Kordamisküsimused KT4 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1. Mis on detaili tööseisund? 7.2. Nimetage sisejõu peavektori ja peamomendi kõik võimalikud projektsioonid kesk-peateljestikus! 7.3. Mis on liht-tööseisund? 7.4. Mis on liit-tööseisund? 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? 7.9. Mis on pingus? 7.10. Defineerige ühtlane pingus! 7.11. Defineerige joonpingus! 7.12. Mis on liitpingus? 7.13. Kuidas määratleda liitpinguses varda ohtliku ristlõike asukoht? 7.14. Kuidas määratleda liitpinguses varda ristlõike ohtliku punkti asukoht? 7.15. Defineerige pinguse peasiht! 7.16. Mis on pingeteooria? 7.17. Mis on peapind? 7.18. Mis on peapinge? 7.19. Mitu peapinda on koormatud varda mingi punktis ja kuidas nad paiknevad? 7.20. Kuids peapingeid tähistatakse? 7.21. Mis on tasandpingus? 7.22. Kuidas paikneb antud punktis suurima nihkepingega sisepind peapindade suhtes? 7.23. Kuidas paikne joonpinguse peapind? 7.24. Kuidas arvutatakse pikke peapinge? 7.25. Kuids arvutatakse pikke suurim nihkepinge? 7.26. Kuidas arvutatakse puhta painde peapinge? 7.27. Kuidas arvutatakse puhta painde suurim nihkepinge? 7.28. Mis on ruumpingus? 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid?
8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes? 8.7. Mis on ekstsentriline pike? 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on ekstsentrilise pikke korral materjali sisepunktides? 8.9. Millised sisejõud tekivad vardas üldjuhul ekstsentrilise pikke korral? 8.10. Mis on ristlõike tuum? 8.11. Millisel juhul on varda normaalpinge epüür ühemärgiline (lisaks pikkele)? 8.12. Millisel juhul ei lõika ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõikepinda? 8.13. Määratlege ekstsentrilise pikke tugevustingimus! 8.14. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? 8.15. Kus paiknevad ekstsentrilises pikkes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? 8.16. Kuidas muutub ekstsentriliselt surutud lühikese varda kandevõime koormuse ekstsentrilisuse suurenedes? 8.17. Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke nulljoon ristlõike pinnakeset? 8.18. Kuidas paikneb ekstsentrilise pikke korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme ja koormuse asukoha suhtes? 8.19. Millistes pingeoludes on tugevusteooriad tarvilikud? 8.20. Mis tingib tugevusteooriate vajaduse? 8.21. Määratlege ekvivalentpinge! 8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused! 8.23. Määratlege liitpinguse tugevustingimus! 8.24. Mis on tugevusteooria? 8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate olemus! 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus! 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria? 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria? 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria? 8.30. Millisel hüpoteesil põhineb neljas tugevusteooria? 8.31. Milliseid tugevusteooriaid kasutatakse metallide puhul? 8.32. Kumb annab konservatiivsema tulemuse, kolmas või neljas tugevusteooria? 8.33. Määratlege põikpaine! 8.34. Millal on vajalik tugevusarvutus põikpaindele? 8.35. Kus paiknevad painutatud ja väänatud ümar-ristlõike ohtlikud punktid? 8.36. Määratlege ekvivalentne paindemoment? 8.37. Kuidas määratakse paindes ja väändes ümarvarda ohtliku ristlõike asukoht? 8.38. Kus paiknevad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikud punktid? 8.39. Millised pinged mõjuvad painutatud ja väänatud nelikant-ristlõike ohtlikes punktides? 8.40. Määratlege varda tugevustingimus painde ja väände koosmõjul?
8. PIKKEDEFORMATSIOON 8.1. Mis on deformatsioon? 8.2. Mis on siire? Kordamisküsimused KT 5 8.3. Millistel juhtudel Hooke i seadus ei kehti? 8.4. Mida teha, kui deformatsioonid on plastsed? 8.5. Kuidas arvutada plastsetele deformatsioonidele vastavaid siirdeid? 8.6. Kuidas on sisejõu märk (+/-) seotud varda pikideformatsiooni iseloomuga? 8.7. Kuidas arvutatakse üksikjõududega koormatud astmelise varda pikkuse muutus? 8.8. Mida näitab pikke põhivõrrand? 8.9. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? 8.10. Kuidas sõltub varda pikideformatsioon omakaalu toimel selle varda ristlõike pindalast? 8.11. Millal on jäikustingimus primaarne tugevustingimuse suhtes? 8.12. Mida näitab telgsiirde epüür? 8.13. Kuidas muutub detaili pikkus, kui kõik pikikoormused reverseerida (panna vastupidises suunas mõjuma)? 8.14. Kuidas sõltub detaili deformatsioon tema materjali tugevusest? 9. VÄÄNDEDEFORMATSIOON 9.1. Mis on väändenurk (pöördenurk väändel)? 9.2. Mis on suhteline väändenurk? 9.3. Mille poolest erinevad pikkedeformatsioon ja väändedeformatsioon? 9.4. Mis on nihkemoodul? 9.5. Mis on väändejäikus? 9.6. Kumb on väänates jäigem, kas täis ümarvarras või sama ristlõikepinnaga ümartoru? 9.7. Kumb on väänates jäigem, kas täis ümarvarras või sama ristlõikepinnaga ruutvarras? 9.8. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui kõiki koormusi vähendada kaks korda?
9.9. Kui palju muutub ühtlase täisümarvarda väändenurk, kui läbimõõtu suurendada kaks korda? 9.10. Miks mitteümarvarraste väänet ei saa käsitleda klassikalise tugevusõpetuse seisukohast? 9.11. Mida näitab väändenurga epüür? 9.12. Kuidas arvutada väändesiirdeid, kui nii võlli läbimõõt kui ka väänavad koormused muutuvad sujuvalt piki võlli telge? 10. PAINDEDEFORMATSIOON 10.1. Mis on varda elastne joon? 10.2. Mis on varda läbipaine? 10.3. Mis on varda pöördenurk? 10.4. Kuidas on matemaatiliselt seotud detaili läbipaine ja paindenurk? 10.5. Miks paindesiirete kirjeldamisel ei piisa ainult läbipaindest? 10.6. Kuidas on seotud painutatud varda kõveruse ja paindemomendi märgireeglid? 10.7. Mida näitab painde põhivalem? 10.8. Millise kujuga on ühtlaselt painutatud ühtlase varda elastne joon? 10.9. Mis on varda paindejäikus? 10.10. Mida näitab (seob) varda elastse joone differentsiaalvõrrand? 10.11. Mida näitavad painde universaalvõrrandid? 10.12. Milleks kasutatakse painde universaalvõrrandites Heaviside i funktsiooni? 10.13. Kuidas määratakse painde universaalvõrranditesse koormuste märgid (+/-)? 10.14. Millist lisatingimust tuleb arvestada joonkoormuste korral painde universaalvõrrandite koostamisel? 10.15. Kumb varras on paindel jäigem, kas terasvarras või samade inertsimomentide väärtustega vaskvarras? 10.16. Kuidas muutuvad ühtlase ümarvõlli paindesiirded, kui võlli läbimõõtu suurendada kaks korda? 10.17. Milles seisneb Mohr i alogoritm paindesiirete arvutamisel? 10.18. Milliseid võimalusi teate Mohr i integraali väärtuste arvutamiseks? 10.19. Kuidas on detaili paindejäikus seotud materjali tugevusega? 10.20. Kuidas arvutada paindesiirdeid ruumilise painde korral?
11. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID 11.1. Milline süsteem on staatikaga määratud? 11.2. Milline süsteem on staatikaga määramatu? 11.3. Miks kasutatakse staatikaga määramatuid konstruktsioone? 11.4. Millised on staatikaga määramatute konstruktsioonide puudused? 11.5. Mis on liigside? 11.6. Milliseid konkreetseid sidemeid (detaili sidemete koguhulgast) loetakse liigsidemeteks? 11.7. Mis on deformatsiooni sobivusvõrrand? 11.8. Mitu deformatsiooni sobivusvõrrandit on vaja koostada? 11.9. Mis on süsteemi staatikaga määramatuse aste? 11.10. Milliste meetoditega sobivusvõrrandeid saab koostada? 11.11. Milles seisneb deformatsioonide võrdlemise meetod? 11.12. Milles seisneb sidemete kõrvaldamise meetod? 11.13. Mille järgi valitakse sobivusvõrrandite koostamise meetod? 11.14. Mis on põhiskeem? 11.15. Kuidas mõjutab temperatuuri muutus konstruktsiooni elemente? 11.16. Mis on termopinge? 11.17. Mille poolest on termopinged ohtlikud? 11.18. Millal tekivad suuremad termopinged, temperatuuri tõustes või temperatuuri langedes? 11.19. Kas ainult termopingetega koormatud konstruktsioon (aktiivsed koormused puuduvad) on staatikaga määratud või staatikaga määramatu?
12. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS Kordamisküsimused KT6 12.1. Nimetage süsteemi võimalikud tasakaaluasendid? 12.2. Mis on stabiilne seisund? 12.3. Mis on indiferentne seisund? 12.4. Mis on labiilne seisund? 12.5. Mis võib põhjustada stabiilse seisundi ülemineku indiferentseks või labiilseks? 12.6. Mis on nõtke? 12.7. Millises tasandis toimub nõtke? 12.8. Defineerige surutud varda kriitiline koormus! 12.9. Millest sõltub surutud varda kriitiline koormus? 12.10. Millise kujuga on surutud ühtlase sirge varda elastne joon? 12.11. Mis on varda nõtkepikkus (efektiivne pikkus)? 12.12. Kuidas sõltub nõtkepikkus varda kinnitamise viisist? 12.13. Milline on Euler i lahendi kehtivustingimus stabiilsusanalüüsis? 12.14. Mis on surutud varda kriitiline pinge? 12.15. Mis on surutud varda saledus? 12.16. Mis on Euler i piirsaledus? 12.17. Mis on nõtketegur? 12.18. Mis on nõtke varutegur? 12.19. Milles seisneb surutud varda stabiilsuskontroll? 12.20. Kuidas on võimalik parandada surutud varraste stabiilsust (erinevad võimalused)? 13. KÕVERATE VARRASTE TUGEVUS 13.1. Mis on varda kõverus? 13.2. Defineerige paindemomendi märgi reegel kõveratele varrastele! 13.3. Miks painutatud kõvera varda neutraalkiht ei lange kokku varda teljega? 13.4. Kus paikneb painutatud kõvera varda ristlõike ohtlik(ud) punkt(id)? 13.5. Millise kujuga on kõvera varda ristlõike paindepinge epüür? 13.6. Millal võib kõvera varda painde tugevusarvutustes kasutada sirge varda metoodikat?
13.7. Kumb annab konservatiivsema tulemuse tugevusanalüüs kõvera või sirge varda metoodika järgi? 13.8. Missugune on tihe keerdvedru? 13.9. Millised sisejõud mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedru ristlõigetes? 13.10. Millised pinged mõjuvad teljesihiliselt koormatud keerdvedrus? 13.11. Kus paikneb teljesihiliselt koormatud silindervedru ristlõike ohtlik punkt? 13.12. Miks on keerdvedru sisekülg rohkem koormatud, kui väliskülg? 13.13. Mis on Wahl i faktor (tegur)? 13.14. Kuidas võetakse tugevusanalüüsis arvesse dünaamiliselt töötava keerdvedru pingekontsentratsiooni ja väsimusnähtuste mõju? 13.15. Mis on vedru jäikus? 13.16. Mille poolest erinevad mõisted vedru keerdude arv ja vedru aktiivsete keerdude arv? 13.17. Millistel juhtudel on kõik vedru keerud aktiivsed? 13.18. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru tugevust? 13.19. Kuidas mõjutab aktiivsete keerdude arv vedru jäikust? 13.20. Mille poolest erineb (võib erineda) vabas olekus tõmbevedru pingeolukord vabas olekus survevedru pingeolukorrast? 13.21. Kuidas vältida saleda survevedru nõtket? 13.22. Mis seab piirangu(d) survevedru sammu väärtusele? 13.23. Mis juhtub, kui tõmbevedru nihkepinged ületavad materjali voolavuspiiri väärtuse? 14. PINGETE KONTSENTRATSIOON JA VÄSIMUSTUGEVUS 14.1. Mis on pingete kontsentratsioon? 14.2. Nimetage olulisemad pingete kontsentratsiooni allikad! 14.3. Mis on pingekontsentraator? 14.4. Joonestage mõned pingekontsentraatorid? 14.5. Kuidas laotuvad pinged üksikkoormuse rakenduskoha lähedal? 14.6. Kuidas tuvastada, kas konkreetne detaili geomeetria muutus põhjustab pingete kontsentratsiooni või mitte? 14.7. Mis on pinge kontsentratsioonitegur(id)? 14.8. Kuidas arvutatakse kohaliku pinge suurim väärtus mingis lõikes?
14.9. Mille poolest põhimõtteliselt erinevad pinge teoreetiline ja efektiivne kontsentratsioonitegur? 14.10. Milles seisneb materjali väsimine? 14.11. Iseloomustage vahelduvkoormust võrreldes staatilisega! 14.12. Millest tekivad vahelduvpinged? 14.13. Mis on vahelduvpinge ja pingetsükkel? 14.14. Loetlege ja kirjeldage pingetsükli parameetrid! Tähiste selgitus? 14.15. Kirjeldage tüüpilisi pingetsükleid! 14.16. Mis on sümmeetriline pingetsükkel? 14.17. Mis on ühepoolne pingetsükkel? 14.18. Loetlege väsimusprao tekkimise võimalikud allikad! 14.19. Mis on materjali väsimustugevus? 14.20. Mis on materjali teoreetiline väsimuspiir? 14.21. Mille poolest erineb teoreetiline väsimuspiir praktilisest väsimuspiirist? 14.22. Kuidas määratakse materjali praktiline väsimuspiir? 14.23. Nimetage materjali väsimustugevust iseloomustavad (konkreetsed) parameetrid! 14.24. Milleks vajatakse piirpingediagramme? 14.25. Mis on detaili väsimuspiir? 14.26. Millised põhiparameetrid mõjutavad detaili väsimuspiiri? 14.27. Mida näitab efektiivne kontsentratsioonitegur (väsimuse korral)? 14.28. Mida näitab mastaabitegur (väsimuse korral)? 14.29. Mida näitab pinnaviimistlustegur (väsimuse korral)? 14.30. Mida näitab väsimuspiiri alanemise tegur? 14.31. Kuidas saaks detaili vastupanuvõimet väsimusele tõsta? 14.32. Kuidas avaldub detaili tugevustingimus väsimusohu korral? 14.33. Mida näitab väsimusvarutegur? 14.34. Mida iseloomustab materjali asümmeetriatundlikkuse tegur?
Контрольные вопросы по сопротивлению материалов KT4 1. Теория напряженного состояния 1.1. Докажите закон парности касательных напряжений. 1.2. Что представляет собой площадки чистого сдвига и чем они отличаются от других площадок. 1.3. Как находятся главные напряжения при изгибе. Как направлены площадки на уровне нейтрального слоя и в точках, наиболее удаленных от этого слоя. 1.4. Как выражаются напряжения и по произвольной площадке, через напряжения x, y и xy действующие по двум взаимно перпендикулярным площадкам. 1.5. Чему равна сумма нормальных напряжений по любым двум взаимно перпендикулярным площадкам. 1.6. Напишите формулы для определений главных напряжений и углов наклона главных площадок. 1.7. Что называется полной потенциальной энергией деформации и из каких частей она состоит. 1.8. Изменяется ли значения полного напряжения в случае чистого сдвига при повороте площадки. 1.9. Как связаны друг с другом при чистом сдвиге значения min, max, min и max. 1.10. Докажите, что объемная деформация при чистом сдвиге равна нулю. 1.11. Напишите выражения полной удельной потенциальной энергии, энергии изменения объема и энергии изменения формы. состояний. 1.12. Каково правило знаков для нормальных и касательных напряжений.
2. Теория прочности 2.1. Почему определение прочности в случаях сложного (плоского или пространственного) напряженного состояния приходится производить на основе результатов опытов, проводимых при одноосном напряженном состоянии. 2.2. Что представляют собой теории прочности. С какой целью они введены в расчетную практику. 2.3. В чем сущность первой теории прочности. Какие опытные данные находятся в противоречии с этой теорией. 2.4. В чем сущность второй теории прочности. Область ее применения. 2.5. В чем сущность третьей теории прочности. Укажите ее недостатки. 2.6. В чем сущность четвертой теории прочности. Укажите область ее применения. 3. Сложное сопротивление 3.1. Может ли балка круглого сечения испытывать косой изгиб. 3.2. Какие внецентренно растянутые (или сжатые) брусья называются жесткими и какие гибкими. 3.3. Чему равны нормальные напряжения в центре тяжести поперечного сечения при внецентренном растяжении или сжатии. 3.4. Какой вид имеет формула нормальных напряжений и как расположена нейтральная ось в случае, когда полюс (точка приложения силы) находится на одной из главных осей инерции сечения. 3.5. Что называется прямым и косым изгибом, а также чистым и поперечным изгибом. 3.6. Как определяются касательные напряжения в поперечном сечении при косом изгибе. 3.7. Как определяются перемещения точек оси балки при косом изгибе. Покажите на рисунке. 3.8. Как строится ядро сечения при внецентренном сжатии. 3.9. По каким формулам определяются нормальные напряжения в поперечных сечениях бруса при косом изгибе. Как устанавливаются знаки этих напряжений. 3.10. Как находится положение нейтральной оси при косом изгибе.
3.11. По каким формулам определяются нормальные напряжения в поперечном сечении бруса при внецентренном сжатии и растяжении и какой вид имеет эпюра этих напряжений. 3.11. Как определяется положение нейтральной оси при внецентренном сжатии. 3.12. Как перемещается нейтральная ось, когда координаты точки приложения силы возрастают по абсолютной величине. 3.13. Какие точки сечения являются опасными при кручении с изгибом. Какое напряженное состояние возникает в этих точках. Показать. 3.14. Как находится приведенный момент (по третьей и четвертой теориям прочности) при изгибе с кручением бруса круглого сечения. 3.15. Как ведется расчет на прочность бруса круглого сечения при кручении с растяжением (или сжатием). 3.16. Как рассчитывается на прочность брус круглого сечения при изгибе с кручением и растяжением (или сжатием). 3.17. Как обозначаются внутренние усилия в поперечных сечениях пространственных брусьев с ломаной осью и как устанавливаются знаки этих усилий.
Контрольная работа 5 Контрольные вопросы по сопротивлению материалов Статически неопределимые системы 1. Как отражается изменение жесткостей отдельных элементов статически неопределимых систем на усилиях в этих и других элементах. Покажите на примере. 2. Приведите примеры статически неопределенных задач на изгиб и покажите, как составить для них уравнения перемещений. 3. Какие напряжения называются монтажными. Пример. 4. Перемножением каких эпюр определяются коэффициенты и грузовые члены системы канонических уравнений метода сил. 5. Что представляет собой уравнение метода начальных параметров (универсальное уравнение изогнутой оси). 6. Приведите примеры статически неопределенных задач на кручение и покажите, как составить для них уравнения перемещений. 7. Какими способами можно построить эпюры М, Q и N в заданной статически неопределимой системе, после того как определены значения неизвестных. 8. Из каких условий определяются постоянные интегрирования, входящие в уравнения углов и прогибов сечений балки. 9. Как производится статическая проверка окончательных эпюр М, Q и N в статически неопределимых системах. 10. Как выражается работа внешних статически приложенных сил через внутренние усилия, возникающие в поперечных сечениях бруса. 11. Какие системы называются статически неопределенными. Пример. 12. Как производится перемножение эпюр по формуле Симпсона. 13. Что представляет собой основная система метода сил. 14. Что означают величины X i, ik, ii, ip.
15. Приведите примеры статически неопределенных задач на растяжениесжатие и покажите, как составить для них уравнения перемещений. 16. Какие перемещения называют главными, побочными. Какими свойствами они обладают. 17. Как формулируется теорема о взаимности работ. Приведите доказательство. 18. Выведите формулу перемещения (формулу Мора). 19. В каком порядке производится определение линейных и угловых перемещений по формуле Мора. 20. Какой физический смысл произведений X 1 11, X 2 22
Контрольная работа 6 Контрольные вопросы по сопротивлению материалов 1. Как влияют жесткость поперечного сечения и длина стержня на значение критической силы Эйлера. 2. От каких основных факторов зависит значение требуемого коэффициента запаса усталостной прочности. 3. Что представляет собой коэффициент. Как определяется его значение и как производится проверка стержней на устойчивость с его помощью. 4. Что представляет собой кривая усталости и как ее получают. 5. Какое дифференциальное уравнение из теории изгиба лежит в основе вывода формулы Эйлера для сжатых стержней. 6. Какие внецентренно растянутые (или сжатые) брусья называются жесткими и какие гибкими. 7. Как производится расчет детали на усталостную прочность. 8. Что называется средним, максимальным и минимальным напряжением, амплитудой и коэффициентом ассиметрии цикла. 9. Как подбирается сечение стержня при расчёте на устойчивость. 10. Какой вид имеет формула Эйлера, определяющая значения критической силы. Выведите эту формулу. 11. Что называется усталостью. Опишите характер усталостного разрушения. 12. Какой вид имеет формула Ясинского для определения критической сжимающей силы. 13. Как определяется коэффициент запаса усталостной прочности для детали, работающей на совместное действие изгиба и кручения. 14. Если сжатый стержень ошибочно рассчитан по формуле Эйлера в области её неприменимости, опасна ли ошибка или она приведёт к перерасходу материала.
15. Что представляет собой коэффициент приведения длины и чему он равен при различных условиях закрепления концов сжатых стержней. 16. Что называется предельной гибкостью. Выведите выражения, определяющее предельную гибкость стержня. 17. Какой вид имеет формула Эйлера, определяющая значения критической силы. Выведите эту формулу. 18. Как определяется коэффициент запаса усталостной прочности для детали, работающей на совместное действие изгиба и кручения. 19. Какие внецентренно растянутые (или сжатые) брусья называются жесткими и какие гибкими. 20. Что представляет собой кривая усталости и как ее получают.