2016-2018 SISEHINDAMISE ARUANNE PALDISKI LASTEAED SIPSIK
SISU 1. Üldandmed õppeasutuse kohta...2 2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära...3 3. Õppeasutuse arengukava eesmärgid...4 4. Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus...6 5. Sisehindamise aruande analüüsiv osa...7 5.1. Eestvedamine ja juhtimine...7 5.2. Personalijuhtimine...9 5.3. Õppe-ja kasvatustegevus...11 5.4. Koostöö huvigruppidega...17 5.5. Ressursside juhtimine...20
Kinnitatud Direktori käskkirjaga nr 1-6/23 Kooskõlastatud pedagoogilise nõukoguga 22.01.2019.a. nr 2-10/1-01 ning hoolekoguga 23.01.2019.a. nr 1-5/02 1. Üldandmed õppeasutuse kohta Sisehindamise aruanne 2016 2018 Õppeasutuse nimetus Juht Paldiski lasteaed Sipsik Natalja Samblik Õppeasutuse kontaktandmed aadress Rae tn 48, 76805, Paldiski linn, Lääne-Harju vald telefon 6741472, 5033914 e-post direktor@lasipsik.edu.ee kodulehekülg www.paldiskisipsik.eu Pidaja, tema aadress Lääne-Harju Vallavalitsus, Rae 38 Laste arv 68 Personali arv 28 Pedagoogilise personali arv 21 Sisehindamise periood 01.01.2016 31.12.2018
2. Õppeasutuse lühikirjeldus ja eripära Lasteaed Sipsik on munitsipaallasteasutus kuni seitsmeaastastele lastele. Alates 2015.a. töötab lasteaias viis rühma: Rühm Kirsike, rühm Päevalilleke, Rühm Lepatriinu, rühm Mesilane, rühm Maasikas. Neist on üks sõimerühm, kolm aiarühma ja alates 01.12.2018.a. üks liitrühm. Lasteaia hoone on kahekorruseline. Esimesel korrusel paiknevad sõimerühm, köök, muusikasaal ja direktori, õppealajuhataja, majandusjuhataja, tervisehojutöötaja, logopeedi ning eesti keele õpetaja kabinetid, olemas ka personali puhkeruum, avastuste tuba ja erineva robotitehnika, interaktiivse tahvli, Lego hariva konstruktori ja digivahenditega varustatud innovatsioonikeskus. Teisel korrusel asuvad neli rühma vanusegruppidele 2-6 aastat, 4-5 aastat, 5-6 aastat ja kooliks ettevalmistamise rühm 6-7- aastastele. Kõigis rühmades on olemas laste vanusele vastav mööbel ning eakohased õppe- ja mänguvahendid. Lasteaiahoonet ümbritseb suur ko rghaljastatud o ueala, kus rühmadel on oma mänguväljakud, ühiskasutatav spordi/liiklusväljak ja aiaga piiratud so imeala. Õppekeeleks on vene keel. Tutvus eesti keelega algab kolmandast eluaastast ja toimub lasteaia õppekava raames. Paldiski lasteaia Sipsik arendusto o po hineb protsessikesksel lähenemisviisil ning pideva parendamise [eesmärgistamine (Plan) teostamine (Do) analüüsimine (Check) parendamine (Act)] metodoloogial. Valitud pideva parendamise metodoloogia (Demingi tsükkel) vo imaldab hinnata lasteasutusele seatud no udmiste ja eesmärkide saavutamise vastavust tegelikkusega, selgitada välja olulised parendusvaldkonnad, kavandada ja rakendada vajalikud parendusmeetmed ja tegevused, eraldada arendustegevusteks asjakohaseid ressursse ning hinnata mo o detavalt eesmärkide saavutamist. Lasteaias Sipsik on olemas oma traditsioonilised üritused. Lasteaia sünnipäeva tähistatakse novembrikuus, samuti toimuvad spordipäevad, jõululaadad, teatrietendused, sügis, talve ja kevadekompositsioonide näitused, emade- ja isadepäeva kontserdid. Lasteaed võtab aktiivselt osa linna ja valla elust, püüab jagada kogemusi pedagoogilise üldsusega, võtab osa paljudest linna ja rahvusvahelistest laste üritustest.
3. Õppeasutuse arengukava eesmärgid Eestvedamine ja juhtimine Määratleme lasteaia arenemisvajadused, seame reaalsed eesmärgid, analüüsime tulemusi ja otsime pidevalt tõhusaid strateegiaid. Eesmärgid: Organisatsiooni vo tmetegevused moodustavad omavahel ühtse ja toimiva vo rgustiku. Lasteaed on juhitud väärtuspo hiselt, juhtimisprotsessi kaasatud meeskonnato o na personal. Väärtuspo hise juhtimiskultuuri rakendamine toetab asutuse organisatsioonikultuuri kujunemist. On loodud vo imalused rahvusvaheliseks koosto o ks. Sisehindamistegevused lähtuvad lasteaia missioonist. On loodud vo imalused kaasaegseks mitmekultuurseks o pi- ja kasvukeskkonnaks. To o rühmade to o on sisuline ja selle planeerimine järjepidev, tegevuse tulemused on kirjalikult fikseeritud. Personalijuhtimine Kvaliteetne meeskonnatöö ühine mõtlemine ja tulevikunägemus Eesmärgid: Lasteaia personal on kaasatud otsustusprotsessidesse ja arendustegevusse. Lasteaed on innovaatiline ja positiivsetele muudatustele avatud, to o tajad on lojaalsed ja motiveeritud. Lasteaia personal to o tab ühtse meeskonnana. O petajate professionaalset arengut on toetatud teiste organisatsioonide parimast praktikast o ppimise kaudu. Personali professionaalse arengu toetamisel lähtutakse lasteaia o ppe- ja arengukavast ning to o taja huvidest ja vajadustest. Õppe- ja kasvatustegevus Toetame iga lapse individuaalset arengut. Loome soodsa keskkonna laste arenemiseks. Uuendame pidevalt õppekava, mis annab võimaluse igale lapsele maksimaalselt kasutada oma oskusi ja teadmisi.
Eesmärgid: Lasteaias on turvaline ja arendav keskkond, kus laps tegutseb aktiivselt. Montessori metoodika on rakendatud sõimerühmas. Lasteaed on liitunud e-lasteaia keskkonnaga, kaasatud on lapsevanemad. Õppetöösse on rakendunud robootika ja IKT vahendid, toetakse õppimist ja õpetamist digiajastul. Avastusõpe ja muuseumipedagoogika on õppeprotsessi tähtis osa. Koostöö huvigruppidega Püstitame meeskonnas ühised väärtused, motiveerime ja toetame igat töötajat. Õhutame lastevanemaid tegutsema organisatsiooni edukaks arenguks ja motiveerime neid koostööle. Eesmärgid: Lapsevanemad on rahul lasteaia tegevusega, austavad lasteaia väärtusi. Lapsevanemad ja hoolekogu osalevad aktiivselt lasteaia arendustöös. Lasteaial on hea maine. Lasteaed on avatud positiivseks suhlemiseks ja perekonda toetav. Jätkuvalt on arendatud partnerlus- ja koosto o suhteid sh osaledes välisprojektides uute kogemuste ning lisaressursside saamiseks. Ressursside juhtimine Tänapäevane, turvaline ja arendav keskkond mängimiseks ning õppimiseks Eesmärgid: Lasteaias on loodud kaasaegne, tervislik, innovatiivne ning turvaline õpi- ja töökeskkond. Täiendatud on õpi- ja mängukeskkonda. Lasteaias on uuendatud IKT vahendid. Lasteaia fassaad on remonditud ja soojustatud. Lasteaia köök on renoveeritud. Välja ehitatud nõuetekohane ventilatsioon ja renoveeritud elektri, vee ning kanalisatsioonisüsteemid.
4. Sisehindamissüsteemi lühikirjeldus Paldiski lasteaia Sipsik üldine sisehindamise struktuur kajastub sisehindamisesüsteemi tabelis. Sisehindamisstruktuuris on esitatud olulisemad neli tasandit lasteasutuse töös: õppeasutuse tasand (nt arengukava, õppekava, õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine, õpi- ja töökeskkond jne); personali tasand (nt rahuloluuuringud, personaliga seotud statistika, arenguvestlused, õpetajate enesehinnangud, personali enesearendamise tulemused, õppe- ja kasvatustegevuste vaatlus jne); laste tasand (õppe- ja kasvatustegevuse tulemused, lapse arengu hindamise tulemused, rahuloluuuringud, pakutavad tugiteenused, huvitegevus, laste erivajaduste arvestamine jne); huvigruppide tasand (nt lastevanemate rahuloluuuringud, hoolekogu tegevuse tulemused, arenguvestlused jne). Sisehindamine on juhendi alusel toimiv regulaarne protsess, mis hõlmab kõiki valdkondi ja huvigruppe. Lasteaia sisehindamise eesmärgiks on tagada laste arengut toetav tegevus lasteasutuses, tagada personali järjepidev areng, seada iga uue õppeaasta alguses eesmärgid sisehindamise analüüsi tulemustena esile tulnud parendusvaldkondadele. Sisehindamine põhineb eneseanalüüsil. Hindamises osalevad personal ja lapsevanemad rahulolu uuringute ja arenguvestluste ning õppeaasta kokkuvõtete alusel. Hindamise meetoditeks on vaatlused, vestlused, rahulolu küsitlused, pedagoogide eneseanalüüs, statistika, majanduskulude aruanded. Sisehindamise tulemused fikseeritakse, tuues välja nii tugevused kui parendusvaldkonnad. Parendusvaldkondade põhjal kavandatakse parendustegevused sõltuvalt probleemist, kas koheselt või lisatakse eesmärkidena uue õppeaasta (arengukava) tegevuskavale.
5. Sisehindamise aruande analüüsiv osa 5.1. Eestvedamine ja juhtimine eestvedamine ja juhtimine, sealhulgas strateegiline juhtimine Analüüs Paldiski lasteaia Sipsik juhtkond loob koos lasteaia õpetajate ja töötajate meeskonnaga tõhusaid uuendusi õppe- ja kasvatustegevuses, mis aitab kaasa laste arengu kõrgemate tulemuste saavutamisele ja inspireerib õpetajaid kasutama uusi õppemeetodeid oma igapäevases tegevuses. Määratleme lasteaia arenemisvajadused, seame reaalsed eesmärgid, analüüsime tulemusi ja pidevalt otsime tõhusaid strateegiaid. Parandame lasteaia mainet mitte ainult linnas, vaid ka väljaspool seda. Räägime edusammudest teiste haridusasutuste kolleegidele mitte ainult Eestis, vaid ka välismaal. Aastatel 2016-2017 osales lasteaed projektis Education For Future. 2017. aasta veebruaris toimus nädala pikkune visiit Amsterdamisse, kus oli võimalus jagada kogemusi teiste õpetajatega ning näidata, kuidas Eestis lasteaedades digitaalset tehnoloogiat ja erinevaid robootikaid tutvustatakse igapäevases õppe- ja kasvatus tegevuses. Aprill 2017. a. Paldiski lasteaed Sipsik külastasid Hollandi, Luksemburgi ja Šveitsi o petajad. Palju tähelepanu po o rati käitumisprobleemidega lastele ja erivajadustega lastele. Kõigi vanuserühmade õpetajad näitasid avatud tunde. Lasteaias on toimiv sisehindamine, mis on aidanud tagada lasteaia järjepideva arengu erinevates valdkondades. Sisehindamine toimub järjepidevalt läbi sisekontrolli ning enesehindamise. Lasteaia tegevuskava täitmist on analüüsitud 2016 2018. aastal. Positiivsed tulemused ning parendamist vajavad valdkonnad selguvad juhtkonna ning õpetajate õppeaasta kokkuvõtlikest analüüsidest, mis on aluseks uue tegevuskava planeerimisel. Analüüsides lasteaia arengukava tegevuskava selgus, et enamik planeeritust on täidetud, paljudes valdkondades on tehtud tööd rohkem, samas on olemas ka tegevusi, mida ei ole jõutud teostada ning neid tuleb seetõttu planeerida järgnevatesse aastatesse. Lasteaia juhtkond on eestvedaja nii personali kui ka huvigruppide töö korraldamisel. Juhtkond on kaasanud personali otsustusprotsessidesse arendusgruppide töö ning rahuloluküsitluste kaudu, lapsevanemad on kaasatud parendustegevusse rahulolu küsitluste kaudu. Lasteaia juhtkond on eestvedaja eelarveliste vahendite taotlemisel, laste õpi- ja kasvukeskkonna parendamisel, huvigruppidega koostöö tegemisel. Juhtkonna eestvedamisel osaleb lasteaed rahvusvahelises projektis (etwinning, Erasmus+, Education For Future). Lapsed osalevad erinevates võistlustes ja projektides ( Koos on olla hea, Rebakutsika päev, jne).
Tugevused On koostatud ja uuendatud lasteaia dokumentatsioon. On koostatud ja tagatud sisehindamisesüsteem, mis on aluseks uue arengukava ja asutuse tegevuskava planeerimise tsüklile. Teostatud on töö- ja tervisekaitse kord ning riskianalüüs. Personal on kaasatud otsustusprotsessidesse. Moodustatud on erinevad to o rühmad (sisehindamise rühm, digirühm, huvigrupp). Laiendatud juhtkond läbi majandusjuhataja, tervisehojutöötaja, spetsialiste ja o petajate osaluse, juhtimisalase vastutuse delegeerimine ja kindlustab kiire infovahetuse. On tagatud kindlad juhtimisstrateegiad, mis toetuvad ühiselt kujundatud ja omaks vo etud asutuse visioonil, missioonil ja po hiväärtustel. Loodud on organisatsioonikultuur, ühtsetel väärtustel po hinev koosto o ko igil tasanditel. Lasteaia arendustegevusse on kaasatud kogu personal, lapsevanemad ja vallavalitsus. Lasteaia o ppe-kasvatustegevus on tulemuslik, laste, lastevanemate ja to o tajate rahulolu ko rge, mis tagab lasteaia komplekteerituse ja maine to usu. Strateegiline juhtimine toetub analüüsile, rakendatud on erinevad hindamismeetodid. Juhtkond on pidevalt pööranud tähelepanu lasteaia tegevuse kvaliteedi parendamisele. Innovatsiooni juhtimisstiili iseloomustavad avatus ja koostööle orienteeritus. Parendatud on lasteaia mainet mitte ainult linnas, vaid ka väljaspool seda. Suurem osa lastevanemaid hindab samuti kõrgelt muudatusi lasteaias. Kasutatakse võimalust rääkida lasteaia edusammudest erinevates sotsiaalvõrgustikes ja meedias (nt kaks saadet Raadio 4-s). Asutus on hinnataval perioodil vo itnud palju erinevaid tunnustusi (Harjumaa Tervisetegija 2016, Harjumaa Tervisetegija 2018, Harjumaa Aasta lasteaiaõpetaja 2017, Tugispetsialist 2018, jne.). Parendusvaldkonnad To o gruppide jätkuv rakendamine o ppe- ja kasvatustegevuse dokumentide väljato o tamises. Mittepedagoogilise personali motiveerimine to o gruppides osalemiseks. Väärtuspo hise juhtimisstiili po himo tete rakendamine ja juurutamine. Sisehindamissüsteemi tõhususe hindamine ülevaatus ja uuendamine. Asutuse hea maine hoidmine ja to stmine läbi eestvedamise ja juhtimise erinevates valdkondades. Toetava ja kaasava ühiskonna vajadustest lähtuva mitmekultuurse o pikeskkonda arendamine. Vo imaluste loomine rahvusvaheliseks koosto o ks. Välismaa koolieelse hariduse parimate praktikatega tutvumine ja rakendamine oma
igapäevases töös. Lisaressurside otsimine püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Võimaluste otsimine eesmärgil soetada mitmesuguseid uusi ja innovaatilisi õppematerjale. 5.2. Personalijuhtimine personalijuhtimine, sealhulgas personalivajaduse hindamine, personali värbamine, kaasamine, toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine ning personaliga seotud tulemused, sealhulgas personali saavutused, täienduskoolitus, rahulolu, personaliga seotud statistika. Analüüs Personali värbamine toimub vastavalt vajadusele ja see toimub avaliku konkursi alusel. Lasteaia juhtkond õpetab ja motiveerib lasteaia personali kasutama uuenduslikke muutusi igapäevastes tegevustes ning püstitab meeskonnas ühised väärtused, motiveerib ja toetab iga töötajat. Korraldame lasteaiato o tajatega infotunde teemal Riikliku hariduspoliitika viimased uudised ja parimad näited. Toetame to o tajate professionaalset arengut, julgustame neid kasutama erinevaid meeskonnatöö vorme. Õpetajad loovad aktiivselt erinevaid valdkondi käsitlevaid metoodilisi materjale. Vaatame igal kuul kogu lasteaia töötajatega läbi õppe- ja kasvatustegevuse, uuenduste seire ja otsime vajalike muutuste võimalusi. Analüüsime lahtisi tunde, korraldame lastevanemate ja spetsialistide osavõtul ümarlaudu, kus arutame vajalike muudatuste tegemist. Püüame kujundada avalikku arvamust õpetajatöö väärtuse kohta. Loome huvigruppide töörühmad, kus igal töötajal on võimalus oma ideedega lagedale tulla ja tutvustada neid igapäevases tegevuses. LP-mudeli rakendamine lasteaias (2 korda kuus ja toimub 1,5 2 tundi). Eesmärk: koostöökultuuri arendamine, mida iseloomustaks õpetajate omavaheline hea koostöö ning ühised eesmärgid ja tööviis. Julgustame kõiki lasteaia töötajaid läbi positiivse psühholoogilise atmosfääri loomise lasteaias (?). Anname võimaluse uuendajatele inspireerida teisi meeskonna liikmeid. Avaldame (Lääne-Harju vald, Harjumaa, Haridus- ja Teadusministeerium) tänu mitte ainult oma asutuses vaid ka väljaspool seda. On läbi viidud rahuloluuuringud ja analüüsitud nende tulemused personaliga. Lasteaia töötajatega läbiviidud rahuloluuuringud näitasid, et rahulolu taset hinnatakse 4,7 punktiga 5-st. Töötajad on rahul oma töötingimustega, koostööga nii omavahel kui ka lapsevanematega, nad on kõrgelt motiveeritud ja neil on head enesearendamise võimalused. Tagasiside tulemusi on antud tutvustatud pedagoogilisel nõukogul ja hoolekogul. Personali informeerimine toimub põhiliselt elektrooniliselt (Google Drive, Eliis) ning koosolekute ja infotundide vormis. On läbi viidud arenguvestlused lasteaia töötajatega. Arenguvestluse käigus said õpetajad anda hinnangu oma tehtud tööle ja nad püstitasid oma töö eesmärgid kriteeriumite kaupa uueks õppeaastaks. Arenguvestluste käigus ilmnesid ka töötajate koolitusvajadused.
Pedagoogid olid huvitatud oma arendamisest ja olid motiveeritud koolitustel osalema. Lisaks individuaalsetele koolitustel osalemisele toimusid lasteaias kohapeal (Digiõpitoad, master-klassid, jne.) erinevad koolitused kogu pedagoogilisele personalile. Tugevused Lasteaed on o ppiv organisatsioon, personal on omaks vo tnud elukestva o ppe printsiibi ja väärtustatakse meeskondlikku o ppimist. Õpetajad on professionaalid, liidrid, novaatorid. Nad oskavad töötada meeskonnas, teha koostööd teiste organisatsioonidega, osalevad haridusseminaridel, kutseoskuste täiendamise koolitustel, igapäevastes õpitubades, meistriklassides. Täiendavad digipädevusi ja teadmisi, kasutavad digivahendeid ja uusi meetodeid oma igapäevases õppe- ja kasvatustöös. Töötajad (majandusajuhataja, tervisehojutöötaja) osalevad lasteaia arengu õpitubades ja töögruppides koos õpetajate, juhtkonna ja spetsialistidega, korraldavad meistriklasse. Lasteaias tegutseb laste arengu koordinaator, kelle ülesanne on pidada lasteaia kõikide laste kohta arengukaarte, jälgida laste arengut, mitmesuguste õppimise ja kasvatusega seotud probleemide väljaselgitamine ja analüüsimine, mitmesuguste hindamismetoodikate kasutamine ja uuringute läbiviimine, käitumisprobleemidega lastega tegelemine, töötubade organiseerimine ja lastevanemate kooli loomine. Lasteaias töötavad spetsialistid: muusikaõpetaja (1,0), logopeed (1,0), tervisehojutöötaja (kokku 1,0), 2 eesti keele õpetajat (kokku 1,0) ja 2 õppealajuhatajat (kokku 1,0). Parendusvaldkonnad Kujundada positiivne sisekliima, head to o alased suhted, tegeleda konfliktide ennetamisega, hinnata ja analüüsida ka psühhosotsiaalset keskkonda. Suurendada töötajate sisemist motivatsiooni. Rakendada töötajate tunnustamis- ja motivatsioonisüsteemi ning tulemustasu süsteemi. Rakendada mentorlussüsteemi. Pedagoogide innustamine kutsestandardi taotlemisel. Toetada o petajate professionaalset arengut teiste organisatsioonide parimast praktikast o ppimise kaudu. Tutvustada vo imalusi o ppimiseks ja o petamiseks digiajastul. Innustada õpetajaid sagedamini käima teistes organisatsioonides. Innustada ja motiveerida töötajaid oma ideid ja töid kolleegidega jagama. Juurutada meeskonnatöö uusi mudeleid. Äratada huvi ja õpetada enda näitel/eeskujul, otsida infot, analüüsida ja osata seda teistele
esitleda. Luua digikoolitusе plaan igale õpetajale. 5.3. Õppe-ja kasvatustegevus õppe- ja kasvatustegevus lastega, laste areng, õppetöö planeerimine, üritused lastele, laste arengu hindamine, laste saavutused, tugiteenused, väärtused, koostöö lastevanematega. Analüüs Õppe-ja kasvatustööd planeeritakse ja rakendatakse lähtudes lasteaia missioonist ja põhiväärtusest (suur rõhk väärtuskasvatusel). Õppeprotsessi arendamiseks kasutame kõige tänapäevasemaid õppemeetodeid, võttes aluseks mitte ainult Eesti, vaid ka välismaa haridusasutuste parimad näited. Lasteaias on turvaline ja arendav keskkond, mille kujundamine põhineb lapsest lähtuva kasvatuse printsiipidel. Õppe- ja kasvatustööd planeerides lähtume eelkõige lapse vajadustest, väärtustame lapse individuaalsust ning arendame igat last tema võimetest ja huvidest lähtuvalt. Kõige aluseks on terviklikkus, lapsepärasus ja elulähedus. Sõimerühmas on alustanud Montessori metoodika rakendamine; laste kohanemise protsessi jälgimiseks täidetakse adaptatsioonlehti igale lapsele. Toetame iga lapse individuaalset arengut. Loome soodsa keskkonna laste arenemiseks. Uuendame pidevalt õppekava, mis annab võimaluse igale lapsele maksimaalselt kasutada oma oskusi ja teadmisi.@ Tagame, et selle nimel kasutatakse lapsest lühtuvaid ja huvitavaid õppemeetodeid. Meelitame tööle spetsialiste, kes aitavad suurendada laste motivatsiooni õppimiseks. Anname lastele võimaluse osaleda erinevatel üritustel, konkurssidel, võistlustel ja viktoriinidel, mis aitavad suurendada iga lapse arengupotentsiaali mitte ainult oma lasteaias vaid ka väljaspool seda. Õppekava rakendamisel suurenenud on lapse aktiivsust võimaldavate mitmekülgsete meetodite kasutamine ning erinevad valdkonnad on paremini lõimitud. Õpetamine mängu kaudu on pidevalt aktuaalne. Uute võtmete leidmiseks analüüsitakse koos kolleegidega üksteise avatud tegevusi. Suurenenud on pedagoogide poolt IT vahendite kasutamine. Muudatusi on tehtud valdkonnas Mina ja keskkond. Laste liikumisvajaduse rahuldamiseks ning lähtudes üldo petuse po himo tetest on rakendatud liikumistegevus õues, viiakse läbi õppeekskursioone nii linnas kui ka linna väljaspool (vanem rühm). Lapsevanematel on võimalus konsultatsiooniks lasteaia spetsialistitega (logopeed, muusikaõpetaja, eesti keele õpetajad, laste arengu koordinaator, tervishoiutöötaja). Arenguvestlusi lastevanematega viiakse läbi kõikides rühmades kord aastas, vajadusel kaasates logopeedi, muusikaõpetaja, laste arengu koordinaatoriga. Lasteaed on liitunud e-lasteaia veebipõhise keskkonnaga, mis vähendab paberitöö hulka ning säästab õpetajate aega õppe- ja individuaalse töö ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Tugevused
Õppekorraldus Lasteaias töötavad peamiselt professionaalsed suure kogemustega õpetajad. Õpetajate pädevuse tõstmiseks koolitusi on läbinud 100% pedagoogilisest personalist. Konsultatsioonid õpetajatele õppetegevuse korraldamise ja läbiviimise teemades toimuvad iga õppeaasta jooksul. Õppe- ja kasvatusprotsess toimub Paldiski lasteaia Sipsik õppekava alusel, mis on vastavuses Koolieelse lasteasutuse õppekavaga ja seotud lasteaia arengukavaga. Lasteaia õppekavas kajastatud õppekorraldus on selge ja arusaadav. Õppekorraldus võimaldab õpetajal olla juhtfiguuriks eesmärkide püstitamisel, õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel ning meetodite valikul paindlik. Teemade käsitlemisel lähtutakse järgmisest: meie väärtused, õppimine mängu kaudu, meeskonna- ja rühmatöö, lapse vajaduste ja võimete märkamine, lapse individuaalsus ja eripärasus. Õppekava töörühm on täiendanud ja parandanud õppekavas IKT - kasvatuse teemasid Mina ja keskkond valdkonnas. Lisandunud on kaasaegsed o pikäsitlused, o ppekäike ja ekskursioone läbiviimise põhimõtted ja korraldus. Uuendatud lasteaia õppekava kinnitati 31.08.2018.a. käskkiri nr 1 6/5 Lähtudes õppekavast ja lasteaia aasta tegevuskavast koostatakse rühmadel õppetegevuste läbiviimiseks aasta tegevuskavad. Iga rühma aasta tegevuskava aitab rakendada lasteaia õppekava ning kaasata erinevaid huvigruppe. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab õpetajal vajadusel teha muudatusi. Õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel kasutatakse ainevahelist lõimumist, õuesõpet, muuseumipedagoogikat (õppekäigud ja eksursioonid), avastusõpet (temaatilised nädalaprojektid), päevakajaliseid sündmusi, rahvakalendripäevade tähistamist. Lasteaia üritused lastega: - Teadmiste päev (iga aastane); - Spordipäevad; - Lastehommikud (sügis, talv, kevad/iga aastased), lõpupidu; - Koos isaga (projekt, iga aastane); - Lasteaia Sipsik sünnipäev (iga aastane/nädala projekti järgi/juubeli aastal - kuu projekti järgi); - Rebasekutsika päev (koolieelikuks tähistamine/vanem rühm/koosto o kooliga/iga aastane); - Suure Päkapiku turniir (lasteaedade vahelise projekti Koos on olla hea
raames/vanem rühm/iga aastane); - Jo ulumuinasjutt (kuu projekt/iga aastane); - So brapäev (teema Teised maad ja rahvad /koosto o kooliga/iga aastane); - LauluSipsik (lastelaulu konkurss/iga aastane); - Lastejoonistuste konkurss Kord Lääne-Harjumaal.. facebook i keskkonna kaudu (2018.a); - Kiisupäev (2016, 2018.a.), Naljapäev (2017.a.); - Teatrinädal (iga aastane); - Hooajalised laste joonistuste näitused lasteaia fuajees, loovtööde näitused erinevates teemades. Õppekäigud korraldatakse nii Paldiski linna piires (linna park, mäed, linnaraamatukogu, Bjarte kunstistuudio, kool, A. Adamsoni ateljeemuuseum, mererand, Paldiski sadam, linna kirik, sõjaväebaas jne) kui ka linna väljaspool (vanem rühm). Kord kuus õppeaasta jooksul külastasid vanema rühma lapsed muuseumitunde: Rocca Al Mare vabaõhumuuseumi Kuie Koolis, Ericu-Adamsoni, A. Adamsoni, Looduse- ja Harjumaamuuseumides, Nuku ja Kumu muuseumides, Tallinna Tehnikakõrgkooli muuseumis jne). On läbiviinud õppekäike Tallinna vanalinnas, Niitvälja Tallas, RMK Harku metsa loodusrajal, Keila Joa pargi loodusrajal. Õppekäikude arv: 2015/2016.õa. - 27; 2016/2017.õa - 29; 2017/2018.õa - 28. Sõimerühma õppetegevuses rakendatakse Montessori metoodika elemendid. Lapsed võtsid osa väljaspool lasteaeda toimuvatest erinevatest üritustest: - Spordipäevad Maardu lasteaias Rõõm (2016, 2017.a.). - Vastlapäeva meelelahutused Maardu lasteaias Rukkilill (2016, 2017.a.). - Teatripäev Draamat siit ja sealt Paldiski lasteaias Naerulind (2016, 2017, 2018.a.). - Aegviidu looduskeskuse näitus Meisterdusi metsast (2016, 2017.a.). - Tallinna Kullo lastegalerii näitus Savisellid (2016, 2017.a.). - Paldiski lasteaia Naerulind lastejoonistuste konkurss Paldiski linna 300-juubeli tähistamiseks (2018.a.). - Lastelaulu konkurssid Paldiski laululaps ja Harjumaa laululaps (2015, 2016, 2017, 2018.a.). - Teatrifestival Karsumm Kiili lasteaias (2016, 2018.a.), teatraalsed gastroolid Tallinnas lasteaedades Kuristiku, Tähekese, Suur-Pae (2017.a.), Maardu lasteaias
Rõõm (2018.a.). - Paldiski muusikakooli kontserdid (2016, 2017, 2018.a.). - Kontserdid Paldiski Suure Isamaasõja veteranide klubis, Paldiski Naisteklubis, Paldiski linna valitsuses / Lusikapäev / (2016, 2017.a.). - Rahvusvaheline laste loovtööde konkurss Lidice (2016, 2017.a.). Planeerimisel on aluseks lapsest lähtuvad eesmärgid ning temaatika lähtub õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnast Mina ja keskkond. Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamise perioodiks on üks nädal, kus kokkulepitud vormi alusel on kirjas nädalateema, eesmärgid, õppesisu ja tegevused. Eesti keele kui teise keele õpetamine toimub lastele kolmeaastaselt nii eraldi keeletegevuste kaudu, kui ka teiste tegevustega lõimides ja lapse igapäevategevuses rühmas. Lasteaias töötavad kaks eesti keele õpetajat 0,5 koormuse kaupa. Koolieelikud tegelevad eesti keelega 4 korda nädalas, aiarühmad - 3 korda nädalas. Laste õpetamine, arendamine, individuaalne lähenemine Lapse arengu hindamiseks/toetamiseks on välja töötatud ühtne süsteem. Lapse arengu analüüsimiseks kasutatakse pedagoogika nõukogus kinnitatud vorme, mis on koostatud vanuste kaupa lähtuvalt õppekavast. Laste arengu jälgimine on dokumenteeritud kõikides rühmades laste arengumappides. Kõiki kasutatavaid lapse arengu hindamise põhimõtteid, meetodeid ning korraldust tutvustatakse lastevanematele sügisesel koosolekutel rühmades. Läbi lapse arengu jälgimise ja analüüsimise kogutakse informatsiooni, mida jagatakse lastevanematega ja vajadusel spetsialistidega ning kasutatakse tegevuste planeerimisel, arvestades laste individuaalseid vajadusi. Lapse tulemuslikkusest antakse tagasisidet tema vanematele läbi igapäevaste hommikuste/õhtuste vestluste, laste pidude, ühistööde, näituste, rühmasiseste käeliste tööde väljapanekute ning arutelude rühma õpetajatega. Arenguvestluste läbiviimine toimub kõikides rühmades. Vähemalt üks kord õppeaastas toimub iga lapse lapsevanemale arenguvestlus lapse arengu hindamiseks ja toetamiseks, mis annab tagasisidet lapse arengust ja õppimise tulemustest ning selgitab lapsevanema seisukohad ja ootused lapse arengu suhtes. Vestlused toimuvad lapse arengu mapi alusel, kus on fikseeritud tema arengu näitajad, jälgimistabelid. vajadusel on kaasatud arenguvestlusele spetsialistid (aineõpetajad, logopeed, lapse arengu koordinaator, õppealajuhataja). Koolivalmiduse hindamiseks koostatud materjalid, kasutades erinevaid metoodikaid. Hindamise tulemused kajastuvad laste koolivalmiduskaardil.
Koolivalmiduse tasand vastavalt uuringu tulemustele: 2015/2016.õa - nõrk 5% (1 laps), keskmine 76% (13 last), kõrg 19% (3 last); 2016/2017.õa - nõrk 5% (1 laps), keskmine 56% (10 last), kõrg 39% (7 last); 2017/2018.õa - nõrk 5% (1 laps), keskmine 68% (13 last), kõrg 27% (5 last). Lasteaias on avatud 2017.a. oktoobris innovatsioonikeskus. Innovatsioonikeskus on varustatud õppetegevusele lastega IKT-vahenditega (robotid Bee Bot, Blue Bot readeritega, Dash & Dot, Ozobot; tahvelarvutid, Smart-tahvel, arvuti) ning Legoeducation komplektidega. Rakendatakse IKT vahendeid õppekasvatustöös- nii lapse kui õpetaja seisukohast. Robootika teemad on kajastanud rühma nädalaplaanides. Iga aiarühma lapsed tegelevad innovatsiooni keskuses vähemalt kui kord nädalas. Lapsed õpivad erinevates õppe-ja kasvatus tegevuse valdkondades IKT-vahendite abil. On korraldatud ja edukalt läbi viinud iga aastased Digi-õpitoad üleeuroopalise CodeWeek projekti raames (2017.a.- DigiSipsiku esimesed sammud; 2018.a. - Lego-superchampion /5-9 aastastele lastele/ ja DigiSipsiku o pitoad /lasteaedade o petajatele ja 5-6 aastastele lastele/). Ürituses edukalt võtsid osa samuti meie lasteaia 5+7 aastased lapsed- Saime kätte Code Week sertifikaate korraldamise eest. Laste koolivalmidusest on tagasisidet saadud Paldiski vene põhikoolilt. Kooliminejate laste tugevusteks on laste positiivne ja sõbralik omavaheline suhtlemine ja hea eneseväljendusoskus, lapsed on õpihimulised ja aktiivsed tegevustes. Kooli astusid vanemate otsusel ka kuueaastased lapsed: 2015/2016.õa. - 0; 2016/2017.õa - 1 laps (18-st); 2017/2018.õa. - 11 last (19-st). Lapse vanemaid, kelle laps ei saavuta kooliminekuks mingitel põhjustel kooliküpsust, teavitatakse võimalusest taotleda koolipikendust. Aruande perioodil on koolikohustus edasi lükatud 2 lapsel (nõustamiskomisjoni otsusel). Lasteaia 5aastased lapsed, nende vanemad ja õpetajad osalesid IELS põhiuuringus laste arengu kohta. Lapse hindamiseks kasutati täiendatud uuringu-äppi. Läbi laste arengu jälgimise märgatakse arengulise erivajadustega lapsi ja sellest lähtuvalt luuakse lapse toetamiseks koostöövõrgustik. Lasteaias töötavad logopeed, laste arengu koordinaator koormusega 1,0. Laste arengu koordinaator jälgib iga lapse arengut vastavuses tema vanusele, vajadusele ja võimetele; vestleb lapsevanematega lapse arengu ja käitumise küsimustes; koostöös rühmaõpetajatega koostab individuaalseid arengukavad vajadusele lapsele. Lastele ja lapsevanematele on kättesaadav nõustamine logopeedi, koordinaatori, õpetajate ja juhtkonna poolt.
Logopeed viib läbi kogu lasteaia laste kõnearengu kontrolli 2 korda aastas, osutab abi kõneprobleemidega lastele vastavalt uuringu tulemustele ja koostatud plaanile. Logopeedilist abi vajavad lapsed saavad abi täies mahus. Rühmiti on logopeedi juures käivate laste osakaal varieeruv. Koostöös logopeediga viib läbi muusikaõpetaja kõne probleemidega lastele musikaalise logorütmika individuaalseid tegevusi (kaks korda nädalas, pidevalt 2017/2018.õa. jooksul). Sõimerühma lastega tegeleb logopeed kord nädalas logorütmikaga (pidevalt aruande perioodil). Terviseedendus ja -kasvatus Õpi- ja kasvukeskkond vastab tervishoiu, töö ja tuleohutuse nõuetele ning on lastele turvaline. On koostatud tervise tegevuskava ning laste puudumine lasteaias haigestumise tõttu on vähenenud: 2015-2016. õa. - 13%; 2016-2017. õa. - 11%; 2017-2018. õa. - 11%. Tegevuskava temaatika kavas on kajastatud ohutuse ning tervisliku eluviisi küsimused. Iga nädalateema rühmades on vaadeldatud tervise ja ohutuse küsimuste poolt. Tervisliku toitumise teemat käsitletakse läbi erinevate õppetegevuste. Tähelepanu pööratakse söömiskultuurile (noa ja kahvliga söömine, toidu tõstmine laste poolt jne.). Igas rühmas on välja töötatud rühmareeglid lähtuvalt lasteaia põhiväärtustest ja projekti Kiusamisest vaba lasteaed väärtustest. Lasteaias on oma köök, kokkade poolt valmistatud toit on mitmekesine ja tervislik, toidu valmistamiseks ei kasuta poolfabrikate. Kümme korda kuus saavad lapsed vitamiini-hapniku kokteile (vanemate loal ja toetamisel). Lastele toimuvad kaks korda nädalas liikumistunnid, üks neist on õues. Iga õueviibimise jooksul läbiviiakse lastele liikumis- ja spordimänge. Kolm-neli korda aastas viib läbi tervishoiutöötaja tervisetunde erinevates teemades ( Tervisepäev-viktoriin Minu keha ; Hoia oma tervis, Minu hammaste tervisele, Juuksed ja nende tervis, Vitamiinid munu elus, On olla hea sportlane, Pese käed! jne) Lapsed, vanemad ja õpetajad osalesid TAI korraldatud projektis Söö vähemalt 5 peotäitpuuja ko o givilju päevas! /tervisenädal. Kord aastas toimub lasteaias laste hammaste ja silmakontroll vanemate loal. Tervishoiutöötaja võtab osa rühma õppetegevusel tervishoiu teemal.
Parendusvaldkonnad Lasteaia po hiväärtuste rakendamine o ppe- ja kasvatusprotsessis. Lasteaia õppekava täiendamine väärtuskasvatuse ja terviseõpetuse osades. Õppe ja kasvatustegevuse analüüsimine Demingi ringi põhjal. Õuesõpekeskuse loomine lasteaia territooriumil, õppevahendite täiendamine. Õuesõpe rakendamine aktiivselt kõikides rühmades. Avastusruumi mänguteraapia- ja õppevahendite täiendamine. Innovatsiooni keskuse varustuse täiendamine. Montessori keskuse loomine sõime rühmas. Õppetegevuse mitmekesistamine ja toetamine IKT vahendite abil. IPadi-õpetus lastele, ohutus ja interneti kasutamise reeglid. Рrojekti õppetegevust rühmades аrendamine. Mitmesugusete õppimise ja kasvatamise võimaluste loomine ja arendamine. E-lasteaia keskkonna võimaluste kasutamine ja laiendamine, lapsevanemate kaasamine. Aktiivõppemeetodite (õuesõpe, muuseumipedagoovgika ja avastusõpe) rakendamine. TEL-võrgustikuga liitumine. Arendada koostöövormid lastevanemate ja kogukonnaga tervise edendamise teemal. Eetika ja esteetika kasvatuse rakendamine igapäevasse töös lastega (käitumiseetika, välimus jne). 5.4. Koostöö huvigruppidega koostöö huvigruppidega, sealhulgas koostöö kavandamine, huvigruppide kaasamine, huvigruppidega koostöö hindamine ning huvigruppidega seotud tulemused, sealhulgas hoolekogu (nõukogu), lastevanemate ja teiste huvigruppide aktiivsus, avalikkussuhted kaasatus otsustamisse, tagasiside ja rahulolu. Analüüs Huvigruppidena käsitleti lapsi, lapsevanemaid, vallavalitsust, koole, lasteaedu ning elanikkonda (potentsiaalseid lapsevanemaid), hoolekogu, Harju Maavalitsust, Tallinna Ülikooli ja Pedagoogilist Seminari, jne. Kaasame koostöösse teiste organisatsioonide partnereid, kes toetavad uuenduslike lahenduste ellurakendamist. Teeme koostööd nende lasteaedadega, kus juurutatakse innovaatilisi meetodeid, samuti organisatsioonidega, mis toetavad tehnoloogiaga seotud tooteid ja õppimist.
(Tallinna Pae lasteaed, Tallinna Kullatera lasteaed, INSPLAY, Koolitehnika). Lasteaia personal lähtub põhimõttest, et asutusel on võimalik saavutada enda missiooni, visiooni ja põhieesmärkide täitmisel häid tulemusi vaid siis, kui kõikide huvigruppide vahel on hea koostöö. Koostöö huvigruppidega on kavandatud lasteaia arengukavas, mille täitmine toimus tegevuskavade kaudu, mis koostati üheks õppeaastaks. Peamise huvigrupi, lastevanemate kaasamine toimus hindamisperioodil toimunud igapäevaste vestluste, arenguvestluste, ühisürituste (nii rühma kui lasteaia tasandil) ning ka koolituste kaudu. Uued koostöövormid lastevanemate ja töötajatega oli aktiivne osalemine ümarlaual (rakendatud kool lastevanematele 3 korda aastas) Lasteaed + Lapsevanemad = O nnelikud lapsed. 2018. aasta oktoobris alustati lasteaias vanematega suhtlemise uue vormiga vanemate klubiga Lapsepo lve piirkond. Vanemad saavad koos o petajatega, väljastpoolt kutsutud spetsialistidega, ja samuti kohaliku omavalitsuse esindajatega arutada hetkel aktuaalseid küsimusi ja lahendada kiireloomulisi probleeme. Täisväärtuslikuks suhtlemiseks hoolekogu esindajatega loodi elektrooniline keskkond (Google Drive), kus vanemad saavad arutada päevakajalisi küsimusi. 2017. aastal saadi erinevat tüüpi robootika ostmiseks HITSA toetust summas 2 600 eurot. Lasteaed sai HITSAst koodinädalal (Code Week) toetust õpitoade jaoks, kus osalesid mitte ainult Sipsiku lasteaia lapsed, vaid ka Paldiski Vene Põhikooli õpilased ja Maardu lasteaedade lapsed. Hindamisperioodil on avalikkust lasteaia õppekasvatustööst ja sündmustest teavitatud artikli kaudu Lääne-Harju valla lehes. Lasteaia koduleht on muudetud informatiivsemaks nii lastevanemate kui teiste huvigruppide jaoks. Üheks suuremaks ja kõige aktiivsemaks huvigrupiks on vanemad, kes on lasteaia tegemistesse kõige enam kaasatud. Koostöös lastevanematega toetati pere valmisolekut last kasvatada ja arendada. Selleks toimusid vanematega nende soovil individuaalsed vestlused, arenguvestlused õpetajatega, rühmade koosolekud, üldkoosolekud. Infovahetus toimus suuliselt, e-mailide, stendi ja kodulehekülje kaudu. Lapsevanemad olid kaasatud lasteaia tegevusse ka pereürituste kaudu (peod, jõulukohvik, matkad-piknikud, talvine vastlapäev, lumelinna ehitamine, laulusipsik, olümpiamängud, jne.). Tugevused Lasteaias on aktiivne hoolekogu. Lapsevanemad võtavad osa lasteaia arengukava, aasta tegevuskava ja õppekava analüüsis. Lapsevanemaid on kaasatud rühmade tegevuste planeerimisel ja korraldamisel. Rühma koosolekutel arutatakse läbi õppeaasta eesmärgid, rühma tegevuskava, laste arengu tulemusi ning ühisüritusi, mis toimuvad õppeaasta jooksul. Lastevanemate rahulolu lasteaiaga on kõrge. Toimub lastevanemate ootuste ja soovide väljaselgitamine, koostöö tulemuslikkuse hindamine, saadud informatsiooni kasutamine
parendustegevustes (rahuloluküsitlus, ettepanekud, kaebused). Arenguvestlused lapsevanematega on süsteemsed. Toetatakse üksteist probleemsete laste käitumise ja erivajaduste märkamisel. Lasteaias töötab inglise keele ring (lastele) ning tantsuring. Lasteaia lapsed ja personal on aktiivsed osalejad linna üritustes. Hea koostöö teiste lasteaedadega Lääne-Harju vallast, Maardust, Muugast, Tallinnast ja toimib lasteaedade vaheline projekt Koos on olla hea. On edukalt läbi viinud lastejoonistuste konkurss Kord Lääne- Harjumaal.. facebooki keskkonna kaudu. Toimiv koosto o projekt Rebasekutsikad Paldiski vene po hikooliga. Lasteaias on tagatud süsteemne info liikumine: ajakohane informatsioon stendil, lasteaia kodulehel. Igapäevane infovahetus lapsevanematega toimub individuaalsete vestluste, rühma listi, rühmade e-maili ja telefoni kaudu. Igal aastal (maikuus) toimub sügisel lasteaeda tulevatele uutele peredele lastevanemate infokoosolek, kus lapsevanemaid nõustatakse lapse ettevalmistamise küsimustes ning tutvustatakse lasteaia kodukorda ja traditsioone Lastevanemate nõustamine õppe- ja kasvatusalastes küsimustes on toimunud läbi igapäevaste vestluste, lastevanemate koosolekute ning lapse arenguvestluste kaudu. Lasteaia personal tähtsustab ja planeerib pere ja lasteaia vahelist koostööd. Vajadusel toetatakse ja abistatakse lapsevanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel (kohanemine, lasteaia vahetus, kõne areng, kooliminevate lastevanemate hirmud kooli mineku ees jne.). Lasteaias on läbi viidud erinevaid tegevusi ja üritusi koostöö peredega raames: sügisene perespordipäev (2018.a), Sipsiku juubelipäevad (2015/2016.o a.), projekt Koos isaga (kogu aruande perioodi jooksul), temaatilised loovto o de näitused ( Meie Sipsik, Fantaasiad ko o gija puuviljadest, Muinasjutud metsast, Vanaema hoiukasti aarded, Naksitrallid ja nende so brad, Helkurid, Minu lapsepo lve mänguasjad, Linnu so o daküna, Lumine loomaaed jne), meistriklassid ( Sipsikukoda, Vo lu sokk ja kinnas, Olen nähtav pimeduses (helkurikoda), Toitume lindu jne), Mihkli- ja Jõululaat (iga aastased/ ka kogukonna üritused), LauluSipsik, tegevused robotitega jne. Lasteaia töö on kajastanud meedias (veebilehel, linnalehel, Raadio 4 kahes saates). Toimiv koostöö HITSA-ga. Parendusvaldkonnad Lapsevanemate kaasamine e-lasteaeda. Lastevanemate perepäevade korraldamine kevadel ja sügisel.
Lasteaedade vahelise projekti võimaluste arendamine. Huviringide korraldamine lasteaias (spordi, kunstiringid). Pedagoogiliste kogemuste jagamine IKT- vahendite kasutamisest töös lastega. Arendada koostööd Paldiski eesti Ühisgümnaasiumiga ning Lääne-Harju valla koolidega. Arendada koostööd Tallinna ja Tartu Ülikoolidega. Koostöö muuseumidega (A. Adamsoni ateljee-muuseum, Rocca Al Mare Vabaõhumuuseum, Tallinna vanalinna muuseumid, Kadrioru lastemuuseum jne). Koos Tervise Arengu Instituudiga, TEL-võrgustikuga liitumine. Laiendada koostöövõimalusi erinevate partneritega. Mitmesuguste koostöömeetodite põhjalik tundmaõppimine. Otsida kogu organisatsiooni arendustegevuse monitoorimise uusi võvimalusi. Jätkata koostööd mitmesuguste õpetajate professionaalset arengut toetavate organisatsioonidega. Koostöö HITSA-ga personali digihariduse tõstmiseks ning erinevates projektides osalemiseks. Jätkata ja arendada koostööd erinevate huvigruppidega. Kaasata lapsevanemaid läbi ühistegevuste lasteaia elu arendamisse ja tegemistesse. 5.5. Ressursside juhtimine ressursside juhtimine, sealhulgas eelarveliste ressursside juhtimine, materiaal-tehnilise baasi arendamine, inforessursside juhtimine, säästlik majandamine ja keskkonnahoid Analüüs Lasteaia eelarveliste ressursside kasutamine olnud plaanipärane, otstarbekas, analüüsitud ning toetanud lasteaia arengukava elluviimist. Eelarveliste vahendite kasutamisest anti ülevaade lastevanemate, hoolekogu ning pedagoogilise nõukogu koosolekutel. Materiaal-tehnilise baasi uuendamisel lähtuti arengukavas planeeritud eesmärkidest, tervisekaitse nõuetest, ohutusnõuetest ning mängu ja õuealavahendite vajalikkusest. Laste kasvukeskkonda on järjepidevalt parendatud ning inventari uuendatud. Väga oluliseks peeti õueala turvalisust. Suvel 2016.teostati suuremahulised ehitustööd lasteaia territooriumil. Õuealalt on eemaldatud ohtlikud mänguvahendid, likvideeritud vana inventar territooriumilt, on ehitatud uus piirdeaed ja väravad, rekonstrueeritud liivakastid, ehitatud uued
mängumajad õues, tasandatud maa-ala ning paigaldatud uusi turvanõuetele vastavaid mänguvahendeid. Uuenduste tõttu on õueala. 2017. aasta suvel tehti esimesel korrusel väike remont, remonditi direktori ja logopeedi kabinetid, loodi uus avastustetuba ja innovatsioonikeskus. Direktori kabinetti, avastustetuppa ja innovatsioonikeskusesse osteti kaasaegne mööbel. Innovatsioonikeskus on varustatud interaktiivse tahvliga, erinevat tüüpi robootikaga ning Lego õppekonstruktoriga. Aastatel 2016 kuni 2018 osteti gruppidele, avastustetoale ja innovatsioonikeskusele 6 uut lauaarvutit. Laste digitehnoloogia tundideks osteti innovatsioonikeskusesse 10 tahvelarvutit. Lasteaias on vahetatud töötajate tööriided (köögitöölistel, majuhoidjal, õpetaja abidel), ostetud uued käteratikud ja voodipeses kõikidesse rühmadesse. Uuendati nõusid ja köögis vajalikke tarvikuid. Palju tähelepanu pööratakse tervist säästvale keskkonnale. 2018. aastal osteti lasteaiale külmetushaiguste ennetamiseks desinfitseerija (kvartslamp). Tugevused Ressursside kasutamine on süsteemselt jälgitud ja analüüsitud. Igal aastal on teostatud remonditegevus lasteaia siseruumides ja välisterritooriumil. Remonditud on lasteaia ruumid (esimene korrus, trepikojad, õppe- ja majandusala juhataja kabinetid, tervisehojutöötaja kabinet, direktori kabinet, töötajate puhketuba) Logopeedile on sisse seatud uus kabinet. Loodud ja sisustatud on eesti keele kabinet. Lasteaia territooriumi on heakorrastatud (uued verandad, tänapäevased mänguatraktsioonid). Lasteaia territooriumil on uus haljasala ja ehitatud on tänapäevane piirdeaed. Lasteaia territooriumil on uus asfaltkate. Lasteaia territooriumi asfaldile on kantud märgistus liikluseeskirjade õpetamiseks. Interaktiivseid infotehnoloogia vahendeid rakendatakse o ppe- ja kasvatusto o s. Lisavahendite taotlemine läbi erinevate projektide. Loodud on innovatsioonikeskus robotitehnika abil õpetamiseks. Loodud on avastustetuba. Toimub süsteemne o pi- ja kasvukeskkonna riskide hindamine ning sellest tulenev keskkonna parendamine turvalisuse tagamiseks.
Parendusvaldkonnad O ppe ja majandusvahendite täiendav soetamine lähtuvalt 2018 2020 arengukava po hisuundadest. Spordivarustuse täiendamine. Jätkata lasteaia siseruumide renoveerimisega. Jätkata lasteaia mänguväljaku täiendamisega. O ppija arengu toetamiseks lisaressursside taotlemine haridusprojektides osalemise kaudu. Esitada investeeringute taotlused Lääne Harju Vallavalitsusele elektrisüsteemi, küttesüsteemi, veetorustiku ning ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks. Luua lasteaias Montessori keskus. Luua lasteaias joonistuse stuudio (loovtuba). Tagada turvaline keskkond lasteaias. Vastuvõetud Pedagoogilise nõukogu koosolekul 22.01.2019 protokoll nr. 2-10/1-01 Kooskõlastatud Hoolekogu koosolekul 23.01.2019 protokoll nr 1-5/02 Kooskõlastatud Lääne-Harju Vallavalitsus Direktori nimi, allkiri Natalja Samblik /allkirjastatud digitaalselt/