untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia Lilles ja Epp Karjam. Nende esimeseks õpetajaks on Evi Tõeväli. Kokku õpib Kihnu koolis sel aastal 34 õpilast. Lasteaia vanema rühma lastel (Ander Madissoo, Jete Vesik, Lennart Laos, Ann Karjam, Anett Havik) tuleb veel aasta oma uutest aabitsatest tähti õppida ja oodata, mil nemad koolipinki istuda saavad. Fo tod: Silvia Soide

2 september september Jook su maas ti ku le sün dis Kihnu Män nä kä bä ma ra to n Esi me ne Kih nu Män näkä bä ma ra ton ku ju nes tõ si seks ja üht la si meeleo lu kaks spor di sündmu seks, mi da 163 osale jat rõõ mu ga nau ti sid. Har ras tuss port la sed võtsid esi mest kor da Kih nu saarel toi mu nud ma ra to ni ko he omaks: täis pi kal ehk 42 ki lomeet ri pik ku sel ma ra to nil star tis 71 ja 21-ki lo meet ri sel pool ma ra to nil 92 võist le jat. Ka las te jook sud olid vä ga po pu laar sed, neist võt tis osa 60 last. Kaks His paa niast pä rit osa le jat and sid spor disünd mu se le rah vus va he li se mõõ du. En ne võist lust hak kas stardi pai gas sil ma ele vus ja rõõmus meel, mis sai hoo gu juur de, kui pä rast soo jendus har ju tu si õpe tas Vee ra jook su sõp ra de le kih nu tantsu sam me. Pä rast fi ni šee rimist olid sport la sed hea tuju li sed ja kiit sid üks meel selt kõi ke: va hel dus ri kast ra da, mõ nu sat il ma, ma ra to ni korral dust, loo dust ja to re daid ra jaäär seid kaa sae la jaid. Esi me se Kih nu Män nä kä bä ma ra to ni võit ja (aeg ) Al lan-pee ter Jaas ka üt les, et või du tõi tal le stabiil ne tem po, mi da ta al gusest lõ pu ni hoi da suu tis. Tä na oli mi nu jaoks ideaalne päev ning ra da oli tipptopp tu li ära, mis plaa ni tud oli, võt tis või du mees Kih nu ma ra to ni vä ga tõ si selt. Pool ma ra to ni (21 km) kiireim mees As ko Kuu salu (aeg ) rää kis, et te ma ees märk oli tul la Kihnut nau ti ma ja vee ta pe re ga üks mõ nus nä da la lõpp, kuid ül la tus li kult sai ta boo nu sena või du. Mee leo lu oli häs ti mõ nus ja ra da va hel dus ri kas, nii hea oli joos ta ning ümb rust nau ti da, jäi Kuu sa lu päe vaga ra hu le. Har ju maalt pä rit me he sõ nul li sa sid vürt si ra ja ää res kaa sa ela nud rahva riie tes Kih nu nai sed. Nais te pa rim ja ül dar ves tuse viies Kla ri ka Kuusk (aeg ) kii tis sa mu ti ra da, ain saks ras keks ko haks oli len nu jaa ma lõik, kus tuul tah tis ra jalt ära pu huda. Jõu du an dis see, et iga ma ja juu res oli kaa sae la jaid, kes plak su ta sid ja häid soove hüüd sid, rää kis ta. Igal aas tal um bes küm nel ma rato nil osa le va nai se sõ nul oli joo gi koh ti pii sa valt ja toit lustus punk ti des lai va lik jõu du and vaid söö ke- joo ke. Vär vi kam võist le ja luu le taja Cont ra ehk Mar gus Kon nula vis kas en ne võist lust kõhtu pat su ta des nal ja, et te mal on õl le ja ka la vorm. Tu ju on lõ bus, aga tun ne on sel li ne, et joos ta küll ei viit siks, rääkis ta võ ru mur ra kus, na gu ik ka. Ta li sas, et on se da tun net va rem gi ko ge nud ja teab, et see lä heb star di pauku kuul des ko he üle. Te ge likult on kir ja mees vä ga agar ma ra too nor: on sel aas tal osa le nud ko gu ni 17 ma ra tonil ning te ma ees märk on 20 täis saa da. Mi nu plaan on Kih nu ma ra to ni lõd ve malt võt ta ja tu le must te ge ma ei lä he, olen roh kem õl le ja ka la peal väl jas, mi da Kihnus pa ku takse, rää kis Cont ra. Kõ va tu lemus on te ma jaoks aeg al la nel ja tun ni, paar kor da on see tä na vu õn nes tu nud ning paa ri kuu pä rast on tal plaanis joos ta taas üks kõ vem ma ra ton. Män nä kä bä ma rato ni lõ pe tas Cont ra 60. tu lemu se ga, joos tes vei di üle viie tun ni. Kih nu val la va nem Ing var Saa re pi das lust li ku ava kõne, öel des, et veel eel mi sel päe val ei us ku nud kee gi, et ma ra ton üld se õn nes tub. Kui lae va pealt he lis ta ti ja öel di, et tu li jad joo vad vett, mit te õlut, ning need on gi pä ris jooks jad, siis oli kindel, et tu leb kõ va spor di pidu, üt les ta. Saa re rää kis, et kihn la sed saa vad oma saa rel joos ta ai nult pi me das, sest val gel ajal sõi dab ik ka keegi moo tor rat ta ga kõr val ja pa kub küü ti. Eri ne vu se na tõi ta väl ja, et kui mu jal ai ta vad jooks jaid ees lip pa vad jä nesed, siis Kih nus võib loo ta, et in nus ta ja teks on ta ga ajavad koe rad. Kihn la sed pa nid ma ra to nile väl ja kuue liik me li se ühisvõist kon na, ku hu kuu lu sid Ja na Ruu bel, Jan ne Na za rov, Aleks Kar jam, Ing var Saa re, Teet San del ja Al lar Kös ter. Nii hea tun ne on, kii tis Ja na, vaa ta ma ta oma rak kus kan da de le. Jan ne li sas, et jook sis oma eta pi pal ju kii re ma aja ga, kui loot nud oli ja võist kond tervi ku na sai poo le tun ni ja gu pa re ma tu le mu se, kui en ne võist lust ar va ti. Nai sed leidsid, et ju ba oma mees kon na väl ja pa ne mi ne oli tub li tu lemus, mi da on või ma lus järgmi sel aas tal kor ra ta ja ehk mi tu gi võist kon da väl ja panna. Kihn la si osa les võist lus tel kok ku 10, li saks tea te meeskon na le jook sis ma ra to ni Elii se Umb ja pool ma ra to ni Bir git Saa re, Al den Jõ gi suu (6. aeg) ning Maar ja lii sa Umb (üldarvestuses 10. ja nais te ar ves tu ses 2. koht). To re, et Kih nu meid siin nii vii si vas tu võ tab ja meele la hu tu se ga seo tud sportlik ke üri tu si toi mub sel listes koh ta des, rää kis jooksu ring kon na tun tuim ni mi, en di ne pro fis port la ne Ain- Alar Ju han son en ne võistlust. Kui gi te da ni me ta ti fa vorii di na, üt les ta ise, et võitmi ne ei ole ees märk, vaid ta plaa nib te ha kaks ilu sat rin gi üm ber Kih nu ja lõ pe ta da sirge sel ja ga. Sa ma po si tiiv ne ja ra hul oli ta ka pä rast võist lust, mil ta kuuen da na fi ni ši joo ne ületas. Ei ole pa ri mat vii si saare tund maõp pi mi se le, kui sel le le kaks tii ru pea le te ha, üt les ta. Ma ta han too ni tada, et see on vä ga to re, kui ko ha lik rah vas su ava sü li vas tu võ tab, kii tis jooksja. Pool ma ra to nil osa le nud abie lu paar Jaak ja Maia Ki vimäe said kih nu tant su sammu dest nii võrd ins pi ratsioo ni, et üle ta sid fi ni ši joone tant si des. Vä ga äge, ilus saar, lah ke rah vas, rää kis ko gu dis tant si koos jooksnud paar. Kü si mu se le, kas nad lep pisid tei ne tei se jä re leoo ta mi se en ne star ti kok ku, tu li vas tuseks, et ju ba 18 aas tat ta ga si le pi ti kok ku, et käiak se üh te sam mu. Me võt si me rõõmu ga, nau ti si me il ma, rääkis Maia. Jaak li sas, et siin se õhus ti ku pä rast plaa ni tak se saa re le ta ga si tul la. Sel le pä rast nii ra hu li kult jook si me gi, et saa re ga ühes rüt mis ol la, nae ris li gi kolm tun di pool ma ra to ni ra jal ol nud paar. Ain sa tõr va til ga na meepo tis tõi võit ja Al lan-pee ter Jaas ka väl ja jäi ga suh tu mi se öö bi mis ko has, kus keel du ti nei le te ge mast va rast hommi ku söö ki ning vä lis ta tud oli ka see, et jooks jad en dale ise put ru kee da vad. Pal judes maail ma eri ne va tes kohta des en ne ma ra to ni öö majal ol nud mees pol nud sel list mit te vas tu tu le lik ku suh tumist va rem ko ha nud. Ma ra to ni kor ral das MTÜ Tris mi le, sel le Kih nus-poolse le esin da ja le Ma ri Met sa le olid abiks Tar tu klu bi kaas lased, kel lel oli va ra sem ma rato ni kor ral da mi se ko ge mus. Ma ri Met sa sõ nul su jus üritus vä ga häs ti ja ta ga si si de jooks ja telt oli ai nult po si tiivne. Jooks jad olid vai mus tuses, et ra ja ää res oli vah vaid Kih nu mem me sid või et toidu punk tis sai kuul da pil limän gu. Pal jud kiit sid meie saa re ilu sat loo dust, vaateid me re le, nae ra ta vaid inime si ning head kor ral dust. Mõ nel me hel õn nes tus jooksu ajal ise gi tu le tor ni ti pus ära käia, va hen das ta ta ga sisi det. Ma ri ta hab öel da suursuur ai täh Kih nu rah va maja ini mes te le ja teis te le Kihnu va ba taht li ke le ja usub, et järg mi sel aas tal kor ral datakse koos MTÜ-ga Tris mi le üks vä ge v ela mus ma ra to n. Kih nu Män nä kä bä ma rato ni ees märk on tuua Ees ti ma ra to ni jook su el lu va heldust ja ela must, po pu la ri seeri da pi ka maa jook su ja an da kõi gi le hu vi lis te le või ma lus meelt la hu ta da ning pan na en nast proo vi le ela mus mara to nil Kih nus. Li saks pro pagee ri da et te võt mist kui ko gu pe re üri tust, kus on või malus veel en ne koo lia ja al gust pu ha ta, män gi da, rei si da ja spor ti da ning an da kihnlas te le või ma lus tut vus ta da Kih nu saart lä bi ma ra to nijook su. Anu Saa re

