untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si töö hu vilist naist õp pi sid kih nu la bakin da ku du mist. Ega me siin ku du mi se pä rast küll ei ole, se da me os ka me nii kui nii, naer sid kä si tööõ pe ta jad Kat ri, In ga ja Rii na, kes olid Kih nu tulnud Vi ga last, Tal lin nast ja Pär nust. Kõik kolm osa le sid ka eel mi sel ku du mis fes ti valil, nii et tead sid, mil le pä rast üri tu se le tul la ta sus. Siin on sel li ne mõ nus nais te koo sole mi ne ja to re selts kond, iga päev saab pal ju nal ja ja me lõ ker da me ko gu aeg, rää kis In ga. Te ma jaoks on kõi ge olu li sem prot ses si nau ti mine ja see, et sa mal ajal kin nas val mib, po le su gu gi nii tähtis. Ku du mis fes ti val an dis või ma lu se pi kaks nä da la vahe tu seks Kih nu tul la ja ol la ee mal ko dus test toi me tu sest ja ar gi päe va ru tii nist. Ole me ik ka uu si võt teid ka õp pinud, sel list kin da alus ta mist va rem ei osa nud, ju tus tas end kam baks kä si tööõ pe taja teks ni me tav selts kond. järgneb pöördel >>

2 aprill 2019 / nr. 4 (214) 2 << algus esilehel Nad kuul sid Kih nus üt lust: Mis sa nii sa ma is tud na gu va na mees, võ ta var dad kätte või mi ne ma ga ma. Ja nii me siis koo me või ma ga me, naer sid nai sed. Met sa maa ku du mis tu ba näeb ki väl ja mõ nus nai se lik virr-varr: lõn ga ke rad, must ri - le hed, var daid klõ bis ta vad, aga sa mal ajal ka lo bis vad ja naer vad nai sed. Aeg-ajalt käib mõ ni õpe ta ja te Pär na Ve ro ni ka, Ur ga El ly või Rooslaiu Diana käest nõu kü si mas ja oma nä pu tööd näi ta mas. Mis siin vi ga õpe ta ja ol la, kõik os ka vad ku du da, neid ei ole va ja üld se õpe ta da, üt les Ve ro ni ka. Te ma sõ nul on nii mõ ni gi tu li sem ku du ja kui te ma ja on oma kin da ga kau ge ma le jõud nud. Ku du mis fes ti val? Kust sa sel li se as ja väl ja mõt le sid? kü si nud ko dus Kat ri abikaa sa, kui nai ne tee le sät tis. Teis te le nais te le teeb me he sel li ne reakt sioon hirm sasti nal ja. Aga tõ si see on, et ku du mis fes ti val on gi maail mas täies ti ai nu laad ne et tevõt mi ne ja tä na vu pee tak se se da teist kor da. Eel mi sel aas tal õpi ti kih nu pool su ka ku du mist. Kü si mu se le, mi tu paa ri kih nu sok ke mul lu se õpe tu se jär gi koo tud on, vasta sid nai sed naer des, et mitte üh te gi. See paar, mis Kihnus poo le li jäi, koo ti lõ pu ni ja va he peal on kä sil ol nud tei sed ku du mis- ja nä pu tööd. Kä si tööõ pe ta jad ei ol nud Fo tod: Anu Saare ja Mare Mätas va rem Kih nu kin daid-sokke ku du nud ja pool suk kade ga läks nii, et need plaani ti ku du da en da le, aga tu lid väik se mad ja said tü tar dele. Nai sed ar va sid, et seekord koo tud kin nas te ga võib sa ma moo di min na, aga see po le üld se olu li ne. Ku du mi se le va hel du seks te hak se nais te le kas tiau totuur Kih nu vaa ta mis väär suste juur de, ühel õh tul toi mub fil mi vaa ta mi ne, tei sel rah vamuu si ka- ja tant suõh tu. Nai sed oo ta sid vä ga koh tumist Kih nu va ne ma põlv konna kä si töö meist ri te ga, mis eel mi sel aas tal oli vä ga meeleo lu kas. Mem med on üks täh tis põh jus, miks siia tul la ja ju ba nen de ga ühes ruu mis vii bimi ne on kin gi tus, üt les In ga. Nais te le teeb rõõ mu ka il ma taa di soo sing. Kui eel misel, sa jan di ilu sa maks ti tu leeri tud su vel sat tus ku du misfes ti val su ve ai nu kes se ja hedas se nä da las se, siis nüüd saab ap ril lis su ve soo ja nauti da. Anu Saa re

3 3 (214) nr. 4 / 2019 aprill Kih nu koo li ma ja tä his tas sün ni päe va 17. ap ril lil tä his ta ti prae guse Kih nu koo li hoo ne 47. sünni päe va. Kih nus on ha ri dust oman da tud ju ba aastast, Kih nu alg kool alus tas tege vust aastal. Sün ni päe vaks olid õpi la sed val mis ta nud et te kan ded erine va tel tee ma del. Tut vus tati oma lem mik loo mi, Kih nu pe re mär ke, pla nee te, mür gitai mi ja hül geid. Esit le ti ka kiu sa mis tee malist uu ri mus tööd, mil les toodi võrd lu sand meid kiu sa misest mõ ned aas tad ta ga si ja eel mi sel aas tal. Kui gi Kih nu kool on väi ke, on sel tee malgi mõt le mi sai net. Lõ pe ta jad tut vus ta sid ja ana lüü si sid oma la he da kooli päe va pro jek ti ja tut vus tasid ka uu ri must, mis kä sitleb Kih nu koo li lõ pe ta nu te sot siaal set hak ka ma saa mist pä rast põhikoo li lõ pe ta mist. Koo li näi tet rupp esi tas kaa s- aeg se Pu na müt si ke se loo. Laul di, tant si ti ja maius ta ti. Vah va kin gi tu se te gi Kihnu val la va lit sus - vä li tin gimus tes ka su ta ta va laua tenni se laua. Ja sin na män gi ma pä rast sün ni päe va pi du ru tati gi. Jaan Ur vet VI saar te õpi las te pä ri mus päe vad tu le mas! Saar te koo li de pä ri muspäe vad said al gu se aas tal Kih nus, tookord võõ rus ta si me viit kooli Ees ti saar telt ning lii vi kultuu ri vil je le vat Kol ka muu sika koo li Ku ra maalt. Järg neva tel aas ta tel saa di kok ku Mu hus, Saa re maal, Vorm sis ja Ruh nus. Pä ri mus päe va de ees märgiks on är gi ta da saar te lap si te ge le ma oma saa re pä ri muse ga, saa da et te ku ju tus elust teis tel saar tel, viia kok ku pä ri mus hu vi li si ea kaas la si. Sel aas tal on ring täis saanud ja taas koh tu tak se mail Kih nus. Pä ri muspäe va del osa le vad Must jala, Kaa li, Lei si, Mu hu, Vormsi, Käi na koos Em mas te ga, aasta pärimuspäevad Vormsil. Ruh nu, Prang li, Pak ri ja Kihnu Kool ning kü la li sed Ku ramaalt. Ree de pä rast lõu nal pä rast kü la lis te saa bu mist ava tak se Kih nu koo li ees VI saar te õpilas te pä ri mus päe vad. See järel te hak se saa rel au to tuur. Õh tul saa vad kü la li sed osa Kih nu pä ri mus koo li ke vadkont ser dist. Lau päe va ne päev on si susta tud kih nu pä ras te kä si tööde ga ning lau lu-tant su õpi tuba de ga. Õh tul ko gu ne tak se rah va maj ja, kus iga kool esineb väi ke se folk loo ri ka vaga ja pä rast se da tant si takse koos kih nu tant se Kih numua, Oi rat, Tõm ba-ju ri ja kõi ki muid to re daid tant se, mi da on va rem õpi tud ning mis said sel geks õpi tu ba des. Pü ha päe va hom mi kul seisa vad kihn la sed sa da ma kail ja leh vi ta vad lah ku va le Kihnu Vir ve le, et tu le val aastal jäl le kok ku saa da, ju ba mõ nel muul saa rel. Rõõm sa koh tu mi se ni, Hil ma ja Kül li

4 Gii di koo li tu se ees märk oli koo li ta da Kih nu noo ri, et nad olek sid ise val mis lä bi vii ma gii di tuuri saa rel jalg si, jalg ra tas tel või au to ga. aprill 2019 / nr. 4 (214) 4 Pal ju uu si tead mi si gii di koo li tu selt Üha enam soo vi vad kü lasta jad liht salt ko ha li ku ini mese ga koos eks kur sioo ni te ha ja kuu la ta just te ma va he tut ko ge must oma elust ja ko duko hast. Gii di töö an nab noor te le või ma lu se tee ni da tas ku raha, aren da da et te võt lik kust ja suht lu sos kust. Kõi ge olu lisem on, et see an nab või malu se väl jen da da uh kust, et elad sel li sel ai nu laad sel saarel na gu Kih nu. :) Osa le jaid oli kok ku 15, kõige noo re mad olid Ran na metsa Cha dy ja Ka se Kai, kes olid vä ga tub lid ja pi da sid vap ralt vas tu ka pi ka loen gupäe va, kui Lii na Käär, kes on Pär nu kol ledžis õp pe jõud ja te gev giid Tõs ta maa mõi sas, rää kis eri ne va test gii di töö teh ni ka test. Kõi ge põ ne va mad oli hääle ja tä he le pa nu har ju tused ning ke ha kee le olu li sed as pek tid, na gu kä te ris ta mine rin nal, žes ti ku lee ri mi ne. Koo li tu sel lä bi aru ta tud tee mad on olu li sed tea da kõi gi le ka iga päe vae lus, näiteks es ma mul je te kib ini mese ga es ma koh tu mi sel ju ba 15 se kun di ga, seda saab Maie veoautokastist Suaru sadamat tutvustamas. mõ ju ta da nae ra tu se, küm ne esi me se sõ na ja hoo lit se tud vä li mu se ga. Noo di Maie koos tas koo litu sel osa le nu te le Kih nu gii dima pi, kus on kir jas kõi ge oluli se mad tead mi sed, fak tid ja lood Kih nu koh ta, an dis ju hised, kust lei da li sa lu ge mist. Maie viis lä bi vä ga põ ne va ja si su ka saa re eks kur sioo ni veoau to kas tis, mil le ees märk oli näi da ta, kui das te hak se veoau to tuu ri ja mil le ga peab ar ves ta ma. Maie tut vus tas ka vaa ta mis väär su si ja rääkis põ ne vaid lu gu sid nen dega seo ses. Koo li tu se kol man daks osaks on eral di muu seu mi pü sieks po sit sioo ni tuur ja ki ri ku kü las tus, mis on Kihnu le vä ga olu li ne kul tuu riväär tus, mi da kü la lis te le tutvus ta da. Ma vä ga loo dan koo li tu sel osa le nuid nä ha saa rel tuu ri te ge mas ja aa re te saart tutvus ta mas. Kõi gi osa le ja te sil ma ring avar dus, ise gi kui neist gii di ei saa. Suur tä nu Noo di Maie le ja kõi gi le osa le ja te le. Ja na Ruu bel, noor soo töö ta ja Noored rõõmsad giidid. Uute teadmistega suvele vastu.

5 5 (214) nr. 4 / 2019 aprill Ees ti Tu ris mi fi r ma de Lii du liik med ja Kih nu tu ris mi te gi jad ühis pil dil Kih nu muu seu mis. Fo to: Tiiu Vilb rant Turis mi fir mad te gid Ki hnu le tii ru pea le 17. ap ril lil kü las ta sid Ees ti Turis mi fi r ma de Lii du (ETFL) liikmed Kih nu saart. Rei sist võtsid osa 13 eri ne va rei si bü roo esin da jad ning Ees ti Tu ris mifi r ma de Lii du pro jek ti juht Tiiu Vilb rant ja pea sek re tär Mariann Lu gus. Koor di nee ri jaks oli Kih nu Val la va lit sus, program mi kor ral dus li ku poo le pealt abis ta sid Puh ka Kih nus OÜ, Kih nu ma re OÜ ja Kih nu muu seum. Kü la li sed saa bu sid hom miku selt lae valt ning sa da maa la ja sa da mas pa ku ta va te tee nus te ga al gas ki meie tutvus tus reis. Au to kas ti tiir lä bi Sää re kü la, ja siis oo tas ju ba muu seu mis Maie, kes an dis üle vaa te muu se mi te ge vustest ja muu su mi pa ku ta vatest tee nus test. Ker get suupis tet ja koh vi pak kus Ranna met sa ta lu küek. Eda si kul ges reis uue kuue saa nud tu le tor ni ja sealt re no vee ri mis töö de ga lõ peta nud Met sa maa pä ri mustal lu. Uiõ-Ma tu ta lus tut vus tas Ma re ko du kü las tus tee nust, tra dit sioo ni list Kih nu lõu nasöö ki sõi me Sa da ma öö maja uues se mi na ri ruu mis ja pä rast se da koh tu si me muuseu mis folk loo rian samb li ga Kih nu mua. Li saks nais te laulu le ja tant su le tut vus tas Katrin Kih nu mua su vist program mi Mõ nu kä si töö ta lus. Päev jät kus kon takt koh tumi se ga ko ha li ke tu ris mi tegi ja te ga. Koh tu mi sel osa les kuus Kih nu tu ris miet te võtjat. Oma too teid ja tee nuseid tut vus ta sid Puh ka Kihnus OÜ, Kih nu rand AS, Lo hu kä si töö pood ja su ve koh vik, Ku ra ga ko du ma ju tus, Pär namäe ta lu ja Kas ta ni ta lu. Ti he da päe va lõ pe tu seks jõu ti lä bi põi ga ta veel Kih nu poest, sest il ma Kih nu lei vata ei saa ju saa relt lah ku da. Kui tä na on tu ris mi sek to ris üheks pea mi seks kü si mu seks, kui das tu rist Tal lin nast väl japoo le mee li ta da, siis õp pereis Kih nu an dis reis kor ral daja te le kin ni tu se, et sel me reta gu sel saa rel ol lak se kindlas ti val mis vas tu võt ma nii vä lis kü la list kui ka si se tu ris ti. Kui tuua väl ja mõ ned märksõ nad, mis se da rei si ise loomus ta vad, siis on nen deks pä ri mus kul tuur, kü la lis lahkus ja ava tus uue le. Kih nu eluo lu võib uh ku se ga ni meta da vaim se pä ran di meistri teo seks. Nii na gu ühel õi gel Kih nu nai sel on kirs tus iga elu sünd mu se tar beks vä hemalt 20 kör ti, ja gub kihn las tel kuh ja ga häid mõt teid ja sü dikust neid teoks te ha. Ja mul on tun ne, et kihn la sed tea vad, mis on meie No kia sel leks on meie väi ke rah va kul tuur. Suur tä nu Kih nu Val la valit su se le, kes oli kok ku pannud põ ne va prog ram mi, ning Kih nu et te võt ja te le, kes vä ga os kus li kult oma te ge mistest mei le rää ki sid, kii tis Eesti Tu ris mi fir ma de Lii du peasek re tär Ma riann Lu gus võõrus ta jaid. Ole me vä ga tä nu li kud Eesti Tu ris mi fir ma de Lii du le võima lu se eest meie saart tutvus ta da! Tä nan et te võt jaid, kes and sid kind las ti omalt poolt pa ri ma nii võõ rus ta des kui ka kon takt koh tu mi sel ja gii di Ma ret, kes põi mis sis se mah la kaid nüans se ko ha likust pä rim su kul tuu rist. Ees ti Tu ris mi fir ma de Liidu liik me te ring rei si ra hasta ti pro jek tist Est-Lat Unes co tu rism. Tai vi Ve sik, abi val la va nem

6 Välis mee dia hoiab Kih nul pil gu peal Olen tei nud ap rillis kõ vas ti koostööd vä lis mee dia ga, um bes 10 vä ga in ten siiv set päe va sel lest kuust on ku lunud eri ne va te le koh tu mis tele ja kih nu kul tuu ri tut vus tami se le. Kü las käi sid aja kirja ni kud, kes kir ju ta vad The New York Ti me si le, Na tio nal Geog rap hi ci le, Lo ne ly Pla neti le ja teis te le väl jaan ne te le. aprill 2019 / nr. 4 (214) 6 Taa nist tu lid saa re le nen de tun tud ko möö dia näit le jad, kes möö da maail ma rän davad ja muu hul gas kih nu naiste moo tor rat ta kor vis sõita soo vi sid. Sõit nen de ga oli pä ris lõ bus ja na gu oo da tud, ela mus te roh ke. Ül di selt ei sal li mi nu loomus iga vat või üks luist reisi kor ral dust, vaid täis ül latu si sel le pa ri mas mõt tes ning möö da käi ke ta va tu ris tide jaoks lih vi tud tee nus test. See ga see Taa ni asi õn nes tus häs ti, hül ge li ha söö di ka ja suur tä he le pa nu kih nu kultuu ri le on ga ran tee ri tud. Rah vus va he li se suht le mi se ko ge mu se põh jalt saan öelda, et su le tud ki rik on pal jude le kü la lis te le mu re koht. Vä lis maa las te le tun dub see üld ju hul kum ma li ne, et nad ki ri kust lä bi as tu da ei saa, kui on soov küü nal põ le ma pan na. Eks ole se da ko hapeal aru ta tud ka, kui das as ja pa re maks muu ta, kuid head la hen dust se ni lei tud po le. Ju hin siin ko hal kor raks veel tä he le pa nu, et järs ku aruta taks ik ka veel kord as ja ja leiaks la hen du se. Ja siis olid mul veel kü las aja kir ja ni kud Hol lan dist, kes kir jel da vad kuut sar na se kliima ga sa mal laiusk raa dil olevat saart ja seal seid ko gukon di koos oma mu re de ja rõõ mu de ga. Saa red, mil lest jut tu, on Gröö ni maa ja sealne hül ge küt ti de ko gu kond, Is land, Fää ri saa red, üks Šo timaa saar, mil le ni me ei mä leta, ja veel üks väi ke saar, mille ni mi unu ne nud, kuid küll me vars ti tea da saa me, sest raa mat saab val mis ok toobris ja siis on Kih nu rah vamuu si kud Ku ra ga Ma ri ja An to kut su tud Ams ter da mi sel le esit lu se le. Igal ju hul on hu vi tav, kui das ult ra mood sa elu kor ral du se ga hol land lased meie siin set elu näe vad ja mil li sed jä rel du sed tee vad ning kui das as jast aru saavad, siin ol les rõ hu ta sid nad vä ga suurt eri ne vust teis te kir jel da ta va te saar te ga. Sel line 60. laiusk raa di kir jel da mise lu gu po le mul le es ma kordne, se da on va rem ka teh tud, kuid enam ei mä le ta, kel le poolt või kus aval da tud. Lõ pe tu seks soo vin Kihnu et te võt ja te le kül la pal ju amee rik la si, hol land la si ja taan la si, nad hak ka vad tu lema, see on nüüd küll kin del! Ja suur tä nu kih nu kul tuu rikand ja te le, fo to mo del li dele ja kõi gi le toe ta ja te le ning abi lis te le, teie pa nus Kih nu ma jan du se lu elav da mis se ja kul tuu ri hoid mi ses se on mär ki mis väär ne! Uiõ-Ma tu Ma re Ter vi se päev tulekul Tra dit sioo ni li ne iga-aas ta ne Kih nu ter vi se päev toi mub Kih nu Ter vi se kes ku se ruu mi des mai kuu vii ma sel tei si päeval ehk 28. mail. Ter vi se päev kor ral da tak se eel kõi ge ini mes te le, kes oma ter vi se tõt tu ei ole suu te li sed ise Pär nus se eriars ti de ja spet sia lis ti de vas tu võt tu de le ega ana lüü se and ma sõit ma. Sel lel aas tal tu le vad Kih nu ini me si vas tu võt ma kaks kar dio loo gi, na haarst, en dok ri no loog ja ja la ka bi ne ti õde. Sa mu ti on oo da ta sü da me toa osa lust: EKG te ge mi ne, ve rea na lüü si de võt mi ne, rüt mi- ja ve re rõ hu hol te ri te pai gal dus. Ku na Pär nu Haig la spet sia lis ti de jaoks on saa te kir jad va jali kud, pa lun se ni veel re gist ree ru ma ta soo vi ja tel en dast või ma li kult rut tu mär ku an da ars ti punk ti te le fo nil pe rears ti vas tu võ tu ae ga del! Tu ge vat ter vist soo vi des, Dr Sih ver Kihnu on maakonna populaarsem väikesadam Veeteede ameti kogutud statistika kohaselt külastas möödunud aastal Kihnu sadamat üle poolsaja aluse ja 2000 külastaja. Amet kogub igal aastal külalisaluseid vastu võtvatelt väikesadamatelt külastusandmete statistikat. Esitatud teabe põhjal kuulub aasta külastatavuse edetabeli tippu Pärnumaal Kihnu sadam, mida eelmisel aastal väisas 559 alust ja 2054 külastajat. Sellele järgneb Pärnu sadama väikesadam 491 aluse ja 666 külastajaga ning Virtsu sadam 57 aluse ja 124 külastajaga. Pärnu Talvesadamat külastas 13, Munalaiu sadamat 11 ja Manilaiu oma kolm alust. Eestis populaarseim oli Naissaare sadam, mida külastas poolteist tuhat alust ja üle 6800 külastaja. KL

7 7 (214) nr. 4 / 2019 aprill VALLAVALITSUSES VO LI KO GUS Kii de ti heaks rii gilt ka he kin nis tu - Võrgu kuu ri ja Kih nu vä li baas - ta su ta oman dami ne; Ot sus ta ti liik me na osa le da Mit te tu lundu sü hin gus Ees ti Ava tud Noor te kes kus te Ühen dus; Ot sus ta ti liik me na osa le da Mit te tu lun dusü hin gus Ees ti Lin na de ja Val da de Liit; Kin ni ta ti kuue liik me li ne jaos kon na ko misjon Eu roo pa Par la men di va li mis te lä bi viimi seks Kih nus. Esi mees: Ar vo Täll, liik med: Maie Oad, Ma ri ka Ve sik, Ve ro ni ka Tšet šin, Ai var Saa re, Er le Tapp ning va ru liik me teks Kül li Ma dis soo ja Maar ja Ko bin. Muu de ti Sua ru sa da ma koh vi ku hoo ne hoo nes tu sõi gu se sead mi seks väl ja kuu luta tud kon kur si ko mis jo ni. Ni melt ar va ti komis jo ni koos sei sust väl ja Tai vi Ve sik, Paal Peagi valmivas päästedepoos toimus komplekskatsetus hoone üleandmiseks töövõtjalt tellijale. Foto: Paal Põlluste Kuu lu ta ti väl ja han ge Sua ru sa da ma rekonst ruee ri mi ne ; Tol li (Sää re kü la) kuiv hüd ran di, ka na lisat sioo ni to rus ti ku le, ma hu ti täi te teo rus tiku le, sep ti ku le imb peen ra ga ja tu le tõr je veema hu ti le väl jas ta ti ehi tus lu ba; Kii de ti heaks Erich Kös te ri poolt esi tatud ha jaa sus tu se prog ram mi aas ta taot lus voo ru aruan ne pro jek ti le Kiu su kana li sat sioo ni süs tee mi ra ja mi ne ; Nõus tu ti Pul li- Uue toa ja ga mi se ga kolmeks ka tast riük su seks, mää ra ti ko ha-aadres sid ja sih tots tar bed; Kin ni ta ti aas ta han kep laan; Kin ni ta ti te ge vus toe tu se taot lus voo ru tule mu sed: 1) Kat rin Kum pa ni le eral da ti pro jek ti Pra ha Folk loo ri päe vad el lu vii mi seks 1300 eu rot, 2) Kih nu Kul tuu ri ruu mi le eral da ti pro jekti Kih nu Me re Pi du 10 el lu vii mi seks 1300 eu rot; Vee tee de Ame ti le väl jas ta ti ka su tus lu ba tu le tor ni (Root si kü la) ka su ta mi seks; Ma rek Lea se le väl jas ta ti ehi tus lu ba üksi ke la mu püs ti ta mi seks Õis puu le (Root sikü la); Eral da ti puu de ga ini me se elu ruu mi kohan da mi se toe tus; Kin ni ta ti et te võt lus toe tus te taot lus vooru tu le mu sed: 1) FIE Val do Pa lu le eral da ti 1338 eu rot projek ti Ka la tööt le mis ruu mi si sus ta mi ne jahu tus teh no loo gia ga, kiir kül mu tus ka pi ja hü giee ni nõue te le vas ta va te va hen di te soeta mi ne ning too tee ti ke ti ja lo go ku jun da mine, 2) keel du ti FIE He len Ma ri puu pro je kti Nuki ta lu sau na ren di tee nu se aren da mi ne rahas ta mi se sest. Põl lus te ja Too mas Rapp (kõi gil on hu vide konflikt seo ses sel le ga, et koh vi ku hoone enam pak ku mi sel osa les ai nu ke se na Trege ron OÜ (ju ha tu se lii ge Too mas Ra pi elukaas la ne), Rai ner Ve sik FIE ja PR Hol ding OÜ (ju ha tu se lii ge Paal Põl lus te) poolt esita tud ühis pak ku mi ne; Re vis jo ni ko mis jo ni kol man daks liik meks kin ni ta ti Käth lin Pa lu ( A.Tapp i vo li tus te pea tu mi se ajaks); Ku na dek la rat sioo ni de re gist ri le dek laran ti de ja dek la rat sioo ni de kont rol li ma õigus ta tud isi ku te and me te esi ta jaks on ko gu re vis jo ni ko mis jon, an ti ka Käth lin Pa lu le samad vo li tu sed; Val la va ne ma pal gaks mää ra ti ap ril li kuust 2000 eu rot kuus. Sel aas tal tu leb hea kor ra päev tei si ti! Sel aas tal tee me pea le tal ve pe rioo di saa re puhtaks hoo pis tei si ti ja va jame sel le edu kaks teos tami seks kõi gi pa nust. Pa lun, kaas saa re li sed, vaa da kem kõik en di ko du piir ne mi ne tee ga üle ja teh kem teeäär pra hist puh taks hil je malt mai kuu esi me se nä da la jook sul. Ole me pöör du nud suure ma te et te võt ja te poo le ja tei nud nei le et te pa neku tee lõi ku de, mil le heakor ra eest ne mad võik sid vas tu ta da, kor ras ta mi se osas. Kool on tea da and nud, mil li sed teed saa vad las te abi ga puh taks, 4H oli suureks abiks va na rah va majap lat si kor ras ta mi sel ja val la rah vas viis oma heakor raakt sioo ni lä bi va hemi kus Män näa lu nõ-kullia lu nõ. Us ku ma tu, kui pal ju prah ti ran nas ve de leb Miks lõk kel käi jad oma so di ma ha jä ta vad või pu de leid lõ hu vad? Kes sel le nen de jä rel peaks ära ko ris ta ma või kel le le see jäe tud on? Prü gi koht on Kih nu Jäät me jaa mas. Tu le ta me meel de maao ma ni kud, jäl gi ge en di kin nis tuid, kui prü gi on teie maa peal, on see teie vas tu tus! Ol gem hoo li ka mad ja hoia me ko du saa re puh ta! Sel leks esi me ne samm on - ära vis ka prü gi ma ha. Pa lun. Ruu du Hel dy

8 aprill 2019 / nr. 4 (214) 8 Ime li ne reis Ma ke doo nias se Ohrid. Reis sai teoks tä nu Eu roo pa Lii du ra hasta ta va le prog ram mile Eras mus pluss, mis toetab koos tööd ja ko ge mus te va he ta mist eri rii ki de ja rahvus te va hel. Kõ nea lu ne käik oli osa pro jek tist, mis kesken dub just pä ri mus kul tuuri tee ma le - kui das se da pa remi ni hoi da ja aren da da ning sel le väär tust sel gi ta da. Pro jek tis osa le vad rii gid Ees ti, Lä ti, Gruu sia ja Ma kedoo nia ja ga vad oma ko gemu si ja kut su vad jär ge mööda part ne rid en da le kül la. Esi me seks võõ rus ta jaks oli pro jek ti ve da ja Lä ti, kes eelmi sel aas tal tut vus tas oma pä ri mus pär lit Sui tit, tei seks kül la kut su jaks oli nüüd märtsis Ma ke doo nia, kol man daks tu leb Ees ti, ee sot sas oma pä ri mus pär li Kih nu ga ju ba sel le aas ta juu nis ning nel jandaks Gruu sia au gus ti kuus. Kih nu rei si selts kond lii tus Lä ti sui ti de ga Riia len nu väljal, kust õhu sõit meid Türgi lin na Is tan bu li viis. Olen kir ju ta nud oma märk mi kusse kah juks ai nult 11 kraa di soo ja, vah vad laul vad va name hed, üle lin na ka ja vad palvu se le kut sed, mo šeed koos mi na ret ti de ga ja pal ju rahvast ning ka prah ti tä na val. Järg mi sel hom mi kul pä rast paa ri tun nist len du jõud si me Ma ke doo nia pea lin na Skopjes se, sai me kok ku gru siini de ja võõ rus ta ja te ma kedoon las te ga. Skop je jääb meel de kui mo nu men ti de linn pronkss kul puu rid on püs ti ta tud sõ ja mees te le, usu- ja kul tuu ri te ge las te le, po lii ti ku te le, tead las te le jt. Rõ hu ta tak se kuul sus ri kast an tii kae ga, hiig las li ke sammas te ga ar heo loo gia muuseu mis olid pa ras ja gu eks ponee ri tud kul last su ri mas kid, mis aja loo tun di dest tut ta vad et te tu lid. Paa di ku ju li ne Ho tell Se nigal lia asub Skop je kesk linnas, vaid 3-mi nu ti li se ja lu tuskäi gu kau gu sel ki vi sil last ja Ma ke doo nia väl ja kust. Ma ke doo nia oli asus ta tud ju ba 9000 aas tat ta ga si. Aleksan der Suurt ehk Ma ke doo nia Amfi teatris toimuvad tänapäeval suvefestivalid. Meie reisiseltskond koos Makedoonia paariga.

9 9 (214) nr. 4 / 2019 aprill Laev Skopjes. Skopje skulptuurid. Fo tod: Rooslaiu Diana Alek sand rit ( ekr) an tii ka ja kuul sai mat ja edukai mat väe juh ti tea vad kõik. Ma ke doo nia oli Bal ka ni poolsaa re üks võim sa maid riike 1000 a ekr, aga 14. sa jandi lõ pus lan ge ti os ma ni te või mu al la toi muvad Bal ka ni sõ jad lõ hes ta sid Ma ke doo nia a re fe rendu mi tu le mu se na sai Ma kedoo nia ise seis vaks rii giks (en di se Ju gos laa via osa). Ma ke doo nia on ju ba ala tes a Eu roo pa Lii du kan didaat riik, kuid neil on esi ta tud nõud mis te täit mi se ga siia ni ras ku si (näi teks ni me vaid lus Kree ka ga). Prae gu on ela ni ke arv Ma ke doo nias 2,1 mil jo nit (võrd lu seks Ees tis 1,32 miljo nit), pin da la ai nult km 2 (Ees tis km 2 ). Kell on tund ae ga Ees ti ajast ta ga. Rii gi keel on ma ke doo nia keel. Rii gis on ka Al baa nia ja Tür gi ko gu kond. Kaup lus te hin na ta se on vä ga sood ne. Aja loo li selt Va nalt Tu rult õn nes tus soeta da ka paar tük ki kihn las te mee le jär gi sit si riiet. Ma ke doo nia toi dud on maits vad ja mit me ke sei sed. Sa lat val mis ta tak se to ma tist, kur gist, pap ri kast ja si bu last Aleksander Suure sarkofaag. ning rii vi tak se pea le kor ra lik kiht juus tu. Aj var on rös ti tud pap ri kast, pip rast, to ma tist, bak lažaa nist ja küü lau gust val mis ta tud pas ta. Pind zur on aj va ri sar na ne, kuid valmis ta tud pea mi selt to matist. Nii aj va rit kui pind zu rit süüak se eel kõi ge värs ke saia ja juus tu ga. Ta ra tur on värskest kur gist, küüs lau gust ja jo gur tist val mis ta tud eelroog. Saia süüak se iga toi dukor ra juur de. Ovaal se ku ju ga pit sa va mis ta tak se tih ti seavõi lam ba li ha ga. Tra dit sioo ni lis test li ha rooga dest tun tui mad on sea - li hast val mis ta tud li ha pal lid, loo ma li ha hau tis ning seen tega sels ko me so. Ka la road on hin nalt olu li selt kal li mad kui li ha road. Ka la ser vee ri takse ena mas ti küp se ta tult, aga sõi me ka sup pi. Ma ke doon la sed on vä ga kü la lis lah ked ja hoo lit se vad. Igal päe val toi mu sid väl jasõi dud rii gi kau ge ma tes se re gioo ni des se. Nä gi me nii pal ju ki ri kuid ja kloost reid! Laud külalistele on kaetud. Selliste paatidega sõitsime Ohridi järvel.

10 aprill 2019 / nr. 4 (214) 10 Shtipi väikelinn Makedoonias. Mošee sisevaade. Riigi tuntuim vaatamisväärsus Ohridi järv ja kirik. Neid kü las ta des pea vad naistel õlad ja pea kae tud ole ma. Ühes se le ta ma tult ilu sas kloost ris ei lu ba tud kah juks pil dis ta da, sis se pää su juu res oli või ma lik lae nu ta da pikk see lik, sest püks te ga nais terah vast sis se ei lu ba tud. 66% on õi geusk li kud, 33% mosle mid ja 1% muud re li gioonid. Mos le mi te pü ha ko dades mo šee des on peh med vai bad, lil le li sed laed-sei nad, suu red lüht rid ja maa li li sed hie rog lüüf-kir jad. Igas või ma li kus ko has võtsid sui ti 3 to ru pil li män gi jat oma pil lid väl ja ja la sid muusi kal kõ la da. Gruu sia meeste mit me hääl ne laul kõ las kõ vas ti õh tu söö ki de ajal ja ta sem bus sis järg mi ses se koh ta sõi tes. Ma ke doo nias lau la vad tra dit sioo ni li selt ka roh kem me hed, nä gi mekuul si me mit meid esit lu si - enim meel di sid mul le kae laku ti seis vad, üks tei se le sil ma sis se vaa ta vad ja na gu lauldes kõ ne le vad va na me hed. Ma ke doon la sed tant si vad ena mas ti sõõ ris, hüp le vad vä ga ker ge jalg selt üles-al la, tõs ta vad jal gu vä ga kõr ge le - vä ga hu vi tav ja vä ga teistmoo di võr rel des meie ga. Kõ la ma jäi ma ke doon las te mu re, et nen de riik ei hooli pä ri mu sest ega toe ta selle tee ma li si te ge vu si, rah varõi vast kan tak se vä ga vä he ja noor te seas ei ole nen de kand mi ne po pu laar ne. Se da sü dant soen da vam oli kuulda ühes pi si ke ses et nog raafia muu seu mis, kui das pe remees üt les Meil ei ole siin üh te gi kul last as ja, aga iga ese siin on mul le kul last kallim. Ma ke doo nia on val da valt mä gi ne maa. On lau geid, vilja ka pin na se ga mä ge sid, kus so bib te ra vil ja, vii na- ja õu na puid kas va ta da, aga on ka häs ti kõr geid lu mis te tippu de ga mä ge sid. Ma ke doonia asub seis mi li selt ak tiivses piir kon nas. Nõr ge maid maa vä ri nad esi neb sa ge li, kuid suu re mad tõu ked on siis ki ha rul da sed (vii ma sem suu rem maa vä rin oli aas tal). Kõi ge kau nim vaa de avanes Oh ri di lin na ke se ho tel li Royal view rõ dult: pee gelsi le järv, pu nas te ki vi ka tus tega väi ke sed ma ja ke sed, õitsvad kir si-laad sed puud, pal ju eri vor mi li si elu puid, taa mal mäed... Oh ri di järv ja lin na ke sel le kal dal on UNES CO tun nus tuse saa nud ju ba aas tal. Ühe kind la Oh ri di jär ve ka la soo mus test meis terda tak se kä sit si ja vaid paa ri pe re kon na töö ko jas kuul sat Oh ri di pär li, mil lest val mis tatak se hin na li si eh teid. Va nal ajal ela ti kõr ge mal, mit te pä ris vee ää res. Mäeti pul on lin na kait seks 3 km pik ku ne ja 16 m kõr gune kind lus. Ki ri kuid on vä ga pal ju ja need on tun tud oma kau ni te fres ko de poo lest. Umbes 2000 a va nu ne an tiik tea ter on tä na Oh ri di su ve fes ti va li pea la va. Pä rast paa ri ki lo meet rist jalg si mat ka al gu ses aja loo lise lin na ki vi sil lu ti sel ja seejä rel pik ka de okas te ga mändi de all jõud si me jär ve ni ja sai me vä ga meel di va ül la tuse osa li seks: ta ga si kõm pi mise ase mel tu lid mei le jä re le paa did! Lõp pa kor diks Oh ridis oli paa di sõit jär vel ot se ho tel li et te. Sel le nii kan ges ti meel dinud rei si Kih nu-pool sed korral da jad olid Ma re ja Mar ju Sih ta su tu sest Kih nu Kul tuuri ruum suur tä nu Tei le! Noodi Maie

11 11 (214) nr. 4 / 2019 aprill Europarlamendi valimised on tulekul Miks peaks sel aas tal teist kor da va li ma mi ne ma? Priit Vin kel, rii gi va li mis tee nis tu se juht: Va li mi saas ta saab õi ge pea jät ku, kui mai lõ pus va li me Eu roo pa Par la men ti. Kor ral dus li kult suu ri muu da tu si hää le ta ja jaoks ei tu le seits me päe va jook sul, mai ni saab va li mis jaos kon nas eel hää le ta da ja e-hää le ta da, va li mispäev on 26. mail. Küll aga on olu li ne tea da, et EP va li mis tel on üle-ees ti üks ring kond ehk va li ja saab lan ge ta da ot su se kõi gi üles sea tud kan di daa ti de va hel. Õi gus sõ na sek ka öel da on Ees ti ko da ni kel ning ala li selt Ees tis ela va tel ja sel leks soo vi aval da nud teis te Eu roo pa Liidu rii ki de ko da ni kel. Va li mis jaos kon di on üle Ees ti 444, pal jud neist on lii ku vad, mis tä hen dab, et eel hää le ta mi se ajal on jaos kond eri ne va tes pai ka des. Täp set in fot leiab kõi ge liht sa mi ni kaar di ra ken duselt va li mi sed.rah vas ti ku re gis ter.ee. Va li mis päe val saab hääle ta da jät ku valt vaid oma elu ko ha järg ses jaos kon nas, sa mu ti ei saa siis muu ta va rem an tud e-häält. Ees tis, aga ka mu jal Eu roo pas on va li mis te ga seo ses kõige suu re mat se ga dust te ki ta nud Bre xit ka Ees ti sai tä nu Ühend ku ning rii gi EL-ist väl jaas tu mi se le ühe ko ha par la mendis juur de, kuue liik me ase mel peaks Brüs se lis töö le hak kama seit se lii get. Mis su gu ne on olu kord juu ni kuuks, näi tab vaid aeg. Tä na saa me kind lad ol la ühes - va li mis tel osa le mi ne on või ma lus Eu roo pas kaa sa rää ki da! Euroopa Parlamendi valimine 26. mail 2019 Pärnumaa Pärnumaal on 10. aprilli seisuga hääleõiguslikku valijat. Pärnumaa valimisjaoskonnad: Lääneranna vald 4 jaoskonda Euroopa Parlamendi valimise ajad Eestis mai eelhääletamine maakonnakeskustes 16. MAI Pärnu linn 17 jaoskonda Kihnu vald 1 jaoskond Pea meeles! 1. Üle-Eesti on 1 ringkond, mis tähendab, et valiku saab langetada kõikide kandidaatide seast. 2. Eesti valib Euroopa Parlamenti 7 saadikut. 3. Hääletada saavad Eesti kodanikud ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Igal inimesel on üks hääl! MAI mai eelhääletamine kõigis jaoskondades 20. MAI mai elektrooniline hääletamine MAI Põhja-Pärnumaa vald 9 jaoskonda Tori vald 5 jaoskonda Saarde vald 4 jaoskonda Häädemeeste vald 6 jaoskonda 26. mai valimispäev 26. MAI Miks meil on va ja Eu roo pa Lii tu? Keit Ka se mets, Eu roo pa Ko mis jo ni Ees ti esin du se juht: Sel le aas ta 1. maiks on Ees ti kuu lu nud Eu roo pa Lii tu 15 aastat. Sel le aja ga on EL-i loo dud või ma lu sed saa nud meie iga päe vae lu osaks, lau sa nii oma seks, et me ei seos ta neid ot se selt EL-i kuu lu mi se ga. Liit on 15 aas ta ga pal ju are ne nud, aga põ hia lu sed on sa mad. Te ge mist on rii ki de lii du ga, kus pan nak se ühis te prob leemi de la hen da mi seks sel jad kok ku ja ja ga tak se ot sus tu sõigust. EL loo di gi sel leks, et te ge le da tee ma de ga, mil le ga rii gid ük sin da nii häs ti hak ka ma ei saa. Näi teks on Ees ti si se turg tä nu EL-ile pal ju suu rem na pilt üle mil jo ni ase mel on meie si se tu rul pool mil jar dit tar bi jat. 96% eest las test ar vab, et va ba lii ku mi ne on Eu roo pa Lii du kõi ge olu li sem hü ve. Ük si ei oleks meil jõu du või del da klii mamuu tus te ga, sõl mi da kau ban dus le pin guid EL-i mit te kuu luva te rii ki de ga na gu Uk rai na või Jaa pan, ta ga da häs ti toi mi vat fi nants süs tee mi ega hoi da sta biil set va luu tat. Ma jan dus li kult on EL Ees ti le kaht le ma ta pal ju and nud. Sa mu ti on naiiv ne ar va ta, et saa me ük si la hen da da sel li seid glo baal seid prob lee me na gu rän ne või jul geo lek. Eu roo pa Lii du tuu mi kus se kuu lu mi ne on meie iseo le mi se pa rim ta ga tis. Ees ti mõ ju on se da suu rem, mi da toi mi vam ja tu ge vam on Eu roo pa Liit. Just see pä rast on täh tis an da oma hääl ka Eu roo pa Par la men di va li mis tel! Kui das kõ lab Ees ti hääl Eu roo pas? Mat ti Maa si kas, vä lis mi nis tee riu mi Eu roo pa as ja de ase kants ler: Kuidas selgub, kes pääseb Euroopa Parlamenti? Mandaadid jaotatakse üleriigiliselt d Hondti meetodil. Erakonnale arvutatakse võrdlusarvud (erakonna häälte arv/1, erakonna häälte arv/2 jne). Lisainfo: Võrreldakse erakondade ja üksikkandidaatide võrdlusarve. Seitse mandaati saavad erakonnad või üksikkandidaadid, kellel on suuremad võrdlusarvud. Erakonnasiseselt saavad mandaadi enim hääli kogunud kandidaadid. valimised.rahvastikuregister.ee Kõik si su li sed ot su sed Eu roo pa Lii dus võe ta vad vas tu liikmes rii gid. Õi ge ka, sest liit on gi ju asu ta tud oma liik me te ja nen de ko da ni ke ra hu, heao lu ja tur va tun de kind lus ta miseks. Eu roo pa Ko mis jo nil on prak ti kas sea du sand lu se al gata mi se õi gus, kuid eel nõu esi ta tak se EL-i Nõu ko gu le ehk liikmes rii ki de le esin da ja te le, kes vee da vad ole ne valt tee ma põ le ta vu sest sel le kal lal kuid või tei ne kord ka aas taid. Eesmär giks on ala ti kon sen sus, ala ti püü tak se vii ma se või malu se ni ar ves ta da kõi gi soo vi de ga. EL on oma liik me te jaoks sõb ra lik kesk kond, kus ke da gi tüs sa ta ei püü ta. Kui liik mes rii ki de va hel on kok ku le pe saa vu ta tud, järg nevad lä bi rää ki mi sed Nõu ko gu ja Eu roo pa Par la men di va hel. Ko da ni ke poolt va li tud par la men di liik med ehk MEP-id esinda vad pea le oma va li ja te ka oma EL-üles te par teig rup pi de sei su koh ti. Siis ki on hu vi tav jäl gi da ja pa kub ko da ni ku sei su ko halt kind lus tun net, kui das oma rii gi le olu lis te kü si mus te pu hul esin da vad MEP-id tih ti lu gu mit te par tei, vaid oma rii gi ja va lija te sei su koh ti. Just sel le pä rast tu leb ki Eu roo pa Par la men di va li mis tes se tõ si selt suh tu da, meie esin da ja te as ja tund lik kus on ülio lu li ne. Meid, eest la si, on nii vä he, et kõik me esin da me rah vus vahe li sel aree nil ka Ees tit, üks kõik mis ame ti ko hal pa ra jas ti oleme. Oma maa maa si kas, na gu me häs ti tea me.

12 PRIA pakub toetustest huvitatud taotlejaile võimalust põldude ja poollooduslike koosluste (PLK) alade piirid aegsasti elektroonilises kliendiportaalis e-pria valmis joonistada. Toetuste taotlemine algab e-pria vahendusel 2. mail. Kui teie esitab e-prias taotluse esindaja, on oluline, et talle on antud volitus. Volituse saab vormistada e-pria uues iseteeninduskeskkonnas või soovituslikul vormil, mis on kättesaadav veebilehel Registrid Esindusõigused ja volitused. Need volitused kehtivad ka vana e-pria teenuste kasutamiseks. Varem vanas e-prias antud volitused kaotasid 27. juunil 2018 kehtivuse ja klient peab uues e-prias andma uuesti volitused vana e-pria teenuste kasutamiseks. Volitusi ei pea uuesti andma inimesele, kellele on juba varasemalt uues e-prias antud täielikud/ osalised volitused või kelle esindusõigus tuleneb äriregistrist ning registrikaardil ei ole määratud erisusi koos esindamise kohta. 5. aprillil avasime vana e-pria Minu põllud teenuses põldude ja Minu niidud teenuses PLK alade piiride joonistamise. Kui elektroonilistel kaartidel piirid aegsasti valmis joonistada, läheb taotluse esitamine hiljem ladusamalt! Kuidas joonistada põlde/ PLK alasid Uude e-priasse sisse loginul tuleb valida klient, keda soovitakse esindada, vana e-pria teenuste kasutamiseks valida ülemiselt siniselt menüürealt Vana e-pria ning vajutada nupule Sisene vanasse e-priasse. Edasi tuleb valida menüüreal Teenused. Varasemalt teenust kasutanud, aga sel aastal esimest korda teenusesse Minu põllud või Minu niidud sisenevale kliendile laaditakse alla PRIA või Keskkonnaameti poolt kindlakstehtud andmed tema põldude ja PLK alade kohta Need võivad olla kohapealses või administratiivses kontrollis, satelliitpiltide või ortofotode alusel kontrollitud põllud ja PLK alad. Seejärel saab joonistada oma põllud/plk alad, mida soovitakse lisada a pindalatoetuste taotlusele. Esimest korda teenust kasutavad kliendid saavad kohe pärast teenusesse sisenemist hakata joonistama oma põlde/plk alasid. Taotlust ei saa praegu veel eeltäita. Joonistatud põllud saab lisada taotlusele ning taotluse ära esitada alates 2. maist. PLK alad saab Keskkonnametile kooskõlastamiseks saata alates 2. maist - pärast kooskõlastuse saamist tuleb need lisada PLK taotlusele ja taotlus ära esitada. Põldude/PLK alade joonistamisel palume pöörata tähelepanu sellele, et piirid, maakasutus ja kultuur vastaksid tegelikule olukorrale aastal ja et toetuse taotlejal aprill 2019 / nr. 4 (214) 12 Aeg on valmistuda pindalatoetuste taotle oleks nende maade kohta olemas kehtiv maakasutusõigus. Kui võrreldes e-prias näha olevate põllumassiivide piiridega on võetud kasutusse ka uusi maid ja need on heas põllumajanduslikus seisukorras, siis palume esitada ettepanek põllumassiivide moodustamiseks või olemasolevate muutmiseks (vt vanas e-prias Teenused Pindalatoetused Andmete esitamine Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek). Toetused ja muudatused aastal Tänavu saab maini ning seejärel hilinenult 22. maist 17. juunini taotleda samasuguseid pindalatoetusi, maaelu arengukava loomatoetusi ja üleminekutoetusi nagu eelmisel aastal. Põhjalik info tingimuste kohta on koostamisel ja ilmub aprillikuu jooksul veebilehel (vt rubriike taimekasvatus ja loomakasvatus). Eesti Saarte Kogu üldkogu mail Prang li saa rel Üldkogu koosoleku päevakord 18. mail kell Eest sei su se uu te liik me te kin ni ta mi ne 2. Põ hi kir ja muu da tu sed / Töö rüh ma de moo dus ta mi ne 3. Re vis jo ni ko mis jo ni aruan ne 4. Ma jan du saas ta aruan de kin ni ta mi ne 5. Liik me mak su suu ru se keh tes ta mi ne 6. Ju ha tu se va li mi ne 17. mai / laev Lepp nee me Kel na se 17 öh tu söök koh tu mi sõh tu Rah va ma jas 21 va ja du sel trans port mand rile: eri reis kaat ri ga / va ba ka va üri tus AJA KA VA: 18. mai hom mi ku söök üld ko gu koo solek lõu na eest sei su se koo solek eks kur sioon külas (muu seum, ki rik, kool, küla) 19 õh tu söök 20 va ba ka va üri tus Ee s t s e i su s e ko o s o l e k u p ä e v a ko r d 18. mail kell Eest sei su se va ne ma ja ase va ne ma vali mi ne 2. Uu te töö rüh ma de ja juh ti de kin ni ta mi ne 3. ESK te ge vus ka va kin ni ta mi ne 4. Jooks vad kü si mu sed PA LUN OST KE PI LET in ter ne tist le lii nid.ee 19. mai hom mi ku söök eks kur sioon met sas (vrakk, gaas, mets) 14 / 17 laev Kel na se Lepp nee me

13 13 (214) nr. 4 / 2019 aprill miseks Tänavu tuleb aga arvestada oluliste muudatustega: Ühtse pindalatoetuse taotlejatel ei ole enam lubatud hekseldatud rohumaadel hekslit maha jätta nii niitmise kui hekseldamise korral tuleb rohi kokku koguda. Kui viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega seoses põllumajanduslikku tootmist ei toimu, siis tuleb rohttaimedega kaetud reavahed hooldada sarnaselt rohumaadega ning hekslit ei tohi ka seal maha jätta. Eelmisel aastal on Eestis püsirohumaade pind vähenenud üle lubatud määra. Tänavu pole lubatud püsirohumaid ühelgi taotlejal, kellele kehtivad rohestamise nõuded, mitte mingis ulatuses üles harida. Neil, kelle kasutuses on viimase kahe aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, tuleb see PRIA määratud ulatuses tagasi rajada. Sellise kohustuse saanu peab tagasirajatavaid püsirohumaid näitama hiljemalt 17. juuniks 2019 oma taotlusel märkega TAR. Rohestamise toetusega seoses arvestatakse põllumajanduskultuuride kasvupindade osakaalusid mitmekesistamise nõude täitmisel 15. juunist 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupindade alusel. Ökoalaks valitud kesa tuleb hoida katkematult kesana kuue kuu vältel kuni 1. augustini. Keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust (KSK) makstakse kuni 10 ha ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) uut kohustust a võtta ei saa. Kohustust ei saa suurendada üle 20% võrreldes esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalaga. KSM kohustuse saab asendada osaliselt või täielikult keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse (KSA) kohustusega. Mahetoetust (MAH) antakse kuni 15 ha köögivilja, maasika, ravim- ja maitsetaimede ning kuni 70 ha puuviljaja marjakultuuri kasvatamise eest. Kellele määrati 2018 MAH toetust puuvilja- ja marjakultuuride eest, saavad kohustuseperioodi lõpuni toetust ka üle 70 ha, kuid mitte rohkem kui selle pinna ulatuses, mille kohta anti MAH toetust 2018 esitatud taotluse põhjal. KSM ja MAH taotlejate jaoks on aastal kehtestatud teatud erandid rohumaadele toetuse taotlemisel, täpsemalt vt kodulehelt. Loomade heaolu toetust ei saa enam sigade kohta, keda peetakse loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat ning kus tekib vedel- või poolvedelsõnnik. Piirkondliku veekaitse toetuse (VESI) uut kohustust saab teatud nitraaditundliku ala kohta võtta ka tänavu. Iga toetuse täpsed tingimused on kirjas vastava meetme määruses, PRIA veebilehele koostame kõigi toetuste kohta kokkuvõtlikud tutvustused ning põhjalikud juhendid Abiks taotlejale. Samuti palume kindlasti tutvuda nõuetele vastavuse reeglitega, mis on kohustuslikud kõigile peale üleminekutoetuste taotlejate ja väikepõllumajandustootja kavaga liitunute. Toetuste ja e-pria kasutamise kohta saab abi küsida PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil või pöörduda nõuandekeskuse konsulentide poole, vt e-pria teenuste kasutamisel saab abi ka klienditeenindajatelt PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, kus on olemas kliendiarvutid. Edukat taotlemist! PRIA

14 aprill 2019 / nr. 4 (214) 14 ARU GRILL KUT SUB SU VEKS TÖÖ LE! Pa ku en nast klien di tee nin da jaks või abi li seks. Paind lik töög raa fik! Head töö tin gi mu sed! Mee ri

15 15 (214) nr. 4 / 2019 aprill PILETITE EELMÜÜK 31. maini 2019 PASS eelmüügist: täiskasvanud 35 eur laps 10 eur (al 7 a), eelkooliealised tasuta pensionärid 20 eur Ainult eelmüügis: PEREPASS (2 täiskasvanut + 3 last) 65 eur (tavahind 90eur) Kohapeal Kihnu Mere Peol: PASS (2 päeva): täiskasvanud 40 eur pensionärid 30 eur laps 15 eur ÜHE ÕHTU PILET: täiskavanud ja pensionärid 25 eur laps 10 eur Passe on võimalik osta Marju Vesikult Palun saata soov kirjalikult. Ülekande laekumisel saadetakse meilie kinnitus, mille alusel saab Kihnu Mere Peo infoletist käepaelad. Kihnlastel on võimalik sooduspasse osta Kihnus Muuseumist sularahas. OOTAME KIHNLASI Kihnu Mere Peo LAADALE laupäeval, 13. juulil MÜÜMA oma toredaid tooteid, käsitööd ja kõike muud head kohalikku, et külastajad saaksid nautida parimaid maitseid. Kihnlastele on laadal osalemine tasuta! Sooviavaldus saata või helistada telefonil mai 2019 AVATUD KIHNU TALUD JA VAATAMISVÄÄRSUSED KIHNU TOIDU- JA KÄSITÖÖLAAT ÕPITOAD kihnlased MARKO MATVERE & VÄIKESTE LÕÕTSPILLIDE ÜHING Retkeliste vahel loositakse välja SUITSUAHI! KOHTUMISENI KIHNU RÄIMERETKEL 2019!

16

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a

Rohkem

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene

Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile:   ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene Otsinguteavituse esitamine Kultuurimälestiste riiklikus registris 1. Mine aadressile: https://register.muinas.ee ja vajuta nuppu Kodanikule. 2. Sisene registrisse ID-kaardi, Mobiili-ID-ga. Kasutajakonto

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

untitled

untitled õllumajanduslik keskkonnatoetus Sisukord I OSA. TAOTLEMINE... 3 1. 2008. aasta maaelu arengukava pindalatoetused... 3 2. Taotluse esitamine...4 3. Toetuste üldised nõuded... 7 3.1. Taotleja...7 3.2. Toetusõiguslik

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS

SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS SINU UKS DIGITAALSESSE MAAILMA Ruuter Zyxel LTE3302 JUHEND INTERNETI ÜHENDAMISEKS OLULINE TEAVE: LOE ENNE RUUTERI ÜHENDAMIST! Ruuter on sinu uks digitaalsesse maailma. Siit saavad alguse kõik Telia teenused

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1

KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 KOOLITUSTE HALDAMINE E-TÖÖTUKASSA KASUTAJAJUHEND 1 Sisukord E-TÖÖTUKASSASSE SISSE LOGIMINE JA MINU KOOLITUSED AVALEHT... 2 UUE KOOLITUSE LISAMINE... 5 MÄÄRAMATA TOIMUMISAJAGA KOOLITUSED... 9 REGISTREERIMISTEATE

Rohkem

Analüüs online'i

Analüüs online'i Protestihääletamise riskid Valimisliitude hääled võisid Tallinnas anda Keskerakonnale 3 lisamandaati Mihkel Solvak 1 Kristjan Vassil Abstrakt Möödunud kohalike volikogude valimistel Tallinnas anti kokku

Rohkem

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp

Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Juhend nutiterminali seadistamiseks ja kaardimaksete vastuvõtmiseks Ingenico Link/2500 ja icmp Terminali seadistamine Lülita telefonis või tahvelarvutis (edaspidi telefonis) sisse Bluetooth. (1) 1 1 Mudel

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti

Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid Internet on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvuti Veebipõhised andmebaasid ja otsi(ngu)mootorid on Oluline, peagi peamine andmeallikas! 2/3 Eesti aktiivsest elanikkonnast kasutab;! 90% arvutikasutajatest kasutab ka ti;! 40% Eesti kodudest on vähemalt

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont

Hinnakiri kehtiv alates Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus C2 C3 Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekont Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Hinnakiri eraklientidele Tüüpiliste makseteenuste hinnakiri Kirjeldus Läbi iseteeninduse Maksekonto Maksekonto avamiseks esitatud dokumentide analüüs/ Maksekonto avamine

Rohkem

Piletisüsteemi Info ja klienditugi: AS Ridango tasuta infotelefon ( 24 tundi) eelkõige bussikaartide sulgemine ja rikked, kuid ka muu nõuanne

Piletisüsteemi Info ja klienditugi: AS Ridango tasuta infotelefon ( 24 tundi) eelkõige bussikaartide sulgemine ja rikked, kuid ka muu nõuanne Piletisüsteemi Info ja klienditugi: AS Ridango tasuta infotelefon 611 8000 ( 24 tundi) eelkõige bussikaartide sulgemine ja rikked, kuid ka muu nõuanne. Kõnejärjekord on pikem. tasuline infotelefon 11 800

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt PIIKREHVIDEGA KLASSID - CONTINENTAL KARIKATELE Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at ::0 PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 Ahti SEI Eero NÕGENE

Rohkem

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc

Microsoft Word - Vx610 EMV KASUTUSJUHEND.doc MAKSETERMINALI KASUTUSJUHEND VERIFONE Vx610 GSM Kliendiabi: (0) 6711 444 (kõik nädalapäevad 24 h) Makseterminalide osakond: (0) 6711 411 (tööpäeviti kell 9.00 17.00) Faks: (0) 6711 420 Email: posgrupp@estcard.ee

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu

Rohkem

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k

Hinnakiri kehtiv alates Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, k Hinnakiri kehtiv alates 03.07.2019 Täiendava maksekonto avamine (maksekonto avamine teises valuutas) Kontohaldustasu (kuu) * rakendatakse olukorras, kui kuus tehakse vähem kui 10 väljaminevaid makseid

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

Kiekim mees kirjeldus.docx

Kiekim mees kirjeldus.docx KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad

Rohkem

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian

Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu

Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plugina ikoon on kadunud Outlooki kasutajad saavad dokumente

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon

Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon Elisa Ring Elisa Ringi mobiilirakendus Versioon 1.0.85 15.01.2019 1 Elisa Ring... 1 1. Ülevaade... 3 1.1. Kirjeldus... 3 1.2. Tehnilised tingimused... 3 1.3. Kasutuselevõtt ja sisselogimine... 3 2. Rakenduse

Rohkem

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning

Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning Kaupmehed ja ehitusmeistrid Selle laiendusega mängimiseks on vajalik Carcassonne põhimäng. Laiendit võib mängus kasutada täielikult või osaliselt ning seda saab kombineerida teiste Carcassonne laiendustega.

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem