Kvartalikir 1-11_tiitel.ai

Väljavõte

1 TOIDUKAUPADE HINNATRENDIDEST EESTIS JA MUJAL MAAILMAS VIIMASTEL AASTATEL Viktori Trsnov Sttistikmet Toidukupde hinnd on lti olnud üldsuse tähelepnu ll, kuid viimstel sttel set leidnud mjndusliku olukorr üldise hlvenemise tustl on igsugused hinnmuutused leidnud eriti lildst kjstmist. Trendid Eestis Pärst suhteliselt stbiilset perioodi sttel , kus Eesti trbijhinnindeksi (THI) st keskmised muutused olid 3,0% (2004), 4,1% (2005) j 4,4% (2006), sisenesime st sügiskuudel suhteliselt ebpüsivmte hinddeg jjärku ning trbijhinnindeksi muutus võrreldes eelmise kuug oli üks j enm protsenti tervelt 3 kuud järjest st septembris oli THI kuumuutus 1,1%, oktoobris 1,0% j novembris 1,4%. Kõigis kolmes kuus vlds indeksile kõige suuremt mõju toidu hinntõus septembris ndis see kolmndiku, oktoobris neli viiendikku j novembris poole. Joonis 1. Trbijhinnindeks: THI kokku j toit, jnur 2007 = Figure 1. Consumer Price Index: Totl CPI nd food, Jnury 2007 = Kokku Totl Toit Food Toiduindeksi tõus jätkus kuni st mini ning seejärel oli trend põhiliselt lngev, vheldudes suhteliselt stbiilsete perioodideg kuni st novembrini, millest edsi on indeks ts tõusuteel st mi kõrgtse ületti st novembris. Grfikul on selgelt näh käibemksumäär muudtus 18%-lt 20%-le st juulis. Ngu jooniselt 2 võib näh, tbs st sügiskuudel eriti suur hinntõus piimtooteid, millele sekundeerisid leivtooted, mille hinntõus jätkus veel st lgul, kui piimtoodete hinnd olid jub stbiliseerunud. Sms jäi suhteliselt tgsihoidlikuks lihtoodete hinntõus, mis jätkus küll kogu st, kuid oli lugem j jäi ll toidu keskmisele hinnmuutusele, millele jõudis järele lles st lguseks, kui kogu st kõrgtsemel püsinud piimtoodete hinnd olid hknud järsult lngem. Piimtoodete hinnd lngesid stl 10 kuud järjest ning svutsid mdlim tseme st oktoobris. Võrreldes sttguse perioodi ehk st oktoobrig olid piimtooted st oktoobris 15,7% odvmd. Seltpele on piimtoodete hinnd ts ülespoole nihkunud, ületdes st mikuu kõrgtseme (136,5) npilt lles st jnuris (137,1). Jhutoodete hinnd püsisid kõrgel st sügiseni, mil hkksid järjest lngem j svutsid om mdlim tseme st veebruris, püsides sel väikeste kõikumisteg kuni st sügiseni, millele järgnes järsk tõus. Võrreldes st novembrit, mil hinnd 16

2 svutsid om kõrgeim tseme, sm st veebrurig, oli hinntõus olnud 14,4%. Jhutoodete hinnindeks ületski st jnuri kõrgtseme (,0) st novembris (140,2) st jnuris olid hinnd ts lngenud 0,6% võrreldes novembrig. Lihtoodete hinnkõikumised nii suured pole olnud ning st vhetusel kolm kuud püsinud kõrgtse (119,0) on senini ületmt. Joonis 2. Trbijhinnindeks: toit kokku; jhu, jhutooted j tngined; lih j lihtooted ning piim- j piimtooted, jnur 2007 = Figure 2. Consumer Price Index: Totl food; flour products nd cerels; met nd met products nd milk nd diry products, Jnury 2007 = 145 Toit Food 140 Jhu, jhutooted j tngined Flour products nd cerels Lih j lihtooted Met products Piim j piimtooted Diry products Trendid nbrite juures Aegde jooksul on inimene ennst ikk thtnud võrreld nbrig. Alljärgnevtes joonistes on ksuttud nberriikide sttistikmetite kodulehekülgedelt st veebruri neljndl nädll llletud ndmeid. Vene Födertsioon: n Federtion Federl Stte Sttistics Service ( : Tilstokeskus ( : Centrl Sttisticl Bureu ( Kõrvutdes Eesti trbijhinnindeksi renguid nberriikide omdeg on srnsused j erinevused grfikul (joonis 3) selgesti eristtvd. Om teed pidi liigub, kelle st detsembri THI tõus võrreldes st jnurig ei ület 8,9%. Suhteliselt srnsed on trbijhinnindeksi muutused olnud stl ülejäänud riikides. Võrreldes st jnuri st jnurig oli THI muutus Eestis 11,0%, l 12,6% j s 15,8% stl erldub kolmikust Eesti, kelle THI muutus st jnuris võrreldes st jnurig tuleb 15,5%, kuid l jub 27,6% j l 27,1%. Edsi lähevd g THI-de rengud lhku. THI jätkb kindllt tõusuteel j jõub st detsembris 47,5%-lise muutuseni võrreldes jnurig THI jätkb tõusmist st lguseni, svutdes kõrgtseme st märtsis (128,8), ning lngeb seejärel tspisi läbi st, olles mdliml tsemel st detsembris (123,0). Seejärel püsib indeks pr kuud prktiliselt pigl j stl on jub täheldtv kerge tõus st märtsikuu hinntse ei olnud s st jnuriks veel svuttud st detsembri THI tõus võrreldes st jnurig oli 26,0%. Eesti THI hkks lngem st novembris ning svuts om mdlim tseme st juunis. THI muutus st juunis võrreldes kõrgeim tsemeg st oktoobris oli -2,7%. Juulis muutus käibemksumäär 18%-lt 20%-le ning loomulikult ei jätnud see THI-le mõju vldmt. THI kuumuutuseks st juulis võrreldes juunig tuli 17

3 0,9% st lõpupoole lnges THI veel õige vähe, kuid ltes st jnurist kuni st lõpuni püsis kindllt tõusuteel st detsembri THI tõus võrreldes st jnurig oli 20,8%. Joonis 3. Trbijhinnindeks kokku: Eesti,, j, jnur 2007 = Figure 3. Consumer price index:,, nd, Jnury 2007 = 160 Eesti Pilt piimtoodete hinnrengutest on hoopis mitmekesisem kui sed oli kogu THI. j puhul ei olnud rhvusvhelise klssifiktori COICOP kubgrupist Piim, piimtooted j mund võimlik mune erldd ning nende joonisel 4 toodud indeksid on koos mundeg. Knmunde indeksid on vähem muutunud ning nende erldmisel indeksitest oleks j indeksite tsemed ntuke kõrgeml, kuid kun knmunde kl jääb indeksites tgsihoidlikuks, ei s erinevused oll suured. Kuni st suveni on Eesti, j piimtoodete indeksid liikunud ühtviisi. Seejärel jätkb üksi tõusuteel, Eesti j indeksid pöörduvd g lngusesse. l selgesti eristuv ste ülespoole st jnuris tähistb käibemksumäär muutust 18%-lt 21%-le st detsembris olid piimtoodete hinnd kõrgemd kui st jnuris l 73,2%, Eestis 36,3% j s 34,6%. piimtoodete indeks liigub om rd pidi ngu kogu THI-gi. Selgesti on eristtv käibemksumäär lndmine toidule 17%-lt 12%-le st oktoobris, käibemksumäär tõstmine 12%-lt 13%-le st juulis indeksis ei eristu. s olid piimtoodete hinnd st detsembris 11,5% kõrgemd kui st jnuris. Joonis 4. Piim j piimtooted : Eesti,, j, jnur 2007 = Figure 4. Milk nd diry products :,, nd, Jnury 2007 = 185 Eesti Eesti j kubgrupp Piim j piimtooted ; j kubgrupp Piim, piimtooted j mund. nd group Milk nd diry products ; nd group Milk, diry products nd eggs. 18

4 Vdtes leivtoodete indeksite liikumist (joonis 5), on pilt mõneti erinev. l toimus põhiline hinntõus är enne st suve ning seejärel on hinnd püsinud stbiilsen. Alles st teises pooles on märgt kerget tõusu. Leivtoodete hinntõus st detsembris võrreldes st jnurig oli 68,2%. leivtoodete indeks on st esimese kvrtlini püsinud indeksi lähedl ning seejärel lngenud, jäädes Eestist siiski c 20 protsendipunkti võrr kõrgemle tsemele st suvel kiirenenud hinntõus väljendub kõige selgemlt just meil j s. Käibemksumäär muutused on jälgitvd k leivtoodete indeksite puhul. s oktoobris 2009, meil juulis 2009 j s jnuris Võrreldes st jnurig olid leivtoodete hinnd st detsembris s 59,5%, Eestis 37,1% j s 7,4% kõrgemd. Joonis 5. Leivtooted: Eesti,, j, jnur 2007 = Figure 5. Bred products:,, nd, Jnury 2007 = 175 Eesti Kokkuvõtteks nbriteg võrdlemisest võib öeld, et kuni st keskpigni on meil j l olnud suhteliselt srnsed indeksiliikumised g, siis erldusime lgul meie j seejärel k. Üldpildilt on meie indeksimuster siiski kõige srnsem g. hinnkõikumised jäävd meie omdele suuresti ll ning selgelt eristtvd jõnksud tulenevd põhiliselt mksusüsteemi muudtustest. Trendid lis milms Teem lõpetuseks vtme meie indeksite liikumist kõrvuti Euroop Liidu 27 liikmesriigi keskmise j USA-g st keskpigni oleme meie liikunud selgelt ennktempos st teise poole lnguse on ks teinud k USA. Seejärel oleme liikunud, Eesti küll c 10 protsendipunkti kõrgeml tsemel, väiksemte erinevusteg. Näiteks oli THI muutus st juulis võrreldes st juulig USA-s 1,2%, EL27-s 2,1% j Eestis 2,8%, kuid st teises pooles oleme hknud jälle tempot lism. 19

5 Joonis 6. THI : Eesti, EL27 j USA, jnur 2007 = Figure 6. CPI :, EU27 nd USA, Jnury 2007 = Eesti EL27 EU27 USA Eesti j EL27 trbijhindde hrmoneeritud indeks (THHI); USA THI kõigile linntrbijtele (CPI-U). nd EU27 Hrmonized Index of Consumer Prices (HICP); USA CPI for ll Urbn Consumers (CPI-U). Trbijhindde hrmoneeritud indeks on Euroop Liidus ühtse metoodik järgi toodetv trbijhinnindeks. Liikmesriikide rhvuslikud trbijhinnindeksid võivd sellest erined komponentide poolest. Eesti puhul on suurim erinevus kludes. Rhvusliku trbijhinnindeksi (THI) kulutuste struktuur vstb Eesti elnikkonn ertrbimise struktuurile, trbijhindde hrmoneeritud indeksi (THHI) om g ertrbimise struktuurile Eesti territooriumil ehk on rvesttud k väliskülstjte kulutusi Eestis. Joonis 7. Piim j piimtooted : Eesti, EL27 j USA, jnur 2007 = Figure 7. Milk nd diry products :, EU27 nd USA, Jnury 2007 = 140 Eesti EL27 EU27 Eesti j EL27 THHI kubgrupp Piim, piimtooted j mund ; USA (CPI-U) kubgrupp Piim j piimtooted. nd EU27 HICP group Milk, diry products nd eggs ; USA (CPI-U) group Milk nd diry products. USA Piimtoodete hinnd liiguvd meil suurte tõusude j lngusteg. Srnsuste otsimine võib muidugi nd tulemusi, kuid selge on see, et väikesed mjndused regeerivd kõigile milms toimuvtele muudtustele plju järsemlt kui sed teevd suured mjndusruumid. 20