3 Kih nu sa da ma turg läks esi me sel su vel hoo ga käi ma Pä rast jaa ni päe va sai ava löö gi Kih nu sa dama turg, mis su ve edene des jär jest rah va roh kemaks kaup le mis ko haks ku junes. Kih nu Le he kü si mus te le vas tab et te võt mi se al ga ta ja abi val la va nem Tai vi Ve sik. Mil li se hin nan gu sa da matu ru te ge vu se le an nad? Hin nang et te võt mi se le on iga ti po si tiiv ne. Tu ru mõ te hak kas peas keer le ma möödu nud aas tal ning oli ajen datud sel lest, et kü la li sed ot sivad su vi ti ala ti saart möö da ka la ja lei ba ta ga. Kaup le misko ha na on sa dam ideaal ne ja kü la li sed on sel le vä ga hästi vas tu võt nud. Head sõ nad pü hi vad vä si mu se nii mõ nigi kord ja sel les suh tes silm ik ka sä rab. Mi nu nä ge mu se ko ha selt peaks ki sa dam ole ma mõ nus ja at rak tiiv ne elu kesk kond, kus li saks ta va pä ras te le pa ku ta va te le sa da ma tee nuste le oleks te ge vust ja head ole mist kõi gi le - nii kü la lis tele kui oma de le. Sa da ma õhkkon nas on te ge li kult mi dagi, mi da täp selt se le ta da ei os ka gi: lä hed hom mi kul, päi ke pais tab, me ri, lui ged, lae vad lah ku vad-saa bu vad, to re dad ini me sed - sel lis tel puh ku del saad aru, kui võrra tus ko has me ela me! Eks Kih nu sa dam va jab eda sia ren da mist. Mil li sed plaa nid val la va lit su sel sa da ma ümb ru se ga on? Sa da maa la aren dus on kind las ti üks val la prio ri tee tidest - sü gi sel jõuab lii ni le uus laev, val mi vad teed ja tä nava val gus tus, järg mi sel aastal peaks val mi ma las te mänguat rakt sioon, tu le vi kus peaks li san du ma koh vik, osa val la kaist oo tab re no vee rimist - te ge mist on kül la ga. Tu ris mi sei su ko halt sa dam on saa re me re vä rav, kü la li se vas tu võt ja ja ärasaat ja ja see lä bi vä ga olu li ne Fo to: Taivi Vesik te gur kü las tu se la mu se ku june mi sel. Kui das mõ ju tas et te võtmist sel lel su vel nii heit lik ilm? Ilm eri ti ei mõ ju ta nud, vihma sa das tu ru nä da la lõp pudel vist ai nult paa ril kor ral ja se da gi hoo ti. Roh kem oli tuult, nii et mõ nel gi kor ral oli kaup len nus, aga kok ku võttes oli ilus su vi! Kes olid ost ja teks? Ost ja teks on sel lel aas tal ol nud ik ka põ hi li selt kü la lised, omad ka, aga roh kem nii sa ma uu dis ta mas, kuid kihn las test pü sik lien tuur ku ju nes väl ja. Oma et te võtlus ko ge mu sest võin öel da, et iga et te võt mi ne va jab sisse töö ta mi seks ae ga, see tõt tu olen kin del, et järg mi sel aastal on roh kem nii kaup le jaid kui ost le jaid. Mil list kau pa kõi ge enam nõu ti? Nõud lus ko ha li ku lei vaja saia jä re le on nii suur, et tu rul kau bit se jad se da nii pal ju pak ku da ei jõud nud ki, kui oli soo vi jaid. Siit üles kutse ju ba järg mi seks aas taks - roh kem lei ba ja lei va küp seta jaid! Ül la tas see, et vä ga nõutud kau baks ku ju ne sid saiake sed ja pi ru kad. Aga müü di nii suit su kui kui va ta tud ka la, eri ne vaid ma ri nee ri tud ka latoo teid, maa si kaid, vaa rikaid, kirs se, värs ket por gandit, her neid, kar tu lit, iga sugu seid küp se ti si - kõi ke üles lu ge da ei jõua gi. Müü di ka pi sut toe ka mat kõ hu täi det - pee nest lin na toi dust wra pist sai Kih nus näi teks rapp või raepp, mi da pa ku ti ka la täi dise ga. Bur ge rid ko du kot le ti ga Kih nu veis ja Kih nu si ga te ki ta sid ele vust ja tõm basid suu mui ge le. :) Müü di ka kä si tööd, pu nu tud kor ve jm. Kel vä he gi ta het ja või malust te gut se da, siis su ve turg an nab kihn las te le li sa ra ha tee ni mi se või ma lu se: võ ta ai nult kät te ja toi me ta. Loodan, et järg mi sel su vel on neid hak ka jaid roh kem. Kihnu on Pär nu maa at rak tiivseim kü las tus-siht koht, koos tu ris mi vald kon da aren dades, tee nu seid mit me ke sista des ja kü la lis lah kust pakku des ku ju neb ki kü las ta jal ter vik lik ja meel div ela mus. Kas su ve tur gu võib oo data ka järg mi sel aas tal? Järg mi sel aas tal kind lasti uue hoo ga ja ko ge mu se võr ra rik ka malt! Prae gu olen veen du nud, et Kih nu pu hul on mõist lik vä li turg, mitte kin ni ne tu ru hoo ne, mi da september me prae gu sa da maa la es kiisis ole me plaa ni nud. Võik sid ol la ka tu se ja kaits va sei na ga vä li le tid, mis on ka vi suaalselt at rak tiiv sem. Kü las ta jate mõt tes on pa rim aeg siis ki nä da lõpp ree dest pü ha päeva ni, juu li kuus võib-ol la ka nel ja päev. Tä nu sõ nad AS Saar te Lii nide le ja Jaa nu se le, kes pak kus väl ja ko ha te gut se mi seks. Tä nu sõ nad Sir je le, Ree dale ja Sil vi le! Tä nu sõ nad Kihnu Val la va lit su se le, kes sel lel aas tal mak sab maa ka su tami se eest ren di ku lu. Mi nu kõi ge suu rem tä nu lä heb nen de le tub li de le kihnlas te le, kes sel lel hooa jal tu rul oma kau pa pak ku sid: Saar de Hel je, Tõ ni se Ene, Lo hu An ne li, Pär na mäe He li, Ur ga El ly, Tam me ki vi Eve li, Ran na met sa Käth lin, Uus ta lu Tal vi, Le pi ku Me ri ke, Lu miste Il le, Ku ra ga pe re, Haa vamet sa Hel gi, Tõn ni Kus ti, Se pa Mee lis. Kes oli väl jas roh kem, kes vä hem, aga po le just liht ne är ga ta igal nä da lava he tu sel hom mi kul kell 5, et saia- või pi ru ka tai nas kerki ma või ka lad suit su pan na ja sel leks kõi geks lei da ae ga teis te töö de-te ge mis te kõrvalt. Oo tan teid ja uu si tu lijaid jäl le järg mi sel aas tal Kihnu sa da ma tu rul! september Kih nu kie le laa gõr Nur mõot sal Kih nu kie le laa gõr toimus ee nä kuu pää vä. Lap sõd vii di bus si ga Iä de mies te le, Nurmõot sa lõ kus uõ tas mei ti Sa ra bu Sil vi, kel le ko do sie ond. Mei ti oli küm me Kih nu Kuõ li õpi last tee sest seitsmen dä klas si ni: En gel, Ma dis, Het tel, Tai mar, Kä rolin, Ras mus, Pil le riin, Raimond, Ind rek ning Kai sa. Mei ti ka man da sid Kih nu kuõ li õpõ ta jad Evi ning Külli. Laag ri koht oli sel le pä räst Iä de mies tel, et sua ja rohkõm tiä dä mei te su gu las kielest lii vi kie lest. Liiv la sõd ju ise elä sid siäl kan tis en ne mä ning kihn la sõd käö sid eluaa pae lu puae tõ ga Iä de mies tel. Kui meie Nur mõot sa lõ jõud si mõ juõ sis mei te le vas ta suur koer Bos sõ, tä mäst sai üsäot sõ kõi kõ lem mik. Siis tu lid Sil vi ning Mar gus, kis si mei ti et te ke nä däst vas ta võt sid. Margus õpõ tas pois sa ning kua tüd ri kä õn gõ ga tii gist ka lu püüd mä. Siäl oli et te jõ lus ol la, õuõ oli suur ning vihma sõ jõl ma ga oli iä suu rõ tel gä al la jõs tu ning jut tu aa da. Esi me se pää vä õh ta muud ei jõ vass, kui pan di tel gäd üles ning män ge ti nips ki si. Mõ nõl läks 10 ta sõt lu di naga, tes tel võt tis te rä roh kõm ae ga. Üsä pa di na tõ ga ei õn nõs tuss kel le gil lä bi suaja. Ju tu lõb viel ar ju ta pissik si ki vä Kih nus võt ta küll! Umi ku olid kõik ju ba enämvä häm väl lä puh kan ning oli mõ val mis oma kü lä li segä riäk mä. Mei te le käüs liiv las tõst ning lii vi kie lest riäk mäs tiäd lä seär rä Karl Pa ju salu, kis si ju tus tas nen de inimes test kuõ li tun ni ja gu. Iä de mies te ju tä mä ko do nõ koht kua, tä mä eit eläb ük si puaer küm men ki lu mie tert Sil vist ie mäl. Tä mä riä kis kua sel lest, ku das kihn la sõd en ne mä Iä de mes tel met sä te ge mes ning ka la püüd mes käö sid. Üks va na Iä de mies te mies riäkn mei te esi va nõ matõ koh ta se dä si: Oma toidu poo lis ol li li gi, nä dal ja kaks nä da lat, mis nad sii ol li. Suur pikk puu kast ol li rii ot sa pääl ris ti, ku tul lid. Sääl ol lid le vad ja kõr vatsed, kui va ka lad ja li ha. Ül geli ha ma`i tää, kas nad se da li gi tõid. Sii nad kiit sid omal suu ja toi tu ka ja. Suk ki ol li neil ik ka pai lu li gi, ja la rä tiku si ne mad es kan na. Päe va met sas ol lid ül genah ka past lad ja las, aga naised nii ku õh ta tul lid, ko he niid ja la nud ära ja kol lat sed par gis nah ka past lad pu naste pael de ga ja val ged roo side ga su kad jal ga. Su ka vardad ol lid kah nais tel ik ki li gi, ik ki ku du sid suk ki ja kin du. Lah ked ol lid nad küll. Siit sai va hel Kih nu käi tu, na gu vas ta kü las ta ma või. Nii vasta tu le li kud ol lid, ku paat ran da sai, nai sed tul lid joostes: Sak sad tul lid! Sak sad tul lid! Meil ol lid sis teist muu di rii ded. Viel te gi me vik to rii ni ning mõt lõ si mõ rüh mes väl lä lü hük si kih nu kiel si näe dendi si. Piä le lõo nat viis Margus mei ti pua di ga juõ ma piä le oo ma, ve si oli kõ li sõ ja külm, aga sae mõ ik ka oo misõ kor ra kir ja. Kui ran dõs oli mõ, tu li kua puaer piis ka vih ma, aga õh ta ak kas viksist sa dõ ma. Õh ta mäng si me oma näeden did ühe tee se le tel gä all ede. Kõik olid nied la hendan nal ja ga. Nä gi me Pa ra ma si pa lasi Ke vä dest, lu gu res to ranis käü mi sest ning sel lest, ku das kur gil kurk ai gõs jäi. Õh ta ies te gi me viel muasti ku män gü. Sie käüs se däsi, et kih nu kiel sed sa la kirjad tu li ää la hen da ning täütä egä su gu si üle san dõ si. Õh ta en ne sau na läks viel siok sõks kur ni la hen guks, et suas kid enäm ää lõ põ tõt. Vii me päe oli väl lä sõedu päe. Käö si me Ee näs tü me re muu siu mis ning Staijce le ljõn na Lii vi muu siumiss. Muu siu mi kõr võs oli ljõn na rah va nja pu tüe sel si ma ja, siäl imet le si me lät läste tel le te piäl kuõ tud suu ri rä ti ku si ning tae mõ tõst tehtüd vai pu. Nä gi me ää siok sõ au samba, kus oli kir ju tõt Ees timaa, Lat vi ja ning Li vu. Sie ki vi piäks tä nä pää vä ini meste le mie le tu lõ ta ma, et nied kolm rah vast ond lä bi aa luu ti he däst lä bi käün ning iäs te ak ka ma suan. Sae mõ tiä dä,et Staij ce les ond suur jalg pal li kuõel, üsä mjõ tu last mõt lõs sjõnna õep ma min nä. Se dä põ lõ ta ris üel dä gi, et ter ve aa riä gi ti kih nu kie les. Nen de pua ri pää väs se mah tus viel ka la püüd mi se ning noo lõ tao ta mi se võist lus, üe se ne äi re, süe mä te ge mi se ning la va kat mi sõ toim kon dõs olõ mi nõ ning kua na tuk sõ naa sa ma olõ mist. Sio kõst laa gõrt ond ta ris, et lap sõd suaks aru, et omava hel piäks roh kõm kihnu kie les riäk mä ning kellel ko do kua ei riä gi tä, nied said vä hä mält siäl isu täüs riä ki. Mia ar va,et sio kõst as ja ond ta ris, kui meie ta hamõ, et nen de las tõ lap sõd, kis si prae gu kuõ lis õep vad, kua kih nu kielt riä giks. Ju ka tu lõ vas ta kua ko go tul lassõ ning siis ju ba uu dõs kohtõs, näi teks Mu hus või Se tomual, Mul gi mual või suur tumas Võ ru mual. Ai ti ma Nur mõot sa lahkõ pe re rah va lõ, OÜ Lii si-le, kul tuu rip rog ram mi lõ Kih nu Kul tuu ri ruum ning Kih nu Kul tuu ri Ins ti tuu di lõ tä nü tei te le sai laa gõr toi mu da. Kol de Kül li KIH NU VALLAVALITSUSES Võe ti vas tu mää rus Kooli töö ta ja te koos sei su kin nita mi se kord (kät te saa dav Rii gi Tea ta ja vee bi le hel või val la va lit su ses). Kin ni ta ti Jan ne Na za ro vi poolt esi ta tud ha jaa sus tuse prog ram mi a. taotlus voo ru aruan ne pro jek tile Pär na mäe ma ja pi da mi se ka na li sat sioo ni süs tee mi raja mi ne ; Kin ni ta ti Tai mi Vah keli poolt esi ta tud et te võt lustoe tu se lõp pa ruan ne projek ti le Küp se tu sah ju soe tami ne ; Kih nu ma re OÜ le väl jasta ti pro jek tee ri mi se tin gimu sed Ran ni ku (Lem si küla) ela mu ja abi hoo ne rekonst ruee ri mi seks; Kin ni ta ti Sua ru sa da ma ees ki ri. KIH NU VAL LA VO LI KO GUS Toi mus val la aren gu kava pe rioo di ja val la ee lar vest ratee gia muut mi se esi me ne lu ge mi ne; Kih nu Üld ko gu kut su takse kok ku 17. sep temb riks 2015 kell 17:00; Kin ni ta ti val la aas ta esi me ne li saee lar ve; Kih nu val las Lem si külas asu va töö ko ja pe re mehe tus loe ti tu vas ta tuks ja see võe tak se val la val du sesse. (Töö ko ja hõi va mi se menet lus al ga ta ti val la vo li ko gu 17. juu ni 2015 ot su se ga nr 17 ja sel lest an ti Amet li kes Tea daan ne tes tea da 19. juunil Et te näh tud täh ta jal val la le üh te gi vas tu väi det ei lae ku nud). Val la va ne ma pal gaks kinni ta ti 01. sep temb rist eu rot ja val la va ne ma le maks tak se Kih nu tank la raja mi se pro jek ti edu ka juh timi se eest pree miat 1300 eurot.

4 Uel lae val uued soo dus tu sed Uus laev toob kaa sa ka uue rei si ja te veo ees kir ja, mis an nab rei si ja te le sõidu soo dus tu se tin gi musel, et ta on jooks va aas ta 1. jaa nua ri sei su ga Kih nu val la ela ni ke re gist ris. Üks kord kol me aas ta jook sul saab soo dus tust taot le da ka aas ta kes tel. Vas ta valt rei si ja te veo le pin gu le ra ken da takse sõi du pi le ti hind Kihnu val la ela ni ke le ja Kihnu ju rii di lis te le isi ku te le jooks va aas ta 1. jaa nuari sei su ga ela ni ke re gist ri ni me kir ja alu sel ja sõi du ki re gist ree ri mis tun nis tu se esi ta mi sel. Isi kul on õi gus taot leda Kih nu isi ku sõi du pile ti ra ken da mist jooks va aas ta kes tel, s.t pea le 1. jaa nua rit, ai nult üks kord 36 kuu jook sul. Kui isik taot leb Kih nu isi ku sõidu pi le ti ra ken da mist 36 kuu jook sul teist kor da jooks va aas ta kes tel ja ta ei ol nud 1. jaa nua ri sei suga Kih nu val la ela ni ke regist ris, ra ken dub sõi dusoo dus tus tin gi mu sel, et isik on teist kord se taotle mi se aas ta le järg ne va aas ta 1. jaa nua ri sei su ga Kih nu val la ela ni ke re gistris. Ar ves tust Kih nu isi ku sõi du pi le ti te taot le mi se ja ra ken da mi se üle peab ve da ja. Parv lae va lii ni del või malda tak se hin na kir jas toodud rei si ja te sõi du soodus tust isi ku tun nis tu se (ID-kaar di) alu sel. Rei si ja soo dus pi le ti le on õi gus füü si li sel isi kul, kel le eluko haks rah vas ti ku re gistris on mär gi tud Kih nu vald. Hin na kir jas too dud sõi du ki te sõi du soo dustust saab taot le da ve da ja poolt väl jas ta tud sõi du ki soo dus kaar di ja sõi du ki re gist ree ri mis tun nis tu se alu sel. Väl ja võ te rei si ja te veo le pin gust Ka hek san dat koo liaastat alus ta nud Kai sa Laos saa vu tas juu li al gu ses Tal lin nas toi mu nud Ees ti meist ri võist lus tel tu letõr jes por dis Ees ti meist ri tiitli 4x100 meet ri tea te võist luses. Kai sa esin das võist lus tel Pär nu maa kon na nais konda, mis te gut seb Pär nu-jaagu pi tu le tõr je selt si tree ningg ru pis. Ka vas oli ne li võistlu sa la, neist kaks mees kondli kud ja kaks in di vi duaalsed. Mees kond li keks aladeks olid moo tor pum ba ga harg ne mi ne ja 4x100 meetri tea te jooks, mis koos neb ma ja, tõk ke ja poo mi üle tami sest, voo li ku te ühen da misest ning tu le kus tu ti ve da misest. In di vi duaa la la de na on september Kai sa Laos on Ees ti meis ter tu le tõr jes por dis Üles kut se jahimeestele Eel mi sel vee lin nu ja hi hooa jal toi mu nud ebameel di va te va he juhtu mi te tõt tu kut su vad Eesti Or ni to loo giaü hing ja Eesti Ja hi mees te Selts ja hi me hi üles sääst li ku le, sea du si ja ta va sid aus ta va le ja hi pi dami se le 20. au gus til ala nud vee lin nu ja hi hooa jal. Sel leks pea me olu li seks mee nu ta da järg mist: ja hi mees kü tib ala ti säästli kult, ar ves ta des ulu kia surkon da de jät ku suut lik kust. Ja hi me hes ei to hi iial gi vallan du da kirg loo mi tap pa; ja hi mees kü tib just nii palju lin de, kui te mal ja ta ja hikaas las tel va ja ja kõik, mis kü tib, ka su tab ära; ja hi mees ei la se mit te mingil ju hul ulu kit kau ge malt kui va he maa, mil lelt on ta ga tud kin del ta ba mus; en ne lask mist ja hi mees veen dub, et te ge mist on uluki ga, ke da to hib küt ti da; plii haav li te ka su ta mi ne vee lin nu ja hil on kee la tud, sest mür gi ne plii ku ju tab oh tu nii ini me se ter vi se le kui ka kesk kon na le laie malt; kut su me ja hi tu ris mi kor ralda jaid ja ja hi loa väl jas ta jaid üles vä lis tu ris ti de le veenvalt ja ük si kas ja li kult sel gi tama Ees tis vee lin nu ja hil kehti vaid reeg leid (pal jud veelin nu lii gid on kait se all, elektroo ni li sed pei bu tus va hen did on kee la tud jne) ja jäl gi ma nen de täit mist; val ge põsk-lag le le pee takse jah ti kah jus tus koh ta des (oras, värs ke külv või muu), mit te ran nas või kõr re põl lul, Ees ti meist ri võist lus te ka vas konks re de li ga ro ni mi ne ja 100 meet ri ta kis tus ri ba lä bimi ne. Meil oli pal ju au hinna li si koh ti ning tea te võistlu sel sai me kuld me da li, rääkis mees kon na noo rim lii ge Kai sa. Võist kon nas olid veel Sir li Sil ler, Ma ret Kald mäe ja Ane te Si man ja ül dar ves tuses saa vu ta ti 4. koht. Kai sa rää kis, et võ tab tu letõr jes por ti tõ si selt, sest selts kond on to re, saab su vel eri ne va tes koh ta des võist lemas käia ja end sport li kult liigu ta da. La he on võist le mas käia ja ini me sed on nii ägedad, rää kis tüd ruk. Võistlus hooaeg al gas mai lõ pus ja on kest nud ko gu su ve, kuid nüüd seks on võist lu sed lä bi. Kai sa ka vat se järg mi sel aastal har ras tu se ga jät ka ta ja lei da veel gi enam ae ga treeni mi seks. Te ma jaoks po le prob leem, et tren nis peab ta käi ma Pär nu-jaa gu pis Võist lus tel osa les ka Kai sa noo rem õde En gel, kes võistles in di vi duaal selt. Va ba du se väl ja kul toi munud võist lus tel toi mus ka aas ta eliit ko man do de monst rat sioon ehk päästja te üle rii gi li ne jõup roov, kus nel ja liik me li sed pääs te meeskon nad la hen da vad eri nevaid iga päe va ses pääs te töös et te tu le vaid üle san deid. Võist lu sa lad on tu le kahju kus tu ta mi ne, liik lu sa va rii la hen da mi ne, kee miaõn ne tuse lik vi dee ri mi ne ja tu le kahju kõrg hoo nes. Anu Saa re kus lag le kah jus tu si ei te ki ta, sa mu ti ei kü ti ta lag let ala del, mis on lii gi kait seks pii rit letud (suu ro sa lin nua la sid); hall ha ne ko ha lik asur kond on väi ke ja ar vu kus lan guses. Väl ti maks ko ha li ke lindu de lask mist, soo vi ta me hall ha ne jah ti alus ta da hiljem, näi teks ok toob rist. Sääst vat vee lin nu ja hi hooae ga soo vi des, And res Ka la mees Ees ti Or ni to loo giaü hin gu di rek tor Tõ nis Korts Ees ti Ja hi mees te Selt si te gev juht september Fes ti va li mõõ tu pil li-ja kuns ti laa ger Kih nu Pä ri mus kooli eest ve da mi sel toimuv iga su vi ne pil li- ja kuns ti laa ger tõi kok ku to reda selts kon na nii Kih nust kui ka mu jalt. Laa ger toi mus 3.-7 au gus ti ni Li na kü la ranna käm pin gus ja sel le aja sisse mah tus pal ju muu si kat, kuns ti, lau lu, tant su, kul tuu ri ja mui du gi mõis ta lõpp kontsert, mis oli see kord nii võimas, et ei mah tu nud Li na küla ran na hal li ära gi! Su vi sed pil li laag rid said al gu se Ma ni ja saa rel aas tal ning tõid igal aas tal pil li män gu juur de üha rohkem Kih nu lap si ja noo ri. Eel mi sel aas tal tõi me laagri Kih nu üle, et ka mu di lased ja töö ta vad Kih nu noored saak sid sel lest osa võt ta. Ku na see ot sus en nast õi gustas, toi mus laa ger ka sel aastal Kih nus. Osa le jaid oli tä navu 65 ning pil liõ pe ta jaid 10. Li saks veel kor ral da jad, kü lali sed ning muud abi li sed ja an dis ki laa ger väi ke se fes tiva li mõõ du väl ja. Põ hi rõhk oli, na gu ni mi gi üt leb, rah va li kul pil li män gul ja nai vist li kul kuns til, kuid vürt si li sa sid Sv ja ta Vat ra Rus lan, kes lõk keõh tul meeleo lu ka esi ne mi se kor ral das ja oma pe re ga Uk rai na tantse ja män ge õpe tas, las te jooga õpe ta ja Ma ria, kes lap sed lau sa pea peal seis ma pa ni, Ruu du Ma ri, kes kor ral das mõ nu sa me reäär se mat ka, ja Ka sõ Mark, kes Met sa maa kuns ti ga le riist üheks õh tuks ki no saa li te gi. Si re li Eg le kor ral das laag ri ajal las te le põ ne vat ja sport lik ku mee lela hu tust. Suur tä nu kõi gi le õpe ta jate le, laag ri kor ral da ja te le ja abi lis te le, lap se va ne ma te le, AS Kih nu ran na kol lek tii vi le, Kul tuur ka pi ta li le ning Kihnu Kul tuu rip rog ram mi le ja teis te le, kes meie pil li laag ri te kor ral da mist toe ta vad! Kih nu Pä ri mus koo li kol lek tiiv Fo tod: Kuraga Mari

5 Meie mam ma Marta Rand sün dis Kih nu saa rel Sääre kü las An su (Ant so) ta lus 18. ok toob ril aas tal. Va nae ma elas meie kes kel erk sa vai mu ja nak ka va naeru hi mu ga peaae gu 98 aas tat. Mam ma lah kus meie seast 26. au gus til aas tal. Mar ta (ki ri ku ni me ga Mar fa) va ne mad olid Kus tav (ki ri kuni me ga Jus tiin) ja Reet (ki riku ni me ga Ol ga) Oad. Pe rerin gis hüü ti neid ik ka att ning eit, aga Mar tat hak ka sid kõik järg ne vad põlv kon nad kutsu ma mam maks. Mam mal oli viis va ne mat õde: Tiiu oli kõi ge va nem, järg ne sid Me la nie (Mi ku Mann), Ann, Lii si ja Ma ri. Mam mal oli veel kaks noo remat ven da Ku tu (Kus tav) ja Jü ri. Ku tu käis II Maail ma sõ ja lä bi ja jõu dis ta ga si ko ju, Jü ri aga kuk kus sõ ja väe õp pus te kok ku ja oma kor pu se kih nupoi sid (Aa du Kol la, Til li Kol la ja tei sed) mat sid ta Kui bõ ševi sur nuae da. Per re sün dis ka kaks va nemat ven da Da nil ja Mih kel, kuid Da nil huk kus ju ba en ne Mam ma sün di tu le kah jus, Mih kel su ri lap se na lä ka köha kät te. Mam ma isa Kus tav ehi tas koos teis te Kih nu mees te ga september Mee nu ta des meie kal list va na va na va nae ma Mar tat! See pe re pilt on teh tud Ruh nus. Mam ma oma Hää de mees te ko dus si re li te all. lae va, et ki ve ve da da, kuid esi me se rei si ajal käis Esi mene maail ma sõ da ja ve ne lased pa nid Tõs ta maa all laeva põ le ma. Me hed küll pää se sid eluga, kuid rii ded ja as jad jäid lae va. Ku na laev oli ehi ta tud lae nu ga, tu li võlg ta su da, aga ei ol nud enam va ra ega lae va. Pe re pi di sel le ras ke olu kor ra ga hak ka ma saa ma. Oma lap se põl vest ju tus tas mam ma pal ju lu gu sid. Üks lu gu oli ku re kar pi de kor ja misest. Mam ma ju tus tas: Käisin koos õde de ga sü gu sel me reää res ik ka ku re kar pa kor ja mas, mi da ema käus siis ik ka lin nas mas sa ka te le müü mas. Sel lel ajal kas va tasid kõik lin nas ka nu ja muid ko du loo mi. Ja ne mäd ost si sid siis neid kar pa oma ka na dele toi duks, et ka na mu nad siis ik ka tu ge vad olek sid. En ne koo li käis Mam ma mai se maal kar jas. Lii sil (5 aas tat va nem) oli kaup tehtud, kuid ta käis va ra ke vadel veel koo lis ja Mat ra läks Lii si ase mel mand ri le karja. Kar ja maal ro nis Mam ma suu re ki vi ot sa, et kui ma gama jääb, siis ku kub ma ha ja är kab üles. Va ne mad vii sid lap se Tõsta maa le ka heks nä da laks töö le, tal oli sit si rä tik peas, past lad ja las, sel jas hall väike vil la ne jakk ja kih nu kört. Naab ri va naeit oli lap se pä rast mu res, kar tes, et kihnu see li ku ga kas vab kaks Tä na vu tal vel teh tud fo to, mil lel Mam ma õe tü tar Roo si le näita mas oma aas tal teh tud kä si tööd september kõh tu, ku na vär vel oli ik ka üle kõ hu. Küll see aeg tun dus siis te ma le pikk: hom mi kust peale täit sa ük si kar jas ol la, ise gi kar ja koe ra ei ol nud, ja ko ju sai al les 7-8 va hel. Loo ma kari vä ga suur ei ol nud, 5-6 lehma, va si kad ei käi nud veel nii va ra väl jas - olid ki ai nult leh mad ja mul li kad. Lap sel oli pool ki lo meet rit oli minna, hei na maa oli ke set põl du, mets oli kau gel ning hun ti ta ei kart nud. Õde Ann, kes tee nis ka mand ril, käis väi kest õde pü ha päe val vaa ta mas, nii vä ga tah tis Mar ta õe le öelda, et te da vii daks oma ema juur de, aga pi das ik ka kaks nä da lat vas tu. Mam ma käis koo lis ai nult ne li klas si, tal le meel dis ma te maa ti ka, ar vu ta da os kas ta häs ti elu lõ pu ni. Ra ha väär tu se muu tu si elas ta oma elua jal üle vist seit se kor da ja ala ti tu li uues ti õp pida uue ra ha kur si ga ar ves tama. Mam ma mä le tas häs ti pal ju to re daid luu le tu si, jõu lu kinki de lu nas ta mi sel oli te ma esi tu ses ik ka kõi ge pi ke mad sal mid. Ka kee ru li si ja pik ki ki ri kup sal me tea dis ta pal ju peast. Kui mam ma sai 19 aas tat va naks, käis ta lee ris. Pä rast lee ri abiel lus Mar ta en dast ühek sa aas tat va ne ma Peetri ga Rand li ta lust Root si kü last. Kui mam ma oli laps, oli Pee ter käi nud Mar ta va ne ma tel õde del kü las, siis oli mam ma te da ik ka no rinud Rand li här raks. Pee ter oli ta siis sül le võt nud ja öelnud: Ja te ma proua. Nii ka hil jem läks. Noor paar ko lis Rand li le ja per re sün di sid Lin da, Jaan ja Lei da. Ku ni aas ta au gus ti ni ela ti Kih nus Randli ta lus. Kui saks la sed Kih nus koer te ga haa ran guid korral da sid, pei tis pa pa en nast me res ki vi ta ha, sest koe rad vees jäl gi ei võt nud. Sa mal ajal oli Pu naar mee tu le mas ja hirm oli ka Si beris se saat mi se ees. Mam ma rää kis, et hül jes te küt ti miseks püs si saa mi seks as tus pa pa oma kait ses se, aga ve ne võim äh var das kõi ki oma kait se omi Si be ris se saata. Sak sa sõ ja väk ke võt mi se ja Si be ris se saat mi se hir mus põ ge ne ti oma väi ke se õn gepaa di ga, kus peal kolm pe ret, Ruh nu. Seal saks la sed haaran guid ei tei nud. Rand li le jäid Peet ri ema Ti ju (ki ri ku ni me ga Tat ja na) ja õde Liis (Eli sa beth), kel le poeg Da vid põ ge nes Root si ja elas oma elu seal. Ruh nus tu li kõi ke ot sast ala ta, ku na puu dus ma jakraam. Seal sün dis veel üks poeg, kuid kel le le elu päe vi ei an tud ja kes on mae tud Ruhnu sur nuae da. Tei sed lap sed käi sid koo lis Ruh nus. Va nem tü tar Lin da läks pä rast seit set klas si, 14-aasta selt, mand ri le koo li. Noorem tü tar Lei da aga abiel lus Ruh nus. Poeg Jaan oli ka lur ja sel lel ajal oli an ger jas igapäe va ne toi dus. Ruh nus ela ti 28 aas tat, siis ko li ti mand ri le Hää de meeste val da. Ruh nus töö tas Marta kol hoo sis ku ni pen sio ni le mi ne ku ni. Pen sio ni põl ves oli mam ma rah va kuns ti meist ri te koondi ses UKU tea tud-tun tud kui häs ti üht la se ja kor ra li ku töö ga kä si töö meis ter. Kä sitöö te ge mi ne oli mam ma elu sä raks ja jutt kä si tööst haaras te da ala ti. Veel pea 90-aas ta se na ku dus ta oma Hää de meeste kan di ko dus tel ge del ilu sa kih nu te ki. Mam ma rää kis veel palju lu gu sid oma elust, näiteks saa bas te tõr va mi sest, et neid vee pi da vaks muu ta, män na kä ba de kor ja mi sest ja pal ju muud. Neid lu gu sid oli peaae gu sa jan di ja gu. Mam ma loo pa nid kir ja tü tar Lei da ja lap se lap sed Tiia ning Eh tel Väi ke meel de tu le tus mar ju lis te le ja see ne lis te le Käes on to re aeg, mil loo dus pa kub eri ne vaid met saande ja pal jud võ ta vad met sa tee jal ge al la. Igal aas tal on see ka po lit sei le üs na töö roh ke aeg, sest ini me sed ki pu vad met sa ek si ma, ei leia enam ko du teed ning va ja vad po lit sei abi. Ilm selt on ots tar be kas met sa mi ne ku eel üle kor ra ta ja meel de tu le ta da ele men taar sei na näi vad põ hi tõed, mis mõ ni kord mee lest lä he vad: Võ ta kaa sa lae tud mo biil te le fon. Ise gi kui le vi ei ole, saab po lit sei eri va hen di te abil sis se lü li ta tud te le fo ni li gi kaud se asu ko ha väl ja sel gi ta da. Kü las ta en da le ju ba tea da ja tun tud mar ja- ja see ne koh ti. Tea ta lä he das te le, ku hu ja kui kauaks lä hed. Kui elad ük si ja lä he da sed on kau gel, siis an na või ma lu sel naab ri le tea da nii met sa mi ne mi sest kui ka sel lest, et ta ga si jõudsid. Kui pead iga päe va selt tar vi ta ma ra vi meid, võ ta ka need kaa sa. Pa ne sel ga so biv riie tus, mil le ga võid ek si mi se kor ral ka öö üle ela da. Ee lis ta rõi vaid, mi da on maas ti kul ker gem mär ga ta, näi teks he le daid või erk sa vär vi li si. Pa ne tas kus se pähk leid või muud sel list maiust, mis an nab ener giat. Võ ta kaa sa vee pu del, vee kind lalt pa ki tud ti kud, tas kulamp ja vi le (sel le häält on kuul da kau ge ma le kui hüüdeid). Kui oled tões ti ek si nud, he lis ta da numb ril 112 ja tea ta da oma li gi kaud sest asu ko hast. Tea ta mi seks ära jää oo ta ma pi me dat ae ga, kut su abi ko he, kui tun dub, et ise seis valt hak ka ma ei saa. Kui vä he gi või ma lik, siis soo vi ta me met sa min na kel le gagi koos, sest siis on või ma lik üks tei sel sil ma peal hoi da ja kee ru lis tes olu kor da des ühi selt la hen du si ot si da. Mi da pa re mi ni end met sa mi ne kuks et te val mis tad, se da kind lam on, et tur va li selt ka ta ga si jõuad või abi va ja mi se kor ral sind üles lei tak se. Tur va list ja saa gi roh ket met sa ret ke! Politsei- ja Piirivalveamet

6 september Polit sei soo vib kõigile mu re tut koo li teed Po lit sei soo vi tab koo li al gu se s las te ga üle korra ta liik lus reeg lid ning noo re ma tes se klas sides se mi ne ja te ga peami sed jalg si lii ku mi se tee kon nad meel de tu letu seks ka mõ nel kor ral lä bi käia. Tur va li ne koo li tee eel dab lap se va ne ma telt tu ge vat ko du tööd ja sel gi tust ning head koos tööd liik lu ses. Jalg si lii ku mist kah juks au toak nast õpe ta da ei saa, mis tõt tu soo vi ta me va nema tel koos koo li mi ne ja te ga esi mes tel päe va del koo li teekon na ühes koos lä bi käia ja kõik või ma li kud ohu ko had lä bi aru ta da. Au to ju hid pea vad aga ar ves ta ma, et väik seid lap si on liik lu ses ras kem mär ga ta, nad või vad mil le gi var ju jääda ja nad või vad tä he le pa nu ha ju des et tear va ma tult käitu da. Nii tu leks sõi du kii rus lastea su tus te va he tus lä he duses hoi da sel li ne, et va ja dusel saab sõi du ki kii res ti ja ohu tult pea ta da. Kõi gi le täis kas va nud ja lakäi ja te le pa nen aga sü da mele, et nad näi tak sid liik lu ses head ees ku ju, ku na lap sed on var mad suu re ma te käi tumist jäl jen da ma. Soo vi tan koos las te ga meelde tu le ta da ohu tu liik le mise võt ted ning jalg rat ta- ja mo pee di juh ti de le nen de sõidu va hen di te ga liik le mi se reeg leid. Koo lial gu se liik lu se mee lespea: Teed to hib üle ta da selleks et te näh tud ko has ülekäi gu ra jal. Asu last väl jaspool, üle käi gu ra ja puu du misel, üle ta teed või ma li kult näh ta vas ko has. En ne üle käi gu ra ja le või sõidu tee le as tu mist pea tu ja vaa ta es malt va sa ku le, siis pa re ma le ning tee kes kel kind las ti uues ti pa re ma le, veen du maks, et tee üle ta mi september ne on ohu tu. Koo li bus sist ma ha tul les ära üle ta teed en ne, kui buss on lah ku nud. Seis va bus si eest või ta gant on teeü le tami ne vä ga oht lik. Ja la käi ja peab ar ves t a- ma, et au tol ku lub seis ma jää mi seks tun du valt kauem ae ga kui ini me sel. Au toak nast tun dub liiklus hoo pis teist su gu ne kui jalg si lii ku des. See ga tu leb kõik täht sa mad tee kon nad täis kas va nu saa tel lä bi käia ning või ma li ke oh tu de väl timi ne sel geks saa da. Täis kas va nu te hoo letu käi tu mi ne liik lu ses an nab las te le vä ga hal ba ees ku ju. Liik lu ses po le koh ta kii rusta mi se le ega üle mee li ku se le. Jalg ra tas, mo peed või muu liik lus va hend ol gu tehni li selt kor ras ning sõi du ki juh ti mis võt ted ja ohu tu liikle mi se reeg lid sel ged. Politsei- ja Piirivalveamet KIHNU VALLAVOLIKOGU TEATAB Mida saad? Palju uusi tutvusi Hulgaliselt inspiratsiooni Võimaluse testida ja välja mõelda uusi äriideid Kuulda ja küsida juba kogenud ettevõtjailt, kuidas nemad alustasid ja millised on ettevõtjaks olemisel suurimad õppetunnid! Registreeru ja kutsu ka sõbrad registreeruma: ettevotluspaev/registreerimine Lisainfo ettevõtluspäevadest ja ajakava: ettevotluspaev/ Jälgi meid: ettevotluspaevad EAS koostöös BDA Consulting OÜ ning Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega kutsuvad teid Pärnumaa ettevõtluspäevale, mille teemaks on seekord Äri teevad inimesed!. Ettevõtluspäevi rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Pärnumaa ettevõtluspäev toimub 9. septembril kell Hotellis Strand, Jurmala saalis (Tammsaare pst 35, Pärnu). Päevakava: algus lõpp 9:30 10:00 registreerumine ja hommikukohv 10:00 10:15 Ettevõtluspäeva ava- ja tervitussõnad (Pärnu maavanem Kalev Kaljuste) 10:15 10:45 Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, kui partner maakonna ettevõtjale (PEAK juhataja Teet Kurs) 10:45 11:15 ettekanne: Ettevõtlust mõjutavad trendid. (Koolitaja Andro Kullerkupp) 11:15 11:30 ettekanne: Oluline ei ole MIDA sa tead, vaid KEDA sa tead - koostöövõrgustik ja selle tähtsus. (Moderaator Elmo Puidet) 11:30 11:45 Ärikiirkohting. 11:45 12:30 lõuna 12:30 12:50 Ettevõtja lugu: Edelstein OÜ omanik Merle Laidro 12:50 13:10 Ettevõtja lugu: REK Foto OÜ omanik Kristi Kuusmik-Orav 13:10 13:30 Ettevõtja lugu: Auto24Ring juhata Andres Hall 13:30 13:50 Ettevõtjate paneeldiskussioon Äri teevad inimesed! 13:50 14:05 Kohvipaus 14:05 15:05 Töötuba Kuidas leida ja arendada äriideid? (koolitaja Andro Kullerkupp) 15:05 15:40 ettekanne: Enesekindlus ja motivatsioon tee esimene samm! (Elmo Puidet) 15:40 16:00 Lõppsõna ja päeva kokkuvõtted Ettevõtluspäevadel osalejate vahel loosime auhindu Eesti edukate ettevõtjate toodete-teenuste seast! Üritus on tasuta! KIH NU ÜLD KO GU IS TUNG 17. sep temb ril a kell Kih nu rah va ma jas Kihnu valla üldkogu istungi päevakorrapunktid on järgmised: 1. Kihnu valla arengukava , pe rioo di ja Kih nu val la eelarvestrateegia muutmise arutelu ja kooskõlastamine. Ava li kult on do ku men ti de eel nõud kättesaadavad valla kodulehel ja vallamajas (tööpäevadel ). Ettepanekuid eelnõude täiendamiseks võib esi ta da ka kir ja li kult ku ni 14. sep temb ri ni Ettepanekud esitada e-postiga aadressil in nu.ee või pos ti ga Li na kü la kü la, Kih nu vald, 88003, Pär nu maa. 2. In fo. OOTAME TEIE AKTIIVSET OSAVÕTTU!

7 Kauaaeg set õpe ta jat Ee vi Tür ki õnnitlevad sünnipäeval endised õpilased ja kolleegid Sep temb ri sünnipäevalapsed 1. sep tem ber Ai li Tuh ka nen (Uus ma ja) sep tem ber Eevi Türk (Lä his te) sep tem ber Vik tor Mih hai lov (Tam me la) sep tem ber Salme Valm (Lii va) sep tem ber Paul Sepp (Al li ka) 73 En del Me ras (Põl de) sep tem ber Ai var Sutt (Kal la ku) sep tem ber Mihkel Lilles (Too ma) 85 Uus al gus Sep temb ri kuu ga al gab uus koo liaas ta, aga ka li turgi li ne ki ri kuaas ta: rin gi ra tast kul gev aeg jõuab taas oma al gus punk ti pä rast kül viae ga ja vil ja ko ris tust. See nii ni me ta tud ini mes te maa on tih ti nii mõrk jas ja täis va lu, kuid sa mas, näi li ses loo tu se tu ses ka tul vil tõe li se Elu al geid, mi da meie maa sü ga val oma rü pes kan nab. Vil ja ko ris tus on ras ke töö. Kuid maa kin gib oma vil jade na ka hin ge le lei ba ja vei ni, mis ki ri kus li tur gia käi gus ar mu lauks pü hit se tak se. Ar mu laua sa la sus, mi da pü hitse tak se, viib meid isee ne se si se mi se pü ha pai ga sa la dus se ning Kris tus, meie elu leib, tun gib meie saa tus tes se se da ülen da ma. Sep tem ber on tões ti maa jaoks puh ke kuu, mil elus tav tal veu neaeg hak kab näh ta va le il mu ma. Süm bool selt kuulu tab see meie si se mi se mi na uueks saa mist. Sa ma keh tib ka meie üht sus tun de koh ta mit te ai nult inim kon na, vaid ko gu loo du ga. Me ole me te ge li kult nii võrd sar na sed sel lele sep temb ri kui se le mul la le: vor mi nud Tae va sest Isast pildi, kan na me me en das kõi ki oma töö vil ju, kus se gu ne vad nii rõõm ja õn ne tus, nur ju mi sed ja kor da mi ne kud. Kor da mi ne kuks saab pi da da kind la si se da, et Kih nu ki rikust re mon di käi gus lei tud ese med, Evan gee liu mi raa mat ja muu, on nüüd pu has ta tud, kor ras ta tud rah va le näi ta miseks val mis ning oo ta vad oma koh ta Kih nu muu seu mis. Met ro po liit Ste fa nus ja piis kop Alek san der ot si vad ühist ae ga, et saa re le tul la ja need üle an da. On ju see gi mil le gi va na lõpp ning uue al gus. Meie uus vi li võr sub või mest ar mas ta da Ju ma lat ja inime si, sü ven da da suh teid meid ümb rit se va te ga ning te ha se da ko gu sü da mest. Olu li ne on val mi dus te ha ra hus koos tööd Ju ma la auks ning seis ta oma li gi mes te ja end ümb rit se va heao lu eest. Soo vin las te le ja õpe ta ja te le head uut al gust koo lis! Häid al gu si kõi gi le! Jus ti nus Kih nu Ins ti tuut pa kub tüed Iä kih nu kie le ning kul tuu ri sõ põr! Kui otsid uvitavad tüed Kihnus, Manõjas ning Pär nüs, siis võ ta mei te gä ühen dust. Uõ ta mõ sjõnd oma mies kon da, kui vä hä mält üks nen dest punk tõst käüb sio koh ta: sio lõ lä häb kor da kih nu kul tuur, siol ond kõr gõm ari dus, ta had tüe tä mies kon dõs ning mõ tõl da oma piä gä, mões tad pro jek tä kir ju ta ning ja gad raamatupidämist. MÜÜA NAK KE VÕR GUD 5,8. Pik kus 70; kõr gus 1,5 Li na val ge 0,11 mm; Mõõt 28 Tel Oma CV ning aval dus sua da aad res si piä le: Küsü juurõ tillevonõ piält (Sa ra bu Sil vi) või (Ka sõ Mark

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719 Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) 13.-14.03.2019, Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre 02.03.2006 Tartu SS Kalev 8,69 719 2 Kert Alekand 29.06.2007 TÜ ASK 8,90 662 3 Hardi

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start..8 : Race ( ) started at :: Start BMW M E Samsonas Motorsport :. 8.98..8. Ligur Racing :.9.9.9 8... Opel Ascona Vändra TSK :9.8.8 :.8 8..8 9.9 :.9..8.9 8.99 8.9 BMW 8IS :.9..99.. :8.8

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

5L_ELTL_4et.XLSX

5L_ELTL_4et.XLSX BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+9 : # Grade Club Caspar TURU? MK Juhan EERIK PANK? RJK Leola XSANDER SOLBAJA? SK SUMOTORI 0 0 0 Caspar TURU EERIK PANK 00-0:0 Caspar TURU XSANDER SOLBAJA 00-0:0 EERIK PANK XSANDER

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 on tuntuim Lõuna-Itaalia suurkooperatiiv, mis asub Puglia veinipiirkonna keskel Salentos ning tegutseb aastast 1989. 2007, 2009 ja 2014 aastatel sai Vinitalyl parima Itaalia veinimaja tiitli. 2005, 2006

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt PIIKREHVIDEGA KLASSID - CONTINENTAL KARIKATELE Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at ::0 PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 Ahti SEI Eero NÕGENE

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

Lauri Lipp M ,2 km jooks Tulemus Punkte 0:15:48,0 100 Kätekõverdused Istessetõusud KOKKU MTÜ Vigastatud Võitlejate Ühing Tall

Lauri Lipp M ,2 km jooks Tulemus Punkte 0:15:48,0 100 Kätekõverdused Istessetõusud KOKKU MTÜ Vigastatud Võitlejate Ühing Tall Lauri Lipp M 57-61 0:15:48,0 60 63 300 Piret Põldsaar N 42-46 0:13:21,0 106 85 300 Lauri Aasmann M 37-41 0:12:34,0 85 72 300 Marko Tooming M 32-36 0:12:38,0 74 75 300 Joonas Mattias Laur M 17-21 0:11:01,0

Rohkem

Postimees A valdat ud kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle

Postimees A valdat ud kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle A valdat ud 29.08.2015 kell 00:00 Raeküla linnuvaatlustorn reostati õliga (2) Anu Villmann anu.villmann(at)parnupost imees.ee Selle nädala keskel avastas keskkonnaameti töötaja Pärnus Hirve tänava lõppu

Rohkem

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok

Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll ( ) Tallinn nr 26-6/ /2283 Algus: Lõpp: Juhatas: Helena Lepp Protok Avalike teenuste nõukogu koosoleku protokoll (12.03.2019) Tallinn 19.03.2019 nr 26-6/19-0137/2283 Algus: 14.30 Lõpp: 16.10 Juhatas: Helena Lepp Protokollis: Alar Teras ja Helena Kõrge Võtsid osa: Puudusid:

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

ReportS412

ReportS412 Lessentabel opleiding 1GL bi Biologie Ja Ja Nee 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 ckv CKV Ja Ja Nee 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 en Engels Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 fa Frans Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Väike-Maarja Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Kaspar Liivak saavutas 2378 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

(2014 S\365brakesed_II etapp_ xls)

(2014 S\365brakesed_II etapp_ xls) Ujumisvõistlus SÕBRAKESED II etapp 9. veebruar 2014. a. Koidula Gümnaaasiumi ujula, 25m 50 m vabaltujumine 2003.a.sünd. Tütarlapsed 1 Hansalu,Katriin 2003 SK Pringel 34,78 2 Hüüdma,Catlin 2003 Hiiu Hüljes

Rohkem

Slide 1

Slide 1 SA Põhja-Eesti Turism nõukogu koosolek 08. september 2016 Purtse kindluses Karmen Paju juhatuse liige Päevakord: EASi ja SA Põhja-Eesti Turism koostööst, EASi ootused regionaalsetele turismiorganisatsioonidele.

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Result Lists|FINISH

Result Lists|FINISH 11.05.2019, Palivere põhikool Korraldaja - Spordiklubi Palivere, Väino Munskind, Rada: maastik. Ilm: temperatuur +13 kraadi C, tuul 0-2 m/s, pilves, kuiv Ajamõõtmise tehnika ja korraldus: ANTROTSENTER

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

LaaneViruDMV xls

LaaneViruDMV xls LÄÄNE-VIRU MAAKONNA TALVISED "D" vanuseklassi KERGEJÕUSTIKU ESIVÕISTLUSTE P R O T O K O L L TÜDRUKUD 03.märts 2005.a.Rakvere 60 m jooks 1 KRISTINA KASK 3.02.1994 Võsu 8,8 2 PIIA AARIK.1994 Aluvere 9,1

Rohkem