HELME VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2016-2019 1
Sisukord 1. Eelarvestrateegia koostamine... 3 2. Majanduslik olukord... 3 2.1.Majanduslik olukord riigis... 3 2.2.Sotsiaalmajanduslik olukord Helme vallas... 7 3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos... 9 3.1.Tulumaks... 9 3.2.Maamaks... 9 3.3.Tasandusfond ja toetusfond... 10 3.4.Muud tulud... 10 4. Põhitegevuse kulude prognoos... 11 5. Investeerimistegevus...... 12 6. Finantseerimistegevus... 13 6.1.Laenud... 13 6.2.Likviidne vara... 14 7. Sõltuva üksuse finantstegevuse ülevaade ja prognoos... 14 8. Finantsdistsipliin... 14 9. Kokkuvõte... 15 Lisa 1.Helme valla strateegia 2016-2019... 16 Lisa 2.Helme valla strateegia valdkonniti 2016-2019... 18 Lisa 3.Sõltuva üksuse strateegia 2016-2019... 20 Lisa 4.Arvestusüksuse strateegia 2016-2019... 21 2
1. Eelarvestrateegia koostamine Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia on koostatud nelja eelseisva aasta kohta. Helme Valla strateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS)1 20 nõuetele. Samuti lähtutakse koostamisel ja menetlemisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse -st 37. KOFS-i kohaselt esitatakse strateegias kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos strateegia perioodiks, strateegia koostamisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja strateegia perioodiks prognoositavad andmed ning selgitused. KOFS näeb ette, et strateegias tuleb eraldi välja tuua olulisemad investeeringuobjektid koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega. Eelarvestrateegia kohustuslikuks osaks on rahandusministri määrusega kinnitatud vormidel andmed strateegia perioodi kohta, nimetatud tabeleid tuleb igal aastal uuendada ja hiljemalt 15. oktoobriks Rahandusministeeriumile esitada. Kuna Helme valla on kassapõhine, on ka strateegia koostamisel lähtutud kassapõhisest arvestusmetoodikast. Kassapõhises s kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine. Vastavalt finantsjuhtimise seadusele jagatakse s ja seega ka strateegias tehingud järgmisteks osadeks: tulud; kulud; investeerimistegevus; finantseerimistegevus; likviidsete varade muutus. KOFS-is sätestatud nõuete kohaselt tuleb strateegias planeerida d ka omavalitsuse sõltuva üksuse kohta, milleks on Helme Teenus OÜ- konsolideerimisgrupi kuuluv ettevõte. Kõik näitajad on strateegia tabelites toodud eurodes kui pole kirjas teisiti. 2. Majanduslik olukord 2.1 Majanduslik olukord riigis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli 2015. aasta II kvartalis 8500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 16,5% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 11,0%. Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli 2015. aasta II kvartalis 1,5%. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladel info ja side tegevusalal (2,9%) ning finants- ja kindlustustegevuses (2,8%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr kinnisvaraalases tegevuses (0,3%). 3
Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%). Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli finants- ja kindlustustegevuses ning info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli 2014. aasta II kvartaliga võrreldes vastavalt 2,1 ja 1,8 korda rohkem. Vabadest ja hõivatud ametikohtadest asusid jätkuvalt 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), 11% Tartu maakonnas ja 8% Ida-Viru maakonnas. Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Pärnu maakonnas (2,3%) ning madalaim Põlva maakonnas (0,3%). Vabadest ametikohtadest 71% oli erasektoris ning 29% avalikus sektoris, samas kui aasta tagasi olid samad näitajad 78% ja 22%. Avalikus sektoris oli 2015. aasta II kvartalis vabade ametikohtade määr 1,7% ning erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud. Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest. Keskmine brutokuupalk tõusis 2015. aasta II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%). Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot. Keskmine netokuupalk oli 2015. aasta II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates 2015. aasta 1. jaanuarist. Keskmine brutotunnipalk oli 2015. aasta II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%). 4
Palgastatistika uuringu alusel oli 2015. aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui 2014. aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus; 5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes 2014. aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%). Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus. 2015. aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 454,8 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 346 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus augustis märgatavalt. Kui juulis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 23%, siis augustis 15%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 40%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 36%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 19%). Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes 2014. aasta augustiga võrreldes 3%. Mootorikütuse jaemüük suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 9%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui juulis. Mootorikütuse jaemüügi kasvu kiirenemisele augustis avaldas osaliselt mõju mootorikütuse hinnalanguse kiirenemine. Kui tänavu juulis oli mootorikütuse aastane hinnalangus 11,6%, siis augustis 14,4%. Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1%. 2015. aasta kaheksa kuuga (jaanuar august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 529,2 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86%. 2014. aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%. 5
Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,7% ja 2014. aasta II kvartaliga võrreldes 1,9%. II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. SKP kasvu mõjutas 2015. aasta II kvartalis enim kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalade lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis Eesti majandusele positiivse panuse käibemaksu laekumise kasv, samas vähenesid subsiidiumide väljamaksed. Täpsustatud andmetel oli 2015. aasta II kvartalis Eesti majanduse suurim pidurdaja transpordi tegevusala, samuti töötlev tööstus ning ehitus. Töötleva tööstuse langus oli II kvartalis laiapõhjaline, lisandväärtus kahanes enam kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Elektroonikatoodete, mineraalsete toodete ja mootorsõidukite tootmise lisandväärtus olid töötleva tööstuse peamised suurendajad, samas kahandas toidu- ja joogitootmine Eesti majanduse suurima tegevusala panust SKP-sse oluliselt. Ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Kaupade ja teenuste eksport kahanes reaalarvestuses 1,1%. Kuigi elektroonikatoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu suurenes, viis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning toidu ja jookide väljaveo suur langus kaupade ja teenuste ekspordi kokkuvõttes miinusesse. Koguimport kahanes võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,3%. Importi langetas enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, elektroonikatoodete ning jookide sisseveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s suurenes, moodustades 2015. aasta II kvartalis SKP-st 5,7%. SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute arv (kasv 2,1%), kuid kiiremini kui töötatud tunnid (kasv 1,2%). Tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,6%, mis tähendab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest (mis langes 0,1%) kiiremini. Sisemajanduse nõudlus kahanes varude muutuse ja investeeringute vähenemise tõttu. Viimati langes sisenõudlus reaalarvestuses 2013. aasta II kvartalis. Varude muutus oli 2015. aasta II kvartalis üle pika aja taas negatiivne ja seda varude kõigis alaliikides. Suurim langus oli valmistoodangu varudes. Viimati oli varude muutus negatiivne 2013. aasta IV kvartalis. Kapitali kogumahutus põhivarasse langustempo aeglustus ja 2015. aasta II kvartalis oli langus 8%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse. Lõpptarbimiskulutused suurenesid 4,3%. Sealjuures suurenesid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 5,4%. Enim kasvasid elanike kulutused toidule, vabale ajale ja majapidamiskaupadele. Sisenõudlus oli II kvartalis jätkuvalt väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 92,4%. 6
2.2. Sotsiaalmajanduslik olukord Helme vallas. Helme vald on rahvaarvult Valga maakonnas neljandal kohal olev omavalitsusüksus,kuid maakonna suurim vald. Siin elavate ja töötavate inimeste sissetulekud on ühed madalaimad Eestis. Lähiaastateks ei prognoosita strateegias Helme valla elanike keskmise brutokuupalga nominaalkasvu samas tempos keskmise palga nominaalkasvuga riigis keskmiselt. Elanike arv ja liikumine lähiaastatel oli järgmine: 1.jaan.seisuga 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Elanike arv 2269 2269 2215 2174 2093 2045 Sünnid 25 24 25 25 20 21 Surmad 28 28 22 27 34 25 Saabunud 55 58 40 62 69 99 Lahkunud 76 68 82 101 136 55 Iive kokku -24-14 -39-41 -81-40 Tööealiste elanike arv Helme vallas seisuga 7 01.01.2011-1321 01.01.2012-1303 01.01.2013-1289 01.01.2014-1243 01.01.2015-1205 Elanike arv külades oli järgmine: 2011 2012 2013 2014 Ala küla 266 260 253 232 Helme alevik 167 161 164 155 Holdre küla 55 55 55 48 Jõgeveste küla 176 170 163 162 Kalme küla 128 112 106 110 Karjatnurme küla 112 113 106 102 Kirikuküla küla 148 150 146 139 Koorküla küla 55 55 45 45 Kähu küla 44 44 43 40 Linna küla 453 461 435 440 Möldre küla 110 115 107 103 Patküla küla 228 215 200 198 Pilpa küla 71 63 64 60 Roobe küla 67 60 64 72 Taagepera küla 103 102 102 96 Valla täpsusega 32 38 40 43 KOKKU VALLAS 2215 2174 2093 2045 s.h.mehi 1045 1061 1037 1013 s.h.naisi 1170 1113 1056 1032
Vanuseline koosseis Helme vallas elanike arvust oli 2015.aasta alguses järgmine: Kuni 18 aasta vanused -406 inimest 19-63 aasta vanused- 1205 inimest 64 aastased ja vanemad-434 inimest Töötute arv Helme vallas oli eelnevate aastate lõpu seisuga järgnev: 31.12.10-155 töötut 31.12.11-137 töötut 31.12.12-122 töötut 31.12.13-95 töötut 31.12.14-78 töötut 8
3.Tulubaasi ülevaade ja prognoos 3.1. Tulumaks Arvestades elanikkonna, sealhulgas maksumaksjate arvu vähenemist 3,5% võrra aastas on käesolevas strateegias arvestatud üksikisiku tulumaksu vähenemist aastatel 2016-2019 Helme vallas. Üksikisiku tulumaksu laekus eelnevatel aastatel järgmiselt: 2009.aastal 688 244 2010.aastal 656 008 2011.aastal 679 063 2012.aastal 725 206 2013.aastal 804 345 2014.aastal 899 684 3.2.Maamaks 2014.a. planeeritud 127 000 maamaksust laekus 122 803 (96,7%). Siia pole arvestatud riigi poolt tasandusfondi kaudu kompenseeritud looduskaitsealadelt laekumata maamaks. Maamaksu arvutamise aluseks on maa maksustamishind, mis määratakse riigi poolt perioodiliselt läbiviidava maa korralise hindamise tulemuste alusel. Käesoleval ajal kehtivad Helme valla territooriumil 2001.a. maa korralise hindamise tulemusel kehtestatud maa väärtused, mis on maatulundusmaa sihtotstarbega maal kõlvikuliselt järgmised: -haritav maa 102...134 /ha. olenevalt viljakustsoonist -looduslik rohumaa ja muu maa 32 /ha. -metsamaa 268 /ha. -õuemaa kuni 1000 m 2-0,38 /m 2, 1001 m 2 ja enam- 0,01 /m 2 Vastavalt sihtotstarbele mõjutavad maamaksu: -tootmismaa kuni 10000 m 2-0,06 /m 2, 10001 m 2 ja enam- 0,01 /m 2 -ärimaa 0,38 /m 2 -elamumaa kuni1000 m 2-0,38 /m 2, 1001 m 2 ja enam- 0,01 /m 2 -mäetööstusmaa 268 /m 2 Ülejäänud sihtotstarbed praktiliselt mõju ei avalda. Käesoleval ajal kehtib volikogu poolt määratud maamaksumäär: üldine 2,5%(võimalik 0,1...2,5) maa maksustamishinnast ja haritava ning loodusliku rohumaa puhul 1,3%(võimalik 0,1...2,0) maa maksustamishinnast aastas. Volikogu poolset maamaksusoodustust omavad pensionärid ja represseeritud. Seadusest tulenevalt maksuvabad maad on maad, kus majandustegevus on keelatud, kaitsealade ja sihtkaitsevööndite maad, kirikute, koguduste pühakodade ja kalmistute maad, munitsipaalmaad. Maamaksu suurust viie aasta peale ette planeerida on äärmiselt keerukas, kui mitte võimatu. See sõltub eelkõige riigi poliitikast ja seadusandlusest. Käesoleval hetkel kehtivate seaduste ja maksustamishindade baasil võiks planeerida iga-aastaseks maamaksu suuruseks 127 000. 9
3.3.Tasandusfond ja toetusfond Riigi tasandusfond püsib riigi strateegia kohaselt arvestusperioodil stabiilsena, Helme valla osa selles on samuti jäetud järgnevad aastad stabiilsena. Riigi toetusfond (pedagoogide töötasu ning muud haridus- ja sotsiaaleraldised) on arvestatud järgnevateks aastateks mõningase vähenemisega seoses laste arvu langemisega vallas. Riigi tasandusfond eelnevatel aastatel on olnud järgmine: 2009.aastal 388 263 2010.aastal 401 110 2011.aastal 399 535 2012.aastal 388 539 2013.aastal 376 986 2014.aastal 349 813 Riigi toetusfond eelnevatel aastatel on olnud järgmine: 2009.aastal 223 793 2010.aastal 264 349 2011.aastal 296 298 2012.aastal 268 948 2013.aastal 256 272 2014.aastal 287 417 3.4.Muud tulud Muude saadud toetuste all on planeeritud projektidest saadavad toetused teguvuskuludeks Riigilt saadav eraldis teede korrashoiuks on arvestatud stabiilselt aastamahuga 50 000. Varasematel aastatel on teede raha laekunud järgmiselt: 2009.aastal 30 102 2010.aastal 32 787 2011.aastal 33 290 2012.aastal 46 076 2013.aastal 68 311 2014.aastal 62 090 Alates 2015.aastast eraldab riik teede raha tasandusfondi osana. Tulud kaupade ja teenuste müügist on planeeritud kasvuga perioodil 2016-2019 kokku 16,6% Muude tegevustulude all on kavandatud iga-aastaselt Kaevandamisõiguse tasu 8000 Laekumine vee erikasutusest 2000 Saastetasud 2000 Muud tegevustulud 3000 10
Helme vald 2014 2015 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Põhitegevuse tulud kokku 2 017 600 1 973 824 1 883 849 1 921 421 1 925 539 1 967 000 Maksutulud 1 022 487 1 084 000 990 310 1 007 882 1 022 000 1 042 000 sh tulumaks 899 684 960 000 863 310 880 882 895 000 915 000 sh maamaks 122 803 124 000 127 000 127 000 127 000 127 000 Tulud kaupade ja teenuste 147 330 145 000 120 000 130 000 130 000 140 000 müügist Saadavad toetused 803 744 697 324 758 539 768 539 758 539 770 000 tegevuskuludeks sh tasandusfond ( lg 1) 349 813 320 509 388 539 388 539 388 539 400 000 sh toetusfond ( lg 2) 287 417 276 815 250 000 250 000 250 000 250 000 sh muud saadud 166 514 100 000 120 000 130 000 120 000 120 000 toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud 44 039 47 500 15 000 15 000 15 000 15 000 4.Põhitegevuse kulude prognoos Põhitegevuse kulud on prognoositud lähtudes eelnevate aastate kuludest,arvestatud on hindade(elekter,kütus jne)tõusu ning aluseks on ka põhitegevuse tulude osa.eelarvestrateegias on kavandatud põitegevuse kulud tuludest veidi väiksemad, et saaks katta ka investeerimistegevusest tulenevaid väljaminekuid(laenu põhiosa ja intresside tasumine). Valla poolt antavate toetuste osas on arvestatud 3,7%-lise kasvuga perioodil 2016-2019. Personalikulude osas on arvestatud kulude kasvuga 5,2% võrra valla st finantseeritava tööjõu osas. Majandamiskulude osas on planeeritud mõningast langust-kuna allasutusi on jäänud vähemaks. Muude kulude osas on arvestatud reservfondiga. Helme Vallavalitsus 2014 2015 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Põhitegevuse kulud kokku 1 946 370 1940 000 1 815 251 1 844 200 1 865 500 1 905 000 Antavad toetused tegevuskuludeks 242 663 195 000 270 000 280 000 280 000 280 000 Muud tegevuskulud 1 703 707 1 745 000 1 545 251 1 564 200 1 585 500 1 625 000 sh personalikulud 746 702 760 000 717 520 728 500 735 000 755 000 sh majandamiskulud 957 005 985 000 812 731 820 700 835 500 855 000 sh muud kulud 0 0 15 000 15 000 15 000 15 000 11
5. Investeerimistegevus Eelarvestrateegia perioodil on Helme vallal plaanis järgmised investeerimisprojektid: 1. Helme valla koolide Ala Põhikooli ja Ritsu Lasteaed-Algkooli renoveerimine ja väiksemate seadmete ning masinate soetamine vastavalt vajadustele 2. Endise Helme Kutsekeskkooli hoonete ja territooriumi baasil ettevõtlusarendus (s.h. ka osade hoonete lammutamine) 3. Katlamaja ja kaugküttesüsteemide uuendamine Helme alevikus 4. Katlamaja ja kaugküttetrasside rekonstrueerimine Linna küla asulas 5. Linna küla ujula ümberehitus noorsootöö- ja vaba aja keskuseks 6. Väikeasulate vee- ja kanalisatsioonide rekonstrueerimine (Pokardi, Karjatnurme, Ala) 7. Mulgi külastuskeskus Sooglemäel 8. Taagepera küla arendus ja paisjärve korrastus 9. Ritsu paisjärve süvendamine 10. Klaverimuuseumi edasiarendus Helmes 11. Välisvalgustuse rekonstrueerimine Patküla, Helme ja Linna küla asulates 12. Kasutusest välja langenud hoonete lammutamine Linna külas 13. Välisvalgustuse rajamine Linna küla, Helme ja Tõrva vahelisele kergliiklusteele 14. Kergliiklusteede rajamine Tõrva- Valga, Tõrva- Patküla, Tõrva- Pikasilla suunal ning lõigul Taagepera-Sooglemäe- Ala 15. Helme koduloomuuseumi arendus 16. Helme ait-tislerikoja remont ja arendus 17. Helme ordulinnuse varemete, laululava ja selle vahetu ümbruse korrastus ning arendus 18. Hoolekande teenuse arendamine Helmes 19. Koorküla rahvamaja ja mõisapargi atraktiivsemaks muutmine 20. Kalme külakeskuse tee asfaltkatte alla viimine 21. Barclay de Tolly mausoleumi renoveerimine 22. Muude projektide all on plaanitud jätkata käimasolevaid projekte valla omaosaluse ja toetuste (KIK, Muinsuskaitseamet jt.) arvelt. 12
6. Finantseerimistegevus 6.1. Laenud Eelarvestrateegia perioodil iseloomustab valla laenukohustusi järgmine: 1. 2014. aasta lõpu seisuga oli valla võlakohustuste maht 522 tuhat eurot. Laen on võetud 2008 aastal Ritsu Lasteaed- Algkooli, Ala Põhikooli ja Helme vallamaja renoveerimiseks ja Helme valla veemajanduse projekti omafinantseeringu katteks. 2. Helme valla veemajandusprojekti omafinantseeringu katmiseks on sõlmitud laenuleping SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega 375 tuhat euro ulatuses, millest 41 tuhat eurot kasutati 2012.aastal ja 334 tuhat eurot kasutati 2013.aastaga. 3. 2013. aastal võeti laenu 59 tuhat eurot veevarustuse süsteemide korrastamiseks külades,mida ei finantseeritud KIK-i projektist. 4. 2014. aastal võeti laenu 66 tuhat eurot vee- ja kanalisatsioonivarustuse süsteemide korrastamiseks, mida ei finantseeritud 2012-2013 aasta KIKi suurprojektist, tuletõrje veevõtukohtade rajamiseks ja infrastruktuuri korrastamiseks külades. 5. Veemajandusprojektiga seotud laenu põhiosa tagasimaksed algavad 2016. aastast. Laenukohustused 2014-2019 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Kohustuse 65 571 0 0 0 0 0 võtmine Kohustuse 23 833 26 459 54 555 54 855 54 555 54 555 tasumine Intress 7 008 6 000 6 700 5 900 5 900 4 900 Kohustuse jääk 526 328 493 869 432 614 371 859 311 404 251 949 13
6.2.Likviidne vara Likviidsete varade suunamata jääk 2014.aasta lõpuks on planeeritud 117 452 eurot. Järgnevatel aastatel on likviidsete varade jääk planeeritud mõnevõrra väiksem. 7. Sõltuva üksuse finantstegevuse ülevaade ja prognoos Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud Helme valla sõltuva üksusena OÜ Helme Teenuse finantsnäitajatega. OÜ Helme Teenus on 100% valla osalusega ettevõte. OÜ Helme Teenuse põhitegevuse tulude kasv on planeeritud 2019.aastaks 5,9% ja põhitegevuse kulud suurenevad7,5%. 8. Finantsdistsipliin Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini hinnatakse eelkõige järgmise kahe näitaja alusel: põhitegevuse tulem Helme Vallavalitsus Täitmine 2014 aasta Prognoos 2015 aasta Prognoo s 2016 Prognoo s 2017 Prognoo s 2018 Progno os 2019 1 967 Põhitegevuse tulud kokku 2 017 600 1 973 824 1 883 1 921 1 925 849 421 539 000 Põhitegevuse kulud kokku 1 946 370 1 940 000 1 815 1 844 1 865 1 905 251 200 500 000 Põhitegevuse tulem 71 230 33 824 68 598 77 221 60 039 62 000 netovõla koormus, mis ei tohi olla suurem kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe. Kui see vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. 14
8. Kokkuvõte Käesoleva aasta märtsis tegi Helme vald ühinemisettepaneku naaberomavalitsustele Tõrva linnale, Hummuli ja Põdrala vallale. Ettepaneku kiitsid heaks kõik nimetatud omavalitsused ja on alustatud ühinemisläbirääkimisi.ühinemine on planeeritud 2017 aasta oktoobris. Helme valla areng sõltub järgnevatel aastatel planeeritavast st ja ühinemisläbirääkimiste tulemustest. Majanduskasvu tingimustes on võimalik vallas planeeritud investeeringud ellu viia. Siiski on plaanitavad investeeringud enamjaolt teostatavad projektide toel, kus valla poolt kaetakse vajalik omaosalus. Helme valla sse laekuv tulumaks moodustab tuludest järgneval 4 aastal 43-46%.Majanduslanguse eelse taseme saavutab strateegia kohaselt tulumaksu laekumine alles 2016.aastal. Viimaste aastate kõige mahukamaks investeeringuks oli Helme valla veemajandusprojekt,mida teostas Helme valla tütarfirma Helme Teenus OÜ.Omaosaluse tarbeks võttis Helme vald 2012 ja 2013 aastal laenu ja andis selle üle Helme Teenus OÜ-le. Projekti käigus selgusid ettenägematud lisatööd, millega seondusid lisakulutused, mis tuli katta omavahenditest ja pangalaenu arvelt. Laenu võtmisel jäi Helme vald lubatud piiridesse. Käesoleval aastal soojustati projektide abil Ritsu Lasteaed-Algkooli hoone ja lammutati ühiselamu Helme alevikus. 15
Lisa 1. Helme valla strateegia 2016-2019 Helme Vallavalitsus 2014 2015 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Põhitegevuse tulud kokku 2 017 600 1 973 824 1 883 849 1 921 421 1 925 539 1 967 000 Maksutulud 1 022 487 1 084 000 990 310 1 007 882 1 022 000 1 042 000 sh tulumaks 899 684 960 000 863 310 880 882 895 000 915 000 sh maamaks 122 803 124 000 127 000 127 000 127 000 127 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 147 330 145 000 120 000 130 000 130 000 140 000 Saadavad toetused tegevuskuludeks 803 744 697 324 758 539 768 539 758 539 770 000 sh tasandusfond ( lg 1) 349 813 320 509 388 539 388 539 388 539 400 000 sh toetusfond ( lg 2) 287 417 276 815 250 000 250 000 250 000 250 000 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 166 514 100 000 120 000 130 000 120 000 120 000 Muud tegevustulud 44 039 47 500 15 000 15 000 15 000 15 000 Põhitegevuse kulud kokku 1 946 370 1 940 000 1 815 251 1 844 200 1 865 500 1 905 000 Antavad toetused tegevuskuludeks 242 663 195 000 270 000 280 000 280 000 280 000 Muud tegevuskulud 1 703 707 1 745 000 1 545 251 1 564 200 1 585 500 1 625 000 0 sh personalikulud 746 702 760 000 717 520 728 500 735 000 755 000 sh majandamiskulud 957 005 985 000 812 731 820 700 835 500 855 000 sh muud kulud 0 0 15 000 15 000 15 000 15 000 Põhitegevuse tulem 71 230 33 824 68 598 77 221 60 039 62 000 Investeerimistegevus kokku -37 364-84 500-20 700-24 900-24 900-3 900 Põhivara müük (+) 6 088 1500 1 000 1 000 1 000 1 000 Põhivara soetus (-) -36 445-80 000-35 000-30 000-45 000-10 000 sh projektide omaosalus 0-15 000-10 000-20 000 0 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 0 0 20 000 10 000 25 000 10 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 0 0 0 0 0 Finantskulud (-) -7 008-6 000-6 700-5 900-5 900-4 900 Eelarve tulem 33 866-50 676 47 898 52 321 35 139 58 100 Finantseerimistegevus 41 738-26 459-54 555-54 855-54 555-54 555 Kohustuste võtmine (+) 65 571 0 Kohustuste tasumine (-) -23 833-26 459-54 555-54 855-54 555-54 555 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 75 604-77 135-6 657-2 534-19 416 3 545 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 117 452 40 317 33 660 31 126 11 710 15 255 522 459 496 000 441 445 386 590 332 035 277 480 16
sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 522 459 0 378 680 326 359 276 220 Netovõlakoormus (eurodes) 405 007 455 683 407 785 355 464 320 325 262 225 Netovõlakoormus (%) 20,1% 23,1% 21,6% 18,5% 16,6% 13,3% Netovõlakoormuse ülemmäär 1 733 019 1 184 294 1 508 989 1 479 212 1 431 543 1 180 200 (eurodes) Netovõlakoormuse ülemmäär 77,0% 74,3% 60,0% (%) Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 123 747 1 111 218 917 975 E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse tulude muutus - -2% -5% 2% 0% 2% Põhitegevuse kulude muutus - 0% -6% 2% 1% 2% Omafinantseerimise võimekuse 1,04 1,02 1,04 1,04 1,03 1,03 näitaja Investeeringuprojektid* (alati "+" märgiga) 2015 eeldatav 2016 2017 2018 2019 projekt 4Ala Põhikooli renoveerimine sh toetuse arvelt 0 0 10 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 10000 Eelpool nimetamata muud 0 35 000 20 000 45 000 10 000 projektid kokku sh toetuse arvelt 20 000 10 000 25 000 10 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 10 000 20 000 0 KÕIK KOKKU 35 000 30 000 45 000 10 000 sh toetuse arvelt 0 20 000 10 000 25 000 10 000 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 20 000 20 000 0 17
Lisa 2.Helme valla strateegia valdkonniti 2016-2019 Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga) 18 2014 2015 eeldatav 2016 2017 2018 2019 01 Üldised valitsussektori 244 512 254 500 236 700 240 900 245 900 255 000 teenused Põhitegevuse kulud 237 505 248 500 230 000 235 000 240 000 250 100 sh muude vahendite arvelt 237 505 248 500 230 000 235 000 240 000 250 100 Investeerimistegevuse kulud 7 007 6 000 6 700 5 900 5 900 4 900 sh muude vahendite arvelt 7 007 6 000 6 700 5 900 5 900 4 900 02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 03 Avalik kord ja julgeolek 1 000 1 000 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 1 000 1 000 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 1 000 1 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 04 Majandus 215 162 190 885 171 430 175 500 194 500 130 000 Põhitegevuse kulud 178 717 110 885 136 430 155 500 164 500 120 000 62 090 61 671 60 000 60 000 60 000 60 000 sh muude vahendite arvelt 116 627 49 214 76 430 95 500 104 500 60 000 Investeerimistegevuse kulud 36 445 80 000 35 000 20 000 30 000 10 000 0 50 000 20 000 10 000 20 000 10 000 sh muude vahendite arvelt 36 445 30 000 15 000 10 000 10 000 0 05 Keskkonnakaitse 39 988 45 000 41 000 43 000 45 000 48 000 Põhitegevuse kulud 39 988 45 000 41 000 43 000 45 000 48 000 sh muude vahendite arvelt 39 988 45 000 41 000 43 000 45 000 48 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 06 Elamu- ja 68 123 74 500 50 000 53 000 55 000 60 000 kommunaalmajandus Põhitegevuse kulud 68 123 74 500 50 000 53 000 55 000 60 000 sh muude vahendite arvelt 68 123 74 500 50 000 53 000 55 000 60 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 07 Tervishoid 1 329 1 500 2 000 2 000 2 000 2 000 Põhitegevuse kulud 1 329 1 500 2 000 2 000 2 000 2 000
sh muude vahendite arvelt 1 329 1 500 2 000 2 000 2 000 2 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 165 096 178 005 160 300 163 400 166 000 180 000 Põhitegevuse kulud 165 096 178 005 160 300 163 400 166 000 180 000 12 000 7 000 6 000 6 000 6 000 6 000 sh muude vahendite arvelt 153 096 171 005 154 300 157 400 160 000 174 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 09 Haridus 916 591 924 790 835 000 840 000 843 000 854 900 Põhitegevuse kulud 916 591 924 790 835 000 830 000 828 000 854 900 271 386 181 000 185 000 190 000 190 000 220 000 sh muude vahendite arvelt 645 205 743 790 650 000 640 000 638 000 634 900 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 10 000 15 000 0 5 000 sh muude vahendite arvelt 10000 10 000 10 Sotsiaalne kaitse 338 021 355 820 360 521 362 300 365 000 390 000 Põhitegevuse kulud 338 021 355 820 360 521 362 300 365 000 390 000 61941 41 000 65 000 65 000 65 000 65 000 sh muude vahendite arvelt 276 080 314 820 295 521 297 300 300 000 325 000 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt KOKKU 1 989 821 2 026 000 1 856 951 1 880 100 1 916 400 1 919 900 Põhitegevuse kulud 1 946 369 1 940 000 1 815 251 1 844 200 1 865 500 1 905 000 407 417 290 671 316 000 321 000 321 000 351 000 sh muude vahendite arvelt 1 538 952 1 649 329 1 499 251 1 523 200 1 544 500 1 554 000 Investeerimistegevuse kulud 43 452 86 000 41 700 35 900 50 900 14 900 0 50 000 20 000 10 000 25 000 10 000 sh muude vahendite arvelt 43 452 36 000 21 700 25 900 25 900 4 900 19
Lisa 3.Sõltuva üksuse strateegia 2016-2019 Helme Teenus OÜ 2015 2016 2017 2018 2018 2014 Eeldatav Põhitegevuse tulud kokku (+) 369695 339600 343600 347600 360000 365000 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 197800 134000 134000 134000 150000 150000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt Põhitegevuse kulud kokku (+) 393498 327800 333100 342500 365000 360000 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) Põhitegevustulem -23803 11800 10500 5100-5000 5000 Investeerimistegevus kokku (+/-) Eelarve tulem -23803 11800 10500 5100-5000 5000 Finantseerimistegevus (-/+) Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga -23 803 11 800 10 500 5 100-5 000 5 000 15 597 27 397 37 897 42 997 37 997 42 997 sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 20
Lisa 4. Arvestusüksuse strateegia 2016-2019 Helme Vallavalitsus+Helme Teenus OÜ 2014 2015 eeldatav 2016 2017 2018 2019 Põhitegevuse tulud kokku 2 189 495 2 179 424 2 093 449 2 135 021 2 135 539 2 317 000 Põhitegevuse kulud kokku 2142068 2133800 2014351 2052700 2080500 2250000 Põhitegevustulem 47427 45624 79098 82321 55039 67000 Investeerimistegevus kokku -37364-84500 -20700-24900 -24900-3900 Eelarve tulem 10063-38876 58398 57421 30139 63100 Finantseerimistegevus 41738-26459 -54555-54855 -54555-54555 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 51801-65335 3843 2566-24416 8545 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 133049 67714 71557 74123 49707 58252 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 522459 496000 441445 386590 332035 277480 Netovõlakoormus (eurodes) 389 410 428 286 369 888 312 467 285 328 219 228 Netovõlakoormus (%) 17,8% 19,7% 17,7% 14,6% 13,2% 9,5% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 836 156 1 307 654 1634 749 1 607 372 1 557 543 1 390 200 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 83,9% 60,0% 78,1% 75,3% 72,9% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 446 746 879 368 1 264 861 1 294 904 1 275 215 1 170 972 21