untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu se ta ga maid Kas väi ke saar te ka lur on väl ja su rev liik? Rah va kü sit lu se tu le mus test Kas uus koo li ma ja tu leb? Tub lid ka hek san di kud tu le tõr je - män gu del Al gab esi me ne viiu li fes ti val Toimetus Toimetaja Anu Saare, tel Väljaandja Kihnu Vallavalitsus Trükikoda Hansaprint Tiraazh 250 Kih nu vald os tis väi ke bus si Uue bus si ga saa vad täht sad sõi dud teh tud. Ruu du Paal sõi du tas kõik soo vi jad ea ke te päeva peo le. Foto: Heldy Põlluste Kih nu val lal on nüüd oma buss - 16 ko ha li ne Re nault Mas ter, mi da val laela ni kud va ja li keks sõi tu deks tel li da saa vad. Esi me ne suu rem sõit uue bus si ga teh ti 1. ok toob ril, mil Kih nu ea kaid rah va ma jas toimu va le ea ka te päe va le sõi du ta ti. Val la va nem Ing var Saa re sõ nul hak kab buss val lae la ni ke le tee nust pak ku ma kui on va ja Kih nus mõnd olu list sõi tu te ha või suu re ma selts kon na ga mand ri le sõi ta, saab bus si tel li da. Sõl tu valt sel lest, kes rei sib ja mis ots tarbel, mää ra tak se sõi du le hind või ot sus tatak se see hoo pis ta su ta te ha. Ea ka te päeval vii di bus si rei si jad peo le mui du gi ta suta, kuid kui mõ ni selts kond soo vib min na teat ris se või eks kur sioo ni le, tu leb rei si eest maks ta. Bus si saab tel li da ka näi teks pe rears ti le mi ne kuks, ka sel li sel ju hul otsus tab val la va lit sus, kas ja kui pal ju sõit mak sab. Sõi du soo vist peab val la maj ja tea ta ma paar päe va va rem, sest iga päe vast bus sijuh ti pal gal ei ole ning ju hi ga te hak se ühepäe va ne töö võ tu le ping. Järg mi se suu re ma väl ja sõi du na plaa nivad val la va lit su se ja vo li ko gu liik med ning ma jan dus ko mis jon te ha tiir pea le Pär nu lahe ää res asu va te le väi ke sa da ma te le ning sõi ta ku ni Hää de mees te ni väl ja. Ku na Kihnus plaa nis sa da mae hi tus, siis ta he tak se vaa da ta, mis mu jal on teh tud. Tal vi sel jää teel aga uus buss mand ri le sõita ei saa, sest kaa lub tüh jalt 2400 ki lo. Val la uus Re nault Mas te ri ost mi seks kulus 2900 eu rot val la ee lar vest ja euro ga toe ta ti rii giee lar vest ra has ta ta vast väi ke saar te prog ram mist. Va rem on gi bussiost jää nud sel le tõt tu top pa ma, et toe tustra ha ei ol nud ning ai nuüs ki val la kas sast ei pee tud sel le ost mist ots tar be kaks. Anu Saa re

2 oktoober Pil di võist lu se pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Tee dee hi tu Aas taid oo da tud ja hoo gu ko gu nud mustkat te ga tee de ehi tus on sel leks sü gi seks nii kau ge le jõud nud, et aluska te on pai gal da tud, tal ve pe rioo dil on töö des paus ning jaa ni päe vaks on Kih nus 5,9 km teid must kat te all. Kih nu muu seum esitles mihk li päe val ka lendrit, mis on kok ku pandud fo to võist lu se Kihnu aas ta ring või du töödest, mil lel on kihn las tele oma sed te ge mi sed läbi nel ja aas ta rin gi. Mul le vä ga meel dib see ka len der, sest need fo tod ja nen de au to ri te väl jaüt le mised on mi nu sü da me ja meele jär gi, üt les Noo di Maie uue ka lend ri esit lu sel. Kih nu ond mio sü dä me külges et te vik sist kin di. Sii on kua kõe gõ aer pa sõm asi jõlus ning eri li ne- tu lõb mõis ta tä he le pan na. (Ku ra ga Mari) Kih nut on liht ne pil dis ta da, sest saar on nii ilus. Mind ins pi ree rib loo dus ja ilus kultuur usun, et pal jud tun nevad sa ma (Nur me Sil via) Mio lõ meel dib Kih nu, sie ond mio koht. Mia jää siia kua ede pi di. (Ruu du Hel dy) Ka hek sa aas tat ta ga si Kihnu tul les sat tu sin täies ti uude elu kesk kon da. Nüüd on Kih nu saa nud mi nu ko duks ja võ lub jät ku valt oma mitme ke si se loo du se, vär vi ka kul tuu ri va ra mu ja sü dam like ini mes te ga. (Rah va ma ja Hil le) Eri ne vaid ka lend reid on ju pal ju, aga ku sa gil po le selli seid ni me sid, na gu Ku ra ga Ma ri või Uiõ da Jõnn, ning ku sa gil po le kih nu keelt, rää kis Maie. Ja li sas ko he, et Mark Soo saa re koos tatud ka lend ri tes on ju samu ti kih nu keel, aga kui nen des on näi teks küün lakuu, siis muu seu mi ka lendris on küünd la kuu, mis talle en da le roh kem meel dib. Sel li seid kee le li si eri ne vu si on veel gi, see pä rast ar vab Maie, et kih nu kee le kir ja pane mi se tee ma li si aru te lu sid tu leb kind las ti, kuid see on pi gem po si tiiv ne. Ka lend ris se ei saa nud kirja kõik rah va ka lend ri tähtpäe vad, vaid need, mis Kihnu le oma sed. Sa mu ti on kalen der trü ki tud val ge le ta gapõh ja le, et kõik saak sid seda täien da da ja märk meid te ha: kas või se da, mil lal juur vil ja ma ha pan di ja hiljem vaa da ta, kui das kuufaas saa ki mõ ju tas. Siit saab tea da, et jõu lu kuu 3. päe val on Kih nu Jõn ni (Uiõda Jõn ni) 164. sün ni päev - se da mu jalt ei leia, tõi ta näi te. Maiel on hea meel, et aas tal väl ja kuu lu tatud fo to võist lu se ga tu lid kaa sa eel kõi ge noo red, selle pä rast on ka ka lend ris se trü ki tud fo tod noor telt auto ri telt: Ruu du Hel dy (3 fotot), Ku ra ga Ma ri (2 fo tot), Nur me Sil via (2 fo tot), Ka se Mee lis, Rah va ma Hil le, Karl Sutt, Nõl va ku Jan no ja Kaera met sa Stii na. Maie sõ nul tõi fo to võistlus to re daid töid ja kui valik sai teh tud, sel gus, et võidu tööd so bi vad ime häs ti ka lend ris eri ne vaid kuid ilmes ta ma. Oli ke va de, suve, sü gi se, tal ve pil te ja nende peal on me hi, nai si, lapsi, loo dust - see kõik an nab Kih nust ter vik li ku pil di, leidis muu seu mi ju ha ta ja. Esikaa nel on Nõl va ku Jan no foto Tal veks spaas se, mis ka Maie lem mik pilt. Üheks ka lend ri väl jaandmi se põh ju seks on tut vus tada roh kem muu seu mi te gemi si ja tead vus ta da, et muuseum ei te ge le ai nult va nade as ja de, vaid ka tä nas te te ge mis te ga. Jääd vus ta da ja väär tus ta da peaks ka täna päe va elu, et aja loo huvi lis tel oleks ku na gi tu le vikus liht sam, leiab Maie. Tänu pil di võist lu se le on muuseu mil nüüd pal ju kva li teetseid fo to sid tä na päe va sest Kih nust. Häid pil te toe tab Tea Tammi ku ku jun dus ning Pa jo trü ki ko ja hea trü kik va li teet. Ka lend ri väl jaand mist toetas kul tuu rip rog ramm Kihnu kul tuu ri ruum. Ka lend rit saab ka os ta, see mak sab 2, 5 eu rot. Anu Saa re Val lae la ni kel on tek ki nud kü si mu si, miks saa vad tolmu va baks Lem si kü la ja Root si kü la teed ja miks teedee hi tus nii kaua ae ga on võt nud. Val la va nem Ing var Saa re sõnul va li ti Lem si ja Root si küla teed väl ja see tõt tu, et on suu sõ na li ne kok ku le pe Sääre kü la ja Li na kü la ko ha li ke tee de va he ta mi ses nen de riigi tee de vas tu, mis põh jen datult on va ja li kud rii gi maantee pi ken du seks. See tä hendaks üht la si, et rii gi tee de raha suu re ne mi sel pai gal dab must kat te nen de le tee de le riik ning nii jääb roh kem vahen deid teis te val la le jää vate tee de re mon ti mi seks. Kui me olek si me prae gu pan nud Li na kü la ja Sää re küla rin gi le must kat te ja an naksi me need teed rii gi le üle, olek si me ku lu ta nud val laeelar vest um bes eu rot val la ra ha ning toetus ra ha, kui üle jää nud teed oleks ik ka kruu sa tee deks jäänud, sel gi tas val la va nem. Root si kü las jõu ti en ne sü gi se saa bu m niis ku se ga teh tud tee ei ole hea kva li t

3 oktoober s ku ju nes kee ru li seks ist ka must ka tet pai gal da da, kuid ee di ga. Fo to Rag nar An ni ko Lä hia jal val lal uu te tee de ehi tu seks toe tus ra ha ei ole nä ha ning pä rast must kat tega tee de üleand mist peaks vald aga ik ka gi al les jää nud kruu sa teid höö vel da ma ja tol mu tõ ket pea le ve da ma. Val lae la ni ke le ja val la ra hako ti le on sel li ne kok ku le pe pi kas pers pek tii vist olu li selt ka su li kum, lau sus ta. Val la va ne ma sõ nul on suur tõe näo sus, et rii gi ga saab vahe ta tud järg mi sed teed: Haava met sa-len nu jaam; Lii va- Tol li- Ala met sa; Haig la-lõpe-va na rah va ma ja (haig la juu res ku ni Ran na met sa ni); Tun gi-tu le torn (Tun gi juurest Ran na ni). Ülean ta vad teed on rii gimaan tee de pi ken du sed ja nen de üleand mi ne on põhjen da tud. Nii sa ma ko ha li ke teid pa ra ku üle an da ei õnnes tu, sest hea mee le ga annaks kõik tee de rii gi le majan da da. Vas tu võe tak se riigilt mõ ne võr ra vä hem teid va na jää tee pea le sõit Lii va juu rest ja Pa ju met sa eest läbi mi nev len nu väl ja tee lõik ala tes rist mi kust, kust mustka te lõ peb. Riik on võt nud suu na viia nen de hal du ses ole vad teed tol mu va ba le kat te le, se da enam, et need asu vad ela mute ää res. Kui ilm neb, et rii gile po le või ma lik teid üle anda, tehk se kõik, et must ka te saaks Li na kül la ja Sää re külla vä he malt elu hoo ne te juurde. Lõp lik seis sel gub pin damis töö de al gu seks. Kat te ga tee de le ra ha roh kem Tei ne olu li ne nüanss on, et ko ha li ke tee de in ves teerin gu teks eral dab riik rohkem ra ha kat te ga tee de le kui kruu sa tee de le. An na me rii gi le üle need teed, mil le le ise must ka tet ei pai gal da. Ku hu pai gal da me ise mustkat te, neid üle ei an na ja nende tee de eest on hool dus raha suu rem, sel gi tas ta ka sulik ku kok ku le pet. Saa re rää kis, et tee de välja va li mi ne ei ol nud liht ne ja ta mõis tab ini mes te pa hameelt, kel le uk se ta ha mustka tet ei pan da ning kes veel mõ ni aeg pea vad tol mu tõkke ga lep pi ma. Va li ku te ge mine al gas aga ju ba aas ta ke va del kruu sa tee de re mondiks so bi va te tee de väl ja vali mi se ga ja see on ol nud teemaks nii vo li ko gus kui majan dus ko mis jo nis, sa mu ti ka aas tal. Miks aga ehi tu se alus ta mine nii kaua ae ga võt tis, kui teed põ hi mõt te li selt 2,5 aastat ta ga si väl ja va li ti? Val lava nem sel gi tas, et kõik sõltub toe tus ra ha dest ja ra ha ole ma so lus sai ol la kin del alles aas tal, ka siis mit te täie li kult. Nokk lah ti, sa ba kin ni aas ta al gu ses oli teede ehi tu seks 115 tu hat eurot, sel lest 100 tu hat eurot toe tus ra ha Kih nu re gionaalp rog ram mist ja 15 tu hat eu rot oli või ma lik ku lu ta da val laee lar vest. Sel lest aga ei pii sa nud, sest 5,9 ki lo meet ri tee de ehi tu seks oleks va ja kok ku 160 tu hat eu rot ja Ingvar Saa re sõ nul ei jul ge nud vald sel lis tes olu kor ras ehita ma ha ka ta. Lõp pe nud olid just muuseu mi re konst ruee ri mi ne ja ter vi se kes ku se ehi tus, seepä rast ei ta he tud võt ta ris ki, sest va bu res surs se val laeelar ves ei ol nud. Sa mu ti oli ko gu Ees ti le raskes ma jan dus li kus olu korras ras ke et te prog noo si da tu lu mak su lae ku mist. Sa mal aas tal oli vald saanud rii gilt tu hat eurot rah va ma ja re konst rueeri misp ro jek ti koos ta mi seks (8300 eu rot) ja re konst rueeri mi seks(46 700eu rot). Ku na se da oli Saa re sõ nul ilm selgelt vä he ja oli kin del, et sellest ra hast ei jät ku ise gi ka tuse ehi tu seks, te gi vald re gionaal mi nist ri le taot lu se see ra ha teee hi tu seks üle kanda. Lu bav ot sus küll tu li, aga see võt tis nii kaua ae ga, et sel leks ajaks oli han ke pakku mi se täh taeg möö da läinud ning ehi ta jal pol nud kohus tust le pin gut sõl mi da. Nüüd oli ra ha tee de jaoks küll ole mas, aga va he peal olid ehi tus hin nad läi nud kalli maks ja sel gus, et sel le raha ga ei saa gi enam sa mas ma hus teid ehi ta da, rää kis Saa re. Olu kor ra la hen du sena ot sus ta ti muu ta teh no loogiat ja ka su ta da frees pu ru ase mel tee de alus pin naks pu rus ta tud kruu sa. Nüüd tu li me ra ha ga väl ja ning sai me te gut se ma ha kata, rää kis val la va nem. Tä navu 8. au gus til sõl mi ti le ping ja järg mi sel päe val läks ehitu seks. En ne sü gis vih ma de al gust oli alus ka te val mis, kuid siis pi di töö poo le li jääma, ilm läks niis keks ning killus ti ku pol nud või ma lik paigal da da. Sa mas alus kat te ehi ta mi seks olid tin gi mu sed ideaal sed. Saa re sõ nul al gavad tööd taas ke va del, mil teed höö vel da tak se ning pinna tak se ning kui ilm lu bab, siis jaa ni päe vaks on 5,9 km teid saa nud pea le must katte. Ning kok ku võt tes on töö de eda si lük ka mi ne ka hea, sest nii saab alus ka te ti he ne da ning lõpp tu le mus tu leb parem. Anu Saa re

4 oktoober Ins pek to rid avas ta sid Ma ni laiu ümb ru sest hul ga li selt sa la võr ke Kesk kon nains pekt siooni Pär nu maa ins pek to rid avas ta sid sep temb ri keskel Ma ni laiu ümb ru sest 133 tä his ta ma ta ja mär gista ma ta ehk eba sea dus likult püü gi le sea tud nakke võr ku. Kõik nak ke võr gud olid lu ba tust väik se ma sil masuu ru se ga. Võr gud aset se sid ka heksas ja das, neist kõi ge pike mas oli kok ku 40 võrku, tea tas kesk kon nainspekt sioon. Kesk kon nains pekt siooni Lää ne re gioo ni peainspek to ri-nõu ni ku Enn Keema ni sõ nul on Ma ni laiu ja Kih nu ümb ru ses sa lavõr ku de ga pi de valt problee me. Sel list mas si list rik kumist ehk nii suu res ko guses sa la võr ke ei ole teistes Lää ne re gioo ni piirkon da des tu vas ta tud. 9. sep temb ril avas ta tud püü ni sed olid tõe näo liselt üs na hil ju ti püü gi le sea tud. Võr ku des ol nud elu jõu lised ka lad las ti vet te ta gasi. 72 ki lo ka la rea li see ri ti ning saa dud tu lu lä heb riigi tu lu des se. Püü gilt ee mal da tud võrgud esial gu hoius ta tak se, hil jem lä he vad need hä vita mi se le. Nä dal va rem ee mal dasid ins pek to rid Ma ni laiu juu rest 22 eba sea dus likult püü gi le pan dud võrku. Et Ma ni laiu ja Kih nu ümb ru ses on sa la võr gud jät ku valt suur prob leem, ka vat seb kesk kon nainspekt sioon sel les piir konnas jä re le val vet veel gi tugev da da. Kih nu Leht Kas väi ke saa re ka lur on väl Kui das näed Si na Ees ti ja ees ti maa las te tu levik ku? Kas meie riik õit seb ja meie ini me sed on õn ne li kud? Mi na ta hak sin küll se da nä ha, aga pa ra ku ei suu da ka lä bi roo sa de prilli de sel list ku van dit luua. Kur vaks te gev reaal sus on pi gem vas tu pi di ne, sest mitte enam aas ta te, vaid ise gi kuu de ja nä da la te ga lä heb Ees ti maal ela va ta va li se inime se elu ras ke maks ja keeru li se maks. Jutt MA SU möö du mi sest tun dub kent sa kas, sest elektri ja moo to ri kü tu se hin natõu sud re bi vad meid ha lasta ma tult krii si mus ta au gu poo le. Ei ole sa la dus, et kui soomla sed käi vad Ees tist al ko holi vii mas, siis meil on ju ba prae gu mõ ne de toi du kaupa de hin nad põh ja naab ri te oma dest kõr ge mad. Sel li se tem po ga hin na ral lit jät ka tes pa ne me vars ti ter vele Eu roo pa le pi ka puu ga ära, pal gad jää vad aga näh ta matus se kau gu ses se. Pal ju del on ju ba pük si rih mad eel viima ses ja vii ma ses au gus ja kok ku hoi da po le enam kusa gilt. Pen sio nä ri de arv kas vab ja töö jõu lis te ini mes te arv, kes pen sio niks va ja lik ke eu ro sid tee ni vad, ka ha neb. Üks kõik mi da näi tab statis ti ka, me näe me en da ümber, kui das ai na roh kem ja roh kem noo ri seab oma sammud ja si hid muu des se rii kides se. Vä ga pal jud loo vad pe red ja jää vad ki pä ri seks vä lis maa le. Mõel ge kor raks en da tut tava te pea le ja teh ke väi ke ülevaa de, lu ge ge kok ku kõik, kes teie tut ta va test on pii ri ta ga ning olen kin del, et see arv on mul je ta val dav. Mui du gi tu leb ka suks ko gemus te oman da mi ne ja oma sil ma rin gi laien da mi ne, eeldu sel, et pöör du tak se ko ju ta ga si ja ka su ta tak se mu jal õpi tut ja ko ge tut Ees ti rii gi ja rah va hü van guks. Ees ti saab aga kor va matu kah ju osa li seks, kui meie mak su maks ja ra ha eest oman da tud ha ri dust ja teadmi si ra ken da tak se ku sa gil mu jal. Mõt te tud kee lud Kas Eu roo pa Liit toob meie õue des se päi ke se ja ini meste hin ge des se õn ne tun de? Ta hak sin se da us ku da, aga ei suu da. Kas Eu roo pa Liit eri neb üld se mil le gi poo lest Nõu ko gu de Lii dust? Olen ko gu aeg ol nud ar vamu sel, et üks ki sel li ne rii ki de koos lus ei pü si kaua ja võrdsu sest ei ta su sel lis te lii tu de pu hul üld se rää ki da. Mui dugi oli Ees ti-su gu se väi ke rii gi ai nus või ma lus lii tu da nii Euroo pa Lii du kui ka sel le ühisra ha eu ro ga, aga väi ta, et selle ga ole me tu le vi ku suh tes iga ti kind lus ta tud, on kindlas ti lü hi nä ge lik. Taht ma tult te kib kü si mus, kas Eu roo pa Liit eri neb üldse mil le gi poo lest Nõu ko gude Lii dust? Mi na küll eri list va het ei näe, sa ma su gu sed ime li kud ja tü ka ti lau sa lol lu se le kaldu vad di rek tii vid tu lid pu napa ru ni te ajal ja tu le vad ka nüüd üle valt ri bu ra da pi di täit mi seks al la. Siit te kib kü si mus, kas veel üld se ek sis tee rib Ees ti va bariik? Ees ti riik küll, aga kas ka va ba riik? Jul gen sel les ka hel da. Kui pal ju des, ja kas üld se, kü simus tes on Ees ti- su gu ne väike riik oma ot sus tes va ba? Kas ja kui pal ju ar ves ta vad suur rii ki de esin da jad meie saa di kuid? Mu re li ku hu vi ga pa neb oota ma, mis meil järg mi se na ära kee la tak se. Trii ki mi ne, tol mu võt mi ne tol mui me jaga ja hõõg lam bi val gu sel luge mi ne tu leb jät ta mi ne vikku. Trü kin prae gu se da kir ja viima se 100 W pir ni val gu sel, kui see lä bi lä heb, siis tu leb vist küü nal võt ta, sest säästu pir ni de ka su ta mi se ta gajärg on üha tu ge va mad prillid. Olen küll kuul nud rää gita vat LED-pir ni dest, aga pole neid veel kau ban du sest leid nud, vä he malt sel li seid mit te, mi da lak ke kee ra ta. Väi ke saa re ela ni ke na lõi meid eri ti va lu salt, kui keela ti ära ve ne pä ri to lu len nuk AN-28, mis ma hu tas 18 inimest ja nen de pa ga si. Nüüd kur see ri vad tal ve kuudel Kih nu ja Ruh nu va hel pisi ke sed brit ti de val mis ta tud len nu ma si nad, võt tes kor raga pea le 6-8 ini mest, te ki tades su gu gi mit te vä hem müra kui AN-28. Sa mas, kui enne pi di sa ma ko gu se ini meste veoks kuul ma mü ra üks kord, siis nüüd tu leb se da teha kolm kor da. Või te väi ta, et äk ki po le vene teh ni ka nii tur va li ne, siis sel le väi te kum mu ta mi seks on mul kin del ar gu ment. Me kee gi ei mä le ta, et eel pool mai ni tud ve ne len nu kit tu li saa re peal re mon ti da, küll aga oli vä he malt üks sel li ne ju hus brit ti de len nu ki ga. Vaja li ke töö riis ta de puu du misel ka su ta ti mi nu au to tööriis ta komp lek ti. Eba võrd ne püü gi sea dus Sel le pi ka sis se juh tu se ga taht sin jõu da põ hip rob leemi juur de. Ole te kind las ti lu ge nud ja kuul nud sel lest, et Kih nu ja Ma ni laiu ümb rusest kor ja ti kesk kon na tee nistu se poolt väl ja eba sea dus like nak ke võr ke. Miks see nii on? Aga sel le pä rast, et Ees ti valit sus kas ei suu da või ei taha muu ta ka la püü gi sea dust kõi gi le võrd seks. Ees ti va barii gi põ hi sea dus sä tes tab: Kõik on sea du se ees võrdsed. Ke da gi ei to hi disk ri mi neeri da rah vu se, ras si, na havär vu se, soo, kee le, pä ri tolu, usu tun nis tu se, po lii ti liste või muu de veen du mus te, sa mu ti va ra li se ja sot siaal se

5 oktoober a su rev liik? sei sun di või muu de as jao lude tõt tu. Ah ve na püü ki Lii vi la hel regu lee ri tak se alam mõõ du ga, mis ah ve nal on 16 cm ni nast sa baui me kesk mis te kiir te algu se ni või siis 19 cm ni nast sa baui me lõ pu ni. Sel le ga võiks ki asi piir du da, aga ei. Meid pii rab veel sil ma suurus, mis prae gu se sea du se ko ha selt on 70 mm. Miks ma üt len meid, aga sel le pä rast, et nak ke võrk on meil ai nu ke ar ves ta tav püügi va hend. Ah ve nat, mis lä heb mõõ tu on või ma lik püü da 54 mm. võr gu ga ja sel lest tu le ne valt ole me ar va mu sel, et meid disk ri mi nee ri tak se prae guse ka la püü gi sea du se ga. Juba aas taid taot le me võr gusil ma vä hen da mist 70mm-lt 60mm-le, aga ta ga jär je tult. Mei le jääb aru saa ma tuks, miks või vad kõik tei sed püügi va hen did püü da ah ve nat mis on 19cm pikk, meie peame aga püüd ma ca 26-sen timeet rist ah ve nat. Ei jät ku kas si le gi Kõi ge hul lem, et mõist lik ku se le tust sel le le ei ole an tud. On mai ni tud mi da gi tead laste kat se püü ki dest ja teis te ka la de noor jär ku de sat tumi sest võr ku. Me ole me näinud igal aas tal, kui das teadla sed oma kat se püü ke soo rita vad. Ei os ka gi muud teed lei da, kui su re näl ga või ri ku sea dust. Juu lis, kui ve si on soe, sulis ta vad oma võr ku de ga kaldaää res ma da las vees ja siis on seal võib-ol la tões ti ka muid ka lu. Ka lu rid püüa vad aga sü ga vas, kus noor jär ke po le. Sa mu ti on su ve kuud kõi ge ta ga si hoid li ku ma püü gi ga, sest seo ses soo ja de il ma dega on prob leem ne ka la kvali tee di säi li ta mi ne. Me ei ole näi nud aga tead la si ke va del ja sü gi sel, kui on põ hi li sed püü gia jad, sest eks siis on jahe ega saa me rel päi kest võtta. Prae gu sel ajal po le ise gi nii pal ju kaas püü ki, et kas si le an da, aga ke da see hu vi tab. Kesk kon na mi nis tee riu mis istu vad ini me sed, kes pa ra ku ei saa või ei ta ha saa da aru meie mu rest. Meil ei ole või ma lik te ge leda muu ala ga kui ka la püük, sest saa red on väi ke sed ja laie ma le te ge vu se le seab oma pii rid lo gis ti ka. Muu de püü gi va hen di te kasu ta mi ne on sa mu ti ras kenda tud seo ses me re põh ja ja klii ma eri pä ra le. Ja ei os ka gi muud teed leida kui su re näl ga või ri ku sea dust. Vä lis maa le mi ne kuks na gu ka ju ba hil ja. Kes kon na mi nis ter lu bas küll ke va del, et tu leb su vel Kih nu saa re le ja aru ta me neid kü si mu si, aga lu ba duseks see jäi gi. Va na sõ na üt leb küll, et: Hea mees, kes lu bab ki, aga kah juks ei vii va na sõ nad meie elu eda si. Ta haks küll lõ pe ta da po sitiiv se sõ nu mi ga, aga ka landu se vaa te vink list ei leidnud mi da gi, küll aga pea me ole ma tä nu li kud Ees ti va litsu se le sel le eest, et meid ei ole ta ba nud Kree ka, Ii ri maa ja veel mõ ne gi tei se saa tus. Meil võib ol la ras ke, aga mitu kor da ras kem oleks siis, kui rii gi ja lad nõt ku vad. Se ni ku ni Ees ti riik pü sib kind lalt jal gel, pü si me ka meie ja see on kõi ge täht sam. Ja ik ka gi kut sun ma meie mi nist reid ja rii gi ko gu la si maa le ta ga si veen du maks, et reaal ne elu eri neb kõ vas ti sel lest, mis sealt kõr gus test pais tab. Vä he malt kol man dat, aga kah juks vii mast põl ve ka lur Mih kel Leas PS. Ar tik li ka lan dust puu du tav osa il mus Ees ti Päe va le hes ar va mus te rub rii gis. Augus ti kui sest rah va kü sit lu sest Au gus ti kuus vii si me Kih nu ela ni ke seas läbi kü sit lu se, mis puu dutas Kih nu val la aren guka va ja üldp la nee rin gu koos ta mist. Vas ta jaid oli kok ku 40. Nen dest nai sed moo dus tasid 58 prot sen ti. Kõi ge rohkem vas ta jaid oli va nu ses 21-40, nei le järg ne sid aas ta sed. Järg ne valt toon väl ja kok ku võt te mõ nin gatest vas tus test. Kü si mu se le mil lis te vald kon da de aren da mi ne Kih nu val las on kõi ge oluli sem, mär gi ti kõi ge ebam ter vis hoiu ja et te võt lu se aren da mist. Tei se le ko ha le tu li põl luma jan dus ja kol man da le toot mi ne, ühen dus teed ja mee le la hu tus. Nel jan da na mai ni ti kõi ge enam vee- ja ka na li sat sioo ni vald kon da ning ül dist hea kor da. Need tu le mu sed kat tu vad ka ke va del üld ko gul lä bi viidud swot-ana lüü si tu le muste ga. Eri ne vu seks saab ehk pida da vaid ter vi se hoiu valdkon na tu ge va mat esi le tõstmist au gus ti kui ses kü sit luses. Konk reet se te as ja de na tun tak se Kih nu saa rel kõige enam puu dust su la rahaau to maa dist se da maini vad 40 % vas ta nuist. Kuid li saks sel le le lei takse, et saa rel peaks ole ma aas ta ring ne söö gi koht/kohvik, ava lik WC ja noor te keskus. Kõi ge po si tiiv se maks kohaks pee tak se Kih nus nö kul tuu ri kes kust, kus asuvad muu seum, kool, rahva ma ja ja ki rik. Tih ti mai niti ka Rock Ci ty ja Li na kü la ran da. Kõi ge ne ga tiiv se maks pee tak se sa da ma ümb rust ja Ku ra se rist mik ku. Ini mesed te gid et te pa ne ku maja ka ja sel le ümb ru se pa remaks ka su tu seks näi teks söö gi ko ha, puh kea la, loodus kes ku se, tu ris mi kes kuse, paa di sil la või tel ki mi sala na. Tei ne piir kond, mis vajaks aren da mist on kind lasti sa da maa la. Vas ta jad soovik sid seal nä ha in fo punk ti, koh vi kut, et te võt teid, veespor di või ma lu si jne. Ava li kud lõk ke- ja pik ni kuko had võik sid ena mu se arva tes asu da ma ja ka ümb ruses, Rock Ci ty juu res ja vana rah va ma ja plat sil. Kih nu saa rel tun tak se kõi ge enam puu dust su la ra haau to maa dist. Ehi tust puu du ta va le küsi mu se le vas ta tes jäid enamus (85 %) ini me si ar va muse le, et uu te hoo ne te ar hitek tuur peaks ole ma keskkon da so bi tuv ja sar na ne ole ma so le va ga, ma ja pi damis te arv võiks küll suu rene da, kuid säi li ma peaks aja loo li ne asus tus mus ter ja ti he dus. Pal ju de vas ta ja te ar va tes võiks või ma lik ol la üks nes va na de ta lu koh ta de taas tami ne, kuid osa li selt võib kasu ta da ka põl lu ma jan dusmaad (näi teks suu re ma te tee de äär de pla nee ri da ka uu si ela mu maid). Kü sit lu se tu le mus test on pal ju ka su aren gu ka va ja üldp la nee rin gu koos ta misel. Vas ta ja te va hel loo si ti väl ja kolm ini mest, kes saavad 30 eu ro se ap tee gi kinke kaar di oma ni kuks. Nendeks on Ur ve Haas ma, Virge Bu rav kov ja Tõ nu Köster. Kin ke kaar did saab kätte Kih nu val la va lit su sest sek re tä ri käest. Tä na me kõi ki vas ta jaid! Ma ri Mets Kih nu val la va lit su se aren dus nõu nik

6 oktoober Kas uus koo li ma ja tu leb? Vii ma sel ajal le vib kuuldus, et suu re hur raa ga plaa ni tud uue ja uh ke koo li ma ja ehi tusp laan on pan dud ka le vi al la, sest ra ha ei ole ning koolis jääb lap si ai na vä hemaks ning koo li ma ja pole gi mõ tet ehi ta da. Val lava nem Ing var Saa re, on see nii? Ei ole mi da gi ka le vi al la panud ja koo li ma ja ehi tu se ette val mis tu se ga te gel dak se. Eelp ro jekt on vas tu võe tud ja põ hip ro jek ti te ge mi ne käib. Pro jek tee ri mi ne lä heb maks ma eu rot (660 tuhat kroo ni), mil lest euro (500 tu hat kroo ni) on toetus ja üle jää nud eu rot (160 tu hat kroo ni) tu leb val la ee lar vest. Kui pro jekt on aas ta al gu ses vas tu võe tud, saame tea da ehi tu se hin na ja ha ka ta te ge le ma konk reet semalt ra has ta ja te ot si mi se ga. Ka prae gu ole me tei nud mit meid ra has ta mis taot lu si, Uuest koo li ma jast tun tak se kõi ge enam puu dust tal vel, mil li saks ruu mi puu du se le kim bu tab ka külm. aga siia ni üh te gi po si tiiv set vas tust po le tul nud. Igal pool, kus ole me taotlu se tei nud ( KOIT ka va ja CO2 kvoo di müü gist saa dav ra ha) ole me joo ne all, nii et min git käe ga kat su ta vat rahas ta mis va rian ti prae gu ei ole. Eks siis tu leb min na niiöelda tuu ri le, et se da ra ha kuskilt väl ja aja da. Aga al gu sest pea le on teada, et ra ha saa mi ne on keeru li ne, see ga ei saa vaa da ta naiiv se te sil ma de ga tae vasse ja öel da, et kol me aas ta pä rast on koo li ma ja val mis. Või ma lu si ra has ta ja te leidmi seks on Eu roo pa Lii du fondi dest, CO2 kvoo di müü gist saa dav ra ha, rii giee lar ve lised eral di sed või siis peab vald lae nu võt ma. Kõik va rian did on või ma likud, kuid nen de tõe näo sust ei jul ge prae gu pak ku da. Uut koo li ma ja on kind las ti va ja. Kõi ge põ le ta vam põhjus on ruu mip rob leem, samu ti on mu re ko haks teh ni lised põh ju sed. Kü sis Anu Saa re Kih nu muu seu mi fo tonäi tus rän das Pär nus se Ap ril li kuust ala test Kihnu muu seu mi sei nu il mes ta nud He le ne Gjels ta di fo to näi tus Suur sü da, tu ge vad käed, kus on väl ja pan dud Kih nu ja Ma nija ea ka te nais te port reed, ava ti 4. ok toob ril Pär nu Uue Kuns ti Muu seu mis. Nor ra fo tog raaf An ne He lene Gjels tad on jääd vus ta nud vii ma sel kol mel aas tal Kihnu ja Ma ni ja au väär ses se ikka jõud nud nais te elu ja rikka lik ku kul tuu ri pä ran dit, mille kand jaks nad on. Tra dit sioo ne au sees hoides kan na vad nad va na de kom me te ko ha selt en di selt rah va rõi vaid ja an na vad järel tu le va te le põl ve de le edasi oma kä si tööos ku si, tut vustab uue kuns ti muu seum välja pa ne kut. Gjels ta di kirg on pil dis tada ini me si, te ha port ree sid, moe- ja do ku men taal fo tosid. Ta jääd vus tab ka elustii li, ilu kuns ti, maas tik ke ja erap ro jek te. Port ree de eest on nor ra lanna päl vi nud tun nus tust Norra fo tog raa fi de lii du iga-aastas tel rah vus li kel kon kurssi del. Möö du nud aas tal võitis ta kuld se au hin na võist lusel Gulls nitt 2010, kus osales kuue Kih nu ja Ma ni ja naise fo to ga. Fo to näi tus ava ti esi mest kor da Kih nu muu seu mis täna vu 24. ap ril lil. Kih nu Pärnu uue kuns ti muu seu mis jääb näi tus ava tuks 29. oktoob ri ni. 7. ok toob ril ava tak se Kihnu muu seu mis Jaan Rõõ muse fo to näi tus Era kord ne Kih nu. Kih nu Leht

7 oktoober Eaka te päe val kü las ta sid ea kaid Sae pu ru Sass ja Vink li Aa du Õhtu leht keh tes tas Ama lie le up pu mis nõu ded Kui gi Õh tu le he sün ged ja iga hin na eest skan daa li ot siva esi kaa ned ja kol la ne si su on am mu te da, on nad nüüd eri ti vae nu li kuks läi nud. Mil le gi pä rast leia vad nad, et Kih nu sõit vad ini me sed peaks ära upu ta ma ja see pä rast on lae va de le keh tes tatud up pu mis nõu ded. Hä da on ai nult sel les, et Ama lie ei vas ta nei le nõue te le ning pü sib jät ku valt up pu ma tu na. Ning vae ne Õh tu leht ei saa oma sün ge te uu dis te ja da jät ka ta. Lu ge ge ise: Õh tu leht an nab tea da: Ea ka te päe va kont sert ku ju nes lust li kuks ja tõi päe va kan ge lastel nae ra tu se näo le. Fo to: Hel dy Põl lus te 1. ok toob ril tä his ta ti Kihnu rah va ma jas rah vus vahe list ea ka te le pü hen datud päe va mee leo lu ka peo ga. Üri tu se ka va oli mit me ke sine: pä rast val la va ne ma ja voli ko gu esi me he ter vi tu si kõlas lau luan samb li ter vi tus ja mis veel eri ti at rak tiiv ne kül la olid tul nud Sae pu ru Sass ja Vink li Aa du (Fe liks Kark ja El mar Trink). Sae pu ru Sass ja Vink li Aadu olid ki päe va nae laks oma lõ bu sa te luu le tus te, lau lu de ja nal ja lu gu de ga. Pub li ku ja esi ne ja te va hel tek kis kii resti mõ nus ja pin ge va ba õhkkond, mil lest tu le ne valt võib öel da, et ko gu üri tus läks kor da. Oi tun da, et ea ka te le pi du meel dis. See on meie ea le liht ne ning sun di ma tu. Meiesu gu sed ei ta ha gi ma si namuu si kat, sel lest teh ni list... need või men dus te ga esi nemi sed võ ta vad esi ne ja os kused ära. Me ole me har ju nud koos ole ma. Ma soo vin, et me kõik õn ne li kud olek si me. Selle pä rast me koos käi me gi ki ri kus ja rah va ma jas. Hea, et meil on sel li sed eest ve dajad, kes sel li seid üri tu si korral da da ta ha vad, kir jel das Kae van du Lei li oma mul jeid ea ka te päe va üri tu sest. Kris tin Mei SEP TEM BER VAL LA VO LI KO GUS Mää ra ti And res Pree le kuu lu va ka tast riük su se ja ga misel moo dus ta tud maaük sus te ko ha-aad res sid ja sih totstar bed; Keh tes ta ti müü gi pi le ti hin nad ja müü gi pi le ti vorm. Hinnad ning vorm keh ti vad ju hul kui tä na va- või tu ru kau bandu se kor ras või ava li kul üri tu sel te gut seb kau ban du se kor ral da ja na val la va lit sus. Mää ru se ga on või ma lik tut vuda Kih nu ko du le hel ( nu.ee ). SEP TEM BER VAL LA VA LIT SU SES Hõl ju ki kuu ri ehi tus töö de oma fi nantsee rin gu kat mi seks eral da ti val la ee larve re serv fon dist 2862,50 eu rot; Toi vo Su le le väl jas ta ti kir ja lik nõuso lek ga raa ži püs ti ta mi seks Root si küla kü la Uu da ka tast riük su se le; SA Kih nu Kul tuu ri ruu mi toe ta ti 1569,31 eu ro ga fes ti va li Kih nu Me re Pidu 2011 kor ral da mi se ga kaas ne nud kulu de kat mi seks; Kih nu val las Root si kü la kü las asuva Rand li ela mu tee nin dus maaks määra ti 3357 m2; Muu de ti Kih nu Val la va lit su se a kor ral dust nr 131; AS-le Saar te Lii nid väl jas ta ti ka su tuslu ba Kih nu sa da ma kai le nr 3; Al ga ta ti Kih nu val las Li na kü la külas kin ni sas ja ga liit mi seks so bi va maa eras ta mi se me net lus; Mää ra ti Eli sa beth Niel se ni le õi gusvas ta selt võõ ran da tud maa ta gas ta misel pii rid ja pin da la plaa ni- ja kaar di mater ja li de alu sel; MTÜ-le Kih nu Me re Selts väl jas ta ti ka sutus load Lem si kü la Muu li ka tast riük susel ja Li na kü la kü la Koo li ka tast riük su sel asu va te vä li kaar ti de ka su ta mi seks ekspo nee ri mi sots tar be ga ra ja tis te na; Val la va nem Ing var Saa re lu ba ti alates 10. ok toob rist seits meks ka lend ripäe vaks põ hi puh ku se le. Val la va ne ma puh ku se ajal asen dab te da aren dus nõu nik Ma ri Mets, kel lele maks tak se li saks te ma en da pal gale val la va ne ma asen da mi se päe va de eest li sa ta su aren dus nõu ni ku ja val lava ne ma pal ga va he ula tu ses; Kih nu Rah va ma ja le ot sus ta ti üle ja ka su tus se an da põ hi va rad, bi lan si vä lised va hen did ja osad jäät me jaam-tehno kes ku ses asu vad jõu saa li ruu mid; SA Kih nu Kul tuu ri ruu mi toe ta ti 2350 eu ro ga Met sa maa ta lu re konstruee ri misp ro jek ti oma fi nant see rin gu osa li seks kat mi seks; Uus ma ja kor ter 8 oma ni ku jä re le valve teos ta jaks va li ti Tre ge ron osaü hing; MTÜ-le Ees ti Apoist lik-õi geu su Kirik väl jas ta ti ehi tus lu ba ki ri ku ka tu se ja tor ni kiiv ri re konst ruee ri mi seks.

8 oktoober Kihn las te sil mad said kont rol li tud 17. ja 18. sep tem ber olid kihn las te le jäl le rõõmu päe vad, mil AS Lupree/Eag le Vi sio ni silmaars tid võt sid vae vaks meie saart kü las ta da. Seekord ju ba kol man dat korda. Sil mi kont rol li sid dr. Külli ke Hein loo ja op to metrist Ka di Vah ter. Pril li telli mu si vor mis ta sid Rocca al Ma re kaup lu se ju hata ja Anu Jõe, toot mis- ja os tu di rek tor Mar ta Port ning op tik Hei go Rand kivi. Ja na gu eel mis tel gi korda del, ju ha ta sid vä ge sid Kers ti ja And res Pree. Ka hel päe val teos ta ti kok ku 130 sil ma kont rolli 43 last ja 87 täis kas vanut ning mää ra ti kok ku 64 paa ri pril le 52 ini me sele. Toht ri te sõ nul on Kihnu las te sil mad suh te liselt heas sei sus. See vastu täis kas va nu te sil made olu kord nii hea ei ole, kuid oli ka neid, kes pril le ei va ja nud või so bis veel ole ma so lev pril li paar. 1.ok toob ril ja ga sid Heigo Rand ki vi ja Kers ti Pree ju ba val mis pril lid ka rah va ma jas ini mes tele kät te. Pai nu ta ti ni na patju ja pril li san gu ning imetle ti peeg li ees, et kõik sobiks nii kui peab. Pril lid olid ta va pä ra sest hin nast poo le oda va mad. Sot siaala bi kor ras said täies ti tasu ta väl ja ja ga tud 8 paa ri pril le täis kas va nu te le ja 1 prill lap se le. Hea te ge vus ku lu des se kan dis AS Lup ree/eag le Vi sion 2964 eu rot. Esi mest kor da kont rol lisid Eag le Vi sio ni sil maarstid kihn las te sil ma nä gemist 2004.aas tal. Siis kontrol li ti 104 täis kas va nu ja 51 koo li lap se sil mi ning kok ku mää ra ti 70 paari pril le. Järg mi ne kord võiks ol la paa ri aas ta pärast. Ene Lai ne Hõbe da ne tu le tõr jek lass Kui Kih nu klas si õpi la sed pa nid eel mise le koo liaas ta le mõnu sa punk ti ohu tus laag ris või de tud tei se ko ha ga, siis uus koo liaas ta al gas va hepeal 8. klas si jõud nud sa made õpi las te jaoks hõ be meda li ga va ba riik li kel tu le tõr jemän gu del. 8. klas si õpi la sed An ge li ka, Kris lin, Ai vo, Ro bin ja Rünno ning aas ta noo rem Karmo (kuue liik me list võist konda on või ma tu kok ku pan na, kui klas sis õpib 5 last) käi sid sep temb ri kes kel koos Kihnu pääs te ko man do pea li ku Ago Lao se ga Tü ril tu le tõrje män gu del. See on iga-aasta ne võist lus, kuid eri ne vatel aas ta tel eri ne vad klas sid osa võ ta vad. Nii Ago kui õpi la sed võt sid as ja tõ si selt ning en ne võistlus te le sõit mist har ju ta sid kaks kor da ala sid, mis Tü ril ka vas olid. Võist lu sed toi mu sid 15. sep temb ril ehk sel lel kõi ge tuu li se mal nä da lal, mil poolteist päe va lae vad ei sõitnud. Sel leks hom mi kuks oli aga tuul pa ras ja gu nii pal ju vai bu nud, et lap sed said tule tõr jes por di män gu del ära käia. Ago sõ nul olid lap sed vä ga tub lid, osa vad ja kii red eks se da näi tab ka üle rii gi lis te võist lus te tei ne koht. Kui da gi ei saa möö da väike se Kih nu koo li eri pä rast: kui suur tes koo li des va li takse võist lus te le tu ge va mad või nu ti ka mad, siis Kih nus lä heb ko gu klass. Tu le mu sed aga näi ta vad, klas sis õpi vad ki ai nult tu gevad või nu ti kad. Esi ko ha le kao ta ti mõ ne sa jan -di ku sekun di ga. Mul jeid va hen dab Ai vo Must: Me ei saa nud oma peast väl ja mõ tet, et lä he me Tü rile võist le ma ja võit ma. Au to ga sõit si me Mu nalaiust Tü ri le um bes kaks tundi, sel le aja jook sul me sõime, naer si me, ma ga si me ja är ka si me. Ju ba ai nuük si sõit oli lõ bus ja see pä rast tõo tas ko gu võist lus lõ bus tul la. Kui me ko ha le jõud si me, oli seal ju ba pal ju rah vast ja hak ka si me gi ko he võist lema. En ne toi mus veel ava mine ja tõr vi ku te ga rong käik. Rün no alus tas võist lust juba ko he edu ga. Pis tis stardist pla ga ma nii, et tu li ta ga, hüp pas käh ku üle ta kis tu se ja an dis tea te pul ga eda si Ange li ka le. Eda si läks meil sa mu ti hästi: An ge li ka jäi küll na tu ke konkuren dist ma ha, aga Krislin te gi sel le ta sa. Siis oli kord mi nu käes, pistsin jooks ma kaks voo li kut käes, pi din jõud ma ja ga ja ni. Ühe ot sa pi din sin na ühenda ma, eda si jooks ma, si is voo li ku tei se ot sa joa to ru kül ge pa ne ma, see jä rel ära võt ma ning teate eda si andma. Se da si ma ka te gin. Ro bin ja Kar mo said ka väga häs ti hak ka ma. Ro bin pidi jooks ma tu le kus tu ti ga tule ni, sel le ära kus tu ta ma ja tea te pul ga Kar mo le eda si and ma, kes pi di sir gest re delist üles jooks ma. Mui de, ta jook sis Ees ti rekor di me he vas tu, aga lõ petas ik ka va rem, sest meil oli ju ba edu maa sees. See oli gi esi me ne võist lus, kus sai me tei se ko ha. Siis tu li moo tor pum ba võist lus, kus jäi me jäl le gi tei seks. See võist lus oli veel gi kergem - mi na jook sin ja ühenda sin ai nult to ru sid, tei sed poi sid te ge le sid pum ba ga ja tüd ru kud sih ti sid pal le, et neid pul ga ot sast vee ga maha las ta. Kui gi al gu ses öel di, mei le, et sai me 3. ko ha, tea dis Ago, et te ge li kult ole me tei sed ja läks as ja uu ri ma. Sai me gi ikka gi tei se ko ha! Mei le kõi gi le meel dis see reis vä ga. Kihnu Leht

9 oktoober Ahjud ja plii did kor da Pär nus põh jus tas va le sid ehi tus võt teid ka su ta nud ning tu leo hutus nõu deid ei ra nud majao ma nik omaen da kodus tu le kah ju. Esi teks oli pui dust sei naroo vi tus pai gal da tud lii ga lähe da le lä bi ma ja sei na jooksva le korst na ühen dus lõõ ri le ning ka iso lat sioo ni kiht oli lii ga õhu ke. Tei seks põ le tas oma nik korst nas pi gi, mil le ta ga järjel tõu sis ühen dus lõõ ri tempe ra tuur ta va pä ra sest kõr gemaks ning süü tas sei na roo vitu se. Tu li le vis elu ma ja sei na sees ku ni ka tu sea lu se ni välja. Pi gi põ le ta mist to hib teha ai nult kut se li ne korst napüh ki ja ran gelt ohu tus meetmeid jäl gi des. Sel le 7. sep temb ril Aud ru val las puh ke nud tu le kah ju val gu ses on pas lik en ne aktiiv se küt te pe rioo di al gust meel de tu le ta da põ hi tõed, mi da ah ju de, ka mi na te ja plii ti de juu res jäl gi da. Esmalt tu leks las ta ko gu küt tesüs teem en nem küt te pe rioodi üle vaa da ta: nii küt te kolle, soo ja müür, vii ma lõõ rid kui ka kors ten. Soo vi tan se da te ha kut seli sel korst na püh ki jal, kel on et te näi da ta kut se tun nis tus. Ni melt toi mus eel mi sel aastal sea du se muu da tus, mille ko ha selt to hib tee nus tööna küt te süs tee me pu has tada ai nult kut se tun nis tu se ga korst na püh ki ja. Siin ko hal sel gi tu seks, et era mus to hib oma nik en da tar beks ka ise küt te süs teemi pu has ta da, kuid kord viie aas ta jook sul peab se da tege ma kut se li ne korst na pühki ja, kes an nab ka ko gu süstee mi le üld hin nan gu ning väl jas tab korst na püh ki mi se ak ti, mi da tu leb säi li ta da kuni uue ak ti väl jas ta mi se ni. Sa mas soo vi tan era ma ja oma ni kul kut su da korst napüh ki ja ju ba sel aas tal, mit te jää da oo ta ma viie aas ta möödu mist. Oma nik saab kut se lise korst na püh ki ja tööd kõrvalt jäl gi da ja esi ta da kü simu si oma küt te süs tee mi eripä ra de ja pu has ta mi se kohta, et ju ba järg mi sel aas tal oma ah ju/plii ti spet sia lis ti nä pu näi de te jär gi ise pu hasta da. Ku ju telm, et korst na püh kimis tööd piir du vad ki ai nult korst na pu has ta mi se ga tahmast, on va le. Iga küt te süsteem on uni kaal ne oma lahen dus te poo lest ja te ma eripä ra de ga kurs si vii mi seks on hea pro fes sio naa li nõuanne. Tih ti on tul nud ko ha ta väära ru saa ma, et ka kor te re lamu tes to hib küt te süs tee mi ise püh ki da. Mit me kor te riga maj ja, ala tes paa ri se la mutest, tu leb kut su da ala ti kutse li ne korst na püh ki ja. Kaasa ar va tud siis, kui kor terma jas on soo ja toot ja teks tah ke-, gaa si- või ve del kü tusel küt te kol ded. Korst na püh ki jal tu leb puhas ta da ka kor te ri tes se jäävad küt te kol ded, soo ja müürid ja vii ma lõõ rid. Mit te nii, et korst na püh ki ja pu has tab ai nult korst na ja küt te kol de pu has tab kor te rio ma nik ise. Kors tent tu leb püh ki da nii tih ti, et tah ma põ len gut ei tekiks Sea du sand lu se mõis tes tu leb küt te süs tee me pu hasta da kas ka su tus ju hen dis ette näh tud sa ge du sel või kui ka su tus ju hen dit ei ole, siis vas ta valt va ja du se le, aga mit te har vem kui üks kord aas tas. Ka pott se pa poolt lao tud küt te kol de le peab pott sepp mää ra ma pu has tus sa ge duse. See juu res peab püh ki missa ge dus vä lis ta ma tah ma põlen gu ohu. Ku na küt te süs tee mid on vä ga eri ne vad ning sa mu ti ka nen de ka su tu sak tiiv sus, siis on gi pu has ta mis sa gedus ot se selt nen de ka he tegu ri ga seo tud. Kus juu res tu leb rõ hu ta da, et tah ma põ len gu tek ki misel on ju ba tu leo hu tu se nõudeid ri ku tud. Li saks ku ju tab kont rol li matu tah ma põ leng, mis on oma ise loo mult ju ba lo kaal ne tule kah ju, en dast vä ga suurt oh tu ning võib viia ko gu vara hä vi ne mi se ni. -Küt te kol let saab pu hasta da aas ta ring selt. Olu li ne on, et ta ga tud oleks nii juurde pääs ka tu se kau du korstna le kui ka ruu mi des se, kus asu vad küt te süs tee mi osad. -Kut se lis te korst na püh ki jate kon tak te saab pääs tea la in fo te le fo nilt Kut se li ne korst na püh ki ja an nab teh tud töö koh ta akti. Akt an nab teh tud töö le garan tii. Ak ti või vad hil jem küsi da nii tu leo hu tu se ins pekto rid kui kind lus tus. -Kor ra li ku ja kui va küt te mater ja li ka su ta mi ne sääs tab küt te süs tee mi elui ga ja kütmi ne on efek tiiv sem. Kõi ge pa rem on küt ta leht puu ga. Prah ti ja sün tee ti li si ma ter jale ei mak sa küt te kol des põ leta da. -Kõi ge ohu tum on küt ta üks ah ju täis kor ra ga. Vä ga kül ma il ma kor ral tu leb kütta mi tu kor da päe vas, mit te ühe küt mis kor ra ga mi tu ahju täit kor ra ga. Küt ta tu leb lah ti se siib ri ga, las tes puu del täie li kult ära põ le da ja al les siis siib rid sulge da. Ind rek Laa ne põld, jä re le val ve tee nis tu se juht Lää ne-ees ti pääs te kes kus

10 oktoober Koo lima jas toi mus või muva he tus Õpe ta ja te päe val toi mus koo li ma jas täie lik või mu va hetus- sel le haa ra sid 9. klas si õpi la sed ja ta va li selt õpeta jaa me tit pi da vad per soo nid ta gan da ti õpi la se sei suses se. Oma ai nu kest päe va õpe ta ja na ka su ta ti tar galt: koo lis oli kord ma jas, tun nid toi mu sid, üli malt šikk üli kon na ga di rektor Ke neth Le pa kor ral das ak tu se, kus tä nas oma kol lee ge ja kii tis õpi la si. Te ge li kud päe va kan ge la sed ehk siis õpi laseks saa nud õpe ta jad pi did te ge ma ek sa mi, mil le kü si mused olid 9. klas si prog ram mist. Õpe ta ja Lau ri Leas oli kok ku pan nud sel li se pähk li, et kahed ja ühed len da sid ning lä bi kuk ku jaid ja is tu ma jää jaid oli kõ vas ti. Aga nii pal ju se le tus kir ju, na gu di rek tor Le pa sel päe val lollu si te ge vaid õpi la si sel päe val kir ju ta ma pa ni, po le Kih nu koo lis en ne kir ju ta tud. Eks need õpi la sed ik ka üri ta sid lollu si te ha ka. Kihnu Leht KIHNU EHITUSKUNST ELAGU EDASI! Kihnu Kultuuri Instituut kutsub reedel, 14. oktoobri kell Manija Saarekeskusesse või laupäeval, 15. oktoobril kell Kihnu rahvamajja, kus leiab see kord kind las ti aset kon ve rents KIHNU EHITUSKUNSTI TRADITSIOONID JA TULEVIK. ETTEKANDED: Elo Lut se palt (Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri programmi juht) Lääne-Eesti ja saarte ehitusloo uurimisest, Piret Õunapuult (Eesti Rahva Muuseumi teadur) Kihnu ehitustraditsioonidest nii ERM-i kui Kihnu Muuseumi kogude põhjal, Heiki Pärdi (EVM teadusdirektor) ja Mark Soo saa re (KKI nõukogu esimees) uurimused muhulaste 700-aastasest kiviehitustraditsioonist, Mari Mets (Kihnu valla arendusnõunik) ülevaade tänasest ehitussituatsioonist saarel ja uue üldplaneeringu koostamisest Ümarlaud teemal Kui das hoi da elus Kih nu ehi tust ra ditsioone ja samas ehitada 21. sajandi elukeskkonda? Osalevad Kihnus ja Manijas uusehitusi projekteerinud ning rekonstruktsiooniprojekte koostanud arhitektid. Kutsutud on Too mas Rein, Leon hard la pin, Ike Vol kov, Jaak Hui me rind, Jaak-Adam Loo veer, Tiit Raev, Ralf Tamm, Ri ho Ja go mä gi, Enn Parker, Vilen Künnapu jt. Kõik kihnlased, kes kavandavad uusehitusi või olemasolevate hoonete ümberehitamist, on väga teretulnud meie konverentsile. Igaühel on võimalus sõna võtta ning oma arvamusi Konverentsi korraldab Kihnu Kultuuri Instituut, toetavad Kultuurkapital ja Kihnu vallavalitsus.

11 oktoober KIH NU OSA LEB FIL MI TAL GU TEL 11. novembril 2011 kell 20:11 linastub üle Eesti igas maakonnas ja enam kui 80-s kinopunktis Filmitalgute rahvafilm Täit sa lõpp. Tegemist on erakordse esilinastusega, mis al gab täp selt sa mal ajal kõi gis maakondades ja kinopunktides. Üks linastuskoht on ka Kihnu rahvamaja. Töö ta noo red saa vad tul la ta su ta õp pi ma palk ma jae hi ta jaks või aed ni kuks No vemb ri kuust saa vad alus ta da Pär nu maa kut seha ri dus kes ku se Volt ve ti koo li tus kes ku ses Ti he metsas aian du se ja palk ma jae hi tu se kut seõ pet aas ta sed noo red, kes ei töö ta ja on ai nult põ hi ha ridu se ga või kat kes ta nud põ hi ha ri du se oman da mi se 2010/2011 õp peaas tal või va rem. Ees ti Töö tu kas sas ar vel ole ma ei pea. Õpin gud on ta su ta, neid ra has tab meet me Kva li fit see ri tud töö jõu pak ku mi se suu ren da mi se raa mes Eu roo pa Sot siaal fond. Õp pe- ja prak ti ka ajal maks tak se osa le ja te le sti pen diu mi, sõi du toe tust ning ta su tak se ma ju tus ku lud õpi las ko dus. Õp pi ma asu ja tele laie ne vad ka kõik õpi las te le mõel dud soo dus tu sed. Li saks on et te näh tud in di vi duaal ne ja gru pi si se ne nõus ta mi ne prak ti ka le suun du mi sel ja prak ti ka ajal. Õp pe töö al gab 8. no vemb ril 2011 ja kes tab 1 aas ta. Õp peg ru pid moo dus ta tak se aian du se eria la pu hul 10 ja palk ma jae hi tu se pu hul 12 õpi la sest. Aian du se õp pe ka va lä bi des õpi tak se tai me de pal junda mist ja poo ki mist, prak ti li si aia töid, se da, kui das ka su ta da aia töö ma si naid ning kui das hoi da kor ras aia töö riis tu. Palk ma jae hi tu se õp pe ka va lä bi des õpitak se, kui das val mib palk ma ja ala tes ku jun du se pa beri le pa ne kust ku ni ma ja val mi mi se ni. Seal hul gas õpitak se tund ma ehi tus ma ter ja le ja nen de ka su tu sa lasid; sei na kar kas si, va he la ge de ja põ ran da te ehi ta mimist. Sa mu ti oman da tak se tead mi sed palk ma ja ehi tu sest: ka su ta ta vad ehi tus pal gid; töö va hen did; eri ne vad palk ma ja de konst rukt sioo nid ja ehi ta mi se teh no loogia. Kui oled hu vi ta tud või tead ke da gi, kel le le oleks antud pro jek ti des osa le mi sest pal ju ka su, siis võ ta minu ga ühen dust! Roh kem in fot: ri dus kes kus.ee/pro jek tid/ noor te le-töö tu te le.html Kon takt: pro jek ti juht Maar ja Lenk, maar ri dus kes kus.ee, tel ;

12 Oktoobrikuu u sünnipäni päe va lap sed sünnipäe va alaps 2. oktoober Alla Kiigajaan (Umba) oktoober Heino Laine (Tõnismäe) oktoober Aime Köster (Tõnni) oktoober Arne Vahkel (Antsu-Mihkli) 50 Leida Mätas (Paju) oktoober Anna Köster (Pihelga) oktoober Ella Leas (Lohu) oktoober Malle Kuldkepp (Turu) oktoober Alla Alas (Oga) 80 Mihkel Vesik (Nõlvaku) oktoober Mihail Türk (Aava) oktoober Leili Sutt (Saarde) oktoober Lehti Vahkel (Kaja) 71 Oktoobrikuu rah va ma jas Õnnitleme! 11. sep temb ril 2011 sün dis Ree ne Lea se ja Mar ko Ka se per re poeg Joo sep Ka se! oktoober LEIVANÄDAL oktoober PILLILAAGER, VIIULI- FESTIVAL, LÕIKUSPIDU rahvamajas korraldaja Kihnu Kultuuriruum ASTA KÖSTER Lahkunud LUGUPEETUD MTÜ SUUR HALL LIIK MED! MTÜ Suurhall üldkoosolek toimub Kihnu rahvamajas esmaspäeval, 10. oktoobril 2011 kell PÄEVAKORD: 1. Teeme avaldused kalalava registrisse ja taotlused püügilubade saamiseks (Kaasa paadipassid ja mõõtekirjad. Viimati mõõdistatud paatidel on mõõ te kir jad veel kät te saa ma ta, saa te need koosolekul.) 2. Aru ta me töö de üle, mis tu leks sel sü gi sel veel teha. 3. Plaanid ja tegemised Sigatsuaru lautris 4. Vaa ta me üle MTÜ tu lud ja ku lud 5. Räägime räimelimiidist ja nakkevõrgu silmast. 6. Jooks vad kü si mu sed Võtame aktiivselt koosolekust osa ja ütleme oma sõna sekka. MTÜ Suur hall ju ha tus

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e

Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise

Rohkem

2008 EMV start.xlsx

2008 EMV start.xlsx EESTI MEISTRIVÕISTLUSED SÕUDMISES 30.-31.08.2008 PÄRNU FINIŠIPROTOKOLL 30.08.2008 Sünni 1 16:00 M4-1 Allar Raja Jaan Laos Alo Kuslap 2 Andrus Sabiin Martin Absalon Sten Villmann 3 Tanel Kliiman Lauri Pind

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ

Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus

Hunt - looduse raamatukogu - tutvustus 2014/3 HUNT TEABEROHKE AIMESARI LOODUSEST, TEADUSEST, KULTUURIST www.loodusajakiri.ee HUNT Aasta loom 2013 Koostaja Helen Arusoo Tallinn 2014 Sarja Looduse raamatukogu kolmeteistkümnes raamat Hunt on piiratud

Rohkem

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc)

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc) Järgmine karikasarja võistlus toimub 28 augustil Tartumaal, Tõrvandis Tuletõrjespordi karikavõistluste Pritsu karikas 2009 IV etapp peeti Jõgeval 14 augustil 2009.a. Mehed Võistluste tulemused I A. Oviir

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

5L_ELTL_4et.XLSX

5L_ELTL_4et.XLSX BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Jüri Gümnaasium - Rae küla - Kuldala - Assaku R1 01 03 R1-01 R1-02 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Pildiküla 14:14 16:04 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:19 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad

RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 14. märts a sündinud ja nooremad 2004a sündinud ja nooremad RAPLA MAAKONNA MEISTRIVÕISTLUSED MK JUHAN LAHTISED MEISTRIVÕISTLUSED Kivi-Vigala, 1. märts 215 199a sündinud ja nooremad 2a sündinud ja nooremad 27a sündinud ja nooremad 3kg 3kg 22kg 1 Kaarel Tamm (SK

Rohkem

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia

Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Ä1 Ääsmäe Põhikool - Tuula - Keila - Valingu - Tagametsa - Ääsmäe Põhikool alates.09.26 Ä1-1 Ääsmäe kool 0,864 23382-1 0: 07:20 2 Harutee 0,864 2,414 23308-1 0:04 07:21 3 Pällu 3,278 1,745 23321-1 0:02

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Side

Side SIDE (IRT 90) Loeng Signaalid sidekanalis Teema - signaalid Signaaliülekanne üüsilises kanalies Põhiriba signaal ja selle esius Kisaribalised ja laiaribalised signaalid vs kanalid Häirekindluse agamine

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt PIIKREHVIDEGA KLASSID - CONTINENTAL KARIKATELE Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at ::0 PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 Ahti SEI Eero NÕGENE

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:18 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi 14:21 7 Rae mõis

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi

Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start..8 : Race ( ) started at :: Start BMW M E Samsonas Motorsport :. 8.98..8. Ligur Racing :.9.9.9 8... Opel Ascona Vändra TSK :9.8.8 :.8 8..8 9.9 :.9..8.9 8.99 8.9 BMW 8IS :.9..99.. :8.8

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid

DIPLOM Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2017 I etapis ja saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolid Uhtna Põhikooli 2. klassi õpilane Janno Bauman saavutas 2805 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide 1. koha Väike-Maarja Gümnaasiumi 2.a klassi õpilane Kaspar Liivak saavutas 2378 punktiga LÄÄNE-VIRUMAA koolide

Rohkem

ReportS412

ReportS412 Lessentabel opleiding 1GL bi Biologie Ja Ja Nee 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 ckv CKV Ja Ja Nee 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 en Engels Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 fa Frans Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

Rohkem

VRG 2, VRG 3

VRG 2, VRG 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,

Rohkem

VRB 2, VRB 3

VRB 2, VRB 3 Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga

Rohkem

3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi

3. Laskevõistlus Aasta lühim päev ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA

Rohkem

Pärnu Spordikooli nelja ala mitmevõistlus 2018 Pärnu, Event 1 Women, 50m Butterfly Open Results Points: FINA 2015 Rank YB T

Pärnu Spordikooli nelja ala mitmevõistlus 2018 Pärnu, Event 1 Women, 50m Butterfly Open Results Points: FINA 2015 Rank YB T Event 1 Women, 50m Butterfly Open 12.01.2018 Results 14 years and younger 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 31.03 485 2. TIMOFEJEVA, Polina 05 Vim 31.89 446 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 35.57

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem