re me hea met. Suu res osas just pur je lae van du se ga al gu se saanud aus tus me re vas tu, tra dit sioo nid ja os ku sed ela sid aga üle sel le gi ränga pea tü ki meie me ren du sa ja loos. Dominium maris Baltici ehk merekaubandusest purjelaevade ajastul Han sa Lii du nõr ge ne mi se ga nä gid tu gev ne vad suur või mud 16. sa jan dil või ma lust geog raa fi li selt ja ma jandus li kult sood sa te tin gi mus te ga Bal tikum en da le haa ra ta aas tal läksid Põh ja-ees ti ja Tal linn va ba taht liku lii tu mi se teel Root si rii gi koos seisu. Root si oli saa nud en da le esi mese me re ta gu se tu gi punk ti. Nar vast ku ju nes Ve ne maa vä lis kau ban du se kes kus ning kui aas tal ka Nar va Root si rii gi ga lii de ti, oli Root si ma jandus po lii ti ka mõ le ma lin na suh tes kõikuv, soo si des kord Tal lin na, siis jäl le Nar vat. Alt mar gi ra hu ga aas tal sai Root si en da le li saks Ees ti maa le ka Lii vi maa aas tal sai Rootsi Bröm seb ro ra hu le pin gu ga Taa nilt ka Saa re maa. Root si uue me re po liiti ka ta ga tu leb nä ha rii gi püü du saada re gioon oma kont rol li al la ehk teisi sõ nu saa vu ta da ma jan dus lik do minium ma ris Bal ti ci Lää ne me rel. See sai aga lõ pu Põh ja sõ ja ga, kui kao ta ti oma po sit sioon suur rii gi na. Re gioonis oli pead tõst mas uus suur võim Ve ne keis ri riik. Kon ku rent si Ees ti sa da ma lin na dele pak ku sid Riia ja Pe ter bu ri, mil lest said Ve ne rii gi täht sai mad sa da mad. Uue ekspositsiooni tarbeks tellitud purjelaeva Hioma mudel. Pea mi seks väl ja veoar tik liks Ees ti alalt sa jan dil oli te ra vi li. Eks por - di ti veel li na ja ka ne pit ning lae vae hi tus ma ter ja li; im por di ti pea mi selt his paa nia ja prant su se soo la, rau da ja vas ke, soo la hee rin gat ja tu ba kat, aga ka vürt se, vei ne, puu vil ju, klaasi, pa be rit ja muud töös tus too dangut aas tal kao ta ti Ko pen haa geni kon vent sioo ni ga ka Taa ni väi na de tol lid, mis olid keh ti nud ala tes aas tast. Ran nae la ni kest ta lu po jad te ge lesid alg selt si se kau ban du se ga peami selt ran ni kua la de va hel. Krim mi sõ ja ajal aas tail te ge le sid ko hali kud ran nae la ni kud ak tiiv selt ka soola sa la kau ban du se ga, mil le ga pan di osalt alus siin se le lae vae hi tus ka pi tali le. Neil põh jus tel hak kas eest las te en da lae van dus al les 19. sa jan di keskel pead tõst ma. Sa da ma lin na des na gu Tal linn, Nar va, Pär nu ja Ku res saa re hak kasid vä lis maist pä ri to lu kaup me hed 18. sa jan dil ra ja ma suur fir ma sid ehk kau ban dus kon to reid, mis te gele sid kau ba va he tu se ga ko gu Eu roopas. Sel li ne eraet te võt lus, mil le ga 19. sa jan di tei ses poo les hak ka sid lii tuma ka eest la sed, ku jun das siin seid kau ban dus suh teid ku ni aas tani. Vast kuul saim kau ban dus kon tor oli Tal lin na fir ma Tho mas Clayhills & Son, mil le asu ta mi s- a jaks võib pi da da ju ba aas tat. Te gel di pea miselt vil ja- ja soo la veo ga, kuid ka ehi tus ma terja li ja toi du kaupa de im por dieks por di ga. Ees ti me ren du sa ja luk ku on läi nud Clay hill si le kuu lu nud parklaev Hio ma, mis esi me se Ees tis ehita tud lae va na pur je tas üm ber Hoorni nee me. Esi me ne eest las te lae vaü hing, kau ba lae va selts Lin da, asu ta ti Tal lin nas aas tal. Laevaehitus Süs teem se lae vae hi tu se al gu seks siin mail võib pi da da 17. sa jan di lõppu, mil Nar vas alus tas aas tal te ge vust Ja cob Por teus. 18. sa jan di I poo lel oli siin se te ala de lae vae hi tus Põh ja sõ jast tu le ne va te põh jus te tõttu soi kus. Olu kord hak kas muu tu ma al les aas tail, kui Pär nus ha kati ka van da ma või ma lik ku töös tus likku lae vae hi tust. Seal se lae vae hi tuse eest ve da jaks sai Zac ha rias Ja cob Har der, kes ra jas sel leks spet siaal se ver fi. Hiiu maal Suur sa da mas sea dis lae vae hi tu se uues ti sis se aas tal Suu re mõi sa mõis nik Un gern-sternberg. Saa re maal käivitas laevaehituse Ku res saa res aas tal Ch ristoph Fried rich Sch midt. Pea mis teks eest las te lae vae hitus koh ta deks ku ju ne sid 19. sa jan-

23 Margareetas di kesk pai gas Käs mu, Hää de meeste, Hei nas te, Kab li ning Saa re maa ja Hiiu maa. Le vi nu maks lae va tüü biks jäi kal jas ehk ka he mas ti li ne kah velkuu nar, mis vas tas ko ha li ke le olu dele ja va ja dus te le kõi ge pa re mi ni, kuid ehi ta ti ka suu re maid lae vu, na gu barkan tii ne ja mit me mas ti li si kah velkuu na reid, vet te las ti ka mõ ni suurem park laev. Kal ja se mu de lit on või ma lik käedkül ge la hen du se na muu seu mis ise kok ku pan na, li saks sel le le on ekspo nee ri tud au tent ne lae va mast kalja selt Triin. Lae vae hi tust il mes ta vad uues eks po sit sioo nis ar vu kad esemed. Li gi 50 lae vae hi tus töö riis ta, mis kuu lu nud Ees ti lae vae hi ta ja te le, ning pool mu de li te kol lekt sioon an navad ai mu, kui das Ees ti ran dades lae vu ehi ta ti. Di gi la hen du sest näeb pur je lae va de aren gut, nende oma du si ning pur je de sel gi tu si. Me re me he töö ja elu lae vas Me re mees te töö ja elu lae vas olid pur je lae va de ajas tul veel suu res ti re gu lee ri ma ta. Se da tee mat ise loomus ta vad Pak su Mar ga ree ta eks posit sioo nis 13 eriil me list sant su kasti ja -kot ti ning vit riin su ve nii ri de ja isik li ke ese me te ga. Pea mis te ame ti te ja eluo lu koh ta pur je lae vas saab ülevaa te di gi la hen du sest, mis on täienda tud ma hu ka ga le rii ga pur je laeva de mees kon da de fo to dest. Need on Ees ti Me re muu seu mi fo to ko gust ning esi mest kor da nii suu res ma hus kü las ta ja et te too dud. Kuid me re mehe elu pur je lae va del oli ka põ nev ja va hel dus ri kas, suu reks boo nu seks oli võõ ras te maa de nä ge mi ne ja ko gemi ne. Au dio lu gu des rää gi vad kolm me re meest lae va poiss Je gard Kõmmus, tüü ri mees Her mann Tõ nis soo ja kap ten Jo han Pit ka oma seik lustest vä lis sa da ma tes, an des eks po sitsioo ni le va he tu inim li ku mõõt me. Fotod: Eesti Meremuuseumi fotokogu Purjelaevade Estonia ja Lemming ehitamine Kablis a. Purjelaeva Andreas madrusele Priido Kanale kuulunud santsukast. Baltisakslased Uues pü sieks po sit sioo nis on ka jasta tud ka Ees tist pä rit bal ti sak sa maadea vas ta ja te te ge mi si. Need Ve ne Keis ri rii gi eks pe dit sioo nid avar dasid tea dus lik ku ja geog raa fi list maailma pil ti ning olid olu li sed Ve ne Keiser li ku Me re väe ja me re kau ban du se aren da mi ses. Ka hek sa eks pe dit siooni, mis toi mu sid aas tail , on esi ta tud in te rak tiiv se la hen du sena, mis või mal dab de tail selt jäl gi da nen de rei si de kul gu. Lae va mu delid ja ese med an na vad di gi la hen duse le juur de klas si ka li se muu seu mipoo le. Ka jas ta tud on muu seas ka Adam Jo hann von Kru sens ter ni esimest Ve ne üm ber maail ma rei si aastail , mil le ees märk oli sis se sea da me rit si kau ban dus Kamt šat ka ja Ve ne-amee ri ka ala de ga, ja Fa bian Gott lieb von Bel lings hau se ni An tarkti ka-eks pe dit sioo ni aas tail , mil le ees märk oli jõu da lõu na poolu se le nii lä he da le kui või ma lik ning kaar dis ta da Vaik set oo kea ni. Need eks pe dit sioo nid ku jun da sid Ve ne maa dea vas tu si ka hi li se mal ajal. Navigatsiooniinstrumendid ja tuletornid Na vi gat sioo ni ja tu le tor ni de teema ruum on oma näo li ne, sest ku nagi va rem po le me re muu seu mi ko gudes lei du vaid aja loo li si na vi gat siooniinst ru men te nii suu res ma hus ekspo nee ri tud. Pikk sil mad, kom pas sid, seks tan did ja ok tan did, lo gid ja loodid, mis too de tud en ne Teist maailma sõ da, moo dus ta vad teis te ese mete kõr val kand va ma hu. Ees ti Me remuu seu mi ko gu des on ena mik sõ jaeel seid ese meid Lää ne-eu roo pa pä ri to lu. Val dav ena mik just lo gi sid ja seks tan te/ok tan te on Bri ti saar te toodang. Sel le kõr val on tei seks suu reks toot ja maaks Sak sa maa, mis ka jastub me re muu seu mi ko gu de põh jal eel kõi ge kom pas si des. Nen de kõr val ei puu du ko gu dest ka Root si ja Taa ni või Prant su se ja Ve ne too dang. Instru men did on eks po nee ri tud suu res klaas vit rii nis, kus need an na vad ülevaa te muu seu mi na vi gat sioo niinstru men ti de ko gust. Vaid pikk sil mad ja tu le tor ni de mu de lid ning sel le ga kaas nev di gi la hen dus, mis kä sit leb li gi viie küm ne Ees ti tu le tor ni aja lu gu, on eks po nee ri tud nur ga tor ni sop pides. Merendusajalugu 23

24 Merendusajalugu 24 Lae va me haa ni ku te sa j Rein Alb ri Vii re tak ka tu le vad kolm me re sõi du ma si nat. Neil kõi gil suit su to rud peal, vaat kolm suurt lae va seis vad seal (Mu hu) Ees tis oli 19. sa jan di tei sel poo lel mit meid me re koo le, kuid mit te Tallin nas. Pur je lae va de ae gu pol nud see prob lee miks, sest lae va juh ti de õpeta mi se ga sai hak ka ma ko ge nud kapten ko gu õp pep rog ram mi ula tu ses. Lae va me haa ni ku te õp peks aga va ja ti teh ni lis te ai ne te õpe ta jaid, ke da maapiir kon da des pol nud. Mehaanikud aurulaevadele Au ru lae va de il mu mi se ga pi di neil töö ta vail me haa ni kuil na gu lae va juhti del gi ole ma kut se tun nis tus. Tsaari-Ve ne maal keh tis kau ba lae vas ti ku me haa ni ku te dip lo mee ri mi se sea dus ala tes a. Pä de vu se as te mää rati ma si na te võim su se ja me haa ni ku töös taažiga 250 hj ma si nat tee ninda valt me haa ni kult nõu ti III klas si tun nis tust, 1000 hj pu hul II klas si tunnis tust ja üle 1000 hj I klas si oma. Laeva me haa ni ku te ha ri du se le pöö ra ti tä he le pa nu ju ba en ne maail ma sõda 1. sep temb ril 1913 kuu lu tas in sener K. Weic her väl ja lae va ma si nis ti de kur su sed, mil les osa les 37 õpi last. Suvel 1914 il mus tea de, et 1. sep temb ril ava tak se Tal lin nas Kau ban dus-tööstus mi nis tee riu mi le al lu vad kau ba laeva me haa ni ku te ja lae vae hi tus teh niku te kur su sed, mil le ju ha ta jaks määra ti taas K. Weic her. Ka van da tut ilmselt el lu ei vii dud, sest and med sel le koh ta puu du vad. Kui a lõid me ren dus te ge la sed ja lae vao ma ni kud Me re kau ban duse ja Lae va sõi du Eden da mi se Selt si Lae van dus raa mes mi tu ko mis joni, siis ühe, 25. ap ril lil 1917 loo du ülesan ne oli me re koo li de töö or ga ni seeri mi ne. Idee ga tuua me re kool Tal linna kui sa da ma- ja töös tus lin na pöördu ti lin na va lit su se ja Ve ne maa Kauban dus-töös tus mi nis tee riu mi poo le, kuid po lii ti li ne ebas ta biil sus lük kas sel le el lu vii mi se eda si. Al les a, Sak sa oku pat siooni ajal, ha ka ti taas te gut se ma, mil le tu le mu se na saa di 24. sep temb ril lu ba me re koo li ava mi seks. Koo li juh ti ma kut su ti Riia Me re koo li juh ti mi se ko gemu se ga kap ten W. Rus sow. Õp pe töö pi di al ga ma 1. jaa nua rist 1919, alus tati aga al les 27. ok toob ril. Kui gi kool oli et te näh tud na vi gat sioo ni- ja me haani kao sa kon na ga, ava ti me haa ni kuile ise sei sev osa kond Tal lin na Teh niku mi juu res. Põh ju seks oli, et me rekoo lil pol nud õp pe baa si ja õpe ta jaid, kuid Tal lin na Teh ni ku mil oli. 27. sep temb ril 1919 oli Me re meeste Lii du al ga tu sel Tal lin na Tea ta jas il mu nud ar tik kel, mil les Ha ri dus minis tee riu mi kut se ha ri du so sa kond tea tas, et Tal lin na Teh ni ku mi lae vae hi tu se osa kon na juu res ava tak se lae va me haa ni ku te le et te val mis tamis kur su sed. Li saks mai ni ti, et kui sis seas tu ja te hul gas lei dub neid, kelle ha ri dus lu bab as tu da ko he tei se le kur su se le, siis ava tak se ka see. Au ru lae va de il mu mi se ga pi di neil töö ta vail me haa ni kuil na gu lae va juh ti del gi ole ma kut se tun nis tus. Kui gi Tal lin na Teh ni ku mis aad ressil Pikk 20 oli õp pe töö ala nud ju ba 27. sep temb ril, al gas me haa ni ku te õpe al les 18. ok toob ril. Vii vi tus oli tin gi tud vas tu võ tu ve ni mi sest. Õpi la si tu li kokku 80, kel lest pal jud olid va rem merd sõit nud. Et ena mus käis tööl, toi mus õp pe töö Me re mees te Lii du pal vel õh tu ti, ala tes kel la 18-st. Laevamehaanikute Kool Järg mi sel aas tal jät kas ena mik neist õp pe tööd esi me sel kur su sel Lae va me haa ni ku te Koo lis, mis jäi gi te gut se ma Tal lin na Teh ni ku mi juu res ise seis va na oma põ hi kir ja alu sel. Selleks tu lid a no vemb ris-det sembris kol mel kor ral kok ku Tal lin na Tehni ku mi, Me re jõu du de, Me re mees te Lii du ja Ha ri dus mi nis tee riu mi kut seha ri du so sa kon na esin da jad. Tu le mus oli Lae va me haa ni ku te Koo li sea du s- eel nõu ja lae va me haa ni ku te õi guste koh ta käiv sea du seel nõu. Kin ni ta ti ka õp pep laan, mil le koos tas Tal lin na Teh ni ku mi di rek tor H. V. Reier. Lae va me haa ni ku te Koo li esime seks ju ha ta jaks mää ra ti a Kroon lin na Me rein se ne ri de Koo li lõ pe ta nud E. J. Avik. Mit med ki eestla sed olid õp pi nud sa mas koo lis, nt N. Link, kes koos tas a ava tud Tal lin na Teh ni ku mi lae vae hi tu se ja me rein se ner-me haa ni ka eria la õp peka vad, sa mu ti Tal lin na Me re koo li teine juht M. Nõm mik jt. E. J. Avik töö tas koo li ju ha ta ja na ku ni a-ni., õpeta ja na aga a-ni. Õpe ta jad olid V. Saks (kat lad, abimeh ha nis mid, au ru ma si nad), P. Gerretz (lae vae hi tus), A. Val ge (lae va mehaa ni ka) jt. Va ja dus Lae va me haa niku te koo li jä re le oli suur, sest pal jud lae va del töö ta vaist me haa ni kuist olid kut se tun nis tu se ta. Õp pi mi ne oli ta suli ne, va ja du sel või di saa da õp pe laenu Me re mees te Ko dult või Me haa niku te Ühin gult. Ke va del 1920 toi mus tead mis te kont roll nei le, kel pol nud nõu ta vat tun nis tust, kuid kes olid varem lõ pe ta nud lae vas ti ku ma si nis ti de koo lid või sa ma väär sed eria la kur sused ning kel oli pikk ja lait ma tu prakti ka. Kont roll tes ti de tu le mu se na said III jär gu dip lo mid M. Sil ver, A. Tau ben, A. Par vel (Beil berg), A. Val der, M. Post, E. Va ker mann, J. Ma ri puu ja E. Ve ber. Kui gi õpi las te arv koo lis pol nud suur, suu de ti siis ki lee ven da da va ja dust me haa ni ku te jä re le, sest a lõ pul oli Ees tis 243 pur je ka kõr val ju ba 68 au ri kut, 23 moo tor pur je kat ja 11 mootor lae va. Kui gi õp pe töö kes tis 6 se mestrit, an dis ka heaas ta se koo li tu se ehk 4. se mest ri lä bi mi ne õi gu se III järgu lae va me haa ni ku dip lo mi saa miseks. Koo li as tu jal pi di ole ma me retööks ko ha ne ter vis ning ha ri dust mit te vä hem kui 6 klas si. Sis seas tumi sek sa mid olid ka hes ai nes ma te-

25 nd Merendusajalugu Tallinna Merekooli I klassi mehaanikud 1939/1940. õ-a: V. Raudsepp, J. Armas, V. Päärson ja H. Hanson. Foto: Rein Albri fotokogu maa ti kas ja ees ti kee les. Need, kes olid lõ pe ta nud kesk koo li I või II klas si, võe ti vas tu ek sa mi te ta. Kel ha ri dust enam, võis pä rast tead mis te kont rolli alus ta da ko he kol man dast se mestrist. Mõ ne teh ni ka koo li lõ pe ta nud said il ma ek sa mi te ta alus ta da tei sest se mest rist. Saa maks III jär gu dip lo mit, tu li 4. se mest ri lõp pe des lä bi da 24-kuu line töö ko jap rak ti ka ning sõi ta merd 6 kuud küt ja na, li saks 12 kuud ma si nisti na. Kes taot les II jär ku, see pi di lä bima 6 se mest rit teo ree ti li si õpin guid ning ole ma merd sõit nud III jär gu diplo mi ga 36 kuud. 1922/1923. õp peaastal asu sid III jär gu dip lo mit taot le ma 37 me re meest. Tal lin na Me re koo li ja Lae va mehaa ni ku te koo li ühi ne mi sel aastal te gut se sid mõ le mad eda si ise seisva te na oma põ hi kir ja alu sel, kui gi üht se ju ha tu se all. Teh ti ai nult mõ ned pa ran du sed Me re koo li de sea du ses, kus mär gi ti nüüd ka lae va me haa niku te õpet. Ühi ne mi ne pol nud seega täie lik, sest al les a keh tes tatud Me re koo li de sea dus lii tis mõ lemad koo lid ühi seks na vi gat sioo ni- ja me haa ni kao sa kon na ga me re koo liks. Sel leks ajaks oli Lae va me haa ni ku te koo li lõ pe ta nuid 145. Mehaanikud Tallinna Merekoolis Pä rast koo li de ühi ne mist muu deti lae va me haa ni ku te õp pe ka va kolmek las si li seks na gu oli na vi gat sioonio sa kon nal. III klas si lõ pe ta jal oli õigus taot le da I jär ku ehk va nem mehaa ni ku dip lo mit. Ka edas pi di te gutses ühi ne et te val mis tusk lass lae vajuh ti de le ja me haa ni kui le. Sel le lõ peta nu võis as tu da I klas si, kui ta oli vä he malt 19-aas ta ne. Et te val mis tusk las si või sid as tu da ka 16-aas ta sed, kui neil oli vä he malt 6-klas si li ne ha ridus ja lä bi tud 6-kuu li ne ma si nap rakti ka. Ek sa meid et te val mis tusk las si lõ pe ta mi sel ei ol nud, hin ded pan di väl ja õp pee du ku se alu sel. Põ hik las si des, I, II ja III klas sis õpiti ees ti ja ing li se keelt, ma te maa ti kat, füü si kat, kee miat, ter vis hoi du, me resea dust, küt te- ja määr deõ li sid, sooju sõ pe tust, ma si nae hi tu se teh no loogiat, me haa ni kat, tu ge vu sõ pe tust, elekt ro teh ni kat, teh ni list joo nes tamist, ma si nae le men te, lae vae hi tust, au ru kat laid, au ru ma si naid, moo toreid, lae va abi meh ha nis me, klas si- ja jul geo le ku reeg leid ning me rep rak tikat, mil le ta ka tä na päe va lae va mehaa nik hak ka ma ei saa aas ta te lõ pu poo le õpe tati me haa ni kaõ pi las te le ka na vi geeri mist, kur si mää ra mist ja seks tan di ka su ta mist, sest maail mas oli puh kenud sõ da ja ka me haa nik pi di os kama lae va sa da mas se viia. Nä da la õp pe koor mus oli tun di. Et paljud käi sid õp pe töö kõr valt ka tööl, siis ker ge see ei ol nud. Klas si lõ pe ta misel olid ek sa mid pea kõi gis ai ne tes, va hel kaks päe vas, ka he nä da la peale Aas tail lõ pe tas Tal linna Me re koo li 351 lae va me haa ni kut, neist 50 said I jär gu ehk va nem mehaa ni ku dip lo mi. Koos Lae va me haani ku te koo li lõ pe ta nu te ga sai 20 aas ta jook sul lae va me haa ni ku dip lo mi 496 me re meest. Li saks põ hiõp pe le korral da ti neil aas tail ka kur su seid mo toris ti de le ja me haa ni ku te as sis ten ti dele a oli Ees tis ju ba 153 au ri kut, 49 moo tor pur je kat ja 11 moo tor lae va. Pur je lae vu oli al les jää nud 101. (Järg neb) 25

26 Merendusajalugu 26 Miks huk kus Es to nia? 28. septembril möödub parvlaeva Estonia hukust 25 aastat. Vandenõuteooriate levitamine ja avaldamine ei paista veel raugevat, kuna jätab väheseid külmaks ja müüb seetõttu hästi. Tau ri Roo si puu Me ei tea en di selt vas tu seid pal jude le kü si mus te le mis juh tus ja miks Es to nia up pus, kõ lab pal ju de inimes te suust. Lae va huk ku puu du ta vate le pea mis te le kü si mus te le on te ge likult vas tu sed ole mas, kuid üld ju hul ei soo vi ta neid ise gi lõ pu ni kuu la ta. Sa ge li on te gu mee dia mõ jul tek kinud pi me da usu ga van de nõus se, mis põ hi neb mit te konk reet selt hu ku ga seo tud, vaid hu ku järg se tel prot ses sidel, mis tõt tu ei ole pal jud se ni vasta ma ta kü si mu sed seo tud ka lae va huk ku mi se ga. Miks Estonia hukkus? Es to nia huk kus üli malt ebaõnnes tu nud pro jek tee ri mis-, konst rueeri mis- ja ser ti fit see ri mis vi ga de ta gajär jel. Esi teks oli lae va vöö ri vi sii ri (esime ne blo kee ring) konst rukt sioon liiga nõrk sel le lu kud ja hin ged pu rune sid sü gis tor mis. Tei seks, vi sii ri ee mal du mi ne po leks lae va le suu re tõe näo su sega saa tus li kuks saa nud, kui su letud ram bi (tei ne blo kee ring) ülao sa ei oleks pro jek tee ri tud vi sii ri vas ta va kait se kar bi sis se ja vi siir ol nuks kapte ni sil la kesk kon soo list näh tav. Sel le tu le mu se na va jus pu ru ne nud vi siir ko gu oma ras ku se ga ram bi le, tõmma tes sel le lah ti, ning tõe näo li selt puu dus ka ku ni õn ne tu se lõpp faa si ni sil las tea ve vi sii ri ee mal du mi se kohta. Kol man daks ei oleks ka see lae vale saa tus li kuks saa nud, kui Es to nia oleks ehi ta tud vas ta valt rah vus va helis te le (SO LAS kon vent sioo ni) nõuete le, mis keh ti sid ehi ta mi se ajal, või üks kõik mil li se le hil jem keh tes ta tud muu da tu se le ramm va he sei na üla piken du se osas. Ni melt puu dus Es to nial ava tav ramm va he sein (kol mas blo kee ring), mis oleks ta kis ta nud vee tun gi mist au to te ki le pä rast vi sii ri ee mal du mist ja ram bi ava ne mist. Laev oli tel li tud ja ehi ta tud ava me re rei si deks, pii rangu te ta sõi du piir kon na ja tin gi mus te osas. Ramp ei vas ta nud ramm va he seina le keh tes ta tud nõue te le, kui gi lae va Rambi ülaosa paiknemine visiiri kaitsekarbis. Joonis: JAICi lõpparuanne tun nis tu sed ja do ku men tat sioon kinni ta sid sel le vas ta vust SO LA Se le. Ve si tun gis au to te ki le, tek kis kreen pa rema le, laev pöö ra ti lä bi vas tu lai ne tu se va sa ku le ja kao tas püs tu vu se, üla tekki de ak nad ja uk sed pu ru ne sid külglai ne tu ses, laev täi tus vee ga, kaa dus ning up pus. Miks on vandenõuteooriad niivõrd populaarsed? Esi teks kind las ti hu ku le järg ne nud ebaõn nes tu nud po lii ti lis te väl jaüt lemis te ja prot ses si de tõt tu (vra ki ülestõst mi se lu ba mi ne; kui see ei osutu nud või ma li kuks, siis me re põh ja kal mis tu ku jun da mi seks soov vrakk be too ni ga kat ta; kui see gi geo loo gilis tel põh jus tel ebaõn nes tus, see jä rel haua ra hu kok ku lep pe sõl mi mi ne; se ga du sed pää se nu te ni me kir ja dega; sõ ja teh ni ka veod; puu du lik kommu ni kat sioon jne). Es to nia up pu mi ne oli ini meste, seal hul gas po lii ti ku te jaoks suur ja oo ta ma tu hoop, mil le le ei osa tud adek vaat selt rea gee ri da, ar ves ta des eri ti va ra se mat sõ ja teh ni ka ve du, mis aas taid hil jem ilm siks tu li. Õn ne tu se järg ne eh ma tus, paa nika ja ru ma lu sed ei ole aga õn ne tu se põh ju sed, vaid ta ga jär jed. Kui ui masti ve da ja au to le põ der tee le et te jookseb ja ta ava rii ta ga jär jel teelt väl ja sõi dab ning sünd mus ko halt põ geneb, ei ole õn ne tu se põh ju seks mit te au to pa ga si ruu mist lei tud ui mas tid, vaid ik ka tee le jooks nud loom. Tei seks põh ju seks võib ol la inimes te tur va tun de kü si mus sel li sed õn ne tu sed ei saa (loe: ei to hiks) tä napäe va tea du se ja teh no loo gia arengu juu res inim li ku ar vu tus- või projek tee ri mis vea ta ga jär jel juh tu da. Liht sam on us ku da või lep pi da mille gi kont rol li ma tu ga (nt ter ro ris mi ga) kui akt sep tee ri da iga päe vae lus ris ki, et kel le gi inim li ku, kuid kont rol li ta va ek si mu se tõt tu või vad kok ku va ri seda sil lad, ma jad jm ning huk ku da paljud ini me sed. Kol man daks on te gu põ ne vu sega. Tor mis põh ja läi nud laev on inimloo mu se jaoks liht salt liialt igav versioon. Pom mid, au gud ja van de nõud

27 on pal ju hu vi ta va mad ja need müüvad ka sel le õn ne tu se pu hul vee rand sa jan dit hil jem, sa ma moo di na gu tõe järg ses ühis kon nas üha enam le vi vad la pi ku maa jms teoo riad. Se ni puu dub vett pi dav kind la sünd mus te ahe la ga ver sioon, mis suu daks kon ku ree ri da amet li ku versioo ni ga. Sa ge li on vas tuar gu menti deks kon teks tist väl ja re bi tud ja üm ber lü ka ta vad väi ted, mis või vad ol la ka oma va hel vas tuo lus. Möö du nud küm nen dil uu ri sid laeva up pu mi se prot ses si ka kaks eral diseis vat kon sort siu mit (SS PA ja HS VA), mis kin ni ta sid põ hi mõt te li se sündmus te käi gu pai ka pi da vust ja tõe näosust. Ühis ko mis jo ni, SS PA ja HS VA aruan ne test leiab de tail seid eri ne vusi, kuid ei ole ka mõel dav, et ta gant järe le oleks või ma lik mi nu ti täp su se ga õn ne tu se täp set kul gu taa se si ta da ja vee tun gi mist lae va ning hu ku protses si teo ree ti li selt ja kat se li selt identselt mo del lee ri da. Lae va huk ku puu du ta va te le pea mis te le kü si mus te le on te ge li kult vas tu sed ole mas, kuid üld ju hul ei soo vi ta neid ise gi lõ pu ni kuu la ta. Sünd mus te de tail ses se jär jes tus se, kel laae ga des se ja tun nis ta ja te üt lustes se jääb ala ti seks tea tav vas tuo lu, kuid see ei tões ta veel amet li ku versioo ni pai ka pi da ma tust. Auk lae vake res po le min gi võ lu vits, mis tun nista ja te üt lu sed mi nu ti pealt sünk ro nisee rib ja iga koo li jüt si lae va teoo riat val da ma pa neb. Järg ne valt on kä sit le tud ja kommen tee ri tud pea mi seid õn ne tu se ga seo tud väi teid ja nen de pai ka pi davust. Estonia visiir ei saanud ära kukkuda pelgalt raskete Ligikaudne nähtavusulatus kaptenisillalt. Joonis: JAICi lõpparuanne mereolude tõttu, tegu oli tavalise sügisilmaga, milles laev oli va rem gi sõit nud Es to nia oli õn ne tu se öö ga võrdselt kar mi de me re tin gi mus te ga varem kok ku puu tu nud ühel või ka hel kor ral teel Tal lin nast Stock hol mi, sa ma laad se tiht lai ne ga veel gi harvem. Sa ma su gu ne vöö ri vi siir kui Es tonial oli parv lae val Dia na II, mil le vöö ri vi sii ri lu kus tus de tai lid said aas ta jaa nua ri tor mis sa mu ti vi gas tada. Laev jõu dis sa da mas se, kuid edasi ei an tud tea vet, mis oleks või nud ära hoi da Es to nia õn ne tu se. See ga on li saks teo ree ti lis te le ar vu tus te le ja la bo ra toor se te le katse te le prak ti kas tões tust leid nud fakt, et vöö ri vi sii ri konst rukt sioon oli liiga nõrk. Kui te gu oleks ol nud õn nestu nud konst rukt sioo ni ga, oleks see tä ni ni mõ nin ga te mo di fi kat sioo ni dega uu se hi tus te pu hul ka su tu sel, kuid nii see po le. Loo bu tud on tõs te ta vast vi sii rist, sel le ase mel on uu tel parv lae va del ta va li selt kül ge de le ava ta vad paa ris vöö riuk sed. Tä nu nen de le ei ole laeva vöör enam eral di sei sev lae vao sa, vaid lae va ke re ga üks ter vik, mis osaleb üld tu ge vu ses. Es to nia 56-ton ni ne vi siir (ta va li se tan ki mass) pi di viie kin ni tus punk ti ga (kaks hin ge ja kolm hüd rau li list lukku) vas tu võt ma ton ni se laeva ja lai ne te kok ku põr kest tek ki nud löö gid. Eri ti ebaõn nes tu nuks te gi Es tonia vöö ri konst rukt sioo ni vi sii ri ja ram bi seo tus, mis oli vi ga de ahe la sei su ko halt täie li kult vas tu võe ta matu vi sii ri hin ge de ja luk ku de pu ru nemi sel va jus vi siir oma ras ku se ga rambi le, tõm ma tes ka sel le lah ti. Estonia sõitis liiga kiiresti Väi de tud on, et Es to nia sõi tis tormis lii ga kii res ti. Lae va mak si maal ne eksp lua tat sioo ni kii rus oli 21 sõl me, ta va pä ra ne eksp lua tat sioo ni kii rus aga 19 sõl me. Õn ne tu se het kel oli kiirus um bes 14 sõl me, parv laev Sil ja Eu ro pa sõi tis sa mal ajal mit te kau gel õn ne tus piir kon nast 13 sõl me ga. Kiiru sest mää ra vam oli hu ku jaoks laeva kurss lai ne te suh tes. See ga ei saa väi ta, na gu oleks Es to nia tor mi sel me rel vas tu tus tunde tult ki hu ta nud. Lae va kap te nil puu dus iga su gu ne in fo vi sii ri tu ge vu s- ar vu tus te koh ta ja nen dest tu le nev pii rang lae va kur si ja kii ru se va li kul rei si lae va des on ta va li selt nõr gi- Merendusajalugu 27

28 Merendusajalugu maks lü liks rei si ja, kel le heao lu ta gami seks kurs si ja kii rust muu de tak se, mit te lae va konst rukt sioon. Vi sii ri tu ge vu sar vu tu si pol nud kont rol li nud ise gi klas si fi kat siooniü hing Bu reau Ve ri tas ja Soo me Me read mi nist rat sioon. Sa mu ti paneb ku kalt krat si ma liig se kii rus ta mise väi de, kui kii red parv lae vad sõi davad tä na sel päe val graa fi kus pü si miseks iga il ma ga mi ni maal selt 20 sõlme ga, kuid kee gi sel lest suurt numbrit ei tee. Estonia visiir eemaldus plahvatuse tagajärjel Es to nia vi sii ril po le plah va tuse jäl gi plah va tu sest põh jus ta tud me tal li de for mat sioo ne, su la nud värv ka tet jms. Fo tod vi sii rist ning selle veest väl ja tõst mi sest on ava li kult kät te saa da vad. Vi sii ril on üks suu rem mõlk, mis on tek ki nud kok ku põr kest lae va pirn vöö ri ga. Estonia visiir ei kukkunud eest, see eemaldati alles pärast hukkumist Tun nis ta ja te üt lus te ko ha selt ei olnud lae val hu ku ajal vi sii ri ees. Näiteks avas tas üks aht rist lae va põh jale ro ni nud pää se nu vöö ri jõu des end uues ti aht rist il ma vi sii ri ta tömp lae va ni na jät tis vöö rist es ma pil gul eks li ku mul je. Lae va huk ku mi seks pi di sin na sat tu ma vä ga suur ko gus vett. Kui see ei sat tu nud au to te ki le ee mal dunud vi sii ri ja ava tud ram bi tõt tu, pi danuks see pää se ma lae va kus kilt mujalt, kuid see po leks koos kõ las ül di se sünd mus te käi gu ga. Ku na hu ku ajal lae val vi sii ri ees pol nud, on see kindlas ti hu ku põh ju seks. Estonia oleks pidanud pärast kaadumist päevadeks pinnale jääma, kuna autoteki alla jäi piisavalt õhku Sel le laest võe tud väi te tõe sust po le kee gi ku na gi ar vu tus li kult või muul pä de val vii sil kin ni ta nud. Ühe või tei se lae va püs tu vust ja up pu matust po le või ma lik liht salt pil di le vaada tes hin na ta, prak ti kas on sel le ta ga kee ru kad ar vu tu sed. Sel le väi te eel du seks on, et au to teki al la ei tun gi nud pii sa val hul gal vett ja õhk jäi sin na lõk su. Seni sed uu ri mu sed: Õn ne tu se uu ri mi se Ees ti, Soo me ja Root si ühis ko mis jon. Lõp p- a ruan ne, mis kä sit leb rei si parv lae va ML ES TO NIA huk ku Lää ne me res 28. sep temb ril a. Tal linn, 1997 (tõl ge ees ti keel de 1998). Bur ness, Cor lett & Part ners. MV ESTONIA. Pre li mi na ry Cri ti que of the Joint Ac ci dent In ves ti ga tion Com mis sion Re port. Is le of Man, 1998 As ja tund ja te ko mis jon aas ta sep temb ris rei si parv lae val Es to nia toi mu nud sõ ja li se ka su tu se ga sead me te veo as jao lu de uu rimi seks. Aruan ne. Tal linn, Rii gi ko gu aas tal Ees ti Va ba rii gi ter ri too riu milt parv lae va ga Es to nia sõ ja teh ni ka väl ja veo as jao lu de väl ja sel gi ta mi seks moo dus ta tud uu ri mis ko mis jon. Lõp pa ruan ne. Tal linn, 2006 Fi nal Re port - Re search Stu dy on the Sin king Se quen ce of MV Es to nia, SS PA Re search Re port No. 134, Re search Stu dy on the Sin king Se quen ce and Eva cua tion of the MV Es to nia - Fi nal Re port, HS VA Re port No. 1663, Esi me selt te kilt (au to te ki alt) pääses 22 ini mest. Tun nis ta ja te üt lus te ko ha selt mär ka sid nad esi me sel tekil vett. Ve si pää ses au to te ki al la esmalt au to te ki kesk sekt sioo ni tu lekind la te us te kau du, hil jem ju ba vee al la jää nud lae va par das ol nud ven tilat sioo ni ka na li te ja üla tek ki de kau du esi me ne tekk oli üle mis te tek ki de ga ühen da tud trep pi de, lif ti de ja muu de ka na li te ga. Es to nia ei kaa du nud sil mapilk selt, vaid järk-jär gult, lä bi des ka kü li li asen di, mis või mal das suurel ko gu sel õhul au to te ki alt väl ju da. Ku na üm ber pöö ra tud asen dis puudus lae va ke re näol õhu ruu ma la hoidev su le tud kon tuur, su rus lae va ke re ko gu oma mas si ga au to te ki al la lõk su jää nud õh ku kok ku, kao ta des veelgi uju vust. En di ne juh tiv rii gip ro ku rör Mar gus Kurm, üri ta des ke va del ETV saa tes Pealt nä gi ja liht sa füü si ka ga la ja tada, väi tis, et kor gi täis õh ku hoiab ära poo le liit ri se pu de li up pu mi se. See on hea näi de, kui das ta va füü si ka ga ma ni pu lee ri des oma väi teid üri ta takse põh jen da da. Plast pu de li pu hul on see või ma lik, aga klaas pu de li pu hul kind las ti mit te. Kuid Es to nia ei ol nud teh tud plas ti kust, vaid te ra sest. See sa ma kor gi täis õh ku pi da nuks en di selt vee peal hoid ma pea ton nist ras kust. Estonia uppus augu tõttu veealuses osas, mille põhjustas plahvatus Veea lu se osa vi gas tu se ta ga jär jel oleks Es to nia rah vus va he lis te avarii püs tu vus nõue te ko ha selt pi da nud jää ma püs tu vaks ka he külg ne va veekind la sekt sioo ni (au to te ki all) täi tumi sel viie teist küm nest. Lae va pe reliik med sul ge sid õn ne tu se käi gus laeva vee kind lad uk sed, mis oleks pi danud veea lu se vi gas tu se kor ral olu liselt lae va up pu mi se prot ses si aeg lusta ma. Väi de tud on, et lae va pa re ma parda veea lu ses osas on auk. Sel ju hul on aga loo gi ka vas ta ne, et laev kaadus ja up pus, see sa ma auk vii ma sena vee peal. Sa mu ti puu du vad iga su gu sed tõen did plah va tu se koh ta lae va pardal pää se nud kuul sid me tal seid löö ke (pu ru ne nud vi sii ri löö ke vastu lae va ke ret), kuid mit te plah va tusi. Sa mu ti oleks pi da nud plah va tuse kor ral järg ne ma löök lai ne, ra kendu ma tu le kah ju sig na li sat sioo ni süsteem või lei du ma põ le tus haa va de ga ini me si jne, kuid ko gu esi me se te ki rei si ja te alast pää se nu te tun nis tus te seast vii teid nei le ei leia. Tea ta vas ti pää se sid ini me sed esime selt te kilt, kui lae val oli ju ba kreen ja ve si oli tun gi nud lae va, see ga oleks pi da nud plah va tus sel leks het keks ju ba toi mu nud ole ma. 28

29 Uudiseid 1. juunist 31. augustini ko gus Tau ri Roo si puu Tal lin na Teh ni kaü li koo li Ees ti Me rea ka dee mia Väi ke lae vae hi tu se Kom pe tent si kes kus (SCC) Ku res saares käi vi tab ro bot paa ti de val mis ta mise töö tu ba de pro jek ti Ro Boat Ron. Pro jekt sai Ees ti Tea du sa gen tuu rilt tea du se po pu la ri see ri mi se kon kur sil ra has tu se 5000 eu rot, mille eest hangi tak se töö tu ba de lä bi vii mi seks va jali kud va hen did: kont rol le rid, 3D-printe rid, paa ti de val mis ta mi seks va ja likud ma ter ja lid jpm. Pro jek ti partner on Tal lin na Teh ni kaü li koo li In no vatsioo ni- ja Et te võt lus kes kus Mek to ry. Juu ni al gul sõl mi ti Eu roo pa Pii rija Ran na val vea gen tuu ri (Fron tex) ja Ees ti Me rea ka dee mia koos töö le ping. Nüüd sest kuu lub me rea ka dee mia koos li gi 40 tei se asu tu se ga Fron te xi part ne ra ka dee mia te hul ka. Va rem on Ees ti Me rea ka dee mia Fron te xi ga koos tööd tei nud val mendi har ju tu si lä bi viies, kui eri rii ki de ran na val veük su sed on val men di tel lä bi män gi nud ot sin gu- ja pääs te tööde st se naa riu me. Li saks on Fron texi ra has tu se eest väl ja töö ta tud ot singu- ja pääs te töö de koor di naa to ri ning ot sin gu- ja pääs te töö de sünd mus koha koor di naa to ri kur su sed. Ees ti Me rea ka dee mia tu den gid saa vu ta sid rah vus va he li sel ava mere re ga til The Tall Ships Ra ces ja hi ga Tuu le lind ül dar ves tu ses C/D ühisk las sis kol man da ko ha. 12. juu nil toi mus Saa re maal rahvus va he li se õp pu se Bal tops maa bumis har ju tus, mil le käi gus maa busid Ta ga la hel Kal las te ran da õp pusel osa le vad Amee ri ka Ühend rii ki de, Poo la, Ru mee nia ja His paa nia kaitse väe la sed. Har ju tu sel oli täh tis roll Amee ri ka Ühend rii ki de maa bu mislae val USS Fort Mc Hen ry ning Poo la me re väe mii ni vees ka ja-maa bu mislae val ORP Gniez no. Maa bu mis harju tu ses osalesid ka Kait se lii du Saa remaa ma lev, Ees ti kait se väe staa bi- ja toe tus laev Wam bo la ning po lit seija pii ri val vea me ti pat rull-laev Val ve. 14. juu nil lõ pe ta sid kaks me re väe põ hi kur su se oh vit se ri Kait se väe Akadee mia kol meaas ta se õp pe. 21. juu nil Kait se väe Aka dee mias pee tud pi du li kul ak tu sel lõp pes me re väe esi me ne oh vit ser-spet sialis ti de kur sus, mil les osa le jaid kooli ta ti väe lii gi põ his teks sõ jaa ja-ame ti üle san ne teks. Me re väe oh vit ser-spetsia lis ti de kur sus koos neb viiest õp pemoo du list, mil lest kolm vii di lä bi veebis ja üle jää nud stat sio naar ses õp pes. 4. juu lil har ju ta ti rah vus va he li sel õp pu sel Bal tic Pro tec tor Ees ti kaitsmi seks Kol ga la he le me rit si saa bunud liit la sük su se vas tu võt mist Valkla ran da. 5. juu lil Mii ni sa da mas toi mu nud tse re moo nial mää ras me re väe ülem me re väe kap ten Jü ri Sas ka me re väe lae vas ti ku üle maks kap ten leit nant Ivo Vär ki. Va rem lae vas ti ku üle ma na tee ni nud kap ten leit nant Pee ter Ivask jät kab vä lis tee nis tu ses. 16. au gus til võttis tse re moo nial Miini sa da mas me re väe staa bi- ja toe tuslae va Wam bo la ko man dö ri üle s- an ded üle kap ten ma jor De niss Tu lin ning mii ni jah ti ja Ad mi ral Co wa ni ko man dö riks mää ra ti kap ten ma jor Ta nel Kang ro. 26. au gus til saa bus Ees tis se vi siidi le Soo me me re väe ülem kom modoor Jo ri Ha ru. 30. au gus til lõh ka sid me re väe miini tuuk rid Nais saa re lä he dal me res 8 mürs ku, mil lest suu ri ma ka lii ber oli 180 mm. 6. juu nil toi mus Soo me la hel kolme pool ne me re pääs teõp pus DUN- LIN 2019, mil le käi gus har ju ta ti pä rast lae va de kok ku põr get ini mes te pääst mist ja nei le abi and mist. Õp pu se st se naa riu mi jär gi põrkasid Kot ka tu le tor ni lä his tel Soo me me re pääs te vas tu tu sa las kokku ka lalae v ja hu vi lae v. Hel sin gi me re pääste all kes kus alus tas pääs teo pe ratsioo ni ning kaa sas la hen da mis se ka lä hi mad naa ber rii gid. Ees tist osa le sid õp pu ses Me re val ve kes kus, Kind ral Kur vits ja PPA len nu sal ga kop ter. 13. au gus til 2019 toi mus Hiiu maa põh ja ran ni kul rah vus va he li ne me repääs teõp pus HIIU SAR Ees tis ka su ta ti GOF US PA CE pro jek ti raames me re pääs teõp pu sel es ma kordselt me hi ta ma ta õhu sõi du keid, et pak ku da me re pääst jai le tu ge ini meste ot sin gul ja va ja du se kor ral abis ta da pääs te va hen di te trans por dil. Õp pu se st se naa riu mi järgi põrkasid Hiiu maa põh ja ran ni ku lä he du ses kokku kaks väi ke lae va ja päästmist vajas tead mata hulk ini me si. Kesk kon nain ves tee rin gu te Kes kus ot sus tas 12. juu ni koo so le kul toe ta da ASi Saar te Lii nid pro jek ti AS Saar te Lii nid sa da ma te le reos tus tõr je va hendi te soe ta mi ne taot lust eu roga. Pro jek tiga soe ta tak se et te võt te sa da mai le töö paa did koos pä ra mooto ri ja trei le ri ga, ab sor bee ri vad poomid, ab sor bee ri vad ma tid ja kon tei nerid, et võmalik merereostus sadamates kiiresti lokaliseerida ja likvideerida. AS Tal lin na Sa dam ja PK Ter mi nal OÜ sõl mi sid 12. juu nil koos töö le pingu ja hoo nes tu sõi gu se le pin gu puistja se ga las ti ter mi na li ra ja mi seks Muuga sa da mas se, mis käitleb ja ladustab ümar pui tu, pui tg raa nu leid, kil lus ti k- ku ja me tall too teid. Le pin gud sõl mi ti 20 aas taks, mil le le li san dub pi ken damis või ma lus 15 aas taks. Esi me sel kaup le mi saas tal va hetas Nas daq Tal lin na bör sil oma nikku kok ku Tal lin na Sa da ma akt siat ning 58,9 mil jo ni eu ro se aasta käi be ga oli te gu möö du nud 12 kuu jook sul kõi ge suu re ma kaup le mis käibe ga akt sia ga nii Tal lin na bör sil kui ka ko gu Bal ti põ hi ni me kir jas. Saa re maa krui si hooaeg al gas 28. juu nil, kui Saa re maa sa da mas pea tus Phoe nix Rei se ni krui si laev Al bat ros, mis tõi saa re le 751 kruii si tu ris ti ja 335 lae va pe re lii get. TS Lae vad OÜ sõl mis le pin gu lae- Merendusuudised 29

30 Merendusuudised vae hi tus fir ma ga Bal tic Work boats AS, et ehi ta da parv laev Tõll ümber kesk kon na sõb ra li kuks hüb riidlae vaks. Lae va le pai gal da tak se akupank, mis või mal dab vä hen da da dii sel kü tu se tar bi mist ja sel lest tekki vaid heit gaa se. Aku pan gad tar nib Cor vus Ener gy, elekt ri- ja au to maa tika sead med tar nib Nor we gian Electric Sys tems ning peak-sha ving hübriid la hen du se on pro jek tee ri nud LMG Ma rin. In ves tee rin gu ko gu mak su mus on 1,6 mil jo nit eu rot. Le pin gu ko haselt sõi dab parv laev Tõll aku pan kade elekt ri toi tel hil je malt 29. veeb ruaril Tal lin na Sa dam sõl mis le pin gu et te võ te te ga Trel le borg ja Ca vo tec au to maat sil du mis sead me te ra ja miseks Va na sa da mas kai de le 5, 12 ja 13, mi da ka su ta vad Tal lin na-hel sin gi liinil sõit vad lae vad. Tu le val aas tal tu leb iga le kai le pai gal da da kuus vaa kumsil du mis sea det, mis hak ka vad lae vu kai ää res hoid ma. Esi me se na hak kab Va na sa da mas neid sead meid ka su tama Vi king Li ne i laev Vi king XPRS, tõe näo li selt järg mi sel ke va del. Tu leva aas ta lõ puks pai gal da tak se seadmed ka Tal lin ki kii re te parv lae va de ja Ec ke rö Li ne i Fin lan dia jaoks. Tal lin na Sa dam va li ti maail ma ühe suu ri ma ja kauem kest nud äri konkur si Eu roo pa Äriau hin da de Et tevõt ted, mi da vaa da ta ni me kir ja, tunnus ta des et te võ tet tipp ta se mel äri tege vu se eest. Tal link alus tas 12. juu nist Muuga-Vuo saa ri lii nil parv lae va ga Sea Wind rei si ja ve du. Tal lin ki lae vad Sil ja Se re na de ja Sil ja Symp ho ny hakkasid juunis Stock hol mi Sa da mas kasutama sa da mas vii bi mi se ajal kal dae lekt ri - süs tee mi, et vä hen da da et te võt te kesk kon namõ ju. Tal link ot sis au gus tis uue le kii re le parv lae va le ni me. 25.juu nil alus tas Ec ke rö Li ne i ro-pax-laev Fin bo Car go liik le mist Muu ga-vuo saa ri lii nil. Kon ku rent si põ hi ses lä bi rää ki miste ga han kes ope raa to ri leid mi seks Mõn tu-vents pil si lae va lii ni le osa les ai nult lae va fir ma Kih nu Vee teed. Juu nis an dis Bal tic Work boats üle 100-meet ri se elekt ri toi te ga parv laeva Tel lus, mis ma hu tab 80 au tot ja 297 rei si jat. Rootsi lae va fir ma Fär je rede riet tea tel järg neb Tel lu se le veel 4 uut hüb riid parv lae va. Tellus võib sõita nii tavakütusega kui ka akutoitel. Tel lus sõi dab miilipi kkusel lae valii nil Gull mars le den, kus sõit kes tab 10 mi nu tit. Juu lis an dis Bal tic Work boats Szc ze ci ni loot si de le üle loot si kaat ri Pi lot 15 WP, mis on lae va te ha se toote va li ku po pu laar seim alus. Bal tic Work boats või tis mes silt Sea work Eu ro pa pa ri ma lae va projek tee ri mis- ja ehi tu sau hin na lae va ga Ra ju (Pat rol 45 WP). Muud uudised Kesk kon nains pekt sioon sai juuli lõ puks kät te 7 uut väi ke lae va ka lapüü gi jä re le val veks, sest se nised laevad olid ju ba aja le jal gu jää nud. Alumii nium ke re ga väi ke lae vad on 9 m pi kad, vöö ri ram bi ja võr gu ma si na ga. 6 lae va val mi sid Soo me lae va te ha ses, üks ehi ta ti Root si lae va te ha ses. Uued jä re le val ve lae vad han gi ti Me ren dusja Ka lan dus fon di (EMFK) toel. Alus te ko gu mak su musest 1,5 mil jo nit eu rot kattis 70 % Eu roo pa Liit. Tal lin na Kesk lin na va lit sus sai linnao sa ko gu toe tu se 2500 eu ro eral dami seks re serv fon dist Tal lin na Va bataht li ku le Me re pääs te le, et soe ta da uus pääs te kaa ter. 12. juu nil saa bus Tal lin na maail ma esi me ne ve si ni ku ga sõi tev laev Energy Ob ser ver. Ees ti Pan ga nõu ko gu kii tis heaks An tark ti ka avas ta mi se 200. aas tapäe va le pü hen da tud 2eu ro se mä lestus mün di ku jun du se, mil le au to rid on kunst ni ke paar Tiiu Pirs ko ja Ma ti Veer mets. Ees ti Gaa si vä lis tur gu del te gut sev tü tar fir ma Elen ger alus tas Hel sin gi sa da mas ve del gaa si pun ker da mist sa mu ti kui Va na sa da mas pun kerda tak se Tal lin na-hel sin gi lii nil sõit vat kii ret parv lae va Me gas tar. 21. juu nil kor ral da tud Ku res saa re Ame ti koo li lõ puak tu sel kuu lu ta ti välja tä na vu ne Enn Me ri pa ri ma saar lasest väi ke lae vae hi ta ja eria la lõ pe taja sti pen diu mi saa ja, sti pen diaat on San der Vil ter. Kul tuu ri mi nis ter Tõ nis Lu kas kuulu tas kul tuu ri mä les ti seks 4 lae vav rakki ja 6 Saaremaa ran na laut rit: Pä niska, Koo vi, Ra hus te, Pärt li, Kuus nõmme ja Va ru li laut rid. V rak ki dest võeti kait se al la kau ba laev Bungs berg ning all vee lae vad M-103, S-12 ja Štš-408. Kap ten Uno Lau ri Me re kul tuu ri SA tun nus tas Enn Kree mi pa nu se eest Ees ti me re kul tuu ri eda si kand mis se 5000-eu ro se mis sioo nip ree mia ga. Bal tic Ma ri ti me Lo gis tics Group oman das Muu ga sa da mas te gut se va ope raa tor fir ma Sti vis OÜ. Ole re xi oma nik fir ma Aqua Ma ri na sai kon ku rent sia me tilt loa os ta Sak sa et te võt telt Oil tan king GmbH Muu ga sa da mas asuv ter mi nal, mil le uueks ni meks saab Ole rex Ter mi nal. Tal lin nas Kop lis paik ne va Pii ri valve sa da ma ja ga mi sel tek ki nud kin nistu te le on ka vas ra ja da li saks Pii ri val vesa da ma le kaks uut sa da mat, mis said ni meks Süs ta sa dam ja Ket ta sa dam. Pär nu Me ren dus kes kus sai loa alus ta da mad rus te ja mo to ris ti de koo li ta mi se ga. 25 aas tat ta ga si, 31. au gus til kell 21 lah kus Ve ne me re vä gi Mii ni sa da mast ja järg mi sel hom mi kul saa bu sid sinna kaks Sak sa maalt kin giks saa dud Kon dor-i -klas si sõ ja lae va Su lev ja Vam bo la. Transpordi vallas puudutab riigireformi ühendasutuste tegevuskava Maanteeametit, Veeteede Ametit, Lennuametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. 22. au gus til avas Ees ti Me re muuseum Len nu sa da mas väi ke ses näi tuse saa lis näi tu se 1944 suur põ ge nemi ne, mis pa kub mä les tu si 75 aastat ta ga si oku pat sioo ni eest üle me re lään de põ ge ne mi sest. 30

31 VEETEEDE AMETI NR 3/4 (116) 2019 VEETEEDE AMET MERENDUSINFO DIGIAJASTUL Laevanduseelnõu Merekeel: Köiest trossini, nöörist liinini IMO ringkirjad

32 Juhtkiri Sisukord LAEVANDUSEELNÕU OOTAB EUROOPA KOMISJONI OTSUST ÜLEVAADE VEETEEDE AMETI INFOSÜSTEEMIDEST 36 ELEKTROONILINE MEREINFOSÜSTEEM 38 NAVIGATSIOONIMÄRKIDE INFOSÜSTEEM 39 NAVIGATSIOONIHOIATUSTE RAKENDUS LAEVADE JA MEREMEESTE INFOSÜSTEEM MEIE KOLLEEGID RAHVUSVAHELISTEL KOOLITUSTEL MINISTRI JA KANTSLERI KÜLASKÄIGUD VEETEEDE AMETISSE IMO RINGKIRJAD Veeteede Ameti Teataja nr 3/4 (116) 2019 Neli korda aastas ilmuv Veeteede Ameti ajakiri Ilmub koos ajakirjaga Meremees TOIMETUS Toimetaja: Tar mo Ots Keeletoimetaja: Malle Hunt Makett: Profimeedia Küljendus: p 2 Trükk: Auratrükk KONTAKT Veeteede Amet Valge 4, Tallinn Telefon: E-post: Veebis: issuu.com/veeteedeamet Kaanefoto: Mad le Puu sepp Head lugejad! Eestit teatakse maailmas kui edukat riiki, kus ena mus tööp rot ses se on üle viidud digitaalsetele platvormidele. Samasugune arvamus meist on merenduses tegutsevatel teiste riikide kolleegidel. Toon kaks näidet. Eelmisel sügisel kontakteerus meiega Küprosel tegutsev merendusega seotud IT-lahendusi välja töötav ettevõte, kes soovis näha, mida innovaatilist oleme me rakendanud Eestis. Tutvustasime neile ühiselt Tallinna Sadama ga nii EM DE kui ka Tar ga Sa da ma lahen dust. Mõ ni aeg ta ga si tun dis meie uu te lahenduste vastu huvi ka Poola merenduse ja sisevete ministeerium, keda lubasime külla kutsuda, kui laevade ja meremeeste infosüsteemid valmivad. Merendussektorit, mille auväärseks liikmeks oleme ka meie, peetakse maailmas töös tus ha ruks, kus on ik ka veel au sees pikka aega tagasi juurdunud traditsioonid, mille järgi kaubadokumente ning laeva ja meremeestega seotud tunnistusi ja diplomeid väljastatakse enesestmõistetavalt siiani paberil. Põhjuseks võib pidada merendusvaldkonna globaalsust. Tehnoloogilised lahendused, mis on tänapäeval meil tavapärased, ei tööta mõnes maailma teises piirkonnas ning vastupidi, samas kaup aga vajab vedamist. Seetõttu tuleb lahendusena mängu auväärne ja alati usaldusväärne tembeldatud ning allkirjastatud paberdokument. Kuid siiski on ka merendusvaldkonnas toimumas muutused. Euroopa Komisjon on teisel katsel sooviga lihtsustada sadamate külastamiseks vajalike laevadokumentide edastamise protseduure, et kogu see tegevus digitaalseks muuta. Läänemere piirkonna riikidest tegeleb Taani väga aktiivselt süsteemide arendamisega, et võtta kasutusele digitaalsed meremeeste ja laevadokumendid. Sarnaste lahenduste kallal töötavad ka mitmed klassifikatsiooniühingud. Eeltoodu inspireeris meid analüüsima, kui edu kas on Vee tee de Amet ol nud kaa s- aegsete infotehnoloogiliste ja automatiseeritud lahenduste kasutamises ning kas meie tegevus sobib kokku digiriigi kuvandiga. Mõtlesime, et ei anna endale ei positiivset ega negatiivset hinnangut, vaid jätame selle lugejate otsustada. Nüüd ka vei di meie teis test te ge vus test. Eesti laevade lipu alla toomise projekt on jõudnud järjekordse üliolulise verstapos- tini. Nimelt esitati augustis Euroopa Komisjonile riigiabi loa taotlemiseks vajalik põhiteatis. Ülevaate põhiteatise tähendusest ja selle tähtsusest ning tagasivaate, milliseid samme me laevade lipu alla toomisega teinud oleme, leiate meie väljaande järgmiselt leheküljelt. Eeltoodu inspireeris meid analüüsima, kui edukas on Veeteede Amet olnud kaasaegsete lahenduste kasutamises. Oma töö iseloomust tulenevalt on minu jaoks kõige südamelähedasemad rahvusvahelist suhtlust puudutavad teemad. Sin na al la kuu lu vad ka meie töötajate rahvusvahelised koolitused. Meie kolleeg, vanemhüdrograaf Kirill Anjutin lõpetas äsja magistriõpingud Ameerika Ühendriikides ning kartograaf Loore Magus suundus augusti lõpus Suurbritanniasse. Mõlemast koolitusest räägime selles ajakirjanumbris. Tulevikust rääkides, tulemas on Balti riikide mereadministratsioonide kohtumine ning suure tõenäosusega ka Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust. Uskuge või mitte, aga Veeteede Ametil võib ol la vä ga gi suur roll sel les, mil li seks kujunevad Euroopa Liidu ja Suurbritannia vahelised merendussuhted tulevikus. Kõi gest sel lest aga ehk ju ba meie väl jaande järgmistes numbrites. TAR MO OTS Veeteede Ameti välissuhete juht 32

33 Laevanduseel nõu Järgmine samm EESTI LAEVANDUSE ARENGUS ootab Euroopa Komisjoni otsust Tekst: KATERIN PEÄRNBERG, foto: PRIIT PÕIKLIK Ala tes aas tast on Vee tee de Amet koos koostööpartneritega pingutanud sel le ni mel, et Ees ti lipp oleks taas konkurentsivõimeline ning kaubalaevad tuleksid meie lipu alla tagasi aasta algul astuti edasi oluline samm, kui president Kersti Kaljulaid kuulutas 21. veebruaril välja laevanduseelnõu, millega muudetakse kokku 10 seadust. Seadusemuudatuste alusel lihtsustatakse esiteks laevade registreerimise protsessi laevapereta prahitud laevade registrisse ning teiseks kehtestatakse erimaksurežiimi tingimustele vastavatele laevadele tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim, mis on suunatud peamiselt rahvusvahelise mereveoga tegelevatele suurematele kaubalaevadele. Järgmiseks oluliseks sammuks on nüüd Euroopa Komisjonilt positiivse otsuse saamine, mis on vajalik seadusemuudatuste jõustamiseks. Erimaksurežiimi alusel loodavaid sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse sissemaksete, teise samba kogumispensioni sissemaksete, üksikisiku tulumaksu ning ettevõtte tulumaksu soodustusi loetakse nimelt Euroopa Liidu konkurentsipoliitikast tulenevalt riigiabiks. Üldjuhul on kindla majandussektori või konkreetsete ettevõtete toetamine riigi poolt Euroopa Liidu õigusega keelatud, kuid teatud juhtudel on riigi sekkumine õigustatud ja lubatud, kui see on vajalik üldiseks majandusarenguks ning riigiabi andmiseks taotletakse esmalt Euroopa Komisjonilt vastav luba. Loa saamiseks vajalik põhiteatis esitati Euroopa Komisjonile 16. augustil Taotlus loa saamiseks valmistati ette Veeteede Ameti koordineerimisel koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga. 16. augustil 2019 saadeti Euroopa Komisjonile riigiabi loa saamiseks vastav teatis. Põhiteatise esitamisele eelnes üle poole aasta tööd. Pärast laevanduseelnõu väljakuulutamist asus Veeteede Amet ette valmistama riigiabi eelteatist. Eelteatis esitati Euroopa Komisjonile selle aasta 12. jaanuaril, millele järgnesid mitme kuu pikkused läbirääkimised. Juuli alguses esitas Euroopa Komisjon eelteatise kohta oma lõplikud tähelepanekud. Neid tähelepanekuid arvesse võttes koostas Veeteede Amet koostöös ministeeriumitega uue seadusemuudatuste eelnõu projekti, mis saadeti koos põhiteatisega Euroopa Komisjonile ning mis tuleb vastu võtta ka Riigikogul. Uue seadusemuudatuste eelnõu projektiga muudetakse veelkord tulumaksuseadust, maksukorralduse seadust, sotsiaalmaksuseadust, töötuskindlustuse seadust ja kogumispensionide seadust. Vastu võetud seaduses sätestatud laevanduse maksusoodustuste põhitingimusi ei muudeta, muudetakse vaid üksiktingimusi ning täpsustatakse riigiabi mõistes abikõlblikke tegevusi. Samuti tehakse tulumaksuseaduses mõned täiendavad täpsustavad muudatused. Euroopa Komisjoni otsus peaks saabuma oktoobri alguseks, mille järel saab uued seadusemuudatused kinnitada ka Riigikogu ja mis loob aluse uue erimaksurežiimi jõustamiseks. Eeldusel, et Euroopa Komisjon annab riigia bi loa sel le aas ta 1. ok toob riks, jõus tub laevandusseadus aasta algusest. Kui otsus tu leb hil jem, võib sea du se jõustumine jõustumissätte erisuse tõttu aasta võrra edasi lükkuda. 33

34 Infotehnoloo gia Veeteede Amet merendusinfo DIGIAJASTUL 34

35 Infotehnoloogia Tekst: TAR MO OTS ja ALAR SIHT, fo to: MAD LE PUU SEPP Veeteede Ametis on praegu kasutuses või arendamisjärgus kokku ligikaudu 15 erinevat infotehnoloogilist süsteemi, mis kva li fitseeruvad digimaailma kuuluvate rakenduste hulka. Oleme lähtunud infotehnoloogiliste lahenduste loomisel alljärgnevast: infosüsteemid peavad muutma tööprotses sid efek tiiv se maks nii klien di kui ka süsteemi kasutaja jaoks; seadusest tulenevad menetlusprotsessid peavad muutuma kiiremaks ja lihtsamaks; infosüsteemid peavad looma lisandväärtust, olgu selleks kulude vähenemine või parema teenuse pakkumine; infosüsteemid peavad aitama tõsta meie konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasemel; infosüsteemid peavad muutma paljud andmed avalikult kättesaadavaks. Erinevatel süsteemidel on erinevad rollid. Osa neist, nagu Veeteede Ameti kodulehekülg või veebirakendus Nutimeri, on loodud info edastamiseks organisatsioonist väljapoole. Eraldi tasub esile tuua Nutimerd. Tegemist on väikelaevadega sõitjate sihtrühma jaoks välja töötatud navigatsiooni abivahendiga, mida saab kasutada erinevates nutiseadmetes ja arvutites. Veebirakenduse kõiki funktsioone saab kasutada tasuta, ainsaks eelduseks on internetiühenduse olemasolu. Mitmed Veeteede Ameti kasutuses olevad süsteemid on väga spetsiifilised ning suure tõenäosusega ei puutu enamik lugejatest nendega otseselt kokku. Näitena saab tuua DGPS-i ehk diferentsiaalse globaalse positsioneerimissüsteemi. See on GPS parandite arvutamise ja edastamise tugisüsteem, mille ülesandeks on muuta GPS satelliitide signaalidel põhinevad laevade asukohad täpsemaks. Kolmandasse kategooriasse kuuluvad sellised infosüsteemid, mille peamised funktsioonid on seotud Veeteede Ameti siseste tööprotsessidega, kuid mõni lisafunktsioon on mõeldud ka avalikuks kasutamiseks. Üheks selliseks on hüdrograafia infosüsteem (HIS), mida kasutatakse meremõõdistusandmete kogumisel ja töötlemisel, kartograafilise info ettevalmistamiseks (näiteks elektroonilised ja pabernavigatsioonikaardid) ning vajadusel mõõdistusinfo edastamiseks huvitatud osapooltele. Lisafunktsioonina on andmebaasile tasuta ligipääs ka kõigil huvilistel, kes soovivad saada detailset infot meie merealade sügavuste, kivide või vrakkide asukoha kohta. Tei se näi te na võib väl ja tuua navigatsioonimärkide infosüsteemi, mis koondab endasse kogu tehnilise andmestiku kõikide navigatsioonimärkide kohta ja mida kasutatakse nende töö tõrgeteta tagamiseks ja navigatsioonikaartide koostamisel. Lisafunktsioonina on loodud võimalus tutvuda navigatsioonimärkide tehniliste karakteristikutega ja näha tuletornide ja tulepaakide fotosid. Viimase kategooria moodustavad süsteemid ja andmebaasid, mis peaksid aitama muuta seadustest tulenevaid kohustuslikke menetlusprotsesse kiiremaks ja omama klientidele mõeldud iseteeninduskeskkonda. Prae gu on sel li seid süs tee me kaks EM DE ja sadamaregister. Tulevikus lisanduvad neile ka olemasolevatest meremeeste ja laevaregistritest välja arendatavad meremeeste infosüsteem (MIS) ja laevade infosüsteem (LIS). Viimased aitavad tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet maailmas ning muuta nii meremeeste arvestuse kui ka laevade registreerimise ja järelevalve protsessid efektiivsemaks. Enesestmõistetavalt jagab Veeteede Amet oma infosüsteemide kaudu teavet ka teiste riiklike institutsioonidega. Lisaks siseriiklikule infovahetusele on mitmed andmebaasid ristkasutuses teiste riikide sarnaste andmebaasidega. Ühe näi te na võib tuua GOF RE Pi (Gulf of Finland Reporting System), mille kaudu Eesti, Soome ja Venemaa jagavad infot Soome lahel liikuvate laevade kohta. Tei ne näi de oleks AIS (automaatne lae vade identifitseerimise süsteem), mis edastab andmeid Helsingi Komisjoni ehk HELCOM-i loodud ühisesse serverisse, millele on omakorda ligipääs Euroopa Meresõiduohutuse Ame til (EM SA) ja kes ka su tab se da in fot kogu Euroopa merealadest reaalajas pildi saamiseks. Sealtkaudu jõuab meie edastatud info ka teistesse Euroopa Liidu struktuuridesse nagu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveamet (FRONTEX) või Euroopa Kalanduskontrolli Amet (EF CA). Tööprotsessid muutuvad kiiremaks ja teenused kvaliteetsemaks. Sageli aitab infosüsteemide kasutuselevõtmine optimeerida tööprotsesse ja seeläbi vähendada ka tööjõukulusid. Veeteede Ameti puhul on parimaks näiteks mitmeks otstarbeks mõel dud navigatsioonimärkide in fosüsteemi väljaarendamine ja kasutuselevõtt. Navigatsioonitulede kaugmonitooringu funktsioon annab võimaluse omada pidevat Vee tee de Ame tis k a s u t at avad inf os ü st ee mid Navigatsioonimärkide infosüsteem (NMIS) DGPS parandite edastamise infosüsteem Veebiportaal Nutimeri Navigatsioonihoiatuste rakendus Hüdrograafia infosüsteem (HIS) Sadamaregister Kodulehekülg Elektrooniline mereinfosüsteem (EMDE) Väikelaevade ülevaatuse infosüsteem Meremeeste register Laevaregister VTS süsteem GOFREP/AIS/MRS infosüsteemid Laevade infosüsteem (LIS) arendamisel Meremeeste infosüsteem (MIS) arendamisel ülevaadet navigatsioonimärkide hetkeolukorrast ja vajadusel võimalikele tõrgetele kiiresti reageerida. Teise funktsioonina edastab süsteem navigatsioonimärkidelt meresõitjatele laineja ilmainfot. Tänu sellisele lisafunktsioonile kaob ära vajadus vaid meteoroloogilisteks vaatlusteks mõeldud dubleerivate poide järele. Li saks on navigatsioonimärkide in fo süsteemiga seotud Veeteede Ameti poilaevade tööde planeerimiseks kasutatav rakendussüsteem Buoyinst, mis võimaldab laevadele anda elektroonilisi töökäskusid ja jälgida reaalajas nende täitmist. Navigatsioonimärkide infosüsteem on osutunud väga kulutõhusaks ja suuresti tänu selle rakendamisele on Veeteede Ametis navigatsioonimärgistusega tegelevate inimeste arv viimase 25 aasta jooksul vähenenud 140 inimeselt 25-ni. Kaasaegsete lahenduste kasutamine ei pruugi alati tähendada töökohtade arvu vähenemist, pigem toob see kaasa ametikohtade profiilide muutuse. Veeteede Amet on viimastel aastatel tööle võtnud mitmeid IT taustaga inimesi, kelle töökohustusteks on arendada ja töös hoida kaasaegseid infotehnoloogilisi lahendusi. Kulude kokkuhoid tuleb aga hoopis mujalt tööprotsessid muutuvad kiiremaks ja pakutavad teenused kvaliteetsemaks. Sellest võidavad meie kliendid, kellel kulub vähem aega vajaliku info leidmiseks, kooskõlastusteks ja/või dokumentide vormistamiseks. 35

36 Infotehnoloo gia Elektrooniline MEREIN Tekst: LII NA JUN DAS E lektroonilise mereinfosüsteemi ehk EM- DE rakendus on loodud merendusega seotud teadete ja dokumentide koostamise, esitamise ja kontrolli lihtsustamiseks. Dokumente koostavad laevade opereerimisega tegelevad fir mad või nende esindajad (agendid, kaptenid), kaupade Riikliku ühtse liidese (National Single Window) kohustus tuleneb Euroopa Liidu direktiivist 2010/65/EL. Seadusandliku akti järgi pidid kõik Euroopa Liidu liikmesriigid 1. juuniks 2015 looma ühe teabeedastamise infosüsteemi, mille kaudu riigi sadamatesse sisenevad ja sealt väljuvad laevad edastaksid elektrooniliselt laevakülastusega seotud andmeid. Eelnõu eesmärk oli lihtsustada bürokraatiat ja vähendada administratiivsetele tegevustele kuluvat aega. Akti koostajad eeldasid, et elektroonilise info edastamine annab võimaluse andmete ristkasutuseks ning laevadel kaob ära vajadus samu andmeid korduvalt esitada. Direktiivi ettevalmistamine ja selle hilisem rakendamine ei sujunud aga loodetult. Paljude riikide sadamad olid juba välja arendanud oma infosüsteemid. Uus kohustus tähendas seda, et varem logistikaga tegelevad firmad (kauba omanikud, ekspediitorid, stividorid), sadama operaatorid ja neid kontrollivad riigiametite esindajad. Dokumentide koostamise all mõeldakse nii do ku men di loo mist kui ka tei sest in fosüsteemist saamist ja EMDE süsteemi sisestamist. Esimene katse lihtsustada teabe edastust Euroopa sadamates ei andnud soovitud tulemust kasutuses olnud IT-rakendused muutusid kasututeks või vajasid märkimisväärselt uuendamist aastal tegi Euroopa Komisjon uuringu direktiivi 2010/65 rakendamise kohta. Tagasiside oli väga kriitiline. Ühtse liidese kontseptsiooni oli suudetud täies mahus rakendada vaid mõnes üksikus liikmesriigis ning täielik elektrooniline andmeedastus toimis ainult üksikutes riikides. Ligi pooled Euroopa Liidu sadamatest esitasid endiselt paberdokumente. Lisaks kasutasid kõik liikmesriigid erinevaid ülesehituslikke ja tehnilisi lahendusi, mis muutis laevade jaoks sadamate külastamisega seotud raporteerimise väga keeruliseks. Kokkuvõtteks nentis Euroopa Komisjon, et eelnõu rakendamisega ei täitunud loodetud eesmärgid. Positiivne mõju jäi väheseks ning mõningatel juhtudel oli isegi negatiivne tulemus. Peale dokumentide koostamist edastab EMDE dokumendid või dokumendis sisalduvad andmed kas sõnumi või teavitusena kõigile tarkvaras määratud osalistele. EMDE vahendab tagasisidet (teated, vastussõnumid), mis järgneb dokumendi esitamisele ja vajadusel edastab osaliste vahel teavitusi ja täiendavat informatsiooni. Elektroonilisse mereinfosüsteemi kantakse välislepingus, Euroopa Liidu õigusaktis, seaduses või meresõiduohutuse seaduses sätestatud juhtudel 1) teave ja dokumendid laevakülastuse kohta; 2) teave ohtliku lasti kohta; 3) turvateave; 4) teave laevaheitmete ja lastijäätmete kohta; 5) jäämurdja tellimisega seonduv teave; 6) reostuse teade; 7) laevaõnnetuse ja ohtliku juhtumi teade; 8) tea ve kau ba koh ta; 9) laeva lootsimisega seonduv teave; 10) muu meretranspordiga seonduv teave. Riigiametitest kasutab EMDE süsteemi oma igapäevatöös Politsei- ja Piirivalveamet, Veeteede Amet, Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnainspektsioon, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, Statistikaamet ning lisaks on see liidestatud veel Eesti Lootsi süsteemiga ning Rahandusministeeriumi infosüsteemiga SAP. Euroopa Liidu tasandil on süsteem ühen- 36

37 Infotehnoloo gia FOSÜSTEEM (EMDE) datud SafeSeaNet süsteemiga, mida haldab Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA). Selle süsteemi kaudu toimub andmevahetus teiste liikmesriikidega. EMDE loodi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 20. oktoobri 2010 direktiivi 2010/65/EL alusel. EMDE vastutav töötleja on Majandusja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud töötleja Veeteede Amet. Lühend EMDE tuleb sõnadest Eesti merenduse dokumentide edastus, kuid nimetus elektrooniline mereinfosüsteem on rohkem levinud. See on süsteem, millele rahvusvaheliselt viidatakse ka kui National Maritime Single Window. EMDE keskkonnas on kõigile mõeldud avalik osa ning sellele ligi pääsemiseks tuleb sisse logida eid vahendiga, näiteks ID-kaardiga. Selleks pole eelnevalt vaja registreeri da. Ava li kus osas saab nä ha and meid lae- vakülastuste kohta ning ka reaalajas laevade liikumist kaardil. Kui EMDEga soovib liituda uus organisatsioon, tuleb selleks täita avaldus süsteemi avalehel. Selleks, et asjaajamine oleks lihtne ja teenus looks lisaväärtust, uuendatakse EMDE süsteemi ja tööprotsesse pidevalt. EMDE meeskond on väga kliendikeskse lähenemisega, avatud ettepanekutele ning töötab iga päev ühise eesmärgi nimel. Juba teist aastat järjest korraldab Veeteede Amet nii erasektorile kui ka riigiasutustele infopäeva, et tutvustada järgneva perioodi eesmärke ning saada tagasisidet eelmise perioo di koh ta. Li saks toob see eri ne vad hu vig ru pid ühi se laua ta ha ning eden dab koostööd. Järgmine infopäev on planeeritud aasta esimesse kvartalisse. Euroopa Komisjon teisel katsel 15. augustil 2019 hakkas kehtima uus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2019/1239, millega luuakse Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide ehk EMSWe keskkond. Uue määruse kohaldumisega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi. Uus määrus rakendub 15. augustil Määruse peamine eesmärk on kehtestada ühtlustatud normid sadamakülastuseks nõutava teabe esitamiseks Euroopa Liidus, tagades eelkõige, et samu andmeid saab igale riiklikule merenduse ühtsele kontaktpunktile (Eesti Vabariigis on selleks EMDE keskkond) edastada samal viisil. Lisaks on määruse eesmärk hõlbustada teabe edastamist deklarantide, külastatava sadama eest vastutavate asjaomaste asutuste ja sadamateenuse osutajate ning teiste liikmesriikide vahel. Määruse kohaldamine ei muuda teavituskohustuste tähtaegu ega sisu ning ei mõjuta teabe edasist salvestamist ja töötlemist liidu või riiklikul tasandil. Pikemalt saab lugeda määrust EL Tea ta jast: 37

38 Infotehnoloogia Viirelaiu tuletorn Navigatsioonimä rkide infosüsteem Tekst: LEO KÄÄR MANN, foto: VEETEEDE AMET Navigatsioonimärkide infosüsteem (NMIS) koondab kõik tegevused, mis on seotud Eestis kasutusel olevate navigatsioonimärkide kavandamise, taotlemise, menetlemise, registreerimise, käituse, muutmise ja tühistamisega ühtsesesse süsteemi. NMIS-i kaudu on navigatsioonimärgid seotud laevateede, navigatsioonikaartide ja sadamatega. Märgid kuuluvad 82 erinevale valdajale (sadamad, Veeteede Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, jt). NMIS koosneb märkide püsiandmete andmekogust (NMA) ja märkide ekspluatatsiooni korraldamise infosüsteemist (NME). Viimane koondab endas navigatsioonimärkidel kasutatavate seadmete andmebaasi, märkidel asuvate paigaldiste andmebaasi, ujuvmärkide haldamis- ja hooldustööde tugisüsteemi ning mobiilsidel baseeruvat kaugseiret. Kaugseire kaudu edastatavad olekuraportid annavad jooksva ülevaate märkide ja nendele paigaldatud aparatuuri seisukorrast ning võimaldavad vajadusel ennetavalt tegutseda. Veeteede Ameti poilaevadele on paigaldatud NMIS terminalid, mille kaudu antakse reaalajas edasi info ujuvmärkidega sooritatavatest töödest, samuti ka ujuvmärkide paigaldusoleku muutused. Kuna navigatsioonimärgid on navigatsioonikaartide olulised objektid, on NMA kartograafiaosakonna töökeskkonna üheks andmeallikaks. NMIS-i kaks põhilist koostisosa NMA ja NME on väga erinevad ülesannete, andmekoosseisude, toimimisloogika ja kasutajate poolest. Lühidalt, kui NME on reaalajasüsteem, siis NMA on andmekogu, kusjuures nende mõlema objektideks on samad navigatsioonimärgid. ArcGIS rakenduse Nutimeri klooni Nutimeri2 kasutatakse NMIS GIS liidesena. Ujuvärkide paigaldustäpsuse kontroll, ujuvmärgi õiges asukohas püsimise kontroll ja liikumise jälgimine ujuvmärgi kinnituse katkemisel, tulede kauguse ja sektortulede paiknemise ning tulesektori ulatuse visuaalne kontroll on vaid osaline loetelu GIS liidese pakutavast. Sadamaregister saab X-tee kaudu NMA-st sadamate juurde kuuluvate märkide andmed. NMIS on ArcGIS mooduli abil liidestatud INSPIRE andmelaoga, kus hoitakse ja kaasajastatakse sinna kantud transpordisõlmede, sealhulgas navigatsioonimärkide ning laevateede andmeid. NMA andmed edastatakse ka hüdrograafia infosüsteemi (HIS) ja kaardirakendusse Nutimeri. Huvilistel on ligipääs andmekogule Veeteede Ameti kodulehe kaudu. TTÜ Meresüsteemide Instituudi hallatav portaal METOC kuvab Eesti ranniku ilmajaamade andmete hulgas ka Veeteede Ameti navigatsioonipoidega mõõdetud lainekõrgusi. Sa da ma r e gist rit arendatakse pidevalt Tekst: KRIST JAN KAUR LA, foto: UNSPLASH S adamaregistri infosüsteem on osutunud kasutajate seas populaarseks keskkonnaks. Sealt saab vaadata sadamate andmeid, sadamapidajatel on võimalus suhelda riigiga ning teha nõutud toiminguid iseteeninduskeskkonnas. Sadamaregistrit arendatakse pidevalt, et pakkuda klientidele senisest mugavamat ja kiiremat teenust. Lähitulevikus muutub sadamaregistri avalehe avaliku vaate kujundus, mille tulemusel peaks informatsioon olema kodulehelt paremini leitav. Plaanis on lisada sadama andmete juurde teave, millal viimati sadama andmeid uuendati. Klientide esmaseks ööpäevaringseks teenindamiseks on soov tuua sadamaregistri keskkonda ka juturobot. Registri arenduste planeerimise eelduseks on, et sadamatega seonduv teave oleks koondatud sadamaregistrisse ja sadamapidaja saaks esitada riigile andmeid ühest kohast sadamaregistri keskkonnast. 38

39 Infotehnoloogia Na v i gat sioo nihoiatust e r a ken dus an nab vee l iikl ejal e mugava ülevaate Tekst: OLA VI HEN LO aastast annab Veeteede Ameti veebikaardi põhine navigatsioonihoiatuste rakendus veeliiklejatele operatiivse ülevaate kehtivatest navigatsioonihoiatustest Eesti vetes. Rakenduses koostatud hoiatused edastatakse avaldamisel automaatselt Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele (RIKS), kelle vahendusel jõuavad navigatsioonihoiatused Tallinna Raadio mereraadioside VHFkanalitel perioodiliselt veeliiklejani. Samuti saadab rakendus navigatsioonihoiatused, mis puudutavad rahvusvahelist laevaliiklust, automaatselt Rootsi Me readministratsioonile, kes haldab infot Läänemere ühtses navigatsioonihoiatuste süsteemis NAVTEX. Navigatsioonihoiatuste rakenduse eeliseks on ülevaatlik info kehtivate navigatsioonihoiatuste asukohtade kohta. Veeliikleja saab vaadata, millised hoiatused on hetkel laevale lähemad või võivad eelseisva reisi jooksul laeva teekonna läheduses ette tulla. Üks rakenduse eesmärke on tuua navigatsioonihoiatuste kasutamine lähemale väikelaevajuhtidele, kelle jaoks raadio ja NAVTEX seadmete kasutamine ei ole tihti harjumuspärane või taskukohane. Et kõik kehtivad hoiatuseks tuleks kaardivaates hästi esile, on rakenduse vaade eristatava värviga hallil taustal. Ekraani servas on loend hoiatuste pealkirjadest, mis annavad ülevaate hoiatuse tüübi kohta. Navigatsioonihoiatused on nii kaardil kui hoiatuste nimekirjas klikitavad ning avades kirjeldavad kasutajale hoiatuse täpse sisu. Navigatsioonihoiatuste rakenduse taustakaardiks on võimalik lisaks vaikimisi hallile taustale valida Veeteede Ameti ametlikud elektroonilised navigatsioonikaardid, mis annavad hoiatuse asukohast ning sellega seonduvatest navigatsioonitingimustest täpsemat informatsiooni. Kaardivaate valik toimub rakenduse paremal ülanurgas olevast väiksest kaardiaknast. Navigatsioonihoiatused avaldatakse nii eesti kui inglise keeles. Rakendus vajab töötamiseks andmesideühendust ehk internetti ning on kasutatav kõikides operatsioonisüsteemides ning nutiseadmetes. Uus süsteem aitab veeliiklejaid, kes teevad küll info kogumisel süsteemselt ja järjepidevalt tööd ja on raadioteateid vastu võttes tähelepanelikud, kuid võivad jääda ajahätta info kaustadesse või navigatsioonikaartidele kandmisel. Rakenduse veebileht: DGPS süs teem mää rab laevade asukoha suu re ma tä p su se ga Tekst: LEO KÄÄR MANN, foto: PIXABAY DGPS (Differential Global Positioning System) on GPS satelliitidel põhineva laevade asukoha määramissüsteemi abisüsteem, mis edastab asukoha määramiseks sobivate satelliitide kohta parandiinfot raadiosagedustel khz. Lü hi dalt öel des an nab DGPS süsteem laevadele GPS süsteemi kohta terviklusinfo ja kindlustab asukoha määramisel 2 3 korda suurema täpsuse. DGPS infosüsteem koosneb Narva-Jõesuu ja Ristna tugijaamadest, keskserverist ja Juminda kaugseire jaamast. Narva-Jõesuu tugijaam koosneb kõrgkäideldavast topeltserverist, MSK kooderitest, kahe õlaga raadiosaatjast, antenni automaathäälestuse moodulist ja antennist. Serverites töötavad tarkvaralised protsessid, mis valivad sisendsignaali allika, kontrollivad erinevate satelliitide edastatud andmete vastavust ettenähtule (pre-broadcast integrity check) ja jaama poolt edastatavat signaali (broadcast near field monitoring) ning va li vad jaa ma õla (server kooder saatja). Ristna jaama funktsionaalne koosseis on sarnane, kuid kasutusel on mitte nii kaasaaegne riistvaraline lahendus. Mõlema jaamaga ühenduses olevas keskserveris arhiveeritakse jaamade parandiinfo. See on vajalik võimalike intsidentide korral, näiteks kui tekib kahtlusi tugijaamade edastatava signaali suhtes ning on vaja kontrollida väljasaadetud signaali parameetreid. Juminda kaugseirejaamas on võimalik valida asukoha määramisel, kas kasutatakse Ristna või Narva-Jõesuu parandeid või määratakse asukoht autonoomses režiimis. Kord iga 2 sekundi järel leitakse asukoha määramise viga, mis edastatakse keskusse ja salvestatakse. See on vajalik veendumaks, et tugijaamad töötavad korrektselt ja laevad saavad võimalikult täpse signaali. Koos töö kor ras GSA ESSP-ga (Eu ro pean GNSS Agency, European Satellite Service Provider) kasutame nende EGNOS EDAS (European Geostationary Navigation Overlay Service, EGNOS Data Access Service) teenust parandisignaali ühe allikana Narva-Jõesuu tugijaamas. 39

40 Infotehnoloogia Uued infosüsteemid muudavad töö efektiivsemaks ja kliendikesksemaks Tekst: MEELIS ZUJEV Merendust on siiani peetud konservatiivseks ning aeglaselt muutuvaks valdkonnaks. Laevadki on suured ning liiguvad muude liikumisvahenditega võrreldes suhteliselt aeglaselt. See aga ei tähenda, et muutused ja innovatsioon ei oleks valdkonnas teretulnud. Nii on ka Eesti merenduses toimumas mitmed väga olulised algatused. Piltlikult on merenduses kaks olulist osapoolt laev ja meremees. Kolmandana võib välja tuua tugi- ja järelevalve poole, mida võib siin kontekstis nimetada administratsiooniks. Kolmekesi moodustavad need pinnase, millele tugineb Eesti merenduse areng aasta on olulise tähtsusega nii meremeestele kui ka laevadele. Aasta lõpuks peavad olema käivitatud kahe olulise infosüsteemi laevade infosüsteemi (LIS) ja meremeeste infosüsteemi (MIS) arendused. Süsteemide loomiseks on saadud kaasrahastus Euroopa Liidust ning ettevalmistusi nendeks on tehtud juba pikalt. Kuigi mereohutuse tagamiseks tehakse ametis väga tõhusat tööd, on väiksema tähelepanu alla jäänud n-ö kliendivaade ehk meremehed ja muud osalised, näiteks reederid või laevaomanikud, kes peavad Veeteede Ametiga erinevates menetlustes väga palju suhtlema. Suurim muudatus, mida infosüsteemide loomine toob, on toimingute lihtsustamine iseteeninduse abil. Digitaalsete kanalite kaudu saab veebipõhiselt ära toimetada suure osa vajalikest menetlustoimingutest. Teise suure muudatusena rakendatakse Once only printsiipi. See tähendab, et administratsioon küsib kliendi andmeid vaid üks kord. Sisuliselt tähendab see seda, et kui isik siseneb iseteenindusse oma ID-kaardi või mobiili-idga, on menetlusvormidel juba olemasolev andmestik täidetud. Kolmas, kuid mitte vähem oluline põhimõte süsteemides on kodanikuvastutuse (ehk huvitatud osapoole isikliku vastutuse) suurendamine esitatud andmete suhtes. See tähendab Veeteede Ameti rolli muutumist kontrolliasutusest kliendikeskseks asutuseks. Meie eesmärk on pakkuda lahendusi, mitte luua takistusi. Laevade infosüsteemi puhul on peamine eesmärk andmete korrastamine ning registreerimisprotsessi efektiivsemaks muutmine. Näiteks viiakse inimese sekkumine väikelaevade registreerimisel miinimumini. Korrektsed ja süstematiseeritud andmed on eelduseks ka rahvusvaheliste merendusorganisatsioonidega andmete vahendamisel. Samuti saab süsteemi abil paremini planeerida laevade järelevalveteenust. Meremeeste infosüsteemi peamine eesmärk on koondada kogu meremeest puudutav karjääri ja kvalifikatsiooni informatsioon ühte keskkonda. Uue lahendusega muutub oluliselt mugavamaks erinevate pädevustunnistuste taotlemine ning eksamite sooritamine. Mõlema süsteemi läbiv idee on luua võimekus erinevate sertifikaatide ning tunnistuste digitaalseks väljastamiseks ning kontrollimiseks nii siseriiklikus meresõidus kui ka rahvusvahelises järelevalves. Tekib võimalus oma meresõidupraktika sisestamiseks mobiilirakenduses, millega väheneb oluliselt paberaruannete toomise vajadus Veeteede Ameti kontorisse. Samuti tekib parem ülevaade Eesti meremeeste hõivatusest erinevate lipuriikide poolt. Kokkuvõtlikult saab öelda, et loodavate süsteem idega luuakse kaasaegseid tööpõhimõtteid ja -keskkondi ühendavad rakendused, mis on reaalselt abiks meresõiduohutuse paremaks tagamiseks läbi sujuva ning professionaalse klienditeeninduse. Kindlasti on nende kahe projekti võtmesõnaks koostöö riigis juba toimivate teenuste edasiarendamisel ning efektiivistamisel. Eestit tuntakse kui edumeelset e-riiki, miks ei peaks siis Eestit tuntama ka kui edumeelset ja edukat mereriiki. Vä ikelaevade ülevaatuse infosüsteem Tekst: AND RES KÕND, foto: PEXELS V äike- ja siseveelaevade osakonnas on kasutusel tehnilise ülevaatuse infosüsteem, mis on X-tee kaudu ühenduses Maanteeameti liiklusregistriga. Infosüsteem on osakonna töövahendiks väikelaevade ja alla 12 m kogupikkusega laevade registreerimiseelsete ülevaatuste korraldamisel ning alla 12 m kogupikkusega laevadele ja tasu eest vabaajareise korraldavate väikelaevade perioodiliste ülevaatuste tegemiseks. Pistelise kontrolli puhul saab infosüsteemi abil kontrollida veesõiduki registriandmeid ja ülevaatuse kehtivust, kui see on nõutud. 40

41 Uudised Kirill koos kursusekaaslastega välitöödel Harjutus magnetomeetriga Veeteede Ameti hüdrograaf läbis USAs A-kategooria hüdrograafide kursuse Tekst: MAD LE PUU SEPP, fotod: ERA KO GU Augusti keskel tuli pikalt koolituselt tagasi Kirill Anjutin hüdrograafiao sakonnast. Ta osales Capacity Building programmi raames A-kategooria hüdrograafide kursusel, ku hu IHO (In ternational Hydrographic Organization) saadab igal aas tal 1-2 ini mest. USA hüdrograafiakonverentsil Õppetöö toimub Ameerikas, Lõuna-Mississippi ülikoolis (University of Southern Mississippi) ja selle kestvuseks on üks aasta. Kursuse lõpetanud saavad A-kategooria hüdrograafi sertifikaadi ja magistrikraadi. Õppeprogrammi rahastab Lõuna-Korea ning kandideerida saavad riigiasutustes töötavad IHO liikmesriikide hüdrograafid. Õppekava koosnes 14 ainest ning kokku tuli läbida 36 arvestustundi (credit hour); (1 cre dit hour võrdub 1,67 Euroopa ainepunktiga). Kirilli sõnul oli õppimist väga palju; tavapäraselt läbitakse kursus nimelt kahe aastaga. Kohe alguses pandi teoreetilised teadmised proovile väliharjutustel. Kuna Mississippi asub pa la vas niis kes klii mas ning loo du ses leidub palju ohtlikke taimi ja loomi, pakkus välitöö väljakutseid. Töötati seadmetega, Valmistumine välitunniks mille kohta olid Kirillil varem vaid teoreetilised teadmised. Olulisemad asjad, mida Kirill kursuselt kaasa võttis, olid uued erialased teoreetilised teadmised ja uued töömeetodid. Vabal ajal tutvus Kirill Ühendriikide elu ja kommetega. IHO koolitusel osaleb juba kolmas Veeteede Ameti kartograaf Foto: VEETEEDE AMET L oore Magus on juba kolmas kartograaf Veeteede Ametist, kes osutus valituks Suurbritannia Ühendkuningriigi Hüdrograafiateenistuse (UKHO) korraldatavatele rahvusvahelistele kartograafiakursustele. Peale Loore saavad neil kursustel oma taset tõsta veel 31 IHO liikmesriigi spetsialisti Bangladeshist, Ecuadorist, Nigeeriast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Taist ning Trinidad ja Tobagost. Tihe õppeprogramm kestab 15 nädalat, 2. septembrist 13. detsembrini Programmi käigus läbitakse alusainete, paber- ja ka elektronkaartide koostamise, andmete hindamise ja töötlemise kursus ning koostatakse lõpp-projekt. Varem on Veeteede Ametist samal koolitusel käinud kartograafid Dana Kuznetsova, kes läbis koolituse aastal ja Nele Savi, kes läbis kursuse aastal. 41

42 Merekeel KÖIEST tros si ni, Tekst ja skeem: ENN OJA, fo tod: MAIROLD VAIK ja MALLE HUNT K ui kohtuvad maamees ja meremees, siis köiest, tros sist, nöö rist ja lii nist rääkides tekib nende vahel kergesti arusaa ma tus, sest kumb ki ei saa aru, miks teine kutsub sama asja teise nimetuse ga. Näi teks maa mees rää gib köiest ja terastrossist, meremees ainult trossist. Trossi eristamiseks köiest kasutatakse vajadusel ka mõisteid terastross ja taimtross. Taolise vormilise erinevuse põhjus peitub ajaloos ning oma- ja võõrkeelsuse võitluses. Järgnevas kasutan lihtsuse mõttes mittemerelikku eristust köis:tross. Jäljed vanematest köitest viivad erinevate allikate andmetel aastat tagasi. Ku na see oli kir jaeel ne ajas tu ning lei tud po le ka kõige vanemaid jälgi, siis esimene keerutatud tõmbevahend on looduslike võimaluste tõttu kindlasti palju vanem. Algul võidi keerutada kokku mitu peent taime, peagi juba taimekiudu. Veendudes uue vahendi tugevuses ja kasulikkuses, jõuti meilgi tuttava köiekeerutamiseni, algul käsitsi, seejärel pööratavaid vahendeid kasutades. Kasutusala oli köitele ja peenematele nööridele ulatuslik, levides kiiresti ka tollastele veesõidukitele. Ühised omasõnatüved läänemeresoome keeltes tõendavad, et köisi keerutati meil põhiliselt maiste tegevuste tarbeks, kaua enne arenenud merenduse siiajõudmist, nt soome köysi, vad ja tšöüsi, isu ri köüs, karjala keüsi, võ ro köüds, lii vi kieuž. Oma keel sed on ka köieosiste nimetused: heie/kiud, sõõre/säie, kee. Läänemeresoome keeltes leiduvad keerutamise kohta tüved keer-/kier-/tšeer-, säigme koh ta säi-. Maakeeles saadakse heide kokkukeerutamisel sõõre/säie, mitme sõõrde/säigme kokkukeerutamisel kee, 3 või enama kee kokkukeerutamisel lõpuks köis. Merekeeles ( Mereleksikoni järgi) keerutatakse kiududest kokku kaabelgarn, need omakorda kardee liks (keeks) ja 3 või 4 kok ku kee ru ta tud kardeeli annavad juba taimtrossi. Taimtrossi saamiseks võib kaabelgarne ka punuda. Raske oletada, millal meie merekeelde jõudis köie vastena tross, kuid kind las ti mitte enne hansalaevade külastusi. Ja ega siiski langenud eestlastele muud kui laadimis-, lossimis- ning muud käsualused lihttööd. Pea kõik teatmikud märgivad trossi algvormiks hollandikeelse tros i. Hollandlased ise peavad võimalikuks eelkäijaks aastast teada prantsuse sõnu trosser/trusser kok ku Purjelaeval Krusenstern on näha liinid, vallid ja trossid, nii terasest kui ka tehiskiust siduma (hilisem trousser). Ajas veel gi kau gemale tagasi minnes on trossi kui keerutatud toote päritoluotsinguil jõutud ladina tegusõnani tortiare keerutama. Hollandi ja alamsaksa tros levis merekaubanduse vahendusel edukalt teistessegi germaani keeltesse ja nende mõjualadelegi: taani tros/trosse, nor ra trosse, sak sa Trosse, slaa vi keeltes tros/трос, lä ti trose, lee du trosas. Ka soomlastel on trossi ja roots las tel tross, kuid eelistusvasteteks on vastavalt köysi ja rep. Sõnatüvi r*p esines juba vananorra keeles reip, mil lest are ne sid ka taa ni reb, root si rep ja inglise rope. Rope tähendaski inglise keeles algul köit ning oli ka me re kee les hol lan di taimtrossi vasteks. Kui 1830ndate algusaastail Saksa mäeinsener Wilhelm Albert keerutas uut tüüpi köie juba traatidest, lisasid inglased eristamiseks täiendi: wire rope traat köis ehk terastross. Juba 19. sajandi lõpul soovitati Heinaste ja Käsmu merekoolis köisi kutsuda trossi deks, ent veel 20. sa jan di al gul kut su ti rah va seas trossi otsetõlkeliselt traatköieks. Trossi saamine on köieks keerutamisest natuke lihtsam: traatidest keerutatakse kokku keermed, keermeid ümber südamiku kokku keerutades saadakse (teras)tross. Lahkkasutus tuleb esile ka peenemate otste nimetustes maakeeles nöör ja merekeeles liin. Siin rah va suu ega pa ber enam va lit se vaid omasõnu ei mäleta. Nööri eellased leiduvad germaani keeltes: goo ti snorjo, vananorra snœri, hollandi snoer, keskalamsaksa/norra snor, root si snöre, saksa Schnur. Vanemaks rööptüveks peetakse snar-: vananorra/rootsi snara, va naülemsaksa snaraha (tea da 9. sa jan dist), kes k- alamsaksa/keskülemsaksa snar, hollandi snaar. Leedu tegusõna nerti kokku siduma kaudu viidatakse koguni indoeuroopa võimalikule tüvele (s)ner-. Soo me kee les on vas teteks nyöri ja naru. Saime me nööri kõlaliselt lähemate soome, rootsi või eluliselt valitsevast alam sak sa kee lest, võib vaid ole ta da. Samuti kaugele ulatub liini päritolu. Mand- 42

43 Merekeel nöörist LIININI Laev on pollari külge kinnitatud haalamisotstega rigermaani lin- [liin] ja skandinaavia keelte linje on mõjutanud ka slaavi keeli (vene линь), kuid liini eelkäijaks loetakse ladina linea [l iinea] linane nöör, mille algkujuks võis olla linum [l iinum] lina. Ladina algupära tõttu on lin- tüvi levinud ka romaani keeltesse. Hääldus [lain] on omane inglise (line) ja saksa keelele (Leine [l aine]). Purjede tõstmise-langetamisega seotud otsi kutsutakse merekeeles kitsamalt vallideks. Фал on ka vene keeles ja Fall saksa ja fall rootsi keeles, ent lähtesõnaks on tunnustatult hollandi val. Mereriikides pole jõutud üksmeelele, kuidas eristada trossi liinist. Inglased loevad wire rope iks terastrossi, mille läbimõõt ületab 9,5 mm, hollandlastel on liini ülemläbimõõduks 12,7 mm, on ka 5 ja 6 mm läbimõõduga eristuspiir. Nööritööstuses on nöör ümbermõõduga mm (ø 1,6...9,5 mm), köis mm (ø 4, mm), osalise kattuvuse tingib kokkukeerutatavate osiste ehitus. Eestis on määratlemisel lähtutud kindlast tollimõõdust ots läbimõõduga alla 8 mm (vastab ümbermõõdule 1 toll) on liin, jämedam köis. Kokkuvõttes: maal räägime nöörist, köiest ja trossist, merel liinist, vallist ja trossist, kus- juures maakeeles on tross terasest, merekeeles taim- või tehiskiududest või terasest. Liini, valli ja trossi tulekut ning kinnistumist meie merekeelde just merenduse ja kalanduse kaudu tõendab ka tõik, et need sõnad esinevad peamiselt rannikukihelkondade murretes. Maal köis ja nöör, merel tross ja liin. Merekeeles on veel üks oluline mõiste ots. See hõlmab ühtviisi nii trosse, valle kui ka liine. Võiks mõelda, et ots on puhas omasõna, 43 sugulasi leidub isegi permi ja volga keelkonnas. Ent leidub vasteid ka hollandi keeles: vooreind vööriots, achtereind ahtriots, sleepeinden veo- ehk puksiirotsad, otsa vastena on end kasutatud samuti inglise keeles. Meile tuntum on samatähenduslik venekeelne vaste конец. Otsa laensõnaks pidada kaljukindel siiski pole, vahel tuletub mõiste asja enda eripärast, on ju otsalgi olemas otsad. Otste kirjeldamisel ja edastamisel tuleb olla väga ettevaatlik. Teatmikud ja sõnastikud annavad väga kirju ja laialivalguva teabe, levitades alusteatmiku vigu. Soovitatav on hoiduda esimesest pakutavast 1:1 vastest ning käsitletav lahti mõtestada ja võrrelda mitme allikaga. Nt inglise wire on lihtne traat, meil vaier aga purjejahil lihtne traatidest terastross, traallaeval traadist kümneid kordi jämedam traali juhtots. Cable tähistab prantsuse keeles [kaabl] taimotsa, inglises [keibl] taim- ja metallotsa, meil seostub kaabel ennekõike kaitsekattega juhtmega. Samas on hollandlaste kabeltouw ankru-, veo- või kinnitusots andnud meile kümnendikmiilise pikkusmõõdu kaabeltau. Kui nüüd ülipüüdlikult tõlkida kaabel ja tau otsaks, mis nad eraldi tegelikult ka on, saame juba otsa otsa, mis pole enam päris ots.

44 Uudised Fotod: MERLI TASANE Veeteede Ametit külastasid minister ja kantsler Suvel külastasid Veeteede Ametit nii majandus- ja taristuminister Taavi Aas kui ka kantsler Ando Leppiman. M inister Taavi Aasa esimese saja päeva tegemiste hulka jäi lausa kolm külaskäiku Veeteede Ametisse. Augusti alguses tutvus minister Veeteede Ameti Tartu kontoriga ning sõitis laevaga EVA-301 Emajõel ja Peipsi järvel. 3. juulil tutvus minister Taavi Aas Veeteede Ameti VTS-keskusega, kus tal oli võimalik päris lähedalt näha, kuidas laevaliikluse operaatorid korraldavad liiklust VTS tööpiirkonnas. Minister Aas kaaskonnaga EVA-301 pardal Emajõel Minister Taavi Aas, peadirektor Rene Arikas, laevaliikluse korraldamise osakonna juhataja Are Piel ning tööpostil laevaliikluse vanemoperaator Paavo Pruul 12. juulil külastati koos ministriga Vilsandi ja Sõrve tuletorni ning merendusega seotud ettevõtteid Saaremaal AS Saarte Liinid ja Baltic Workboats AS. Minister Taavi Aas, VA peadirektor Rene Arikas ning hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja Kaidi Katus Minister Taavi Aas, VA peadirektor ja sisevete talituse juhataja Lauri Toomiste K olmapäeval, 21. augustil külastas Veeteede Ametit ministeeriumi kantsler Ando Leppiman. Kohtumisel andsid peadirektor Rene Arikas ja peadirektori asetäitja Anu Angerjas ülevaate ameti viimase aja tegevustest. Toimus sisukas arutelu käimasolevatest ning planeeritavatest projektidest ja erinevatest tegevustest. Pikemalt peatuti personali- ja finantsvaldkonda puudutavatel küsimustel, sealhulgas TERE ehk tegevuspõhise riigieelarve projektil. Kantsler tundis huvi Tallinna piirkonna sadamate võimalike arengusuundade vastu. Lisaks tutvus kantsler Veeteede Ameti Lume 9 büroo ning Hundipea sadamaga ning külastas jäämurdjat Tarmo, kus peamise teemana käsitleti jäämurde arenguperspektiive. 44

45 Kirjakast Veeteede Ametisse saabunud IMO RINGKIRJAD 1. MSC.1/Circ.797/Rev.33 ( ) Training and watchkeeping (List of competent persons maintained by the Secretary-General pursuant to section A-I/7 of the seafarers training, certification and watchkeeping (STCW) code); 2. MSC.1/Circ.1163/Rev.12 ( ) International convention on standards of training, certification and watchkeeping for seafarers (STCW), 1978, as amended (Parties to the international convention on standards of training, certification and watchkeeping for seafarers (STCW), 1978, as amended, confirmed by the Maritime Safety Committee to have communicated information which demonstrates that full and complete effect is given to the relevant provisions of the convention); 3. MSC.1/Circ.1164/Rev.21 ( ) International convention on standards of training, certification and watchkeeping for seafarers (STCW), 1978, as amended (Promulgation of information related to reports of independent evaluation submitted by Parties to the 1978 STCW Convention, as amended, confirmed by the Maritime Safety Committee to have communicated information which demonstrates that parties are giving full and complete effect to the relevant provisions of the convention); 4. MSC.1/Circ.1222/Rev.1 ( ) - Guidelines on annual testing of voyage data recorders (VDR) and simplified voyage data recorders (S-VDR); 5. MSC.1/Circ.1364/Rev.1/Corr.1 ( ) - Amendments to the revised international safetynet manual; 6. MSC.1/Circ.1394//Rev.2 ( ) Generic guidelines for developing IMO goal-based standards; 7. MSC.1/Circ.1416/Rev.1 ( ) Unified interpretations of SOLAS regulations II-1/28, II-1/29 AND II-1/30; 8. MSC.1/Circ.1535/Rev.1 ( ) Unified interpretations relating to the protocol of 1988 relating to the international convention on load lines, 1966; 9. MSC.1/Circ.1539/Rev.1 ( ) Unified interpretations of SOLAS chapters II-1 and safe return to port requirements for flooding detection systems; 10. MSC.1/Circ.1603 ( ) - Guidance for the electronic transfer of information into and from the maritime security module of GISIS; 11. MSC.1/Circ.1604 ( ) - Interim guidelines for mass trials; 12. MSC.1/Circ.1605 ( ) - Unified interpretations of the IGF code; 13. MSC.1/CIRC.1606 ( ) - Unified interpretation of paragraph of the IGC code (as amended by resolution MSC.370(93)); 14. MSC.1/Circ.1607 ( ) - Carriage of chapter 19 products, amended IGC code (Resolution MSC.370(93)), on ships built after 1 July 1986 and before 1 July 2016; 15. MSC.1/Circ.1608 ( ) - Procedure for the submission of documents containing proposals for the establishment of, or amendments to, ships routeing systems or ship reporting systems; 16. MSC.1/Circ.1614 ( ) - Interim guidelines on life-saving appliances and arrangements for ships operating in polar waters; MSC.1/Circ.1615 ( ) - Interim guidelines for minimizing the incidence and consequences of fires in ro-ro spaces and special category spaces of new and existing ro-ro passenger ships; 18. MSC.1/Circ.1616 ( ) - Unified interpretations of SOLAS chapter II-2; 19. MSC.1/Circ.1617 ( ) - Unified interpretations of the IGC code; 20. MSC.1/Circ.1618 ( ) - Unified interpretations of SOLAS chapter III; 21. MSC-MEPC.5/CIRC.15 ( ) - Delivery of compliant fuel oil by suppliers; 22. MSC-MEPC.6/Circ.17 ( ) National contact points for safety and pollution prevention and response; 23. MEPC.1/Circ.795/Rev.4 ( ) - Unified interpretations to MARPOL annex VI; 24. MEPC.1/Circ.864/Rev.1 ( ) 2019 Guidelines for on board sampling for the verification of the sulphur content of the fuel oil used on board ships; 25. MEPC.1/Circ.881 ( ) - Guidance for port state control on contingency measures for addressing noncompliant fuel oil; 26. MEPC.1/Circ.882 ( ) - Early application of the verification procedures for a MARPOL ANNEX VI fuel oil sample (Regulation or regulation 14.8); 27. MEPC.1/Circ.883 ( ) - Guidance on indication of ongoing compliance in the case of the failure of a single monitoring instrument, and recom-

46 Kirjakast mended actions to take if the exhaust gas cleaning system (EGCS) fails to meet the provisions of the 2015 EGCS guidelines (resolution MEPC.259(68)); 28. MEPC.1/Circ.884 ( ) - Guidance for best practice for member state/ coastal state; 29. MEPC.1/Circ.885 ( ) - Procedure for assessing impacts on states of candidate measures; 30. MEPC.1/Circ.886 ( ) - Guidance on the implementation of provisional categorization of liquid substances in accordance with MARPOL Annex II and the IBC CODE related to paraffin-like products; 31. MEPC.1/Circ.887 ( ) - Reporting of data related to fuel oil availability and quality in GISIS to promote greater understanding of the consistent implementation of the 0.50% m/m sulphur limit under MARPOL annex VI; 32. AFS.1/Circ.79 ( ) - International convention on the control of harmful anti-fouling systems on ships, 2001 (Accession by Peru); 33. AFS.1/Circ.80 ( ) - International convention on the control of harmful anti-fouling systems on ships, 2001 (Accession by Belarus and Madagascar); 34. BWM.2/Circ.66/Rev.1 ( ) - International convention for the control and management of ships ballast water and sediments, 2004 (Unified interpretation of Appendix I (Form of the International Ballast Water Management Certificate) of the BWM Convention); 35. BWM.2/Circ.67/Rev.1 ( ) - International convention for the control and management of ships ballast water and sediments, 2004 (Data gathering and analysis plan for the experience-building phase associated with the BWM Convention); 36. CLC.6/Circ.81 ( ) - Protocol of 1992 to amend the international convention on civil liability for oil pollution damage, 1969 (Accession by Honduras); 37. COLREG.2/Circ.74 ( ) - New traffic separation schemes; 38. FAL.3/Circ.215 ( ) - Explanatory manual to the convention on facilitation of international maritime traffic, 1965, as amended; 39. FAL.3/Circ.216 ( ) - Con- vention on facilitation of international maritime traffic, 1965 (Notification under article VIII); 40. FAL.5/CIRC.41 ( ) - Revised IMO compendium on facilitation and electronic business; 41. FAL.5/Circ.42 ( ) - Guidelines for setting up a maritime single window; 42. HNS.2/Circ.5 ( ) - Protocol of 2010 to the international convention on liability and compensation for damage in connection with the carriage of hazardous and noxious substances by sea, 1996 (Accession by South Africa); 43. HNS.2/Circ.6 ( ) - Protocol of 2010 to the international convention on liability and compensation for damage in connection with the carriage of hazardous and noxious substances by sea, 1996 (2018 data on contributing cargo pursuant to article 28(2)(a)(II)); 44. LL.10/Circ.80 ( ) - Protocol of 1988 relating to the international convention on load lines, 1966 (Accession by Saudi Arabia); 45. LL.10/Circ.81 ( ) - Protocol of 1988 relating to the international convention on load lines, 1966 (Accession by Madagascar); 46. PAL.1/Circ.47 ( ) - Athens convention relating to the carriage of passengers and their luggage by sea, 1974 (Denunciation by Georgia); 47. PAL.2/Circ.30 ( ) - Protocol of 1976 to the Athens convention relating to the carriage of passengers and their luggage by sea, 1974 (Denunciation by Georgia); 48. PAL.4/Circ.32 ( ) - Protocol of 2002 to the Athens convention relating to the carriage of passengers and their luggage by sea, 1974 (Accession by Georgia); 49. PAL.4/Circ.33 ( ) - Protocol of 2002 to the Athens convention relating to the carriage of passengers and their luggage by sea, 1974 (Accession by Madagascar); 50. PMP.7/Circ.70 ( ) - Protocol of 1997 to amend the international convention for the prevention of pollution from ships, 1973, as modified by the protocol of 1978 relating thereto (Accession by Madagascar); 51. PSLS.6/CIRC.82 ( ) - Protocol of 1988 relating to the international con- 46 vention for the safety of life at sea, 1974, as amended (Accession by Myanmar); 52. PSLS.6/Circ.83 ( ) - Protocol of 1988 relating to the international convention for the safety of life at sea, 1974, as amended (Accession by Madagascar); 53. SALVAGE.1/Circ.64 ( ) - International convention on SALVAGE, 1989 (Accession by Madagascar); 54. SN.1/Circ.337 ( ) - Routeing measures other than traffic separation schemes; 55. STCW-F.1/CIRC.22 ( ) - International convention on standards of training, certification and watchkeeping for fishing vessel personnel, 1995 (Accession by Uganda); 56. STCW-F.1/Circ.24 ( ) - International convention on standards of training, certification and watchkeeping for fishing vessel personnel, 1995 (Accession by France); 57. STCW.1/CIRC.154 ( ) - International convention on standards of training, certification and watchkeeping for seafarers, 1978 (Accession by Uganda); 58. SUA.3/Circ.47 ( ) - Protocol of 2005 to the convention for the suppression of unlawful acts against the safety of maritime navigation (Accession by Belgium); 59. SUA.4/Circ.39 ( ) - Protocol of 2005 to the protocol for the suppression of unlawful acts against the safety of fixed platforms located on the continental shelf (Ratification by Turkey); 60. SUA.4/Circ.40 ( ) - Protocol of 2005 to the protocol for the suppression of unlawful acts against the safety of fixed platforms located on the continental shelf (Accession by Belgium). IMO RINGKIRJADEGA ON VÕIMALIK TUTVUDA IMO KODULEHEL: VARSTI ILMUVAD IMO VÄLJAANDED: Pages/FutureTitles.aspx IMO VÄLJAANDEID ON VÕIMALIK SOETADA SIIT: init.do

47 Taani kuninganna tuli laevaga Mad li Vi tis mann Kaa ne pil dil ole va ku ning li ku lae va ga Dan neb rog saa bus 15. juu ni hom mi kul Tal lin na amet li ku le vi sii di le Taa ni ku nin ganna Marg ret he II, et tä his ta da 800 aasta möö du mist päe vast, mil le gen di ko ha selt lan ges Tal lin na ko hal al la Taa ni lipp Dan neb rog, ja üht la si Eesti ise seis vu se 100. aas ta päe va. Pre sident Kers ti Kal ju laid läks ku nin ganna ja hi le vas tu Ad mi ral Bel lings hause nil, see jä rel toi mus Len nu sa damas pi du lik vas tu võ tut se re moo nia. Ti he vi sii dip rog ramm lõp pes järg misel päe val ku nin gan na vas tu võ tu ga Dan neb ro gil. Merendusajalugu Mereväeüksus Eel mi sel õh tul en ne Ees ti-vi sii ti sei sis Dan neb rog Hel sin gi Lõu nasa da mas. See laev on ku nin ga pe re re si dents nii su ve puh kus te ajal Taani ve tes kui ka üle me re vi sii ti del. Kui laev on me rel, osa leb see me re val ves ja me re pääs tes na gu iga tei ne gi laev ning on ka su ta tav ka hos pi dal lae vana. Dan neb rog on ehi ta tud Ko penhaa ge nis kait se väe lae va te ha ses ja val mi nud aas tal. Ris tie ma oli prae gu se ku nin gan na va nae ma ku nin gan na Ale xand ri ne ( ). Dan neb ro gi kuld sel ank ru ja krooni ga va pil on val ge pu na se ää re ga Dan neb ro gi or du rist. Kõi ge esi mene Dan neb rog oli a ehi ta tud la hin gu laev, mis sai ni me or du jär gi. Ku ning lik laev Dan neb rog on Taa ni me re väe ise sei sev ük sus, mi da ju hib ku ning lik jaht kap ten, kes on üht la si õu kon na lii ge. Mees kon da kuu lub 9 oh vit se ri, 7 al loh vit se ri, 2 va nem mad rust ja 38 väl ja va li tud ajatee ni jat kait se väest. Oh vit se rid töö tavad lae val 2-4 aas tat, aja tee ni jad on aga igal su vel uued. Residents ahtris Ku ning li kul ja hil on ruu mid jao tatud nii, et ees pool korst nat on meeskon na- ja las ti ruu mid ning ma si naruum. Korst nast ta ga pool on ku ningan na ruu mid ning ka tu se ga ahtri tek ki ka su ta tak se vas tu võt tu deks Dannebrog saabus Lennusadamasse, kuninganna on sillatiival. Foto: Madli Vitismann vi sii ti del Taa ni ja vä lis sa da mais se. Lae va aht rio sa on või ma lik va ja du se kor ral hos pi da li na ka su ta da. Ku ningan na ruu mi des on ka bi net, mess, sa long, ma ga mis ka ju tid jms. Ruu mide ku jun da mi sel ja si sus tu se va li misel on suur osa ol nud kuns ti hu vi li sel Marg ret he II-l en dal. Osa mööb lit ja ese meid on pä rit eel mi selt ku ning likult ja hilt, a ehi ta tud ra ta sau rikult Dan neb rog. Prae gu ne Dan neb rog on nee ditud te ras ke re ga, mas tid on 23 m kõrged. Aas tail mo der ni see riti lae va ja va he ta ti väl ja pea ma si nad. Nüüd töö ta vad ka he le lae vak ru vi le kaks B&W Alp ha Die sel pea ma si nat. Jõu sead me te hul gas on Sca nia abima si nad ja Jast ra mi vöö ri põt kur. Varem olid lae val kaks 37 mm-st sa luudi ka hu rit, kuid need de mon tee ri ti aas tal. Gröönimaast Vahemereni Mit te kui gi suur sü vis või maldab Dan neb ro gil sil du da mit mesu gus tes Taa ni sa da ma tes, nii saavad ku ning li ku pe re liik med lae va ga Dannebrog Laevatüüp: kuningalaev Ehitaja: Taani kaitseväe laevatehas Ehitusaasta: 1932 Pikkus: 75,58 m Laius: 10,4 m Süvis: 3,65 m Veeväljasurve: t Peamasin: 2 x B&W Alfa Diesel hj Kiirus: üle 14 sõlme Sõidupiirkond: kuni miili Allikas: kü las ta da ka oma rii gi eri piir kon di. Tä na vu kü las tas ku nin gan na mai lõpus Kø ge ja Ny bor gi val da ning septemb ris sõi dab Lõu na-sch les wi gi. Kuid käiak se kau ge mal gi, vii ma ti sõide ti Dan neb ro gi ga Gröö ni maa le ja Fää ri saar te le a a sai laev 80-aas ta seks, selleks ajaks oli Dan neb rog lä bi nud mii li ning sõit nud pea le Taani, Gröö ni maa ja Fää ri saar te ve te ka Va he me res, Ka rii bi me res ja USA idaran ni kul.

48 Admiral Bellingshausen läks lään de Mad li Vi tis mann B al tic Work boat sis sõi du kor da sea tud pur je laev sai Len nu sada mas 11. juu nil ni me Ad miral Bel lings hau sen. Spon so rid täienda sid lae va va ru sid, Tal lin ki abi ga saadi pur jed. Üs na peat selt pä rast Ees ti An tark ti ka-rei si ka va aval da mist teata sid oma ka vast sa mal ajal seal samas ol la suu red Ve ne maa õp pe purje lae vad. Teel Kroon lin nast lä bi Sil la mäe ja Hel sin gi me re päe va deks Tal linna jõud nud rei sil oli kap ten lapsest saa dik pur je ta nud ning Eesti, Eu roo pa ja maail ma meistriks tul nud Ind rek Lepp. Ar gie lus Isa bel le kap ten, pi di gi ta Roo mas saa rest lah ku ma põ hi töö le Riia-Stock hol mi lii nil. Kas esi me ses va he tuses ole te sel leks, et siin rei si lae va ru tiin kehtes ta da? Siin on igaüks omal alal pro fessio naal. Osa on me re sõit ja tei ne osa tea dus. Eri etap pi del siin käi vad inime sed hakka vad tea ta vail laiusk raa di del me rea na lüü se võt ma rei si al gu sest ku ni An tark ti ka ni. Et igaüks saaks omi rolle pi da da, on me re me hi ka va ja. Nad on ik ka gi mees kon na liikmed, aga tee vad siin min git oma rol li. See on väi ke laev, siin on ku ni 12 inimest, aga ka meil on va hid ja va hia bid. Kolm vah ti, mil le ga on hõi va tud kuus ini mest, veel on kokk. Paljud neist ini mes test on pur je tamis- või muu me re ko ge mu sega. Meie jaoks on kõik 12 meeskond, aga osa ini me si ei osale va hi kor da des või on muu de as ja de ga seo tud. On ka pro fessio naal ne ope raa tor, kes teeb iga päev hulk tun de kaa me ra tööd. Esi mes tel rei sie tap pi del oli teil vä ga vää ri kas selts kond. Ko gu aeg on vää ri kas seltskond. Tar mo Soo me re, Da vid Vse viov, Mar ko Mih kel son olid. Tiit Vä hi sõi tis Sil la mäe le, seal oli sa da ma tut vus tus ja ko ha li ku rahva hu vi oli suur. Nii hak kab ki olema: ko gu rei si jook sul käib lae vast lä bi 200 ini mest. Rei si le on plaa ni tud um bes 30 sa da ma kü las tust, ini me sed lae val va he tu vad, tee vad eri ne vaid as ju. Lõp pees märk on mui du gi jaa nua ril 2020 An tark ti kas. See on rei si kul mi nat sioon, aga ko gu teekond koos neb hu vi ta va test etap pi dest. Nüüd on reis amet li kult käi ma läi nud, Kroon lin nas oli ju ba vä ga hu vi tav. Ma olen Pe ter bu ris õp pi nud, aga tol ajal oli Kroon linn su le tud linn, nii oli mul le gi kõik uus. Ära saat mi ne Kroon lin nast al gas täpselt sealt, kus 200 aas tat ta ga si tsaar Pee ter I Bel lings hau se ni eks pe dit siooni tee le saa tis. Ees ti muu si kud mängi sid en ne, aga vii ma se na saa tis ik ka Kroon lin na sõ ja väeor kes ter na gu tol ajal. Käi si me me re mees te ki ri kus, kus on kir jed huk ku nud me re mees te koh ta: oh vit se rid ni me de ga, rea koosseis ar vu li selt. Seal on Bel lings hause ni au sam mas, käi si me ma ja juures, kus Ly dia Koi du la elas; ka Bellings hau se ni haual ja Ly dia Koi du la pe re liik me te haual. Seost Ees ti ga oli Kroon lin nas pal ju, omal ajal oli seal ela nud 5000 eest last. Eks Bel lings hausen gi tõi eest la si kaa sa. Kroon lin na lin na pea üt les: Bel lings hau se ni suur tee ne oli, et ta tõi sin na pal ju eri ne vaid puu lii ke, et linn mee nu taks tal le Saare maa met sa. Teie laev on 20 cm pä ris lae vast lü hem. Mis ka su see tei le toob? Väi ke lae va re gist ri nõu ded on kerge mad ja sel le juh ti mi seks ei pea olema kut se li se me re me he dip lo mit, piisab väi ke lae va ju hi tun nis tu sest. Oleme jah ti de ka te goo rias. Mees kond on väik sem, jä re li kult kõik tee vad rohkem. Va hi kor rad on sa ma loo gi ka ga, kaks ini mest va his. Eri nev on, et rei si jad on vä ga viisa kad ja koos töö val mid, ja meie õhtud sa lon gis. Lae va suu rus ja pur jed on gi ai nus eri ne vus. Pur je ta me pä ris pal ju, aga ma si nad on abiks, kui meil on va ja kel la pealt mõn da sa da masse jõu da. Foto: Madli Vitismann Admiral Bellingshausen siseneb Lennusadamasse, vasakult teine president Kersti Kaljulaid. Hel sin gist Roo mas saar de sõit nud po laa ruu ri ja Priit Tis ler on lae va lõuna mand ri le jõud mi se ajal po laar jaamas Ku nin gan na Mau di maal, aga tal oleks vä ga hea meel, kui siis te kiks või ma lus kas raa dio teel või sa tel liit tele fo ni ga paar sõ na rää ki da. Järg ne nud tee kon nal kor ral dati Ad mi ral Bel lings hau se ni le eri ti sü dam lik rah va roh ke vas tu võtt Gö tebor gi Ees ti Ma jas ja õh tu söök Göt hebor gil.

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Postimees A valdat ud kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle

Postimees A valdat ud kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle A valdat ud 29.08.2015 kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle nädala keskel avastas keskkonnaameti töötaja Pärnus Hirve tänava lõppu

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Taaler Antiik & Vanavara

Taaler Antiik & Vanavara Taaler Antiik & Vanavara Taaler Antiik & Vanavara Mà à BEL Nimi Hind Pisipilt Kirjeldus 2 VANA LITOGRAAFIAT REVAL JA NARVA 2309 325.00 Mõõtudelt 20X40cm Art.nr. ART DECO Sà à GILAUD JA Nà UDEKAPP 409

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

ISS0010_5osa_2018

ISS0010_5osa_2018 Süeemieooria ISS E 5 EP Juhiavu, jälgiavu, raendued hp://www.alab.ee/edu/i Eduard Pelenov eduard.pelenov@u.ee, TTÜ IT5b, el. 64 TTÜ rvuiüeemide iniuu ruae üeemide eu Juhiavu, jälgiavu Juharvui Süeem JUHITVUS!

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt PIIKREHVIDEGA KLASSID - CONTINENTAL KARIKATELE Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at ::0 PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 Ahti SEI Eero NÕGENE

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Euroopa laste rasvumise seire Eesti uuring 2015/16. õa Childhood Obesity Surveillance Initiative COSI Eha Nurk COSI WHO Euroopa Regionaalbüroo algatus Eesmärk tõkestada kasvavat rasvumise epideemiat 6

Rohkem

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND VERIFONE Vx610 GSM Kliendiabi: (0) 6711 444 (kõik nädalapäevad 24 h) Makseterminalide osakond: (0) 6711 411 (tööpäeviti kell 9.00 17.00) Faks: (0) 6711 420 Email: posgrupp@estcard.ee

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt free practice - minutes 0.0.0 0: Sorted on Best time Practice started at :: Pos No. Name Best Tm In s Nat Class Entrant Make Marten OJAPÕLD. Vihur Team Richard VIIGISALU. 0. Kubica Kart Mia-Mariette PANKRATOV.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Võrtsjärv, Tarvastu polder,000 km. voor - ring.0.0 0: Qualifying started at 0:0: PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 Meelis LIIS Mait PIKKOF Raik-Karl AARMA Kristjan KUTSAR Andre KURG Indrek PALUTEDER

Rohkem

Kommunikatsioonisoovitused

Kommunikatsioonisoovitused Meediaülevaade - AEG Riigikantselei 2018 05:30-05:45 06:00-06:15 06:30-06:45 07:00-07:15 07:30-07:45 08:00-08:15 08:30-08:45 09:00-09:15 09:30-09:45 10:00-10:15 10:30-10:45 11:00-11:15 11:30-11:45 12:00-12:15

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,

IMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3, IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

SK-3MD

SK-3MD SK-MD KENWOOD CORPORATION COMPACT DIGITAL AUDIO TEXT B60-57-0 0 MA (J) FE 00 JA 57/0-/JA** Page.07.00, :6 amadobe PageMaker 6.5J/PPC JA JA 6 5 5 6 8 55 56 58 60 6 6 66 67 68 69 69 7 7 76 0 5 8 0 7 8 5

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Väike-Maarja Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Kaspar Liivak saavutas 2378 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide

Rohkem

Side

Side SIDE (IRT 90) Loeng Signaalid sidekanalis Teema - signaalid Signaaliülekanne üüsilises kanalies Põhiriba signaal ja selle esius Kisaribalised ja laiaribalised signaalid vs kanalid Häirekindluse agamine

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plugina ikoon on kadunud Outlooki kasutajad saavad dokumente

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem