untitled

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "untitled"

Väljavõte

1 VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2015 nr. 6 (170) Õpe ta ja Er le Oad ja tä na vu sed lõ pe ta ja jad Lo vii sa Laa rents, Me ri lin Saa re, Kel li Mä tas, Car men Laos, Ar let Tam mik, San der Saa re, Krist jan Tõe vä li, Rai mo Kar jam ja Rai go Tšet šin. Fo tod: Silvia Soide Kihnu Kooli lõpetas 43. lend Ma tean, mis tun de ga te siin prae gu is tu te. Is tu sin siin ise täpselt 15 aas tat ta ga si.tun ned rõõ mu ja ra hu lo lu, oled pi sut mõt lik, sa mas ka äre vil. Aga see on hea tun ne, eks ju? Mul on teie üle sii ralt hea meel. Pä ri selt. Tä na ne päev on teie jaoks tub li ene seü le tu se tu le mus ja uu te või ma lus te ning käiku de al gus. Ees oo tab pikk ning loo deta vas ti ik ka soe su vi. Ka su ta se da puh ka mi seks, et 1. septemb ril värs kelt ja lõõ gas tunult uu te le seik lus te le uu tes koo li des vas tu as tu da. Teie klass on kor du ma tu, sel list po le va rem Kih nu koolis ol nud ega tu le ka tu le vikus. Te ole te ku jun da nud oma le he kül je koo li aja loo raa matus. Tead ke, et kui gi ole te meie koo li uksest väl ju nud, jää te te siia ku hu gi ala ti seks al les - nii mõ te tes kui te gu des. Teie klass on eri li ne nii koo li - pe re kui ka mi nu jaoks. Tund sin se da eri list tun net esi mest kor da aas ta 1. sep temb ril, kui teie klas si - ju ha ta jaks sain. Oli te siis vah vad viien di kud. Olin rõõmus ja vei di uh ke gi. Koos on teh tud vä ga pal ju vah vaid te ge mi si. Olen teiega veet nud pal ju to re daid het ki. Kas te mä le ta te maas ti kumän ge ja lõk keõh tuid nii Peal ran nas kui ka Pil liot sas? Aga Nu kit sa me he näi dendit? Vee mõ nu sid Ter vi se pa radii sis? Jõu lu mäel KEAT-i laag ris osa le mist? Kui te käi si te esi mest kor da klas si ga Tre vo ril kü las? Aga stand-up ko möö diat Ott Sepp tõu seb üles? Ime list vaa det Pa rii si lin nale Eif fe li tor nist? Hoia neid het ki mee les. Need on kor du ma tud. Need on eri li sed. Me ole me koos ves tel nud pal ju del eri ne va tel tee ma del. Rõõ mus ta nud hea de as ja de üle ning ol nud üks tei se jaoks ala ti ole mas ka ras ke tel hetke del. Me kõik te gut se si me sel le ni mel, et klas sis oleks ra hu, ta sa kaal ja üht ne meel - me õp pi si me, et konf lik tid ja prob lee mid on la hen da tavad. Loo dan, et te sa mu tõ de sid ka tu le vi kus mee les pea te. Mi nu kal lid lõ pe ta jad. Jätku gu teil jul gust ja tar kust täi de viia oma unis tu sed ning lei da üles oma tee, millel kind lalt asu tu da. If you can dream it, you can do it! Ai täh tei le! Õpe ta ja Er le

2 Veel Jõu jaam- Sa da ma tee re mon dist Kui üle-eel mi ses le hes sai op ti mist li ku noo di ga nu puke aval da tud, et Jõu jaam- Sa da ma tee saab sel aas tal kind las ti kor da, siis va he tult pä rast le he il mu mist han ketu le mus te sel gu des on op timism vei di taan du nud. Ni melt on tee-ehi tu sob jektiks olev lõik lii ga väi ke ning Kih nu saa re le teh ni ka toomi ne lii ga ku lu kas ja lo gis ti liselt kee ru li ne, mis tõt tu pakku mu se on esi ta nud ai nult üks pak ku ja. Mand ril saaks meie ka su ta da ole va te ra halis te va hen di te abil ehi tatud hul ga roh kem meet reid, kuid pak ku mus üle tab meie või ma lu si ning ole me asunud pak ku ja lä bi rää ki mis tesse hin na üle. Olu li ne pu de li kael on trans port Kih nu ja mandri va hel. Ni melt tu leb ko gu kil lus tik tuua mand rilt ning sel leks ei saa ka su ta da enamas ti lii ni rei se, vaid tu leb tel li da eri rei sid, mis tee vad tee-ehi tu se hin na olu li selt kal li maks. Kui me ma hu me lä bi rää ki mis te järg selt en da sea tud hin na pii ri des se, siis saa me käe so le val aas ta sü giseks ehk tee kor da. Võib aga juh tu da, et Kihnus ehi ta mi ne on fir ma de le nii võrd ris kant ne et te võt mine ja mõist lik on oo da ta ära uus laev. Uus laev või maldaks iga lii ni rei si ga tuua Kihnu kil lus tik ku ning sel leks ei peaks üld ju hul tel li ma erirei si. Siis olek si me suu re ma tõe näou su se ga ee lar ve piiri des. Kui saab sel geks, et sel aas tal tee-ehi tust ei toimu, siis tee me ele men taarsed tööd, et tee oleks ku ni järg mi se aas ta ni sõi de tav ja ehi tu seks ki lä heb järg mi sel ke va del, mil saab va ra kult ma ter ja li Kih nu trans por tima ha ka ta. Eel mi ne kord väl ja käi dud idee po si tiiv sest st se naa riumist ei täi tu, see on pa ra ku kin del. Nii et tu leb va ru da vei di kan na tust. Ing var Saa re, val la va nem/pro jek ti juht Juu li kuu esi me sel nä da la va he tu sel kor ral dab spor dik lu bi Pü ha Loo maaed Kih nus Mu jõl ma 4. Kih nu ve lo tuu ri. juuni Kih nu ve lo tuur oo tab rat ta sõit jaid Võist lu se põ hi sõi dud on küll mõel dud tõ si se ma tele har ras ta ja te le, kuid kaasae la jad in nus ta vad ala ti roh kem pin gu ta ma. 5. juulil, pü ha päe val oo ta me kõiki, kes vä he ke gi jõua vad viis ki lo meet rit rat tal vän da ta mat ka ma. Start an tak se kell Ku ra se park last. Ku rase hoo vis saa vad lap sed hul la ta ba tuu dil. Ve te ra ni de ve lo tuu ril saab osa le da ala tes 35. eluaastast, ena mus me hi on en dised tipps port la sed, kes hoia vad en nast liht salt vormis, mõ ned neist sõi da vad prae gu gi tipp ta se mel. Inime sed väär tus ta vad tervis lik ke elu vii se ja spor timist pal ju roh kem kui ku nagi va rem, roh kem on va ba ae ga. See pä rast tree nivad pal jud üle 40-aas ta sed me hed na gu tipps port la sed tun di nä da las, sõi tes um bes 300 ki lo meet rit. Kui pe rest üks lii ge teeb pal ju spor ti, si sus ta des sel le ga suu re ma osa va bast ajast, siis na ka tu vad spor di pi siku ga ka tei sed pe re liik med. Uuen du se na on võist lustel loo dud ka ül dar ves tu sega nais tek lass, ole me se da aas taid aru ta nud ja sel aastal on tub lid nai sed star dis. Rat ta võist lus te reeg li tes on ül di selt nii, et need, kes liidrist rin gi ga ma ha jää vad, pea vad lõ pe ta ma, sest kaotus on ju ba lii ga suur. Ar ves ta des se da, et Pü ha Loo maia tuu ri ees märk on ül di se spor di har ras tu se pro pa gee ri mi ne ja mõeldud eel kõi ge rat tas por di har ras ta ja te le, kes ei jak sa vän da ta nii kii res ti kui tõ sised rat tu rid, siis ole me sel aas tal li sa nud ju hen dis se mär ku se, et ni me ta me neid, kes liid rist rin gi ga ma ha jäävad In dia Pun di mees teks ja la se me neil sõi ta tuu ri lõ pu ni. Prae gu seks on neid me hi, kes en nast sin na punti ar va vad, re gist ree ri nud ju ba küm ne rin gis, eest veda jaks on Män ni Ru no. Pü ha päe val, 5. juu lil al guse ga kell Ku ra se parklas toi mub kihn la sõ-mas saka rat ta sõit, kus liht salt kõik soo vi jad, tu ris tid, lap sed, kes vä he ke ne gi os ka vad rat ta ga sõi ta, lä bi vad ra huli kus tem pos 4,9 km pik kuse rin gi. Rat tu rid alus ta vad Ku raselt, sõi da vad sa da ma suunas, tu le vad siis möö da Ka ja-kaa lu teed Ku ra se le ta ga si. Oo tan vä ga kihn lasi koos las te ga sõit ma, eredam mä les tus on sel lest kor rast, kui Laa si El vi ja Kal ju El vi juh ti mi sel sõi deti ko gu matk. Lap sed jõuavad ka mat ka lä bi sõi ta, aga kind las ti peab peas ole ma kii ver. Kõi gi le lõ pe ta ja te le on dip lom ja ma gus amps. Rat ta võist lus te kõi ge raskem osa on tur va li su se ta ga mi ne, omalt poolt paigu ta me rist mi ke le re gu leeri jad, kes vaa ta vad, et mõ ni liik le ja ot se tee le ei sõidaks, kui suur rat tu ri te punt tu leb. Liik lus on ava tud ja kui rat tu rid on möö du nud, las tak se kõi gil eda si min na, kuid pa rem on või ma lu sel väl ti da võist lus te ajal liik lemist võist lust ras sil, eri ti laupäe val, 4. juu lil kell ja pü ha päe val, 5. juu lil kell Pa lun vä ga koe rad kin ni pan na rat ta võist lus te ajal, ise koe rao ma ni ku na tean, et koer võib vä ga et tear vama tult käi tu da. Rat tu ri te punt, kus on um bes ini mest, sõi dab kesk mi selt kii ru se ga 45 km/h ja kui sinna pun ti jook seb koer, siis on õn ne tus vä ga suur ja kat ki seid luid ei ta haks kuida gi nä ha. Loo dan kihn laste mõist va le suh tu mi se le, ta haks pak ku da to re dat elamust. Spor dik lu bi Pü ha Loomaaed on te gut se nud tä naseks 24 aas tat, sel le aja jooksul on teh tud ja juh tu nud nii mõn da gi. Klu bis on liik meid 50 rin gis, aas tas kor ral dataks 4 kor ra lik ku rat ta võist juuni lust, neist suu rim sü gi sel toimuv Jõu lu mäe rat ta ma raton, kus osa le jaid on tu hande rin gis. Aas tas osa leb meie kor ral da tud väi kes te las te võist lus tel um bes 400 last. Klu bi liik med ai ta vad lä bi viia võist lu si, mis lä he vad iga aa sa ta ga ai na kal li maks ja kee ru li se maks kor ral da da, va ba taht lik ku se alu sel. Keegi ei saa ta su sel le eest, vaid pa nus tab oma väär tus lik ku va ba ae ga. Klu bi peaees mär giks on toe ta da nii ra ha li selt kui ka nõu ja jõu ga Pär nu Ka levi Spor di koo li jalg rat tao sakon da, et mo ti vee ri da noori te ge le ma jalg rat tas por diga ning tree ne reid te ge le ma noor te kas va ta mi se ga, mille eest me ole me vä ga tä nuli kud. Ise gi kui ei kas va uut Jaan Kir si puud või Ta nel Kan ger tit, siis las te le jääb spor di har ju mus kül ge ja täiskas va nu te na on nad pa re ma vaim se ja füü si li se ter vi se ga. Nii, et sõit ke au to asemel rat ta ga ja võt ke ae ga ka iseen da le! Män ni Ja na Kih nu esi me ne oma ma ra ton Su vel toi mub Kih nus vä ga pal ju eri nevaid kul tuu risünd mu si, kuid see aas ta paistab eri li selt silma oma spor diüri tus te ga. Mais oli spor di päev Kih nu kõe gõ kan gõ mad, juuli al gul on Pü ha Loo maaia Ve te ra ni de ve lo tuur ning rat ta matk, Me re Peo ajal Kih nu jooks, au gus ti lõ pus Kih nu Män nä kä bä ma ra ton ning sep temb ri al gu ses veel Kih nu ela mus retk. See on iga ti ter vi ta tav ning an nab ka kihn las te le või ma lu se en nast füü si li selt proo vile pan na ning naab ri me hele või kü la li se le kaa sa ela da. 29. au gus til toi mu va Kih nu Män nä kä bä ma ra to ni korral da mi se idee sün dis eelmi sel aas tal, kui MTÜ Trismi le liik med Kih nus käi sid. Jook su kor ral da vad Margus Pü vi juh ti mi sel Var mo Va res, Mee lis Vool ja An di Toom sa lu. Kih nu poolt toeta vad neid Kih nu Rah va maja ja MTÜ Te re, ter vis! Te gemist on mit te tu lun dus li ku üri tu se ga. Kih nu Män nä kä bä ma rato ni ees märk on tuua Ees ti ma ra to ni jook su el lu va heldust ja ela must, po pu la ri see rida pi ka maajook su ja an da kõi gile hu vi lis tele või ma lus meelt la huta da ning panna en nast proovi le ela mus ma ra tonil Kih nus. Li saks pro pa geeri da et te võt mist kui ko gu pe re üri tust, kus on või malus veel en ne koo lia ja al gust pu ha ta, män gi da, rei si da ja spor ti da ning an da kihnlas te le või ma lus tut vus ta da Kih nu saart lä bi ma ra to nijook su. Osa le da või vad nii kihnla sed kui mas sa kad, kõik kel ja lad all ja ja lad kan navad! Kes ei jõua kah te rin gi, võib te ha ühe. Kes ei jõua ük si te ha täis ma ra to ni, võib te ha se da ka kak si, s.t mõ lemad ühe rin gi ja ma ra to ni aeg lä heb kir ja. Kihn la sed või vad dis tant si lä bi da ka võist kond li kult, joos tes maa lä bi mak si maal selt kuue kesi, eta pi vii si li selt. Mi ni mara to nil on osa le ma oo datud kõik, kel lel po le rohkem soo vi joos ta ega käia ning kõik kihn las te lap sed ja mas sa ka te lap sed, kes tulnud su vi ta ma. Roh kem in fot 16. juu nil koh tu sid Pär nu Muu si ka koo li di re k tor Mall Türk, Sin di muu si ka kooli di rek tor Me ri ke Tep pan- Kolk ja Kih nu Pä ri mus koo li di rek tor Ma re Mä tas. Kok ku saa mi se põh jus oli Kih nu las te muu si ka ha ridus ja sel le jät ka mi se võima lu sed Pär nu maal. Koo so le ku lõ puks jõu ti kok ku lep pe le, et ala tes käeso le vast sü gi sest ava tak se Sin di muu si ka koo lis pä rimus muu si ka õp pe suund kih nu las te le/güm na sis ti dele. Jät ka tak se pil liõ pet, kuid li san dub ka sol fedžo kur sus ko du le hel nu ma raton.com. Kihn las te le on jooks ta suta ning kut sun gi jul ges ti osale ma, mõ ned on meil ju ba kir jas ka. Eri ti vah va on see, et tões ti on või ma lik osa leda võist kon ni ti ehk kuue kesi 42 km tea te jook su na lä bides. Het kel on meil ju ba pea 100 re gist ree ru nut. Ka sel line ki rev mees na gu Cont ra on kir jas. Kui jook su vorm po le kii ta, siis kaa sa ela da saa vad kõik. Ra da möö dub pea kõi gist ma ja pi da mis test. Kui on soo vi ai da ta kaa sa üri tu se kor ral dus li ku poo le pealt, siis abi käed on te re tul nud ol gu sel leks siis joo gi punkti te ge mi ne, va ba taht li kuna ra ja tur va mi ne, ra ha li ne pa nus, oma too de te pakku mi ne au hin da deks vms. Pa lun võt ke jul ges ti ühendust: Ma ri Mets, tel või ma hoo. com. Jook su pea kor ral da ja Margus Pü vi on öel nud: Et Kihnu on vä ga eri li ne koht, ei saa ka ma ra ton ol la ta va line. Nii po le gi see mõel dud re kor di te pu rus ta mi seks, vaid spor di ja saa re nau ti miseks! Ma ri Mets MTÜ Te re, ter vis! Pilliõpet saab mandril jätkata soo vi ja te le õpin gu te jät kami seks kõrg koo lis. Sin di muu si ka koo li di rektor Tep pan-kolk on lõ pe tanud Vil jan di Kul tuu ria kadee mias pä ri mus muu si ka viiu li eria la ja tu leb las te ga koh tu ma ning õpe ta ma meie au gus ti kuu pil li laag ris se. Pa lun meie õp pu ri tel ja viiulda ja tel kind las ti ko hal ol la! Sa mu ti jät kub lin nas koolis akor dio niõ pe, pa lu me sa mu ti Pä ri mus koo li akordio nie ria la lõ pe ta ja tel, ka va ra se ma tel lõ pe ta ja tel ko hal ol la! Ma re Mä tas

3 juuni juuni Kih nu uuest lae vast Kih nu uus parv laev Kihnu Vir ve ehi tus on graa fikus ja sü gi sel 1. ok toob rist loo da me kõik nä ha lii nil uut lae va. Li saks ehi ta mi sele on va he peal va li tud väl ja uue lae va ku jun dus ning väl ja kuu lu ta tud ope raa to ri hange. Ope raa to ri han ke pakku mu se esi ta mi se täh taeg on juu ni lõpp ning see jä rel saab tea da, kes hak kab laeva ope ree ri ma ning kui kalliks see lä heb. Vä li se ku jun du se osas on aga ju ba ala tes ap ril list nõu pee tud ning eri ne vaid va rian te kaa lu tud. Võit jala hen dus va li ti väl ja Kih nu val la vo li ko gu ja Kih nu valla va lit su se esin da ja te poolt hää le tu se tu le mu se na. Hääle ta ti ka hes voo rus ning hää le ta jaid oli 14. Esi mesest voo rust pää se sid edasi kaks enim hää li saa nud ku jun dus la hen dust. Nen de va hel vii di lä bi uus hää le tus ning nii sel gus ki võit ja. Nüüd jääb üle veel oo data lae va val mi mist ja vär vimist. Kui kõik lä heb plaani pä ra selt, siis vä hem kui nel ja kuu pä rast ole me loo de ta vas ti pi kaks ajaks ära unus ta nud praa mist ma ha jää mi se, kui kõik ei ma hu pea le ning sõi da me ka jaa nua ris, veeb rua ris ja märt sis vah vas ti praa mi ga Mu na lai du! Ing var Saa re, Kih nu val la va nem Sel le aas ta sü gü sest tu lõb Kih nu ning maesõ ma va he lõ ühen dust pi dä mä täüt sä uus lae Kih nu Vir ve ning meie ei tiä, mis suab ede kohe prae gu Kih nu lii ni sõit va tõ lae võst Lii sist, Ree dast, Ama liest ning Jõn nust. Mae sõ ma ning Kih nu va heli se trants por di kor ral dus tieb lä bi kii ret arõn gut ning muu tu si. Aja loo tal lõ ta mi sõ uvi dõss ond prae gu õi gõ aeg ko go da Hajaa sus tu se prog ramm 2015 Maa va nem kuu lu tas 8. juu ni 2015 käsk kir ja ga nr 1-1/15/275 ava tuks ha jaa sus tu se prog rammi aas ta taot lusvoo ru. Taot lu si saab ha ka ta esi ta ma ala tes 3. au gus tist. Vii ma ne taot lus te esi ta mi se päev on 5. ok too ber. Taot lu si saab esi ta da neljas vald kon nas: vee süs teemid (puur- ja salv kae vu de ning vee to rus ti ke ehi ta mine või re konst ruee ri mi ne või pu has ta mi ne; pum pade, hüd ro foo ri de, veeau toma ti de ja vee pu has tus filt rite pai gal da mi ne); ka na li satsioo ni süs tee mid (oma- või gru pi pu has ti te soe ta mi ne ja pai gal da mi ne, ka na li satsioo ni to rus ti ku ehi ta mi ne); juur de pää su teed (ra ja mi ne, re konst ruee ri mi ne, truu pide ehi tus, tee maa kui ven dami ne); au to noom sed elektri süs tee mid (tin gi mu sel, et ma ja pi da mi ne ei ole lii tu nud elekt ri võr gu ga). Vee- ja ka nali sat sioo ni süs tee mi de pu hul toe ta tak se ai nult vä lis võr kude ehi ta mist, ma ja si se seid töid ei toe ta ta. kõik võe ma lik ku ma tõr ja li - ini mes te mää les tu si ning piltä me re sõe dust ning sa dama-ala muu tu mi sest, laev nikõ ning lae võ and mõ si ning se dä si ede ko he - sas ja tu lõvik kus ta gant jär ge pae lu raskõm te hä ond. Kih nu Muu sium kut sub üles riäk mä lu gu si seik lustõst me re piäl, tuõ ma piltä eri ne vä test alus tõst, mis kihn la si mae sõ ma va het ond vä dän. Tul gõ muu siu mist lä bi või and kõ omast tiä dä esi mesel võe ma lu sõl, sel le pä räst, Taot le ja teks või vad ol la ai nult füü si li sed isi kud, kelle ala li ne elu koht ja rah vasti ku re gist ri-järg ne elu koht hil je malt käe so le va aas ta 1. jaa nua ri sei su ga ku ni toe tus - le pin gu sõl mi mi se ni on ma ja pi da mi ne, mil le le toetust taot le tak se. Ala li ne elu koht on elu koht, kus isik vee dab ena mi ku oma iga päe va sest puh ke- ja unea jast. Taot le jal ei to hi ol la riik like mak su de võlg ne vu si, välja ar va tud ju hul, kui need on aja ta tud. Eri ne valt vii ma sest ka hest aas tast ei pea taot le ja leib- Näi tus mae sõ ma ning Kih nu sua rõ va he li se ühen du sõ aja loost et ju ba 10. juu lil ond plaanis ava da näi tus Kih nu suarõ ning mae sõ ma va he li sõ ühen du sõ muu tu mi sest lä bi ae gõ. Muu siu mi ond ju ba ko halõ jõudn suar la sõ Tiit Jõ gi käest tel li tud kaks lae va mudõ lit: Ka jak (tie nis kihn la si aas tast ku ni aasta ni, vä däs kau pu, ko do luõmu ning ini me si) ning Jõnn (sõe dab ala tõs aas tast tä nä se ni). Lüe ge kam pa ning tie me selt sis uvi ta va näi tu sõ! Noo di Maie kon nas ole ma lap si. Kuid taot lus te hin da mi sel an nab las te ole ma so lu ee li se. Taot lu se võib esi ta da ka mit me ma ja pi da mi se peale ühi selt. Sel ju hul keh ti vad kaas taot le ja te le sa mad nõuded, mis taot le ja le. Taot le ja omao sa lus pro jekti mak su mu sest on vä he malt 33,33 %. Üle jää nud 66,67 % on toe tus, kuid toe tu se ülem määr on 6500 eu rot. Prog ram mist eral da tud toetu seks loe tak se ka aja va hemi kul ha jaa sus tuse veep rog ram mist ja ha jaasus tu se prog ram mist saadud toe tus eu rot on mak si maal ne toe tu se sum ma kõi gi valdkon da dae peaa le kok ku ning toe tust an tak se ühe vald konna pro jek ti le ühel kor ral. See tä hen dab, et kui taot le ja on näi teks aas tal saa nud toe tust 2000 eu rot vee süstee mi de vald kon nas, on tal tä na mak si maal ne toe tu se sum ma 4500 eu rot ning veesüs tee mi vald kon na pro jekti le toe tust ei saa. Küll aga saa vad toe tust taot le da isi kud, kes on saanud toe tust aas ta tel Nen de toe tu se ülemmäär on taas 6500 eu rot ja nad saa vad taot le da toe tust ka sel les vald kon nas, kus nad aas ta tel toetust on saa nud. Toe tu se saami se aas taks loe tak se aasta, mil lal toe tu se and mi ne ot sus ta ti, mit te aruan de kinni ta mi se aas ta. Näi teks, kui toe tu se andmi ne ot sus ta ti 2009 aas tal ja aruan ne kin ni ta ti aas tal, siis on isi kul toe tuse ülem piir taas 6500 eu rot ning ta saab taot le da toe tust ka sel les vald kon nas, mil les ta toe tust aas tal sai. Kui toe tust taot le vad mi tu ma ja pi da mist ühi selt, siis on toe tu se ülem määr iga ma ja pi da mi se koh ta 6500 eu rot. Näi teks, kui toe tust taot le vad kolm ma ja pi damist ühi selt, mil lest üks on saa nud toe tust aastal 3000 eu rot, siis on nende kol me ma ja pi da mi se toe tu se ülemm määr 6500 eu rot (I ma ja pi da mi ne, po le va rem toe tust saa nud) eu rot (II ma ja pi da mi ne, po le va rem toe tust saa nud) (III ma ja pi da mi ne, on va rem saa nud toe tust 3000 eu rot) = eu rot. Eri ne valt eel ne va test aasta test, tu leb sel aas tal taotlu se le li sa da sõl tu ma ta projek ti mak su mu sest igal ju hul vä he malt kaks hin na pakku mist. Hin na pak ku mi sed tu leb võt ta isi ku telt, kel lel on õi gus vas ta vaid töid te ha, kel lel on sel leks sea dus test tu le nev pä de vus. Kel on mõ te ha jaa sus tu se prog ram mist toe tust taot leda, võiks ju ba tä na oma projek ti kok ku pa ne ma ha ka ta ning lä bi mõel da mis valdkon nas, ük si või kel le ga gi koos, mil li ne teh ni li ne la hendus jne. Hin na pak ku mis te han ki mi ne võ tab ae ga ja su vi len dab kii res ti. Edu kõi gi le taot le ja te le! Nõu saab ik ka val la ma jast. Ja veel! Är ge las ke müü jatel en da le pä he is tu da. Nende hu vi on müüa, mit te teie prob lee me la hen da da. Va le la hen dus võib prob lee me hoo pis suu ren da da. En no Kaa re, val la va lit su se nõu nik Kuld pul ma paa re oo da tak se aus ta mis päe va le Pär nu maa va lit sus korral dab 30. sep temb ril 18. maa kon na kuld pul ma paari de aus ta mis päe va. Sel le le pi du li ku le sünd mu se le on oo da tud kõik Pär nu maakon nas ela vad abie lu paarid, kel sel aas tal täi tu nud või täi tu mas 50 koo se luaastat, sa mu ti abie lu paa rid, kes ju ba bril jant pul ma deni jõud nud (60 koo se luaastat). Pi du lik üri tus al gab kell Pa lu me juu be li paa ri del en dast tea da an da Pär nu maa va lit su se rah vas ti ku toi min gu te ta li tu se te le fo nidel , või Sa mu ti võib maava lit su sest ise lä bi as tu da VALLAVALITSUSES ja ka bi ne tis 202, 209 (Akadee mia 2, II kor rus) või ka bi ne tis 100 (I kor rus) aus ta mis päe va le ni me kirja pan na. Eel re gist ree ri mine kes tab 17. au gus ti ni. Pär nu maa va lit sus soo vib tä na da ja õn nit le da kuld- ja bril jant pul ma paa re, tä nu kel le le saab meie noo rem põlv kond ai mu abie lu kestma jää mi se või ma lik kusest. Vää ri kad abie lu paa rid on ees ku juks oma las te le, an des nei le elu tee le kaa sa pa ga si väärt elu tar kus te ga ja on ees ku juks kõi gi le, kes abie lu väär tus tes ning pü simi ses kaht le vad. Liis Rausk Mau ri Um bi le väl jas ta ti kir ja lik nõu so lek sau na püs tita mi seks (Re ba se, Li na kü la); Au gust Lao se le väl jas ta ti pro jek tee ri mi se tin gi mused ole ma so le va ela mu (Oris sel ja, Root si kü la) laien dami seks Kai re Är si se le väl jas ta ti pro jek tee ri mi se tin gi mu sed su vi la ja sau na püs ti ta mi seks Met sa laa ne le (Li na kü la); Kin ni ta ti Kih nu val la toe tus fon di ka su ta mi se korra tin gi mus te le vas tav Er le Oad i or ga ni see ri tud Kih nu Koo li lõ puk las si rei siks eral da tud toe tu se ka su ta mi se lõp pa ruan ne; Liht me net lu se ga han kel Sua ru sa da ma elekt ri- ja valgus tus tööd tun nis ta ti edu kaks OÜ Elin pak ku mus; Kuu lu ta ti väl ja liht me net lu se ga han ge Sua ru sa dam elekt ri- ja val gus tus töö de oma ni ku jä re le val ve tee nu se osu ta mi ne; Muu de ti aju ti selt Kih nu Koo li las teaia lah tio le kuaega, st. 15. juu nist 24. au gus ti ni 2015 töö tab las teaed 8:45-16:45; SA-d Kih nu Kul tuu ri ruum toe ta ti 1000 eu ro ga Kih nu Me re Peoks va ja li ku la va ren ti mi sel; Koos kõ las ta ti Kih nu Me re Peo kor ral da mi ne juu lil 2015; Koos kõ las ta ti Mua jõl ma IV Kih nu ve lo tuu ri kor ral dami ne juu lil 2015; Lõ pe ta ti liht han ke mo biil se te re serv ge ne raa to ri te süs tee mi väl jae hi ta mi ne Kih nu Val la va lit su se lii tu mispunk ti de le han ke me net lus, ku na üh te gi pak ku must ei esi ta tud; Re serv fon dist eral da ti 1620 eu rot muu da tus te te gemi seks Sua ru sa da ma põ hip ro jek ti elekt ri- ja tee-ehi tu se osas. Muu da tu sed teos tab Klo toid OÜ; Sua ru sa da ma elekt ri- ja val gus tus töö de oma ni ku jä rele val ve teos ta jaks kin ni ta ti P.P Ehi tus jä re le val ve OÜ.

4 juuni juuni In memoriam: Kihnu vägilast meenutades Endel Pull 20. jaa nuar mai 2015 En del Pull sün dis Pul li saare ta lus 20. jaa nua ril aas tal. Pul li saa re ta lu on ehita tud te ma isai sa Joob Pulli poolt aas tal ja asub Lem si kü las. End li isa oli Georg Pull ja ema Ma ria Sutt Ot sa su ti ta lust Root si kü last. End lil õde sid-ven di ei ol nud. End li isa Georg lõ pe tas Ku res saa re me re koo li ja töötas tüü ri me he na Ees ti kõi ge suu re mal lae val - kau ba laeval Ees ti rand. Isa läks Tei se maail ma sõ ja ajal mo bi li satsioo ni ga Le ning ra di, ta oli lae va kap te ni va ne ma bi ja su ri blo kaa dis. En del käis Kih nu 7-klas sili ses koo lis ja te ma lem mi k- ai ne oli maa tea dus ehk siis geog raa fia, see meel dis talle ka hil jem. Eda siõp pi mi se kor ral oleks ki ta geog raa fiat õp pi ma läi nud. Oma ram mu oli En del saanud väik sest saa ti põl lu töö te ge mi se ga. Neil oli Vil sandi saa relt pä rit ho bu ne Vil sa. Eel koo lieas En del, ema ja koer Ka du Pul li saa re õuel. En del Pul li saa re õuel saa re puu all, su vi Sü gi sel kün dis En del rau dadra ga üle ki vi de ja kän du de ja ai tas ka muul kom bel oma ema. 17-aas ta selt läks En del Pärnu Õp pe kur sus te Kom bi naati, kus õpe ta ti väl ja lae va mehaa ni kuid ja -kap te neid traallae va de le. Koo lis käia sai ta 6 kuud, siis võe ti sõ ja väk ke. Sõ ja väes oli noor mees kaks aas tat ja sai sealt ka maadlu se al gõp pe. En del sat tus lukk sep pa de-treia li te üle liidu lis se koo li Zi to me ris Lääne-Uk rai nas. Pä rast 6-kuulist õpet saa de ti ta Ška lo vi ni me lis se len nu koo li, kus ta pa ran das len nu keid. Len nukoo li inst ruk to rid kut su sid te da maad lust ren ni. Oma esi me se maad lust ree ne ri ni me En del ei mä leta nud, aga see mees oli kapte ni auk raa dis. Sõ ja väe ringkon nal oli oma võist kond, käi di ka võist lus tel. Pä rast sõ ja vä ge elas En del Pul li saa rel, oli Kih nus ka luriks ja proo vis maad lu se ga eda si te gel da. Sel ajal teh ti Kih nus al gust maad lust reenin gu te ga ja seal käi sid mitmed Kih nu poi sid. Va na rah va ma ja pa remal poo lel oli maad lus tu ba maad lus mat ti de ga. Sel ajal Nõu ko gu de Lii du Rah vas te Spar ta kiaaa dil aas tal Mosk vas. Esi me ne koht. En del on va sa kult esi me ne. oli va ba rii gi peat ree ner Ei nar Nig las, kes vor mis ta ti Kih nu Ka lu ri kol hoo si üheks kuuks End lit tree ni ma. Te malt sai En del pal ju õpe tust. En del oli Ees ti Maa noor te meis ter ja va li ti üle lii du liste le maa noor te võist lus tele a toi mus Nõu ko gude Lii du Rah vas te Maa noorte Spar ta kiaad Odes sas, kus En del 22-aas ta selt sai kolman da ko ha. Aas ta hil jem Mosk vas, lii du spar ta kiaa dil, või tis En del kõi ki 15 lii du vaba rii ki tei ses eše lo nis oma kaa luk las sis. End li võist luskaal oli siis 96 ki lo, pik kus 189 cm aas tal võt tis En del nai seks Ena, kes oli Val gast pä rit. Tut ta vaks said nad Kih nus, Ena oli Kih nu koo lis õpe ta ja. Kih nu saa rel ela des jäi va ba rii gi ta se mel maad lust ree nin gu test va ja ka ja Endlil soo vi ta ti Tal lin na ko li da, sest Tal linn oli maad lu se kants. En del ei taht nud lin na ja ot sis lin na lä he da le ko ha, kus sai ka lu ri ame tit pi dada ja ka tren nis käia. Ki ro vi Ka lu ri kol hoos oli hu vi ta tud, et En del tree niks maad lu ses ka ko ha lik ku noor su gu. Ta oli siis va ba rii gi koon di ses ja Maa noor te Spor diü hin gus meis ter. En del tu li mand ri le 26-aasta selt 6. ap ril lil aas tal. Kih nus al gas just ke va di ne püük, aga En del jät tis kõik sin na pai ka ja võt tis oma naise ja vast sün di nud lap se, raud voo di ja köö gi ka pi ning tu li uu de elu koh ta. End li ema oli vii ma ne ini me ne, kes Pulli saa rel aas ta ring selt elas, ta su ri aas tal. Ro hu nee me klu bi-rah vama ja oli just val mis saa nud ja En del sai sin na tei se le korru se le kor te ri. Hil jem sai ta krun di Ro hunee me, nüüd se le Ka ri kakra tee le ja hak kas ma ja ehita ma. Ma ja ehi tus pal gid te gi ta Aeg na saa rel ja lo his tas paa di jä rel Ro hu nee me, kus saa gis pal gid nel ja kan di listeks. Nen dest pal ki dest on gi Ro hu nee me ma ja ehi ta tud, tõr va tak ku on va he le pandud. Ma ja le vun da men ti ai tas ehi ta da Krist jan Pa lu sa lu, kel lel oli tööots ehi tus remon di bri gaa dis Ki ro vi Ka luri kol hoo sis. Ma ja sai val mis um bes aas tal. Ena ga on End lil kaks last: Too mas ja Tii na. Lei di ga on tü tar Lii na ja abie lust Va len tina ga poeg Georg. Aas tast 1988 on End li kõrval ol nud Maia, kel lel on tütred Kris tel ja Ma ris. En del oli ku ni pen sio ni le jää mi se ni ka lur. Hil jem käi sid nad koos Maia ga väik se paa di ga ka lal oma ma ja lä he dal. 26. mail 2015 su ri Kih nu Vä gi la ne oma Ro hu nee me ko dus, an des al la nee ru vähi le. Ära saat mi ne Tal lin nas Rand ve re ki ri kus toi mus 1. juu nil. Ta li tu se viis lä bi End li hea sõ ber ki ri ku mees Ur mas Ki vi selg. Mul da sän gi ta mine Kih nus oli 2. juu nil Kihnu kom me te ko ha selt. Endli soov oli, et te da mae tak se Kih nu sur nuaia le oma ema pa re ma le käe le. Teks ti koos ta nud End li ju tus tus te põh jal Kris tel Talv Üks ini me se põ hi va ja du si on igat sus tei se ini me se puu du tu se jä re le See mõt te te ra on Mar tin Il ve se massaažikoo list, mis mind te ma õpi la se na kui da gi erili selt kõ ne tas. Ka su tan se da tih ti mo to na oma mas saaži rek laa mi mi sel. Kee ru li se koo li tar ku se kõr val, kui das mas saaž leeven dab li has pin geid ja kuidas lüm fi ve de li ku lii gu ta mine ai tab lee ven da da lii ge seva lu sid, tun dub see lau se nii liht ne ja nii õi ge. Pal jud meist on pi da nud koh me tus pii re üle ta ma, et asen da da te re kä si prae guste le noor te le nii oma se avala kal lis tu se ga. Mas söö ri juur de mi ne ku esi me ne samm on sa mu ti oma ego pii ri de avar da mine. Kin ni ne ühis kond, kust ena mus meist pä rit, on inime sed just kui lu ku ta ha pan nud. Neid lu kus ta tud vä ra vaid ei ole aga või malik väl jast poolt ava da. Kuldvõt me ke on igal ini me sel en dal tas kus ja kui on julgust ava da need isik li kud hin ge vä ra vad, siis ole me ju ba ära la hen da nud pal jud prob lee mid. Prob leem ne ini me ne on elus ki bes tu nud ja vii bib ko gu aeg just kui sõ jas. Oh hä da! mõt leb ta hom mikul tõus tes ja õh tul ma gama hei tes. See hä da, mis te da vae vab, ei la se gi tal nä ha head en da üm ber. See si se mi sest pin gest tu le nev hä da teeb kae la kan geks ja ki sub sel ja küü ru. See hä da te ki tab dep res sioo ni, in sulti ja in fark ti. Hin ge vä ra va te ava mi sega ei kao kind las ti prob leemid, küll aga ei ole pal jud prob lee mid need es ma sed as jad, mil le ga te ge le da. Kui oled ik ka naab ri Ma ri le kal li tei nud, siis on ju ras ke ha lada Ees ti vi let sat elu. Pi gem kii dad pik ka ke va det, mis õi tei lu and nud pea jaa ni ni väl ja. See pä rast kut sun gi üles kõi ki kihn la si es malt ükstei se le kal li te ge ma ja seejä rel mi nu juur de mas saaži tu le ma. Ku na selt sis se ga sem, võib rei si et te võt ta mit meke si Jaa gu ran nas ja gub oo tea jaks te ge vust. Võin sau na küt te pan na ja oo tajad saa vad sau na mõ nu sid nau ti da või siis nii sa ma me re ää res või mi nu tii gi kal dal pu ha ta või pik nik ku pi da da. Mas saaži teen Se lis tes Jaa gu ran na Lil le laag ris kõigil nä da la päe va del ja kord kuus Viim sis. Nii et kel lel on Tal lin na pool tut ta vaid või fa ce boo ki-sõp ru, and ke ka nei le te da. Tun nia ja se klas si ka li se mas saažisean si hind Jaa guran nas on 15 eurot, Viim sis 25 eurot. Re gist ree ri mi ne ja täiendav in fo Jaak Tom son, mas söör Kihnu Mere Peole tuleb külla TTÜ Mereakadeemia laev Tormilind ja laadalal on nende telk, kus tutvustatakse mereharidust. Soovijatele tehakse jahiga lühikesi lõbusõite, kaasas on sõlmede õppimise töötuba, ristsõnad, merekaart koos lihtsamate mõõtmisülesannetega ja Mereakadeemia õppurid, kes erialasid ja koolielu tutvustavad.

5 juuni juuni Polit sei soo vib tur va list su ve Su vi oma ah vat lus te ja mee lo lu ka te puh kuste ga on ala nud. Su verõõ mu de nau ti mi sel on mõ ni kord mee led ha je vil ja mõ ned põ hi tõed unu nevad. Pal ju gi ole neb igaü hest en dast, et väl ti da õn ne tusi se da nii liik lu ses, vee kogu ää res kui ka liht salt meelt la hu ta des. Meel de tu le tu seks mõ ned liht sad nä pu näi ted, mi da peab jär gi ma: *Liik lu ses ole hoo li kas ja teis te ga ar ves tav, pea kin ni liik lust re gu lee ri va test märki dest, jäl gi, et ei üle ta lu batud piir kii rust, ära ju hi mingi su gust sõi du kit al ko ho lijoo bes ega la se se da te ha teisel. Või ma lu sel ka su ta lii kumi seks oma ter vi se hü vanguks jalg si või jalg rat tal lii kumist. Tee kõik en dast ole nev, et ühest ko hast tei se jõu da ohu tult. *Uju ma min nes ole kai ne, sa mu ti hoo lit se sel le eest, et sõb rad al ko ho li tar vi tanu na vet te ei lä heks. Vee kogu ää res las te ga ae ga vee tes hoia neil silm peal, sest lapsed ei pruu gi ala ti osa ta võima lik ke oh te hin na ta. Sel gi ta nei le, mis lu ba tud, mis mit te, sest käs ku dest-keel du dest ei pruu gi abi ol la. Kind las ti ole oma õi ge käi tu mi se ga heaks ees ku juks ja ära unus ta, et vas tu tus lap se elu ja ter vi se eest la sub just va ne ma tel. *Ära jä ta oma va ra jä re leval ve ta - lu kus ta ala ti oma jalg ra tas, ära jä ta sõi dukit par ki des näh ta va le esemeid, mis võik sid va ras te le hu vi pak ku da. Ko dust lah kudes lu kus ta kor te ri või ma ja uks ning su le ak nad. Meel de tu le tu sed said väl ja too dud prak ti li selt märk sõna de na, pi ke ma te sel gi tuste ta, kuid need peaks ole ma pii sa valt kõ ne kad. Need on liht sad tõed, mis po lit sei töö ko ge mu se le tu gi ne des ki puvad kõi ge sa ge da mi ni meelest mi ne ma. Tur va list ja te gu de kül last su ve kõi gi le! Har li Han sen, pii kon na po lit sei nik Lap sed osa le sid jalg pal li laag ris Kih nu Me re Peo le oo ta me: 2015 Las te hoiu tee nu se pak ku jat peop lat sil. Vabatahtlikke peoplatsi üles seadma, pi le teid müü ma ja kont rol li ma, in fo tel ki. Mootorrattashow l osalejaid reede õhtul kell 19.00! Palun teatage osalemissoovist 3. juu liks aad res sil kul tuu ri nu.ee! Kõi gil, kes pa ku vad Kih nu Me re Peo ajal tee nu seid (trans port me rel ja maal, eks kur sioo nid, lõ bu sõi dud merel, pesemisvõimalus, majutus, muud tegevused), pa lun saat ke vol di ku jaoks in fo aad res si le kul tuu ri nu.ee. Kui soovite laa dal osa le da, teatage sellest aadressil mar ju ve Fotod: Egon Tintse juu nil toi mus Kih nus ju ba kol mas jalg pal li laa ger, mil lest re kor di li selt võt tis osa 31 last ja seal hul gas te gid jalg pal li ga tut vust ka las teaia lap sed. Laag ris osa le jad õp pi sid jalg pal li põ hie le men te ja said en nast proo vi le pan na ka jalg pal li män gi des. Lap sed said ka oma va hel osa vus võist lu si te ha, kus selgi ta ti väl ja pa ri mad. Laag ri ühe päe va veet si me Tal lin nas, kus Kih nu lap sed said võis tel da teis te jalg pal lilaag ri te las te ga ja män gi da Ees ti nais- ja mees koon di se vas tu. Laag ri vii ma sel päe val oli las te au ta sus ta mi ne tub li osa võ tu eest. Tree ne rid Egon ja Rag nar soo vi vad kõi gi le sport likku su ve. Oli te vä ga tub lid ja oo ta me teid järg mi sel aas tal jäl le laag ris pal li ta gu ma ja ju ba sü gi sest kõi ki lap si jalgpal lit ren ni. Ragnar Anniko Kihnu Mere Peo korraldajad TEATED juu lini toi mub Met sa maal koos töös Pär nu Kuns ti koo li ga KUNS TI LAA GER! Ko gu ne mi ne 6. juu lil kell Met sa maal. Kihn las te le on osa le mi ne ta su ta! Kih nu Pä ri mus koo li õpi las tel on suur au ava da Me re Peo raa mes lau päe vaõh tu ne tant su pi du koos an samb li ga Kih nu Poi sid! Esi ne mi ne toi mub lau päe val, 11. juu lil kell sa da mas suu rel la val. Pa lu me kõi gil pil li las tel kind las ti osa le da! Esi ne mi se le järg neb tant su tu ba folk loo rian samb li ga Kih nu mua, mil lest osa võtt on soo vi tus lik au gus til toi mub su vi ne pil li- ja kuns ti laa ger! Laa ger toi mub Li na kü la ran na käm pin gus. Osa lus ta su Kih nu Pä ri mus koo li õpi las te le on 20 eurot, mand ri õpi las te le 100 eurot. Täp sem in fo le hel tuu ri ruum.ee. Pa lu me laag ris se re gist ree ru da 20. juu liks aad res sil mar ju ve

6 juuni juuni Muajõlma IV Kihnu Velotuur ehk Püha Loomaaia 18. Veteranide Velotuur 2015 Tuur toimub 4. juulist kuni 5. juulini Kihnus Laupäev, 4. juuli - I etapp kell eraldistart 3,5 km stardiga Kurase parklast, finiš vana rahvamaja platsil II etapp kell grupisõit 65 km stardiga Kurase parklast, finiš vana rahvamaja platsil * ööetapp: kell Kurase baaris öine "grupisõit" Kurase hüljeste vedamisel Pühapäev, 5. juuli kell Grupisõit, 39,2 km (8 x 4,9 km ring) kolme vahefnišiga, Kurase parklast. Kell Kihnlasõ-massaka rattasõit 4,9 km ring, Kurase parklast. Osaleda võivad kõik, kel jalad kannavad! Võta lapsed kaasa ja tule sõida rattaga üks ring. Kõigile osalejatele väike üllatus! * Kohapeal rattalaenutuse võimalus. SEOSES RATTAVÕISTLUSEGA PALUME 4. JUULIL, LAUPÄEVAL AJAVAHEMIKUL KELL JA 5. JUULIL, PÜHAPÄEVAL KELL OLLA VÕISTLUSTRASSIL LIIKUDES VÄGA ETTEVAATLIK, VÕIMALUSEL PALUME VÄLTIDA LIIKLEMIST. SAMUTI PALUME KOERAD KINNI HOIDA, ET VÄLTIDA ÕNNETUSI!!! Lisainfo: Laupäev, 4. juuli I etapp Laupäev, 4. juuli II etapp Pühapäev, 5. juuli Linaküla Rootsiküla FINIŠ Vana rahvamaja plats Kaalumaja START Kurase Keskus Ruudu Lemsi Sadam

7 Õnnitleme! Dea Sommeri ja Erki Jär na perre sündis 20. aprillil tütar Deily Käthlin ja Vallo Palu perre sündis 14. juunil tütar Emely Juulikuu sünnipäevalapsed 7. juuli Heino Rääts juuli Aivar Pajumaa (Rooslaiu) juuli Liisa Nazarova (Pärna) juuli Vello Metsa (Tohvri) juuli Maria Umb (Hiie) juuli Ella Saare (Palmi) juuli Viktor Nazarov (Pärnamäe) 55 KUHU MINNA: SUVEKAVA JUUNI 20. juuni ansambel C-DUUR Kurase baaris 23. juuni JAANIÕHTU Vanarahvamaja platsil 26. juuni Valtu näitetrupi ETENDUS rahvamajas 26. juuni ansambel VÄLIHARF Kurase baaris 28. juuni pasunakoori ÕNN TULI ÕUELE KONTSERT rahvamajas JUULI 4. juuli Püha Loomaaia VETERANIDE VELOTUUR 4. juuli DISKO Kurase baaris 5. juuli Püha Loomaaia RATTAMATK juuli KUNSTILAAGER Metsamaal 9. juuli segakoor Maarjahein KONTSERT juuli KIHNU MERE PIDU 10. juuli NÄITUSE Ühendus mandriga avamine 11. juuli KIHNU JOOKS 12. juuli Liturgia kirikus, surnuaiapüha 12. juuli ansambel VÄLIHARF - Kihnu Mere Peo afterparty Kurase baaris 17. juuli Karksi-Nuia Rahvamaja ja Valga segakoori U-TUUR KONTSERT rahvamajas 17. juuli SULO Kurase baaris 18. juuli RANNAMÄNGUD Häädemeestel 18. juuli MUUSEUMITUND folklooriansambliga Kihnumua, muuseumis 19. juuli Pühapäeva-töötuba muuseumis 23. juuli DISKO Kurase baaris 24. juuli Muruniidukite kokkutulek rahvamajas 24. juuli DISKO Kurase baaris 25. juuli MUUSEUMITUND folklooriansambliga Kihnumua muuseumis 26. juuli Pühapäeva-töötuba muuseumis 31. juuli ansambel VÄLIHARF Kurase baaris AUGUST august PILLILAAGER 7. august ansambel C-DUUR Kurase baaris 8. august KIHNU TANSU PÄE rahvamajas 15. august Kepikõnnilaager rahvamajas 14. august ansambel POLERO Kurase baaris 22. august Läsna külateatri ETENDUS Kriminaalne lugu Pulli pubis ning Haaslava naistantsurühm KRÜSANTEEM ja segakoor PRIIUS KONTSERT rahvamajas 22. august ansambel KENTUKID Kurase baaris 28. august SUVELÕPUPIDU rahvamajas 29. august MUINASTULEDE ÖÖ 29. august KIHNU MARATON

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2012 nr. 10 (143) TÄNA LEHES Lõp pev aas ta val la ma ja poolt vaa da tes Kih nu uus pe rearst Kat rin Sih ver teeks mee lel di väi ke lae va - kap te ni pa be

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS detsember 2017 nr. 11 (199) Tai vi Ve sik, abi val la va nem Mi da põ ne vat tõi lõp pev Kih nu kul tuu ri ka lend ri kohta ar mas tan öel da, et see on kir ju na gu Kih

Rohkem

untitled

untitled detsember 2018 / nr. 11 (210) 2 Kih nu pi dut ses ma ja PUAEK KÕR GÕ, VAL GÕ NA GU JUÕES, NÄÜ TÄB KÄ DE, KUS OND KUÕES. LAE VAD, ET KÕIK JÕ VAKS RAN DA PAE LU NÄIN, KÕIK TULN TAL KAN DA! Män ni El me Vee

Rohkem

untitled

untitled Nr. 2 (175) / veebruar 2011 Tõstamaa valla 2011. aasta vapimärgi kavalerid Eili Oks tub li ja töö kas va nae ma, kes on suu re pa nu se and nud seits me oo tama tult va ne mad kao ta nud lap se lap se

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS oktoober 2011 nr. 9 (131) TÄNA LEHES Pil di võist lu se Kih nu aas ta rin pa re mi kust sai sü dam lik ka len der Val la va nem sel gi tab pi ka le ve ni nud tee dee hi tu

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Kih nu tu letorn saab ka su tus loa Viiu li fes ti va li raa mes toi mub gur mee nä dal Va na Rand ma ajal oli nii! Mee leo lu kas reis folk loo rifes ti va li le Kree kas se Eve lin Il ves

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS juuni 2011 nr. 5 (127) TÄNA LEHES Üks õige ja hää tradistioon sai loodud Pillilapsed kesk Kaunase festivalimelu Kihnu Jõnn jäi Pärnu jahtklubisse ankrusse Laulupeole ja II

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS märts 2011 nr. 3 (125) TÄNA LEHES Kihnlased, tulge üldkogule Saare preemia sai Reene Leas Pillilaagris alustati lõõtsaõppega Kihnu on taas meretagune maa Muuseumis koolitati

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS september 2015 nr. 8 (172) Oh kooliaeg, oh kooliaeg... Kihnu Kooli 1. klassis alustab tänavu kuus koolilast: Rasmus Reier, Mattias Laos, Marten Vesik, Mia Vesik, Anna- Liidia

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS mai 2019 nr. 5 (215) TÄNA LEHES Meenesaak oli muljetavaldav Eakate kodu eskiisprojekt sai kaante vahele Kihnu Keretäüs kostitab külalisi Tuuleroos näitas head taset Silvia

Rohkem

untitled

untitled NR 3 2019 (305) Nr 3/4 (116) 2019 Ajakiri Meremees on Eesti Mereakadeemia, merendusettevõtete ja -organisatsioonide toel ilmuv ajakiri. Sisukord Meremees on Eesti merendusajakiri, mida antakse välja 1989.

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS veebruar 2019 nr. 2 (212) Kih nu tä nab ja tun nus tab VAL LA AU KO DA NIK - Maa ja Va di Aus tu sa val du se na Kih nu val la le osuta tud väl ja paist va te tee ne te eest

Rohkem

untitled

untitled 20 aastat Tõstamaa valda ERI Nr. 5 (187) / juuni 2012 Armastatud koduvallale mõeldes juu nil 2012 möö dub 20 aas tat Tõs ta maa 17. val la oma va lit sus liku staa tu se taas kehtes ta mi sest. Aja loos

Rohkem

untitled

untitled TÄNA LEHES Pat riarh üt les kõi gi le kihn las te le ter vi tus toos ti Koo li juht rää gib uue koo liaas ta oo tus test Pil liõ pe on pai su nud pä ri muskoo liks Suiaeg sai lä bi Ter vi se - kes ku ses

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2015 nr. 4 (168) TÄNA LEHES Arstid ootavad kihnlasi vastuvõtule Raske teekond karikani Sadamasse viiv tee saab korda Kellele kuulub kalapüügiõigus? Mihklikuuks korstnad

Rohkem

untitled

untitled VÄLJAANDJA KIHNU VALLAVALITSUS aprill 2019 nr. 4 (214) Käib töö ja naer koos! Met sa maa pä ri mus talus pee ti ap ril li viima sel nä da la va hetu sel ku du mis fes ti va li, kus paar küm mend kä si

Rohkem

untitled

untitled Nr. 3 (176) / märts 2011 Palju õnne, lauluvõistlus! 18. märt sil toimus Tõs ta maa rah va ma jas to re juu be li hõn guli ne 15. val la noor te so listi de kon kurss Muu si ka meid kõi ki seob... Laul

Rohkem

untitled

untitled Nr. 12 (142) / Detsember 2007 TÄNA LEHES: Juhtkiri lk 2 Vallavanema mõtisklus lk 2 Muuseumi sünnipäev lk 3 Kadrikarnevalist lk 4 Uus kord prügimajanduses lk 5 Lasteaiast lk 6 Vana pilt lk 8 Eakate jõulupidu

Rohkem

untitled

untitled Nr. 5 (196) / juuli 2013 Suveteatri tegemised lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Vallavolikogu istungil lk 2 Seliste külapäev lk 3 Mis ime loom see töövõimetus on? lk 4-5 Lõuka-Ermistu 4. külapäev lk 6 Maria talu peremehe

Rohkem

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r

1. klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev:. 1. Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad... Polla närib... Õde r 1 klassi eesti keele tasemetöö Nimi: Kuupäev: 1 Leia lause lõppu harjutuse alt veel üks sõna! Lõpeta lause! Lapsed mängivad Polla närib Õde riputab Lilled lõhnavad Päike rõõmustab ( pesu, õues, peenral,

Rohkem

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T

Pärnu Spordikooli esivõistlused ujumises 2018 Pärnu, Event 1 Women, 100m Freestyle Open Results Points: FINA 2014 Rank YB T Event 1 Women, 100m Freestyle 1. ROOS, Aurelia 04 Paernu Spordikool 1:02.93 532 2. PÄRN, Greete Marleen 02 Paernu Spordikool 1:03.90 508 3. TAMMIK, Laura 05 Paernu Spordikool 1:07.56 430 4. KANNUS, Kaisa

Rohkem

esl-2018.xlsx

esl-2018.xlsx Kuld Hõbe Pronks VÕISTKONDLIK PAREMUSJÄRJESTUS Individuaalsete punktide jaotus Osalejaid Koht Maakonnad Kokku Arvesse läheb 10 paremat Mehi Naisi Kokku Võite Medaleid 1 I-Viru 93 10 10 10 10 9 9 9 9 9

Rohkem

untitled

untitled Nr. 4 (213) / juuni 2015 Villalaager la laa Sutirannas nas lk 6-7 Juhtkiri lk 2 Ei saa ma tar gaks üleöö... lk 3 Lasteaed lennutas teele klassitäie lapsi lk 4 Mudilaskoor käis Pärnumaa laulupeol lk 4 Noortevolikogu

Rohkem

sander.indd

sander.indd Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;

Rohkem

Print\A4\LMergeQualify.PMT

Print\A4\LMergeQualify.PMT Sorted on Best Lap time WD NOORED - AJAD PEALE KOLMANDAT VOORU 0 Joonas PALMISTO Tom ADAMSON Andri KUTSAR Romet REISIN Karl-Kenneth NEUHAUS Marten PÕDER Sten IVANOV Oliver KURG Henri KUTSAR R. Best Tm

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start..8 : Race ( ) started at :: Start BMW M E Samsonas Motorsport :. 8.98..8. Ligur Racing :.9.9.9 8... Opel Ascona Vändra TSK :9.8.8 :.8 8..8 9.9 :.9..8.9 8.99 8.9 BMW 8IS :.9..99.. :8.8

Rohkem

untitled

untitled Nr 7 (250) / august 2019 Foto: Ta nel Tuul mees Mälestuskivi Liisule Tä na vu sed osa val la päevad on saa nud aja looks. Oli palju näitusi, töötubasid, seikluslikke atraktsioone lastele jne. See me lu

Rohkem

J? If, v# c

J? If, v# c J? If, v# c i V ENSV TA Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu A V D mjk! 1 " 1 "äikenne Luggemisse ramat. Tarto marahwa tullus. (Tartun, trükkitu nink müwwa H. Laakmanni man.) Ramato-tähhe. Waikesse kirja-tähhe:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus

AJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start //9 : Race ( ) started at :: th Last Tm rd Last Tm nd Last Tm Last Tm Joker Start Comment Mihhail SIMONOV RUS Peugeot TT Motorsport :.,..9. Arnis ODINS Lada Samara TT Motorsport :..,9

Rohkem

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh

Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koh Tallinna Saksa Gümnaasiumi teatejooksupäeva tulemused 6. september 2017.a. Pendelteatejooks: 2.klassid: 20 x 60 meetrit 1. koht 2a klass 4.10,5 2. koht 2c klass 4.24,2 3. koht 2b klass 4.26,8 3.klassid:

Rohkem

Print\A4\RaceLandscape.pmt

Print\A4\RaceLandscape.pmt Heat laps. start.. : Race ( ) started at :: Start Janno LIGUR Škoda Fabia :....97.97 Arvo KASK Ford Ka :....79..9 Arnis ODINŠ TT Motorsport :7.. 7.99 7..9. Martin JUGA CUEKS Racing :..7 7..9.9 9. Romet

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse

August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 0.02.2009 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 3.0.206 Avaldamismärge: Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete

Rohkem

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr

2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas ,38 2. Hanna Kübard ,30 3. Cr 2012 Harku valla meistrivõistlused ujumises. Vabalt 2004 ja nooremad tüdrukud 25 vabalt. 1. Mari Liis Maas 2004 18,38 2. Hanna Kübard 2004 25,30 3. Cris Jette Piht 2004 30,78 4. Inge Liis Rannapalu 2004

Rohkem

EPOK MV Haapsalu.xls

EPOK MV Haapsalu.xls EPOK MV ujumises 2011 Page 1 of 5 50 vabalt Neiud 1. Anette Remmelg S8-10 Meduus 0.47,55 2. Laura Ubei-Kon S8-10 Meduus 0.50,74 1. Elisabeth Egel S11-13 Meduus 0.51,22 2. Marilin Salström S11-13 Meduus

Rohkem

Microsoft Word - VG loodus

Microsoft Word - VG loodus Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke

Rohkem

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor

Microsoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor 1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D

ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA D ELVA XXXII TRIATLON Sprint, laste ja noorte Eesti MV, EKV VIII Laupäeval, 17. augustil 2019 VÕISTLUSKESKUS Elvas Verevi järve ääres VANUSEKLASSID JA DISTANTSID: I START kell 12:00, stardid on vanuste kaupa

Rohkem

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald

Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald

Rohkem

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:

Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE VÄLJUMIS VÄLJUMIS E AEG PEATUSE NIMI E AEG VÄLJUMIS E AEG VÄLJUMISE AEG KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8: Liin nr 31 PÄÄRDU TEENUSE 3101 3102 3103 3104 PEATUSE NIMI KIRIKUVÄRAV A 67,8 6:48 16:13 8:58 18:13 0,0 0,0 9:00 18:15 0,9 0,9 MÄRJAMAA 66,9 6:47 16:12 9:02 18:17 7 0,8 LEMMIKU 66,1 6:46 16:11 9:05 18:20

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

Suusatajate teekond PyeongChang’i

Suusatajate teekond PyeongChang’i Suusatajate keeruline teekond PyeongChang i Ettevalmistus 2017/2018 18 laagrit: 9 laagrit Eestis 9 välislaagrit 152 laagripäeva: 54 p. Eestis 98 p. Välislaagrid 79 päeva mägedes 73 päeva meretasapinnal

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.0 0:0 Sorted on Best time Qualifying started at :0: Best Tm Gap In s Nat Entrant Make Class 0 0 0 Leonid LUTER Hannes HANSMAN Khevin KALM Alexey TEPLOV Petri TUUKKANEN Raido

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU

ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU ACU000003 ACU000005 ACU000006 ACU000012 ACU000014 ACU000016 ACU000017 ACU000019 ACU000020 ACU000024 ACU000025 ACU000026 ACU000028 ACU000029 ACU000035 ACU000037 ACU000038 ACU000040 ACU000041 ACU000043 ACU000046

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kvalifiikatsioon - minutit.0.09 0: Sorted on Best time Qualifying started at :: 9 0 9 0 9 99 9 Gregor KAARES Kaarel AAMER Kenor KOTKAS Rasmus LEHTER Jaan TANG Ken Robert KÕPP Alexey TEPLOV Robert URBANIK

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc)

(Microsoft Word - PK 2009 J\365geva IV etapp.doc) Järgmine karikasarja võistlus toimub 28 augustil Tartumaal, Tõrvandis Tuletõrjespordi karikavõistluste Pritsu karikas 2009 IV etapp peeti Jõgeval 14 augustil 2009.a. Mehed Võistluste tulemused I A. Oviir

Rohkem

A5_tegevus

A5_tegevus AVATUD MÄNGUVÄLJAD 2017 TEGELUSKAARDID VÄIKELASTELE Kaardid on mõeldud kohapeal kasutamiseks. Kaardi võib lasta lapsel pakist loosiga tõmmata ja mängida nii mitu kaarti nagu parasjagu aega ja jaksu on.

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

TV_10_OS_IVetapp

TV_10_OS_IVetapp TV 10 olümpiastarti PÕLVAMAA ja VÕRUMAA IV etapp Võru Spordikeskuse staadion T+PV 2005.-2006.a s T+PN 2007.a ja nooremad Üld- Koht Võru Põlva nr Võistleja Sünniaeg Kool tulemus eel-võistlus finaal PV ketas

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

Result Lists|FINISHER-AG

Result Lists|FINISHER-AG 01.06.2019, Ahula Korraldaja - SK Vargamäe, Malle Lomp Rada: maantee, grupisõit. Ilm: temperatuur +17 kraadi C, tuule kiirus 2-5 m/s, päikeseline Ajamõõtmise korraldus: ANTROTSENTER OÜ, Urmas Paejärv PÕHIDISTANTS

Rohkem

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa

Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O

Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus Rakveres Tulemused Tüdrukud m Koht Nimi Sünniaeg Kool Tulemus 1 Laura O Lääne-Virumaa noorte kergejõustiku lõppvõistlus Jõuluvõistlus 13.12.13 Rakveres Tulemused Tüdrukud 2000 1 Laura Ong 8.4.00 RRG 8,60 2 Kirke Külmhallik 5.1.00 Kadrina KK 8,66 3 Elisabeth Eiche 22.2.00 RRG

Rohkem

(2014 S\365brakesed_II etapp_ xls)

(2014 S\365brakesed_II etapp_ xls) Ujumisvõistlus SÕBRAKESED II etapp 9. veebruar 2014. a. Koidula Gümnaaasiumi ujula, 25m 50 m vabaltujumine 2003.a.sünd. Tütarlapsed 1 Hansalu,Katriin 2003 SK Pringel 34,78 2 Hüüdma,Catlin 2003 Hiiu Hüljes

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719

Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) , Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre Tartu SS Kalev 8,69 719 Tartu MV mitmevõistluses (U14, U16, U18, U20 ja täiskasvanud) 13.-14.03.2019, Tartu I päev P U14 60m 1 Egert Tohvre 02.03.2006 Tartu SS Kalev 8,69 719 2 Kert Alekand 29.06.2007 TÜ ASK 8,90 662 3 Hardi

Rohkem

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus

ArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt PIIKREHVIDEGA KLASSID - CONTINENTAL KARIKATELE Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at ::0 PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 0 Ahti SEI Eero NÕGENE

Rohkem

5L_ELTL_4et.XLSX

5L_ELTL_4et.XLSX BALTECO EESTI 2018/2019 VÕISTKONDLIKUD MEISTRIVÕISTLUSED L A U A T E N N I S E S 4. mängupäev: Suure-Jaanis, 23. märtsil 2019 4. mängupäeva kohtumiste protokollid - 5. LIIGA mehed Match no 1 LTK KALEV

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK

Sumo EMV Rakvere PU Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi Competitors: 6 A 5. Aron AUN, MK Juhan 1 AUN AUN B 7. ALEKSEI ALEK Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+0. Olavi REILENT, Põltsamaa SK Nipi : A. Aron AUN, MK Juhan AUN 00-0 AUN 0-00 B. ALEKSEI ALEKSANDROV, Buffen-do ALEKSANDROV. VERNER PAJULA, SK TAPA LIISMA 00-0 C. Rasmus LIISMA,

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt

Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Kokku Nimi jrk Võistkond Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK Punkte AVK 1 Ägedad 13 186.6 7 172.60 188.93

Rohkem

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko

Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

ReportS412

ReportS412 Lessentabel opleiding 1GL bi Biologie Ja Ja Nee 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 ckv CKV Ja Ja Nee 0,50 0,50 0,50 0,50 0,50 en Engels Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 fa Frans Ja Ja Nee 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00

Rohkem

Microsoft Word - hctallinn_teams_schedule_thc16.docx

Microsoft Word - hctallinn_teams_schedule_thc16.docx HC Tallinna võistkonnad, ajakava ja treenerid Tallinn Handball Cup 2016 (alustades tüdrukutest ja vanematest vanustest): TÜDRUKUD: 2003 Tüdrukud - HC Tallinn Treener: Mari Helstein 50 59 603 13:00 HC Tallinn

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Kuremaa järv, Jõgevamaa,00 km. voor - ring.0.0 :0 Qualifying started at :: PIC Class Entrant Best Tm Points 0 0 0 0 0 0 00 0 0 0 0 Janno PUUSEPP Liis TALIVERE WD-SPORT WD-SPORT WD-SPORT WD-SPORT WD-SPORT

Rohkem

Saaremaa Sügis '97

Saaremaa Sügis '97 3x20 lasku 29/Sep/2018 Põlvelt Lamades Püsti Sünd. Klubi I II I II I II Kl. 1. Tuuli KÜBARSEPP 1994 Elva LK 97 94 191 97 98 195 88 95 183 569 M 2. Sigrit JUHKAM 2000 KL MäLK 93 88 181 96 98 194 94 96 190

Rohkem

Kom igang med Scratch

Kom igang med Scratch Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM

Microsoft PowerPoint - nema_linnud_KKM NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku

Rohkem

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB

Sumo EMV Rakvere PU16+95 Competitors Competitors: 3 # Name Grade Club Caspar TURU? MK Juhan 2 EERIK PANK? RJK Leola 10 3 XSANDER SOLB Sumo EMV.09.8 Rakvere PU+9 : # Grade Club Caspar TURU? MK Juhan EERIK PANK? RJK Leola XSANDER SOLBAJA? SK SUMOTORI 0 0 0 Caspar TURU EERIK PANK 00-0:0 Caspar TURU XSANDER SOLBAJA 00-0:0 EERIK PANK XSANDER

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ

Lastevõistlus 6. juuni a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ Lastevõistlus 6. juuni 2014. a., Tartu Ülikooli staadion Nimi Sünniaeg Klubi Tulemus TE 60m jooks 1. Elsa Puu 2005 TÜ ASK 10,0 2. Petra Räbin 2005 TÜ ASK 10,1 3. Karmen Tugedam 2006 TÜ ASK 10,2 4. Maia

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf

Microsoft Word - KodS-i menetlused EN lisa 2.rtf aotleja foto 4 x 5 cm Siseministri 18.12.2015 määrus nr 74 Siseministri18.12.2015. aasta määruse n1-1/74 odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate odakondsuse seaduses sätestatud menetlustes

Rohkem

1/ Lüliti REVAL BULB 230V, IR puldiga 300W IP20 Tootekood Jaehind 23,32+KM Soodushind 10,00+KM Bränd REVAL BULB Toide 230V Võimsus

1/ Lüliti REVAL BULB 230V, IR puldiga 300W IP20 Tootekood Jaehind 23,32+KM Soodushind 10,00+KM Bränd REVAL BULB Toide 230V Võimsus 1/32 Lüliti REVAL BULB 230V, IR puldiga 300W IP20 Tootekood 13231 Jaehind 23,32+KM Soodushind 10,00+KM Bränd REVAL BULB Võimsus 300W Kõrgus 87mm Laius 87mm Kaal 174g 0-100% LED dimmer LED Riba 2835 60LED

Rohkem