Jaan Malt TOOTMISKESKSELT PROJEKTEERITUD LIBLIKSAHK LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014

Väljavõte

1 Jaan Malt TOOTMISKESKSELT PROJEKTEERITUD LIBLIKSAHK LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 0

2 SISUKORD SISSEJUHATUS.... LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMINE.... PROJEKTEERIMINE Tootmiskeskse projekteerimise metoodika Konstrueerimiseks kasutatavad materjalid Kasutatavate komponentide hulk Operatsioonide minimaliseerimine..... Väändejäikuse parandamine Hüdroseadmete valik ja arvutused..... Mõõtahelate arvutus...0. TUGEVUSARVUTUSED..... Kinnitussõrmede tugevusarvutus.....tõmbevedru kinnituskõrva tugevusarvutus..... Hõlma raami tugevusarvutus.... MAJANDUSLIK OSA...8. EDASPIDISED ARENDUSETTEPANEKUD...0 KOKKUVÕTE... SUMMARY... VIIDATUD ALLIKATE LOETELU... LISAD... Lisa. Joonis VTS0F leht /...6 Lisa. Joonis VTS0F leht /... Lisa. Joonis VTS Lisa. Joonis VTS Lisa. Joonis VTS0F Lisa 6. Joonis VTSP0F

3 SISSEJUHATUS Antud lõputöö on koostatud Meiren Engineering OÜ baasil. Meiren Engineering OÜ on 0 põhitöötajaga masinaehitusettevõte, mis spetsialiseerub lumesahkade projekteerimisele ja müügile. Tootmise teenus ostetakse allhanke korras sisse AS Paide Masinatehasest. Ettevõtte aastane käive on ligikaudu milj. Eurot, millest eksport moodustab 80 %. Meiren Engineering on asutatud 00. aastal ja põhineb 00% Eesti kapitalil. Aastase tootmisprogrammi suurus on ligikaudu 00 sahka. Ettevõte omab kvaliteedijuhtimise ISO 900:008 ja keskkonnajuhtimise ISO 00:00 sertifikaati []. Sele. Traktori libliksahk Lõputöö teema Tootmiskeskselt projekteeritud libliksahk valik on põhjustatud baasettevõtte äriplaanidest. Eesmärgiks on tootmiskeskse projekteerimise meetodeid rakendades kavandada traktori libliksahk, mis on suunatud hinnatundlike klientide turusektorisse.

4 Traktori libliksahk, täpsemalt libliklumesahk, on lumesaha vorm, mida kasutatakse peamiselt traktoritega teehooldustöid tehes. Sellist saha tüüpi nimetatakse libliksahaks (Ingl. Vplough), kuna saha parema ja vasaku hõlma poole töönurgad ei ole omavahel seotud, mille tagajärjel hõlma töönurkade muutmine meenutab liblika tiibade liikumist. Hõlma poolte töönurki reguleeritakse hüdrosilindrite abil, pöörates hõlma pooli ümber kesktelje. Antud reguleerimisvõimalus annab sahale laia funktsionaalsuse. Tootmiskeskse projekteerimise meetod (Ingl. Design for manufacturability) lähtub eesmärgist projekteerimise käigus ennetavalt optimeerida kõik tootmisfunktsioonid []. Lähtutakse põhimõttest, et juba toomises oleva toote omahinna vähendamise võimalused on väga piiratud. Antud projekteerimise meetodi kasutamine toob kaasa suuremad ajalised kulud kontseptsiooni väljatöötamise ja projekteerimise etappides, samal ajal vähendades ümberprojekteerimise ja tootmisega seotud kulutusi. Baasettevõtte tootevalikus on hetkel olemas antud lõputöö raames projekteeritava sahaga analoogne toode. Kuid olemasoleval tootel on kaks peamist probleemi: hinnatundlike klientide turusektori jaoks liiga kõrge omahind ja vähene konstruktsiooni väändejäikus. Lõputöö eesmärgiks on välja töötada toode, mis vastaks järgnevatele kriteeriumitele: ) Olemasoleva tootega võrreldes madalam omahind, ) Olemasoleva tootega võrreldes suurem väändejäikus. Olemasoleva tootega võrreldes madalam omahind saavutatakse tootmiskeskse projekteerimise põhimõtteid rakendades, täpsemalt järgnevaid omahinda kujundavaid komponente vähendades: ) Toote mass, ) Komponentide hulk, ) Tehnoloogiliste protsesside mitmekesisus, ) Kasutatavate materjalide nimiväärtuste diapasoon, ) Koostamisoperatsioonide ajakulu. Suurem väändejäikus saavutatakse konstruktsiooni muutmisega, täpsemalt väändele vastupidavama profiiliga toestuskarbi kasutamisega.

5 Antud toode projekteeritakse väikesari tootmise tingimustesse, võimalusega toota üksikeksemplare. Lumesahk valmistatakse allhanke korras AS Paide Masinatehases. Projekteerimisel on arvestatud tehase masinapargi võimekusega. AS Paide Masinatehase tehnoloogidega konsulteerimise tulemusena on suurendatud toote tehnoloogilisust. Projekteerimise käigus on arvestatud võimalusega antud toote baasil konstrueerida erinevate töölaiustega mudeleid. 6

6 . LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMINE Lähteülesanne on välja töötatud koostöös baasettevõtte müügiosakonnaga. Müügiosakonnalt pärineb tagasiside klientide soovidest ja vajadustest, mille alusel on võimalik projekteerida toode, mis võimalikult täpselt rahuldab klientide soove ja selle läbi omab suurt müügiedukust []. Lähteülesandes (Tabel ) on kirja pandud baasnõuded projekteeritavale sahale. Tabel Lähteülesanne Omadus Nõue Hõlma kuju Kooniline Terahoidjate arv tk Tera laius mm Hõlma pöördenurk Vähemalt ± 0 Hõlma kaldenurk ±, Hõlma kõrgus 00 0 mm Ühilduvus VTSP0009 kronstein VTS liugtald S0008 gabariittuled Võrreldes silindrilise hõlmaga võimaldab kooniline kuju sahkamisel moodustada kõrgemaid lumevalle. Sahates sõidukiirusel üle 0 km/h, suurendab kooniline hõlma kuju lume lennukaugust. Antud omadus vähendab vallide tekkimist teepervedele, vähendades teede ummistumise kiirust. Terahoidja võimaldab saha tera nurga muutumist hõlma suhtes. Selline liikumine võimaldab teral libiseda üle takistuse (kanalisatsiooni kilbi serv, tänava äärekivi, jäätunud takistus jne.), vältides lööke ja avariilisi olukordi. Terahoidjate kogusest sõltub ka sahkamise kvaliteet. Kui üks tera libiseb üle takistuse, jätkavad ülejäänud terad samal ajal sahkamist. Vastukaaluks on asjaolu, et terahoidja koosneb paljudest detailidest ning terahoidjate koguse vähendamisega on võimalik saavutada märgatav kokkuhoid kasutatavate detailide koguses ja koostamise ajas. Arvestades

7 tarbijate sihtgruppi ja püstitatud eesmärke on koos müügiosakonnaga vastu võetud otsus kasutada kahte terahoidjat. Sele. Standartsed komponendid : kronstein/liugtald/gabariittuli Saha töölaius on tingitud standardsete kõvasulamterade laiusest, mille samm on 0 mm []. Antud sahal on kasutusel kaks mm pikkust tera. Liites antud pikkusele teradevahelise kauguse, saame saha töölaiuse 90 töönurga puhul. L= ( 0)+ L = ( 0)+=0 00, kus L [mm] töölaius ümardatuna; L [mm] teradevaheline kaugus. () Hõlmade töönurga iseseisev reguleerimine võimaldab korrigeerida saha töölaiust ja suunata lume liikumist vastavalt vajadustele. Reguleerimisnurk ±0 võimaldab saavutada minimaalseks töölaiuseks 660 mm. Antud vähendatud töölaius on sobilik kitsastes oludes manööverdamiseks. Hõlma kaldenurk on hõlma kalle sahatava tee tasapinna suhtes. Antud omaduse vajalikkus seisneb asjaolus, et sõiduteed ei ole tasapinnalised. Maapinna kerkimisest ja vajumisest tingituna esineb teepinna moonutusi. Muutuv hõlma kaldenurk võimaldab sahkamisel täpsemalt kopeerida teepinda. 8

8 Hõlma kõrgus 00 0 mm tähendab koonilise hõlma puhul saha keskelt kõrgust 00 mm ja saha äärest kõrgust 0 mm. Antud mõõtmed pärinevad müügiosakonna klientide tagasiside analüüsist. Sahk peab olema ühilduv baasettevõttes kasutusel olevate standardsete komponentidega. Standardsete komponentide kasutamine võimaldab vähendada kulutusi tootmisele, projekteerimisele ja hooldusele. Lisaks olemasolevatele standardsetele komponentidele on tarvilik sahale projekteerida lisavarustus, mis suurematel kiirustel sahates vähendaks lume lendlemist üle hõlma serva. 9

9 . PROJEKTEERIMINE Antud peatükis antakse ülevaade tehtud projekteerimistööst, lahendustest ja projekteerimiseks kasutatavast metoodikast. Modelleerimise ja jooniste vormistamise tööprogrammiks on Autodesk Inventor 0, failihaldamiseks on kasutatud programmi Autodesk Vault professional 0 ja tugevusarvutuste teostamiseks on kasutatud programme SolidWorks 0 ja Autocad Mechanical 0... Tootmiskeskse projekteerimise metoodika Suheldes baasettevõtte müügiosakonnaga, selgus et üks põhilistest lahendust vajavatest probleemidest on olemasoleva toote kõrge omahind, mis kahjustab konkurentsivõimelisust hinnatundlike klientide turusektoris. Tootmiskeskse projekteerimise eesmärgiks on vähendada toote omahinda. Peamiseks meetodiks on komponentide koguse minimaliseerimine ning allesjäänud komponentide optimeerimine []. Antud projekteerimismetoodika võimaldab saavutada omahinna alandamise, jättes kvaliteedi samale tasemele. Nimetatud projekteerimismetoodika kasutamine suurendab ajakulu projekteerimise etapis, kuid vähendab tootmisel tekkivaid kulutusi. Lähtutakse põhimõttest, et toote projekteerimise etapi lõpuks, kui on kulutatud ainult 8% kogukuludest, on määratud 80% toote maksumusest []. Tootmises oleva toote omahinna alandamiseks on väga piiratud võimalused: peamiselt odavamate komponentide kasutamine ja tootmise repositsioneerimine odavama tööjõu kuluga regiooni. Antud meetmetega saavutatav kokkuhoid omahinnas asendub kaudsete kulude tõusuga: repositsioneerimisel transport ja haldamine, odavamate komponentide kasutamisel suurenenud reklamatsioonide arv. Metoodika peamisteks võteteks on konstruktsiooni lihtsustamine säilitades seejuures toote funktsionaalsuse, toodetavate detailide tehnoloogilisuse suurendamine, standardsete komponentide 0

10 ja materjalide kasutamine, järeltöötlemise vältimine. Tehnoloogilisuse suurendamisel on rõhk tehnoloogidega suhtlemisel, et leida optimaalne konstruktsiooni valmistusviis [].... Konstrueerimiseks kasutatavad materjalid Valdav osa projekteeritava saha detailidest on valmistatud konstruktsiooniterasest SJG. Materjali valik on tingitud baasettevõtte poolsest materjali eelistusest olemasolevatel toodetel on peamiselt kasutusel just antud materjal. Projekteerimisel valdavalt ühe materjali kasutamine tingib nõrgematele jõududele töötavate detailide üledimensioneerimise, mida on vähendatud geomeetria optimeerimise teel. Minimaalse materjalide nomenklatuuri kasutamine tootmiskulude vähendamiseks on väikesaritootmise tingimustesse sobiv võte. Kasutatavate lehtmaterjalide geomeetria vastab standardile EN009, mis jagab lehtmaterjalid nelja erinevasse klassi [6]. Kõigi nelja materjaliklassi tolerantsid on sama suurusega, kuid erinevad tolerantsitsooni poolest. Tabel Materjalide paksuste nimiväärtuste võrdlus Nimimõõde, mm Materjal Olemasolev toode Projekteeritud toode Erinevus nimiväärtuste koguses Kumm 0 0 SJ0 Ø; Ø; Ø0; Ø; Ø0; Ø; Ø0; Ø0; Ø0 Ø; Ø; Ø0; Ø; Ø0 % SJG ; ; ; 6; 8; 0; ; ; ; 0 ; 6; ; 60 % SJH Ø88,9; Ø0,6 Ø88,9 0 % Hardox0 00 % CrMo Ø Ø Polüuretaan Sh A8 00 % Cestilene HD Kokku 6 0 % Antud lõputöö käigus projekteeritud saha valmistamiseks on võimalik kasutada kõiki nelja materjali klassi, mis annab suuremad vabadused hetkel laos oleva või alternatiivsete projektide käigus tekkinud jäägi kasutamiseks. Lai materjaliklasside kasutamise võimalus aitab vähendada

11 tootjapoolseid kulutusi ning seeläbi vähendada toote omahinda ja tarneaegade pikkust. Võimalus erinevate klasside materjale kasutada on saavutatud lähtudes põhimõttest, et tolerantsid peaksid olema nii suured kui võimalik, kuid nii väikesed kui vajalik. Kasutatavate materjalide nimiväärtuste loetelu on viidud miinimumini. Maksimaalseks kasutatava materjali paksuse nimiväärtuseks on mm mis on ühtlasi ka kõige suurema nimiväärtusega materjal, mida on võimalik, soovituslikult, keevitada ilma eelkuumutamata []. Väheste erinevate materjalide kasutamine annab suured eelised tootmise optimeerimisele. Ühele lehele on väljalõikamiseks võimalik palju erineva kujuga detaile paigaldada, mis võimaldab optimeerida materjali kasutamise protsenti. Valmivate detailide arv ühe töötlusetapi kohta suureneb, paigaldamise ja töötlemise abiajad vähenevad.... Kasutatavate komponentide hulk Kasutatavate komponentide hulk mõjutab tugevalt tootmise ajakulu ja selleläbi toote omahinda. Komponentide hulga suurenedes suurenevad ka kõik tootmisega seotud ajakulud jooniste haldamine, detailide väljalõikamine, ladustamine, positsioneerimine, ostutoodete tarnimine jne. Komponentide hulga vähendamiseks on suurendatud kasutatavate detailide funktsionaalsust. Kõikjal, kus võimalik, on mitme detaili asemel kasutatud ühte detaili. Näiteks ribi VTS000 (Sele ), omab seitset funktsiooni: ) Toestusribi, ) Tõstekõrv, ) Kaablikinniti, ) Pöördrakise kinnituspunkt, ) Liugtalla ülemine kinnituskõrv, 6) Liugtalla kinnitusplaadi positsioneerimine, ) Gabariittule kinnituslehe positsioneerimine.

12 Olemasoleva tootega võrreldes on saavutatud märgatav kokkuhoid kasutatavate detailide koguses. Tabelis on välja toodud olemasoleva toote ja projekteeritud toote konstrueerimiseks kasutatavate komponentide koguse võrdlus. Arvestatud ei ole ettevõttesiseseid standardseid komponente, mida on kasutusel mõlema saha konstrueerimisel. Sele. Ribi VTS000 Tabel Kasutatavate komponentide koguse võrdlus Detaili tüüp Komponentide kogus, tk Olemasolev sahk Projekteeritud sahk Erinevus komponentide koguses Plasma/laserlõigatud 9 % Treitud 9 6 % Muu 0 % Kinnitusvahendid % Muu ostutoode Kokku 9 9 %

13 ... Operatsioonide minimaliseerimine Toote projekteerimisel on lähtutud AS Paide Masinaehitustehase tehnoloogilisest võimekusest. Lehtmaterjalist detailide lõikamine toimub APJ laser ja plasmapinkidega, mille kasutamine ja üleüldine tootmise automatiseerimine on levinud tendents Eesti masinaehitustööstuses [8]. Töötlusoperatsioonide minimaliseerimiseks on suurendatud projekteeritud detailide tehnoloogilisust. Alla 0 mm paksused lehtmaterjalist detailid lõigatakse APJ laserlõikepingiga, mille täpsus on +/0,0 mm ja saavutatav pinnakaredus kuni Ra μm. Antud täpsus ja saavutatav pinnakaredus võimaldab kinnituskõrvades asetsevad kinnitussõrme avad töödelda kontuuri väljalõikamisega samas etapis. Keermestatud avaga detailidesse on keermestatav ava töödeldud kontuuri väljalõikamisega samas etapis. Laselõikeseadmega töödeldud detailide lõikepinna kvaliteedi kõrge taseme tõttu ei ole tarvis lõigatud detailidel teostada kraatide eemaldamist, mis omakorda vähendab töötlemiseks kuluvat aega []. Sele. Alternatiiv faasile Minimaliseeritud on detailide sekundaarse töötlemise vajadus. Näiteks terahoidjate kokkujooksu vältimiseks on tarvilik vähendada materjali paksust terahoidjate sisemistel servadel. Üldlevinud on antud kohtades terahoidja materjalile faasi lõikamine, selleks on aga tarvis detaili väljalõikamise järgselt freesida. Projekteeritud sahal on antud probleem lahendatud õhemast materjalist detaili keevitamisega terahoidjate sisemistele servadele (Sele ). Kasutatud lahendus suurendab küll detailide hulka, kuid eemaldab sekundaarse töötlemise vajaduse, mis võib palju väiksemast mahust olenemata, kujuneda primaarse töötlemisega sama kulukaks []. Painutatud detailidel valmistamiseks on on minimaliseeritud kasutatud minimaalset painutusoperatsioonide painutuste arvu, mis arvu. Hõlmalehtede võimaldab saavutada

14 funktsionaalselt ja esteetiliselt rahuldavat vormi. Keskteljele kinnitatava koonuse VTS000 valmistamiseks kasutatavate painete arv võimaldab valmistada koonuse, mille kõrvalekalle ideaalsest koonusest on baasettevõtte kogemustest lähtuvalt aktsepteeritaval tasemel. Saha raami koostamise hõlbustamiseks on detailidele projekteeritud positsioneerimise tapid/avad. Avad lõigatakse detailidesse samas positsioneeringus väljalõikamisega. Antud asjaolust tingituna on detailil paiknevate positsioneerimsavade ja detaili geomeetria tööpingi täpsuse poolt. Positsioneerimise avade positsiooniline täpsus määratud projekteerimise juures on arvestatud positsioneeritava detaili materjali paksuse kõikumise ja tööpingi täpsusega, mis on arvutatud järgneva valemiga: L=S pos +T, kus L [mm] () Ava laius; S pos [mm] Positsioneeritava materjali maksimaalne paksus; T Tööpingi täpsuse ülemine piirväärtus. [mm] Positsioneerimise tappide projekteerimise juures on arvestatud baaspinnaks oleva materjali paksuse kõikumisega. Tappide kõrgused on arvutatud järgneva valemiga: L =S baas + T, kus L [mm] S baas [mm] () Tapi kõrgus; Baasmaterjali minimaalne paksus. Detailidel, mille positsioneerimiseks ei ole otstarbekas kasutada tappe, on kujundatud geomeetria vastava operatsiooni teostuse lihtsustamiseks. Näiteks terahoidja plaadile on projekteeritud sisselõige, mis võimaldab painutatud profiili paigaldada mõõtevahendeid kasutamata. Ristuvate tasapindadega detailide keevitamiseks kasutatakse ühepoolset ja kahepoolset nurkõmblust. Positsioneerimispilude projekteerimisel on jälgitud, et minimaalse materjali paksuse korral ei oleks pilu suurus üle mm mis on soovituslik maksimaalne pilu materjalide vahel nurkõmbluse korral [].

15 .. Väändejäikuse parandamine Lähteülesandes püstitatud eesmärk on suurema väändejäikuse saavutamine võrreldes olemasoleva tootega. Baasettevõtte olemasoleval tootel koosneb hõlma konstruktsioon kahest eraldiseisvast painutatud profiilist, mis on omavahel ühendatud keevitatud ribidega. Olemasoleval konstruktsioonil on suur paindejäikus sahkamise suunas, kuid vähendatud jäikus väändele. Antud lõputöös projekteeritud lahenduses on kasutatud eraldiseisvate profiilide asemel ühte painutatud karpi. Selline lahendus tagab piisava paindejäikuse sahkamise suunas ja ühtlasi omab ka olemasolevast tootest suuremat väändejäikust. Lisaks sobib kahe erineva profiili asemel ühe detaili kasutamine tootmispõhise projekteerimise printsiipidega []. Sele. Projekteeritud keeviskonstruktsiooni lahendus vasakul, olemasolev paremal 6

16 .. Hüdroseadmete valik ja arvutused Projekteeritud lumesaha hõlma nurkade reguleerimiseks kasutatakse hüdrosilindreid, mis valmistatakse vastavalt tellimusele. Hüdrosüsteemi töörõhuks on arvestatud MPa, mis on enamlevinud töörõhk autode/traktorite puhul [9]. Baasettevõtte kogemustest lähtuvalt peab hüdrosilinder tekitama pöörlemisteljest kõige kaugemas punktis minimaalselt jõu 6,..., kn. Vastu on võetud otsus standardiseerida valitud hüdrosilinder projekteeritava toote ja antud toote edasiarendustele. Standardiseeritud hüdrosilinder võimaldab vähendada kulutusi tootmisel ja järelteenuste pakkumisel. Hõlma poole maksimaalse laiuse arvutamisel (valem ) on aluseks võetud, planeeritav töölaius, m. L = kus L L,00 0,0 + = + =,80+0,0=,86, n h nh L [m] hõlma poole laius; nh hõlma poolte arv. () Sele 6. Jõuõla sõltuvus pöördenurgast Antud informatsiooni põhjal on välja arvutatud hüdrosilindri kolvi läbimõõt. Töörõhuks on võetud minimaalne soovituslik töörõhk 6 MPa. Jõuõla suurus hüdrosilindri ja pöörlemistelje vahel on varieeruva suurusega, sõltudes töönurgast (Sele 6). Antud jõuõla suuruseks on võetud minimaalne võimalik jõuõlg, mille väärtuseks on 0, m. Minimaalne jõuõlg esineb pöördenurga korral.

17 Teisendades valemit ()[0] saame arvutada hüdrosilindri poolt vajaliku tekitatava jõu valemiga (6). M A=F L6 F L =0, kus M A [Nm] jõudude koondmoment punkti A suhtes; F [N] hüdrosilindri poolt arendatav jõud; L6 [m] hüdrosilindri ja pöörlemispunkti A vahelise õla suurus; F [N] hõlma poole nurka mõjuv jõud. () Sele. Hõlmale mõjuvad jõud lihtsustatult kus F = F L 600,86 = =89 L6 0, (6) A s= F 89 = =8, p ηm () A s [mm²] hüdrosilindri kolvi pindala; p [N/mm²] hüdrosilindri töörõhk; ηm hüdrosilindri kasutegur. D s= kus D s [mm] As 8 π = π =6,6, (8) hüdrosilindri kolvi arvutuslik läbimõõt. 8

18 Valemist (6) lähtuvalt peab hüdrosilinder arendama,9 kn jõudu 6 Mpa töörõhu juures. Valemite () ja (8) [] põhjal saame arvutuslikuks hüdrosilindri diameetriks 6,6 mm. Antud arvutusliku väärtuse järgi on hüdrosilindri läbimõõduks valitud baasettevõttes kasutatavate standardite põhjal 0 mm. Hüdraulika juhtimiseks kasutatakse ettevõttesisest standardlahendust. Hüdroklappidena on kasutusel Piippo Hydraulic E8PV [] või Piippo Hydraulic E6PV [], olenevalt kliendi soovidest ja masinapoolsetest väljunditest. Kui kliendi töömasinal on vähemalt hüdraulika sisendit ja väljundit, siis ei ole tarvidust juhklappide järele. Antud asjaolust lähtuvalt on liigitatud hüdraulika juhtklapid lisavarustuse alla. Standardvarustuses on hüdroaku ja kaitseklapid Piippo Hydraulic KVP []. Sahaga töötamise käigus tekkivate löökide summutamiseks on hüdrosüsteem varustatud eelseadistatud rõhule avanevate klappidega, mis on ühendatud rõhuakudega. Rõhuakuks on 0, l. mahuga membraanaku, mis on eellaetud MPa rõhuga []. Kõikide hüdraulika komponentide ühendamiseks kasutatakse /8 tollised voolikuid, mis on varustatud kiirliidetega. Antud voolikud kuuluvad ettevõttesiseste standardsete komponentide hulka. Voolikute maksimaalne töörõhk on MPa. 9

19 .. Mõõtahelate arvutus Lumesaha projekteerimise käigus tuli lahendada kaks peamist mõõteahelat: kesktelg ja terahoidja koos kinnitussõrmedega. Antud mõõteahelate lahendamise juures on peamiseks probleemiks kõrvalekalded materjali nimiväärtustest. Kasutatavate materjalide nimiväärtustest ja selle kõikumise ulatusest on täpsemalt kirjutatud peatükis... Mõõteahelate arvutamisel on aluseks võetud nn. kõige halvem kombinatsioon, mis seisneb võimaluses, et materjalid võivad olla erinevatest klassidest ja tolerantsitsooni vastastikusest maksimumides. Selline kombinatsioon võimaldab materjali paksustel kõikuda suurtes piirides, mis osutub problemaatiliseks kinnituskõrvade projekteerimise juures, kui on vaja tagada nii sisemine kui ka välimine mõõde. Sele 8. Kesktelje mõõtahel Kesktelje mõõteahela lahendamisel on tolereeritud vasaku hõlma poole kinnituskõrvade sisemine mõõde D, ja parema hõlma poole kinnituskõrvade välimine mõõde D. Antud lahendus võimaldab hõlma poolte omavahelise koostamist minimaalsete lõtkudega. Lahenduse miinuseks on asjaolu, et parempoolse hõlma poole kinnituskõrvade vahele on projekteeritud kronsteini kinnituspuks ja 0

20 distantstoru. Kinnituskõrvade välimise mõõtme D tagamine jätab sisemise mõõtme D kõikuvaks suurtes piirides. Probleemi süvendab kinnituspuksi D ja distantstoru D võimalikud kõrvalekalded nimiväärtustest. Detailide projekteerimise ja positsioneerimise käigus on garanteeritud, et kõige väiksema D distantsiga kinnituskõrvade vahele mahuks kõige suurema pikkusega kinnituspuks D ja distantstoru D. Vastupidises olukorras kus D on maksimaalne ja D ning D on minimaalsed võib tekkida ligi 0 mm. suurune lõtk. Antud suurusega lõtk on põhjustatud: ) mm materjali paksuse suurest kõikumisest, ) Distantstoru konstruktsioonist, kus D pikkus oleneb otsalehtede paksusest, ) Garanteeritud, mm lõtkust. Garanteeritud, mm lõtk on vajalik hõlma ujuvuse tagamiseks. Võimaliku maksimaalse lõtku probleemi lahendamiseks on mitmeid võimalusi. Potentsiaalsed lahendused langevad kahte kategooriasse: ) Tolerantsitsooni vähendamine, ) Tekkiva, võimaliku, lõtku täitmine. Tolerantsitsooni vähendamiseks on väga palju võimalusi (treitud/freesitud distantstoru otsalehed, reguleeritava pikkusega distantstoru, kõrvade materjali mõõtu freesimine, keevitatavate pukside kasutamine, kalibreeritud toormaterjal jne.). Kõik antud lahendused on efektiivsed tolerantsitsooni vähendamisel, kuid tootmise seisukohast kulukamad. Majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt on lahendus valitud lõtku täitmise valdkonnast. Kasutatud on mm materjalist lõigatud seibe, mida kasutatakse vastavalt vajadusele. Maksimaalselt võib olla vajadus kasutada nelja mm seibi. Seibide kasutamine lõtku vähendamiseks tagab detailide vahetatavuse ning minimaliseerib lõtku suuruse. Terahoidjate kinnituskõrvade mõõteahel on lahendatud analoogselt kesktelje lahendusega. Terahoidjate kinnitamiseks on kasutatud 0 mm läbimõõduga telge, mille läbimõõdust lähtuvalt on kasutatud tekkiva lõtku vähendamiseks seibe DIN 000HV [].

21 . TUGEVUSARVUTUSED Tugevusarvutuste teostamiseks on kasutatud erinevaid meetodeid. Kinnitussõrmede tugevusarvutused on tehtud klassikalist tugevusanalüüsi metoodikat kasutades. Keerulisema geomeetriaga üksikelementide tugevusarvutused on tehtud kahemõõtmelist lõplike elementide metoodikat (Ingl. finite element method) kasutades. Keerulise geomeetriaga mitmikelemendid (saha hõlma keevisraam) on tehtud kolmemõõtmelist lõplike elementide meetodit kasutades. Lõplike elementide metoodika põhiidee on, et uuritava objekti mingit omadust väljendavat pidevat funktsiooni võib aproksimeerida diskreetse mudeliga, mis koosneb tükiti pidevatest funktsioonidest. []. Kahemõõtmelise ja kolmemõõtmelise lõplike elementide meetodil tugevusarvutuste tegemise juures on kasutatud Von Misesi kriteeriumi liitkoormusel purunemisele, mille järgi piirseisund tekib materjalis, siis kui detaili mingis punktis saavutab deformatsioonienergia teatud tiheduse []... Kinnitussõrmede tugevusarvutus Hüdrosilindri kinnitussõrmed S on arvutatud klassikalist tugevusanalüüsi kasutades. Kinnitussõrmede arvutamisel lõikele on aluseks võetud MPa hüdrosilindri rõhk. Esmalt on leitud hüdrosilindri poolt tekitatav jõud valemiga (9) [] mille alusel on arvutatud kinnitussõrmedes tekkiv lõikejõud valemiga (0) []. Valemis (0) on võetud aluseks kinnitussõrme kahekordne ristlõige, kuna kinnitussõrm töötab lõikele kahe pinnaga. F =A s p =8 =896, kus F [N] Hüdrosilindri poolt tekitatav jõud, p [N/mm²] Hüdrosilindri rõhk. (9)

22 τ s= kus τs [N/mm² ] Ar [mm² ] F 896 = =,6, Ar 60 (0) Kinnitussõrmes tekkiv lõikejõud. Kinnitussõrme ristlõike pindala. Lähtuvalt valemist (0) [] selgub et hüdrosilindri kinnitussõrmedes tekkib lõikejõud,6 Mpa. Kuna arvutus on tehtud kahe lõikepinna kohta, siis mõjub ühele pinnale poole väiksem lõikejõud,8 MPa. Antud jõud on alla kinnitussõrme materjali SJ0 lubatud nihkepinge 0 MPa. Hüdrosilindri kinnitussõrmede puhul on tegemist baasettevõtte sisese standarddetailiga. Sellest lähtuvalt ei ole otstarbekas detaili optimeerimine...tõmbevedru kinnituskõrva tugevusarvutus Tõmbevedrudega TS seotud detailide arvutamisel on lähtutud tõmbevedrude poolt tekitatavast maksimaalselt jõust, mis on arvutatud valemiga (). Kasutatavad tõmbevedrud, mille jäikustegur on 8 N/mm valmistatakse baasettevõtte eritellimusel. Sele 9. LEM arvutus deformatsioonidele

23 F =L k = 8=8, kus () F [N] Vedru poolt tekitatav maksimaalne jõud, L [mm] Vedru maksimaalne pikenemine, k [N/mm] Vedru jäikuskonstant. Tõmbevedrude kinnituskõrvades VTS000 tekkivad pinged on arvutatud kasutades kahemõõtmelist lõplike elementide meetodit. Lõplike elementide metoodikaga arvutatakse esmalt detailis tekkivad deformatsioonid. Selel 9 on esitatud arvutuse väljundiks saadud graafiline kujutis, millel on märgitud detaili originaalkontuur ja sajakordse võimendusega deformatsiooni kontuur. Tabelisse on märgitud maksimaalsed deformatsioonid X ja Y telje sihis. Deformatsioonide arvutusest saadud info tõlgendatakse von Misesi kriteeriumi kasutades pingeteks. Selel 0 on välja toodud pingete jagunemise graafiline kujutis, millel on erinevate toonidega kujutatud erinevad pinge väärtuseid. Sele 0. LEM arvutus pingetele

24 .. Hõlma raami tugevusarvutus Hõlma raami tugevusarvutuste aluseks on võetud hüdrosilindri katserõhk MPa. Antud väärtusega rõhk võib tekkida avarii tagajärjel. Kaitseklapid avanevad küll enne antud rõhu väärtuse saavutamist, kuid hüdrosilindri ava piiratud läbilaskevõimekus võib tingida rõhu kasvu. Saha konstruktsiooni on võimalik projekteerida ka suurematele jõududele vastu pidama, kuid sellest tingituna puruneks, avariilises olukorras, sahkamist teostav traktor. Traktori asendamise kulud on juba tunduvalt kõrgemad kui saha asendamiseks vajalikud kulutused. Kliendi seadmete ja töötajate ohutust silmas pidades puruneb avariilises olukorras esmalt sahk. Hüdrosilindri rõhul MPa võtab saha keskteljest kõige kaugemal asetsev osa vastu N suurust jõudu, mis võib olla tekitatud mõne sahkamise teele jääva objekti poolt. Valemist () [] lähtuvalt selgub, et sahkamisel kiirusel 6 km/h tekitab kokkupõrge 00 kg objektiga jõu, mille väärtus on N. Näiteks graniidist kivi, mille mõõtmed on ligikaudu 0x0x0 mm ja tihedus 60 kg/m³ [6] omab massi 00 kg. Tugevusarvutuste aluseks võetud jõu suurus on piisav, arvestades vähest tõenäosust kohata teede sahkamisel suuremate mõõtmetega varjus olevat objekti. Platside ja kõrvaliste asukohtade sahkamisel, kus võib kohata suuremate mõõtmetega objekte (näiteks paksu lumega kaetud kinni külmunud kivi), on sahkamise kiirused ja sellest tingituna tekkivad jõud, väiksemad. m= kus F t ,0 = =00, V 0 m [kg] objekti mass, F [N] vajalik jõud objektile lõppkiiruse andmiseks, t [s] objektile lõppkiiruse andmiseks kuluv aeg, V [m/s] objekti lõppkiirus. () Jõudude määramisel ei ole arvestatud statsionaarsete objektidega kuna madalate statsionaarsete objektide vastu kaitseb terahoidja. Antud objektideks võivad olla näiteks kanalisatsioonikaevu luugi serv, trammitee rööpad, kiirustõkked jne. Kokkupõrkel kõrgete statsionaarsete objektidega, näiteks teraspost, tekkivad kordades suuremad jõud, millele sahk ei ole projekteeritudki vastu pidama.

25 Sahka on võimalik projekteerida antud jõududele vastu pidama, aga sellisel juhul puruneks kliendi töömasin. Hõlma keevisraami tugevusarvutused on teostatud kolmemõõtmelise lõplike elementide meetodil programmis SolidWorks 0. Tugevusarvutuste teostamiseks on valmistatud pindadest koosnev mudel, milles detailid on asendatud ruumiliselt asetsevate kahemõõtmeliste pindadega. Sele. Arvutusvõrk Antud pindade põhjal on loodud arvutusvõrk (Ingl. Mesh) (Sele ), mis on koostatud koorikelementide (Ingl. Shell) meetodil. Koorikelementide meetodi eelis seisneb asjaolus, et materjalidele antakse paksus matemaatiliselt. Võrreldes mahtelementide (Ingl. Solid) meetodiga saavutatakse koorikelementide meetodil märgatavalt lihtsam arvutusvõrk. Kuna lõplike elementide meetodil teostatud tugevusarvutused on väga mahukad, saavutatakse lihtsama arvutusvõrgu kasutamisega märgatav kokkuhoid arvutuste teostamiseks kuluvas ajas. Loodud arvutusvõrk koosneb ligikaudu lineaarsest kolmnurkelemendist, mis on omavahel seotud ligi sõlmpunktiga. 6

26 Arvutusmudelis on jõud määratud keskteljest kõige kaugemasse punkti, mille puhul on jõuõlg kesktelje suhtes kõige suurem. Selel on arvutustulemus kahekordse varuteguriga. Erandiks on hõlma toestuskarp, mille varutegur on, kordne. Arvutustulemuste üheski punktis ei ületa tekkivad pinged materjali voolavuspiiri. Tugevusarvutuste tulemusena saab öelda, et konstruktsioon on piisavalt vastupidav väikeavariide puhul. Sele. LEM tugevusarvutus kahekordse varuteguriga

27 . MAJANDUSLIK OSA Toote omahinna kalkuleerimine annab ligilähedase ülevaate tootmisele tehtavatest kulutustest. Teraskonstruktsioonide hinna arvestamisel on lähtutud tootmisüksuselt saadud informatsioonist. Teraskonstruktsioonide tootmise hind sisaldab kasutatavaid materjale, detailide valmistamist, koostamist ja värvimist. Olemasoleva tootega võrreldes on teraskonstruktsiooni madalam omahind saavutatud massi vähendamise ja kilohinna alandamisega. Madalam kilohind on tingitud lihtsamast konstruktsioonist ja väiksemast kasutatavate materjalide nomenklatuurist. Teraskonstruktsiooni kilohinda mõjutavad komponendid ja valmistamise maksumus on välja toodud tabelis. Tabel Teraskonstruktsiooni omahinna kujunemine Olemasolev sahk Projekteeritud sahk Erinevus Mass, kg % Laserlõigatud detailid, tk. Treitud detailid, tk. Muud detailid, tk. Detailide hulk kokku, tk % 6 % 0 % 8 % Materjalide nomenklatuur 6 0 % Konstruktsiooni hind, /kg... % % Konstruktsiooni maksumus, 8

28 Tabel Toote omahinna kalkuleerimine Komponent Maksumus, Teraskonstruktsioon 898 Hüdrosilindrid 60 Muud hüdraulikakomponendid 0 Laagrid 8 Kinnituselemendid 0 Kokku 0 Tabelist selgub toote omahinnaks 0. Arvestades toote omahinnale juurde 0 % kasumimarginali, saame toote müügihinnaks 0. Konkureerivate toodete ja projekteeritud toote müügihindade võrdlus on välja toodud tabelis 6. Tabel 6 Müügihindade võrdlus Konkureeriv toode Müügihind, Projekteeritud toote müügihind, Hindade erinevus Holms PV./ % Enreprenads Vikplog % Meiren VTSP % Adteh V % Tamsalu EPT LS. V % 9

29 . EDASPIDISED ARENDUSETTEPANEKUD Projekteeritud saha edaspidiseks arendamiseks on mitmeid võimalusi. Lähteülesandes püstitatud eesmärk, olemasoleva tootega võrreldes madalam omahind, on saavutatud konstruktsiooni muutmise ja optimeerimise teel. Järgneva etapina toimub prototüübi tootmine ja katsetamine. Toote valmistamiseks kasutatakse hetkel ainult ühte rakist hõlma raami keevitamist lihtsustavat pöördrakist. Projekteerimata on kõikvõimalikud koosterakised, mille abil on võimalik omahinda veelgi madaldada. Toode on projekteeritud, kuid täieliku müügikõlbulikuse saavutamiseks on tarvilik vormistada kliendidokumentatsioon. Projekteeritud saha nominaallaius, 00 mm, on levinum klientide poolt soovitud töölaius. Kuid eksisteerib suur nõudlus projekteeritud saha töölaiusest suuremate ja väiksemate töölaiuste järele. Paljud välja töötatud lahendused on lihtsamad, kuid sama töökindlad võrreldes olemasolevate lahendustega. Implementeerides väljatöötatud lahendused olemasolevatele toodetele on võimalik vähendada olemasolevate toodete omahinda ja suurendada kasutatavate komponentide ettevõttesisest standardiseeritust. Kokkuvõtvalt on edaspidiseks arendamiseks soovituslikud tootearenduslikud etapid: ) Kliendidokumentatsiooni vormistamine, ) Lahenduste implementeerimine teistesse toodetesse, ) Rakiste projekteerimine, ) Uute töölaiuste väljatöötamine. 0

30 KOKKUVÕTE Antud lõputöö eesmärgiks oli projekteerida toode hinnatundlike klientide turusektorisse. Ettevõttel on olemas projekteerituga analoogne toode, kuid kõrge omahinna tõttu ei ole võimalik olemasoleval tootel edukalt hinnatundlike klientide turusektoris konkureerida. Lisaks on tarvilik olemasoleva saha konstruktsiooniliste probleemide lahendamine, täpsemalt väändejäikuse suurendamine. Projekteeritud saha omahinna alandamiseks on rakendatud tootmiskeskse projekteerimise põhimõtteid, mille abil suurendatakse toote tehnoloogilisust ja seeläbi vähendatakse omahinda. Konstrueerimiseks kasutatavate profiilide muutmisega on suurendatud projekteeritud toote väändejäikust. Antud lõputöö valmistamise raames on läbitud kõik projekteerimise etapid lähteülesande koostamisest jooniste vormistamiseni. Tugevusarvutused on tehtud peamiselt kolmemõõtmelise lõplike elementide meetodi alusel, kuid kasutatud on ka kahemõõtmelist lõplike elementide meetodit ja klassikalist tugevusanalüüsi. Projekteeritud lumesahk vastab lähteülesandes püstitatud eesmärkidele. Saavutatud on olemasoleva tootega võrreldes suurem väändejäikus ja madalam omahind. Projekteeritud saha ja olemasoleva saha konstruktsioonide erinevuse ülevaade on välja toodud tabelis. Toote omahinna kalkulatsioonist lähtuvalt on eeldatav toote omahind 0. Tabel Omahinda kujundavad komponendid Omahinna komponent Olemasoleva sahk Projekteeritud sahk Muutus Mass 60 6 % Komponentide hulk 9 9 % Kasutatavate materjalide diapasoon 6 0 %

31 Kokkuvõtvalt võib öelda, et antud projekteerimisülesanne on täidetud. Projekteerimise käigus on rakendatud tootmiskeskse projekteerimise põhimõtteid, mille abil on saavutatud madalam omahind. Olemasoleva tootega võrreldes on saavutatud suurem väändejäikus. Täidetud on kõik lähteülesandes püstitatud eesmärgid.

32 SUMMARY This thesis is based on Meiren Engineering OÜ. Meiren Engineering is an Estonian company that specializes on designing and selling of snowploughs. Production of the snowploughs take place in AS Paide Masinatehas. The objective of this thesis is to design a tractor vsnowplough for the price sensitive market sector. The company already has an analogical product to the one designed in this thesis. The existing product has a high manufacturing cost and so it is not suited for the price sensitive market sector. The design of the vsnowplough also has to solve a design problem with the existing plough, low torsional strength to be precise. Manufacturability was increased in order to lower the production costs of the plough. This was achieved using design for manufacturability principles. To increase the ploughs torsional strength, a different kind of profile was used to reinforce the mouldboard. The design of the plough went through all the design phases from compiling the initial assignment to drafting. Strength analysis has been mainly carried out through using threedimensional finite element method. Twodimensional finite element method has been used on smaller independent details. The designed tractor vsnowplough meets the criteria specified in the initial assignment. In comparison to the existing product a lower manufacturing cost has been achieved. The designed plough has a better torsional strength than the existing product. The calculated production price of the designed plough is about 0. In conclusion we can say that the plough has been designed successfully. Design for manufacturability principles have been implemented in the design process, through witch a lower production cost has been achieved. All the criteria from the initial assignment have been met.

33 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU [] [] [] [] [] [6] [] [8] [9] [0] [] [] [] [] [] [6] " Meiren, [Võrgumaterjal]. Available : [Kasutatud 0.aprill.0]. David M. Anderson, Design for Manufacturability & Concurrent engineering, California: CIM press, 00, p.. J. Riives, Uuenduslik tootmine : käsiraamat, Tallinn: TTÜ kirjastus, 0, p. 6. " Grader service, [Võrgumaterjal]. Available : [Kasutatud 0.aprill.0]. J. Bralla, Design for Manufacturability Handbook, New York: McGrawHill, 998, p. 9. Hotrolled steel plates mm thick or above, EN 009:99 A. Laansoo, Keevitustehnoloogia, Tallinn: TTÜ kirjastus, 0, p.. U. Varblane jt, Eesti masinatööstuse hetkeseis ja arengusuunad, Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 0, p.. R. Soots, Hüdraulika ja Hüdroseadmed II osa, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool,00,p. 6 J. Dubeikovski jt., Tehniline mehaanika, Tallinn: Valgus, 98, p.. R. Soots, Hüdraulika ja Hüdroseadmed, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 009, p. 6 " Piippo Hydraulics, [Võrgumaterjal]. Available : [Kasutatud 0.aprill.0]. P. Kulu jt., Mehaanikainseneri käsiraamat, Tallinn: TTÜ kirjastus, 0, p. 9. J, Kirs ja G. Arjassov, Sissejuhatus lõplike elementide meetodisse I, Tallinn: TTÜ kirjastus, 999, p.. R. C. Hibbeler, Mechanics of materials, Singapur: Prentice Hall, 0, p " Wikipedia, [Võrgumaterjal]. Available : [Kasutatud.aprill.0].

34 LISAD Lisa. Joonis VTS0F leht / Lisa. Joonis VTS0F leht / Lisa. Joonis VTS0006 Lisa. Joonis VTS000 Lisa. Joonis VTS0F0000 Lisa 6. Joonis VTSP0F0000

35 H H 8 G G 8 F F E E D # Mass standardvarustuses : 6 kg. Mass lisavarustusega : 808 kg. # Valge tuli sõidusuunda. # Jälgida et määrdeniplitele oleks ligipääs. # Seibide (VTS0009), pos. 0, kogus vastavalt vajadusele. D C B A Vaheraam KKXXXXX vastavalt tellimusele! 6 8 Kübarmutter DIN 8 M8 Hõlmapikenduste korral 0 Nylock mutter DIN 98 M8 8 Hõlmapikenduste korral 0 6 Seib DIN 90 A 8, Hõlmapikenduste korral 0 Seib DIN A 8, 8 Hõlmapikenduste korral 0 Polt ISO 80 M8 x Hõlmapikenduste korral 0 Polt DIN 60 M8 x 0 8 Hõlmapikenduse korral 0 Hõlmapikendus VTS0006 Cestilene HD 00 Lisavarustus Hõlmapikendus VTS000 Cestilene HD 00 Lisavarustus, 0 Liugsuusk VTS Lisavarustus 9, 9 Terad koos kinnitustega S Lisavarustus, 8 Tule koost S0008 Lisavarustus 0, C Hüdrosilinder HC0098,8 6 Sfääriline laager GE 0 ESRS 0,6 Lukustusrõngas DIN x Heavy duty 0 Lukustusrõngas DIN 0x 0 Nylock mutter DIN 98 M 0 NordLock seib NL 0 NordLock seib NL8 0 0 Polt DIN 9 M x 0 0, 9 Plekikruvi ISO 9 ST6, x C 0 8 Seib VTS0009 S JG 0, Telg VTS000 CrMo 8, 6 Tõmmits VTS , B Koonus VTS000, Distantstoru VTS000, Kronstein sõrmedega VTSP0009 9,8 Hõlm VTS0006 9,9 Hõlm VTS , Pos Nimetus Tähis Materjal Kogus Märkus MASS Näitamata piirhälbed: Materjal: Mõõtkava: : H, h, ±IT / Mass: 808, kg Projekteeris: J. Malt Projekt: Joonestas: J. Malt Kuupäev:.0.0 Nimetus: VTS0F A Leht: Tähis: Rev. / VTS0F 0.0.0

36 REV Muudatus Kuupäev Nimi H H # # 8 8 A 8 () 8 AA ( : 0 ) G G D 6 (0) (0) C B F D 9 0 F () # # () A E (0) C ( : ) 8 E (), ,..., 0 Vaheraam KKXXXXX vastavalt tellimusele! # D 8 8 D # (6) B ( : ) 8 C C B () DD ( : ) (Ø 0 H/h6) B A 0 9 () (Ø 0 H/f) 8 6 # Mass standardvarustuses : 6 kg. Mass lisavarustusega : 808 kg. # Valge tuli sõidusuunda. # Jälgida et määrdeniplitele oleks ligipääs. # Seibide VTS0009, pos. 0, kogus vastavalt vajadusele. Näitamata piirhälbed: H, h, ±IT / Projekteeris: J. Malt Joonestas: J. Malt Kuupäev:.0.0 Materjal: Mõõtkava: :0 Mass: 808, kg Projekt: Nimetus: Leht: / VTS0F Tähis: VTS0F Rev. A

37 REV Muudatus Kuupäev Nimi H (8) H A G G E F D A (0) F B E C E (6) D C B A (n ) 0 H/f 9 E ( : ) (n0) (Ø H/s6) # 9 B (terahoidja kinnitussõrmed) 0 ( n0 H/f) D ( : ) # # AA # C ( : ) Määrdenippel DIN A M6 Rõngassplint DIN 0, d=6 Nylock mutter DIN 98 M 0 Nylock mutter DIN 98 M6 9 Nylock mutter DIN 98 M8 8 NordLock seib NL Seib DIN A 6 Seib DIN A Polt DIN 9 M x 0 Polt DIN 9 M8 x 0 Silmuskruvi M6x Pronkspuks TFP 0 Distantspuks suurem TS S JG 0 Vedru TS Telg S006 S J0 8 Telg S S J0 Uprofiil S00 S JG 6 Leht VTS Terahoidja S00 Pöördsilindri sõrm S Tõukur VTSP Puks VTS000 Raam kõrvadega VTS000 Pos Nimetus Tähis Materjal Näitamata piirhälbed: Materjal: H, h, ±IT / Projekteeris: J. Malt Projekt: Joonestas: J. Malt Kuupäev:.0.0 Nimetus: Hõlm Leht: Tähis: / 8 # Eelpingutada 0 mm. # Seibid DIN A, pos, vastavalt vajadusele. VTS , C , 0, 0, 0, 0,,6 B 0,,,,8 0, Kogus Märkus MASS Mõõtkava: : Mass: 9,9 kg Rev. D A

38 REV Muudatus Kuupäev Nimi H CC ( : ) E ( : ) H C s Mitte keevitada! a G 0 0 ` 00 ` ` G B A B Mitte keevitada! (n6) () F ` ` 0 ` (n0) F E D 6 E 6 ` C 0 ` 6 ` a 0 E a a a a a D ( : ) D 6 a 9 D 8 ` a ` 9 ` a C x(n90) x(n) 8 C B A 09 ` s 0 ` 8 s6 Mitte keevitada! 68 ` 0 08 ` BB ( : ) 06 ` 9 Mitte keevitada! 8 8 ` a 9 ` 6 () 6 ` A () 6 ` a # Märkimata keevised : # Soovituslik koostamise järjekord : Paksendus (VTS000), pos., keevitada enne hõlmalehe (VTS000), pos., paigaldamist. Hõlmaleht (VTS000), pos., paigaldada ja keevitada viimasena. # Sulgudes mõõtmed on teatmemõõtmed Paksendus VTS000 Leht LS Leht VTS000 Kõrv VTS000 0 Kõrv VTS Ribi VTS000 8 Ribi VTS000 Ribi VTS000 6 Ribi VTS000 Ribi VTS000 Ribi VTS000 Ribi VTS000 Hõlmaleht VTS000 Karp VTS0000 Pos Nimetus Tähis Näitamata piirhälbed: Materjal: H, h, ±IT / Projekteeris: J. Malt Projekt: Joonestas: J. Malt Kuupäev:.0.0 Nimetus: Leht: / S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG S JG Materjal Raam Tähis: VTS000 0, 0,,6 0,8 0,9 0,, 0, B,,6, 0,6 9,,8 Kogus Märkus MASS Mõõtkava: : Mass:, kg Rev. A

39 ±, REV Muudatus Kuupäev Nimi H H B G G 80 F F A ±00 Minimaalne terade laius 80 E Maksimaalne terade laius 00 A ( : ) E 90 D D C C B 0 B 0 A 0 B Näitamata piirhälbed: H, h, ±IT / Projekteeris: J. Malt Joonestas: J. Malt Kuupäev:.0.0 # Kõik mõõtmed teatmemõõtmed. Materjal: Mõõtkava: :0 Mass: 808, kg Projekt: Nimetus: Leht: / VTS0F kinemaatika Tähis: VTS0F0000 Rev. A

40 REV Muudatus Kuupäev Nimi H H G G 0 69 F F 9 E E 06 D D C C B 90 B # Kõik mõõtmed teatmemõõtmed A Näitamata piirhälbed: H, h, ±IT / Projekteeris: Tõnis Ots Joonestas: J. Malt Kuupäev:.0.0 Materjal: Mõõtkava: :0 Mass: 8,6 kg Projekt: Nimetus: Leht: / VTSP 0 SAHK VTSP 0 F Tähis: VTSP0F0000 Rev. E A