73 TALITRITIKALE KASVATAMISEST EESTIS M. Alru 1, Ü. Lur 1 1 Eesti Mülikool Sissejuhtus Toiu tootmine milms on suures oss limiteeritu keskkonlike stressie tõttu, kun inult 10% hritvst mst klssifitseeritkse stressivks mks (Dul, 1976). Tetu minerlie puuus või liigsus mõjut kultuurie ski 20% ultuses, põukhjustuse mooustv 26% j külmumine 15% hritvst mst. Keskkonn khjulikku mõju peegel erinevus kultuuri potentsilse j tegeliku sgikuse vhel. Pik jloo jooksul on põllumjnusprktiks keskkonn mõjue leevenmiseks ksuttu tootmiskulue suurenmist. Nüüseks on see meeto ennst pemiselt mjnuslike j ökoloogiliste piirngute tõttu mmennu j timee kohnemist keskkonng on hktu mõjutm enmjolt geneetiliselt, mis on k suhteliselt ovm (Aniol, 2002). Tootmises pe sort tlum keskkonn mõjutusi, nm rvesttv sgi j se stiilselt muutlikes klimtilistes tingimustes mitmete stte jooksul (Blum, 1988). Sortie vstupivuse prnmine vstvks keskkonn mõjuele on oluline, sest 71% sgikost on tingitu mitteiootilistest teguritest (Aeveo, Ferers, 1993; Wilkinson jt, 2002). Selles kontekstis on tritikle väg huvitv kultuur, kun t on teiste terviljeg võrreles suhteliselt vstupivm mitteiootiliste stressie suhtes j te s ksut otseselt säästvs põllumjnuses kui vähesei investeeringui nõuvt kultuuri või kuselt kui geenioonorit, mis kontrolliks timesisest keskkonn mõjuele vstupimise mehhnismi. Euroops on tritikle eelkõige söökultuur j seeg ei konkureeri t pehme j kõv nisug eg k õlleorg. Märkimisväärse retustöö tulemusen on tritikle väärtus tõusnu j te on hktu ksvtm k viljkmtel mulel. Tritikle konkureeri söönisu j -org (Green, 2002). Tritikle kui üks esimesi inimese poolt loou kultuure ühen eneses nisu he tersgi ning rukki vstupivuse mitteiootilistele j iootilistele stressiele. Tritikle om mõlem vnem potentsili: on sorte, mis on vstupiv põule (Jessop, 1996), külmle, mull hppelisusele j lumiiniumi toksilisusele (Aniol, 1996) ning soolsusele (Gorhm, 1990). Tritikle om vi mrginlset levikut kohlikul j rhvusvhelisel turul, seetõttu retustöö joks vjlikku mterjli on vähe. Selline olukor peks muutum, sest tritikle kui põu- j külmkinel ning minerlie efitsiii j toksilisuse suhtes vstupivte geenie lliks on senmtu geenivrmu. Nisu j rukki hürii tritikle on pärst 20-stst levikut milms hknu tuntust kogum k Eestis. Esmkorselt stl 2001 on Eesti Põllumjnusministeeriumi runnetes är toou erli k tritikle ksvupin j toong. 2003. st sügisel on tritiklet külvtu Eestis 8400 h, mis tervilj kogupinlst moousts 3,1%. Tritikle ksvtmine Eestis oli suurenenu stks 2003 ligikuu 2 kor. Võrreles pemise jõusöö or sgikust tritikle sgikuseg, nis tritikle sttel 2000 j 2001 hektrilt 7 26% rohkem teri kui oer (Põllumjnusministeerium, 2003 runne). Antu töö eesmärgiks oli selgit tlitritikle kui uue söövilj ksvtmise võimlusi Eestis. Uuriti 1) tritikle ioloogiliste iseärsuste vlumist suureml või väikseml määrl Eesti muutlikes ilmolues (suur sgipotentsil, he kohnemisvõime, proteiinisislus, α-mülsi keskmisest kõrgem ktiivsus tere vlmimisperiooil ning tere kluvus pes ine); 2) tritiklet sesöön. Võtmesõn: tritikle, tritikle sgikus j tersgi stiilsus, tritikle sööväärtus. Ktsetingimuse j metooik EPMÜ gronoomiteuskonn timeksvtuse instituui ktsepõluel (58 0 23 N, 26 0 44 E) viii sttel 2001/02 2003/04 läi tlitritikle sorivõrlusktse. Ktses oli 10 tlitritikle sorti: 'Mous', (Sten-Union GmH), (Dnko; Aivr Niinemägi tlu), 'Lsko', 'Dgro',, 'Lmerto', 'Ulrik',, 'Fielio' (Dnko; Viljni Soriktsepunkt), kontrolliks ksutti tlirukist 'Vmo' (Jõgev SAI) j tlinisu 'Kosk' (Svlöf; Frm Plnt Eesti AS). Ktse rjti mustkesle ning külvile fosfor- j kliumväetisi eelnevlt ei ntu. Seemne külvti septemri I ekil 3 5 m sügvusele 15 m revheg külvisenormig 400 inevt ter m 2 koht. Ktselpi suurus oli 10 m 2 j ktselpi oli plokkien rnomiseeritult 3 koruses. Kevel nti enne timee ktiivse ksvu lgust lämmstikku (NH 4 NO 3 ) koguses 60 kg N / h.
74 M. Alru, Ü. Lur Ktselppielt su tersgist määrti hektrisk 86% kuivine juures, lngemisrv (ICC Stnr nr 107). Keemiline nlüüs (toorproteiin Tetor Kjelte'i prig, N 6,25, toorkiu, toorrsv, seeuv proteiin, metoliseeruv energi) tehti EPMÜ loomksvtuse instituui sööloris. Asttel 2002 2004 viii OÜ Kehtn Mõis eesti mse (peekonise) tõuseksvnuses L. Niguli poolt juhitun läi sige söötmisktse. Söötmisktse eesmärgiks oli tritikle (sort ) toiteväärtuse selgitmine sige (võõrepõrsste, kesikute j nuumikute) jõulusele võrrelun org. Selleks senti nene rtsioonsöötes 25% orst sm koguse tritikleg (sort ). Söötmisktsetes ksuttu tritikle j or keemiline nlüüs on tehtu EPMÜ loomksvtusinstituui söötmisoskonn keemiloris. Tlivilje rengut j ksvu mõjuts ilmstik väg suurel määrl, sest ktsestte tlvitumisjärgne ilmstik oli väggi erinev. 2002. kogu tlvitumisjärgse periooi semete väike kogus (semete kogus mist ugustini oli 148 mm väiksem pljue stte keskmisest) j sml jl pljue stte keskmisest märgtvlt kõrgem tempertuurinäitj mõjutsi oluliselt tritikle rengutempot, kiirenesi timee erinevtes rengufsies toimuv protsessi. 2002. stl oli tlivilje tlvitumisjärgne ksvuperioo 10 15 päev tvlisest lühem. 2003. j 2004. tempertuurinäitj mi lgusest kuni juuli teise ekini (timee rengufsi EC30 70) oli mlm kui pljue stte keskmine. Tlvitumisjärgse periooi semete hulk sttel 2003 j 2004 oli tunuvlt suurem pikjlisest keskmisest (vstvlt 109 j 165 mm), mis pikens tlivilje ksvuperiooi 10 15 päev võrr. Asttel 2001/02 2003/04 ksutuses olnu ktsepõluel oli vlvlt khkj (LP) mull, smuti esines leetji (KI) muli (Kõlli, Lemetti, 1999). Rhvusvhelises WRB klssifiktsioonis on soivks vsteks Stgni Luvisol. Mull oli huumushorisonis vlvlt kerge liivsvi lõimiseg, kohti esines k sviliiv. Mull ph (ph KCl 5,6 6,0) oli nõrglt hppeline, mis on soiv enmiku kultuurie ksvtmiseks. Ktsepõlue mull huumusesislus (1,9 2,4%) jäi ml j keskmise tseme vhele P- j K-sisluselt oli mul g kõrgems rühms. Üliselt oli mulltingimuse tlitritikle ksvtmiseks soos, se enm, et tritikle nõumise mullle on tgsihoiliku (Vrughese, 1994). Ktsenmete töötlemisel ksutti khefktorilist ispersioonnlüüsi meetoit (ANOVA), eskriptiivset sttistikt. Korreltsioonikoefitsientie usutvust kontrolliti 95, 99 j 99,9% juures. Keskmise näitj esittkse koos nene stnrveg ±Sv. Ktsetulemuse j rutelu Tersk j sgi stiilsus Plju uurimuse j k prktilise tulemuse on näinu, et tritikle on suure sgipotentsilig kultuur (Vrughese, 1994; Vrughese jt, 1996; Wrzeh, Slk-Wrzeh, 2002), suure kohnemisvõimeg (Mrinik jt, 2000) j se tõestsi k meie ktse tulemuse. Antu kolme ktsest (2001/02 2003/04) j sortie keskmisen oli tlitritikle keskmine sgikus 5462 ± 256 kg/h, kõikues 2625 j 7551 kg/h vhel. Kolme ktsest keskmisen oli suurem sgi sortiel 'Lmerto' (6576 ± 657 kg/h), (6207 ± 713 kg/h), (6195 ± 723 kg/h), (6162 ± 827 kg/h) j 'Mous' (6061 ± 657 kg/h), mis oli 14 21% rohkem kui rukkil j 22 28% rohkem kui nisul. Ml sgikuseg oli tlitritikle sori 'Lsko' j 'Dgro', kusjuures nene sgikus oli väiksem rukki omst vstvlt 37 j 31% j nisu sgist vstvlt 31 j 25% (joonis 1). Dispersioonnlüüsi põhjl mõjuts sort tersgi suurust 52% j ilmstik 19% ultuses. Meie tlvekülmsi tlus enmik ktses olnu sortiest. Enmiku meie ktses olnu sortie tersk oli suurem nii rukki kui k nisu omst. Prolemtiliseks või s sortie 'Lsko' j 'Dgro' ksvtmine, kun nene tlvekinlus on olnu märgtvlt hlvem kui teistel. Mitmel stl on nene sortie timikus olnu pärst tlvitumist tühikui kuni 43% ultuses. Sori 'Lsko' j 'Dgro' on rettu Pool retusjms Dnko ning retustöö pemine eesmärk oligi lgul tlvekinluse tgmine (Wolski, Tymieniek, 1988). Nüü on rettu nene sil uus sort 'Lmerto', mis on stst 1999 registreeritu 7 Euroop riigis j testitkse khekss. Meie ktsetulemuste põhjl oli 'Lmerto' kolme ktsest keskmisen kõige sgikm (6576 ± 657 kg/h), st mõjuele oli kõige tunlikum sori 'Lsko', 'Ulrik' j (vstvlt tlveõrn, eühtlne võrsumine j võrsete vlmimine) ning kõige vähem tunlik sort 'Fielio'. Ekstreemsetes olukores ilmne erinevte sortie kohnemisvõime j se on võimlik väljen sgi stiilsust peegelv vritsioonikoefitsieni kuu. Ngu jooniselt 2 näh, on ntu ktseperiooil om tersgi stiilsuselt usutvl määrl tlirukki j -nisu srnne inult tlitritikle sort 'Fielio', teise sori on temst estiilsem. Eriti tunliku ilmoluele on sori 'Lsko' (tlvekhjustus), 'Ulrik' j. Sortie 'Ulrik' j eriti sgi suuremi kõikumisi põhjusts suhteliselt suurem hulg hilisvõrsete eühtlne vlmimine koristusjks. Sori 'Fielio' ühtlne sgikuse tse või oll tingitu väg ühtlsest tlvitumisest, ntu ktseperiooil teml tlvekhjustusi prktiliselt ei esinenu. Sori 'Fielio' tersgi vritsioonikoefitsient ntu ktsesttel oli 14,2, mis oli 1,7 2,0 kor väiksem kui sortiel, 'Ulrik' j 'Lsko' ning sttistiliselt võrrelv rukki j nisu vstv näitjg. Vjliku hulg j kvliteeig söö tootmine on üh keerulisem proleem, sest ilmolu on järjest muutlikum. Keskkonntingimuste vrieeruvuse korrl on sortie hvtvus suur j nene sgipotentsili
Tlitritikle ksvtmisest Eestis 75 prnmine retustöö tulemusen väg keeruline: sori pev olem kohnemisvõimelise väg vrieeruvs keskkonns (Reynols jt, 2003). 2002. põune j väg päikeseline ilm põhjusts erinevte sortie tersgi kõikumisi 24% ultuses enm kui 2003. j 2004.. Võrreles viimse 21 st tempertuurie j semete näitji pikjlise keskmiseg selgu, et erinevuse keskmisest üh suurenev, st ilmolu on läinu inult muutlikumks. See se soriretjte ette rskemi ülesnei ret väggi erinevtes tingimustes vstupivi j ühtlselt suuri terske tgvi sorte. 7500 6500 Tersk, kg/h 5500 4500 3500 2500 'Lsko' 'Dgro' 'Ulrik' 'Fielio' 'Mous' 'Lmerto' 'Kosk' 'Vmo' * erinev tähe märgistv usutvt erinevust Joonis 1. Tlivilje erinevte sortie tersk 2002. 2004. keskmisen 35 Vritsioonikoefitsient 30 25 20 15 10 5 0 'Mous' 'Lmerto' 'Fielio' 'Lsko' 'Dgro' 'Ulrik' 'Vmo' 'Kosk' * erinev tähe märgistv usutvt erinevust Joonis 2. Tlivilje erinevte sortie tersgi stiilsus ktsestte keskmisen Tere keemiline koostis Enmik ktses olnu tlitritikle sorte oli srnse proteiinisisluseg, usutvl määrl vls proteiinisislusele mõju ilmstik. Dispersioonnlüüsi põhjl mõjuts sort proteiinisislust 25% j ilmstik 68% ultuses. Tlitritikle sortie j ntu kolme ktsest keskmisen oli nene proteiinisislus 12,31 ± 0,30% kuivines, kõikues 10,03 j 15,60% vhel. Rukkil j nisul oli kolme ktsest keskmise proteiinisisluse näitj vstvlt 11,43 ± 0,83% j 12,75 ± 0,57%. 2003. j 2004. oli tlitritikle proteiinisislus sortie keskmisen suurem nii rukki kui k nisu proteiinisislusest vstvlt 0,26 j 1,0% ning
76 M. Alru, Ü. Lur 0,25 j 1,4% võrr. 2002. oli tlitritikle proteiinisislus sortie keskmisen rukki j nisu vhepelne. Sesöön ksuttvtele sööterviljele esittu minimlse proteiinisisluse normi teres (12%; Lemer jt, 2003) ületsi tlitritikle sortiest kolme ktsest keskmisen 'Lsko', 'Dgro',, 'Fielio' j, kusjuures 'Lsko' j 'Dgro' ongi Pool soriretusjms Dnko spetsilselt rettu sööviljks (joonis 3). Proteiinisislus, % 15 14 13 12 11 10 9 e f 8 'Mous' 'Lmerto' 'Fielio' 'Lsko' 'Dgro' 'Ulrik' 'Vmo' 'Kosk' * erinev tähe märgistv usutvt erinevust Joonis 3. Tlivilje erinevte sortie proteiinisislus kuivines 2002. 2004. Ktsestte lõikes stiilselt suurem seeuv proteiini sislus oli sortiel 'Lsko' j 'Dgro', kõikues 101,6 j 132,7 g/kg vhel, sms suuresgilisel soril 'Mous' oli seeuv proteiini sislus 85,6 111,4 g/kg. Tere vähene toorkiusislus on oluline näitj sesöön ksuttvtel terviljel. Tlitritikle sortie j ktsestte keskmisen oli nene toorkiusislus 3,47 ± 0,07%, kõikues 2,8 4,2% vhel. Kõige kiurikkm oli ter stl 2003, sest tere rv pes oli siis suurem j 1000 ter mssi vstvlt väiksem. Tritikle kui söö suur eelis or ees on tem väike toorkiusislus (or toorkiusislus 5 6%; Oll, 1993). Toorkiusislus ei olnu usutvl määrl mõjuttu tlitritikle sorist. Metoliseeruv energi sislus ei olnu usutvl määrl mõjuttu sorist. Metoliseeruv energi sislus oli tlitritikle sortie j ktsestte keskmisen 15,54 ± 0,01 MJ kg 1, tlirukkil j -nisul vstvlt 15,52 ± 0,08 j 15,84 ± 0,16 MJ/kg. Metoliseeruv energi sislus oli oluliselt mõjuttu ilmst (r=0,73; P<0,001), negtiivselt korreleerus t toorkiug, positiivselt proteiinisisluseg (r= 0,32 j 0,41 vstvlt; P<0,05 j 0,05). Tritikle ter on perspektiivne loomsööt, millel on ri eelisei teiste tervilje ees: kõrge j stiilne sk, soiv minohpete vhekor, kohnemine vestel j liivstel mulel ning resistentsus mitmete higuste suhtes (Bok jt, 1988; Hein, 1996; Honermeier 1999). Tritikle tere väiksem toorkiusislus võrrelun org prn tem sööväärtust. Proteiinisisluselt oli meie ktses olnu sortiest stte lõikes stiilselt kõige proteiinirikkm tlitritikle sort 'Lsko', seejärel sort 'Dgro'. Khjuks on nii 'Lsko' kui k 'Dgro' tunliku meie tlvekülme suhtes, seetõttu oli proteiinisk hektrilt võrrelun näiteks väikese proteiinisisluse poolest silm pistnu sori 'Mous' proteiinisgig 2002. stl 53% väiksem, teistel sttel 22 23% väiksem. Sms on loomksvtj seisukohlt oluline vlgu kontsentrtsioon söös, et rhul loome vjusi võimlikult väiksem söökoguse il. Koristuseg Eesti muutlikes ilmolues on oluline tervilje kiire vlmimine. Tlitritikle hkks 3 ktsest keskmisen õitsem tlirukki j -nisu vhepel, kui õitsemise j ter täitumise perioo kokku oli tlitritiklel kõige pikem j koristusküpseks si t sortie keskmisen sml jl nisug. Tlitritikle koristusküpsust on suhteliselt rske määrt, kun ter vlmimisprotsess toimu suurem niiskussisluse tingimustes. Lisks sellele või tere niiskussislus pärst füsioloogilise küpsuse sumist oll tugevlt mõjuttu vlitsevst ilmst j ter kuivine ning vee vhekor sõltu semete hulgst, mille tõttu ter või oll küll koristusküps, kui tem niiskussislus se ei väljen. Erinevte tlivilje rengukiirusi jälgies selgus k nene koristusküpsuse svutmiseks vjlik efektiivsete tempertuurie summ suurus (umes 1050 C tlirukkil, 1150 C tlinisul j -tritiklel sortie
Tlitritikle ksvtmisest Eestis 77 keskmisen; stempertuur oli 5 C). Tlitritikle koristusküpsuse svutmiseks vjminevte efektiivsete tempertuurie summ täitumisegu veli 23 viimse st tlvitumisjärgse periooi jooksul j selgus, et ll poole sttest, täpsemlt 39% juhtuest, oleks olnu võimlik tlitritiklet korist enne 15. ugustit, ülejäänu sttel lnges koristuseg ugusti teise poole. See kinnit veelkor, et tlitritiklet kui keskmisest kõrgem α-mülsi ktiivsuseg kultuuri ksvtmisel (Mustenko jt, 1983; Brnlr jt, 1985; Oettler, 1991) on hooliklt vj vli sorte, mis on tere pes ksvmminemise suhtes vstupivm j lämmstikug väetmisel tuleks lmnumise vältimiseks eelist jottu väetmist. Lngemisrv Tritikle om hüriii efekti, kus hüriise tuum j nisu tsütoplsm omvheliste rkusiseste mõjue tulemusen on rukki prolmiini geeni ktiveeritu nisu geenie poolt (Penner, Soles, 1990). Kõrge α-mülsi ktiivsus tritikle ters j selleg seonuv koristuseelne pes ksvmminek on suur proleem niisketes j suurte sueg piirkones (Oettler, 1991). Antu ktses sttel 2002 2004 tere koristuseelset silmg nähtvt pes ksvmminemist põllul ei esinenu, küll g esines silmle nähtmtu tersisene inemisprotsess mitmel soril. Niiskel 2003. stl koristtu tlitritikle sortie tersgist määrtu lngemisrvu näitj oli ernitult kõik väg ml (62 64 s), mis näit, et silmg nähtmtu inemisprotsess oli kõigil sortiel lnu ju suhteliselt vr. Lngemisrvu näitj oli negtiivses korreltsioonis juuli- j ugustikuu semete hulgg (r= 0,50 j 0,58; P<0,01 j 0,001 vstvlt). Smuti niiskel 2004. oli lngemisrvu näitj suurem, tritikle sortie keskmisen 91,4 s, kõikues 65 149 s vhel. Prem lngemisrvu näitj võisi oll tingitu tritiklesortie joks õigeegsemst koristusjst. Lngemisrv oli negtiivses korreltsioonis proteiinisisluseg (r= 0,66; P<0,001). Sort mõjuts lngemisrvu suurust ispersioonnlüüsi põhjl 34% j ilmstik 38% ultuses. Joonisel 4 on näitu tlivilje erinevte sortie lngemisrvu stte 2002 2004 keskmisen. Nene stte keskmisen ületsi Eestis kehtiv rukkile kui toiuviljle esittu lngemisrvu miinimumnormi (100 s; Tupits jt, 1999) tritikle sortiest inult, 'Lmerto' j. Seeg lngemisrvu meetoi järgi määrtun oli nee sori koristuseelse pes inemise suhtes suhteliselt vstupivm. 350 300 f Lngemisrv, s 250 200 150 100 50 e 0 'Mous' 'Lmerto' 'Fielio' 'Lsko' 'Dgro' 'Ulrik' 'Vmo' 'Kosk' * erinev tähe märgistv usutvt erinevust Joonis 4. Erinevte tlivilje sortie lngemisrvu näitj 2002. j 2004. keskmisen Sige söötmisktse tulemuse Söötmisktsetes ksuttu or j tritikle sori keemilise nlüüsi tulemuse on esittu telis 1. Tel 1. Sööte toitinesislus 2002. Toitine Oer Tritikle Proteiin, % 11,2 12,7 C, g/kg 0,6 0,4 P, g/kg 3,8 3,6 Kiu, % 5,9 2,9 Metoliseeruv energi, MJ/kg 10,4 13,2
78 M. Alru, Ü. Lur Tritikle sisls kiuinet ligi kks kor vähem kui oer. Proteiini j minerlinete sislus tritikles ei erinenu oluliselt or smest näitjtest. Kolmel stl tehtu söötmisktsetest selgus, et võõrepõrsste söös or senmisel 20% ultuses tritikleg vähenes nene juureksv 35% j söökulu suurenes 23% (P<0,001). Kui kesikute j nuumikute söötmisel senti orst 25% tritikleg, siis erinevuse nene söömuses, söökulus j söökulu mksumuses ei olnu usutv, kui mssi-iive kesikutel oli 9,3% väiksem (P<0,05). Esittust järelu, et ktses ksuttu tritiklesort sois nuumikutele, vähem kesikutele, ei soinu g võõrepõrsstele. Et tritikle sgikus on or omst suurem, siis or oslisel senmisel tritikleg on võimlik su söög lih toot ovmlt. Söötmisktsei sigeg tuleks jätkt j ktsesse tuleks võtt k teisi tlitritikle sorte. Ktsetm peks k erinevte tlitritikle sortie vhküpsuses terest silo tegemist. Kokkuvõte Antu töö eesmärgiks oli selgit tlitritikle kui uue söövilj ksvtmise võimlusi Eestis. Uuriti 1) tritikle ioloogiliste iseärsuste vlumist suureml või väikseml määrl Eesti muutlikes ilmolues (suur sgipotentsil, he kohnemisvõime, proteiinisislus, α-mülsi keskmisest kõrgem ktiivsus tere vlmimisperiooil ning tere kluvus pes ine); 2) tritiklet sesöön. Selgus, et enmik ktses olnu tlitritikle sorte oli srnse proteiinisisluseg, usutvl määrl vls proteiinisislusele mõju ilmstik. Dispersioonnlüüsi põhjl mõjuts sort proteiinisislust 25% j ilmstik 68% ultuses. Ktsestte lõikes stiilselt suurem seeuv proteiini sislus oli sortiel 'Lsko' j 'Dgro'. Metoliseeruv energi sislus ei olnu usutvl määrl mõjuttu sorist. 23 viimse st ktsenmetest selgus, et 39% juhtuest ei olnu võimlik tlitritiklet korist enne 15. ugustit, ülejäänu sttel lnges koristuseg ugusti teise poole. Sigeg läiviiu söötmisktse näitsi, et tritikle sort sois nuumsigele, kui kesikute j eriti võõrepõrsste söötmiseks t ei soinu, kun vähens nene mssi-iivet j suurens söökulu. Tänuvlus Se uurimust on rhliselt toetnu ETF uurimustoetuseg 4808 sttel 2001 2004 j Tni Kuningriik riikliku stipeniumig Cirius 2001. (kks kuu). Kirjnus Aeveo, E., Ferers, E. 1993. Resistne to ioti stresses. Plnt Breeing; Priniples n Prospets. Es. M. D. Hywr, N. O. Bosemrk n I. Romgos, Chpmn n Hll, p. 406 421. Aniol, A. 1996. Aluminium uptke y roots of rye seelings of iffering tolerne to luminium toxiity. Euphyti, 92, p. 155 162. Aniol, A. 2002. Environmentl stress in erels: n overview. Proeeings of 5 th Interntionl Tritile Symposium, vol. 1, Poln, p. 111 121. Brnlr, G., Bernr, M., Antrygue, C., Brloy, D. 1985. Shrivelling n lph-mylse tivity in tritile n its prentl speies: preliminry stuies. Genetis n Breeing of Tritile. Es. M. Bernr, S. Bernr, EUCARPIA meeting, INRA, Pris, p. 617 631. Bok, H.-D., Kesting, S., Shereit, R. 1988. The nutritive vlue of tritile. Comprison of for Polish tritile vrieties with rye n whet. Tgungser. Ak. Lnwirtshftswiss. DDR., 266, p. 538 584. Dul, R. 1976. Inventory of mjor soils of the worl with speil referene to minerl stress. Plnt Aption to Minerl Stress in Prolem Soils. E. M. J Wright. Cornell Univ. Agri. Exp. Stn. Ith, N.Y., p. 3 23. Gorhm, J. 1990. Slt tolerne in the tritiee: ion isrimintion in rye n tritile. J. Exp. Bot., 4, p. 609 614. Green, Ch. 2002. The ompetitive position of tritile in Europe. Proeeings of 5 th Interntionl Tritile Symposium, vol. 1, Poln, p. 21 26. Hein, W. 1996. Dinkel un tritile ls lterntive Getreierten. Fortshr. Lnwirt., 16, S. 9 11. Honermeier, B. 1999. Zuhtung von Tritile: Stn, Proleme un Entwiklungstenenzen. Getreie Mg., 5, S. 202 205. Jessop, R. S. 1996. Stress tolerne in newer tritiles ompere to other erels. Tritile: Toy n Tomorrow. Es. E. Guees-Pinto, N. Drvey, V. Crnie. Kluwer A. Pul. Dorreht/Boston/Lonon, p. 419 427. Kõlli, R., Lemetti, I. 1999. Eesti mul lühiiseloomustus. I. Normlse minerlmull. Trtu, 122 lk. Lemer, A., Luts, V., Roosm, Ü., Oj, A. 1999. Seksvtus j selih tootmine. Trtu: Bookmill, 174 lk. Mrinik, K., Bnszk, Z., Szołkowski, A. 2000. Hoowl pszenżyt w firmie DANKO. Zesz. Nuk. AR. Szze., 82, 173 178. Mustenko, L. I., Sytnik, K. M., Glkin, A. P., Poushkriov, V. M., Kovl, I. M. 1983. Stuies on the iosynthesis of ytoplsmi rionuleoproteins in emryoni xis orgns uring en see mturtion. USSR Aemy of Sienes Plnt Physiol. Mosow, 30, p. 49 57.
Tlitritikle ksvtmisest Eestis 79 Oettler, G. 1991. Pre-hrvest sprouting. Proeeings of the 2 n Interntionl Tritile Symposium. CIMMYT, Mexio, DF, p. 182 184. Oll, Ü. 1993. Söö. Tllinn: Vlgus, 151 lk. Penner, G. A., Soles, G. J. 1990. Regultion prolmin umultion in genetilly efine tritile. J. Cerel Si., 12, p. 269. Reynols, M. P., Trethown, R., Cross, J., Vrgs, M., Syre, K. D. 2003. Ertum to "Physiologil ftors ssotite with genotype y environment intertion in whet". Fiel Crop Res. www.sieneiret.om Tupits, I., Kukk, V., Ingver, A., Koppel, R., Tmm, I., Tmm, Ü., Küüts, H., Küüts, I., Klls, E., Rn, L. 1999. Sori j seemneksvtus. Terviljksvtuse käsirmt, H. Oler (koostj), Tllinn, lk 76 80. Vrughese, G., Sri, E. E., All, O. S. 1986. Two ees of tritile reeing n reserh t CYMMYT. Tritile Symp. N. L. Drvey, E. Austrl. Inst. of Agr. Si., Syney, Austrli, p. 21 29. Vrughese, G. 1994. Tritile: Present sttus n hllenges hee. Pro. 3 r. Int. Tritile Symp. Lison, Portugl, p. 34 38. Vrughese, G., Pfeiffer, W. H., Peň, R. J. 1996. Tritile: A suessful lterntive rop (Prt 1). Cerel Foos Worl, 41(6), p. 474 482. Wrzeh, R., Slk-Wrzeh, K. 2002. Hyri tritile prospets for reserh n reeing. Prt II: Development of mle sterile lines. Proeeings of 5 th Interntionl Tritile Symposium, vol. 1, Poln, p. 193 198. Wilkinson, M., MKiin, R. S., Biley, P. C., Flinthm, J. E., Gle, M. D., Lenton, J. R., Holsworth, M. J. 2002. Use of omprtive moleulr genetis to stuy pre hrvest sprouting in whet. Euphyti, 126, p. 27 33. Wolski, T., Tymieniek, E. 1988. Breeing for winterhriness in the tritile progrmme of Poznn Plnt Breeers, Eurpi Tritile, p. 359 367.