untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul jaid ja nei le kaa sae lajaid tu li kok ku nii pal ju, et is te ko had leid sid kõik ka sutu se. Juu be li mee leo lu sai loodud noor tean samb li saa tel ühis lau lu ga "Õn ne soo vi me sul" ja see jä rel kon kur si looja ning pi kaaeg se muu si kaõpe ta ja Vii vi Kar le pi tä na mi sega. Hea at mos fäär oli loo dud ja lau lu de esi ta mi ne-kuu la mine sai ala ta. Üles as tus 36 jul get noort laul jat. So lis te ju hen da sid Tiiu Raa vik, Ivi Kask, An ne Pais te ja Õn ne la Lees. Tiiu Raa vik on so lis te ju hen da nud kõi gil viie teist küm nel aas tal. Pil li del ai ta sid saa ta Ag nes Jan son (kla ve ril), Lau ra Jõe (kla ve ril), Hei ko Piir me (kitar ril), Jaan-Jo hann Lu me ra (bass ki tar ril), And rus Kiis ler (trum mi del), Hei ko Mänd la (ki tar ril). As ja tund lik kus se ja era poole tus se žü riis se kuu lu sid: laulja Eha Ko senk ra nius, bän dime hed Jo han nes Ka sea ru ja Ants Tii du. Zü rii võt tis oma töö kok ku sõ na de ga: Pa ri mate väl ja sel gi ta mi ne toi mus rahu li kult ja üks mee les, sest kõigi kol me žü rii liik me ar va mused au hin na tud laul ja te osas kat tu sid. Veel üt les žü rii paar mõt tete ra: Mit me te laul ja te esi nemi ses oli tun da ju ba nn kerget esi ne mis küp sust, ning kahju, et va ne mad ja ko ge nu mad laul jad enam võis tel da ei taha, oleks soo vi nud nen de esi ne mist roh kem kuu la ta, lisan du da oleks võinud ka nn kesk koo lika te goo ria. Žü rii õig la se hin dami se tu le mu se na sel gusid tä na vu sed pa ri mad: EEL KOO LIEA LIS TE va nuse rüh ma pa ri mad so lis tid 4. a. Me ri li Ad ler, 3. a. Gre te Vul kan, 7. a. Kat re Sutt ja erip ree miad 7. a. An ny Kerem, 4. a. Re be ca Bau mann, 6. a. Ke vin Pääs tel a. va nu se rüh mas pari mad so lis tid 7. a. Ris to Rand, 7. a. Kei ly Kaal ja erip ree mia 8. a. Bir git Blumfeldt a. va nu se rüh ma pari mad so lis tid 10. a. Ave- Ing rid Ves ki mä gi, 10. a. Kertu Lil le ja erip ree mia a. Ave ri Kol ju a. va nu se rüh ma pari mad so lis tid 11. a. He le vi Jur jev, 11. a. Os kar Tamm ja erip ree mia 12. a. Tee le Tõnis son a. va nu se rüh ma pa rim so list 13. a. Kät rin Leht la ja erip ree mia 13. a. Elii na Lil le mets. So lis ti de kon kur si GRAND PRIX lau reaa diks tun nis ta ti 11. a. Ma ria Too do, kel le esine mi ne ter vi ku na (laul mi soskus, hääl, la va li ne olek) võ lus žü riid. Ai täh hin da ja te le sel le kee ru li se, kuid va ja li ku töö eest! Pub li ku lem mi ku teks said Ave-Ing rid Ves kimä gi ja Ris to Rand. Suu red tä nu sõ nad kõi gi le, kes ai ta sid sel le ke na sünd mu se kor ral du sel ja lä bi vii misel: üri tu se ju hid Keiu Ander son ja Tau ri Pal berg, abi käed Mer le Juu rik, Madli Lil lo ja Kris tii na Vas sil jev, he li- ja val gus teh nik Ur mas Rein feldt, fo tog raaf Too mas Mitt ja fil mi te gi ja Ma dis Veski mä gi. Lõ pe tu seks esi ta sid Tõs tamaa so lis ti de kon kur si laureaa did Ma ret Pa lu sa lu ja Anna Vah ter kumb ki ühe kau ni lau lu kont ser tet te kan de na, sest nii head so lis tid suu davad pak ku da ju ba kuu la ja tele ela must. Ves tel des kesk koo li noor tega sel gus, et järg mi seks aastaks on mit med plaa ni võtnud esi ne mi se 16. Tõs ta maa so lis ti de kon kur sil. Jää me põne vu se ga oo ta ma Ai täh kõi gile so lis ti de le vah va kont ser di eest! Kind las ti te gi see teid väärt ko ge mu se võr ra rik kamaks. Soo vi me tei le sa ma, mi da üt les vah va näit le ja Väi no Laes 12. märt sil eten du se järgselt meie rah va ma jast lah kudes tüd ru ku te le, kes au togram me jah ti sid: Är ge jät ke! Är ge jät ke mit te! Õn ne la

2 märts JUHTKIRI Ei ole har vad need juhtu mid, kui üri tad si se ne da Tõs ta maa va na-k raa mi kau ba maj ja, aga see peaae gu või ma tu on. Uk see si ne ku bi seb suure ma test ja väik se ma test koer test, kes üri ta vad kimbu ta da õues ema oo ta vat mu di last. Sa mas läi ga tavad nel ja jalg sed kol la seid ni re sid ti te vank ri te ja jalgra tas te suu nas. As kel da mine poe ees käib muidu gi tea tud pe rioo di del. Ar vesta des, et lont kõr vad üri tavad kor ra lik ku kü la kak lust üles võt ta ja hoid ku tae vataat, et mõ ni väi ke mees sin na va he le ei sa tu. Vi lets vaa te pilt oma de le ja kü lalis te le. Ei saa ma aru ini mes test, kes võ ta vad koe ra, aga tege li kult te mast ei hoo li. Kui ar mas tust on loo ma ke se jaoks vä he või tu, ehk ai taks see, kui võt tes koe ra, vaataks ma japi da mis se õi ge pisi ke se isen di. Ter ve mõis tus üt leb, et ka söö ki ku lub vähem. Ja pan ge tä he le, et ringi hul gu vad ena mas ti ik ka me he moo di suu red koe rad. Tei ne tee ma on kas si de oh jel da ma tu pal ju ne mi ne. Õi ge ta lu mees üle liig seid söö jaid nal jalt si gi da ei lask nud. Kui ik ka tra ditsioo ni li sed elu vii sid ei aita si gi vu se le pii ri pan na, tu leb min na klii ni kus se ja loom ste ri li see ri da. Nälja sed kas si hor did ju ba oo ta vad lõu nast naas nud lin nu kes te arm said väi ke si poe gi. Pais tab, et ini meste pea lis kaud su se ja hooli ma tu se tu le mu sel peaks iga vä he gi mõis tust omav lind meie val last kau ge kaa re ga üle len da ma, sest kas sid, koe rad, käh ri kud ja re ba sed ju ba oo ta vad mahlast suu täit. Amet ni kud, otsi ge trah vik vii tun gid väl ja! Ül le Tamm, toi me ta ja Teemaplaneeringu algatamine DE TAILP LA NEE RIN GU AL GA TA MI NE Tõs ta maa val la vo li kogu al ga tas a. ot su se ga nr. 49 Tõs ta maa val las Ma nija saa rel Ma ni ja saa re tee map la nee rin gu. Ma ni ja saa re tee map la neerin gu koos ta mi se ees märk on ku jun da da Ma ni ja saa re ruu mi li se aren gu põ hi mõt ted ta ga des või ma li kult pal ju de saa re ela ni ke ja maao ma ni ke va ja du si ning hu vi sid, ar vesta des eri ne vaid tin gi mu si ta sakaa lus ta tud aren guks, loo dushoiuks, maa ka su tu seks ning ehi ta mi seks. Tee map la nee ring seab sihiks Tõs ta maa val la üldp lanee rin gu täien da mi seks ja täp sus ta mi seks, va ja du sel ka muut mi se, et Ma ni ja saarel säi liks tra dit sioo ni li ne eluviis, mis on sä tes ta tud UNES- CO vaim se ja suu li se kul tuuri pä ran di kait se põ hi mõ te te prog ramm do ku men dis, mis hõl mab kul tuu ri ek sis tee ri miseks va ja lik ku alus te ge vust nii Kih nu kui Ma ni ja saa rel. Tee map la nee rin gu ga on hõlma tud ko gu Ma ni ja saar. Tee map la nee rin gu koosta mi se al ga ta mi se ot su se ga saab tut vu da töö päe va del Tõs ta maa val la ma jas Sa dama tee 2, Tõs ta maa 88101, Pär nu maa. Üld te le fon: , faks: , e-post: tamaa.ee. Tõs ta maa Val la va lit sus tea tab, et tee map la nee rin gu Ma ni ja saa re tee map la neering läh te sei su koh ti tut vustav ava lik aru te lu toi mus Mani ja saa re kes ku ses 26. märt sil 2011 al gu se ga kell 12. Ava li kul aru te lul tut vus tati tee map la nee rin gu läh te seisu koh ti, Ma ni ja saa re ela ni ke seas lä bi vii dud kü sit lu se (eesmär gil sel gi ta da väl ja Ma ni ja ela ni ke heao lu ja puu du sed, sa mu ti val mi so lek säi li ta da ja eda si an da tra dit sioo ni list, Kih nu kul tuu ri le omast elu viisi) kok ku võ tet ning vii di lä bi rüh ma töö tut vus ta ti läh tesei su koh ti, saa re väär tus te, tähe le pa nu va ja va te ob jek ti de, ala de ja teis te olu lis te as pek tide (sh kit sas koh ta de) täp sus tami ne ja kaar dis ta mi ne kü laela ni ke poolt. Le pi ti kok ku, et järg mi ne aru te lu toi mub ap ril li lõ pus, täp se malt tea vi ta tak se. Täien da va in for mat sioo ni kor ral pa lun pöör du da Tõs tamaa val da, kon tak ti sik arendus- ja kesk kon na nõu nik Kerli Brandt ker ta maa.ee, tel Jäl gi in fot val la ko du le helt. Ker li Brandt, aren dus- ja kesk kon na nõu nik Tõs ta maa Val la va lit sus al ga tas a. is tun gil kor ral du se ga nr. 284 Tõs ta maa val las Se lis te kü las asu va Kää ra kin nis tu de tailp la nee rin gu, mil le ees märgiks on moo dus ta da Kää ra kin nis tu le eraldi ka tast riük sus lii ni ra ja ti se elekt roo nilis te si de sead me te kon tei ne ri ja raa dio si de mas ti pai gal da mi seks. Mo biil si de mas ti soovib pai gal da da AS EMT. Pla nee rin gu ga on hõl ma tud ter ve Kää ra kin nis tu (5,6 ha) aasta vapimärgi kavalerid Eve Käär ja Eili Oks. Foto: Toomas Mitt TOIMETUS Toimetaja Ülle Tamm tel Küljendaja Pille Paalam, Internet: Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Teeristi pood, Seliste Jaani pood, Pootsi pood, Tõhela pood, Tõstamaa bensiinijaam. Trükikoda Hansaprint Tiraaž: 500 tk

3 märts Hulkuvad koerad ja kassid toimetatakse varjupaika Pal ju des ma ja pi da mistes on üheks pe re liikmeks koer või kass. Oma lem mik loom pa kub pal ju po si tiiv seid emot sioo ne ja on heaks selt si li seks, sa mas on va ja ka te ma eest hoo lit seda ja kor ral da da pi da mi ne viisil, et sel le ga ei häi ri taks kaasko da nik ke. Et ini mes te aru saa mad looma pi da mi sest on eri ne vad, siis on sel leks keh tes ta tud reeg lid, mil leks Tõs ta maa vallas on vo li ko gu poolt keh testa tud koer te-kas si de pi da mi se ees ki ri, mil le ga saab tut vu da ka val la ko du le hel. Põ hi li ne koer te-kas si de pida mi se ees kir jas on, et loom ei to hi hul ku da ja kaas ko danik ke häi ri da, peab ole ma varus ta tud kae la rih ma ga, mil lel on oma ni ku and med ning kui ka rih ma ot sas olev loom on reos ta nud ava lik ku koh ta, on oma nik ko hus ta tud reos tu se ko he ko ris ta ma. Kui ena mik loo mao ma nikke nii toi mib ki, siis näe me ikka ka oma päi rin gi lii ku vaid koe ri kas se, kes reos ta vad ümb rust, tun gi vad võõ ras tesse hoo vi des se, tun gi vad kal lale teis te le loo ma de le, mõ ned koe rad ta ha vad ka ini mes te le kal la le tun gi da jne. See probleem on tõs ta ta tud mit mel kor ral ka val la ko du le he küla lis te raa ma tus. Val la va lit sus ju hib veelkord koe ra-kas sio ma ni ke tähe le pa nu, et va ja lik on va rusta da loom sel li se kae la rih maga, mil lel on kap sel või tah vel oma ni ku ni me ja aad res si ga või re gist ree ri mis numb ri ga, vä lis ta da loo ma de hul ku mine ja kaas ko da ni ke häi ri mi ne ning loo ma de poolt reos tu se te ki ta mi sel on see va ja ko rista da. Ees kir ja rik ku mi sel on või ma lik mää ra ta ka ris tus ja val la va lit sus koos po lit sei ga võ tab lä hia jal koe ra-kas si pida mi se põh ja li ku ma vaat luse al la. Jä re le val ve ta kass-koer, kel lel puu dub oma ni ku andme te ga kae la rihm, loe tak se hul ku vaks ja ta kuu lub püüdmi se le ning var ju pai ka toi meta mi se le. Sel leks on Tõs ta maa val lal sõl mi tud le ping Pär nu ko dutu te loo ma de var ju pai ga ga, kes osu tab va ja du sel val la ter ri too riu mil hul ku va te looma de püüd mi se ja var ju paiga tee nust. Var ju paik püüab tu vas ta da loo ma oma ni ku, sel le õn nes tu mi sel tea vi tab oma nik ku loo ma var ju paigas vii bi mi sest ja loo ma kätte saa mi sel peab oma nik ta suma loo ma var ju pai gas pi da miseks teh tud ku lu tu sed. Vee bile hel nu.var ju paik. ee aval da tak se var ju pai ka too dud loo ma de koh ta in format sioo ni 24 tun ni jook sul var ju pai ka saa bu mi sest. Var ju pai gas pee tak se püütud loo ma 14 päe va. Kui selle aja jook sul ei õn nes tu omanik ku kind laks te ha, lei tak se või ma lu sel loo ma le uus omanik. Va ja du sel kor ral dab varju paik loo ma huk ka mi se ning kor ju se käit le mi se. Lä hia jal on plaa nis kor ralda da koos töös po lit sei ja varju pai ga ga val las mõ ned kontroll rei did. Loo da me loo mao ma ni ke mõis ta va le suh tu mise le-te gut se mi se le, et po leks va ja üh te gi loo mao ma nik ku trah vi da, loo ma püü da ega var ju pai ka toi me ta da. Prob lee mi dest hul ku va te koer te ja kas si de ga pa lu me tea ta da val la va lit sus se tel Tõs ta maa Val la va lit sus Tõstamaa vallavalitsus korraldab traditsioonilised piirkondade külakoosolekud: MA NI JA üld ko gu toi mus 26. märt sil TÕ HE LAS es mas päe val, 18. ap ril lil kell 18 Tõ he la rah va ma jas: Tõ he la, Män ni kus te, Ki ras te, Alu kü lad SE LIS TES tei si päe val, 19. ap ril lil kell 18 Se lis te kü la toas: Se lis te ja Pä ra kü la kü lad POOT SIS kol ma päe val, 20. ap ril lil kell 18 Poot si kes ku ses: Poot si, Lao, Peer ni, Kõ pu kü lad TÕS TA MAAL es mas päe val, 25. ap ril lil kell 18 Tõs ta maa rah va ma jas: Tõs ta maa ale vik, Vä ra ti, Er mis tu, Lõu ka, Töl li kü lad KAST NAS tei si päe val, 26. ap ril lil kell 18 Kast na rah va ma jas: Kast na, Ran ni ku, Ram mu ka kü lad KA VA RUS kol ma päe val 27. ap ril li kell 18 Ka va ru kü la kes kus-paa di sada mas: Ka va ru kü la Rää gi me oma va lit su se te ge vu sest, aru ta me val la ja kü la de aren gu ka va sid TU LE OSA LE MA! Hambaravihüvitiste määrad sel aas tal Hai ge kas sa hü vi tab isiku le, kel le le on Riik li ku pen sio ni kind lus tu se seadu se alu sel mää ra tud töö või me tus pen sion või va na dus pen sion ja üle 63aas ta se le kind lus ta tud isi ku le ka lend riaas ta jooksul ham ba ra vi tee nus te eest ta su tud sum mast 19,18 eu rot (va rem 300 kroo ni). Hai ge kas sa hü vi tab ra seda le ka lend riaas ta jook sul ham ba ra vi tee nus te eest tasu tud sum mast 28,77 eurot (va rem 450 kroo ni). Hai ge kas sa hü vi tab al la üheaas ta se lap se ema le kalend riaas ta jook sul hamba ra vi tee nus te eest ta sutud sum mast 28,77 eu rot (va rem 450 kroo ni). Hai ge kas sa hü vi tab isiku le, kel lel on tal le osuta tud ter vis hoiu tee nu se ta ga jär jel tek ki nud suure ne nud va ja dus saa da ham ba ra vi tee nust, ka lendriaas ta jook sul ham ba ra vitee nus te eest ta su tud summast 28,77 eu rot (va rem 450 kroo ni). Hai ge kas sa hü vi tab isiku le, kel le le on Riik li ku pen sio ni kind lus tu se seadu se alu sel mää ra tud töö või me tus pen sion või va na dus pen sion ja üle 63aas ta se le kind lus ta tud isi ku le üks kord kol me aas ta jook sul ham bap rotee si de eest ta su ta vast sum mast 255,65 eu rot (varem 4000 kroo ni). 110 Ees ti Hai ge kas sa Veeb rua ri kuus pan di Tõs ta maal toi me 10 väärteo rik ku mist. Kaks al ko holi- ja ka ris tus sea dus li ku rik ku mist ning üks liik lussea du se ja viis tu ba ka seadu se rik ku mist. Kri mi naal me net lu si ei alus ta tud.

4 märts Siberisse viisid pikad pisarais voor E esti Vabariigi seekordset aastapäeva saatis väga külm ja karge talveilm. Tõstamaal tähistati aastapäeva suurejoonelise kontsertaktusega, uute ja varasemate vapimärgi omanike austamise jpm. Üks imeline võimas vägi paneb igas eas naisi-mehilapsi tantsima, laulma, võimlema, näitemängu tegema. Tantsivad mitu põlvkonda ja sipupüksis poisil juba kirivöö vööl, sõlg rinnas. Tõstamaal kiutkörditants küll ei lõpe ja laul ei lõpe! Tegijaile tänu ja jõudu! Saabunud kevadpäevad võitlevad kõrgete lumehangedega, veed voolavad. Koolivaheajal aastal 25. märtsil oli samuti sulailm. Sellest ajast on möödunud 62 aastat. Sel päeval läks Tõhela koolimaja juurest Risti jaama poole teele üle 20 jäiselt kiunuva-undamisega sünkrohelise studebackeri koormat inimesi. Läbi küla sõites Tõhela inimesed koormas laulsid. Kalli käärul loendasid nad juba 64 autokoormat küüditatuid. Ristil tühjendati inimestekoormad loomavagunitesse (vaguneid olnud 62). Läinud suvel, 3. juulil XIV Tõhela kodukohapäeval, tegime läbi kunagise suurte talude ja ühistöö eestvedajatega ning küüditamisega rängalt kannatanud Tõhela külas ringkäigu. Alustasime mullaste juurte juurest Roni mäelt. Igas õues jutustasime minevikust ja kohtusime tänapäevaga ning olime üllatunud ja tänulikud pakutavate hõrgutiste ja karastavate jookide eest, mis aitasid küpsetavas päikeselõõsas kõndijail vastu pidada. Lisaks jutustamisele tuli neljateistkümnes õues öelda number, mitu inimest sealt Siber võttis (arreteerimiste ja küüditamistega kokku). Alustasime teekonda: Seerilt üks - peremees arreteeriti, suri laagris. Järgmine peatus Küüditamise 40.aastapäeval 25.märtsil 1989 Tõhela kiriku trepil. Küünlad neile, kellel kodutee jäi käima oli Kirikaluse Aleksi ja Kirikaluse Martini taludes. Mõlema talu õues andsid seletusi oma perede Siberis olnud lapsed. Kirikaluse Aleksilt sai Siber viis inimest (perenaine jäi Siberi mulda) ja Kirikaluse Martinilt seitse. Mäe talust üks - peremees suri laagris, Jaanimardilt üks - peremees suri laagris. Siis keeras meie matkakolonn eesotsas külaseltsi bussiga - Jaanimardi käärult Pärnu poole. Marguselt sai Siber viis. Jutustamas oli oma pere Siberist tagasitulnud peretütar. Matsilt neli (lisaks üks mõrvati 1941), Laurilt üks (peremees oli laagris), Antsutoa talu tehti tühjaks (nüüdseks hävinud) Siber sai seitse (üks suri Siberis), jutustamas Siberist tagasi tulnud peretütred ja teise Antsutoa pere. Puurama Mardi peretütre pere kuus inimest. Kõrtsi talust üks (perepoeg oli Siberis). Küti Poest (rahvalaulik Hendrek Jantsoni kodust) võttis Siber kõik neli perepoeg Siberis kaks korda, ekskursioonil osalejaile jutustas peretütar ehk endine sunnitööline Ts 371. Saianuki Sepalt viidi kõik viis (talu hävinud). Koolimajast viidi teistkordselt Siberisse kooliõpetaja tütre ja pojaga. Teame mis Kiraste külast järele jäi: lõhuti kümne talu elu, Leelastest kuus, Teostest kaks, Virunalt viis, Männikustest kaks, Alult viis talu. Tõhelast Tõstamaa poole liikudes on pilt inimkaotustes jätkuvalt sama: endisest Laasna külast rüüstati viis talu, Lepaspää külast seitse, Ermistust üksteist talu. Murru külast kuus, Lehtsest viis talu. Maanteeäärsetest küladest mõrvati 1941 aastal kümneid inimesi. Olgu eelnenud kirjaread meie ümbruskonna inimeste valusate kannatuste Siberisse jäetud tervise ja nooruse troostitute aastate mälestuseks. Meie kohustus on mäletada. Veel ei ole Tõhelas küüditatule ei mälestuskivi ega Tõhela kivine koolimaja siit algas Sibe muud märki. Sellest on räägitud küüditamise 40. aastapäeva kogunemisel, kodukohapäevadel jm kokkusaamistel ikka samas kivises koolimajas (rahvamajas) kus inimesi autokoormasse äraveoks laeti. Mõtted peavad teoks saama. Leiame ühe koha, kus mälestusmärk tuletaks kõikidele möödujaile (ka tur-

5 märts id Märtsikuu lasteaias ta. ri tee. istidele) meelde neid traagilisi sündmusi. See märk peaks olema võimalikult nähtaval kohal, sest ka küüditamine ise ei olnud märkamatu! Alles hiljuti lõpetas kolonel Karl-Johann Lauritsa mälestuskivi vahepeal unustama sunnitud Vabadussõja. Nüüd on viimase sõja tagajärgede kivisse kirjutamise aeg. Vaike Hang Väi kes te le las te le meeldi vad loo mad, eri ti armas ta tak se just ho buseid. Sel le pä rast läk si me gi täna vu vast la päe va tä his ta ma Ma ria tal lu. Ho bu sed ra ken da ti re gede et te ja esi me sed õn ne likud said met sa ra ja le kaunist tal vist loo dust nau ti ma min na. Lap si ja nen de em me sid oli nii pal ju, et vii ma sed pääse sid sõit ma al les kol man da rin gi ga. Töö le asus ka po ni Rub la rat su ta ja test moodus tus ko he pikk jär je kord. Kül ma ro huks pa ku ti püst kojas lõk ke ää res soo ja mors si. Ho bus te le jäid töö ta suks laste too dud lei va tü kid, mi da tali ta jad lu ba sid kõi gi le loo made le õh tul ise an da. Aeg ku lus kii res ti, ta ga sisõi dul hak kas uni pi se maid ju ba kim bu ta ma. Lõu na söögiks oo tas las teaias tra ditsioo ni li ne vast la toit herne supp ja vast la kuk lid. Täna me Ma ria töö ta jaid lah ke vas tu võ tu eest! Mõ ni päev hil jem oli meil to re või ma lus kuu la ta mul jeid Lii na In dia rei sist. In dia on sel li ne to re maa, et kes on kord seal käi ma ha kanud, see ta hab uues ti ta ga si min na. Kõi ge pealt leid si me gloobu selt In dia, see jä rel imet lesi me kau nist see li kut Lii na sel jas. Lap sed ar va sid, et Eestis sel li seid see li kuid, mil lel ele van did, pa pa goid, pal mid, lil led ja ek soo ti li sed must rid, ei ole müü gil. Vaa ta si me eri ne vaid su venii re, kuu la si me In dia muusi kat ning proo vi si me jä re le te ha tant su lii gu tu si. Lõ puks näi tas Lii na ar vu tist In dia vaa ta mis väär sus test fo tosid. Las teaia lau lu võist lu sel rõõ mus ta sid meid oma to reda esi ne mi se ga 23 vap rat solis ti. Sel aas tal sai me rah vama jast lae nuks mik ro fo ni ja ko he oli laul des pä ris su pers taa ri tun ne. Laul jaid hin das zü rii Õn ne la Lees, Anu Peter son ja Lem be Ves ki mä gi. Noo re ma te hul gas tun nusta ti Gre tet ja Me ri lid, esi le tõs te ti veel Tuu let ja Lee ket. Noo ri ma osa võt ja pree mia sai 2 aas ta ne Keit lyn. Va nema test so lis ti dest sä ra sid Anny ja Se ve lin. Pa rim lau lu poiss oli Kevin Pääs tel. Erip ree mia sai Elii se. Kõi ki so lis te kii de ti sel le eest, et nad lau lud hästi sel geks õp pi sid ja jul gelt esi ne sid. Teat ri nä da lal nä gid lapsed Ai di, Ene, Kai di ja Anu esi ta tud nu ku teat rit kol mest põr sa ke sest. Lap sed ost sid Kad rilt pi le ti ja näi ta sid se da pi le ti kont ro lör Kat re le. Teatri saa lis tu li ise lei da õi ge iste koht ja siis võis eten dust nau ti da. Nal ja sai pä ris palju, näit le jad imp ro vi see ri sid to re das ti ja lap sed tä na sid neid kõ va ap lau si ga. Lõ pe tu seks paar tea det lap se va ne ma te le. Ap ril lis ja mais oo ta me teid aren gu vestlus te le. Pa lun lep pi ge õpe taja te ga eel ne valt aeg kok ku. Sa mu ti oleks hea, kui vähe malt koo li mi ne jad käik sid ke va del ära pe rears ti vas tuvõ tul, sest meie las teaias ei ole ter vis hoiu töö ta jat. Las tel kont rol li tak se kuul mist ja näge mist, kuu la tak se sü dant, vaa da tak se, kas luus tik on nor maal selt are ne nud, kaalu tak se, mõõ de tak se. Oo tan va ne maid, kes soovi vad sü gi sel las teaia kohta ju ba ke va del aval dust tege ma. Mul on mui du vä ga kee ru li ne uueks õp peaas taks rüh mi komp lek tee ri da. Loo da me, et soe ke vadpäi ke su la tab rut tu-rut tu lume ära ja lap sed saa vad õue ra tas te ga sõit ma, lii va kas ti män gi ma, kii ku ma Ai ta Lind, las teaia ju ha ta ja

6 märts Segarahvatantsu rühm aastal Tallinna Laulu- ja Tantsupeol nendate näiteringi Isetegevuslased tähistasid aastapä 23. veeb rua ril tä his ta ti Tõs ta maa rah va ma jas pi du li kult Ees ti Va ba riigi 93. aas ta päe va. Kok ku tu li roh kes ti nii suuri kui väik seid ise te ge vus la si, kes and sid suu re pä ra se kontser di ja ela sid kaa sa val la auko da ni ke tun nus ta mi se le. Õh tu jät kus mee leo lu ka aas ta päe va peo ga, kus au küla lis teks olid kõik Tõs ta maa ise te ge vus la sed. Tä his ta si me nai san samb li 10., se ga rah vatant su rüh ma 25. ja näi tet ru pi 25. te ge vu saas ta täi tu mist. Ko ha le oli tul nud ka neid, kel le ise te ge vus la seks olemi ne jäi veel gi kau ge mas se ae ga. Väi ke väl ja pa nek fo tomee nu tus test ja saa vu tus test tõi pal ju de le meel de to re dad ajad. Siin ko hal võiks veel kord mee nu ta da te gi jaid: NAI SAN SAMB LIS on 10 aas ta jook sul kaa sa löö nud 30 laul jat ja neid ju hen da sid Ast rid Pukk, Vii vi Kar lep, Õnne la Lees; SE GA RAH VA TANT SU Naisansambel aastal esinemas. RÜH MAS on tea dao le valt 25. aas ta jook sul tant si nud 78 meest-naist ning neid juhen da sid Val ve Rai de, Ka rin Rand mäe, Jaak Val ge vä li, Svet la na Zai ko va, Kaa rin Rein son, Pil vi Ka se; NÄI TET RU PIS on 25. aasta jook sul teat rit tei nud 53 näit le jat ja neid ju hen da sid Mai re Ad ler, Lii via Tõ nis son, Kärt So me lar, Õn ne la Lees ja Kül li Jan son. Mul jeid ja ga ti oma va hel nos tal gia tun de ga ja rõõ mus mee leo lu va lit ses ko gu õh tu. Ka vas olid lus ta kad et teasted ise te ge vus las telt en dilt. Kok ku oli le pi tud, et ot si takse ekst ra aas ta päe vaks et teaste oma laiast re per tuaa ri va likust. Mi da siis teh ti? Nai sansam bel Ree de ne rõõm Ala ni ki tar ri saa tel esi tas hoog sa Tuu le pois te jen ka 3-häälselt ja kek sis lau lu lõ pus mõned jen ka sam mud ki kau nistu seks. Se ga rah va tant su rühm Viies ra tas esi tas Tul ja ku, kus va he ta sid me hed ja naised oma va hel poo led. Pub li ku le ja nei le en di legi pak kus suurt lõ bu nä ha me hi kek si mas rä ti kud peas, mis pea le nais tel tu li te ha me-

7 märts seltskond lustimas. eva heo sa jõu li se maid lii gu tu si. Oo ta si me kõik hin ge kin ni pida des kuul sat Tul ja ku lõpp lahen dust kas tões ti tõs te tak se me hed õh ku...aga ei - nai sed prant sa ta sid ka va lalt käed kõr ge le üles tõs te tud mees te jal ge et te põl vi li saa li põ randa le ma ha. Pilt oli täp selt nii na gu peab. Näi tet rupp mõt les väl ja jäl le uue sõ na de ta agiitp rojek ti, mis ju tus tas sel lest, kuidas ees ti nai ne lä heb tu ris tina Egip tu ses se ja mis te ma ga seal juh tub. Nai sed õp pi sid sel le tarvis sel geks kõ hu tant su, kõik te ge la sed va rus ta ti ki re va te kos tüü mi de ga ja las teaiast laena ti ise gi ti te suu ru ne nu ku. Tru pis het kel ai nu ke mees terah vas esit les elut ruult lõu namaa sü da me te murd jat. Tant su muu si kat pak ku ma so bis vä ga häs ti Tõs ta maa noor te mees te vo kaa linst rumen taa lan sam bel Na po leon Dy na mi te, kes ise äs ja ise tege vus las test sir gu nud ja nüüd ju ba ko gu maa kon nas ning kau ge mal gi nõu tud pil li mehed on. Män gi sid vä si ma tult hom mi ku ni rah va le mee le pära seid tant su lu gu sid. Ül la tu se si ne jaks oli noor te mees te folk loo rian sam bel Viisu ke, kel le ka va oli imet lust väärt. Nä gi me folk loor se te tant su sam mu de ja an de ka te kruts ki te-nip pi de ga la vas tatud 25 mi nu ti list eten dust, mil le ga suu da vad hak ka ma saa da ai nult vä ga hea de keha lis te või me te ga ja rah vatant su os kus te ga noo red inime sed. Kes nä gi, sel lel küll tões ti ve das! Ise te ge mi se rõõm on Tõs tamaal ala ti ole mas ol nud ja pole põh just, et see hää buks. Järel kas vu on kül la ga tu le mas. Lap sed ki tea vad, et ise te ge mine an nab tuu le tii ba des se ja kin gib häid ela mu si. Kõi ki en di si ja prae gu seid ise te ge vus la si ter vi tab Tõs tamaa rah va ma ja pe re ku na gise kuul sa pre si den di Theo dore Roo se velt i poolt öel dud kuld se mõt te ga: Tee, mis suu dad, sel le ga, mis sul on, seal, kus oled! Õn ne la Tähelepanu koera- ja kassiomanikud! Ees ti Loo ma kait se Selts koos töös pal jude klii ni ku te ja peatoe ta ja Royal Ca ni niga kor ral da vad ala tes 28. veeb rua rist kampaa niat, mil le raa mes on loo mao ma ni kul või ma lik oma kass (või koer) ste ri li see rida/kast ree ri da. Re gist ree ri mi ne ope ratsioo ni de le toi mub va he mikus ja operat sioo nid toi mu vad Pär nu maa kam paa nia part ne ri teks on Va na-pär nu Loo mak lii nik, J.V.Jann se ni 33, tel Kas si ste rili see ri mi ne maksab 40 eurot ja kast ree ri mi ne 20 eurot. Kõik oma rahaasjad saate korda ajada pangabussis! Tõstamaa rahvamaja juures peatub pangabuss kell (II kvartalis: 7. ja 21. aprill, 5. ja 19. mai) Teiseks partneriks on Ter vek si loo mak lii nik, Riia mnt 109 Pär nu, tel Kas si ste ri li see ri mine maksab 50 eurot ja kastree ri mi ne 32 eurot. Koe ra ste ri li see ri mi ne ja kast ree rimi ne sõl tub koe ra kaa lust ja maksab vas ta valt sellele ala tes 160 eurost ja 100 eurost. Boo nu se na pa ku takse kaasa ta su ta 400g Kis Kis Indoor pro fi toi tu kassidele ja 1kg Pro Vet Light pro fi toi tu koer te le. Ees ti Loo ma kait se Selts Bussis saate: nõu pangateenuste kohta tellida ja kätte pangakaardi makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta teha arvuti abil makseid sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning pangabussis pakutavate finantsteenuste tingimustega vajadusel konsulteerige pangatöötajaga või küsige lisainfot Swedbank ASi kontakttelefonil

8 märts Oda len das kevadesse Bul gaa ria pea lin nas So fias toi mu nud tal vis tel Eu roo pa ka ri ka võist lus tel ker ge jõus ti ku hei tea la del Ees tit esin da nud U-23 va nu sek las si võist kon na edu kai maks oli Tõs ta maa neiu Lii na Laas ma. Võis tel des en dast kolm aas tat va ne ma te kon kuren ti de ga ei vi sa nud Lii na püs si põõ sas se, vaid viskas oda kau ge le. Kol man dal kat sel lendas Lii na oda täp selt 55 meet ri joo ne le - uus Eesti juu nio ri de re kord, mis üle tas te ma en da ni me le kuu lu nud eel mist re kordit kolm vee ran di meet ri võr ra. See ei ol nud aga veel Lii na vii ma ne sõ na. Vii ma sel, kuuen dal katsel su jus vi se eri ti häs ti ja koh tu ni kud mõõt sid tu le mu seks suu re pä ra se Ena mat suu tis vaid va rem üle kuue küm ne kol me meet ri vi sa nud Ukrai na neiu Ve ra Reb rõk, kel le pa ri maks sel kor ral jäi Nii siis too di Eestis se ja Tõs ta maa le Eu roopa ka ri ka võist lus te hõ beme dal. Ees ti nais te kõi gi aega de ede ta be lis tõu sis Liina nel jan da le rea le. Vast ala nud hooa ja Eu roo pa nais te ede ta be lis on Lii na het kel ühe teist küm nes ja maail ma juu nio ri de hulgas esi me ne. Hooaeg aga al les al gas ja sel li ne edu ju ba avavõist lu sel an dis tub lis ti ene se kind lust ja tões tas, et tal vi ne tree ning on kulge nud õi get ra da. Ap ril lis lih vib Lii na ka he ja poo le nä da la vältel oma oda vis ke os ku si Hi paa nia Va he me re ranni kul toi mu vas tree ninglaag ris. Loo da me, et sel lest ki tõu seb tu lu ees ole vaks pä ris hooa jaks val mis tumi sel. Jaan Tamm, tree ner Lõbus vaheaeg noortekeskuses ku ses märt sil oli võima lus igal noo rel osa saa da põ ne va test kooli tus test ja sport li kust te ge vu sest Tõs ta maa noor te kes ku ses. Na gu ik ka, alus ta ti nä dalat vä ga tõ si sel ja täht sal teemal. Esi me sel päe val oli koo lita jaks dok tor Ma dis Ves ki mägi, kes rää kis lä he malt es maa bist. Sa mal ajal, kui Ma dis Ves ki mä gi kir jel das eri ne vaid ve re jook se, elus ta mis võt teid ja kõi ke muud sel list, näi tas ta ka õpet lik ke vi deo sid. Dok tor Ma di sel oli kaa sa võe tud oma täh tis kott, kus olid ole mas kõik va hen did, et abi va ja ja le es maa bi an da. Lap sed olid rin gi ra tast ko ti üm ber ning soo vi sid kõi ke kat su da ja proo vi da. Kaa sa oli võe tud ka kuu lus man nekeen An ne, kel le peal elus tamis võt teid sai proo vi da. Lõ puks vaa ta si me koos filmi, kui das Mis ter Bean es maa bi an nab. See oli nal ja kas. Tei sel päe val sai nä pu tööd te ha. Kül la oli kut su tud Tõsta maa kä si töö kes ku se pe renai ne Anu Rand maa, kes oli kaa sa võt nud eri ne vat traati, pär leid, töö riis tu ja muud va ja mi ne vat. Val mis ta da sai puud, eh teid, võt me hoid jaid ja kõi ke, mi da traa dist kok ku kee ra ta an dis. Anu abis tas kõi ki - kes tegi sõr must, kes ilu sa traa dist puu, mil lel pär lid kül jes rippu sid ja kes kee ras abi va hendit ka su ta des võt me hoid jaid. Kõik said en da meis ter da tud as jad ko ju kaa sa võt ta. Kol ma päe val oli tee maks fo tog raa fia. Koo li ta jaks oli ko ge nud ja as ja hu vi li ne Toomas Mitt. Kõi ge pealt võe ti läbi põ hi tee mad mil le ga pil ti te ha, mis asen dis pil ti te ha ja muud sel le ga seon du vat, et või ma li kult head pil ti saa da. Sa mu ti näi tas Too mas Mitt lü hi dalt pil di kor ri gee ri misp rog ram mi, kus on või ma lik pil te väik se maks ja hu vi ta vamaks te ha. Too mas oli kok ku pan nud hea po wer poin ti esitlu se, mi da ek raa nilt kõik hu viga jäl gi sid. Seal oli ära too dud häs ti ja ka hal vas ti teh tud pil ti de näiteid, mi da oma va hel võr relda. Loo dan, et põ hias jad jäid pal ju de le meel de, sest pil dista mi ne on po pu laar ne. Va het po le, kas teed mo biil te le fo ni või di gi fo toa pa raa di ga. Nel ja päe val oli kü las Tõsta maa raa ma tu ko gust Mar ge Pääs tel. Te ma võt tis en da ga kaa sa eri ne vaid raa ma tuid noor te le. Kõi ki del hu vi lis tel oli võima lus sir vi da, uu ri da ja kü sida nen de raa ma tu te koh ta. Mar ge os kas iga raa ma tu kohta väi ke se kok ku võt te te ha, et noor teaks, mil lest see raa mat rää gib. Hu vi li si oli vä he, aga mi na sain pal ju tar ge maks. Nüüd tean, mil list raa ma tut Tõs ta maa raa ma tu ko gust laenu ta da. Ree del ja lau päe val oli plaa nis lä bi viia hu vi tav tantsu koo li tus, mil le lä bi vii ja teks pi di ole ma MTÜ Dan pe. Üri tus oli eel re gist ree rimi se ga, et nä ha kui pal ju on osa võt jaid. Ku na re gist ree ris ai nult kaks ini mest, jäi üri tus ära. Vä ga kah ju! See ga kor ral da sin ree del mõ ned sport li kud te ge vu sed rah va ma ja suu res saa lis. Kõige pealt lä bi ti mit me külg ne tea te võist lus, siis män gi si me rah vas te- ja pušš pal li ning vii ma ne oli korv pal li võistlus va ba vis ke joo ne ta gant. Osa le jaid oli küll vä he, aga pii sa valt, et üri tus ik ka gi korral da da ja võit jad väl ja kuulu ta da. Koo li tus tel osa le jad said kur gu kui va mi se vas tu morssi ja ko ri se va kõ hu lee vendu seks küp sist. Koo li ta ja te le loo mu li kult tu gev käe pi gistus, tä nu ki ri ja kii su pil di ga šo ko laad. Sport li kul ree del said võit jad ka au hin na, mille nad kät te saa vad Tõs ta maa rah va ma ja koh vi kust. Suu red tä nud koo li ta ja te le ja tä nan kõi ki noo ri, kes nendest to re da test päe va dest osa võt sid. Loo dan, et jäi te ra hu le ning ka su ta te kõi ki neid teadmi si, mi da tei le õpe ta ti. Ka ro lii ne Kask, noor soo töö ta ja

9 märts Tur va vöö pääs tab sind ja si nu lä he da si! Te gi me sel le kuu al guses väi ke se hom mi kuse kont roll rei di meie piir kon nas asu va tes se las teae da des se, et saa da tea da, kas meie lap si las teae da too vad va ne mad ik ka ka suta vad ise ja ka las tel tur va va rus tust. Sel le käi gus sel gus, et suur osa las te va ne ma test on ise kor ra li kud ja lap sed on ke nasti tur va too li des. Aga ei ole head il ma halva ta: ik ka lei dub veel hoo lima tuid lap se va ne maid, kes ei ka su ta tur va va rus tust ise ja ka lap sed on sõi du kis il ma tur va too li ta. See teeb kur vaks, kui ei hoo li ta en dast ja veel kõi ge hul lem - pan nak se sel le ga ohtu las te elud. Ma ei ta ha ol la sel le lap seva ne ma na has, kui peaks juhtu ma liik lu sõn ne tus ja lap sega mi da gi juh tub. Ar van, et sel le tead mi se ga on vä ga raske eda si ela da. Siin ko hal on so bi lik meelde tu le ta da üht head Tõs tamaa va na sõ na, et "Puu tae vani ei kas va" ehk ku na gi on ik ka esi me ne kord! Tur va vöö ka su ta mi ne peab ole ma ele men taar ne har ju mus: nii na gu au to roo li is tu des ka su ta me sõi du alusta mi seks süü te võ tit, nii peaks ole ma isee ne sest mõis te tav sõi tu alus ta des ka tur va vöö kin ni ta da. Suur on tõe näo sus, et liiklu sõn ne tu se ta ga jär jel võib moo tor sõi du kis vii bi va tel isiku tel tä nu tur va vöö nõue te koha se le ka su ta mi se le esi ne da tun du valt vä hem ke ha vi gastu si või üld se mit te, võr reldes sel le ga, kui nad jä tak sid tur va vöö kin ni ta ma ta. Täis kas va nud pea vad turva vöö ka su ta mi sel ole ma heaks ees ku juks las te le. Lisaks sel le le, et au to roo li is tudes kin ni ta da oma tur va vöö, pea me pöö ra ma tä he le pa nu ka sel le le, et lap sed jär giks meie ees ku ju ning tur va vöö ka su ta mi ne nii kõr va list mel kui ka ta gaist mel peab saama heaks har ju mu seks kõi gile kaas rei si ja te le. Väi ke las te pu hul on las te le mõel dud nõue te ko ha se tur vava rus tu se ole ma so lu ja ka suta mi ne vä ga täh tis. Ei to hi unus ta da, et ju hul, kui tur va tool lap se ga pan nakse esi me se le ist me le ja au to on va rus ta tud tur va pad ja ga, tu leb see väl ja lü li ta da. Eri ti kurb on vaa da ta, kui lap se va nem on võt nud lap se esiist mel oma sül le ja pan nud tur va vöö üle lap se. Tur va vöö ka su ta mi ne peab ole ma ele mentaar ne har ju mus: nii na gu au to roo li is tu des ka su ta me sõi du alus ta miseks süü te võ tit. Ai nuük si mõ te sel lest, milli sed ta ga jär jed ka jär sul pidur da mi sel või vad ol la, teeb hai get. Jääb aru saa ma tuks, miks täis kas va nud sel li se oht li ku va li ku tee vad. Po lit seia met ni kul on õi gus trah vi da nii juh ti kui ka kinni ta ma ta tur va vöö ga sõit jat, ja se da ka üheaeg selt, sa mas sõi du kis vii bi ja te kor ral. Seega vas tu tab kin ni ta ma ta turvaöö eest nii juht kui sõi dukis sõit ja. Kui gi po lit sei ees märk ei ole või ma li kult pal ju de inimes te ka ris ta mi ne ta sub meeles pi da da, et tur va va rus tu se ka su ta ma ta jät mi se eest võib ka ris ta da ra hat rah vi ga, mis võib ula tu da ku ni 200 eu roni. Tur va vöö kin ni ta mi ne kam paa nia ja tu gev da tud kont rol li ajal ei to hiks ol la vaid ka ris ta mis hir mus teh tav lii gu tus, see peaks ole ma hea har ju mus ja elu norm ko gu aeg. Po lit sei soo vi tab kõi gil kasu ta da nõue te ko hast tur va varus tust, sest tea du pä rast on sel le nõu de ei ra mi ne üks oluli si mõ ju ta vaid te gu reid traagi li selt lõp pe va te liik lu sõn netus te pu hul. Tul les ta ga si ju tu al gu se juur de, siis kind las ti suu ren dame pis te li si kont rol li mi si lasteae da de ja koo li de juur de. See ei ole mõel dud, lu gupee tud las te va ne mad, mit te Teie kiu sa mi seks vaid sel leks, et viia tur va va rus tu se ka su tami se va ja lik kus ka nen de ni, kes sel lest veel tä na mi da gi ei ar va. Har li Han sen, piir kon na va nem Lugupeetud vallakodanikud! Iga maa ko has ük si töö ta va pe rears ti üheks suu re maks prob lee miks on lei da en da le asen du sarst puh ku se, täien dus te ja muu eria la se ene se teos tu se ajaks. Olen Tõs ta maal töö ta nud 15 aas tat ja se ni po le see õnnes tu nud. Nüüd on as jad pa re mad. Dr. Ai ri Ka se mägi on nõus töö ta ma osa li se koor mu se ga meie ter vi se kesku ses. Möö du nud nä da lad olime koos vas tu võ tul, nüüd jät kab kol leeg ük si, ole me va ja du sel te le fo niü hen duses. Esialg se ka va jär gi on dr. Ka se mä gi vas tu võ tul 0,75 koormu se ga, mina jät kan 0,25 ko haga. Te ge likult on vä ga hea, kui pat sien ti vaa tab ka tei ne arst, mit te ai nult üks ja sa ma toh ter. Te kib uu si mõt teid ja need on ik ka haige hü van guks. Ter vi se kes ku se tööa jad on en di sed, olen kin del, et kõik laa bub ke nas ti. Ja ik ka suht le me, Teie ar va mu sed ja et te pa ne kud on vä ga ooda tud. Head ter vist soo vi des, Ma dis Ves ki mä gi ma ta maa.ee Foto: Ave Höövel 12. märtsil võõrustasid manijalased juba 4. aastat Manija saarekeskuses kihnlasi. Seekordse kokkusaamise korraldajateks oli manija meespere ja üritus ise pühendatud naistele. Kihnlase poolt tutvustas SA Kihnu Kultuuriruumi äsja valminud Kihnu Kauba Maja. Meeleolu hoidsid üleval Raino ja Janno Kihnu Poistest. Ürituse korraldas MTÜ Ilusa Manilaiu Eest ja toetas EAS-i Kohaliku Omaalgatuse Programm.

10 Plahvatus raamat tapmisest ja süütundest K uidas te ennast tunneksite, kui saaksite teada, et keegi teile väga lähedane inimene on kellegi ära tapnud? Mitte kogemata, vaid meelega, ettekavatsetult ja hoolega planeeritult? Kas te tunneksite endal süüd, et te ei teadnud sellest midagi? Kas te heidaksite endale ette, et oleksite pidanud ja saanud kohutavat õnnetust ära hoida? Need on mõned küsimused, millega puutub kokku peategelane Amin Aafari raamatus Plahvatus. Lugu, mida autor oma raamatus räägib on iseenesest lihtne: suhteliselt noor palestiina päritolu arst on asunud elama Iisraeli, saanud seal kodakondsuse ja oma hea tööga suutnud sotsiaalselt väga kõrgele positsioonile tõusta. Tal on olemas kõik, mida üks mees tahta võib hea töö, positsioon ja tunnustus, maja, raha, hea naine kuni hetkeni, mil tema töökoha juures plahvatab enesetaputerroristi pomm. Suitsiidirünnaku ohvriteks on kohvikus sünnipäeva pidanud lapsed. Peategelane Amin on sel hetkel haiglas tööl ning annab endast kõik, et vigastada saanuid abistada. Mõni jääb ellu, mõni mitte. Sündmuste arenedes selgub, et surma on saanud ka peategelase naine Sihem ning natuke veel hiljem, et tema naine oligi see, kes ennast õhku lasi. Te võite vaid ette kujutada, mida see noor arst, keda raamatu autor oma teoses kujutab, tundis. Šokk, meeleheide, hirm, viha, tuimus, kogukonnapoolne põlgus ja viha Mitte keegi ei tahaks meist olla selle mehe nahas. Samamoodi ei taha olla sellises olukorras mitte ükski tavaline mees või naine, ema või isa, poeg või tütar, sugulane või sõber. Elagu ta siis Palestiinas, Saudi Araabias, Kašmiiris, Saksamaal või Ameerikas. Ent ometi on paljud inimesed maailmas just praegu sellises olukorras, kus keegi lähedane on põhjustanud tohutu tragöödia suurele hulgale kaasinimestele. Mida nad siis edasi teevad? Mida teie teeksite? Raamatu Plahvatus peategelane asub otsima vastuseid küsimusele Miks? Ja ta saabki need vastused ning need ei tee teda õnnelikuks. Jah, need annavad mõningase hingerahu, sest ta teab miks ja kuidas, aga mitte lõplikult. VÕRK PAL LI TUR NIIR märts Kogu loo taustaks on Iisraeli-Palestiina pikk ja masendav konflikt, mis on oluline osa kogu sündmuste arengus ja olmes. See raamat ei ole hea raamat selles mõttes, et aitaks lõõgastuda ja tunda end turvaliselt selles maailmas. Ei, see on tragöödia, see on valu ja meeleheide. See on raamat, mida ei saa käest panna. See on kirjutatud väga tunnetusliku pingega ning iga sõna omab tähendust, midagi mis aitab läbi käia iga emotsiooni ja sündmuse, millega peategelane kokku puutub. Plahvatus on ilmunud Pegasuse Väikeses sarjas aastal ning autoriks on alžeerlane Jasmina Khadra, kelle pärisnimi on hoopis Mohammed Moulessehouli. Liina Käär TULE KUULAMA JA ARUTAMA! Olete oodatud neljapäeval, 14. aprillil Tõstamaa rahvamajja kell Räägime järgnevatel teemadel: Ülevaade kohalikust tööturu olukorrast Uued võimalused Eesti Töötukassas Kuidas leida endale sobiv töö? Üritus on tasuta! Mobiilne nõustamine MOBI 2011 toimub Eesti Töötukassa ja kohalike omavalitsuste koostööna MOBI 2011 Tra dit sioo ni li ne val la võrk pal li tur niir kes tis no vemb rist märt si ni ja kok ku pee ti 36 täis pik ka män gu. Võist lus on mõel dud ees kätt Tõs ta maa val la võist kon da de le ja osa le mas oli gi 5 ko ha lik ku võist kon da ja naab rid Varb last. Esin da tud olid kõik val la piir kon nad pea le Poot si. Võist kon da de pa remus jär jes tus: 1. Har ras ta jad: Moo ni ka Ad ler, Kärt Jür gens, Elo Pulk, Rii na Rein son, Har li Käärt, Teet Tets mann, Ar mo Ad ler, Taa vi Kalju ra, Al lan Lul lu. 2. Võr gu ta jad: Ker li Brandt, Ive lin Mid ri, Kris tii na Le pik, keiu an der son, Joel Pulk, Ja nek Jaan soo, Ago Ad ler, Kul dar Mii du. 3. Alev: He dy Grets ki, Lau ra Pär na, Ene Leht sa lu, To mek Jaansoo, Aro Kütt, Enn Mart son, Too mas Rõ hu 4. Varb la: Hei li Põl da ru, Lii si Kaa si ko ja, Ker da Me riorg, Kai re Kurg, Prii dik Raud ki vi, And rus Aus meel, An do Le his, Rag nar Sutt, Jaa nis Siig. 5. Tõ he la: Lin da An der son, Ai di Lell saar, Bir git Pe re, And res Laur, Vil le Vul kan, Ma rek Salk, Rai do Salk 6. Kast na: Lii na Pärn, Lii na Laas ma, Sii ri Heind la, Ka ren Ad ler, Vel lo Som mer, Kal vi Som mer, Vei ko Som mer, Siim Heind la, Rain Ala si, Too mas To rim. Varb la võrk pal li tur niir Varb la võrk pal li tur niir toi mus 12. märt sil ja kuue osa le nud mees kon na ja nel ja nais kon na hul gas osa le sid ka Tõs ta maa esin du sed. Tõs ta maa nais kond koos sei sus Moo ni ka Ad ler, He di Gretski, Rii na Rein son, Lau ra Pär na, Lag le Ad ler, Kärt Jür gens ja Ive lin Mid ri saa vu tas kol man da ko ha. Võit mud Tal lin na Serve ri koos sei sus män gis ka Tõs ta maa neiu Mer lin Mii do. Tõs ta maa mees kond koos sei sus Ago Ad ler, Aro Kütt, Har li Käärt, Rai ner Sutt, Too mas Rõ hu ja Hil jar Viit kin saa vu ta sid nel jan da ko ha. Tõs ta maa Spor dik lu bi

11 märts KUHU MINNA Laupäeval, 9. aprillil kell 20 Tõstamaa rahvamajas ansambel Tule Taevas Appi 10. juubelipidu Laupäeval, 23. aprillil jürijooks Tõstamaal Pühapäeval, 24. aprillil kell 12 Tõstamaa rahvamajas KEVADINE KIRBU- TURG. Kauplema on oodatud kõik, kel pakkuda lahedat vanakraami, käsitööd või muud põnevat aprillil Tõhela külaseltsi Õppereis (Rohelisele Jõemaale) Laupäeval, 30. aprillil kell 10 Manija saarekeskuses talbusõd.

12 märts Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid! Elena Pulk Märtsikuu juu bi la rid MARTA LEAS 90 LAINE JANSEN 88 ÕILME ANDRESE 86 SELMA ROOS 85 LINDA HEINLA 84 HILDA-MARIE OJAMETS 80 ZINAIDA TOHV 80 MEIDA SOOMETS 79 TÕNIS VAINULA 79 HELENE KÖSTER 79 VELLO RANDMÄE 78 HARRI-HERBERT KIIRATS 78 ADLE PULK 76 ELJU KÄSPER 76 VELLI JÜRGENS 75 TOIVO MARTSON 74 VAMBOLA KANGUR 74 LEILI VIEDEHOF 72 REIN ROOMIK 65 AIN MÄNNIKUS

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

David the King Part 1 Estonian CB

David the King Part 1 Estonian CB Piibel Lastele Esindab Kuningas Taavet (1. osa) Kirjutatud: Edward Hughes Joonistused: Lazarus Muudatud: Ruth Klassen Tõlkitud: Jaan Ranne Tekitatud: Bible for Children www.m1914.org BFC PO Box 3 Winnipeg,

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

2011_koolinoorte_paar

2011_koolinoorte_paar Põhikool POISID Põhikool TÜDRUKUD Oliver Orav - Gustav Saagpakk Katleen Kangur - Hanna-Loore Õunpuu Taavi Arula - Sander Kulp Gertrud Alatare - Karin Lassi Oscar Leemets - Aleksander Eerma Mariliis Karro

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU

George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George i Imeline Arstirohi Illustreerinud Quentin Blake Tõlkinud Elise ja Viktor Nikonov Värsid tõlkinud Leelo Märjamaa DRAAKON & KUU George s Marvellous Medicine Text Copyright Roald Dahl Nominee Ltd,

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Jüri Gümnaasium - Rae küla - Kuldala - Assaku R1 01 03 R1-01 R1-02 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Pildiküla 14:14 16:04 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:19 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj

EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja EDL Liiga tulemuste põhj EDL Liiga reeglid 1. ÜLDSÄTTED 1.1. EDL Liiga toimub individuaalse arvestuse alusel, kus mängijad on jagatud hooaja 2017-2018 EDL Liiga tulemuste põhjal nelja liigasse. a. Premium Liiga (9 osalejat) b.

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:18 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi 14:21 7 Rae mõis

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.

II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1. II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline

Rohkem

Akoolipaev.indd

Akoolipaev.indd Hilli Rand ESIMENE A KLASS JA TARKUSEPÄEV Toimetaja Helle Tiisväli Pildid joonistanud Epp Marguste Hilli Rand ja kirjastus Argo, 2013 www.argokirjastus.ee ISBN 978-9949-527-07-6 Trükitud trükikojas Print

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+9 : # Grade Club Caspar TURU? MK Juhan EERIK PANK? RJK Leola XSANDER SOLBAJA? SK SUMOTORI 0 0 0 Caspar TURU EERIK PANK 00-0:0 Caspar TURU XSANDER SOLBAJA 00-0:0 EERIK PANK XSANDER

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364

Rohkem

KuusaluLapsed xls

KuusaluLapsed xls Kuusalu valla laste kergejõustiku päev 17.09.2006 Kuusalu staadion 11-12 a poisid 60 m I Severi Jõõras 10.04.95 Kuusalu SK 9,1 II Taavi Tšernjavski 04.03.95 Loksa kk 9,2 III Aare Viilver 09.02.95 Leksi

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

Ajutised bussiliinid laupäev

Ajutised bussiliinid laupäev Ajutine bussiliin nr 2 25.05.2019. kell 11.00 18. 00 Muudatus liinil: Buss sõidab Turu peatusest edasi marsruudile: Võidu sild Narva mnt Raatuse ristmikult tagasipööre Riia Väike Tähe Võru Aardla jne.

Rohkem

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev (

SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused ( klass) Lastevanemate koosolek (eelkool) kell kooli aulas Tervisepäev ( SEPTEMBER 3.09 Kooliasta alguse pidulikud aktused (1.-12. klass). 04.09. Lastevanemate koosolek (eelkool) kell 17.00 kooli aulas. 07.09. Tervisepäev (1.-12. klass). 10.-14.09 Lastevanemate üldkoosolekud

Rohkem

ambla.xls

ambla.xls Ambla valla lahtised MV kergejõustikus 26. mai 2001 Ambla staadion Kuni 16-aastaste tüdrukute 100 m jooks 1. Marili Toots 14,44 2. Elo Strauss 15,66 3. Kristi Lomp 15,68 4. Heike Petter 15,95 5. Kristi

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

5L_ELTL_4et.XLSX

5L_ELTL_4et.XLSX BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV

Rohkem

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist

Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

TAI_meta_99x148_EST.indd

TAI_meta_99x148_EST.indd METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on

Rohkem