untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu oli lõ bus, to re ja kaasakiskuv, aga kahjuks läheb kii resti mee lest. Heal ju hul jääb neid päevi meenutama päevakohase tekstiga T-särk või Nele- Lii si ja Rol fi võrratu esinemine kirikus. Aga äsja möödunud peopäevad jätavad selle mäletamiseks niisuguse sündmuse, mida sa ei Ing rid Rüüt li ter vi tus Ja kob Hurt püs ti tas omal ajal ees ti rah va et te idee saada suureks vaimult. Tõstamaa rahvalaulik Põlde Liisu (Liisu Orik) on suurepärane näide sellest, kuidas vaene moonakalapski võib vaimult rikkaks kasvada. Tegelikult kandis seda rikkust suurt rahvalaulude varamut juba tema ema. Liisu pä ris ema lau lud, kuid õp pis elu jook sul juurdegi. Nii aitas ta oma pulmalauludega paljusid kohalikke noori õnnelikult abieluranda. Põlde Liisu laule on jäädvustatud juba alates aas ta test ning neid on il mu nud pal ju des rahvaluuleväljaannetes. 40 Liisu laulu, sh 20 pulmalaulu avaldasin ka oma kogumikus Pärnumaa laule ja lugusid (2017). Õnnitlen Tõstamaa rahvast suure lauliku mälestuse jäädvustamise puhul ja tänan kõiki, kes sellele kaasa aitasid! See on igati tunnustust vääriv ettevõtmine. Tahaks loota, et teie eeskuju innustab ini me si Ees ti maa eri pai gus oma kan di suu ri rahvalaulikuid meenutama ja mälestama. Ing rid Rüü tel saa ku na gi unus ta da - sest ta on si nu sil me all ala ti kui sa te mast möödud. See on imeilus mälestuskivi pühendusega meie kohalikule rahvalaulikule LIISU ORI- KULE. Kivi avati pidulikult 11. augustil 2019 kell 12 Tõstamaa rahvamaja juures. Liisu Loomise lau lu laul des sam mus Vo kirat ta lau luan sam bel li ni ku ga kaetud kivi poole. Lauljad moodustasid kaarja rea kivi taha. Kat te ki vilt ee mal da sid lapsed. Seejärel austav tseremoonia algas. Kõigepealt luges Katri ette Ingrid Rüütli õnnitluskirja ning siis rääkis lapselapselapselaps Mar ge Pääs tel Lii su pi kast elust ( ) ja te ge mis test kohalikus seltsielus. Liisu laule on käidud korduvalt salvestamas, et meie esivanemate kultuur säiliks. Koos teise kohaliku lauliku Hendrik Jantsoniga on Liisu käinud Estonia kontserdisaalis esinemas. Lau le õp pis emalt ja teis telt laulikutelt, aga kohandas neid va ja du sel vas ta valt toi mu vale üm ber. Lii su lau lud olid üle s- ehitatud vastulaulmise meetodile ük sik laul ja või ka rühm esitab ühe rea, tei ne rühm vas tab või täien dab mõ tet. Lii su ka sutas ka parmu- ja kammipilli. Laulud olid lõbusad, teravmeelsed ja tujutõstvad. Peamiselt oli Liisu pulmalaulik, aga laulis ka kirikukooris. Üht Liisu pulmalaulu kandis kivi avamistseremoonial ette ka Ai ma Nurm. Ta on osa le nud Liisu eluajal toimunud pulmades. Laul des kan dis Ai ma Lii sule kuu lu nud see li kut ja ka laul ja asend jalg üle põl ve oli oma ne just Liisu esinemistele. Mälestuskivi avamine Liisu Orikule oli möödunud osavallapäevade tähtsündmus ja mis pea mi ne see ki vi jääb aas tateks mee nu ta ma ko du ko ha väärikat naist. Astu sinagi hetkeks ki vi juur de kui juh tud sealt mööduma. QR-koo di ga on või ma lik kuul da ka te da en nast laul mas. Efe li ne

2 august 2019 / nr 7 (250) 2 JUHTKIRI Ei juh tu just iga päev, et mõni tähtis külaline su kodukü last lä bi as tub, aga mõ ned korrad on seda siiski juhtunud. President Meri potsatas helikopteriga nii ootamatult kohale, et suuremaks kraamimiseks ei jõudnud minnagi. Et oleks maasikad vahukoorega mitte vastupidi nõudis ta ja jäi rahule. Rüütlite külaskäigul kaaper das meie njuu fa Sil via här ra presidendi nö ära, võitis riigimehe südame ja turvad olid ise gi pi sut kim pus, et suur koer nen de ame ti üle võt tis. Sel gus, et pre si dent oli ka ise ku na gi sarnast koera pidanud. Seekord oli natuke teisiti. Presidendi külaskäigust kuulda saanud sõbrannad-sõbrad jätsid joonelt linnategemised ning tõttasid saarele, et ulatada sõbrakäsi ja aidata lõunasööki korraldada. Tore seiklus kõigile! Ja ju ba ta tu li gi siuh ti üle vee, ul ja ja sport li ku moe ga. Krap sas kai pea le ning pis tis käe pihku. Edasi sõitsime läbi kü la, et pre si dent saaks ai mu kui pisikesel maaribal siinne elu käib. Tuul oli sel päe val iseäranis halastamatu ja nõnda me koos külarahvaga pildile jäimegi, veidi lennukalt. Kersti vaa tas tõtt nii ini mes te, lammaste kui lehmadega. Mis jäi meel de? Tu gev ja teotahteline käepigistus. Naera tus, mis oli on vä ga soe ja usaldust hoidev. Haritud ja maailma näinud inimesena suurema pildi olemasolu. Äärmine lihtsus suhtlemisel. Mi na loo dan ja ta han, et meie presidendil ei asenduks rahvaga kohtudes naeratus nukraks võbeluseks. Selleks tal le jõu du ja ter vist üle au gustikuise tähistaeva siit tuulte tallermaalt. Ül le Tamm, toi me ta ja Parkimine Pärnus 26 senti päevas, aga kuidas? Laie ne nud Pär nu linn pa kub oma ela ni ke le või ma lust osta 70 eu rot mak sev ühek sa kuu par ki mis kaart, mil le ga võib 1. sep temb rist 31. maini par ki da Pär nu kesk lin nas 26 sen di eest päe vas. Pärnu ja tema osavaldade elanikel on kaks parkimise sooduskaarti. 32 eurost kohaliku elaniku kvartalikaarti on mõttekas kasutada suvel või siis, kui aasta läbi pole parkimiskaarti va ja. Neil, kes aas ta lä bi kesklinnas pargivad, on kasulik osta augusti lõpus üheksa kuu parkimiskaart, selgitas abilinnapea Siim Suur sild. Manija saarekeskusesse oli presidenti oma silmaga kaema tulnud suurem osa külarahvast. Riidal andis veis Milvi aru edusammudest rannaniidu hooldamisel. Just sellel karjamaal sündis tänavu ime. Üle pikkade aastate paljunesid juttselg-kärnkonnad, sest loomad olid niidu mõnusalt paljaks nosinud ja lombis jätkus vett. 32 ja 70 eu rot maks vaid parkimiskaarte saavad osta B-kate goo ria sõi du ki oma ni kud, kes on liiklusregistrisse kantud sõiduki omanikuna, vastuta va ka su ta ja na või ka su ta ja na ja kelle rahvastikuregistrijärgne elu koht on Pär nu linn (koos osavaldadega). Mõlemat soodus kaar ti ka su ta des mak sab aasta aega parkimist 102 eurot ehk su vel 35 ja tal vel 26 sen ti päevas. Era park la tes Pär nu lin na avalike tasuliste parkimisalade perioodikaardid ja üksikpiletid ei keh ti. Linna tasulistel parkimisaladel on parkimine tasuline kesklinnas aasta läbi tööpäeviti kell 8-18 (parkimiskellaga esimene tund ta su ta) ja ran na ra joonis 1. juu nist 31. au gus ti ni iga päev kell (parkimiskellaga esimene pool tundi tasuta). Eraparklate reeglid kehtestavad nen de oma ni kud ja seal võidakse parkimise eest ka laupäeval ja pühapäeval raha küsida. Pärnu elanike sooduskaarte müüb Pärnu Haldusteenused. Ostusoovi võib saata veebiaadressil sed.ee/par ki mis loa-os tutaotlus-2/. Teet Roo saar Pär nu lin na va lit su se mee dia nõu nik TOIMETUS Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Tõhela raamatukogu, Tõs ta maa Toimetaja: Ülle Tamm tel , küljendaja: p 2 raa ma tu ko gu, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Väljaandja: Pärnu Linnavalitsus Tõstamaa osa val la keskus Trükikoda: OÜ Hansaprint Internet: Tiraaž: 450 tk Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil

3 3 (249) nr 7 / 2019 august Võta Tõstamaa rahvamaja kohvikuruumid rendile! Pär nu linn an nab va lik pakku mi sel ka su tus se Tõs ta maa Rah va ma jas (Varb la mnt 3, Tõs ta maa ale vik, Pär nu linn) paik ne vad 50,9 m2 koh vi kuruu mid. Alghind üürimäär (sisaldab kõrvalkulusid) 250 (kakssada viis küm mend) eu rot kuus (ei sisalda käibemaksu) tagatisraha 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Kohvikuruumid on varustatud inventariga ja ruumid on sisustatud, inventari ja ruumide sisustusega saab tutvuda kohapeal. Lisatingimus: pakkuja kohustub pakkumises esitama tegevus ka va, mis peab si sal da ma kavandatava tegevuse kirjeldust, pakkuja eelneva majandustegevuse kirjeldust, kavandatavate investeeringute suurust ja olulisi tähtaegu. Pärnu Linnavalitsuse 26. augusti 2019 kor ral dus nr 569, kasutusse andmise tingimused. Tagatisraha: 250 eurot. Ta ga tis ra ha peab olema lae ku nud en ne va lik pakku mi se täh tae ga Pär nu linna va lit su se kon to le IBAN: EE SEB Pangas. Tagatisraha, mis on tasutud isiku poolt, kellega sõlmitakse kasutusleping, loetakse lepingujärgse tasu osaks, teistele osalejatele tagatisraha tagastatakse. Tagatisraha ei tagastata parima pakkumise teinud pakkujale, kui parima pakkumise teinud pakkuja ei sõlmi kasutuslepingut linnavara- ja heakorrateenistuse poolt teatatud ajaks. Pakkumised tuleb esitada hilje malt 20. sep temb ril 2019 kell Tõstamaa osavallakeskusesse (Sa da ma tee 2, Tõs tamaa ale vik, 88101, Pär nu linn). Pakkumised esitada kirjalikult kinnises ümbrikus. Ümbrikule tuleb märgusõnana kirjutada TÕS TA MAA RAH VA MA- JA ja mär ge, et ümb ri ku avab komisjon Pakkumine peab sisaldama: andmeid pakkuja kohta (füüsilise isiku puhul pakkuja nimi, isi ku kood, elu koht, kon takttelefon, e-posti aadress, panga arvelduskonto number, koopia isi kut tõen da vast do ku mendist; juriidilise isiku puhul isiku nimi, registrikood, asukoht, postiaadress, kontakttelefon, e-posti aadress, panga arvelduskonto number); tegevuskava, mis peab sisaldama kavandatava tegevuse kirjeldust, pakkuja eelneva ma jan dus te ge vu se kir jel dust, investeeringute suurust ja olulisi tähtaegu. Pakutavat üürimäära sõnade ja numbritega, juhul, kui nimeta tud sum mad ei lä he kok ku, loe tak se keh ti vaks sõ na de ga kirjutatud summa; kinnitust, et pakkuja on nõus kasutusse andmise tingimusega ja teadlik vara seisukorrast; pakkumise tegemise kuupäeva ja pakkumise esitaja allkirja. Pakkuja peab olema täitnud oma kohustused riiklike ja kohali ke mak su de osas ning ei to hi omada võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid võlgnevusi (s.h ajatatud võlgnevusi) Pärnu linna ees. Pakkumine viiakse läbi Pärnu Lin na vo li ko gu 25. ap ril li 2019 määrusega nr 15 kinnitatud Linnavara valitsemise korra alusel. Kasutusse antava varaga tutvumise võimalustega ja valikpakkumise tingimustega saab tutvuda Tõstamaa osavallakeskuses (Sadama tee 2, Tõstamaa alevik, Pärnu linn). Info tööpäevadel: , , TOV Võimalus saada tasuta ning soodustingimustel õigusabi Anname teada, et Eesti Õigusbüroo koostöös justiitsministeeriumiga pakub tasuta ning soodustingimustel õigusabi Eestis elavatele inimestele. Teid abistavad 43 juristi üle Eesti, kelle keskmine töös taaž on 17 aas tat ning nad kõik oma vad õi gus tea du se ma gistrikraadi. Nõustatakse nii kohtumisel kui ka veebis. Kokku on Eesti Õigusbürool üle Eesti 15 kontorit, Pärnus Rüütli 23. Selle projekti raames on kahe aasta jooksul tasuta ning soodustingimustel õigusabi jagatud juba inimesele. Tasuta ning soodustingimustel õigusnõu saamiseks tuleb: 1) Sõlmida kliendileping ning tasuda 5 eurot lepingutasu (kehtib terve kalendriaasta, see tähendab, et kalendriaasta jooksul uuesti nõustamisele minnes enam lepingutasu tasuma ei pea), alaealised on lepingutasust vabastatud. 2) Eelnevalt broneerida aeg kas internetis aadressil või telefonile helistades. Seejärel on inimesel õigus saada juriidilist abi kokku 15 tundi ühe kalendriaasta kohta, millest: 2 esimest tundi on kliendile tasuta (riik hü vi tab 40 eu rot tun nis), 3 järg mi se tun ni eest tu leb klien dil tasuda 20 eurot tunnis (riik hüvitab ülejäänud 20 eurot tunnis), 10 järgmise tunni eest tuleb kliendil tasuda 40 eurot tunnis Eesti Õigusbüroo senise praktika järgi jääb keskmine õigusnõustamise aeg alla kahe tunni ning see näitab, et esimeste tasuta tundidega leiavad lihtsamad ning tüüpilisemad juhtumid lahenduse. Lisainfo aadressil helistades telefonile või kirjutades Ees ti Õi gus bü roo Tõstamaa jäätmejaamas uus hinnakiri Jäät me te vas tu võ tu hin na ki ri: Jäät me liik Ala tes 4. juu list 2019 alustas Tõstamaa jäätmejaama opereerimisega Paikre OÜ. Hinnakiri Tõstamaa jäätmejaamas kallines seoses Pärnu linna territooriumil asuvate jäätmejaamade hinnakirjade ühtlustamisega. Tõstamaal kehtib nüüdsest sama hinnakiri, mis Paikre Sorteerimisjaamas (Ra ba 39, Pär nu). Oht li kud jäät med ning elektri- ja elektroonikajäätmed võe tak se erai si ku telt vas tu ta su ta, ju hul kui isik elab rahvastikuregistri andmetel Pärnu linnas (sh osavallas), üleantav kogus ei ületa ohtlike jäätmete piir ko gust ning elekt ri- ja elektroonikaseadmed on komplekssed. Miinimumkoguseks üle andmisel loetakse 0,1 m³ olenemata kogusest. Jäätmejaam võtab vastu vaid eelnevalt nimetatud jäätmeliike. Jäätmejaam on avatud igal lau päe val kell 9 13, kontakti sik on Lii na Raa vik, te le fon Mõõ t- ü hik Ühi ku hind km-ga (eur) Pa ber ja papp m³ 0 Se ga pa kend m³ 8,33 Se ga pa kend (muu de jäät me te si sal du se ga) m³ 21,70 Ehi tus-lam mu tus jäät med m³ 39,06 Suur jäät med m³ 41,17 As bes ti si sal da vad ehi tus ma ter ja lid m³ 37,20 Va na me tall m³ 0 Lehtk laas m³ 44,64

4 august 2019 / nr 7 (250) 4 Tõstamaa osavallapäevad 2019 olid Saime taas kokku! Seekordselt ju ba 23ndat aas tat järjest! Vaatamata väikesele nimemuutusele, millega me ilmselt veel päriselt harjunud pole, on taolise kohtumise idee ja traditsioonid püsinud siiski ilma suuremate muutusteta. Meie sel le aas tast suur sündmust raa mis trum mi- ja tu le temaatika, millele lisandus pehmemaid kunste, erinevaid näituseid, mõnusat sporti ja hulga muid põnevaid tegemisi. Hoo osa val la päe va de le an dis sisse reedeõhtune jalgrattamatk Kastna radadel. Osalejaid matkal oleks võinud ju küll roh kem ol la, sest taoline ühine rattareid meie kaunil maastikul ning looklevatel teeradadel on alati elamusi pakkuv. Matka organiseerijad olid ürituse heaks õnnestumiseks samuti tublisti vaeva näinud, kasvõi idee, et kontrollpunktide läbijad oma käe le tun nu se ja ka tun nustuse märgiks eri värvides (taaskasutus)kangast paelad said. Era kord ne oli see, et vär vilisus kordus ka looduses, kuna matkalisi saatis taevas kaunis vikerkaar. Rõõmsa, 25-liikmelise tiimi energia taastas rahvamaja juures pakutud maitsev kringel, ning värs kest õhust ja lii kumisest saadud eheda energia ja emotsioonide vahetus. Laupäeva hommikuse vaikuse alevis läbistasid aga tärisevad mootorratta hääled - kohalik motoklubi saabus turuhommikule, et uhke ja vägeva tsikliparaadiga kogu üritusele n-ö gaasi lisada. Stiilselt, eelmise sajandi külgkorviga mootorrattas, saabus tu ru hom mi ku le ava sõ nu ütlema osavallajuht Anu Peterson. Sü da mes kau niks laul dud Tõstamaa valsi saatel heisati osa val la lipp ja see kord sed pidustused alevis võisid alata! Kor ra ga oli ter ve alev mõ nusat si gi nat-sa gi nat täis! Ku na prog ramm oli ti he, siis sel leks, et õigel ajal soovitud kohtadesse jõuda, tuli aktiivsel külastajal ilmselt juba eelnevalt plaane teha. Osalejaid jagus igale poole: kes ostles turuhommikul, kes tormas lapsukestega lasteaia lastekülla, et panustada kohvikuos- Kauplusest Kastnasse ehk vallapäevade jalgrattamatkala 9. au gus ti õh tu sel kaup lu se käi gul sain kok ku ko ha li ku spor di ju hi Too ma se ja tal la ta va ise lii ku ri ju hi Rai ni ga, kes ar vasid, et olen val mis Kast nas se mat ka ma, ku na olin just sõit mas mit me käi gu li se rat ta ga ja pä he sät ti nud oma ta va pä ra se kiiv ri. Meeste jutust innustust saanud, läksingi rahvamaja ette, kus parajasti jagati juhiseid algavaks rattaretkeks. Peale ratta ja kiivri pol nud mi nu vorm kui gi sport lik: ja las teksas pük sid ning plä tud nii olin ko dust poodi tul nud. Kui ni mi oli kir ja saa nud, pol nud enam mõtet sõidust loobuda ning asusingi Kastna poo le tee le. Et kõik õi ges ti sõi dak sid, olid osalejatel kaardid, kus kirjas kontrollpunktid, ning minu üllatuseks matkaraja pikkus - 20 kilomeetrit! Samas ka meeldetuletus, et matk ei ole kiirusele, vaid jalgrattasõidu, looduse ning Kasta vaadete nautimiseks. Kokku oli kuus kontrollpunkti. Esimeses punktis, mis oli kunagise Kastna kõrtsi juures, tuli tunda seal kasvavaid põllukultuure. Kar tul oli kõi gi le tut tav, tei se tai me määra mi ne te ki tas aga ele vust ja kõr vu jäi ise gi kanepi nimetamine. Teises kontrollpunktis tuli käia Sepamaa rannas vähemalt varbaidpidi vees. Vesi oli nii mõ nu salt soe, et oleks sup le ma läi nud, kuid tuli teekonda jätkata. Järgmistel matkadel võiks lõpetada veekogu ääres, nii saaks lõpuks puhtaks või hea karastuse. Kol mas punkt oli Kast na vaa te tor ni juures ja muidugi tuli minna tornist vaadet imetlema. Neljandas peatuskohas, mis oli Kastna külakeskuse ning kiriku juures, sai kosutavat vett juua ja kohaliku näitusega tutvuda, ka kunagist küla- ning koolielu meenutada. Tagasitee kulges läbi metsa, spordijuht Toomas nimetas seda eluteeks. Elutee see oli gi, sest tu li elu ga sõi ta, et gru pis pü si da. Eelmisel päeval alla kallanud vihm oli metsatee päris sopaseks ning raskesti läbitavaks muutnud. Kor gi met sas oli viies kont roll punkt, kus tuli loomade jälgi tunda. Karu jälgede nägemine ( küll paberil) pani kiiremini pedaale tallama, et metsaotiga mitte kokku puutuda. Viimasel metsateelõigul sain sõitu nautidagi, sest valisin mõisapargi jalgraja. Mõisahoone ees tuli osavust näidata: kettaid korvi visata. Kui oleks neljaski katse olnud, oleks ketas ehk korvi läinud - kolmanda viskega sain ju ba kor vi le pih ta. Nüüd jäi veel kes k- alevi poole sõita ja matk lõpetada. Kõik li gi 20 mat ka jat olid õn ne li kult, ehk väsinultki kohale jõudnud ning said osa pakutavast kringlist ja morsist. Iga osalenu sai kohaliku meene, mõned ka loosiauhinnana vallapäevade särgi. Sellest suurem oli rõõm heast ret kest ning to re da test kaas lastes (koolieelikust kuni vanaemadeni). Loodan, et järgmistel vallapäevadel matkatraditsioon jätkub ning osalisi tuleb juurde. Ra du, mi da möö da sõi ta, meie kan dis ikka on. Suur tänu rattamatka korraldajatele ja sellele kaasa aidanutele! Hobimatkaja Ma ri Lü his te

5 5 (249) nr 7 / 2019 august meeleolukad Fotod: Ta nel Tuul mees tuga lasteaia heategevusse. Teel võis va balt ko ha ta Pi pit ja me rerööv lit. Ehk jäi li saks mah ti saada osa ka Lin di koo li vi list las te lasteetendusest. Suur seltskond uudistas poe ees end poseerima seadnud Tõstamaa motoklubi tsikleid, teised huvilised aga punusid meie kohalikust rikkalikust taimevalikust kaunist taimevaipa Janne Raua juhendamisel startis Ermistu Puhkekülast traditsiooniline ja populaarne Minitriatlon. Disc gol fi ra da de le mõi saparki kogunes samuti suur hulk huvilisi. Kell 11 ava ne sid eri ne vad näi tu sed. Rah va ma jas: Reet Rea-Smyth i il lust rat sioo nid, Vaike Hang kodulooteemaliseväljapanekuga (Vaike on Tõstamaal näitusi korraldanud juba 40 aas tat jär jest) ning sa mu ti pika traditsiooniga lapitöönäitus, mis sel kor ral kan dis ni me Toolipatjade paraad. Eriline oli ka sel korral näitusele kutsung: Pille Martsoni lapitööna valminud hobusetekk kanti uhke omanikust hobu Lennessi seljas rahvamajja, katmaks sealset modellhobust, mille valmimise lu gu oli pikk ja üs na kee ru li ne, kuid sa mas vah va! To re teos tus sai teoks tä nu Pil le, Leo ja Ree da ühisele koostööle! Näituse Tervisekeskuses pani üles Madis Veskimägi. Mõisas sai näha Pusa värvirikkaid maale Roosa täpi saladus, Käsitöökeskuse näitusekuuris aga imetleda sooja südame ja hoolega valminud käsitöönaiste meisterlikku näputööd. Vana Teeristi poe küljes rippus Hiiu ha lu lae va ning sel le ehitust tutvustav näitus. Keskpäeval kogunes muusikahuviline külastaja rahvamaja et te, et las ta viia end rän dama teistsugustele radele, kuula tes põ ne vat me di ta tiiv se na mõjuvat muusikat, mida esitas hang drum il Pan beasts (Ivar Karm), kaa sas sõb ra lik ja vahva ter jer Mo ko. Lap sed, kes eelnevalt trummitöötoas Ave ja Katre juhendamisel oma isikliku trum mi val mis olid meis terdanud, võisid helitrummi rütmidega julgelt ühineda. Samas rahvamaja mändide all aga rip-

6 august 2019 / nr 7 (250) 6 pusid Fastrabbit ripptelgid, milles pikutades oli ülimalt mõnus ja lõõgastav kõike seda muusikat ning olemist nautida. Suure hulga huvilisi tõi kokku Eesti Päästekoerte Ühingu koerte demonstratsioonesinemine. Huvilised said hiljem koertega ka lähemalt tutvust teha. Koertega toimetas Ain Laurits meeskonnaga. Enne kirikukontserti jõudsid ehk huvilised külastada ka Poot si mõi sa, kus sai nä ha va nu vää ri kaid au to sid. või kui ei, siis vähemalt anda võimalus oma lastele, Tervisekeskuse platsil üles seatud Pärnu liikluslinnakus said lap sed proo vi da au tojuhtimist, või seigelda näiteks osa vust ja ta sa kaa lu nõud val madalseiklusrajal või proovida skyjumpi. Kõigi eelpool loetletud tegevuste vahel said külalised külastada meie üheksat (rekordarvulist) kodukohvikut või imetleda sel päeval avatud aedasid. Kirikukontsert paitas kõrva ja hin ge, kau nil muu si kal ja lauluhäälel lasksid kõlada Nele-Liis ja Rolf koos suurepäraste saatemuusikutega. Laulud kandsid armastust. Õhtul toimus tõeline rahva pidu! Sellist vägevat trummi- ja tulemöllu poleks osanud oodata. Peeter Jõgioja juhendamisel sai pea iga peo li ne nii suur kui väike, suveniirtrummipulkadega, millel logo Tule Tõstamaale!, trummidel välja elada erinevaid emotsioone. Trummiguru esi ne mi se lõ pe tas ilu tu les tik. Va na hea an sam bel Fix la si kõ lada paljudel hittidel. Tantsuplats täitus momentselt tantsijatega ega tühjenenud enne, kui Märt Rannamäe oma viimast dj-tehnikat kokku pakkis. Osavallapäevade lõpetamine pühapäeval algas jumalateenistustega Tõstamaa Maarja kirikus, kus viimaseid kordi teenis õpetaja Tiina Janno. Lau la, lau la suu ke ne.. XXIII Tõstsmaa osavallapäevadel jäädvustasime ajalugu - avasime mälestuskivi kohalikule laulikule Liisu Orikule ( ). Sel leks pu huks oli ko gunenud meie Vokiratas kaunites Tõstamaa rahvariietes rahvamaja kõrvale püstitatud kivi juurde, et austada Liisut tema lauluga Loomine. Ehedaid mälestusi laulikust ja ga sid Ai ma Nurm ja Põl de Liisu järeltulija Marge Päästel. Mälestuskivi loomisega, tegime ühtlasi kingituse Eesti Vabariigile seoses juubelisündmustega: EV100 igas kü las. Esines Tõstamaa laulukoor ning toi mus tä pi loos, kus said õnne proovida osalusmängust osavõtjad. See kord sed väär tus li kud au hin nad olid väl ja pan nud: Tõstamaa osavallakeskus, Haiku Minimal (Taivo Peterson), Sil la met sa Tai meaed, Er mistu Puhkeküla, Järveotsa Talu, Poot si mõis, Anu Pa gar, Ja ne ly Koduköök, Food Market, Amps ja Lonks, Tõ he la mas saažibuss, Tõhela külaselts, Sauli äri. Tänusõnad kuuluvad kõikide le, kes vä he gi hin ges ja sü dames tun ne vad, et pa nus ta sid osavallapäevade heasse toimimis se, sest iga väik sem gi asi loeb ja loob kok ku suu re. Häid toe tajaid, teostajaid ja abilisi on sellise suure ürituse korraldamisel tõeliselt palju! Seepärast olgu tänatud kõik, ka Tõs ta maa osa val lapäe vad 2019 osa le jad, sest il ma teie ta se da üri tust meil ei oleks! Tänud osavallapäevade särgi logo meistrile Toomas Mitile ja kogu programmi jäädvustajate le nii he lis kui pil dis - Kar lo ja Tanel! Suur aitäh kõigile! Kohtume järgmisel aastal taas! Tule Tõstamaale! Kat ri

7 7 (249) nr 7 / 2019 august Hobusepea ja -teki sündimise lugu Oli eelmise aasta augusti lõ pu poo le, paar nä dalat pea le val la päe vi. Pilvi helistas, et Laura tuli välja mõttega, et kas hobusetekki ei saaks lapitehnikas teha. Ütlesin, et võin proo vi da. Ise hakkasin unetutel öödel mõt le ma, et mil li ne see tekk ol la võiks. Vaimusilmas nägin, et allservas võiksid värvilised kolmnur gad ol la. Pil vi tõi Lau ra käest ühe hobuseteki näidiseks. See oli vä ga tu ge vast rii dest ja paks. Ütlesin, et sellega ma toime ei tule. Nädala pärast tõi Pilvi Laura käest uue te ki. See oli hästi õhu ke flii sist tekk. No see oli juba teine asi! Pilvi võttis lõike maha, tegin algul vanast voodilinast proovite ki. See so bis, ai nult vei di pi kemat oli va ja. Asu sin töö le, alustasin sakkidest välisäärel. Kuna nur gad (6 tük ki) olid kõik ümarad, siis nen de ga oli pal ju te gemist. Läks ae ga mis läks veebrua ris sain val mis. Aga siis tu li uus mu re kuidas hobusetekki eksponeerida. Lihtsalt seinale panna nagu voodikatted? Võib jääda selgusetuks, mis see on... Rahvamajas on võimlemisriist hobune, enamasti kõik teavad seda asjandust. Siit saaks ke re, aga sel lest on vä he. Pead oleks ka va ja. Rää ki sin mõt test kunstnikust naabrinaisele Reet Rea-Smyt hi le. Reet üt les, et teeme ära! Ta joonistas arvutis ho bu se pea ja kae la pro fii li ning lasi linnas originaalsuuruses välja prin ti da. Mõ te oli, et teen sel le pea ja kae la kan gast ning to pin va tii ni täis, aga see ei ol nud siis ki hea mõ te. Rää ki sin Leo le, et kas ta ei saaks ta va li sest lauast profiili välja saagida. Leo ütles, et penoplastist oleks lihtsam teha. Läksime linna materjali otsima. Õn neks olid po jal Andresel seina ääres jäägid tü kid na gu prus sid mis ta ka vat ses prü gimäe le viia. Tõi me need ko ju. Ühel päeval hakkasime neid siis montaaživahuga kokku liimima. Suurema töö tegi Leo, mina enamasti vaatasin pealt. Kut su sin ka Ree da vaa ta ma. Te malt sai me head nõu ja kinni tust, et ole me õi gel teel. Võttis ik ka pä ris mi tu päe va mängi mist en ne, kui kõik need tü kid ühen da da sai. Siis veel see lih vimine ja õige kuju andmine. Reet ostis liimi, mina otsisin kan ga, mil le ga pea ja kael kat ta. Reet vär vis kõik üle, joo nis tas suu ja sil mad ka pä he. Kin ni tasime katki läinud põrandaharja har jas test vur rud ja rips med (midagi ei või ära visata!). Tuka, la ka ja sa ba te gin lõn gast. Ja nii ta oma etteastet vallapäevadeni ootama jäi. Eriline tänu Reedale ja Leole! Pil le Mart son Manijalased tulid kodusaarele kokku 3. au gus til toi mus Ma ni laiul jär je kord ne Ma ni ja päev. Päe va ees mär giks oli ko guda ra ha las te män gu väl ja ku ra ja mi seks. Ha ka tu seks an ti üle kaks Manija aukodaniku tiitlit. Ühe neist pälvis Vana-Jüri Anni, kes on Manija kõige vanem elanik. Teise aukodaniku tiitli pälvis Mark Soo saar Ma ni ja elu edendamise ja pärimuskultuuri salvestamise ning kirjastamise eest. Avamisel osales muusikalise tervitusega Tõstamaa naisansambel Reedene Rõõm. Päe val toi mu sid sport likud mägud Manija moodi, kus võist le jad rii su sid või du hei- Fo to: Ma rie Vir ta na, hoid sid pak ku ning kor ja sid meremiine. Lisaks avati Manija külakeskuses maalinäitus Manija va ne ma test kü lae la ni kest. Tõstamaa rahvateater tuli külla üsnagi huvitava ning humoorika luulekavaga. Õhtu saabudes astus lavalaudadele tervitust tooma Kihnu naisrahvatantsu rühm Pitsid Paistvad. Toimus õnneloos, mille piletitulu läks samuti lastemänguväljaku rajamiseks. Tantsu kee ru ta ti an samb li Va nad Sõbrad saatel. Manija päev õnnestus sellel aastal 100%. Külalisi tuli nii mand rilt kui ka Kih nust, kuid kõi ge roh kem oli osa le jaid Ma ni jalt. Rõõm oli nä ha, et rahvas hoi dis üh te ja tun ti rõõ mu koosolemisest. Piletitulu teeniti 600 eurot mille eest loodetakse peatselt lastele atraksioonid muretseda. Egert Pull

8 august 2019 / nr 7 (250) 8 Jutustab Vabadusristi kavaleri tütar Kihnu Vi Vilma Tõstamaa rahvatantsija (vasakult viies) Kihnu Vilma augustis Tõstamaa poe tre pil. Fo to Vaike Han g Kohtusin Kihnu Vilmaga (sünd Vid rik, nüüd Män ni ku) aasta ühel kaunil suvelõpupäeval Tõs ta maa ale vi ku suu res kaup lu ses. Vil ma oli oma poeasja aja mas (lei dis üles tal le armsa küpsisepaki) ja mina Tõhelast see tõt tu, et seal enam poodi po le (ku na gi oli neid ne li). Tõ helast Tõstamaale poo di, dok tor Madis Veskimägi jutule sõidutab autotuid väsimatu pikalt põllutööjuhi ametit pidanud Elve Slugen, olgu ta tänatud. Ma ei ol nud Vil ma ga kaua kohtunud ta oli päikeseline ja rõõmsameelne nagu alati ja tema esimesed sõnad kõlasid: kui das ma küll noo re na igatsesin linna elama kolimisest aga mees ei ol nud nõus ja asi jäi kat ki. Olen nüüd ome ti saa nud ikkagi linna kodanikuks (mis siis, et vas tu taht mist). Tõs tamaa vald pan di Pär nu lin naga vä gi si kok ku se da ei soovinud kohalikud ega ka Pärnu linn, vald ot sis koh tult abi, kuid seda ei võimaldatud. Küsimusele kust sa pä rit oled, tu leb meil nüüd vas ta ta Pär nu lin nast Tõstamaa linnaosast Tõstamaa osavallast. Võrdlesime endi vanuseaastaid Vil ma kii tis oma 90. aas ta numb rit ja mi na oma 85. numbrit. Kummal sajani vähem aega. Nii me libistasime endid jutuhoos poe ruu mist õuet re pi le jätkama, tegime pilti. Juttudel ei taht nud lõp pu tul la. Vil ma endast, rahvatantsust, Ermistu asunduskülast, isast, kodutalu rajamisest, lastest jm. Olen alati imetlenud Vilma oskust endast ime li selt tark ini me ne te ha. Ta on pal ju lu ge nud (ka Tõ hela külade raamatute lugemisest helistas ta alati mulle, lisades omi mälestusi. Tema äärmiselt korrektset väljanägemist saadab alati kaaslasi nakatav rõõmus meel. Vilma on Vabadusristi kavale ri Jaan Vid ri ku ( ) viie lap se li se pe re ainus tütar. Sündinud ja kasvanud Ermistu asunduskülas Kihnu ta lus. Nüüd ne nä gus elu paik Tõstamaa alevikus on Vilma ja ta mehe Arnold-Martin Männiku (pärit Saulepist) ehitatud Kihnu rehielamust. Meie tut vus Vil ma ga on al guse saanud vähemalt 50 aastat ta ga si. Al gas see ajast, mil Vilma töötas Tõstamaa sides 16 aas tat ja sel le aja jook sul oli saanud 12 kii tust! Järg nes töö Tõsta maa ap tee gis 14 aas tat ja siis veel alevi katlamajas ning karjalau das. Mi nu vend Olev Soo bik töötas Tõhela sides kokkusaami si oli pi de valt, küll meil õu namahla ajamisel jm. Vilma õppis Tõstamaa 6-kl alg koo lis ja eda si Tõs ta maa pruu ti de koo lis ko du majandus-täienduskoolis. Olnud mi tu küm mend aas tat rah vatantsija. Süda hakanud jukerdama ja see tõt tu pa kub oma tantsujärge kodusele tütrele Mairele, kel le lap sed ju ba ko dust ära lennanud: tütar Tootsis, piloodist poeg Tal lin nas. Vil ma on Tõs tamaa Maarja koguduse pikaaegse töötegijana saanud kõrge tunnustuse isegi peapiiskopilt. Vilma alus tab iga päe va hom mi kuse palvetamisega. Va ba rii gi 100. sün niaas tal meenutame Jaan Vidriku Vabadussõja teed aastal ilmunud Eesti Vabadusristi kavalerid. Vilma mäletas, et tema isa käidud selle raamatu jaoks ko dus pil dis ta mas (au mär gid rinnas). Isa teenis Vabadussõjas noorem-allohvitserina 6. jalaväe ratsaluurajate komandos rühmavanemana ja võttis osa paljudest lahingutest. Talle annetati II liigi 3. järgu Vabadusrist lahingutes ülesnäidatud isikliku vapru se eest. Kaua ae ga ei toh ti nud Vabadusristi sõnagi suhu võtta. Küll ema peit nud se da ja suures hirmus visanud Vabadusris ti ak nast väl ja, mis jäi gi üles leid ma ta. On ime, et Jaan Vid rik Si be rist pää ses. Oli vaid ühe aasta (1947) Tallinnas patareivanglas kaitseliitu kuulumise pärast pidas tallimeheametit sai hobuselt jalahoobi rinnakorvi pihta (suri 1953). Vabadusõda andis Jaan Vidri ku le õi gu se ta lu le ra ja ta vas Er mis tu asun dus kü las koos talumaa (34 ha) asukoha valimise õigusega (koha eest tuli maks ta). Nen de ko ha tei nud kalliks ilus kuusemetsamaa üle Ermistu järve (muidu talumaa ühes tü kis). Vil ma on kor du valt kiit nud, et küll os kas see Kih nu mees oma talule imeilusa asukoha valida. Ta meenutas eriti koduseid kevadõites imeilusaid ojakaldaid. Kihnu talu asus Er mis tus ku na gi se Tõs ta maa vallamaja läheduses üle maantee (va rem oli see Er mis tu kar jamõisa sulaste elumaja - Vidriku pere elas seal enne asundustalu saamist. Kihn la sed sal ga sid sa ge li oma päritolu maha. Tõstamaa ko du ma jan dus koo lis õp pi des tul nud va hest mõ ni an keet täita, siis Vilma kirjutanud enda nime juurde alati kihnlane. Küll õpetaja preili Alule teinud see nalja. Vilma kirjeldas värvikalt kooliekskursiooni Tartusse Eesti Rahva Muuseumisse eriti meeldinud talle seal vanaaja ta lu si sus tus; kõik oli tal nii värskelt mee les. Jaan võt tis nai se Varb last orvuna kasvanud Maria (Guut-

9 9 (249) nr 7 / 2019 august ma Vil ma ja Ar nold ko dut re pil Tõs ta maa ale vi kus. Fo to Vaike Han g 1985 man). Te ma koh ta öel di et on nagu samaaria naine aitas kõiki inimesi ja muretses kõikide eest. Kihnu rehielamu sai valmis aas tal (ik ka kol me kambri, rehetoa ja köögi, rehealuse ja taraga). Vallast soovitatud Jaanile talu nimeks võtta Tamme ehk Oja. Kih nu mees võt tis ta lu nimeks hoopis Kihnu lisades, et nagunii hakatakse Kihnuks kutsuma, milleks siis nimega peitust mängida. Kihnu õues kuuseheki ääres asub suur ja lai ki vi. Tal gu te ajal oli mahtunud sellele kivile korraga kolm paari tantsima. See Kihnu kivi on veel praegugi olemas üle sel le kum mar du vad puudeoksad pakuvad müstilist vaa te pil ti. Siin kir ju ta ja ko ges se da kau nist vaa det aastal läbi vihmasaju juba siis olid Kihnu õuerajad rohtunud! Ke set õue laiu tas mõi saa jast pärit suur tammepuu. Järve kaldas Lai ki vi oli Vil ma pe re päikese püüdmise koht. Samas on veel teinegi madal kivirahn millel pe su käi di pe se mas nn pe sukivi. Karjakopli suure rändrahnu nimeks oli Mooramaa kivikuningatool. Seal mängimisest olevat tal iga ves ti mee les pilt le papuu otsast alla roomava nastikuga. Samuti elanud ta üle kohutava hir mu kui jär ves nas tik lootsi ku alt lä bi ujus. Mul oli Vil ma le lisada just samasugune nastiku paa di alt lä bi mi nek küll isa mind ra hus tas, aga vä ri se sin kõvasti. Vilma ütles end lapsena ohjeldatu puude otsa ronija olnud. Üks õnnetus seoses ronimisega käristanud ta katki täiesti uue sitsk lei di. Küll saa nud ta sel le teo eest ko dus pra ga da. Muidugi oli Kihnu peres oma paat ka la püü giks ja üle järve heinale sõudmiseks. Üle järve heinamaale oli Kihnu mees ehitanud imeilusa sindlikatusega hei na küü ni see ol nud na gu uhke suvila maani ulatuva katusega. Jaan Vid rik oli li saks Va badussõjale ka eelmise suure sõja I Maailmasõja veteran. Ta oli oma asundustalu hea ülesehitaja, kaitseliitlane. Vilmale meenub isa ikka kaitseliiduvormis ja Viljandis õppustel käimised. Te ma oli ko gu kü la le ka su like et te võt mis te al ga ta ja, kirjutas põllutöökojale palvekirju, et Tõs ta maa jõ gi al la las taks ja päästetaks asunike liigvee all kannatavaid heinamaid. Kohale tulnud kontrollid lahendasidki olukorra asundustaludele soodsalt. Jaan Vid rik oli abi val la vanem, koolivolikogu liige. Kevadel tulnud kalad ojakäärude ja kraavide pidi lausa nende uk se al la. Ka lu püü tud neil peamiselt mõrraga ja neid jätkunud jagamiseks sugulastele ja tuttavatelegi. Seesama Kihnu mees mänginud õhtuti lastele viiulit, õpetanud viiulimängu teistele külameestelegi. Talgute, pulmade jm sünd mus te pu hul pan di kokku orkester. Muidugi ei puudunud ühegi suurema sündmuse puhul koduõlu. Kihnu maal järve ääres oli võrk pal lip lats ku hu ümb ruskon na ja ka ale vi noo rus käis palli mängimas. Kihnu karjamaa ko hal jär ve ää res oli igal aas tal jaanituli. Pererahvas niitis järve kal dast pil li roo gu - see seo ti kokku suureks kubuks, süüdati põlema ja lasti järve peale vabalt liikuma. Pool Tõstamaa alevikku käinud Kihnu koplisse jaanitulele, kutsutud seda Kihnu rootulestikuks. Vilma isakodus kasvas üles viis last: Krist jan (sünd 1922, langes Nõukogude poolel Saaremaal, keda Nõukogude ajal Tõstamaa kool meeles pidas); Ha rald (sünd 1926), võe ti Saksa sõjaväkke, pääses Saksamaale, tegutses kaevandusinsenerina, te ma poeg Ha rald-noo rem on seal kõr gelt ha ri tud ja hin natud vanade hoonete restauraator; siis oli Vil ma kord sün di da (sünd 1927); Mih kel (sünd 1928) tõi alati künnivõistlustelt auhindu. Hu go (sünd 1930) koos Mihkliga olid mõlemad hinnatud rahvatantsijad, ka ümbruskonna peoõhtutute väsimatud tant su lõ vid, rää ki ma ta Vil ma aastakümneid kestnud rahvatantsulustist. Lap sed sün di sid neil kõik kodus. Vilma mäletab, et teda koos vanema vennaga pandud Hugo sündimise ajaks viljasalve kinni. Nemad saanud siiski ühe kepi abil salvest välja ronida ja toas olnud Hugo juba sündinud ja teinud ämmaemanda (naaberküla endise Lepaspea kõrtsi Karlespa pereema) kätel õige tugevat kisa ja nemadki näinud vastsündinu pesemist. Kih nu oma pe re lap si kas vatas töö. Lapsed aina istutasid ja kül va sid. Maan teeäär set tükki hüü tud neil Hu go tü kiks küll tal kas vas seal pal ju sor te. Kõige vanem perepoeg Harald olnud neil hoolas kalameestele suurte vihmausside korjaja. Ussikorjamine käinud tal öösel pärast vihmasadu latritule valgel kikivarvul ja vaikselt. Sellist vihmausside küllust pole kusagil läheduses olnud (nende pere teised lapsed vihmausse ei leidnud). Liit ri vih maus si de eest maks tud 40 sen ti. Üks kord korja nud ta ter ve pan ge täie vihmaus se, saa dud ra ha eest ost nud endale isegi koolikoti. Kristjani istutatud on nüüdseks suureksvõimsaks kasvanud sarapuud. Üks laps tõi met sast haa va võ susid neist saa nud ilus haa vetukk. Ka pikk sirelipõõsaste rida on laste istutatud. Vä ga kii de tud ala ti Kih nu ni su põl du kee gi aga ei teadnud, et Jaan las kis las tel ni sust rukkipead kääridega välja lõiga ta et ni su see me ilus pu has saaks. Jaan jõud nud paar aas tat Kih nu mees te lae vas tööl ol la. Sel ajal olnud kodutalus pooleteramees Lopsiku Aleksanderi pe re. Vilma meenutas lehm Laugest kes söö nud jär ve ää res ühe Tallinna pangaametnikust suvitaja püksid ära pahandus olnud suur! Vilma tuletas veel meel de oma tar ka koe ra Leedit. Temale tarvitsenud öelda too Kir jes ära. Lee di se bi nud loomade (5-6 lüpsilehma) seas, otsinud Kirjese üles, naksanud te da kont sast ja aja nud ko ju. Vilmal meenutustest puudus ei ole. Kord Tõstamaa laadaks saanud iga laps 50 sen ti. Hu go män ginud koeraga ja koer neelanud te ma ra ha al la. Küll Hu go ol nud õnnetu. Vai ke Hang Järgneb septembrikuu lehes

10 august 2019 / nr 7 (250) 10 TÕS TA MAA OSAVALLAPÄE VA DE SPORDITULEMUSED Mi nit riat lon Ujumine 0,3 km Ermistu järves, jalgratas 8 km Ermistu-Lepaspää- Mõis, jooks 2 km Mõis-Kes ka lev-mõis 1. Ivo Ki vistk, 28.31; 2. Kau po Ränd la, 30.03; 3. Er ki Salk, 30.43; 4. Aa ron Ränd la, 33.42; 5. Tar mo Oid järv, 33.53; 6. Rai do Salk, 34.27; 7. An na Hen riet, 34.45; 8. Ni co las Hen riet, 34.46; 9. Irina Tarkpea, 34.59; 10. Ven no Press, 37.05; 11. Taa vi Tõ nis son, 37.17; 12. Ras mus-oli ver Ves ki mä gi, 37.33; 13. Rait Ma dis soo, 38.14; 14. And res Aruk saar, 39.20; 15. Pil vi Ka se, 42.45; 16. Kad ri Ka se, 43.57; 17. Eve lin Müü ri peal, 44.04; 18. Märt Meos, 44.05; 19. Epp Tuisk, 48.30; 20. Elis Ig na to vitz, Peakorraldaja Tomek Jaansoo Auhinnad Saaremaa Piimatööstus ja Jazz Autopesula Paarisvõrkpall 1. Mer lin Mii do Har li Käärt 2. Kris tii na Le pik Ja nek Jaan soo 1. Tai ri Tom son Karl Lei bur Jalgrattamatk Marsruut Tõstamaa rahvamaja Kastna kõrts Seppamaa rand Kastna vaatetorn Kastna kirik Leetsaare jahimaja Tõstamaa mõis Tõstamaa rahvamaja Kõik kontrollpunktid 22 km pikkusel rajal läbisid ja nendes olevad ülesanded lahendasid Venno Press, Heleri Bauer, Laine Bauer, Ast ri Mart son, Kai do Mart son, Paul Mart son, Paul Ka ro tam, Ma ri Lühiate, Erika Leetmaa, Kaido Orav, Lembe Veskimägi, Ave- Ingrid Veskimägi, Maarja-Helena Veskimägi, Liis Rõhu, Sven-Artur Rahuoja, Kaarel Kase, Erik, Helina Volgerad, Kristjan Peters, Rete Laasi, Leiki Laasi, Ave Tuuling, Lenne Veskimägi. Tõs ta maa Spor dik lu bi Discgolf ruulib! 10. augustil kell toimus Tõstamaa osavallapäevade raames discgolfivõistlus. Üllatuslikult võttis võist lu sest osa 47 ini mest. Populaarsust võitvale spordiüritusele aitasid õla alla panna auhindade näol Prodigy Disc Baltic, Tõstamaa osavald, Jazz pesulad, Lincona, Villavennad. Pildil erinevate tasemeklasside võitjad (vasakult) Karl Kalda, Eero Peterson ja Sergei Krainov. Pildilt puudub naiste arvestuse võitja Kristel Lints. Suured tänud osavõtjatele ja toetajatele! Discgolfivõistluse protokolli näeb: Tõs ta maa spor dik lu bi Laupäeval, 21. septembril Kell Paat sa lu post kon to ri juu res Kell Vappri bussipeatuse juures Kell Varbla vallakeskuse bussipeatuse juures platsil Kell Sau le pi poe juu res Kell Vaiste bussipeatuse juures Kell Kast na en di se kon to ri hoo ne juu res Kell Tõs ta maa ale vi keskp lat sil Koerte ja kasside vaktsineerimine Ma ru tau di vas tu tu leb vakt si nee ri da kõik koe rad ja kas sid, kes on saa nud üle kol me kuu va nu seks, kordusvaktsineerimine ühe aasta pärast ja edaspidi igal teisel aastal. Kõiki täiskasvanud koeri ja kasse tuleb vaktsineerida iga kahe aasta tagant. Vakt si nee ri da saab all pool too dud ae ga del ja koh ta des hin na ga 3 eu rot loom. Pühapäeval, 22. septembril Kell Tõ he la en di se poe juu res Kell 9-10 Tõs ta maa ale vi keskp lat sil Kell Se lis te en di se Jaa ni poe juu res plat sil Kell Seliste endise sidejaoskonna juures bussipeatuses Kell Poot si poe juu res Kell Mõt su poe juu res Kell Mõt su en di se koo li ma ja juu res plat sil Kaasa võtta vaktsineerimispass, kellel olemas. VTA vo li ta tud loo maarst A. Ärm pa lu-id vand tel , e-post tloo

11 11 (249) nr 7 / 2019 august SILMADE KONTROLL JA PRILLIDE MÜÜK 16. oktoober alates TÕSTAMAA RAHVAMAJAS Etteregistreerimine telefonil Silmade kontroll 15, prilliostjale TASUTA!

12 Avaldame kaastunnet Elmele abikaasa kaotuse puhul. Nooruse 4 elanikud. HELJU VELIKOK MALLE TUULMEES TÕNIS VAINULA JELENA OIDJÄRV Hüvasti, kallis Meeri. Jääb al les kõik hea, mis meid kok ku lii tis. Aastad karastanud vaimu, teravnurki lihvinud. Ka ku na gi hil jem kui sõb rad laia li läi nud, meenuvad ühised hetked mil käsi hästi või halvasti käinud. Meenutame ja avaldame kaastunnet omastele. Vokiratas

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae

Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Ae Ropka päevak 2018 Seiklushundi orienteerumispäevakute sügishooaja 8. etapp Seiklushundi päevakud kuuluvad RMK Eestimaa orienteerumispäevakute sarja Aeg ja koht: 7. november 2018 - Forseliuse park 15:00

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede

Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus -   Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikune kordus / Taevas TV7 33 nädala kordus - www.tv7.ee 08:00 Derek Prince: Kas mõistad, kui väärtuslik sa oled? 3/3 08:30 Vabaduseks kutsutud: Kuidas valmistuda lahinguks? 09:00 Vabastav uuestisünd:

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu

VÄLJAVÕTE Pärnu Linnavalitsuse a hankeplaan riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldu VÄLJVÕTE Pärnu Linnavalitsuse 2019. a hankeplaan 14.02.2019 riigihankekomisjoni koosoleku protokoll nr 3-6.5/11 lisa 1 Hanke nimetus (üldine kirjeldus) Hanke korraldamise eeldatav aeg Periood lepingust

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As

PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta

Rohkem

MK15.indd

MK15.indd Aukonsuli vahetus Austraalias Välisminister Paet avas Eesti uue aukonsulaadi Perthis Laupäeva, 18. aprilli õhtul avas välisminister Urmas Paet Eesti uue aukonsulaadi Austraalias Sydneys ja andis volitused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem