Seletuskiri_2014_eelarve

Väljavõte

1 SELETUSKIRI Lääne-Nigula valla 2014 aasta eelarve juurde SELETUSKIRI 1 Lääne-Nigula valla 2014 aasta eelarve juurde 1 SISUKORD Error! Bookmark not defined. 1. Makromajanduslikud eeldused 3 Kohaliku omavalitsuse üksused 3 Lääne-Nigula valla sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs 4 2. Vallavalitsuse lähtekohad eelarveettepaneku koostamisel 6 3. Eelarve ülesehitus 7 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) 7 4. Põhitegevuse tulud Maksud Tulud kaupade ja teenuste müügist Toetused Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud ja investeeringud Üldised valitsemissektori teenused Avalik kord ja julgeolek Majandus Keskkonnakaitse Elamu ja kommunaalmajanduse haldamine Tervishoid Vaba aeg, kultuur, religioon Haridus Sotsiaalne kaitse Investeerimistegevus 21

2 7. Finantseerimistegevus Eelarve ja eelarvestrateegia Ühinemistoetus Olulisemad muudatused eelarve projektis 25 2

3 1. Makromajanduslikud eeldused Eesti majanduses kujunes aasta mitmetahuliseks. Aasta esimese poole majanduslangusest hoolimata hõivatute arv suurenes ning keskmise palga kasv kiirenes. Tööturult said alguse ka peamised majandusarengud vaba tööjõu nappus ja sellest tingitud töötajate parem positsioon palgaläbirääkimistel tekitas kiirel palgakasvul ja sisenõudlusel põhineva majanduskasvu ahela. See aitas tasakaalustada vähese välisnõudluse negatiivset mõju. Sisenõudlusel põhinenud majanduskasv tuleneski eestkätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Väike ja avatud majandus saab sisenõudluse toel areneda üksnes lühiajaliselt pikemas perspektiivis on majanduskasvu kindlustamiseks vaja järjepidevalt suurendada eksporti aastal on oodata hõive väikest, kuid püsivat kahanemist. Kuigi majanduskasvu taastumine suurendab nõudlust töötajate järele, kahaneb hõive negatiivse loomuliku iibe ning väljarände tõttu, mis vähendab tööjõu hulka. Hõive kahanemisest hoolimata jätkab töötuse määr järgmisel aastal alanemist. Tööpuudus väheneb siiski aeglaselt, sest olemasolevat tööjõudu on võimalik rakendada intensiivsemalt, suurendades pärast kriisi vähenenud töötunde. 2 Palgakasvu aastal kannustanud tegurid prognoosiperioodil ei taandu ja aastal tõuseb alampalk ning aastal suureneb avaliku sektori palgafond. Kiire palgakasvu allikaks jääb lähiaastatel nii väljarändest kui ka vaba tööjõu vähenemisest tingitud töötajate parem positsioon palgaläbirääkimistel aastal vähenenud inflatsioon jääb ka järgmise kahel aastal mõõdukaks. Kuigi palgakulude kasv kiirendab peamiselt kodumaistest teguritest sõltuvat alusinflatsiooni, hoiab energia üldist hinnakasvu tagasi aasta alguses taandub võrdlusbaasist elektri järsk kallinemine ning hinnasurvet vähendab ka euro kursi tõusust võimendatud nafta odavnemine. Euroala tasahaaval paraneva majandusaktiivsusega kaasneb importtoodete vaoshoitud hinnakasv, mis tasakaalustab eestimaise toodangu kiiremat hinnakasvu. 4 Kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine tulumaksust moodustab peaaegu poole kogu laekumisest. Aastatel kokku 20% langenud tulumaksu laekumine pöördus aastast taas tõusule ja aasta taseme ületab laekumine aastal. 1 Eesti Pank. Rahanduspoliitika ja majandus. Hetkeseis ja ettevaade. 2/2013, , lk 4. 2 Sama, lk 5. 3 Sama. 4 Sama. 3

4 Joonis 1. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus aastal 0,17 0,05 0,07 0,11 0,040,01 0,06 0,46 Vara müük Muud toetused Toetused investeeringuteks Toetusfond Tasandusfond Kaupade ja teenuste müük Muud maksutulud Tulumaks Allikas:Rahandusministeerium Kohaliku omavalitsuste üksuste kulud on ületanud kõikidel aastatel v.a perioodil Defitsiidi katmiseks on suurendatud võlakoormust, mis ulatus aastal lõpuks 565 mln euroni. Perioodi ülejääk oli tingitud erakorralisest kohustuste võtmise piirangust aasta 1. märtsis kuni aasta lõpuni võisid kohaliku omavalitsuse üksused võtta täiendavaid kohustusi vaid välisabi kaasfinantseerimiseks ja olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks aastast on kohalike omavalitsustel võimalik võtta kohustusi ka muudeks investeeringuteks, kuid aasta lõpuni on piiratud nende võimalusi võtta kohustusi üle 60%-i põhitegevuse tuludest. 5 Lääne-Nigula valla sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs Lääne-Nigula rahvaarv oli 01. jaanuari aasta seisuga inimest. Kui jälgida rahvaarvu muutust alates aastast kuni käesoleva hetkeni, siis tendents on langev (vt juurde tabel 1). Sel perioodil on rahvaarv vähenenud 7,92% ehk 369 elaniku võrra. Tabel 1. Lääne-Nigula demograafiline struktuur aastatel Aasta Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised Vanurid Kokku Muutus baasaastaga % -4,98% -37,93% -2,49% 5,10% -7,92% Muutus baasaastaga Rahandusministeerium aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri, lk 16. 4

5 Drastilised muutused toimuvad vanusegrupis 7-18 (vt juurde joonis 2), samuti on languses tööealiste ning laste 0-6 vanusegrupid. Ainuke tõusev joon toimub eakamate osas, mis näitab ilmekalt demograafilist suunda: 1) rahavastik vananeb ja 2) noored lahkuvad suurematesse asulatesse või välismaale (sh ka tööealised). Joonis 2. Lääne-Nigula demograafiline muutus (baasaasta 2006) 0, ,1-0,2-0,3 Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised Vanurid ,4-0,5 Elanikkonnast ca üle 1/4 moodustavad makasumaksjad, kelle hulk aasta-aastalt väheneb. Seoste vahelisest analüüsist nähtub (vt juurde joonis 3), et korrelatsioon on väga tugev (0,91) ehk kui väheneb elanikkond, väheneb ka maksumaksjate arv. Alates aastast on maksumaksjate arv vähenenud 12,12% ehk 149 maksumaksja võrra ehk langus on kiirem kui elanikkonna üldine langus. Joonis 3. Maksumaksja (y-telg) seos elanikkonnaga (x-telg) 2150 R² = 0, Töötute arv on erinevatelt aastatel olnud kõikuv. Allolevalt jooniselt (vt joonis 4) paistab kuidas on toimunud töötute arvu kasv majanduslanguses ning hiljemalt vähenemine koosmõjul majanduse stabiliseerumisega. Vastupidiselt majandusprognoosidele näitab 5

6 trendijoon tõusujoont (ehk töötute arv on pigem kasuvutendentsil), samas töötute arv olnud languses viimased 3 aastat. Joonis 4. Töötute arv ( ) Vallavalitsuse lähtekohad eelarveettepaneku koostamisel Vallavalitsus lähtus eelarve koostamisel järgmistest baaskriteeriumidest: 1. Eelarve põhitegevuse tulem peab olema positiivne. Lähte-eeldus on vähemalt eurone põhitegevuse tulem. Ideaalvariandis peab põhitegevuse tulem katma finantseerimistehingutest tekkiva defitsiidi. 2. Peamised tuluallikad prognoositakse konservatiivselt ja lähtudes aasta eelarvestrateegiast. 3. Eelarve koostati küll 3 senise valla eelarve põhjal, kuid kulude planeerimisel lähtutakse reaalsetest vajadustest ning kõikidele ühinenud valla küsimustele lähenetakse süsteemselt aasta eelarve põhitegevuse kulud ei sisalda olulisi struktuurseid ümberkorraldusi ehk põhitegevuse eelarve jooksvate kulude proportsioonid oluliselt ei muutu. Struktuursete ümberkorralduste eeldusena grupeeriti ja tõsteti ühinenud valdade eelarvetes olevad sarnased kulud ühe ja sama eelarve rea alla (nt koondati ühe eelarve rea alla kõik kultuuriüritused, heakorratöötajad jne) Struktuursed ümberkorraldused kavandatakse aastal ning kavandatakse aasta lisaeelarvetes või aasta eelarves. 5. Eelarve projektis on arvestatud allasutuste ja ametiasutuse töötajate (st mitte üldvalitsemise eelarve realt töötasu saavate teenistujate) töötasufondi suurenemisega kuni 5% võrra alates Alamaplaga tõus 355 euroni tingis selle, et osad palgad tuleb enne tõsta kuni alampalgani ja seejärel arvestada palgatõus. Seega võib mõningate ametikohtade osas olla palgatõus suurem kui 5%. 6

7 6. Vastavalt ühinemislepingus sätestatule on kavandatud lasteaiaõpetajate ja õpetajate abide palkade ühtlustamine. Teiste valdkondade palkade ühtlustamist aastal kavandatud ei ole. 7. Üldvalitsemise (vallavalitsuse ametnike ja töötajate) palgatõus saavutatakse tänu struktuuri optimeerimisele. Üldvalitsemise personalikulud ei ületa senise 3 valla personalikulude summat aastal. 8. Töötasufondi planeerimisel tuleb arvesse võtta erandid, näiteks õpilaste arvust tingitud personali suurenemine/vähenemine, asutuse ja tööfunktsioonide laienemine jms. 9. Riiklike eraldistega (nt pedagoogide töötasud) seotud töötasud selgusid ning need on eelarvesse arvestatud. 10. Investeeringuid planeeritakse vastavalt valla eelarvestrateegiale. Investeeringute alla on viidud seni majandamiskulude all kajastatud, kuid oma sisult investeeringuks olevad tegevused (nt Oru Hooldekodu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitustööd, Linnamäe lasteaia investeering jne) Erinevused eelarvestrateegias olevast investeeringute loetelust on kajastatud seletuskirjas. 11. Koolitoidu kulusid ei kajastata koolide eelarves, vaid tegevusalal Koolitoit. 12. Valla ühtne sotsiaaltoetuste maksmise kord rakendatakse hiljemalt Selle rakendumiseni jätkatakse Lepinguosaliste territooriumil sotsiaaltoetuste maksmist seni kehtinud määrades. 13. Toimetulekutoetuse eluasemekulude piirmäärad ühtlustatakse alates Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused, mis ei ole sõltuvuses toetuse saaja majanduslikust seisundist (sünnitoetus, ranitsatoetus, matusetoetus) ühtlustatakse alates Kuna ei ole otseselt kindel EL-i uut finantsperspektiivi omavalitsushuve tagavate toetusmeetmete avanemine 2014a. aastal, ei saa planeerida olulises mahus tulu erinevatelt projektimeetmetelt va juba rahastatud projektmeetmed. 3. Eelarve ülesehitus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (KOFS) koosneb eelarve osadest ning on kassapõhine või tekkepõhine (Lääne-Nigula Vallavalitsuse eelarve on kassapõhine). Sõltumata arvestusviisist on eelarve jaotatud viieks osaks: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud. Tulud kaupade ja teenuste müügist. Saadavad toetused. Muud tegevustulud. PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused. Muud tegevuskulud. INVESTEERIMISTEGEVUS Põhivara soetus ja põhivara müük. Põhivara soetuseks saadav ja antav sihtfinantseerimine. Osaluste soetus ja osaluste müük. Muude aktsiate ja osade soetus. Antavad ja tagasilaekuvad laenud. 7

8 Finantstulud ja finantskulud. FINANTSEERIMISTEGEVUS Võetud laenude tagasimaksmine. Kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine. Emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel. LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS Raha ja pangakontode saldo muutus. Rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus. Soetatud võlakirjade saldo muutus. Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulude kogumaht aastal on eurot ning põhitegevuse kulude kogumaht on eurot. Investeerimistegevus kokku on eurot. Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on eurot (2013 täitmisel eurot). Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Põhitegevuse tulem mõjutab aasta investeerimisvõimet ning järgnevate perioodide eelarveid tervikuna. Põhitegevuse tulemi seis on muret tekitav, kuna ei kata ära kohustuste täitmisele (finantseerimistehingud) kuluvaid summasid. Täna võimaldab vahe katmist ja investeerimistegevust varasemate perioodide jääk ning ühinemistoetus, kuid see ei ole perspektiivis (4 aastat ja rohkem) jätkusuutlik aasta eelarves on teatud hulk kohaliku omavalitsuse ühinemisel tekkivaid ühekordseid kulusid (volikogu otsuse alusel makstav tasu, koondamishüvitised, uue arengukava koostamise kulu jms). Eelarves on koondatud prognoositavad tulud allikate lõikes ja kulud tegevusalade ning Rahandusministeeriumi määruses sätestatud kululiikide lõikes. 4. Põhitegevuse tulud Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist, saadavatest toetustest tegevuskuludeks ning muudest tegevustuludest. Põhitegevuse tulud moodustavad kokku eurot, mis on 8,61 % vähem kui aasta täitmisel. Tabel 2. Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulud aastatel Kirje Muutus % Maksutulud ,83% Tulud kaupade ja teenuste müügist ,63% Saadavad toetused tegevuskuludeks ,93% Muud tegevustulud ,52% PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU ,61% 4.1 Maksud Maksudena laekuvad valla eelarvesse üksikisiku tulumaks ja maamaks. Suurima osa maksudest (92,66% ) moodustab füüsilise isiku tulumaksu omavalitsuse eelarvesse laekuv osa 8

9 summas eurot. Eelarve maksutulude prognoosimisel on lähtutud aasta tegelikult laekunud maksutuludest. Tabel 3. Lääne-Nigula valla maksutulude võrdlus (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Füüsilise isiku tulumaks ,50% ,25% Maamaks ,80% ,22% MAKSUTULUD KOKKU ,74% ,83% Olulisema maksu, füüsilise isiku tulumaksu maksjad moodustavad Lääne-Nigula vallas kogu elanikkonna mahust 64,79%. Tulumaks Kõige suurem tuluallikas eelarvetuludes on füüsilise isiku tulumaks (edaspidi tulumaks). Tulumaks laekub tulumaksuseaduse alusel. Füüsilise isiku tulumaksu arvestab ja kogub Maksu- ja Tolliamet, mis eeldab füüsiliselt isikult saadud tulumaksust osa kohalikult omavalitsusele aastal on kohalikule omavalitsusele edastatav osa 11,57% nende elanike bruto-töötasust, kes on registreerinud konkreetse kohaliku omavalitsuse elanikuks aastal suureneb kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksuprotsent 11,60%-ni, mis lubab tulumaksu tuluks planeerida aastal eurot. Maamaks aasta eelarves on ette nähtud maamaksust eurot, mis jääb aasta laekumise tasemele. 4.2 Tulud kaupade ja teenuste müügist Kaupade ja teenuste müük moodustab eelarve põhitegevuse tulude mahust 15,41% tulud on esitatud järgmises tabelis. Tabel 4. Tulud kaupade ja teenuste müügist (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Riigilõivud ,13% ,57% Kaupade ja teenuste müük ,19% ,30% TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST ,77% ,63% Riigilõivud Laekumist kavandatakse eelarvesse 6 200, mis jääb aasta plaanitud suurusjärku. Tulud majandustegevusest 9

10 Tulud majandustegevusest on toodud alaliigiti allolevas tabelis. Tabel 5. Tulud majandustegevusest (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Laekumised haridusasutuste ,74% ,10% majandustegevusest Laekumised kultuuriasutuste ,50% ,68% majandustegevusest Laekumised spordiasutuste ,73% ,98% majandustegevusest Laekumised sotsiaalasutuste ,89% ,66% majandustegevusest Laekumised elamu- ja ,24% ,92% kommunaalasutuste majandustegevusest Laekumised üldvalitsemisasutuste ,28% ,66% majandustegevusest Üüri- ja renditulud ,31% ,80% Laekumised õiguste müügist ,00% 250-2,34% Muude kaupade ja teenuste müük ,62% ,15% TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST ,19% ,30% Haridusasutuste majandustegevuse tulud Selle tuluna arvestatakse laekumisi lastevanematelt lasteaedade kohatasu eest. Kohatasu maksavad lapsevanemad koolieelse lasteasutuse seaduse 27 alusel. Osalustasu on suunatud lasteasutuse majandamise- ja õppevahendite kulude katmiseks. Lasteaia kohatasu on arvestatud eelarveaasta tasemel ning arvestatud laste arvu muutusega. Lääne-Nigula vallas toimib 4 lasteaeda, kus kehtib 3 erinevat hinnakirja (vt allolevat tabelit). Tabel 6. Lääne-Nigula valla lasteaia kohatasud (eurodes) Lasteaed Kohamaks Õppevahendid Kokku Taebla ja Palivere piirkond 6,39 3,45 9,84 Oru piirkond 16,80 5,60 22,40 Risti piirkond 3,20 3,83 7,03 Lisaks on arvestakse laekumisi lastevanematelt koolitoidu eest koolide põhiselt ning tulud teistelt KOV-delt lasteaia ja koolitusteenuste eest. Sotsiaalasutuste majandustegevuse tulu Selle tulu all näidetakse Oru ja Risti Hooldekodu kohtade müüki ehk teistelt omavalitsuste poolt makstavat kohamaksu ja hooldekodus viibivate hoolealuste pensioniosa. Tulude planeerimise aluseks on eeldus, et hinnakirja järgne hind on valla enda hoolealustele ja teistele kohalike omavalitsuste hoolealustele sama. 4.3 Toetused Toetused moodustavad eelarve põhitegevuse tulude mahust 28,73% ehk kokku eurot (vt tabel 7) 10

11 Tabel 7. Toetused aastatel (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Tasandusfond 4 lg % ,03% Toetusfond 4 lg ,30% ,44 % Sihtotstarbelised toetused ,27% ,96% jooksvateks kuludeks TOETUSED KOKKU ,01% ,93 % Sihtotstarbeliste toetustena jooksvateks kuludeks on kajastatud koolipiima-toetus Põllumajandusministeeriumi poolt ja riigi poolt kustutavate õppelaenude põhiosa summad ning teede hooldamise raha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Lääne Maavalitsuselt on kajastatud tulu summas eurot Oru Hooldekodu tarbeks aasta eelarve tulude prognoosis ei ole arvestatud mitmesuguseid ühekordseid sihtotstarbelisi toetusi jooksvate kulude katteks, kuna need on raskesti prognoositavad ja reeglina kaasneb nendega eelarves täiendav sihtotstarbeline kulu, mistõttu tervikuna ei ole eelarve tasakaal mõjutatud aasta eelarves on arvestatud toetusefondina summas eurot, mis sisaldavad pedagoogide töötasuvahendeid, õpikute ja koolilõuna toetusi, toimetulekutoetust ja muid sotsiaalrahasid. 4.4 Muud tegevustulud Muud tegevustulud on aasta eelarves ette nähtud summas eurot. Muud tegevustulud moodustavad aasta eelarve põhitegevuse tulude mahust 1,95%. Riigikohtu otsusega nr tunnistati tagasiulatavalt (st aasta II ja III kvartali kohta) kehtetuks osa vee erikasutusõiguse tasu ja kaevandamistasude määrustest, mille tulemusena ettevõtetel, kes neid tasusid on maksnud tekkis õigus enammakstud keskkonnatasu tagastamisele. Riigikohtu otsus puudutab maavara kaevandajaid nii kaevandamistasude kui ka vee erikasutusõiguse tasu osas ning neid ettevõtteid, kes kasutavad jahutusvett. 6 Sellest tulenevalt on aasta prognoos konservatiivne. 5. Põhitegevuse kulud ja investeeringud Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada vallas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust, heakorda, valla teede ja tänavate korrashoidu, koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuurikeskuste ja hooldekodu ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ning korraldama vallas sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid. Lääne-Nigula valla aasta eelarve põhitegevuse kulud jagunevad järgmisteks tegevusaladeks: Üldvalitsemine (vallavolikogu, vallavalitsus, reservfond, muud üldised teenused ja valitsussektori võla teenindamine); Avalik kord; Majandus (põllumajandus, maanteetransport, transpordikorraldus, territoriaalne planeerimine); Keskkonnakaitse (heakord, veevarustus, jäätme- ja heitveekäitlus); Elamu-ja kommunaalmajandus (tänavavalgustus, kalmistud ja kommunaalmajandus); 6 Keskkonnaameti kodulehekülg, 2/muudatused-seoses-riigikohtu-lahendiga/ ( ) 11

12 Tervishoid; Vabaaeg (noortekeskused, sporditegevus, huvialategevus, raamatukogud, kohalikud kultuuriüritused, klubide-seltside toetamine); Haridus (lasteaiad, põhikoolid, lasteaia- ja kooliteenuse ostmine teistelt kohalikelt omavalitsustelt); Sotsiaalne kaitse (teenused puuetega inimestele, eakatele, lastega peredele, töötutele, hooldekodu ning päevakeskuse teenused). Lääne-Nigula valla aasta eelarve põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi. 5.1 Üldised valitsemissektori teenused Üldvalitsemise põhitegevuse kulude maht on aastal eurot osakaal kogu eelarve põhitegevuse kuludest on 10,25 %. Kulutusi on ette nähtud Lääne-Nigula Vallavolikogule, Lääne-Nigula Vallavalitsusele (sh koondamistasud summas ja volikogu otsuse alusel ühinemist läbi viinud ametnikele makstavad preemiad) ja eraldis reservfondi. Üldvalitsemise all on ette nähtud ka kulutused üldistele valitsemissektori teenustele, mis sisaldavad eelkõige liikmemaksusid. ( seisuga liikmemaksud- EMOL EUR, LOVL EUR, Kodukant Läänemaa 1895 EUR jt) Üldvalitsemisega seotud kulud on toodud järgnevas tabelis. Eelarve juurde on moodustatud reservfond mahuga eurot. Reservfondi kasutatakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud reservfondi kasutamise korrale erakorraliste kulude katmiseks sh kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel tekkivate erakorraliste kulude katmiseks ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED Vallavolikogu Personalikulud Majandamiskulud Vallavalitsus Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud Reservfond Muud kulud Muud üldised valitsussektori teenused Toetused tegevuskuludeks Personalikulud Majandamiskulud Ülalnimetamata üldised valitsussektori teenused Muud kulud

13 5.2 Avalik kord ja julgeolek Selle eelarve rea peal on arvestatud Risti abipolitseinike kütus ja turvakaamerate kulud AVALIK KORD JA JULGEOLEK Ülalnimetamata avalik kord ja julgeolek Majandamiskulud Majandus Majanduse põhitegevuse kulude maht aasta eelarves on eurot. Majanduse põhitegevuse kulud moodustavad 4,55 % eelarve põhitegevuse kuludest. Majanduse kuludesse on planeeritud maakorraldusekulud, teede ja tänavate korrashoiukulud, turism, liikluskorralduskulud, kulu arendusprojektidele MAJANDUS Maakorraldus Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud Elektrienergia Personalikulud Maanteetransport Personalikulud Majandamiskulud Liikluskorraldus Majandamiskulud Turism Toetused tegevuskuludeks Majandamiskulud Kaubandus ja laondus Personalikulud Majandamiskulud Üldmajanduslikud arendusprojektid Majandamiskulud Maakorraldus: Jätkuvalt kajastatakse selle eelarve tegevusala all teede, tänavate ning muude munitsipaalomandisse taotletavate maade katastriüksuste moodustamise kulud, samuti valla omandisse taotletavate teiste kinnistute äralõigetega tekkivate uute kinnistute moodustamisega kaasnevad kulud (näiteks avalike teede ja haljasalade alla jäävate uute 13

14 kinnistute mõõdistamine). Selle eelarverea all on kajastatud ka Taebla 100 Tamme Pargi detailplaneeringu kulu. Maanteetransport Avalike teede hoolduse ja remondi eesmärgiks on tagada avalike teede seisunditaseme vastavus teeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Teede hoolduse ja remondi võib jagada kaheks: kruuskattega teede hoolduseks ja mustkattega teede hoolduseks. Kruuskattega teede hooldamine hõlmab järgmiseid tegevusi: 1. Teede seisukorra monitooring, 2. Teede greiderdamine ja vajadusel materjali (kruusa) pealevedu; 3. Teede tolmutõrje; 4. Teeäärte niitmine. Kruuskattega teede hooldus hõlmab ka ühekordse iseloomuga töid: kraavituse parandamine, võsaraie ja raadamine, teetruupide remont ja asendamine (vastavalt vajadusele), teeservadelt liigse materjali äravedu ja teeäärte planeerimine. Tööde tegemine on vajalik selleks, et parandada avalike teede seisukorda, vähendada hoolduskulusid. Mustkattega teede hooldus jaguneb üldjoones kaheks: asfaldiaukude remont augu väljafreesimisega või pachter meetodil ja teiseks preventiivsed tegevused teekatte seisundi säilitamiseks ja eluea pikendamiseks (eeskätt teede kaitsev pindamine, mis on käsitletav tee eluiga pikendava investeeringuna). Viimane tegevus on käsitletav investeeringuna. Taliteenistuse eesmärgiks on tagada avalike teede, avalikuks kasutamiseks tunnistatud erateede vastavus teeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Viimaste aastate kogemus näitab, et taliteenistuse kulud kõiguvad aastate lõikes väga suures ulatuses ning täpset summat pole võimalik ette näha ja prognoosida. Sellepärast võib sõltudes ilmastikuoludest ja tööde tegelikust mahust esineda vajadus tõsta teede taliteenistuse ja teiste teehooldusega seotud eelarveridade vahel kulusid ringi. Maanteetranspordi all on kavandatud ka liikluskorralduse kulud. Liikluskorralduse kulude eesmärgiks on tagada liiklusohutus ja märgistuse vastavaus Teeseaduse ja Liiklusseaduse nõuetele eelarves on kavandatud kulud uue ühinenud valla märgistamiseks (valla kaardid suuremates keskustes) ja kohalike teede siltide paigaldamiseks (see tee tehakse etapiti alustades suuremate riigimaanteede ääres olevatest kohalikest teedest) Turismi all kavandatakse toetus Palivere Turismi ja Spordikeskusele ning liikmemaks Läänemaa Turism MTÜ-le. Üldmajanduslikud projektid Eesmärgiks on koostada vajalik dokumentatsioon valla seisukohalt oluliste projektide elluviimiseks ning rahastada valla seisukohalt vajalike haldusuuringute läbiviimist. Selle eelarverea all on kavandatud erinevad arendusprojektid ja uuringud, nt valla uue arengukava ja sellega seotud uurimistööde /nt rahvastikuanalüüs, valla kinnisvara seisukorra ja energiasäästu võimaluste uuring ja sellest lähtudes vajalike rekonstrueerimisprojektide koostamine/ tegemine, erinevate põhitegevuse valdkondade kulude (nt toitlustamine) ekspertiis, uue üldplaneeringu koostamise ettevalmistamine, samuti kavandatakse siia erinevad projekteerimiskulud (võimalused LED tänavavalgustusele üleminekuks, Linnamäe kergliiklustee projekti uuendamine ja korrektuur jt) Olulise projektina tuleb koostada Palivere Põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimise ja tasakaalustamise projekt. 14

15 Üldmajanduslike projektide all kajastub Risti Multifunktsionaalse Keskuse rajamise projektijuhtimise kulu. Kaubanduse ja laonduse eelarvekulu puudub 2014, kuna seni selle eelarvereal kajastatud oru Söökla kulu on viidud koolitoidu eelarvereale. 5.4 Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse põhitegevuse kulud aasta eelarves on eurot. Keskkonnakaitse põhitegevuse kulud moodustavad eelarve põhitegevuse kuludest 0,98 %. Keskkonnakaitselised kulud on liigendatud järgmises tabelis KESKKONNAKAITSE Jäätmekäitlus Toetused tegevuskuludeks Majandamiskulud Heakord Personalikulud Majandamiskulud Jäätmekäitluse all kavandatakse kulud prügiveole, uute prügikastide soetamiseks ja kulud jäätmejaamale. Heakorra alla on koondatud heakorraga tegelevate töötajate töötasu (arvestatud 5% tõusuga 2014.a) ning majandamiskulud (niidukite bensiin ja muud tarvikud, samuti raha vajalike teenuste sisse ostmiseks. (muru niitmine jms heakorrakulud) Selle eelarverea all on ka valla avalike mänguväljakute ja spordiplatside hooldus ning valla visuaalse välisilme parandamisele suunatud projektid (lillede istutamine, väikevormid jms) Summa suurenemine on tingitud peaasjalikult erinevate kuluridade korrastamisest (nt oli Palivere aleviku 2013.a heakorrakulud Taebla valla maanteetranspordi eelarvereal) aastal on kavas heakorra valdkond läbi analüüsida ning leida võimalused praeguse süsteemi ümber korraldamiseks. 5.5 Elamu ja kommunaalmajanduse haldamine Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud aasta eelarves on eurot Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud moodustavad eelarve põhitegevuse kuludest 1,90 %. Elamu ja kommunaalmajanduse all on kajastatud tänavavalgustuse, veevarustuse, kalmistute ning sotsiaalkorteritega seonduvad kulud. Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud on esitatud järgmises tabelis ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUSE HALDAMINE

16 06100 Elamumajanduse haldamine Toetused tegevuskuludeks Personalikulud Majandamiskulud Veevarustus Toetused tegevuskuludeks Tänavavalgustus Majandamiskulud Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine Personalikulud Majandamiskulud Kalmistud Toetused tegevuskuludeks Personalikulud Majandamiskulud Elamumajanduse haldamise kulud hõlmavad munitsipaal- ja sotsiaalkorterite kulusid. Veevarustuse all on arvestatud Hajaasutuse programmi aasta kulud st Lääne-Nigula valla omafinantseeringu osa. Tänavavalgustuse kulude all on kajastatud elektri kulu tänavavalgustusele, tänavavalgustusrajatiste jooksev remont ja hooldus. Majandamiskulude all on arvestatud elektri kulu tänavavalgustusele, tänavavalgustusrajatiste jooksev remont ja hooldus (lampide vahetamine, elavhõbelampidest säästlikumate naatriumlampide kasutuselevõtt, kilpide, kaablite, automaatika jne uuendamine, uued postid). Kavas on alustada LED-tehnoloogial põhinevat lampide juurutamist ja vastavaid katseprojekte. Kalmistute all on kajastatud kalmistuvahi ja kalmistute majandamiskulud aastal lahkus omal soovil Taebla kalmistu heakorratöötaja ja tema ülesanded läksid osaliselt eelarve ja raamatupidamise osakonna raamatupidajale (kalmistute arvestuslik pool), heakorratööd on kavas hankida. 5.6 Tervishoid Tervishoiu all on arvestatud toetused perearstide ruumide üleval pidamiseks, samuti toetused nn beebikoolide korraldamiseks TERVISHOID Üldmeditsiini teenused Majandamiskulud Muu tervishoiu teenused

17 50 Personalikulud Majandamiskulud Vaba aeg, kultuur, religioon Vabaaja ja kultuuri tegevusala põhitegevuse kulud kokku moodustavad aasta eelarves eurot, seega selle tegevusala kogu kulude osakaal on 6,68 % eelarvest. Vabaaja ja kultuuri kulud on toodud järgnevas tabelis VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON Sporditegevus Toetused tegevuskuludeks Personalikulud Majandamiskulud Puhkepargid Majandamiskulud Laste huvialamajad ja - keskused Majandamiskulud Noorsootöö ja lastekeskused Personalikulud Majandamiskulud Vabaaja üritused Toetused tegevuskuludeks Majandamiskulud Raamatukogud Personalikulud Majandamiskulud Rahvamajad Toetused tegevuskuludeks Personalikulud Majandamiskulud Muuseum Personalikulud Majandamiskulud Kultuuriüritused Toetused tegevuskuludeks Personalikulud Majandamiskulud

18 08209 Seltsitegevus Toetused tegevuskuludeks Religiooni ja muud ühiskonnateenused Toetused tegevuskuludeks Muu vaba aeg, kultuur ja religioon Toetused tegevuskuludeks Majandamiskulud Sporditegevuse all on kajastatud toetused spordiklubidele ning valla spordihoonete ülevalpidamiskulud aastal ei ole nimetatud kulude osas tehtud struktuurseid ümberkorraldusi, kuid aasta jooksul on vajalik välja töötada uus ühtne sporditegevuse toetamise kord, mis rakenduks aastast. Eelarverea Laste huvialamajad ja keskused alla on koondatud seni eelarve erinevate kuluridade all olnud laste huvitegevuse toetus. (st pearaha teiste kohaliku omavalitsuse üksuste huvikoolides õppivatele lastele) Noorsootöö ja lastekeskuste all on arvestatud Lääne-Nigula valla noortekeskused (Palivere, Taebla, Nigula noorsootöötaja) aasta eelarves on kavandatud töötajate kuni 5 % palgatõus ning vahendid täiendava 0,5 tegevusjuhendaja ametikoha moodustamiseks Palivere Noortekeskuse juurde (vastav ametikoht on vajalik ka vastastikuste asenduste korraldamiseks) 2014 viiakse Oru Noorsootöötaja koht Oru Kooli koosseisu, mis tingib kulude vähenemise. Risti noortekeskuse käivitumist 2014 ette ei nähta ja vastavaid kulusid ei planeerita. Raamatukogude all on kavandatud valla 4 rahvaraamatukogu kulud aasta eelarves on kavandatud kuni 5% palgatõusuga. Rahvamajade alla on koondatud Taebla, Risti ja Piirsalu rahvamajade nn karbikulud ning abistavate iseloomuga töötajate (komandant, koristaja, perenaine) palk. Arvestatud on kuni 5% palgatõusuga. Muuseumi all on vahendid Koela Talumuuseumi ülevalpidamiseks aastal on kavas muuseumi tegutsemise põhimõtted üle vaadata eesmärgiga muuta muuseum Lääne-Nigula valla kuvandit toetavaks ja mitmekesist tegevust pakkuvaks kultuuriasutuseks. Eelarveread vaba aja üritused ja seltsitegevus on koondatud eelarverea Kultuuriüritused alla. Kultuuriürituste all on kavandatud toetused vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele, piirkondliku kultuuriürituste korraldamine ning ülevallaliste kultuuriürituste korraldamine (nt kihelkonnapäevad) aastal ei ole nimetatud kulude osas tehtud struktuurseid ümberkorraldusi, kuid aasta jooksul on vajalik välja töötada uus ühtne mittetulundustegevuse toetamise kord, mis rakenduks aastast Religiooni all on toetus Lääne Nigula kogudusele sh toetus Vabadussõja mälestussamba ja kiriku pargi hoolduseks. 18

19 5.8 Haridus Tegemist on kõige suurema põhitegevuse kuluvaldkonnaga, mille maht on aasta eelarves eurot ja mis moodustab eelarve kuludest 59,40% HARIDUS Lasteaed Personalikulud Majandamiskulud Põhikool Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud Gümnaasiumid Personalikulud Majandamiskulud Täiskasvanute gümnaasiumid Majandamiskulud Kutsekoolid Sotsiaaltoetused Õpilastransport Toetused tegevuskuludeks Majandamiskulud Koolitoit Sotsiaaltoetused Personalikulud Majandamiskulud Muu hariduse abiteenused Sotsiaaltoetused Majandamiskulud Muu haridus, sh hariduse haldamine Personalikulud Majandamiskulud Lasteaedade all on kavandatud kulutused 4 Lääne-Nigula valla lasteaia palgakuludeks ja ülevalpidamiseks. Arvestatud on kuni 5% palgatõusu (v.a juhataja, õpetaja ja õpetaja abi) ja palkade ühtlustamisega (juhatajad, õpetajad ja õpetaja abid). Tabel 8. Lasteaedade tasude ühtlustamise fond Lasteaed Juhataja Õpetaja Õpetaja abi Maksud KOKKU Risti Lasteaed

20 Linnamäe Lasteaed Palivere Lasteaed Taebla Lasteaed KOKKU Põhikoolide all on arvestatud kulud Lääne Nigula 3 valla põhikooli palgakuludeks ja ülevalpidamiseks seisuga ei ole teada riigipoolsed palgavahendid pedagoogidele ja seega on arvestatud aasta toetusfondi suurusega. Summad korrigeeritakse jooksvalt Aastal on kavas tegeleda Palivere Põhikoolide küttesüsteemi ekspertiisiga ja süsteemi korrastamine võib tingida muudatusi küttekuludes. Korrigeerimised tehakse jooksvalt. Gümnaasiumite all arvestatud Taebla Gümnaasiumi kulud ja toetused teistele kohaliku omavalitsuse üksustele. Koolitoidu all on esitatud haridusasutuste õpilaste toitlustamise kulud. Linnamäe Söökla on osaliselt avatud ka tavakülastajatele ja sellest tingitud on osaliselt kõrgemad majandamiskulud on kavas koolide ja lasteaedade toitlustamise korraldus tervikuna ja süsteemselt üle vaadata sh koostatakse valdkonna ekspertiis (audit) Õpilastranspordi all on arvestatud kulud Lääne-Nigula valla õpilasliinidele aastal tuleb korraldada riigihange Oru ja Taebla õpilasliinidele. Muude hariduse abiteenuste all on toetused õpilastele toitlustamiseks ning üliõpilasstipendium 1500 EUR. Stipendiumi kord esitati veebruari volikogu istungile. Selle eelarverea all on ka kooliminekutoetuse (nn ranitsatoetus) vahendid. Muu hariduse sh hariduse haldamise all on arvestatud kulud Taebla-Palivere piirkonna hariduse tugiteenuse (logopeed, sotsiaalpedagoog, eripedagoog jne) töötasudeks. Arvestatud on töötasude kuni 5% tõusuga on kavas hariduse tugiteenuste korraldus tervikuna ja süsteemselt üle vaadata. 5.9 Sotsiaalne kaitse Sotsiaalse kaitse kuludesse on planeeritud aastal eurot. Sotsiaalkaitse kulud moodustavad eelarve kuludest 16,16 % SOTSIAALNE KAITSE Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse Sotsiaaltoetused Majandamiskulud Üldhooldekodud Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud Muu eakate sotsiaalne kaitse Sotsiaaltoetused

21 50 Personalikulud Majandamiskulud Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse Sotsiaaltoetused Personalikulud Majandamiskulud Töötute sotsiaalne kaitse Sotsiaaltoetused Personalikulud Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele Majandamiskulud Riiklik toimetulekutoetus Sotsiaaltoetused Personalikulud Majandamiskulud Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse Sotsiaaltoetused Majandamiskulud Muu puuetega inimeste sotsiaalse kaitse kulude all on arvestatud kulud puudetoetuste maksmiseks ning sotsiaaltöötajate sõiduki bensiinikulud aastal kehtib puudetoetus endise Taebla ja Oru valla territooriumil. Risti vallas nimetatud toetuse liik puudus ja see ühtlustatakse Üldhooldekodu all on kulud Oru ja Risti Hooldekodude palgakuludeks ja majandamiskuludeks. Oru Hooldekodu eelarves on arvestatud uue inventari soetamist seniste amortiseerunud seadmete asemel (nõudepesumasin, kuivatusmasin, elektripliit) Nimetatud seadmed soetatakse juhul kui eelmine tehnika üles ütleb. Muu eakate sotsiaalse kaitse kulude all on arvestatud koduhooldajate palgakuluga on kavas kuni 5% palgatõus ning suurendatakse senise Taebla koduhooldaja koormust kuni 1,0 kohani lisades tema tööpiirkonda ka endise Oru valla piirkonna ning uue tööülesandena sotsiaaltranspordi korraldamise. Antud valdkonna all on ka eakatele suunatud toetused (matusetoetus, juubelitoetus) ning hooldekodude kohatasud teistele kohaliku omavalitsuse üksustele. Riiklikud toimetulekutoetused- siin on arvestatud riigi toimetulekutoetuse vahendamine. Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse siia alla kuuluvad erinevad sotsiaaltoetused nt sünnitoetus, riiklik peretoetus jms Muude sotsiaalsete riskirühmade kaitse alla kuuluvad ühekordsed sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused (nt puude, ravimite, prillide ostuks) ja elektriauto hooldus ja kindlustus. 6. Investeerimistegevus 21

22 Eelarve kohaselt plaanitakse teha investeeringuid summas väärtuses, millest kaetakse saadava toetusega, ühinemistoetusest, võetava laenuna ning omavahenditest (vt juurde allolevat tabelit). Investeering Põhivara Saadav Omaosalus soetus sihtfinatseerimine Valla teed Linnamäe Kergliiklustee tänavavalgustus Tänavavalgustuse renoveerimine (sh Palivere alevikus Imatra Elektri võrkude uuendamisel) Palivere Spordihoone, Taebla Gümnaasiumi ja Palivere Põhikooli küttesüsteem Risti Avatud Noortekeskus Multifunktsionaalne keskus Risti Taebla Lasteaed Linnamäe Lasteaia elektritööd Linnamäe Lasteaia mänguväljak (sh elementide turvalisust tõstvad tööd) Oru Kooli fassaad Oru Kooli saali põrand Taebla Gümnaasiumi elektritööd Oru Hooldekodu ühendamine veevärgiga remonttööd EL ÜF investeering Taebla ja Risti alevikus ja Linnamäe külas KOKKU Valla teed- arvestatud on tee remondi kuludega, mis kvalifitseeruvad investeeringuna (pindamised, mustkatte ehitus kruusateedel, truupide kapitaalremont ja ehitus, vajadusel ÜF järgne teede asfalteerimine (kui teekatet ei pea taastama täies ulatuses, kuid ostrabekas oleks asfalteerida) Vastav tööde kava valmistatakse ette 1. aprilliks. Linnamäe kergliiklustee tänavavalgustus- tegemist on Siseministeeriumi kergliiklusteede meetme raames ehitatava tänavavalgustusega Linnamäe-Oru Hooldekodu kergliiklusteele. Lõpptaotlus esitati EASi, praegu on käsil projekti uuendamine (idee on asendada senised valgustid LED valgustitega, mis tagaks kulude olulise kokkuhoiu) EAS on lubanud teha positiivse otsuse veebruarikuu jooksul. Tänavavalgustuse renoveerimine- investeering seotud esiteks Palivere elektrisüsteemi uuendamisega Imatra Elektri ja koos elektripostide vahetusega on mõistlik teha ka piirkonna tänavavalgustuse uuendamine. Vahendite olemasolul on kavas mujal vallas esmajärjekorras investeerida ökonoomsemate lampide kasutusele võttu. (elavhõbelampide väljavahetamine) Palivere Spordihoone, Taebla Gümnaasiumi ja Palivere Põhikooli küttesüsteem - osa nimetatud summast on kaetud spordihoone projekteerimise lepinguga aastal on kavas koostada eksperthinnang ja projekt Palivere Põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja tasakaalustamiseks, samuti kava Taebla Gümnaasiumi küttesüsteemile siibrite ja termoregulaatorite paigaldamiseks. Risti Avatud noortekeskus- INNOVE projekt 7 Ühinemistoetusest 8 Osaliselt ühinemistoetusest ( ) 9 Ühinemistoetusest 10 Ühinemistoetusest ( 5670 ) 22

23 . Multifunktsionaalne Keskus Ristil- EAS KATA projekt Taebla lasteaed- Hoone kohta on valminud rekonstrueerimise projekt. Hoone on amortiseerunud ja suurim probleem on suur energiakulu esitati EAS regionaalsete investeeringutoetuste meetmesse projekt hoone keldri ja sokli soojustamiseks ja välisuste vahetamiseks. Lisaks tuleb Taebla Lasteaia mängualal demonteerida olulise turvariskiga elemendid ja võimalusel teha asendusi. Hoone energiatarbe uuringu põhjal tuleks 2014 aastal kaaluda ka hoone küttesüsteemi väljavahetamist (vastavalt projektile). Vastav analüüs tehakse märtsikuu jooksul. Linnamäe lasteaia elektritööd- vastavalt Päästeameti ettekirjutusele Linnamäe Lasteaia mänguväljak- ette on nähtud uute kiikede ja mänguelementide paigaldus ning olulise turvariskiga elementide remont. Taebla Gümnaasiumi elektritööd- vastavalt Päästeameti ettekirjutusele Oru Kooli fassaad ja võimla põrand- fassaad ja põrand amortiseerunud. Oru Hooldekodu ühendamine ÜVK võrkudega Valmib ÜF projekti raames Oru Hooldekodu ÜVK eelvool. Selle raames tuleb välja ehitada kinnistusisesed ja hoonesisesed trassid, mis pole ÜF raames abikõlbulikud. ÜF Investeering- AS Haapsalu Veevärk poolt teostatavad ÜF rahastatavad investeeringud Taebla alevikus, Risti alevikus ja Linnamäe külas. Investeeringute nimekirjas ei ole eelarvestrateegias nimetatud Jalukse küla ÜVK projekti, kuna vastavat taotlust ei ole võimalik (puudub projekt) esitada KIKi kevadvooru, seega ehitustöödeni 2015 aastal ei jõuta. 7. Finantseerimistegevus Lääne-Nigula valla Aastal kuulub tagasimaksmisele , mis jaguneb järgnevalt: Laenuleping 2014 Swedbank JI Swedbank JI Swedbank JI Swedbank JI Swedbank JI SEB SEB SEB Riigi Kinnisvara AS Liisinguleping L

24 KIK KOKKU Eelarve ja eelarvestrateegia Võrreldes strateegiat eelarvega, siis põhitegevuse tuludesse on prognoositud ka ühinemistoetus, mis laekus tegelikult ära aasta lõpul. Kõige suurem erinevus ongi laekuvates toetustes 54,96% Kirje Strateegia Eelarve Erinevus Tulumaks ,78 % Maamaks ,33% Tulud kaupade ja teenuste müügist ,38% Tasandusfond ,98% Toetusfond ,12% Muud toetused tegevuskuludeks ,96% Muud tegevustulud ,84% PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU ,01% Kokkuvõttes erineb strateegia eelarvest 4% võrra. Kui vaadata põhitegevuse kulude erinevust siis kokkuvõttes on kulude maht sama, kuid jaotus veidi erinev (vt allolevat tabelit) gffddkirje Strateegia Eelarve Erinevus Antud toetused ,01% Personalikulud ,07% Majandamiskulud ,00% Muud tegevuskulud ,09% PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU ,35% Investeerimistegevuses on eelarves ja strateegias ÜF investeeringut kajastatud erinevalt, millest tuleneb põhivara müügi ja põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise summade suur erinevus. Ning teisalt on põhivara soetuseks saadav toetus vähem, kuna sinna oli plaanitud eest ühinemistoetust. Kirje Strateegia Eelarve Erinevus Põhivara müük % Põhivara soetus ,31% Põhivara soetuseks saadav sihtfin ,48% Põhivara soetuseks antav sihtfin ,27% Finantstulud % Finantskulud % INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU ,36% Finantseerimistegevuses on erinevus strateegiaga kohustuste võtmises, kuna strateegias paaniti võtta laenu kogu omaosaluse peale, siis eelarves on plaanitud võtta laenu Linnamäe katlamaja ümberehitamiseks, kergliiklustee valgustite rajamiseks ning EL ÜF investeeringuteks. Likviidsete varade muutus on täiesti erinev, kuna strateegia kohaselt laekus 1/3 ühinemistoetust aastal ning ülejäänud aastal, siis tegelikkuses laekus kogu raha aasta lõpul. 24

25 9. Ühinemistoetus aastal laekus ühinemistoetust, mis kajastub 2014.aasta alguses eelarves summana Ühinemistoetuse kasutamisest annab ülevaate allolev tabel Koondamised Vallavalitsuses Arengudokumendid Investeeringud Palivere spordihoone, Palivere Põhikool, Taebla Gümnaasium Risti Multifunktsionaalne keskus Taebla Lasteaed Oru kooli võimla põrand Kulud kokku Olulisemad muudatused eelarve projektis (sisse viidud VV poolt I ja II lugemise vahel) Volikogu liikmetelt ja komisjonidelt eelarve kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelarve I lugemise ajal ei olnud teada uue üldhariduse rahastamismudeli mõju eelarvele. Jaanuari viimastel päevadel avalikuks saanud üldhariduse rahastamismudel tingis eelarvele olulise ja täiendava lisakoormuse (vt lisatud MEMO) Olulisemad muudatused on järgmised: Õpetajate palgavahendid EUR. Lisaks kajastati eelarve kulude real Taebla ja Palivere Gümnaasiumi õpetajate täienduskoolituse vahendid, koolitoit ja õpikute raha, kokku (koos õpetajate palgavahenditega) EUR Koolimineku toetuse vahendeid suurendati 2500 EUR võrra. (lähtudes tegelikust vajadusest) Vallavalitsuse all arvestati vahendid läbi viidud koondamiste kulude katteks. Samal ajal tõsteti mitmed teiste valdkondade koondamisega vabanenud rahasummad hariduskulude tõusu katteks (nt kultuurimajade, heakorra, kalmistute eelarverealt jms) Kalmistute ja heakorra all jagati töölt lahkunud või koondatud töötaja personalikulu majandamiskulude ja hariduse kulude finantseerimise vahel. Taebla ja Palivere Raamatukogude kirjanduse ja perioodika ostmise kulutusi suurendati mõlemal 500 EUR võrra. Seni erinevate eelarveridade all olnud laste huvitegevuse vahendid koondati ühele eelarvereale (sellest ka eelarves olev vaba aja ja kultuuri valdkonna oluline tõus ja hariduse valdkonna proportsionaalselt väiksem tõus, kuigi just viimase valdkonna alla lisandus kõige rohkem seni arvestamata raha) Jätkus töö eelarve ridade korrastamisega, seda eeskätt sotsiaalhoolekande valdkonnas jm. Avastati mitmeid ülearvestatud kulusid, mis suunati hariduse lisakulude katteks. Ühtlasi käidi läbi kogu eelarve, eesmärgiga leida vajalikud summad oluliselt suurenenud hariduskulude katteks. 25

26 Investeeringute real täpsustati seni Palivere Spordihoone jaoks kavandatud vahendite kulu ja nimetatud raha kavandatakse Palivere Põhikooli, Palivere Spordihoone ja Taebla Gümnaasiumi küttesüsteemi renoveerimise katteks. Palivere Põhikooli küttesüsteem eeldab põhjalikku ümberehitust ja tasakaalustamisprojekti (vt eelarve seletuskiri), kuid Taebla Gümnaasiumis ja Palivere Spordihoones on vajalik reguleerivate siibrite lisamine. Eelarve projektis ei ole arvestatud endiste vallamajade rendile andmisel saadavate tuludega. Kokkuvõttes ei õnnestunud eelarve põhitegevuse tulemit hoida algul kavandatud euro tasemel. Arvestades eelarves olevaid ühekordseid ühinemisest tulenevaid kulusid ja 2014 aastal läbi viidavate muudatuste efekte, on nimetatud põhitegevuse saavutatav aasta eelarves. Vallavalitsuse ettepanek volikogule: Lõpetada II lugemine ja võtta 2014.a eelarve vastu. Eelnõu koostasid: Piret Zahkna- eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja, Mikk Lõhmus vallavanem Eelnõu algatas Lääne-Nigula Vallavalitsus Eelnõu vaatas üle eelarvekomisjon Eelnõu I lugemine volikogus , eelnõu suunatud II lugemisele. Eelnõu II lugemisel eelarvekomisjonis Komisjoni ettepanek II lugemine lõpetada ja vastu võtta. Eelnõu ettekandjad: Mikk Lõhmus, vallavanem, Piret Zahkna, eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja 26