untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II kategooria kooriks Jää kaldale, kui oled pruukinud alkoholi Kih nu lap sed ohu tus laag ris edu kad Toimetus Toimetaja Anu Saare, tel Väljaandja Kihnu Vallavalitsus Trükikoda Hansaprint Tiraazh 250 Säilitage endas see julgus ja lapsemeelsus, nagu sel tutipäeval, kui te lastena hullasite ning võtke endaga kaasa kõik hea, mis te oma armsalt kodusaarelt saanud olete. Seda ei olegi vähe! Eksamiteks aga edu, külma närvi ja muidugi ka õnne! Avely, Elisabeth, Andres, Helar ja Sander noored särtsakad targad andekad eneseteadlikud ja mõnusad - teie olete on tänavu need, kes lähete. Minna on ju põnev ja ahvatlev, aga kindlasti ka veidike kurb ja mõnikord võib olla ka raske. Aga teie saate hakkama selles pole mingit kahtlust. Fotod: Ragnar Anniko

2 Hom me on hee rin ga pidu, hõis kas viien da klassi poiss San der oma näda la va he tusp laa ni de koh ta päev en ne Lao kala sa da mas toi mu nud räime fes ti va li. Aga mis see räim muud kui hee ringa väi ke su gu la ne ju ongi. Aga mui du gi ka ees ti rah vus ka la, ran na rah va põ li ne lei va kõr va ne ning kor ral da da te ma auks me reäär ses sa da mas pidu tun dub nii õi ge ja loogi li ne, et te kib kü si mus, miks se da ju ba va rem teh tud po le. juuni Üks õi ge ja hää traditsioon sai loodu Nüüd on ku ra di le sõrm antud, tõ des üri tu se kor ral daja Pil le Paa lam päev pä rast toi mu nut. Tea da gi, eks nüüd võe tak se ko gu kä si ehk siis Räi me West toi mub ka järgmi sel aas tal mai kuu kol mandal lau päe val. Pil le rää gib, et nüüd on ae ga las ta mõ tetel set ti da ja aru ta da, kas mida gi läks va les ti ja siis pa remi ni te ha. Näi teks peab olema aja ka vast kin ni pi da mi sel kar mim, ni me tas ta. Kih nu Le he ku jun da ja Pille Paa lam kor ral das räi mepäeva koos Lii vi La he Ka landus ko gu te gev ju hi Es ta Tamme ga ning idee au tor oli Mani laiu saa re vaht Ül le Tamm. Üri tus kan dis õp pe päe va nime ning sel le ees märk oli jaga da tead mi si ran na ka landu sest ja ko ha li kust ka la kultuu rist. Il ma taat oli kin ki nud suure pä ra se ke va dil ma: päi ke sä ras ning ai na uu si ini mesi voo ris kok ku räi me peost osa saa ma. Päe va jook sul käis fes ti va lil üle tu han de osa le ja ning vaa ta mist ja tege vust jät kus kõi gi le. Lam ba kää rid ja no be dad nä pud Aeg-ajalt saa bu sid me relt ka lu ri paa did värs ke saa gi ga ning rah vas sai värs ket räime ja tuu le hau gi os ta. Rahvas oli rõõ mus ja sõb ra lik ning mõ nu salt ko du ne oli ko gu päeva õhk kond. Pär nakas Ma ri ka üt les, et tal po le pik ka ae ga nii to re dat päe va ol nud ning tal oli hea meel, et ta oma pa ki li sed te ge mised poo le li jät tis ja Lao sa damas se sõi tis. Eri ti kuum oli töö tu ba, kus Le pi ku Mar ge õpe tas, kui das värs ket räi me roo kida. Mar ge kii relt lii ku vad näpud, töö va hen diks ka su tatud lam ba rauad ning lõ bus mah la kas jutt mee li ta sid tema üm ber pi de va rah va massi. Ma teen kõi ki as ju lam barau da de ga, hõis kas ta. Marget vaa da tes tun dus, et räime pu has ta mi ne on maail ma liht sam ja kii rem te ge vus. Õh tul ko dus ka la mees telt oste tud räi me pu has ta des sain mui du gi aru, et pä ris nii see ik ka ei ole ka. (Lam ba rau du mul mui du gi võt ta ei ol nud ning tun dus ka, et no be daid näp pe mit te.) Peo lõ puks ei ol nud Mar gel mit te ai nult kalad pu has ta tud, vaid äki li ne val mis. Vä ga pal ju oli uu dis ta jaid, kui Too ma Vil ma, Sil la El vi, Mõi sa Vik tor ja Vaht ra Ei nar mut te pa ran da sid ja Ko du Jaan põh jaõn ge val mis tas. Seal oli vas tu pi di, peal tä ha tun dus asi kee ru li ne, kuid Eina ri ju tu jär gi oli töö liht ne, kui gi ae ga nõu dev. Loo mu li kult ei puu du nud peo pea kan ge la ne räim

3 juuni d ise. Te ma oli ko hal suit su tatult, soo la tult, ma ri nee ri tult, rull mop si de na, bur ge ri sees, prae tult ja see kõik so bis ja mait ses pa ga na ma häs ti. Isegi nii häs ti, et kui hom mi kuse une ga (te ge li kult on see huu pi pa ku tud) näit le ja Jü ri Vlas sov ko ha le jõu dis, olid suu rem osa ka la toi tu dest juba nah ka pis te tud. Ka la toite oleks või nud roh kem olla, oli ju tea da, et ilus ilm tuleb, lei dis ta. Te ge li kult oli nii, et Pil le he lis tas kõi ki dele ümb rus kon na toit lus ta jate le, kuid tu lid need, kes kohal olid. Räi me toi du kon kur sil võidu tses Pih la ka Tal vi, kel le suit su räi med va li ti pa ri mateks ja suit su räi me lei va kate pa ri maks kül ma laua räimeamp suks. Pa ri maks soojaks toi duks sai Ül le Tam me kee de tud räi me-pul li supp. An ti väl ja ka kaks erip reemiat: Vä ra ti Arenduse OÜle, Tiido-Tiiu talule Lindilt. Eest la se le oma ne toit Kui gi Vlas so vil kõht tühjaks jäi, lei dis ta, et räi me festi va li kor ral da mi ne ran nas on suu re pä ra ne. Meil Eesti ran da des peak sid põ hi lised üri tu sed just sel li sed olema, lei dis ta. Iga ti nor maalseks peab ta, et igas ran nas peaks saa ma os ta me re hinna ga värs ket räi me. En dal tal sel leks va ja dust ei ole, sest ta toob ka la ämb ri ga oma kodusa da mast. Mag ne ti ga tõm bas rah vast li gi Vla dis lav Kor žets eks nii mees ise kui ka te ma räime road, mi da ta suu res telgis val mis tas, li saks rää kis ta räi me täht su sest ees ti rahva toi du laual. Kor žets val mis tas oo pe rikeld ri räi me, mil le ret sept on pä rit Root sist. Ta oli eelmi sel päe val pan nud räi me mu na kol la se ja rukki ja hu sis se laa ger duma ning ko ha peal prae ti see pa nee ri tu na rukki ja hus. Õn neks oli sel leks ajaks ju ba kõht pii sa valt täis, mui du oleks küll pi danud tei se le rin gi le mi ne ma, sest see oo pe ri ka la maitses nii võrd häs ti. Tei seks toi duks te gi meister kokk eks pe ri men di ehk siis praa dis ma ri nee ri tud räime. See oli eri ti värs ke suutäis: räim too di hom mi kul me rest ja kõik, mis te ma ga teh ti, toi mus ko ha peal. Koržets rää kis, et ran na rah vas on räi me eluaeg val mis tanud ning neil on omad arusaa mad, mis ei ole täp selt sa ma su gu sed na gu te mal. Mi na õpin roh kem neilt, aga mi na teen siin süüa selle pä rast, et olen pa rem möla lõug, nae ris ta. Üri tus on õige ja hää, üt les Kor žets. Olu li se na tõi ta esi le õp pe päe va, kus prakti li si os ku si sai õp pi da, kuid vast veel gi olu li sem on sealjuu res ko du loo li ne as pekt, et osa taks räi me ja räi me kultuu ri hin na ta ning kil bi le tõsta. Räi me püüd mi ne, pu hasta mi ne ja söö mi ne on mei le täh tis - see on üks eest las te iden ti tee di osa, arut les ta. Kü si mu se le, kui das Räime Wes ti kor ral da jad os kasid siis meie rah vus ka la kilbi le tõs ta, vas tas suur ka lasõ ber, et pä ris ke nas ti, sest kõik su jus häs ti. Maits tud ka la roo ga de le koh ta üt les ta, et need on kor ra li kud ning üks ki toi du val mis ta ja hal -tuu rat ei tei nud. Kor žetsi hin nan gul on aja loo li selt eest las te lem mik ol nud soola silk, prae gu süüak se kõi ge roh kem ma ri nee ri tud praeräi me. Kuu la ta sai ka eri ne vaid loen guid: me re bio loog Jü ri Ten son rää kis Lää ne me re sei sun di mõ just ka la de le, ho biuu ri ja Pil le Tulvik rääkis ka kua mipüü gi aja loost. Fes ti va li la valt kos tus päev lä bi rah vus lik ku muu si kat - esi ne sid an sam bel Ku ker pillid ja Kih nu pil li lap sed ning taid le jad Tõs ta maalt ning Lin dilt. Tõs ta maa val la kul tuu rijuht Õn ne la Lees kor ral das las te le te ge vust. Siis jät tis ta las te ga te ge le mi se poo le li, kui Kih nu pil li lap sed esi nema hak ka sid. Tõs ta maa valla lap si hu vi tab, kui das teised pil li män gi vad, meil on ka pil li mäng pop. Õp pe päe va kor ral da sid mit te tu lun du sü hin gud Peerni Sa da maa ren dus ja Ilu sa Ma ni laiu Eest koos töös koha li ke ka lu ri te, tu ris miet tevõt ja te ja pal ju de ko ha li ke or ga ni sat sioo ni de ga. Räi me Wes ti toi mu mist toe ta sid Lii vi La he Ka lan dusko gu MTÜ, Eu roo pa Lii du ka lan dus fond ja Tõs ta maa vald. Anu Saa re

4 juuni Kih nu muu seu mi in ter jöör sai pree mia Ees ti si sear hi tek ti de liidu aas ta pree miasaa ja te hul gas on ka Kihnu muu seum, mis päl vis au hin na aja loo li se in terjöö ri eest. Kaks aas tat ta ga si põhja li ku uuen dus kuu ri läbi tei nud Kih nu muu seumi hoo ne ku jun da sid Malle Jür gen son, Tea Tamme laan, Kris ta Lep land, Jaak Hui me rind ja Ind rek Laos, Lai ka, Bel ka & St relka OÜst Žü rii põh jen du se ko haselt sai pree mia mää ra misel ot sus ta vaks liht sus ja funkt sio naal sus. Ko gu hoo ne in ter jöör ja eks posit sioon on la hen da tud mait se kalt ühes võt mes, lei tud on hea ta sa kaal vana ja uue va hel ning säi linud hoo ne kih nu pä ra ne hõng. Va nas koo li ma jas asuv muu seum on ka su tu se le võe tud Kih nu pä ri mus kultuu ri tut vus ta va tä na päeva nõue te le vas ta va muuseu mi na. Kon kur sil osa les 37 tööd, mil lest žü rii va lis väl ja 24 no mi nen ti eri kate goo ria tes. Pree miad otsus ta ti väl ja an da nel jas ka te goo rias: ühis kond lik in ter jöör, aja loo li ne in terjöör, söö gi ko ha in ter jöör ning näi tu se ja ins tal latsioo ni ku jun dus Kih nu Leht Pil li lap sed kesk Kau na se fe mai ni toi mus Lee dus Kau na ses rahvus va he li ne folk loo ri festi val Ata ta ria Lamzd žiai Täht sa le fes ti va li le said kut se ka Kih nu kooli õpi la sed. Ot sus ta mi ne, kes kaa sa sõidab ja kes ko ju jääb, oli raske. Täh tis oli see, et laps män giks pil li ja oleks tub li tant si ja. Lõ puks sai grupp kok ku ning Lee tu sõi tis 22 liik me li ne grupp (16 õpi last ja 6 õpe ta jat). Kau nas on Lee du suu ruselt tei ne linn, ela nik ke üle Linn on ra ja tud kahe suu re jõe - Ne mu na se ja Ne ri se - ühi ne mis koh ta. Aasta tel oli Kau nas Lee du aju ti seks pea lin naks. Lin nas on pal ju vaa ta misväär su si, hu vi tav ar hi tektuur, ilus va na linn - kõi ke sõna des se pan na on ras ke, tuleb ise vaa ta ma min na. Rah vus va he li ne fes ti val Ata ta ria Lamzd žiai toi mus es ma kord selt aas tal. Aja möö du des on fes ti val saa nud vä ga olu li seks sündmu seks Lee dus. Fes ti va lil osa le vad pa rimad folk loo rian samb lid nii Lee dust kui ka teis test rii kidest. Sel aas tal oli esi ne jaid Poo last, Lä tist, Gruu siast, Indiast, roh kelt Lee du grup pe ja ain sa te na Ees tist siis Kihnu pil li lap sed. Sõit Lee tu al gas nel ja päeva õh tul ja Kau na ses se jõudsi me öö sel kel la ühe pai ku. Ree del toi mus lin naeks kursioon ja õh tul rong käik ning esi ne mi ne fes ti va li pea la val. Lau päe val oli kolm esi nemist ning pü ha päe val as tusi me üles fes ti va li lõpp kontser dil. Ta ga si sõit Kau na sest al gas pü ha päe va õh tul. Fes ti va lil toi mu sid tant su töö toad, kus iga osa le ja riik õpe tas oma ra ha va tant se, nii ka meie. Tant si si me nii poo la, lä ti, lee du kui ka üht in dia tant su. Võr rel des poo la, lä ti või leedu tant su de ga on kih nu tantsud ra hu li kud ja pi gem aegla sed. Teis te rii ki de tant sud on ena mik sel li ses tem pos, kui meil Tõm ba Jü ri ja tundi de kau pa tant si da liht salt ei jak sa. Mei le an ti ka pi sut va ba aega ning lap sed-õpe ta jad said lin nas rin gi vaa da ta ja esi nemis test hin ge tõm ma ta. Poo di des said lap sed prakti see ri da ing li se keelt. Veendu si me, et hin nad on tun duvalt oda va mad kui Ees tis. Fes ti va li pea la va asus Raeko ja kõr val. Rae ko jas re gistree ri tak se aga abie lu sid. Laupäe val toi mus vä ga pal ju pulmi ja kõik pruut paa rid said oma pul mas kuu la ta roh kelt eri ne vat ra ha va muu si kat. Pul mi oli hu vi tav kõr valt vaata ja na jäl gi da. Kõik su jus vä-

5 juuni s ti va li me lu ga kii res tem pos: üks paar väl jus kü la lis te ga Rae ko ja kõr va luk sest ja ju ba si senes peauk sest uus paar regist ree ri mi se le. Ja nii mi tu tun di jär jest. Pä rast pü ha päe vast lõppkont ser ti tu lid pal jud pealtvaa ta jad meid tä na ma ja meie tub li sid pil li lap si kiitma. Kõi ki de le meel dis meie õpi las te tants ja pil limäng vä ga. Ta ga si teel pea tu si me ka kuul sal Ris ti mäel. Ris ti mägi (Kry ži kal nas) on Šiauliai lä he dal paik nev mä gi, ku hu sa da de aas ta te jooksul on pal ve rän du rid toonud ris te. Ris ti mäe tek ki mi se kohta on pal ju eri ne vaid müüte ja teoo riad. Ris ti de koguarv Ris ti mäel on üle Kuid nen de ris ti de keskel seis tes tun dus, et neid on seal mil jon. Leid si me ka ühe Af ga nis taa nis huk kunud Ees ti sõ du ri mä les tuseks püs ti ta tud ris ti. Mis jäi siis rei sist kõi ge ere da malt meel de? Tempo kad rah va tant sud, ilus Kau na se linn, oda vad hinnad, sõb ra li kud-kü la lis lahked lee du kad ning mui dugi meie tub lid õpi la sed, kes ko gu rei si ja ko dust ee ma lole ku vap ralt vas tu pi da sid ja vii sa kalt käi tu sid. Ai täh kõi gi le, kes meie reisi õn nes tu mi se le kaa sa aita sid! Õpe ta ja Er le Päri mus muu si ka va nalt põlv kon nalt noo re le MAI VAL LA VO LI KO GUS Otsime üles vanad lauljad, muusikud ja tantsijad ning aitame neil oma oskusi noortele edasi anda. Kih nus ja Se to maal viiak se tä na vu Ees ti Pä ri mus muu si ka kesku se al ga tu sel lä bi ha ri duslik pi lootp ro jekt, mil le ga viiak se va na de muu si kat radit sioo ni de tund jad kok ku noor te hu vi lis te ga. 20. mail all kir jas ta sid Eesti Pä ri mus muu si ka Keskus, Se to maa Val da de Liit ja sih ta su tus Kih nu Kul tuuri ruum Vil jan dis ühis te kavat sus te pro to kol li, mil le tu le mu se na luuak se uus, ela vat vaim set kul tuu ri päran dit täht sus tav ko duõppe vorm. Et te võt mist toetab ha ri dus- ja tea dus minis tee rium. Pro jek ti eest ve da ja So fia Joons sel gi tas, et pä ri musmuu si ka on leid nud en da le kind la ko ha muu si ka- ja huvi koo li des, sa mu ti aka deemia tes. Nüüd ta he tak se selle kõr val elav da da pä ri muse kan du mist ot se ühelt põlv kon nalt tei se le. Ot sime üles need va nad lauljad, muu si kud ja tant si jad, kel lel on oma ko gu kon nas ar ves ta tav po sit sioon olemas ning ai ta me neil oma os ku si noor te le hu vi lis te le eda si an da, rää kis ta. Joons mee nu tas, et eesti pä ri mus muu si ka käe käigust rää ki des on sa ge li kasu ta tud de tek tii vi ja ars ti me ta foo re. Folk lo ris tid ja uu ri jad on te ma sõ nul justkui kul tuu ri vald kon na Hercu le Poi rot`d, kes te ge levad pi de valt sur nud või sure va te näh tus te ga. Muu si kud on sa mal ajal na gu mee di kud, kes jäl givad pro fes sio naal sest huvist ajen da tu na, mis juhtub siis, kui el lu ära ta da näi teks kuue keel ne kan nel või re gi laul. Pä rand kul tuu ri väl ja sure mi se pea mi ne põh jus on jä rel kas vu puu du mi ne. Selle ase mel, et ana lüü si da ja pai ka pan na, miks see puudub, ole me ha ka nud mõt lema hoo pis sel le le, kui das me saak si me kaa sa ai da ta uue pä rand kul tuu ri kandja te põlv kon na te ki ta mi sele, rää kis Joons. Loo da me koos hea de part ne ri te ga esi me se aas taga luua ter vik li ku ko duõppe mu de li, mi da saak si me li saks Se to maa le ja Kih nule tu le vi kus ra ken da da ka teis tes piir kon da des. Se da kõi ke mui du gi eel dusel, et on ole mas ko ha pealsed eest ve da jad, kes po le val mis mit te üks nes pro jekti el lu kut su ma, vaid pü sivalt loo ma män gu, tant su ja laul mi se või ma lu si oma ko du ko has. Kõi ke se da ik ka sel leks, et sir gu val jä rel kas vul oleks ka pä rast ko duõ pin guid pä ran di kand jaks kas va miseks head tin gi mu sed. Ees ti Pä ri mus muu si ka Kes kus Keh tes ta ti Kih nu Koo li põ hi mää rus. Kor ra ga on võima lik tut vu da Kih nu ko du le hel ( nu.ee, Val laa sutu sed-kih nu Kool ma ter ja li de all); Keh tes ta ti Kih nu Muu seu mi põ hi mää rus. Kor ra ga on või ma lik tut vu da Kih nu ko du le hel ( nu.ee, Val laasu tu sed-kih nu Muu seum ma ter ja li de all); Ot sus ta ti käen da da Kih nu Ma jan du se osaü hin gu kü tuse müü gi ta ga tist Mak su- ja Tol lia me ti ees sum mas 5000 eu rot.

6 Pär nu jahtk lu bi uk se ees sei sab nüüd Kih nu Jõnn, piip suus ja roo lira tas käes. Le gen daar ne laeva kap ten on oma ai ni ti se pilgu suu na nud... Ku hu? Vaatab ta me re le või on ta pilk ot si mas ko du saart Kih nut? Mi ne võ ta kin ni, mi da me remees roh kem igat seb - ko dusa da mat või merd? Jõn nu ka he meet ri ne pronksist ku ju ava ti Pär nu ja hi sada mas 14. mail Ro ta ry klubi eest võt tel. Spon so reid oli üle 50 tu han de eu ro maksma läi nud ku ju val mi mi sel pal ju, nen de hul gas ka Kihnu val la va lit sus. Ava mi sel kii de ti ja tä na ti neid kõi ki ja suu re mad rahas ta jad said tä nu tä heks Jõn nu ku ju väi ke se mu de li. Pea toe ta jad on Ro ta ry klubi, Kih nu Vee tee de AS ja Jüri Feo fa nov. Kuul sa Kih nu lae va kap teni ku jult kat te ee mal da mi sel pa lu ti abi prae gu se aja tun tumalt kihn la selt Jär su mäe Virvelt. Köis (Jõnn üt leks mõista gi ots) oli seo tud moo torrat ta kül ge, Ree na juh tis ratast ning Vir ve is tus külg korvis ning nii see ka te ma ha tõm ma ti gi. Ko ha le tul nud mas sa kad leid sid, et see oli nii kih nupä ra ne, et enam kih nu pä rasem ol la ei saaks ki. Li saks sel le le, et Vir ve oma isik li kud sa la ja sed soo vid Jõn nu tas kus se poe tas, tõstis ta ka ko ha lo li ja te tu ju, öeldes som pus ja vih ma se il ma koh ta: Ilm on ka suu re pä rane: ti bu tab vih ma. Vir ve selli ne rõõ mus suh tu mi ne vihma ses se il ma mat tus nae rupah va kus se ja, tõe poo lest, sel li ne po si tiiv ne suh tu mine muu tis ki õh tu na gu sooje maks ja päev ot sa la dis tanud ja peo al gul ker gelt ti banud vih ma sa du taan dus. Ko ha le tul nu te le ku ju meeldis - Jõn nu pat su ta ti ja si li tati ning teh ti koos te ma ga pilti. Ava peol ei öel nud kee gi, et ku ju oleks so bi ma tu. Aga na gu ik ka, lei dub ka neid, kelle le Jõn nu ku ju ise või sel le pai gal da mi ne Pär nus se vastu kar va oli. Vas ta sed leid sid, et mil leks is tu ta ti Jõn nu le, kes pol nud suit su mees, su hu piip ja miks pai gal da ti Kih nu me remees Pär nu lin na, mit te oma ko du saa re le. Aga pa ra ku on asi nii, et siis po leks ju toeta ja te ra ha ko ti rauad ava nenud ja min git ku ju üld se poleks ki. Mit te kus kil. Pea le gi ol nud Pär nu ja hi sa dam ju ba juuni Kih nu Jõnn jäi Pär nu jahtk lu bis se an üle-eel mi sel sa jan dil kap te nite koh tu mis paik. Kih nu ka lur Ar ne vis kas um bes nä dal hil jem Pär nus käies ku ju le sil ma pea le ja te ma le see ei meel di nud Graniidist alus sümboliseerib kreenis olevat laeva, tuult ja tormist merd. kõi ge roh kem häi ris te da, et lae va kap te ni le oli jal ga pandud lon tis ka la me he saa pad ja pä he tõm ma tud müt si lotu. Eks ta an nab roh kem kala me he mõõ du väl ja, mit te kap te ni, lei dis mees ja rää-

7 juuni k rus se kis, kui uh ked läi ki vad nahksed saa pad Jõn nu-aeg se tel kap te ni tel ja las olid. Pär nu mees Su lev Saar rääkis aga, et te ma mee lest on ku ju to re ja jahtk lu bis se sobiv. Ku ju val mi mi seks ra ha anne ta nud mees oli sel ga pannud kih nu troi ja te ma abikaa sal olid sel jas kört ja põll. Eks me pin gu ta si me, taht sime kih nu pä ra sed ol la, rääki sid nad. Piip - me re me he süm bol See pii bu asi jäi aga ik ka veidi kri pel da ma ning eks peab au to rilt aru pä ri ma. Skulp tor Tau no Kang ro rääkis, et te ma ku ju tas se da rahu pii bu ja me re me he sümbo li na ning see, et Jõnn suitsu ei tei nud, po le üld se tähtis. Olu li ne on see, et tal on rõõm sil mis ja mu he nae ratus näol, sel le pä rast et läheb tor mi seks, sel gi tas ta oma nä ge must. Gra nii dist alus, kus peal me re ka ru seisab, süm bo li see rib kree nis ole vat lae va, tuult ja tor mis merd. Kang ro rää kis, et suh tus oma töös se tõ si selt. Ta oli juba lap se põl ves Jõn nust kuulnud, nüüd, skulp tuu ri te hes lu ges ta le gen daar se lae vakap te ni koh ta pal ju juur de. Oli ik ka või mas mees küll, kui meie aas taid hil jem räägi me te mast ja pa ne me ku jusid püs ti. Ta oli tu gev isik sus ja pi di ik ka merd ar mas ta ma - see on sel ge, rää kis Kangro vai mus tu nult. Kunst ni ku meel ei läi nud mus taks, et ta pi di ka van dit mi tu kor da üm ber te ge ma ja veel en ne ku ju pronk si töökot ta saa ta mist muut ma rooli rat ta paa ki de ar vu. Või nagu tel li ja, Ro ta ry klu bi presi dent Jü ri Feo fa nov üt les: Pi di kõik as jad mi tu kor da üm ber te ge ma, aga nüüd on see tu le mus, mil le ga olen rahul. Ker get edu ei ot si nud Jõnn ega ot si mi na, on Kang rol hea põh jen dus va ruks. Ta rõhu tas nii oma kõ ne des kui interv juus, et tal le oli sel le kuju te ge mi ne suu reks auks. Ka Jü ri Feo fa nov jäi oma alga tu se ga ra hu le ning jär jest ra hu lo le vam ta õh tu ede nedes tun dus, kii tes kõi ki toeta jaid, skulp to rit ja kihn la si. Ro ta ry klu bi pre si dent avaldas loo tust, et Jõnn ei jää seis vaks ku juks, vaid te ma üm ber hak kaks elu kee ma. Igaüks võiks Jõn nu kat su da, sest ta ei ole muu seu miekspo naat, vaid oli ju ba oma elua jal elav le gend. Kui kee ra me Jõn nu ga koos roo li, lä heb su elu õi gele kur si le ja kui en ne rei si le mi ne kut Jõn nu ga koos pil ti te ha, lä heb reis kor da, rääkis ta. Kang ro soo vi tas, et en ne me re le mi ne kut võiks Jõn nule piis ku näk ku loo pi da ja Jõn nu ava tud tas kus se oma sa la soo vid pan na, siis pi did need täi de mi ne ma. Ka armas tus kir jal oleks seal kindel koht. Ilu sad sõ nad, mis ees ti mees te huu lilt ei tu le, saab kir ja ga tas kus se pan na, pakkus Kang ro. Eks näis, kas need väik sed mär gid hak ka vad soo vi tult toi mu ma. Pä rast ava pi du is tu sid pidu li sed kae tud laua ta ha. Pidu oli kih nu pä ra ne, män gis pill ja tat sus jalg. Esi ne sid Kih nu pil li lap sed, an sam bel Kih nu mua, tantsuks män gi sid an sam bel Kihnu Poi sid ja Vir ve pe reansam bel. Peo lõ pus hak ka sid hul lama ka Ro ta ry klu bi me hed, män gi des üht lus ta kat seltskon na män gu. Kihn la sed tõt ta sid kell 11 väl ju va le lae va le, pä rast seda jäi jahtk lu bis se rah vast hõ re dalt ja hoog rau ges. Kuul da vas ti ei rau ge nud hoog aga Lii si peal ja seltskon nal oli 2,5 tun ni ne lõ bus me re sõit. Anu Saa re

8 juuni Kih nu lap sed olid ohu tus laag ris edu Kih nu koo li klass osa les Jõu lu mäel Lää ne- Ees ti Pääs te kes ku se korral da tud ohu tus laag ris Kait se end ja ai ta teist ja saa vu tas seal 18 osa leja seas kol man da ko ha. Laa ger oli äge sealt ei puudu nud pom mid, püs to lid, veri, tu li, ve si, po ri... Lah ti se leta tult tä hen dab see, et lapsed said end proo vi le pan na ning võis tel da eri ne va tel aladel. Kok ku oli esi me sel päe val 18 punk ti, kus las te le võist lusi kor ral da ti, nen de tead mi si kont rol li ti ning nei le ka su likke os ku si õpe ta ti. Tüd ru ku te le meel dis kõi ge Toimus suur plahvatus ja leegid paiskusid ikka päris mitu meetrit kõrgele üles. enam es maa bi and mi ne nelja le kan na ta nu te le, kes le gendi jär gi olid sat tu nud ava riisse. Üks neist kan na ta nu test oli šo kis ning te ma ra hus tami ne osu tus pea haa va si dumi sest ras ke maks ki. Pois te le meel dis püs to li ga mär ki las ta ning met sa pei detud pom me ot si da ning kõi gile meel dis as ju ot si da suit suses tel gis, kus oli näit lik tu lekah ju si tuat sioon. Õpet li kud olid üle san ded, kus lap sed said pääs tea metni ke ju hen da mi sel kus tu tada tuld nii tu le kus tu ti ga kui ka spet siaal se te ki ga, sa mu ti pi did nad la hen da ma olu korra, kus sõ ber on elekt ri löögi saa nud. Tu le tõr ju jad korral da sid näit li ku õp pe tun ni, MAI VAL LA VA LIT SU SES Tun nis ta ti nur ju nuks liht me net lu se ga rii gi han ge Koo li pu has ti pro jek tee ri mi ne ja sead me te tar ni mi ne ; Mää ra ti üks ük sik va ne ma toe tus; Nõus tu ti maa rii gi oman dis se jät mi se ga ning mää ra ti maaük sus te ko ha-aad res sid ja sih tots tar bed 7 maaük su se osas. Maa rii gi oman dis se jät mi sest keel du ti ühe maaük suse osas; MTÜ-le Kih nu Me re Selts an ti lu ba kor ral da da Kih nu Jõujaa mas 7. mail tal gu päev; Rai li Leas ele väl jas ta ti kir ja lik nõu so lek ai da püs ti ta miseks Sää re kü las Ka se ka tast riük su se le; Ru no Ruu bel ile väl jas ta ti pro jek tee ri mi se tin gi mu sed ole ma so le va ela mu re konst ruee ri mi seks ja laien da mi seks Li na kü la kü las Män ni ka tast riük su se le; Ühe le et te võt ja le hü vi ta ti val la va lit su se te ge vu se tu se tõt tu ta su tud rii gi lõiv; Rai li Leas ele väl jas ta ti pro jek tee ri mi se tin gi mu sed olema so le va lau da üm berp ro jek tee ri mi seks abi hoo neks ja hoo ne laien da mi seks Sää re kü las Ka se ka tast riük su se le; Mää ra ti üks ühe kord ne toe tus; MTÜ-le Kih nu Me re Selts väl jas ta ti pro jek tee ri mi se tingi mu sed 3x3 m suu ru se vä li kaar di püs ti ta mi seks Lem si külas Muu li ka tast riük su se le ning 1,5x1,5 m suu ru se vä li kaardi püs ti ta mi seks Li na kü la kü la Koo li ka tast riük su se le; AS-le Saar te Lii nid väl jas ta ti ehi tus lu ba Kih nu sa da ma kai de ja kal da kind lus tu se re konst ruee ri mi seks, lai ne murdja ra ja mi seks ja lae va ka na li sü ven da mi seks Lem si kü la Kihnu sa da ma ka tast riük su se le; Evald Lil les ele väl jas ta ti ehi tus load ela mu üm berp ro jektee ri mi seks ja laien da mi seks ning ma ju tus hoo ne re konstruee ri mi seks ja laien da mi seks Li na kü la kü la Kas ta ni ka tastriük su se le; Toe ta ti SA Kih nu Kul tuu ri Ins ti tuu ti 120 eu ro ga rah va luule ko gu ja Mih kel Ku rul i Kih nu kal mis tul asu va le haua le risti pai gal da mi seks; Toe ta ti MTÜ-d Kih nu Spor di selts 135 eu ro ga aas tal lä bi vii dud üri tus te ku lu de kat mi seks ning 50 eu ro ga Kih nu Jooks 2011 kor ral da mi seks.

9 juuni ad mis juh tub siis, kui põ le va ras va sis se vi sa ta sah makas vett. Juh tu nut kir jel das Ro bin nii: Toi mus suur plah va tus ja lee gid pais kusid ik ka pä ris mi tu meet rit kõr ge le üles. Järg mi sel päe val toi mus tu le tõr jeo lüm pia, kus lapsed võist le sid taas 18 alal ja te gid se da häs ti. Mit med tu le tõr jeo lüm pia alad olid vä ga mär jad ning puh taks ega kui vaks ei jää nud ük si laps ega õpe ta ja. Na gu sel lest veest veel vähe oleks, prit si sid tu le tõr jujad aeg-ajalt võist le ja te sekka tu le tõr je voo li ku ga vett, mis, tõ si küll, mõ jus 29 kraa di ses kuu mu ses vä ga värs ken da valt, ehk ki märjalt. Õh tu märk sõ nad olid lau lu võist lus, dis ko, hiig lasuur tort ning või mas ilutu les tik. Vä ga meel div, et noor te tea vi tus kam paa nia ar velt ra ha kok ku ei hoi ta. Öö sel ma ga si me tel gis, see tä hen dab, et ega väga ei ma ga nud ka. Kui see selts kond noo ri ini me si vii maks enam-vä hem vaikseks jäi, ajas po lit sei ko gu laag ri võim sa si ree ni ja valgu sa lar mi de ga taas ja lu le ja ri vis tas koo li de kau pa üles. Lap sed olid esial gu koh ku nud, sest nad ei teadnud, et öö häi re käib ki sel liste laag ri te juur de. Aga, nagu üles An ge li ka: See laager oli ik ka vä ga la he. Juba viiendat korda toimunud Kaitse end ja aita teist on põhikooli 6. klassi õpilastele mõeldud koolitus, mis käsitleb pääste, politsei ja esmaabi valdkonda. Lisaks Lääne-Eesti Päästekeskusele tegelesid lastega ka ka politsei, Punane Rist, pommirühm, Eesti Energia ja raudtee esindejad klas si ju ha ta ja Anu 7. mail olid tal bu sed. Pä rast teeäär te ko ris tust ja va na rah vama ja plat si rii su mist mait ses tal bu se supp vä ga häs ti. Fo to: Ar vo Täll Lau lu peo le ja II ka te goo ria koo riks Juuni rah va ma jas Fo to mee nu tus ka he aas ta ta gu sest üld lau lu peost. Kih nu mu di las koo ri ja nen de ju hen da ja Hil ma po le as ja ta lau lup roo ve tei nud mai keskel saa bus rõõ mus tav ja te ge li kult ka et teai ma tud uu dis - mu di las koor on oo da tud juu li kuus toi mu va le koo li noor te lau lu- ja tant su peo le Maa ja ilm. Li saks lau lu kaa re al la pää se mi se le omis ta ti Kih nu mu di las koo ri le ka II ka te goo ria koo ri tiitel, mis on vä ga vää ri kas tun nus tus on ole mas kolm ka te goo riat ja vä ga pal ju del koo ri del ei ole neist üh te gi. Võrd lu seks, El ler hein on I ka te goo ria koor. 8. juu nil kell 20 Loo kul tuu ri kes ku se see nio ri de an samb li Pih la ko bar kont sert. 10. juu nil kell 20 Tsoo ru Rah va ma ja näi te rin gi eten dus Kol mas noo rus. Tantsuks lõ bus tant su muusi ka bänd Võ ru maalt. 23.juu nil kell Jaa niõh tu koos ansamb li ga Ven na ke se ja õh tu ju hi Lei no Eine ri ga. Jaa ni päe va proov on 10. juu nil kell rah va ma jas. Kõik rah va ma ja esi nejad ja esi ne da soo vijad, ole te oo da tud!

10 1989. aas tal vas tu võetud ta lu sea du se ga pandi alus esi mes te le õi gusli kul alu sel loo dud ta lude le a maa re for mi sea duse ga ta gas ta ti maa õi gus järgse te le oma ni ke le ja või malda ti maad eras ta da piir kondli ku os tuee sõi gu se ga või ka ül dis tel alus tel. Järg mi sel, aas tal võeti vas tu põl lu ma jan dus refor mi sea dus, mil le ga pan di alus en dis te kol lek tiiv- ja riigi ma jan di te lik vi dee ri mi sele, nen de va ra ja maa baa sil uu te ta lu de ja põl lu ma jan duset te võ te te loo mi se le. Ees ti Põl lu ma jan dus muuseum soo vib tea da saa da, mis toi mus seo ses põl lu majan dus re for mi ga igas Ees timaa pai gas. Osa ma jan deist suu tis oma te ge vu se tu ru majan du se nõud mis te le vas tavalt üm ber kor ral da da ja on prae gu gi elu jõu li sed, tei sed Möö du nud aas tal up pus Ees tis 97 ini mest. Enamik up pu nu test olid mehed ja kõi ge sa ge da mi ni oli õn ne tu se põh ju seks pur jus pea ga uju mi ne või paa di ga sõit mi ne. Up pu nu test oli nai si 11. Valda valt olid up pu mis koh tadeks ko ha li kud po pu laar sed uju mis ko had, kus po le ranna val vet. Kuid ka ran na valve ole ma so lu ei hoia õn netust ära, kui ini me ne ise mõtle ma tult käi tub ja ei rab kõige ele men taar se maid ohutus nõu deid. Sa ma moo di na gu al ko holi joo bes ei is tu ta au to roo li, ei min da pur jus pea ga vet te uju ma. Ini me se aju suu dab il ma hap ni ku ta elus pü si da 4 5 mi nu tit, kuid ju ba ala tes 3. mi nu tist hak ka vad ajus toimu ma taas tu ma tud prot sessid. Aju ra kud hak ka vad hapni ku puu du mi sel huk ku ma. Aju surm ku ju neb väl ja 4. või 5. mi nu tuil, sõl tu valt sel lest kas ini me ne ra be leb en ne tead vu se kao tust ja kui soe on ve si. Mi da soo jem on vesi, se da kii re mi ni saa bub ajusurm. Bas sei ni tin gi mus tes võib see väl ja ku ju ne da ju ba 60 se kun di jook sul. See ga ise gi siis, kui ini mene suu de tak se pä rast veest väl ja too mist elus ta da, võivad tal kaas ne da tü sis tu sed. Sak sa ve tel pääs teor ga ni satsioo ni uu rin gu te põh jal ei ole ai nult 6%-l. pääs te tu test pü si vat aju kah jus tust. Igal nel jan dal pääs te tul ku ju neb väl ja epi lep sia. Hea uju mi sos kus ei pääs ta pur jus ini mest up pu mi sest Mee nu tu seks veel, et joobes ini me sed upu vad, sest ei suu da säi li ta da hin ga mise ja lii gu tus te va hel rüt mi ning hin ga vad va lel ajal. Ka aga mit te; osa ta lu ni kest rajas jät ku suut li ku toot misvõi tu ris mi ta lu, tei sed ei tooda enam en da gi tar beks ki; mõ nel pool on ka maal külla ga töö koh ti, tei sal jäl le elu ki rat seb. Kui das ja miks see nii läks? Kut su me Teid mee nu ta ma, mi da ar va si te põl lu ma jandus re for mist, kui das see toimus ja kui das mõ ju tas see Teie elu. Mee nu tus te kir ja pa ne kul ei ole tar vis kar ta, kui isik li kud sei su ko had ja mä les tu sed ei lan ge kok ku nn amet li ke käsit lus te ga. Mä les tu si võib täien da da fo to de, do ku menti de või muu li sa ma ter ja li ga, mil le vor mis ta mis ju hi seid saab muu seu mi töö ta jalt. Kui soo vi te, saa te li sad taga si pä rast muu seu mis kopee ri mist; ta va li sed val guskoo piad kah juks muu seu mile ei so bi. Põl lu ma jan dus muu seum loo dab, et ka need ini mesed, kes prae gu on hõi va tud re for mi käi gus asu ta tud talu või et te võt te te ge vu se ga, leia vad mah ti oma mä les tused kir ja pan na. Ko gu tud ma ter jal säi li ta takse Ees ti Põl lu ma jan dus muuseu mis. Et hu vi lis tel sel lest ma ter ja list ka su oleks, pa lume töö de al la mär ki da oma ni me, sün niaas ta ja kon taktand med. Mä les tu sed pa lu me saa ta või tuua või ma lu sel 21. detsemb riks aas tal Ees ti Põl lu ma jan dus muu seu misse, Par gi 4, Üle nur me 61714, Tar tu maa kond, et muuseum saaks ma ter ja li ka su tada aas ta märt sis ava tava näi tu se ja kon ve rent si ette kan ne te koos ta mi sel. Täien da vat in fot saab Ell Vaht ra mäelt te le fo nil või e-pos ti ga aadres sil ell.vaht ra ee ja An ne Griša nilt te le fo nil või e-pos ti ga aad ressil an ne.gri kõi ge pa re ma uju ja koor dinat sioon on joo bes ole kus häi ri tud. Vees uju mi seks on va ja saavu ta da rütm li has lii gu tus te ja hin ga mis lii gu tus te va hel. Kui koor di nat sioon on paigast ära, ei lii gu ini me ne rütmis ning võib va lel ajal ehk vee all hin ga ta. Ini me ne tõm bab en da le vett hin ga mis tee des se ja upub ki pur jus pea ga ära, sõltu ma ta sel lest kui hea või halb uju ja ta on. juuni Oodatakse mäles tu si ja ko ge mu si se Suu na vad kü si mu sed Käe so le vad kü si mu sed on mõel dud eel kõi ge abis tamaks põl lu ma jan dus re formi ga seo tud isik li ke mä lestus te ja ko ge mus te kir ja pane kul. Ei mak sa mu ret se da, kui mõ ne kü si mu se koh ta teavet na pib sel le osa võib rahu mee li va he le jät ta. Kir ju ta da võib sel lest ki, mida ot se selt kü si tud ei ole, kuid mi da pea te olu li seks seo ses tee ma ga ja vaa del dava aja jär gu ga li sa da. o Kui das re for mi et te valmis ta ti? Kui kaa sa ti eks per te, siis ke da ning mil mää ral eks perti de soo vi tus te ga ka ar vesta ti? Kas toi mus ava lik ke aru telu sid, kui das neid lä bi vii di? o Kust sai te tea vet ma jandus re for mi de (oman di-, maa- ja põl lu ma jan dus re- Jää kal da le, kui oled al ko ho li pruu ki nud Kui näed up pu mi soh tu sat tu nud ini mest Up pu mi soh tu sat tu nud ini mest mär ga tes he lis ta kõi ge pealt hä daa bi numb rile 112 ja kut su abi. See jä rele võid ise te gut se da, kui tun ned, et oled sel leks suute li ne. Pea mee les, sa võid osa ta põ hi võt teid, õn ne tus se sattu nud ini me se veest päästmi seks, kuid ära unus ta- sinu en da tur va li sus en ne kõike! Abis ta kan na ta nut veest kui ve si on pii sa valt ma dal ja si nu ja lad ula tu vad põh ja. Kui su ja lad põh ja ei ula tu, võid up pu da koos kan na tanu ga. Sur ma hir mus ini me sel on us ku ma tu jõud ning ta üritab haa ra ta kõi gest, mis tema haar deu la tus se sa tub. Veen du et si nu ja pääs teta va va he le jääks ala ti mõni vee peal pü siv ese, mil le kül ge up puv ini me ne saaks klam mer du da. Sel leks võib ol la puu oks, aer, laua jupp või vi sa ta tal le nöö ri ots. Ära mi ne vet te pääst ma kui vool, hoo vus või peh me põ hi tee vad vees lii ku mi se oht li kuks TEIST ABIS TA DES TA GA ES MALT EN DA OHU TUS! Ei mar Täht ve tel pääs teinst ruk tor

11 juuni o ses põl lu ma jan dus re for mi ga form) koh ta? Kas se da oli Teie jaoks pii sa valt? Mil li sed olid teie oo tu sed ja kar tu sed seo ses re for mide ga? Mil li sed neist täi tusid? o Kui das oli te en di se majan di ga seo tud? Mis ma jand see oli? Mis sai ma jan dist põl lu majan dus re for mi käi gus? Mil li seid ee li seid ja soo dustu si ka su ta sid uued moo dusta ta vad ühis tud va ra eras tami sel? Kui das ja ga ti en di se ma jandi va ra (toot mis hoo ned, masi nad, sead med jne)? Mee nu ta ge mõn da eras tami se /äras ta mi se ga seo tud olu kor da. o Mil li ne osa ma jan di varast mää ra ti Ees ti Va ba rii gi oman dis se? Mis on sel lest osast (asutu sed, hoo ned, kui ven dusja vih mu tus süs tee mid jne) nüüd seks saa nud? Mis sai ma jan di võl ga dest ja muu dest va ra lis test kohus tus test? Kui das kor ral da ti ühis majan di osa mak sud ja akt siad teis tes or ga ni sat sioo ni des? o Kui das mõ ju tas põl lu majan dus re form ta lu de ra jamist? Mil li sed olid eri ne vu sed varem ra ja tud ja põl lu ma jandus re for mi käi gus loo da vate ta lu de va hel (en di sed taluo ma ni kud, en di sed ma jandi töö ta jad, ee li sed maa ressur si ja toot mis va hen di te jaga mi sel jne)? o Kui das ta gas ta ti ühis tatud va ra? Mil le alu sel mää ra ti ja kuidas kom pen see ri ti ühis tatud va ra? Mil li ne oli as jaa ja mi ne? Milli ne oli ma jan di juh ti de ja refor mi ko mis jo ni suh tu mi ne kom pen sat sioo ni taot le jates se? o Mi da ar ves ta ti tööo sa ku kind laks mää ra mi sel? Kui das oma tööo sa ku rea lisee ri si te? o Mi da ar va te põl lu ma jandus re for mist ja rii gi te ge vusest sel le lä bi vii mi sel? Kui das on põl lu ma jan dusre for mi lä bi vii mi ne sel li sel ku jul en nast õi gus ta tud? Mida oleks või nud te ha tei si ti? Ees ti Põl lu ma jan dus muu seu m KIHNU RAHVAMAJA võtab tööle PERENAISE TÖÖ KIR JEL DUS: * hoo ne ko ris ta mi ne ja hool da mi ne * territooriumi koristamine * te ge le mi ne ma ja ka su ta ja te, esi ne ja te ja kü la lis te ga * kaasaaitamine kultuuri- ja sporditegevuste korraldamisel * ettenägematute ühekordsete ülesannete täitmine PA KU ME: * 0,8 koor mu se ga tööd graa fi ku alu sel * põ ne vat ja vas tu tus ri kast tööd * töö ta su val la pal ga mää ra de alu sel NÕU DED: * kor da ja puh tust hin dav * kohusetundlik * valmis koostööle * nõus töö ta ma õh tu- ja öö tun di del * hea pin ge ta lu vu se ga ning op ti mist li ku el lu suh tu mi se ga EELISED: * ar vu ti ka su ta mi se os kus * kul tuu ri rin gi dest ja üri tus test osa võtt või juh ti mi ne * ju hi lu ba de ja sõi du ki oma mi ne ESI TA DA: * kirjalik avaldus * elu loo kir jel dus * kan di daa di soo vil muud do ku men did Nõu ta vad do ku men did esi ta da hil je malt 10. juu niks 2011.a aad res sil Kih nu rah va ma ja, Li na kü la kü la, Kih nu vald, Pär nu maa mär gu sõ na ga Rah va ma ja pe re nai ne või e-mai li le rah va ma nu.ee. Täp sem in fo te le fo nil KIHNU RAHVAMAJA võtab tööle HUVITEGEVUSE KORRALDAJA KIRJELDUS: * kultuuri- ja spordiürituste korraldamine * hu vi rin gi de töö kor ral da mi ne ja juh ti mi ne * pro jek ti de kir ju ta mi ne * ko du le he kül je hal da mi ne * üri tus te ja te ge vus te rek laa mi mi ne PAKUME: * 1,0 koormusega tööd (pal ga va he mik ) * mit me külg set tööd ja ene se teos tus - võimalusi NÕUDED: * kul tuu ri ha ri dus või kul tuu ria la ne töö ko ge mus * spor di ga te ge le mi se või spor di te ge vus te korraldamise kogemus * Kih nu kul tuu ri tund mi ne ja sel lest hu vi tu mi ne * meeskonnatöö valmidus * ko hu se tund lik ja ava tud suht le mi ne * hea pin ge ta lu vus ning op ti mist lik el lu suh tu mine ESI TA DA: * kirjalik avaldus * elu loo kir jel dus * ha ri dust või/ja kut se nõue te le vas ta vust tõen da vad do ku men did * kan di daa di soo vil muud do ku men did Nõu ta vad do ku men did esi ta da hil je malt 15. juu niks 2011.a. aadressil Kihnu Rahvamaja, Li na kü la kü la, Kih nu vald, Pär nu maa mär gu sõ na ga Rah va ma ja hu vi te ge vu se kor ral da ja või e-mai li le rah va ma nu.ee. Täp sem in fo te le fo nil

12 Õnnitleme! 5. mail sün dis Mere Marju ja Võsu Mareki perre poeg Derek Nazarov! Juunikuu sün ni päe va lap sed 3. juu ni. Salme Tamson (Sas si) juu ni Tai mot Pii sang (Ta pu) juu ni Sal me Mih hai lo va (Tam mela) 78 August Vesik (Naa da) juu ni Eduard-Ha rald Ha vik (Jaa ni) juu ni Anatoli Uzikov (Mar di Jaa ni) juu ni Jaan Vah kel (Ka ja) juu ni El mar Rand ma (Sa lu) juu ni Jaan Kös ter (Jär sumäe) 90 Evi-Mi ral da Teh vand (Me rimetsa) juu ni Tõ nu Jaak sa lu (Tu madu) 55 Müüa uued KA LA VÕR GUD. Sil ma suu rus 27, 30 mm, kõr gus 1,70 m, pik kus 80 m. ABA RAD 35 mm, kõr gus 1,40 m, 50 m pi kad. Hind 6 eu rot. Saa da me pos ti ga. Tel kut sub kõi ki RAH VA MUU SI KA- ÕH TA TÕ LÕ! Tä nä ve sui uõ ta mõ kõi ki egä nel jä bä õh ta ka hek sast Met sa maa ta lu sõ pil li mäng mä, laul ma ning taents ma. Pil li me hed Kih nust ning mõ nõ kor ra tu lad pil li mäng mä kua sõb rad mae sõ malt. Võ ta pill juu rõ ning tu lõ kua ko go mäng mä! Ri hal ond ua ta mi sõ ning müü mä jaoks väl lä pan dud Kih nu te kid ning ta ga kamb ris Kih nu Kau ba Ma ja! Esi me ne rah va muu si kaõh ta läks vä gä iäs te kor da, ai teh kõi kõ lõ, kis ko ha lõ tu lid! Et te jõ lus õh ta oli. Ku ra ga Ma ri

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti

Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti Hiina traditsiooni järgi on väärtuslik teekingitus parim viis oluliste sündmuste puhul õnnitlemiseks. On sul vahel olnud rasle leida õiget komplimenti? Enam ei pea otsima, Espechal on neid valikus mitmeid!

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Microsoft Word - hctallinn_teams_schedule_thc16.docx

Microsoft Word - hctallinn_teams_schedule_thc16.docx HC Tallinna võistkonnad, ajakava ja treenerid Tallinn Handball Cup 2016 (alustades tüdrukutest ja vanematest vanustest): TÜDRUKUD: 2003 Tüdrukud - HC Tallinn Treener: Mari Helstein 50 59 603 13:00 HC Tallinn

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start..8 : Race ( ) started at :: Start BMW M E Samsonas Motorsport :. 8.98..8. Ligur Racing :.9.9.9 8... Opel Ascona Vändra TSK :9.8.8 :.8 8..8 9.9 :.9..8.9 8.99 8.9 BMW 8IS :.9..99.. :8.8

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Taaler Antiik & Vanavara

Taaler Antiik & Vanavara Taaler Antiik & Vanavara Taaler Antiik & Vanavara Mà à BEL Nimi Hind Pisipilt Kirjeldus 2 VANA LITOGRAAFIAT REVAL JA NARVA 2309 325.00 Mõõtudelt 20X40cm Art.nr. ART DECO Sà à GILAUD JA Nà UDEKAPP 409

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719 Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) 13.-14.03.2019, Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre 02.03.2006 Tartu SS Kalev 8,69 719 2 Kert Alekand 29.06.2007 TÜ ASK 8,90 662 3 Hardi

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND

ÜLERIIGILISE TÖÖÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND ÜLERIIGILISE KÄSITÖÖ, KODUNDUSE JA TEHNOLOOGIAÕPETUSE ÕPILASKONKURSI JUHEND 2014/2015. õ.-a. 17. aprillil 2015.a. korraldab Tallinna Ülikooli Tööõpetuse kond üldhariduskoolide õpilastele üleriigilise käsitöö-,

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Postimees A valdat ud kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle

Postimees A valdat ud kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle A valdat ud 29.08.2015 kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle nädala keskel avastas keskkonnaameti töötaja Pärnus Hirve tänava lõppu

Rohkem

DIPLOM Kohila Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Markus Kala osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2016 eelvõistluse II etapil ja saavutas 4555 punktiga Rap

DIPLOM Kohila Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Markus Kala osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2016 eelvõistluse II etapil ja saavutas 4555 punktiga Rap Kohila Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Markus Kala ja saavutas 4555 punktiga Raplamaa koolide 1. koha. Märjamaa Gümnaasiumi 3.a klassi õpilane Gerda Rebane ja saavutas 4053 punktiga Raplamaa koolide 2.

Rohkem

loeng2

loeng2 Automaadid, keeled, translaatorid Kompilaatori struktuur Leksiline analüüs Regulaaravaldised Leksiline analüüs Süntaks analüüs Semantiline analüüs Analüüs Masinkoodi genereerimine Teisendamine (opt, registrid)

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise

Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimise Kasutusjuhend Dragon Winch vintsile DWM, DWH, DWT seeria Sisukord Üldised ohutusnõuded... 3 Vintsimise ohutusnõuded... 3 Kasulik teada... 4 Vintsimisel on hea teada... 5 Vintsi hooldus... 6 Garantii...

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 26 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Ülistus 1/3 08:30 Kohtumine Messiaga: Marion Wells 08:40 Ärka!: Võrratu Jumala armastus 09:00 Danny Silk - Austuse kultuur:

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem