untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe argipäev lk 8-9 Svensson Manijal lk 9 Spordiuudised lk Tõstamaa vallapäevade kava TÕS TA MAA VAL LA HA RI DU SE 325. AAS TA PÄE VA PI DUS TU SED JA KOO LI KOK KU TU LEK REE DEL, 9. au gus til Val la kü la koo lid oo ta vad vi list la si ja ku na gi si töö ta jaid koh tu ma: kell Kast na rah va maj ja ja Tõ he la rah va maj ja kell Se lis te kü la tup pa kell Vi list las te re gist ree ri mi ne Tõs ta maa mõi sa in fo lauas kell ja kell re gist ree ru nud vi list las te le ta su ta gii dieks kur sioon mõi sas kell pi du lik KONT SERT- AK TUS mõi sa ees kell KOO LI PI DU mõi sa ees. La va le as tu vad Tõs ta maa noor te bän did, an samb lid KEN TU KID, REM ja T 2 Pi let eel müü gist 5 eu rot (pi le tid müü gil mõi sas ja raa ma tu ko gus), sa mal õh tul ko ha peal pi let 7 eu rot. Ta su ta sis se pääs ku ni 7. a. las te le Ala tes kella on ava tud mõi sa tal li de va hel su pi köök LAU PÄE VAL, 10. au gus til kell mõis ava tud, vi list las te re gist ree ri mi ne ko gu päe va jook sul kell re gist ree ru nud vi list las te le ta su ta gii dieks kur sioon mõi sas kell HA RI DUS KON VE RENTS 325 aas tat rah va ha ri dust Tõs ta maal Et te kan ne te ga esi ne vad: Too mas Mitt, Too mas Rõhu, Ma ri Lü his te, Lii na Käär ja Tõs ta maa kesk koo li õpi la sed. Et te kan ne te tee ma deks koo li ja siin se piirkon na ha ri dus- ja kul tuu ri lu gu kell vas tu võtt en dis te le ja prae gus te le koo li töö ta ja te le kell re gist ree ru nud vi list las te le ta su ta gii dieks kur sioon mõi sas Koo li kok ku tu le kul osa le mi ne on ta su ta, väl ja ar va tud koo li pi du

2 juuli JUHTKIRI TÕS TA MAA VAL LA VO LI KO GU IS TUN GIL 21. juu nil 2013: Suur su vi on gi käes. Rahvas voorib mööda kodumaa kauneid paiku ringi. Süüakse, ostetakse, otsitakse kunsti- ja muusikaelamusi. Teenindajatel on tihedad päe vad. Kõnd on am mu gi jook suks üle läi nud, näljased kliendid klõbistavad nõudega ja vaatavad kella. Kuhu küll praad jääb? Ja tegelikult ongi tore sõita ringi, vaadata kohti kuhu kunagi pole sattunud, kombeid, ma ju, ini me si. Ol gu gi Eesti pisike, erinevad näiteks põhja- ja läänerannik teineteisest na gu öö ja päev. Kor raks lööb elu maal ki hama, tööd saa vad kõik, kes vähegi viitsivad liigutada. Kas viitsivad? Va nas ti said aru, mis kan diga on te gu, kui vaa ta sid poe taha õlleklubi töömaile. Mida rohkem rüüpajaid, seda nigelam piir kond. Nüüd on seltsimehed tööpõlgurid ennast mõnusasti romantilise rannatee paadi alla sättinud. Päike ei kur na ja vihm ei vi na. Ainus, mis logardielu võib rikkuda on rahanappus. Aga siin gi on li saks ta va lisele nuiamisele ning kerjamisele uued meetodid kasutusele võe tud. Ni melt on asu nud üks naiskodanik kimbutama lapsi. Räägib esmalt lobedat jutukest, rõhub südametunnistusele, lubab raha kiiresti tagasi maksta ja meelitabki lapse peokesest eurod välja. Tähelepanu lapsevanemad! Hoia ta ge ja kaits ke oma lapsi, sest ne mad ei pruu gi ala ti heal ja kur jal va het te ha. Kes ei töö ta, see ei söö, aga joob! Jõu du töö le! Ül le Tamm Osalesid kõik volikogu liikmed. Kuulati vallavanema infot lähiajal toimunust: Vastavalt volikogu otsusele toetas vald SA Kihnu Kultuuri Instituuti Manija muuseumiaida kuuri projekti rajamisel selle omaosaluse katmisega. Kuuri paigaldatakse muuseu mi suu re mad ja kül ma mittekartvad eksponaadid. Seoses Pootsi raamatukogu juhataja pensionile siirdumisega on kavas välja kuulutada kon kurss uue töö ta ja leidmiseks. Tõs ta maa hool de ko du hoones on nüüdseks täi de tud tuleohutusnõuded. Vallapäevad on tänavu suuresti mõjutatud hariduse aastapäevast. Oodatud on ettepanekud ürituste korraldamiseks. Projekti Romantiline ranna tee raa mes on val la puh kekohtadesse paigaldatud 6 kuplikujulist varjualust, mis on aktiivset kasutust leidnud. Omavalitsuste liidu ühistegevuse raames otsustati toetada SA Leiutajateküla sihtfi natseerimise kaudu 2100 euro suuruse summaga. Välja makstakse sihtfi nantsee ri mi se kau du eral da tav sum ma ai nult pea le OÜ Lottemaa teemapargi kasuks tehtud positiivse finantseerimisotsuse saamist turismi tootearenduse toetusmeetmest. Otsustati kehtestada Tõstamaa vallas, Värati külas, asuva Kanistu kinnistu detailplaneering. Kanistu detailplaneeringuga on kavandatud katastriüksu sest 82602:004:0220 moodustada kaks elamumaa sihtots tar be ga krun ti. Li saks Uudiseid politsei töömailt Ajavahemikul 1. aprill ku ni 30. juu ni alus ta ti Tõstamaa vallas viis kri mi naal me net lust. Kaks kriminaalmenetlust neist autojuhtide suhtes, kes enne rooli istumist olid tarvitanud alkoholi. Üks menetlus alustati tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise koh ta. Po lit sei le tea ta ti ka jalgratta vargusest. Alaealiste poolt pan di toi me üks ke ha line väärkohtlemine. Eelmise aasta samal perioodil pan di toi me kolm ke ha list väär koht le mist. Neist kaks panid toime alaealised. on kavandatud moodustada teemaa katastriüksus. Ülejäänud ala jääb maatulundusmaaks. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele on lubatud ehitada üks elamu koos kõrval hoo ne ga. Ela mu kõr gus võib ol la ku ni 8 meet rit ja kõrvalhoone kuni 6 meetrit. Lubatud katusekalle on 30-50º. Majade veevarustus on planeeritud lahendada ühise puurkaevuga. Reoveekäitlus on planeeritud lahendada omapuhastitega. Kinnitati Tõstamaa Keskkoo li aren gu ka va aas ta ni (Mää rus on ava li kus tatud elektroonilises Riigi Teatajas ja valla kodulehe dokumendiregistris). Kuulati volikogu alaliste komisjonide esimeeste ettekandeid komisjoni tööst. Eve Sah tel, val la sek re tär Toimus paadimootorite vargus. Kolme kuuga avastati 13 väär teo rik ku jat, se da on mõnevõrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil. Mär ka ma tult on õh tud hakanud järjest varem hämarduma ja sellega seoses tuletan meelde helkuri vajalikkust. Vastavalt liiklusseadusele peab halva nähtavuse korral või pi me da ajal teel lii ku des jalakäija kasutama helkurit või valgusallikat aastaajast olenemata. Tihti tekitab selle seadusepunkti juures segadus, mida tähendab seaduse mõistes pi me ae g ja mi da halb nähtavus. Olgu siinkohal mõlemad mõis ted veel kord lah ti kirjutatud. Pi me aeg on aja va he mik ehast koiduni, mil loodusliku valguse vähesuse tõttu on näh ta vus al la 300 meet ri. Halb näh ta vus on il mast või muudest nähtustest (udu, vihm, lu me sa du, tuisk, hä marus, suits, tolm, vee- ja po ripritsmed, vastupäike) tingitud ajutine olukord, kui teel vaadeldavat objekti pole võimalik taustast eristada kaugemalt kui 300 meet rit. Turvalist suve jätku! Sig ne Laa si, piir kon na po lit sei nik TOIMETUS Toimetaja: Ülle Tamm tel , küljendaja: Pille Paalam Internet: Saatke meile oma jutte ja fotosid aadressil Levi: Tõstamaa PMÜ kauplus, Teeristi pood, Pootsi pood, Tõstamaa bensiinijaam. Trükikoda: Hansaprint Tiraaž: 425 tk

3 juuli Sajandivanune rahvamaja vääris pidu Kevadel pidas Seliste küla aktiiv pikalt plaani, kas korraldada küla päe va või mit te. Peo pi dami seks oli põh just, meie kü la rahvamaja saab oktoobris saja aastaseks! Kahjuks saime fondidesse esitatud taotlustele eitava vastuse. Õnneks ulatasid abikäed Tõstamaa vallavalitsus ja Seliste Jahimeeste Selts. Suu red tä nud tei le! Kümnendat külapäeva aitas nõu ja jõuga organiseerida Tõstamaa kultuuri juht Õnnela Lees. Teda jätkus kirikusse avasõna ütlema, olema rahvamajas konferansjeeks ja esinema koos Tõstamaa isetegevuslastega. Õnnela, me oleme sulle siiralt tänulikud! Külapäeva avakontsert toimus kohalikus kirikus. Esinesid metsosopran Varvara Jerilova ja teda klaveril saatev Marina Tsarkova, esitatud muusika oli ime li selt kau nis. Õhtuni aitas aega sisustada muuseumitoas ja rahvamajas olevate näitustega tutvumine. Kõhutäiteks pakkusid Aili Merila ja Tiina Einole külaliste maitsvat suppi, omaküpsetatud saia vaarikakisselliga. Tänud kokkadele! Rahvamajas esinesid oma küla neiu Maret Palusalu, Selis te sõb rad: Tõs ta maa rah vamaja naisansambel Reedene Rõõm ja folkloorirühm Vokiratas. Kannelt mängis Ave- Ingrid Veskimägi. Seliste sai kingituseks oma küla laulu! Vä ga pal ju ele vust tõid tantsuduo Showtime neiud. Ühe tantsijanna Marilini esivanemad elasid kunagi Seliste Saksa talus. Kui ahhetamapanevalt hoogsad ja graatsilised olid nen de tant sud! See oli ilus! Seliste näitering esitas Oskar Lutsu lõbusat näidendit Kapsapää, näitlejateks Ene, Milvi, Karoliina, Kris, Tiina ja Liina. Külalised nautisid etendust täie ga, pal ju sai naer da ja aplaus oli tuline. Järelikult Pangabuss Kõik oma rahaasjad saate korda ajada Pangabussis! Pangabussi peatused: tuli hästi välja! Loodetavasti kutsutakse neid mujalegi esinema? Tantsuks mängisid Tõstamaa noor te bänd ning an sambel Svips. Ju ba see, et pi du lised said tant su lüüa hom mikutundideni, annab tunnistust nen de vä ga heast ta semest! Ol ge te tä na tud! Täname ka taevataati, kes sel aas tal jät tis meid vih ma ga õnnistamata! Sügav kummardus teile kõigile! Eve Jürgens DETAILPLANEERINGUD Tõstamaa vallavolikogu otsusega nr 106 kehtestas Kanistu detailplaneeringu. Kanistu detailplaneeringuga on kavandatud katastriüksusest 82602:004:0220 moodustada kaks elamumaa sihtotstarbega krunti. Lisaks on kavandatud moodustada antud katastriüksusest ka teemaa katastriüksus. Ülejäänud ala jääb maatulundusmaaks. Katastriüksuseid 82602:004:0221 ja 82602:004:0222 ei muu de ta ja need jää vad täies ula tu ses maatulundusmaaks. Elamumaa sihtotstarbega kruntidele on lubatud ehitada üks elamu koos kõrvalhoonega. Elamu kõrgus võib olla kuni 8 meetrit ja kõrvalhoone kuni 6 meetrit. Lubatud katusekalle on 30-50º. Majade veevarustus on planeeritud lahendatud ühise puurkaevuga. Reoveekäitlus on planeeritud lahendada omapuhastitega. Alo Tom son, Tõs ta maa aren dus- ja kesk kon na nõu nik Tõstamaa rahvamaja juures kell Varbla rahvamaja juures kell NB! Alates juulist peatub Pangabuss kaupluse juures II ja III kvartalis ja juunil augustil ja juulil septembril 8. ja 22. augustil 5. ja 19. septembril Bussist saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, avada hoiuseid ja sõlmida muid lepinguid. Tutvuge Pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega aadressil Lisainfot Pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt

4 juuli Mis imeloom see töövõimetus on? Vii ma sel ajal on meedias pal ju kõ la pin da leidnud Sotsiaalministeeriumis ettevalmistatav töövõime toetamise reform, mille sihtg rupp on tööea li sed töövõimekaoga inimesed. Kuid kes on see töövõimetu ikkagi ja kui pal ju see puu du tab neid, kellele ei ole töövõimekadu määratud? Töövõimet mõjutav terviseprobleem või kahjustus on midagi, mis võib tabada igaüht meist ootamatult nt õnnetusse sat tu mi sel või sa mas ka järkjärgult - piisavalt tervise eest hoolt kand ma ta, las tes kroo nilisel haigusel süveneda. Ei olegi vahet, milline see algpõhjus on, aga arusaadavalt võib tervisekadu mõjutada harjumuspärast igapäevaelu. Tek ki nud eba mu ga vu sed nagu vaevused ja nendest tingitud valud nõuavad ilmselgelt harjumuspärase igapäevaelu muudatust. Lisaks muudatustele tekivad uued vajadused kõrvaline abi, lisakulude hüvitamine ja sisemine motivatsioon nende eelnevate järele ulatumiseks. Jah motivatsioon! Mine tea - tä na, hom me, üle homme, min nes töö le, lõu na le, poodi kuhu iganes võib mi nuga midagi juhtuda. Võin saada tähelepanematu juhi süül au tolt löö gi ja mis eda si? Kao tan se ni se ole ma so leva töövõime ja liigungi nimetatud reformi sihtgruppi kui tööealine töövõimekaoga inime ne. Või ma lik, et li saks tek kinud töövõimetusele võidakse mul le mää ra ta ka puue. Po le ju vähe juhtumeid kirjeldatud liiklusõnnetusest, mille tagajärjel satuvad inimesed ratastooli. Kujutame nüüd ette stsenaariumit tänu tugevale autolt saadud löögile, olen töövõimetu, kelle igapäevaelus funktsioneerimiseks on oluliseks abivahendiks nt ratastool. Akadeemiline võimekus säilib täpselt sellisena nagu see enne õnnetust oli, mi nu käed lii gu vad, minu välimus on nagu enne õn ne tust, ai nu ke va he on gi see ratastool, mille tõttu võin va ja da eri ne vaid ko han du si aga eelkõige aktsepteerimist. Mil li ne see iga päe vae lu nüüd ole ma saab? Jah, mind hakkavad suure tõenäosusega dikteerima piiratud ligipääsud hoonetele, aga see pole veel kõige valusam punkt. Tööand ja te ja ühis kon na diskrimineeriv suhtumine see on see! Säi li nud os ku si ja võimeid ei tohiks alahinnata ja ühis kond ei to hiks mär gistada ja negatiivset seisukohta juba eos erivajadusega inimese osas võt ta. Aga mil li ne on reaal sus? Reaal sus on mär gis ta mi ne, valusate hinnangute andmine ja tagatipuks vaat, et eemale ei hakata veel hoidma. Mis juhtub kõige selle juures mi nu mo ti vat sioo ni ga? Tõenäoliselt on minusse kui ebavõrdsesse ühiskonnaliikmes se suh tu mi ne see, mis aheldab motivatsioonikriisi ja koduseinte vahele. Töö tu ru le si se ne mi ne ei kõ la ah vat leva na kui tä naval lii ku des märkad haletse vaid, kaa satund vaid või põlastavaid silmapaare. Seesama tööandja võib ju üks nen dest sil ma paaridest olla. Ebavõrdne ühiskonnaliige valus hinnang süvenematagi, milline inimese tegelik võime kus on. Ei tee ra tas tool, kuulmisaparaat ega mis tahes muu tehniline abivahend inimest veel nö ullikeseks. Vä he sel lest, tä nu ee ma le tõu ka mi se le, puu dub ka ra ha li ne sõl tu ma tus, ene seteos tu se või ma lus ning maad võ tab ma sen dus ja ru tiin. Paljuski võib tegemist olla kol lek tiiv se hir mu ga. Miks kollektiivne? Ühiskonnas on ku ju ne nud min gid kind lad stan dar did, min gid kind lad profii lid jmt mis näi ta vad, kes mis funktsioonis, mis tasemel ja tasandil tegutsema peaks. Nüüd soovib keegi erivajadusega inimene seda standardit lõhkuda paanika! Mis moodi peab käi tu ma? Kas ta va jab eri list lä he ne mist? Liht sam oleks ju pea lii va al la pei ta ja loo ta, et küll kee gi tei ne sel le probleemiga tegeleb. Hirm on sel le ni mi ja se da hir mu ei ole tar vis. Meie mõttekäik peab jõudma sinnamaale mõist maks, et kõi ki de ga võib juhtuda õnnetusi, igaüks meist võib hom me ol la töö võimekaoga erinevate sündmuste tõt tu. Tööand ja te le pa kub riik motivatsioonipaketti piiratud töövõimega inimeste hõivesse kaasamiseks. Kahjuks ei teata nendest võimalustest palju, ol gu sel leks siis eel nev eba piisav üleüldine turunduskommu ni kat sioon või pi gem hirm erivajadustega inimeste ees, mis ehk ajendab eemale hoidma ning neid ta va pä ra sest ühiskonnast eemale tõukama. Keegi ei taha olla väljatõugatu. Siin ko hal meenub piiblitõ de ära tee tei se le se da, mi da sa ei ta ha, et te hakse sul le. Eluterves ühiskonnas peaksimegi lähtuma oma tegutsemisel pigem sellest, et teeme teisele seda, mida soovime, et endilegi tehakse. Ei soo vi kee gi meist saa da heidikuks, kes tänu igapäevaelust eemaletõukamisele vaevleb motivatsioonikriisis koduseinte vahel. Vähe sellest, tänu eemaletõukamisele, puudub ka rahaline sõltumatus, eneseteostuse võimalus ning maad võtab masendus ja rutiin. Võib ainult ette kujutada kui raske on sellises emotsionaalses sei sus üleüld se toast väl ja tul la. Sa mal ajal on aga igas valdkonnas puudus tublist ja kvalifitseeritud tööjõust. Miks mitte vaadata nende inimeste poole, keda senini ei ole ehk kõige aktiivsemalt tööhõivesse kaasatud erivajadusega ini me sed. Miks? Aga just selle sama mõttelaadi kohaselt, et tee me tei se le se da, mi da soovime, et endilegi tehakse. Mine tea kuna töövõimekadu, kas osa li ne või täie lik, meid puudutada võib ja tabab saatus siseneda tööturule hoopis uues valguses erivajadusega inimesena. Tulles tagasi töövõime toetamise reformi juurde, mille eesmärk on moodustada terviklik töövõime süsteem, kus võimalikult vara abistatakse ja toetatakse tervisekahjustusega ini mest töö hoid mi sel või sobiva töö leidmisel ning toetatakse tööandjat, siis tegelikkuses peab igaüks meist and ma sellesse oma panuse. Ini me se le küll osu ta tak se vajalikke teenuseid kompleksselt ja õi geaeg selt, kuid eel kõige peaks ki igaüks ideaa lis tä helepanu pöörama terviseriskide ennetamisele ja seda järjepidevalt, andmata võimalust näiteks kroonilise haiguse näol töövõimetuse tekkimisele. Lisaks enda motivatsioonile pa nus ta da ter vi se ris ki de ennetamisse, aitab süsteemi efektiivsust suurendada põhimõte, et eksisteerib üks motiveeritud kindlustusandja (Eesti Töötukassa), kes aktiveerib töövõimetoetuse saajaid, pakkudes neile tööturumeetmeid, et nad saak sid hõi ves se ja see läbi muutuksid süsteemi panus-

5 juuli tajateks. Ka Tööinspektsioon panustab reformi jooksul tööandjaid ja töö ta jaid toe ta va te skee mi de loo mi ses se, mis toetavad töötajate, sh töövõimekaoga töötajate tööl hoidmist. Te ge vu sed pa ran da vad Igaüks meist võib ühel het kel ol la kar de tud töö või me tu eri va ja du se ga ini me ne. ohutuskultuuri töö ko hal ja lä bi sel le vä hen da vad hõi vest välja lan ge mist, mõ ju ta vad töövõime toetamise ning töötervishoiu ja tööohutuse reformi edukat rakendamist; aitavad kujundada tööelus osalejate teadlikku käitumist töösuhetes; aitavad ettevõtetel hinnata töökeskkonna ohuteguritest tulenevaid riske ja ennetada töötajate terviseriski. Tegevused tagavad töötajate tervisekontrolli eesmärgipärasuse, ot si vad la hen du si va ra se le pensionile jäämise ärahoidmiseks ning toetavad töötervishoiualast koostööd teadliku käitumise kujundamiseks. Nähtavasti võimalusi tööhõi ves se nen de ini mes te naasmisel on, tasub vaadata kas või töötukassa kodulehele, otsida rubriiki Teenused puude või pikaajalise tervisehäirega inimestele. Küsimus on aga nii erivajadusega inimeste endi motivatsioonis kui tööand ja tah tes neid värvata. Mina isiklikult ei kujutaks ette, et tänu tööandja teadmatu se le kaoks ka mi nu en da initsiatiiv olla aktiivne tööturu liige, kuuluda kollektiivi, olla valmis uuteks eneseteostuse võimalusteks, olla rahaliselt sõltumatu, omada piisavat sissetulekut, mis annaks võimaluse lubada mõni kinoseanss või mõ ni kul tuu riü ritus või mida iganes meelepärast. Minu initsiatiiv vs tööandja ta he, sii ralt loo dan, et mi da aeg edasi, seda võrdsemaks nimet kaalukauss muutub ja et te võt teid, kes on mo ti veeritud ühiskonda panustama erivajadustega ini mes te hõivesse kaasamisel, saab ole ma tä nasest enam. Ideaa lis võiks igaüks meist seis ta hea sel le eest, et nii lä he da sed kui ka ise oleme valmis oma käitumisega ennetama terviseriske ning osalema meetmetes või suuna ma kaas la si ta ga si töö le või leid ma või ma lu si, kui das olemasolevat tööd saab jätka ta ju hul kui on juh tu nud mi da gi sel list, mis on mõ junud senisele terviseseisundile nii, et töö või me on kah justunud. Tuleb välja, et töövõimetus ei ole ime loom tei selt pla needilt, igaüks meist võib ühel hetkel olla kardetud töövõimetu erivajadusega inimene. Meie järg la sed või vad seda olla, meie lähedastega võib nii juhtuda ja erivajadusi on eri ne vaid, mit te ai nult siin loos kirjeldatud näide. Em paa tia proo vi ki vi nii mõnelegi - aktsepteerida nii erivajadusega kui puudelisi inimesi võrdsete ja aktiivsete ühiskonnaliikmetena. Mi nul on mo ti vat sioon seis ta hea nii en da kui lä hedaste terviseriskide ennetamisel, sealjuures nende suunamisel aktiivse eluviisi juurde, ka ju hul kui peaks ki määratud saama töövõimekadu, aga Si nul? Ju ri Tee järv, ko da nik Seliste meierei sepikojas toimus koolitus 27. ja 28. juu lil toi mus Seliste sepikojas järjekorras ju ba tei ne se pa töö koolitus, mida toetas Pärnumaa Kohaliku Omaalgatuse programm. Tegemist oli möödunud aastal toimunud sepatöö algkursuse jätkukursusega, mille teemaks olid sepislikud ühendused. MTÜ Tõstamaa Kodukandi eestvedamisel renoveeritakse endises Seliste meiereis sepikojaks sobilikke ruume juba mitmendat aastat ning ühtlasi koolitatakse esimest gruppi õppureid sepatööd tegema. Nimelt on eesmärgiks muuta sepikoda ko haks, kus on või ma lik läbi viia sepatöö kursuseid nii noortele kui vanematele õppuritele, pakkuda tegevusi vallas liikuvatele külalistele ning korraldada muidki kogukonnale mõel dud te ge vu si. Esi me ne nen dest on gi plaa nis Tõs tamaa val la päe va de ajal, mil 10. augusti ennelõunal kell 10 kuni 12 on igal uudishimulikul võimalik sepikoda uudistama min na ja soo vi kor ral haam rit peos hoida ning sepatööd ka ise proovida. Üritus on tasuta ja loodetavasti tekitab see huvi kõikides metalli- ja sepatööst huvitatud inimestes. Lii na Käär, pro jek ti juht Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriüliõpilased rühmast EA 41 rajasid Manijale, Riida tallu käepärasest kraamist toreda mänguväljaku ja mitmeotstarbelise liivakasti. Tööd juhendas Ralf Tamm.

6 juuli Tõstamaa tuu Eluteatrit on Tõstamaal parasjagu nähtud, aga päristeatrit tehakse tänavu ju ba kol man dat kor da. Lõuka-Ermistu 4. külapäev sai toredasti peetud 13. juu lil võt tis uuen datud Ermistu Puhkeküla avasüli vastu kõiki külapäevalisi. Fotod: Sten-An der Oja kal las Varakevadel alustatud korrastus- ja remonditööde tulemusena on muudetud armastatud puhkeküla kauniks ja meeldivaks tublide perekondade Tuulmeeste eestvedamisel. Külapäeval meenutati kuni poole sajandi taguseid töid ja tegemisi Ermistu järvemajandis. Ajalugu aitas asjaosalistel meelde tuletada Villem Jaansoo. Paadikuuris sai vaadata fotosid nii töötegemistest kui ka eelnevatest külapäevadest. Lastele oli loodud palju vahvaid võimalusi mängimisekslustimiseks. Külapäeva puhul sai priilt sõita vesijalgratastega, paa ti de ga ja uju da nii palju kui sü da lus tis. Kal das se vee tud ujuv parv saun oli pillimängijatele lavaks kohandatud, mil le ka tu selt võis nau tida kaunist vaadet kogu järvele ja puhkekülale. Vah va päe va juht Ma rek Päästel hoolitses selle eest, et kel lel gi ei oleks igav. Te ma eestvedamisel viidi läbi lõbusaid män ge ja võist lu si: ve sijalgrattasõit paaridele, köievedu ja traditsiooniline mudamaadlus. Tantsude, laulude ja pillimänguga tulid tervitama Raimo Soomre, folkloorirühm Vokiratas, naisansambel Ree de ne Rõõm ja noor tebänd Yleeile Syndinud. Retrohõngulist tantsumuusikat mängis ansambel Tangopojad Pär nust. Cotze Maja pakkus söögija joogipoolist. Lahke puhkeküla pererahvas jagas heldelt kõigile külalistele kingitusi ja toredaid auhindu. Ain Lopsik pakkus kõigile maitsvat suit su ka la ja oli koos Mar gus Mätasega väsimatuteks paadimeesteks. Tomek Jaansoo koos Tõs ta maa Lus ti- ja Lõ bu Seltsi rahvaga olid suureks abiks peo ko ha sät ti mi sel. Sten-Ander Ojakallas püüdis toredaid hetki fotojäädvustuseks. Külapäeva korraldamisel olid suu reks abiks Te kamer OÜ, Har ja se OÜ, Tõs tamaa Jahimeeste Selts, Ermistu puhkeküla pererahvas ja Tõstamaa vallavalitsus. Külapäevaks kirjutas lõukala ne Õie Jaan soo lau lu, mis sai uh kelt et te kan tud ja ku hu suuremad süüdlased nimepi di sis se pan dud. Laul al gas nii: Aeg on sõud nud, aeg on jõud nud kü la päev on kät te jõudnud, Ermistu ja Lõuka rah vas igas töös on ik ka vahvad.... Suured tänud kõigile tegijatele ja osalejatele! Õn ne la ja Ma dis Eks see ole jäl le oma kor da elust mahakirjutatud ja seda tuttavat tunnet publik armastabki. Senini on teatritegijatel publikuõnne kuhjaga olnud ja saalid rahvast pungil. Tänavune etendus Vanameestesuvi tehakse juba Tõstamaa su ve teat ri ni me all ja uues kohas ehk siis rahvamajas. Proov al gab täp selt kell 11 ja lavastaja ning autor Gerda Kordemets on asjalikkus ise. Ei mingit krabistamist ega jutuvada. Näitlejad lappavad teksti ja proov lä heb kind lalt käi ma. Teadmata põhjusel roomavad eten du se juht Ai gi Ves ki ja meie Ja nek Jaan soo kä pu li ringi nagu partisanid urgudes, aga pais tab, et mees jääb as jaga rahule ja lahkub. Aigi omakorda otsustab käpuliasendis tekstiraamatusse süveneda, ju on siis va ja. No eks ta pä rast paista. Aigile on see kolmas teatrisuvi Tõstamaal ja tema meelest oleks ju ba ülim aeg en da le siia kanti suvila osta. Jaanipäevast augusti lõpuni on toreda al gu se ja lõ pu ga aeg siin ol la. Suurepärane puhkus ja suurepä ra ne trupp, hea komp lekt, kui gi peab tööd te ge ma. Aigi sõnul käiakse traditsiooniliselt hommikusöögil Laine baa ris. Seal ju ba oo da tak se ning üri ta tak se iga päev ka üllatada uute värskete küpsetistega. Lõunasöök möödub jällegi Cotzes, kus lemmikuks on jäätisekokteil. Poest ostetakse kõige rohkem mineraalvett, koh vi ja pii ma. Ai gi sõ nul ini me sed ik ka silmitsevad ja räägivad vahel ka tänaval näiteseltskonnaga juttu. Linnapoiss Indrek Ojari on Tõs ta maal esi mest korda, aga iga vust ei tun ne. Siin

7 juuli led sasivad teatrirahva päid juba kolmandat aastat on mõ nus ja proo vi va bal ajal saab lahedalt rahu ja vaikust nautida. Indreku sõnul on teatrit alati huvitav teha. Et kas tu leb me nuk või? Se da ei tea kunagi ette, aga loodame. Peab tulema, arvab mees. Vanameister Andrus Vaarik on oma Pivarootsi suvekodust samuti kolm aastat Tõstamaa vahel patseerimas käinud. Sarmikat kaabutatud näitlejat ja tema imelisi rolle mõisas teatakse ja meenutatakse. Hiljuti sai Vaarik suure elamuse osaliseks kui oli ter vi se hä da tõt tu sunnitud meie tervisekeskusesse pöörduma. Nimelt otsustas asen du sarst And rust ra vi da en da sõ nul nii na gu se da teh ti sõ ja ajal, ehk siis süs ti da pe nitsilliini. Suur tugev arst hoiatas, et on va lus, vä ga va lus, sest süst tuleb reide. No tegelikult oli suts ja val mis! Ja hai gus oli poole tunniga pühitud. Nüüd soo vi tab mees se da roh tu kõigile. Rakverelane Peeter Jakobi jõudis juba vaadata mõisaetendust Surm, sünd ja lau la tus ning oli sel lest sii ras vai mus tuses. Kui gi Pee ter loo tis, et saab vaba suve ja võib vanuse tõttu vähe lahedamat olemist lubada. Aga läks na gu ala ti. Siis ki ei ole ta su gu gi kin del, et ra hulik ole mi ne ta just õn ne li kumaks teeks. Te ma ta hab ik ka inimeste seas elada, mitte vaikselt pen sio ni põl ve tuk su da. Eks ka siin as tu vad ini me sed li gi ja kü si vad, et kas oled tont või ini me ne. Aga kui ei ol da väga pealetükkivad, loeb ta selle heatahtlikuks tähelepanuavalduseks. Kahe jalaga maa peal Laine Mä gi tea tab, et peaks ik ka siia kor te ri ost ma, siis oleks hommi kul nii mõ nus proo vi minna ja And rus lu bab oma kor da mõ ni kord tu le va ses elu toas ko ha sis se võt ta. Kers ti Tom bak sai aga Ma nijalt tõsise pisiku külge ja nüüd elavad tema südaeesti põlistalus saa relt pä rit kolm ute kest, keda abikaasa hellitavalt kaunitarideks kutsub. Saksamaalt on tagasi ka Kristel Sutt. Ja kui gi suu red pa tud tehakse suvel, istub tema juba kolmandat suvelavastust riietajana vaikselt proovis. Samal ajal vaatab lavastaja Kordemets lavale, võtab stseeni ta ga si, an nab nõu, ve hib innukalt kätega, naerab, kurvastab, mõtiskleb. Tema on see, kes vaa tab, et elu ja teat ritukse oleks ühine. Aga lugu ise läheb vaatajale kindlasti hinge, sest siis kui elu het ked teat ri laval pa ne vad meid kõi ki kor raga nut ma ja naer ma, võib juhtuda, et tunneme õnne ära. Ül le Tamm

8 Pühapäev on peremehe patune päev Kõpu küla Maria tallu os tis pe re mees Enn Rand esi me se koorma ehitusmaterjali aastal. Toona mõtles äsja ülikooli lõpetanud mees, et remondib veidi talumaja, kus tema noorpõlv möödus. Vanaema kingituse arendamisse on Enn tänaseks pan nud oma hin ge. Noored pärna alleed jagavad juba lahkelt õisi. Marias leivad koha peatumiseks liht sad rän du rid kui ka mugavaid tingimusi soovivad kliendid. Peamaja on läbinud uuen dus kuu ri avar köök, ka bi net, koo li tus ruu mid. Hotelli poolele jäävad perema jad, kus ruu mi la he dalt ja mugavust omajagu. Kau ba mär gi na tun tud Ma ria ta lu on gi na gu ter ve küla, kus puudega palistatud tänavad viivad aina järgnevate puhkealade ja hoonete juurde. Jalgpalliväljak kutsub sportima. Uusim hoone on äsja kasutusloa saanud sisemaneež, mis on 22 meet rit lai ja 48 meet rit pikk. En nu sõ nul saab siin korraldada nii messe kui näitusi, põhiliselt on hoone mõistagi ratsutamise tarbeks. Tahetakse alustada regulaarsete ratsatreeningutega, sest nüüdsest saab se da te ha iga il ma ga. Kahjuks os ka vad eest la sed veel vähe ratsutada. Eesmärgiks on inimest ja hobust lähendada. Ma ria ja Jaa n nende kol m po e ga Alek san der, Au gust ja Jaan. Uus lippaed on teravatipuline, iseloomuga, nagu ütleb Enn aastal käi di esi mest korda messil turismitalu tutvustamas. Algusaastatel kasvata ti vei seid ja lam baid, see siiski ei õigustanud ennast aastal oli ta lus ot susta mi se aeg kas laien da da ma ju tu se ja tu ris mi osa ja suure malt eda si min na või tõm buda ta ga si. Otsus tuli laienemise kasuks kui gi Enn ei ole se ni ni kin del, kas te gu oli ik ka õi ge ot su sega. Kaht leb ta oma ku na gises valikus maaturismiga tegelema hak kata, sest sel le ras kust, tööd ja vae va os kad vaid ise hoomata. Kind las ti oleks ta saa nud mõ nes tei ses vald kon nas ennast kergemini ära elatada. Surve maapiirkondade suretami se le on lii ga tu gev. juuli Üle mit me aas ta küm ne toi mus taas l Nen de ka he küm ne aasta jook sul on Ma rias üle elatud Aa sia kriis, Eu roo pa ja Amee ri ka kriis. Kui Enn peaks veel kord otsast alus ta ma, siis teist korda ta sa ma ala ei valiks. Kindlasti mitte! Raske on tööjõu leidmisega, siin tulevad abiks praktikandid. Palju tuleb endal ära teha, pe re on rak kes, ning ko gu teenitud raha läheb talu arengusse ta ga si. Ennu sõnul on äri maa piirkondades selge enesetapp, aga kõik mis ei ta pa teeb tu ge vaks. Nüüd ei ole enam pää su, tu leb ai nult eda si min na. Plaa ne on me hel pal ju, ei tea kas lähi aastatega jõuabki kõike teoks teha. Ega Enn ei loo da gi, et te ma lap sed ta lu üle võ taksid. Ne mad on näi nud ai nult mu ret ja vae va. Loo tus on laste las te peal, kes võik sid va naisa rajatud turismiimpeeriumis vil ju nop pi da. Enn üt leb, et lä heb liht salt pea ees as ja sis se ning on lä bi ja lõh ki praktik. Ühtegi turismiõpikut pole lugenud, küll aga elulugusid tahtejõulistest inimestest. Abikaasa Riina on riigi esimene turismiteaduste magistri kraa di oma nik ning töö tab õppejõuna. Talus löövad läbi siis ki En nu prak ti list laa di nõuanded maksavad kogemused.

9 juuli au la tus Kõ pu ki ri kus Järgmisena plaanib peremees renoveerida Korstna talu, kus peamiselt tegutsevad jõuluvanad. Terve taluala taastatakse sajanditaguseks elupaigaks. Jooksevad ringi koduloomad ja lin nud, tööd te hakse ho bu ste ga. Ta he tak se eksponeerida Eesti ohustatud tõuge. Selline naturaalne olemine peaks kindlasti meeldima lastega peredele. See kõik ai tab turismihooaega pikendada. Töö ei lõp pe, tu leb hoi da kor ras se da, mis ju ba tehtud. Täh tis on, et tu ris til oleks siin mi da gi te ha ja ta oleks siin võimalikult kaua. Mehele endale meeldib lihtne töö la bi da ga, sest siis on tulemus ruttu käes. Pühapäeviti teeb Rand tihti pat tu, sest ena mas ti tu leb puh ka mi se ase mel tööd te ha. Aga eks siis tu leb ti hedamalt kirikus käia, lisab ta. Vii ma sed kolm ja pool aastat pole olnud aega puhata, ik ka käib üks aren da mine. Enn loo dab, et ehk on vanavanaisa selle kõigega ra hul, mis Ma ria ta lus on loodud. Ülle Tamm Manijasse eksinud rootslane - ehk kus on vee tõm ba mi se nupp? Ma ni ja Rii da ta lu perenaine arvab, et Svensson, st mina, peaks käesoleva ajalehe jaoks artikli kirjutama. Lõ puks ome ti mi da gi, mi da oskan! Olen elukutselt ajakirjanik. Muidu pole Manijal peaaegu mi da gi, mi da ma os kak sin teha. Ini me sed rää gi vad ees ti keelt ja ma ei saa mõh ku gi aru. Lapsed naeravad mu üle või an na vad ke pi ga, kui ma aru ei saa. Mu nai ne on siin lapsepõlvest saadik suvetööl ja puh ka mas käi nud. Ma ei teagi täp selt, kui das see kõik al guse sai. Mingi suvine üritus see oli. Laps täht Too mas Ui bo viis ta vist perenaise Üllega kokku. Paar päeva tagasi lendas Toomas oma isikliku lennukiga madalalt üle saare. Naine, mina, 6-aastane, 1- aastane, 13-aastane, ämm - ole me kõik prae gu siin. Naised teevad söögi ja ööbimise eest tööd: pe se vad pe su, teevad voo deid ja süüa. Ise ma laisklen. Vabanduseks 1-aastase hoidmine. 1-aas ta sel on ta lus oma lemmi paik. Ühes köö gi nur gas on riiulid parasjagu tema kõrgu sel. Sealt kor jab ta pur ke ja purgikaasi. Trepimademel on pu de leid, mi da ta is tu des kokku lööb, või üri tab nei le korke pea le kee ra ta. Mo bii lid, tas kuar vu tid, te le ka pul did, lambilülitid - elektroonikat ta ju ba nii sa ma ei jä ta! Õues on koe rad. Nad la ku vad ta pi kali. Väkk! Aga ta nae rab ja ajab neid ta ga, et nad veel teeks. Õues lehvivad tuules horison taa lis ka pes tud li nad. Sa mas on kesk kon na amet nikud ot sus ta nud, et siia ei to hi tuuleenergia tiivikuid paigaldada. Milline raiskamine! Natuke olen ka töö ta nud. Näi teks patareisid vahetanud. Kõigepealt seinakellal ja siis diktofonil. Ja mu ru niit nud, 1-aas ta ne seljas. Ta uinus. Meie perekond tahab siin igal aastal käia. Sõidame paadiga või ja lu ta me üle jää. Nä dal puh kust ilu sas loo du ses. Ja oivaline söök, mida isegi telekas näidatud. Toiduaineid korjatakse otse köögiaknast. Perenaise Üllega saan rääkida puises sak sa kee les. Kõi ge tähtsa mat os kan ka ees ti kee les: Tule sööma! Pe re mees Tiit on ta lu ta sa ne mootor, kes ärkab alati mitu head tun di en ne tei si. Kuue aas ta jook sul on ta mi nu ga rääki nud ühe olu li se sõ na: Danger! (ingl.k. oht!). Ta osu tas ki vi le, kui mul le mu ru niit ja üle an dis. Eestlased on vaiksed. Vaikse mad kui roots la sed ja ise gi soomlased. Ühel hommikul ar va sin, et olen ük si õues, aga ümber pöörates avastasin terve tosina eestlast, kes sealsamas hom mi kust sõid. Mul on eestlaste osas veelgi eelarvamusi. Nad joovad rohkelt alkoholi, aga ei muutu kunagi tigedaks. Kui roots la sed joo vad, siis nad lä he vad kak le ma. Eest la sed hakkavad rääkima sama kõvasti nagu kained rootslased. Rii da ta lu on pal ju de jaoks armas paik. Mitmed peresõbrad ai ta vad siin su vi ti tööd teha. Konnauurija Voldemaril on sokid üle püksisäärte tõmma tud - võib-ol la kait seks puukide vastu? Voldemar aitab Tiidul tööriistakuuri ehitada ja hoolitseb ka saare konnade - kõ re de - eest. Koos lam mas te ja lehmadega. See nõuab ehk sel gi tust? Koduloomad söövad heina, mis hoiab nii dud lah ti. Nii dud kasvasid kinni, kui piimatootmi ne enam tu lus ei ol nud ja lehmad peale Nõukogude Liidu lagunemist kadusid. Kõred ei saa il ma nii tu de ta ela da. Aga nüüd taastavad niidud ja kõred ELi rahadega oma vormi. Üks tei ne ta lu sõ ber on võtnud kaasa pooltosinat arhitektuuritudengit. Samal ajal kui ta oma naisega surfab, disainivad ja ehitavad tudengid kaablirullidest, trossidest, kändudest ja muust käe pä ra sest mänguväljaku. Äs ja saa bus veel üks sõb rast ai ta ja - Tii na. Ta on Ül le ga pikka aega koos toimetanud, aga nad koh tu sid hoo pis fo tolaboris. Ühe peretütre poisssõ ber on ko hal ja pruu lib erinevat sorti õllesid. Maitsevad oivaliselt! Uusi abistajaid liitub külaliste ja talguliste ridadest pidevalt. Just äsja helistas keegi ja kü sis, kas ta võib mõ ned sügiskuud siin veeta. Perenaine juurd les, mis ta võiks te ha - polevat suurem asi koristaja. Õh tu ti is tu vad kõik laua üm ber ja filosofeerivad Üllega, joo vad vei ni ja mõt le vad elu üle jä re le. Kõik pea le mi nu. Ma ei tea, mil lest nad rää givad. Ma noogutan viisakalt ja mõt len muu le. See toi mib hästi, kuni järsku vaatavad kõik kü si valt mul le ot sa. Nad ta havad midagi? Ma raputan pead ja nai ne peab tõl ki ma. Koer tu leb köö giuk sest sisse. Ta saab sel le ise lah ti. Kass on veelgi muljetavaldavam - ta avab köögiakna väljastpoolt ja hüp pab sis se. Loo mad on siin tra gid. Üks lam mas ja lu tab Üllega ringi nagu sülekoer. Ma tunnen puudust veeklosetist. Kuhu lähevad junnid? Kus on veetõmbamise nupp? Mui du on kõik kõrg teh noloogiline, traadita internet ja robottolmuimeja. Tele 2 mobiilisignaal on tugevam kui Stockholmi linnalähirongis. Jan Tång ring, toi me ta ja Root si elekt roo ni kaa ja kir jas Elekt ro nik tid nin gen

10 Tõstamaa osales suvemängudel 52. Pärnumaa Suvemängud toimusid Vändras. Kavas olnud üheteistkümnest alast osales Tõstamaa vald kaheksal. Petank 1. koht. Võist konda kuulusid Ene Lehtsalu, Valvo Volgerad ja Toomas Rõhu. Kergejõustik 4. koht. Suvemängude võitjateks tulid Karen Adler TB odaviskes ja Jaan Kiisk nii PA kuu li tõu kes kui kettaheites. Teise koha saavutasid Lilleriine Lille TA 800, Ag nes Jan son TA oda viskes ja Vel jo Kul ler kupp PB 400. Kolmanda koha saavuta sid Lau ra Jõe nii TA odaviskes kui kettaheites, Agnes Janson TA kõrgushüppes, Veljo Kullerkupp PB odaviskes, Allar Martson PA odaviskes ja Kristjan Kase juunioride kaugushüppes. Kergejõustikuvõist kon da kuu lu sid veel Kertu Lille, Viktoria Kullerkupp, Merilin Tukk, Teele Tõnisson, Kadri Kase, Aivo Tagasaar, Mart Kiisk, Ras mus-oli ver Veskimägi, Janno Pavlov, Mihkel Jõe. Juhtkonnavõitlus 5. koht. Võistkonnas Janek Jaansoo, Alo Tom son ja Too mas Rõ hu. Naiste võrkpall 7. koht. Orienteerumine 8. koht. Võistkonnas Saima Rand, Il mi Nael, Ra fael Gor don, Heino Peterson Meeste võrkpall 9. koht. Võistkonnas Urmas Ennok, Ja nek Jaan soo, Ago Ad ler, Aro Kütt. Jahilaskmine 9. koht. Võistkon nas Alar Kuu sik, Rut mar Nurm, Rai der Nurm Disc-golf 11. koht. Võistkon nas Alo Tom son, An do Lomp, Ja nek Jaan soo. Üldkokkuvõttes saavutati väiksemate valdade grupis kolmas koht. Tänusõnad kõigile valla eest võistelnutele. Protokollidega on võimalik täpsemalt tutvuda Pärnumaa Spordiliidu kodulehel. Tõs ta maa Spor dik lu bi Pärnu maavanem algatas, 29. juu li 2013 korraldusega nr 399, Pärnu maakonna planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. juuli Pärnumaal algatati uue maakonnaplaneeringu koostamine Ava tud on Mee de 4. Et te võt lu se kon ku rent sivõi me tõst mi ne. Pro jek ti taot lu si on õi gus esi ta da ko ha li kul te ge vusg ru pil, SA-l või MTÜ-l, kel le liik metest vä he malt 51% on et te võt jad ja et te võt jatel, kes te gut se vad Tah ku ran na, Hää de meeste, Sau ga, Aud ru, Kih nu, Koon ga, Tõs ta maa, Varb la, La vas saa re ja/või Saar de val da de terri too riu mil, läh tu des MTÜ Pär nu La he Partner lus ko gu te ge vus piir kon na st ra tee giast , MTÜ Pär nu La he Part ner lus ko gu Ra ken dus ka vast 2013 ja Põl lu ma jan dus minist ri mää ru sest 21. sep tem ber 2012 nr 75. Pro jek ti taot lu si võe tak se vas tu kell PLPK bü roos aad res sil Rin gi 1A, Aud ru, Pär nu maa. Pro jek ti taot lu se do ku men did tu leb esi ta da ühes ek semp la ris pa ber kand jal ja di gi taal sel and me kand jal. Uued maakonnaplaneeringud kõigis maakondades algatas Vabariigi Valitsus 18. juuli 2013 korraldusega nr 337. Pärnu maakonna planeering on keh tes ta tud 21. detsembril Kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamist ja täienda mist on kor ral da tud siia ni tee map la nee rin gu te kau du ( Asus tust ja maa ka su tust suunavad keskkonnatingimused, Sotsiaalne infrastruktuur ja Põ hi maan tee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0 ). Ees ti rii gi ees mär giks on ruumilise arengu kujundamine vastavalt üleriigilise planeeringu Eesti koosta mi se ajal kok ku le pi tud visioonile ja arengusuundadele. Riigi üldised huvid võetakse alu seks nii riik li kul, re gionaalsel kui ka kohalikul tasandil otsuste langetamisel. Kõigis maakondades uute planeeringute algatamise eesmär giks on ase ta da pla neerimine kogu riigis ühtsetele alustele arvestades riigi huve, vahepealse kiire majandusarengu perioodil saadud kogemusi ja lisandunud planeerimisalast oskusteavet. Pärnu maakonna planeeringut koostab ja keskkonnamõju strateegilist hindamist kor ral dab Pär nu Maa va litsus (Aka dee mia tn 2, Pär nu). Maakonnaplaneeringu kehtes ta mi se pä de vus on Pärnu maavanemal, planeering peab val mi ma aas ta lõpuks. Maa kon nap la nee rin gu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korraldustega ning planeerin gu koos ta mi se käi gu ja dokumentidega on võimalik tutvuda Pärnu Maavalitsuse veebilehel Täiendavat infot on võimalik küsida Pärnu Maavalitsuse planeeringute talitusest, Tiiu Pärn, tel ja e- post nu.ee. Tiiu Pärn, Pär nu Maa va lit su se pla nee rin gu te ta li tu se juhataja LEA DER te ge vusg rupp MTÜ PÄR NU LA HE PART NER LUS KO GU (PLPK) avab taot lus voo ru Lea der-meet me raa mes an ta va pro jek ti toe tu se (MAK mee de 4) taot lus te vas tu võt mi seks aas tal. Pro jek ti taot lus te me net le mi ne toi mub Pär nu La he Part ner lus ko gu pro jek ti toe tu se taot lu se me net le mi se ga seo tud do ku men ti de re gist ree ri mi se ja säi li ta mi se; hin da mis ko mis jo ni moo dus ta mi se ja hin da misko mis jo ni ko du kord; pro jek ti toe tu se taot lus te hin da mi se ja pa re musjär jes tu se koos ta mi se; pro jek ti toe tu se taot lu se me net le mi sel hin damis ko mis jo ni ja ju ha tu se liik me taan da mi se; PLPK poolt an tud hal du sak ti vai de me net lu se kord ja PLPK hin da misk ri tee riu mite alu sel, mis on kät te saa da vad MTÜ Pär nu La he Part ner lus ko gu ko du le hel Pro jek ti toe tu se taot le ja kon sul tee ri mi ne PLPK poolt toi mub PLPK bü roos, e-pos ti aad res sil plp par ja te le fo ni de , teel. NB! Pro jek ti taot lu se esi ta mi se aja pa lu me eel ne valt bro nee ri da e-pos ti ga aad res sil plppar või te le fo ni del ,

11 juuli Rannamängudel tuli leppida neljanda kohaga SU VE SÜND MU SED TÕS TA MAA VAL LAS AUGUST 3. augustil Manõja Päe Pärnumaa mereäärsete valdade rannamängud toimusid Audru vallas Valgerannas. Mõõtu võeti üheksal alal. Pen del tea de III koht - Ka rolii ne Kask, Lil le rii ne Lil le, Agnes Janson, Teele Tõnisson, Ka ren Ad ler, Krist jan Ka se, Kaa rel Ka se, Jaan Kiisk, Karl Kal da, Taa vi Ma rus. Ker ge jõus tik III koht. Võis tel di 60 m jook sus, hoota kauguses, kuulijännis ja 500/1000 m jook sus. Tõs tamaalastest oli edukaim Jaak Jaan so, kes saa vu tas MV klassis II ko ha 60 m jook sus ja kuulijännis ning III koha hoota kauguses. Esikolmikusse jõud sid veel Ger da Me riorg ja Monika Adler kuulijännis. Kergejõustikus võistlesid veel Karen Adler, Teele Tõnisson, Agnes Janson, Lilleriine Lille, Ger da Me riorg, Karl Kal da, Kaarel Kase, Tanel Luur, Taavi Tõ nis son, Jaan Kiisk, Aro Kütt, Krist jan Ka se, Ras mus- Oliver Veskimägi, Valvo Volge rad, Bir git Pe re ja Ai di Lellsaar. Juhtkonnavõistlus I koht Tõstamaad esindas Janek Jaansoo. Köie ve du II koht Mar gus Tuulmees, Maario Päästel, Valvo Volgerad, Hardo Vahemäe, Urmas Reinfeldt, Ervet Sahtel, Valeri Jurjev. Mälumäng III koht Kalev Martson, Heikki Luhamaa, Madis Veskimägi, Valvo Volgerad. Võrk pall IV koht - Mo ni ka Adler, Karoliine Kask, Janek Jaansoo, Urmas Ennok, Aro Kütt, Toomas Rõhu. Vesijalgrattasõit IV koht Karoliine Kask, Janek Jansoo. Taid lus IV koht Kül li Jaan son, Ene Tamm, Tee le Tõnisson, Heiko Piirme, Valeri Jur jev. Enne viimast ala, kombinee ri tud tea te võist lust oli Tõstamaa esikolmiku konkurentsis kuid jalgratturi eksimi ne ra jalt tõi sel alal vii mase ko ha ja üld kok ku võt tes tuli leppida IV kohaga. Tä nu sõ nad kõi gi le val da esindanutele. Järgmisel aastal on Rannamängude korraldajaks Tõstamaa vald. Tõs ta maa Spor dik lu bi 3. augustil kell 19 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri esietendus Vanameestesuvi (lavastaja G. Kordemets) 4., 7., 8. augustil kell 19 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri etendus Vanameestesuvi augustil XVII Tõstamaa vallapäevad 9. augustil Tõstamaa kooli kokkutulek ja hariduselu 325. aastapäev, koolipidu koos ansambliga Kentukid 9. augustil kell 16 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri etendus Vanameestesuvi 10. augustil kell 12 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri etendus Vanameestesuvi 11. augustil. kell 16 ja kell 19 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri etendus Vanameestesuvi 16. augustil kell 19 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri etendus Vanameestesuvi 17., 24. augustil kell 16 ja kell 19 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri etendus Vanameestesuvi 25. augustil kell 16 Tõstamaa rahvamajas Tõstamaa suveteatri etendus Vanameestesuvi SEPTEMBER 21. septembril kell 13 Maria Talus OKTOOBERVEST. 10 tundi kuldset pidu, õlut ikka hea! TÕS TA MAA RAN NA VOL LE 2013 Tõs ta maa se ga paa ri de vollesarja esimese võistluse Tõhelas võitsid Riina Reinson Rai ner Sutt. Tei ne koht Mo ni ka Ad ler Aro Kütt ja kol man dad Gre te Ad ler Raido Salk. Järgmine etapp mõisavolle pühapäeval, 11. augustil mõisa puitväljakul. Tõs ta maa Spor dik lu bi

12 RAHVAHARIDUSELE PÜHENDATUD REEDE, 9. august Valla külakoolid ootavad vilistlasi ja kunagisi töötajaid kohtuma: kell Kastna rahvamajja ja Tõhela rahvamajja kell Seliste külatuppa kell Suveteatri etendus Vanameestesuvi Tõstamaa rahvamajas kell rahvaharidusele pühendatud vallapäevade avamine keskalevis kell Tõstamaa kooli kokkutuleku ja hariduselu 325. aastapäeva PIDULIK KONTSERT-AKTUS mõisa ees kell KOOLIPIDU koos ansamblitega KENTUKID, REM ja T 2 mõisa ees. Soojendavad Tõstamaa noortebändid. Oodatud on kõik! Peopiletid eelmüügis mõisas ja raamatukogus 5 eurot, pilet samal õhtul kohapeal 7 eurot, kuni 7. a-le lastele tasuta LAUPÄEV, 10. august kell LAAT keskalevis. Tule ostma-müüma-vahetama! Avatud käsitööpood, aianduspood, Laine baar, Cotze Maja, rahvamaja kohvik, raamatukogu ja toidukauplused. kell lasteaed kutsub MÄNGE MÄNGIMA kell raamatukogu pakub loomingulises õhkkonnas HOMMIKUKOHVI kell Seliste sepikoda avatud: SEPATÖÖD tutvustavad tunnustatud sepp Gunnar Vares ja tema õpilased Rando Rand, Kalev Rand ja Ardo Käär. Kes soovib, saab ka ise sepatööd proovida! kell TEATRIBUSS kogupere programmiga TEATER ÕPETAB keskalevis. Meisterdamise töötuba. Etendus TÄHTSAD ASJAD. Oled oodatud kogu perega! kell KROKODILLIDE JA REPTIILIDE NÄITUS keskalevis kiviaidas samuti ämblikud, maod, suured kilpkonnad ja paljud teised roomajad Saksamaalt. Täispilet 5 eurot, sooduspilet 4 eurot (lastele a.) kell hariduskonverents 325 aastat rahvaharidust Tõstamaal Tõstamaa mõisas järgneb pöördel >>

13 kell MEESTE TEGEMISED töökoja juures kell Suveteatri etendus Vanameestesuvi Tõstamaa rahvamajas kell Epp-Maria Kokamägi selle suve MAALIDE NÄITUSE avamine Tõstamaa mõisas TÕSTAMAA MÕISAS AVATUD NÄITUSED: kinoajalugu esemetes; ajajoon rahvaharidusest Tõstamaal; Jaan ja Viktor Sauli mälestuseks pühendatud Hülle Haabi ja Juka Käärmanni maalide näitus; näitus pesemisest ja hügieenist ehk eksponeeritud on pesemisega seotud esemed. kell kooli sööklas vastuvõtt endistele ja praegustele kooli töötajatele kell VALLA NAISTE LAPITÖÖDE NÄITUS rahvamajas kell hõimurahvaste muusika KONTSERT Kontrastid Tõstamaa mõisas Esinevad Olga Voronova (viiul), Edmunds Altmanis (klarnet), Mati Mikalai (klaver). Kavas: Bartok, Eller. PÜHAPÄEV, 11. august kell 9.30 SPORDIHOMMIK mõisas terviseraja avamine ja läbimine kell JALGRATTASÕIT mõisa juurest (Kastna kirik-kastna vaatetorn-kastna sadam) kell MÕISAVOLLE segapaaridele kell KASTNA SADAMA meeleolukas avamine kell vallapäevade LÕPPAKORD mõisa juures kell viib buss mõisa juurest Munalaiu sadamasse kell praam Munalaiust Manija laulupeole kell Manija LAULUPIDU koos Tõstamaa ja Varbla ansamblitega Täkulaiu sadamas kell praam Manilaiust Munalaiu sadamasse, buss viib tagasi Tõstamaale kell Suveteatri etendus Vanameestesuvi Tõstamaa rahvamajas kell Suveteatri etendus Vanameestesuvi Tõstamaa rahvamajas Pilet 1.60 ja 0.90 kell KONTSERT Vihmade taga Tõstamaa kirikus R.Rannapi, U.Alenderi ja R.Valgre lauludest. Esinevad Maria Listra, Jassi Zahharov, saadavad Margus Kappel ja Jaanus Nõgisto. Sooduspiletid müügil Tõstamaa raamatukogus 9 eurot (kuni 7.a. lastele sissepääs tasuta). Pileti hind Piletilevis ja samal õhtul kohapeal 15 eurot kell RAHVAPIDU Tõstamaa laululaval Pidu juhib Raadio StarFM saatejuht, emakeele õpetaja ja diskor Allan Roosileht. Lavale astub ansambel KOLUMBUS KRIS. Pääsmed eelmüügis Tõstamaa raamatukogus 7 eurot, samal õhtul kohapeal 10 eurot (kuni 7. a. lastele tasuta)

14 juuli Juunikuu juu bi la rid Juulikuu ELVIINE PÕLTSAM 88 ARNO TOHV 87 VILMA MÄNNIKU 86 HELJU VELIKOK 86 ANNA PULL 85 HELMI RAHUMÄE 83 MEINARD TSILK 83 MEERI TILK 81 HELJU SAAR 80 HEINO SIRELI 80 ELFI VOOL 79 HELMI ODES 78 ANTS JAANSO 77 VAABO SEGER 76 HILLAR PIHELGAS 74 MATI TAMMISTO 74 LEENA PÕLD 74 HEINO NÖMME 70 EHA JAAGU 65 ESTER PÕLTSAM 65 Õnnitleme uusi vallakodanikke ja nende vanemaid! 16. juunil aastal sündis Jessica Jaansoo Juulikuu juu bi la rid ARNO JÜRGENS 88 LEIDA UDU 82 VELLI AKSEN 81 LINDA MASSO 78 MARE METSAMÄRT 77 AIN PÄRNA 77 JAAN NOPPEL 77 ENDEL TÕNISSON 76 JELENA OIDJÄRV 76 AINO AUDOVA 76 LEMBIT OKS 75 IDA KAROTAMM 74 VELLO KARLSON 74 MILAINE ALLIKAS 73 ANNE RAIMET 73 HÄRTSI KIVESTE 73 LAINE KANGUR 72 VILLEM JAANSOO 72 ÜLO ADLER 71 MARGE HINDREKS 70 HENDRIK RAIST 65 ARVO TETSMANN Ei vii bet, ei naas mi se lu ba dust liht salt aeg oli min na. Ome ti toa täied hu ba sust Si nust jäi siia-sin na. Kal lis Ma re! Tun ne me sü da mest kaa sa abi kaa sa Ar vo kao tu se pu hul. Vo ki ra tas Tei si päe val, 27. au gus til kell Tõs ta maa rah va ma jas DOO NO RI PÄEV, kaa sa võt ta isi kut tõen dav do ku ment. Iga le doo no ri le väi ke toi du pakk! Pär nu Ve re ta li tus

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019

Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Haanja Kool 8. klass Janete Talo TÄNAPÄEVA KÄSITÖÖ LAAGER Loovtöö Juhendaja: Kadri Parts Haanja 2019 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Õpitoad 4 2. Laagri korraldus 5 2.1 Laagri kava 5 2.2 Korraldajad 5 2.3 Laagri

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P

Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 P Projekt: Sööbik ja Pisik Tartu Lasteaed Piilupesa Koostajad: Merelle Uusrand ja Ülle Rahv Sihtgrupp: 4 5aastased lapsed Periood: veebruar märts 2017 Projekti eesmärk 1. Laps saab teadmisi tervislikest

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx

Microsoft Word - Aastaraamat 2013.docx Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

5L_ELTL_4et.XLSX

5L_ELTL_4et.XLSX BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused

MTÜ Iseseisev Elu tugikeskuste tegevused MTÜ Iseseisev Elu päevakeskuste tegevused 1. TARTU HEA PÄEVA KESKUS Jr k Päev Kellaaeg Tegevus Tegevuse lühikirjeldus Juhendaja 1. E-R 9:15-9:45 Tere hommikust! 2. E-N 10:00-12:00 Toidugrupp 3. E-R 13:00-14:00

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

KuusaluLapsed xls

KuusaluLapsed xls Kuusalu valla laste kergejõustiku päev 17.09.2006 Kuusalu staadion 11-12 a poisid 60 m I Severi Jõõras 10.04.95 Kuusalu SK 9,1 II Taavi Tšernjavski 04.03.95 Loksa kk 9,2 III Aare Viilver 09.02.95 Leksi

Rohkem

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005

EESTI MEISTRIVÕISTLUSED PONIDE TAKISTUSSÕIDUS 2005 Lagedi Treeningvõistlus ja Ülikerge Derby JUHEND Toimumise aeg ja koht: Harjumaa 30.07.2016 Lagedi Ratsaspordikooli võistlusväljak, Lagedi, Võistlustingimused: Võistlusväljak Parkuur nr. 1-4 - liivaplats;

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

katus_kaantega.pdf

katus_kaantega.pdf Heiki Vilep KATUS SÕIDAB Tartu 2007 Kunstnik: Moritz Küljendaja kujundaja: Margus Nõmm Kirjastaja: Vilep & Vallik (A Disain OÜ) Heiki Vilep ISBN-13: 978-9985-9718-2-6 EESTIMAA PEIPSI ÄÄREST SAAREMAANI

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus

„Me teame niigi kõike“- koolitus ja kogemus Me teame niigi kõike - koolitus ja kogemus TERJE TEDER, SIRLE LIIDRES SIHTASUTUS KOERU HOOLDEKESKUS Tutvustus Sihtasutus Koeru Hooldekeskus asub Järvamaal, Koeru alevikus 01.10.1950. aastal avati endises

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

XXV Raplamaa Suvemängude kergejõustik Märjamaa P kuul (4 kg) Kehtna MTK Koht Nimi Vald Aeg/tulemus Punktid 1 Gunnar Atso Kohila

XXV Raplamaa Suvemängude kergejõustik Märjamaa P kuul (4 kg) Kehtna MTK Koht Nimi Vald Aeg/tulemus Punktid 1 Gunnar Atso Kohila XXV Raplamaa Suvemängude kergejõustik Märjamaa 11.06.2016 P kuul (4 kg) 1 Gunnar Atso Kohila 11.85 31 2 Markus Aleks Trofimov Rapla 11.13 29 3 Markus Sepp Järvakandi 11.02 28 4 Rauno Smirnov Kaiu 10.90

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

REMAA 8/28/12 KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRI SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS

REMAA 8/28/12 KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRI SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS SAAREMAA KARIKAVÕISTLUSED 2012, EESTI KARIKAS IV ETAPP, RS FEVA JA 29er EESTI MEISTRIVÕISTLUSED Series Standing - 7 races scored Information is provisional and subject to modification Regatta results saved:

Rohkem

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat

Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

1

1 1 ENO RAUD PILDID JOONISTANUD EDGAR VALTER 3 Kujundanud Dan Mikkin Illustreerinud Edgar Valter Küljendanud Villu Koskaru Eno Raud Illustratsioonid Edgar Valter Autoriõiguste pärija Külli Leppik Tänapäev,

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc)

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc) Järgmine karikasarja võistlus toimub 28 augustil Tartumaal, Tõrvandis Tuletõrjespordi karikavõistluste Pritsu karikas 2009 IV etapp peeti Jõgeval 14 augustil 2009.a. Mehed Võistluste tulemused I A. Oviir

Rohkem

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.

Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja Sõlesepad tantsurühma meestega. Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem