2015. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Vändra Vallavalitsus Majandusaasta algus: 01. jaanuar a. Majandusaasta lõpp: 31. detsember a. Registrikood:

Väljavõte

1 2015. A MAJANDUSAASTA ARUANNE Vändra Vallavalitsus Majandusaasta algus: 01. jaanuar a. Majandusaasta lõpp: 31. detsember a. Registrikood: Aadress: ALLIKÕNNU KÜLA, VÄNDRA VALD PÄRNUMAA Telefon: , Faks: E-post: Interneti kodulehekülg: Vallavanem: Audiitor: vald@vandravald.ee Jaanus Rahula Tiina Lindmäe Assertum Audit OÜ

2 SISUKORD TEGEVUSARUANNE... 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss Tulemiaruanne Rahavoogude aruanne Netovara muutmise aruanne Eelarve täitmise aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid Lisa 3 Maksud, lõivud, trahvid Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud Lisa 6 Materiaalne põhivara Lisa 7 Muud kohustused ja saadud ettemaksed Lisa 8 Laenukohustused Lisa 9 Saadud toetused Lisa 10 Tulud kaupade ja teenuste müügist Lisa 11 Muud tulud Lisa 12 Antud toetused Lisa 13 Tööjõukulud Lisa 14 Muud tegevuskulud Lisa 15 Kasutusrent Lisa 16 Eraldised ja tingimuslikud kohustused Lisa 17 Tehingud seotud osapooltega Lisa 18 Bilansiväline vara Lisa 19 Bilansipäeva järgsed sündmused Lisa 20 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI VANDEAUDIITORI ARUANNE Vallavanem Jaanus Rahula 2

3 TEGEVUSARUANNE Üldine ülevaade asub Pärnu maakonna kirdenurgas. Läänest piirneb vald Halinga, Are ja Tootsi vallaga, lõunast Tori vallaga, idast Viljandimaale jääva Suure-Jaani vallaga ja Järvamaale jääva Türi vallaga ning põhjast Rapla maakonna Märjamaa, Käru ja Kehtna vallaga. Vändra valla sees asub Vändra alevi-vald. Vändra valla pindala 642 km2, mis moodustab 13,4% Pärnumaast. Valla 43-s külas elas 2015/2016 aastavahetuse seisuga 2718 inimest, so 5 inimest rohkem, kui aasta varem. Vald on hõredamini asustatud kui vabariik ja maakond, keskmine asustustihedus on 4,2 inimest/km2. Keskmiseks küla suuruseks on 63,2 inimest. Suurimad on Vihtra küla 259, Pärnjõe küla 257 ja Suurejõe küla 209 elanikuga. Valla väiksemad külad on Veskisoo, kus elab 3 ja Rahkama, kus elab 1 inimene aasta algul elas vallas 0-6 aastasi lapsi 163, 7-18 aastasi noori 340, aastasi tööealisi 1674 ja üle 65 aastasi eakaid 541. Lõppenud aastal sündis 18 last, suri 37 inimest. Maksumaksjate keskmine arv oli aastal 1136, aastal Varaseim ülestähendus Vändra ja Kurgja kohta on aastast, aastal tähistati Vändra esmamainimise 500. aastapäeva. Kurgjal asub Eesti tuntud kirjaniku ja rahvusliku liikumise ühe juhi CR Jakobsoni rajatud talukompleks, kus käesoleval ajal on rajaja elu, tegevust ja loomingulist pärandit koguv, uuriv ja säilitav ning 19. sajandi teise poole Eesti talupoja elu ja tegevust tutvustav riigimuuseum. Läheduses asub Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituudi õppe- ja teaduseesmärgiga Särghaua välibaas, mida on viimastel aastatel ulatuslikult renoveeritud. Kaasaegne õppekeskus võimaldab parandada ja edendada keskkonnaharidust. Vändra vallast on pärit mitmed ühiskonna ja kultuuritegelased: kirjanik Ernst Peterson Särgava, Eesti ühiskonnategelase Anton Jürgenstein, naisliikumise aktivist Lilli Suburg, Eesti ajakirjanduse rajaja Voldemar Jannsen, luuletaja Lydia Koidula, skaudiliikumise rajaja Anton Õunapuu. Vändra vallas asuvate ettevõtete peamised tegevusvaldkonnad on metsamajandus ja puidu töötlemine, jae- ja hulgikaubandus, põllumajandus ning transpordivahendite hooldus ja remont. Lisaks tegeldakse ka turismiga, millel on suur arenguperspektiiv. Asustus on kogunenud põhiliselt teede ja jõgede äärde. Tähtsamatest teedest läbivad a riigi põhimaantee Pärnu-Rakvere-Sõmeru ja tugimaanteed Mudiste-Suure-Jaani-Vändra ning Aluste- Kergu. Riigiteid on valla territooriumil ca 170 km ja neid hooldab, remondib ja korraldab taliteenistust Maanteeamet. Valla hooldada on 154 km üldkasutatavaid teid. a läbib 13 jõge, neist suurim Pärnu jõgi ja selle pikimad lisajõed Navesti, Sauga, Lintsi. Valla territooriumil paikneb 140 ha suurune Kaisma Suurjärv. Valla territooriumil asuvad Kergu ja Taarikõnnu looduskaitsealad ning Mukri ja Saarjõe maastikukaitsealad. Soomaa rahvuspargi väike osa jääb Leetva ja Kaansoo küladesse. Vändra vallamaja asub Vändra alevi külje all Allikõnnu külas, 50 km kaugusel Pärnu maakonna keskusest. Suuremad asustuskeskused vallas on Vihtra, Pärnjõe, Suurejõe, Kadjaste ja Kergu-Kaisma piirkond. Valla struktuur ja töötajad Vändra Vallavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksus, kelle haldusalasse kuulub tänase seisuga kaks põhikooli, lasteaed-algkool, lasteaed, viis raamatukogu, kuus rahvamaja või külakeskust, puuetega inimeste päevakeskus, lapsehoid. Lisaks hariduse, sotsiaalhoolekande ja kultuuritegevuse korraldamisele kuulub kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkonda maakorraldus ja arendustegevus, vallateede korrashoidmine, keskkonnakaitse, prügiveo korraldamine, veemajandus, tänavavalgustus, kalmistute hooldamine. Valla koolides õpib aasta alguse seisuga 161 õpilast: Juurikaru Põhikoolis 78, Pärnjõe Põhikoolis 63, Kergu Lasteaed-Algkoolis 20. Lasteaialapsi on kokku 52: Kergus 22, Vihtra Lasteaias Vallavanem Jaanus Rahula 3

4 20 ja Pärnjõe lapsehoiurühmas 10. Teiste valdade koolides õpib 165 valla elanike registris olevat õpilast, lasteaedades käib 68 last, huvihariduskoolides 48 last, enamus neist Vändra Alevis. Vändra valla koolides õpib 28 teiste valdade õpilast ja lasteaedades käib 4 last. Raamatukogud on kõigis valla suuremates piirkondades. Need on väikesed ja kolm neist asuvad külakeskuse või rahvamajaga ühes hoones. Kaisma Raamatukogu asub Kergu Lasteaed-Algkooliga ühes hoones, Vihtra Raamatukogu ja Vihtra Külakeskus asuvad aastal valminud uues hoones. Võidula Raamatukogu ja Rahvamaja tegutsevad Võidula mõisahoones. Pärnjõe ja Suurejõe raamatukogud asuvad korterites. Valla eelarvest toetatakse koolinoorte spordiklubide tegevust, külaliikumist ja seltsitegevust (vt lisa 12). Sotsiaalteenuste osutamiseks on vallas Vihtra Päevakeskus ja sotsiaalkorterid Pärnjõel ning Vihtras, kus on võimalik elada 25-l avahooldust vajaval isikul. Vihtra Päevakeskus osutab ka erihoolekandeteenuseid: 7 kliendi igapäevaelu toetamine, 4 kliendi töötamise toetamine ja 2 kliendi toetatud elamine aastal klientide arv suureneb. Eakatele ja puuetega inimestele osutatakse koduhooldus- ja sotsiaaltransporditeenust. Vallavalitsuse hallatavate asutuste struktuurist annab ülevaate järgnev tabel: Vändra valla struktuur ja töötajate keskmine arv (taandatuna täistööajale) Töötajate keskmine Allüksuse nimetus arv 2015 Töötajate keskmine arv 2014 Töötajate keskmine arv 2013 Vallavalitsus 12,85 11,03 11,65 Haridus kokku 56,26 58,49 61,10 Juurikaru Põhikool 17,90 18,33 19,31 Pärnjõe Põhikool 17,49 17,99 18,93 Kergu Lasteaed-Algkool 11,62 11,93 11,78 Vihtra Lasteaed 8,25 9,24 10,08 Koolitransport 1,00 1,00 1,00 Kultuur ja vaba aeg kokku 13,28 13,29 12,73 Pärnjõe raamatukogu 1,00 1,00 1,00 Suurejõe Raamatukogu 1,00 1,00 1,00 Kaisma Raamatukogu 1,00 1,00 1,00 Vihtra Raamatukogu 1,00 1,00 1,00 Võidula Raamatukogu 0,40 0,40 0,40 Kaisma Rahvamaja 1,50 1,50 1,50 Pärnjõe Rahvamaja 1,20 1,19 0,83 Suurejõe Rahvamaja 1,00 1,00 1,00 Võidula Rahvamaja 1,50 1,50 1,50 Kadjaste Vabaajakeskus 1,00 1,00 1,00 Vihtra Külakeskus 1,43 1,20 1,00 Sporditegevus 1,25 1,50 1,50 Majandustegevus (heakord, kalmistud) 4,00 3,75 3,00 Sotsiaalhoolekanne kokku 8,01 7,09 7,02 Vihtra Päevakeskus, sotsiaalkorterid ja avahooldus 5,99 5,09 5,02 Pärnjõe Lapsehoid "Naerulind" 2,02 2,00 2,00 Kokku 94,40 93,65 95,50 Vändra Vallavolikogu on 15 liikmeline. Volikogu juures tegutseb viis komisjoni: eelarve- ja majanduskomisjon, revisjonikomisjon, hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon ning kultuuri- ja Vallavanem Jaanus Rahula 4

5 spordikomisjon. Volikogu liikmete makstakse hüvitist 13 eurot volikogu istungitel ja komisjonides osalemise ning komisjoni koosoleku protokolli vormistamise eest. Volikogu esimehe igakuine hüvitis 256 eurot (vt lisa 13). on Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL), Rohelise Jõemaa Koostöökogu, MTÜ Kesk- Eesti Jäätmehoolduskeskuse ja MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse (PÜTK) liige (vt lisa 12). Võidula mõisahoones tegutsev Võidula Rahvamaja on Eesti Mõisakoolide Ühenduse liige ja osaleb aastaid külastusmängus Unustatud Mõisad. Ülevaade arengukava täitmisest ja valla peamistest arengusuundadest Vändra valla arengukavas aastateks on Vändra valla visioon aastaks 2025 järgmine: on elujõuline maavald, kus on tagatud piirkonna külade elanike elukvaliteet kodulähedane töökoht ja igakülgne haridus vallaelanikele. on atraktiivne sise- ja välisturismile, kuna on säilinud kohalik kultuuripärand ja looduskeskkond, ajalooline mälu ning nn kohavaim. Vändra valla missiooniks on tagada kõikides valla piirkondades teenuste võrdväärne kättesaadavus ning seeläbi kohalike elanike rahulolu oma koduvalla elukeskkonnaga, luues väärtusi nii praegustele kui ka järeltulevatele põlvedele. Arengukavas on toodud valdkondlikud eesmärgid, mida saab ellu viia koostöös Vändra vallavalitsuse, valla hallatavate asutuste, kolmanda sektori organisatsioonide ja ettevõtjatega. Viimastel aastatel on valla eelarvestrateegia ja eelarve koostamisel olnud olulised järgmised prioriteedid: 1) Haridus - tagada hariduse kvaliteetne ja võimalikult parim kättesaadavus nii alus- kui põhihariduse osas. Pärnjõe Põhikooli hoones renoveeriti aastal ruumid lapsehoiuteenuse osutamiseks. Moodustati uus hallatav asutus Pärnjõe Lapsehoid Naerulind 10-le lapsele. Pärnjõe piirkonda on viimastel kuudel elama asunud lastega peresid, mis on kaasa toonud otsese vajaduse koolieelse lasteasutuse kohtade arvu suurendamiseks. Vallavolikogu võttis vastu otsuse korraldada Pärnjõe Põhikool alates 1. septembrist aastal ümber luues põhikooli osa kõrvale koolieelse lasteasutuse osa, mis tegutseks ühe asutusena nimega Pärnjõe Kool. Arvestades praegust lapsehoiu ruumilahendust, on võimalik suurendada kohtade arvu 17-ni. Õuealale tuleb rajada aiaga piiratud mänguväljak. Valla kolmes koolis on hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks tugispetsialistid, Juurikaru Põhikoolis üks lisaklass. Õpilastel on võimalus osaleda mitmetes ringides ja pikapäevarühmades aastal vahetati Juurikaru ja Pärnjõe Põhikoolides välja enamus vananenud infotehnoloogiavahenditest. Haridusasutuste digipööre jätkub aastal. Koolitransport vallas on korraldatud oma bussiga, osaliselt ostetakse teenust. 2) Tehnilise infrastruktuuri korrashoid ja parendamine (teed, vee- ja kanalisatsioonisüsteemid). Vallateede korrashoiuks eraldas igal aastal toetust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium aastal oli toetus eurot, aastal eurot. Alates aastast on teedehoiuvahendid toetusfondi koosseisus, summa eurot, aastal eurot. Koos valla oma vahenditega on olnud igal aastal võimalik korrastada mõni teelõik või remontida sildu aastal olid suuremateks objektideks Sohlu tee (1,3 km) ja Kadaka-Ringoja (1,4 km) teede remont aastal jätkus Sohlu tee remont (2,2 km) ja uuendati Pärnjõe- Luuri-Massu tee teekatet (5,1 km) aastal sai valmis Vanatoa ja Võidula sildade renoveerimise projekt. Uuendati kruusakate (sh kraavid, maha sõidud, truubid) Reinumurru-Vaki teel (3,6 km). Mustkate paigaldati Kergu-Kaisma piirkonna Järve tee lõigule ja kooliparklale, Mõisa, Põllu ja Mändide teele, Kaisma- Nõmme teele, Kruusaaugu ja Platsi teele aastal on vastavalt teehoiukavale planeeritud korda teha Männiku-Nõmme, Pabersoo-Tammaru ja Suurejõe-Mustaru teed. Üheks oluliseks ülesandeks on vee- ja kanalisatsioonivõrgu infrastruktuuri parandamine ja õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavaks viimine aastal alustati Ühisveevärgi ja - Vallavanem Jaanus Rahula 5

6 kanalisatsiooni (ÜVK) uuendamisega. Vallas on ühisveevärk üheteistkümnes piirkonnas, ühiskanalisatsioon seitsmes asulas. KIK-i toetuste kaasabil on eelnevatel aastatel renoveeritud Pärnjõe, Suurejõe, Vihtra, Kaansoo, Kadjaste, Sikana, Võidula, Kergu ja Kaisma pumbamajad ning paigaldatud enamustesse rauaärastusseadmed aastal rajati veevärk Vaki külla. Renoveeritud on Kadjaste puhastit ning rajatud uued puhastusseadmed Kirikumõisa ja Kaansoo küladesse aastal rajati Kergu kooli veetrass, mis tagab koolile fluoriidivaba joogivee. Alustatud on Kirikumõisa pumbamaja rauaärastusseadmete vahetamisega. Uuendamist vajavad kõikide valla suuremate keskuste vee- ja kanalisatsioonitrassid aasta algul esitati EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetusprogrammi projekt Vändra Tehnopargi taristu rekonstrueerimine. Projekt hõlmab 10,5 ha suurust tööstusala Allikõnnu külas, kus hetkel tegutseb 12 ettevõtet ja kus asub ka vallamaja. Eesmärgiks on rajada uued nõuetele vastavad vee-, sadevee- ja kanalisatsioonitrassid või rekonstrueerida olemasolevad ning ehitada valgustusega kerg-liiklustee. Prognoositud maksumus on eurot, loodetav toetus 85%. 3) Turvaline elukeskkond tagada kodanikele ohutum keskkond, likvideerides eelkõige ohtlikud ehitised (nii hooned kui rajatised). SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse kaasabil lammutati aastal Pärnjõe vana kauplussöökla lagunenud hoone. Aastatel teostati projekt Kergu ja Kaisma tavajäätmeprügilate sulgemine. Projekti kogumaksumus oli eurot, 90% kuludest kaeti ISPA Ühtekuuluvusfondi toetusest. Tänaseks on välja selgitatud ja kaardistatud kasutusest väljas olevad hooned aastal on suurendatud tähelapanu all Pärnjõe külas asuvate lagunenud ehitiste omanikud. Kastani kinnistu omanik on teinud vallale müügipakkumise. 4) Sotsiaalteenuste süsteemi ümberkorraldamine. Alates aastast moodustavad Vihtra Päevakeskus ja sotsiaalkorterid Vihtras ning Pärnjõel ühe hallatava asutuse. Koduhooldus- ja sotsiaaltransporditeenuste paremaks korraldamiseks on aasta algusest kaks avahooldustöötajat aasta algul osteti juurde üks sotsiaalkorter, remonditi Pärnjõe kortereid. Avahooldustöötajate käsutuses on kaks sõidukit, neist kaubik Cirtoen Berlingo liisiti aasta oktoobris. 5) Külaelu arendamine. Valla eelarvest toetatakse aktiivselt tegutsevaid külaseltse (vt lisa 12). Valla arengukavas on planeeritud Suurejõe Külakeskuse rajamine Euroopa struktuurifondide toel või võetava laenuga aastal telliti eksperthinnang Suurejõe Rahvamaja hoone seisukorra kohta. Hinnangus toodi välja hoone esmavajaliku rekonstrueerimise orienteeruv maksumus eurot (katusekonstruktsioonide uuendamine, sanitaarsõlmede rekonstrueerimine, vee- ja kanalisatsioonitorustike paigaldamine, elektripaigaldise rekonstrueerimine). Telliti rekonstrueerimise projekt, milles on mitmed ruumimuudatused ja maakütte paigaldamine praeguste ahjude asemele. Ettevalmistustööd olid planeeritud 2015, ehitus aastasse. Koostatud projekti põhjal selgus, et renoveerimiseks kulub 5 korda rohkem raha ja kultuurihoonete ehitamise toetamine ei ole enam Euroopa struktuurifondide prioriteet aasta veebruaris esitati EAS-i regionaalsete investeeringute andmise programmi taotlus Suurejõe Rahvamaja osaliseks renoveerimiseks. Projekti selle etapi tööde eeldatav kogumaksumus on eurot, millest eurot (67,8%) on taotletud toetust. Projekti raames on kavas renoveerida katus, räästakastid, korrastada korstnad, paigaldada piksekaitse ja automaatne tuletõrjesüsteem. Aastatel tehtud ja aastasse planeeritud investeeringutest annab ülevaate järgmine tabel. Vallavanem Jaanus Rahula 6

7 Põhivara soetus, ehitus ja renoveerimine tegevusalade ja objektide lõikes Tulude/kulude nimetus eelarve ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED Vallamaja I korruse akende vahetamine Kontoriprinter Sõiduki ostmine MAJANDUS vallateede ja sildade renoveerimine KESKKONNAKAITSE Vändra Tehnopargi taristu rekonstrueerimine ÜVK alade rekonstrueerimise projektid ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS Munitsipaalkorterite renoveerimine ja ostmine Ühisveevärk ja kanalisatsioon Kergu kooli veetrassi rajamine Pärnjõe bussipaviljoni renoveerimine Murutraktor VABAAEG, KULTUUR JA RELIGIOON Kaisma Rahvamaja: majandushoone katuse vahetus kanalisatsioonisüsteemi ja tualettide ehitus Suurejõe Rahvamaja renoveerimine Pärnjõe vana kauplussöökla lammutamine Pärnjõe külakeskuse rajamiseks* Võidula Rahvamaja külaliste toa pottahju renoveerimine HARIDUS Vihtra Lastead: Murutraktori ostmine garderoob, võimla ja koridori põrandad, trepp Kergu Lasteaed-Algkool: mänguväljaku juurdeehitus ja korrastamine piksekaitse paigaldamine Juurikaru Põhikool: koolihoone värvimine piksekaitse paigaldamine Pärnjõe Põhikool: Vihmaveerennide paigaldamine, uste vahetamine abiruumi ehitus I korrusele rahvamajale elektrisüsteemi uuendamine keedukatelde ostmine kööki (60 ja 40 liitrised) õueala rekonstrueerimine SOTSIAALNE KAITSE Vihtra Päevakeskuse ruumide renoveerimine sotsiaalkorteri ostmine kaldtee ehitus KOKKU sh toetuste arvelt Vallavanem Jaanus Rahula 7

8 osaleb alates aastast hajaasustuse programmis. Kuni aastani oli programmi eesmärgiks hajaasustusega piirkondades elevatele inimestele kvaliteetse joogivee kättesaadavuse tagamine või parandamine aastast lisandusid programmi toetused kanalisatsioonisüsteemide, autonoomsete elektrisüsteemide ning juurdepääsuteede rajamiseks. Projekti maksumusest 2/3 toetavad võrdses osas maavalitsus ja kohalik omavalitsus, 1/3 on taotleja vahenditest. Aruandeaasta lõpuks oli saanud puurkaevu, veepuhastusseadmed või korrastatud juurdepääsutee 72 majapidamist (vt lisad 4,7,13) aasta taotlusvoorus loeti abikõlbulikuks kümme taotlust aasta 17.veebruaril võttis Vändra Vallavolikogu vastu otsuse nr 3 Haldusterritoriaalse korralduse muutmise algatamine ning ettepaneku tegemine ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Ettepanek tehti naabervaldadele Vändra Alevivalitsusele ja Tootsi Vallavalitsusele. Mõlemad vallad võtsid ettepaneku vastu, ühinemine on kavandatud aastal. Uue haldusterritooriumi pindalaks kujuneb Eesti haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori andmete põhjal 647,1 km2, millest Tootsi vald on 1,7 km2, 642,2 km2 ja Vändra alev 3,2 km2. Seisuga elas kolmes vallas kokku 5789 elanikku, neist Vändra vallas 2718, Vändra alevis 2233 ja Tootsi vallas 808. Koostatud on finantsanalüüs, mille alusel ühinemine võimaldab tagada kogu piirkonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu ning ühtse juhtimise, mis on eelduseks kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikule tegevusele ning majandusliku potentsiaali kasvule, sealhulgas võimekusele osaleda ühisprojektides ja olla tõhusad välisabi taotlejad. Vändra Vallavalitsuse ja Vändra Alevivalitsuse üks suurem rahaline ühisprojekt sai alguse aastal, kui kahe valla volikogud võtsid vastu otsuse paigaldada Vändra Lasteaia territooriumile moodullasteaed. Põhjuseks asjaolu, et ligikaudu 35-40% Vändra Lasteaias käivatest lastest elab Vändra vallas ja tekkis vajadus suurendada sõimekohtade arvu. Vallavalitsus rentis moodulmaja koos sisustusega, alevivalitsus katab personalikulud ja jooksvad majanduskulud. Moodullasteaed avati aasta jaanuaris. Ühiselt finantseeriti lõppenud aastal valla ja alevi piiril oleva Rajametsa kinnistu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osa väljaehitamist (vt lisa 12). Tähtsamad finantsnäitajad (eurodes) Bilansi näitajad Varad aasta lõpus Kohustused aasta lõpus Netovara aasta lõpus Tulemiaruande näitajad Tegevustulud kokku sh tulud, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine Tegevuskulud Aruandeaasta tulem Muud näitajad Põhivarainvesteeringute maht Likviidsus* 0,30 0,63 0,59 0,33 0,21 Lühiajaline maksevõime** 0,98 1,28 1,19 0,78 0,74 Kohustuste osakaal varadest (%) 8,7 9,8 11,2 13,8 16,4 Laenukohustuste osakaal varadest (%) 3,1 4,8 6,7 8,3 10,5 Piirmäärade täitmine Põhitegevuse tulem*** Netovõlakoormus**** Vallavanem Jaanus Rahula 8

9 * Likviidsus - likviidsed varad/lühiajalised kohustused ** Lühiajaline maksevõime - käibevara/lühiajalised kohustused *** Põhitegevuse tulem - põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega; piirmäär on vastavalt KOFS 33 null (st ei tohi olla negatiivne) **** Netovõlakoormus - KOFS 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS 36 alusel arvestatud likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega Ülevaade majanduskeskkonnast aasta majanduskasv oli 1,1%. Rahandusministeeriumi aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti sisemajanduse koguprodukt aastal 2% ja aastal 3%. Rahandusministeerium on käesoleva ja järgmise aasta majanduskasvu prognoose allapoole korrigeerinud, mille peapõhjuseks on Eesti jaoks oluliste kaubanduspartnerite Soome ja Venemaa kasvuväljavaadete halvenemine. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb aastal sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks edaspidi suurenema. Aastatel peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 35 aastas, tuginedes nii ekspordile kui ka sisenõudlusele. Investeeringute mahu kahanemine jätkus aastal kiirenevas tempos. Ettevõtlussektori investeeringud peaks alates aastast selgelt paranema. Valitsussektori investeeringute kasvu jätkumist toetab EL programmperioodi vahendite kasutuselevõtmine. Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasvas eelmise aasta teisel poolel suvel oodatust kiiremini ning ulatus aasta kokkuvõttes 2,65ni. Osaliselt oli selle põhjuseks töötamise register. Maksuameti andmetel oli tööpuudus aastal 6,2% ja suureneb aastal 6,6%ni. Tööturu arenguid mõjutab olulisel määral aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab osalise töövõimega inimestel tööturule naasta. Kuna võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele, siis kaasneb esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis aastal 6% juures. Palgakasv on selgelt ületanud tootlikkuse kasvu ning mõjutanud ettevõtete hinnakonkurentsivõimet negatiivselt. Reaalpalga kasv aeglustub käesoleval aastal nominaalpalgast kiiremini inflatsiooni taastumise tõttu aasta valitsussektori eelarvepuudujääk ulatub prognoosi kohaselt 0,4%ni SKPst. Peamiseks puudujäägi tekitajaks on keskvalitsus, kuid ka kohalikud omavalitsused jäävad kogu prognoosiperioodi jooksul prognoositavalt defitsiiti. Järgnevatel aastatel on oodata valitsussektori eelarvepositsiooni pidevat paranemist ning jõudmist aastaks 0,8%se ülejäägini SKPst aasta maksukoormuseks kujuneb 34,2% SKPst, mis on 0,7% võrra kõrgem kui aasta varem. Aastatel vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse. Aastaks 2020 peaks maksukoormus langema 33,3%le SKPst. Valitsussektori võlakoormus suurenes aasta lõpuks 9,7%ni SKPst. Prognoos aasta lõpuks on 9,8% ning aastal 9,1% SKPst. Vallavanem Jaanus Rahula 9

10 . RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Vallavanem Jaanus Rahula 10

11 BILANSS Lisa VARAD Käibevara Raha Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Muud nõuded ja ettemaksed Kokku käibevarad Põhivara Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Kokku põhivarad VARAD KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA Kohustused Lühiajalised kohustused Saadud maksude ja lõivude ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töötajatele Muud kohustused ja saadud ettemaksed Laenukohustused Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Laenukohustused Kokku pikaajalised kohustused KOHUSTUSED KOKKU Netovara Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem NETOVARA KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU Vallavanem Jaanus Rahula 11

12 TULEMIARUANNE Lisa TEGEVUSTULUD Maksutulud Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadud toetused Muud tegevustulud Kokku tegevustulud TEGEVUSKULUD Antud toetused Tööjõukulud Majandamiskulud Muud tegevuskulud Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 5, Kokku tegevuskulud TEGEVUSTULEM FINANTSTULUD JA -KULUD Intressikulu 8, Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt Kokku finantstulud ja -kulud ARUANDEAASTA TULEM Vallavanem Jaanus Rahula 12

13 RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa RAHAVOOD PÕHITEGEVUSEST Aruandeperioodi tegevustulem Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 5, Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute 5, ja põhivara müügist Käibemaksukulu põhivara soetuselt Antud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Korrigeeritud tegevustulem Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 3, Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 3, Kokku rahavood põhitegevusest RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST Kinnisvarainvesteeringute soetus Tasutud põhivara eest Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Muutused sihtfinantseerimise nõuetes Muutused võlgades hankijatele põhivara eest Tasutud materiaalse põhivara eest kokku Laekunud materiaalse põhivara müügist 5, Laekunud intressid ja muu finantskulu Kokku rahavood investeerimistegevusest RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST Tagasi makstud laene Tasutud intresse ja muid finantskulusid 8, Kokku rahavood finantseerimistegevusest PUHAS RAHAVOOG Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul Raha ja selle ekvivalentide muutus Vallavanem Jaanus Rahula 13

14 NETOVARA MUUTMISE ARUANNE Lisa Akumuleeritud tulem Saldo Aruandeaasta tulem Põhivara ümberhindlus ,6 24 Saldo Aruandeaasta tulem Põhivara ümberhindlus , Saldo Vallavanem Jaanus Rahula 14

15 EELARVE TÄITMISE ARUANNE Kood Tulude/kulude nimetus Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine 2015 Täitmine 2014 PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU Maksutulud Füüsilise isiku tulumaks Maamaks Tulud kaupade ja teenuste müügist Riigilõivud Laekumised majandustegevusest Üüri -ja renditulud Saadavad toetused tegevuskuludeks Tasandusfond Toetusfond Muud saadud toetused Muud tegevustulud Maavarade kaevandamistasud Laekumine vee erikasutusest Saastetasud Muud eelpool nimetamata tegevustulud PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU Antavad toetused tegevuskuludeks Sotsiaalabitoetused ja muud toetused Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks Mittesihtotstarbelised toetused (liikmemaksud) Muud tegevuskulud Personalikulud Majandamiskulud Muud kulud (sh reservfond) PÕHITEGEVUSE TULEM INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU Põhivara müük (+) Põhivara (PV) soetus (-) PV soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) PV soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) Finantstulud (+) Finantskulud (-) EELARVE TULEM (ülejääk (+)/ puudujääk (-) FINANTSEERIMISTEGEVUS Kohustuste tasumine (-) Likviidsed varad aasta alguse/lõpu seisuga sellest üle kantud eelarve tuludesse Likviidsete varade suunamata jääk perioodi lõpus LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (suur. (+), vähen. (-) Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole finantsaruannetega võrreldav (vt ka lisa 1). Eelarve täitmise aruannet selgitab lisa 20. Vallavanem Jaanus Rahula 15

16 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted Vändra Vallavalitsuse aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga. Hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist. Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast. Raha ja selle ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pangas olevaid arvelduskontode jääke. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. Väärtpabereid ega aktsiaid Vändra vallavalitsusel ei ole. Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. Lootusetud nõuded kantakse aasta lõpus bilansist välja. Nõue loetakse lootusetuks, kui vallavalitsuse hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Tulu- ja maamaksu ning loodusressursside makse kogub Maksu-ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu kajastatakse vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2000 eurost. Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku eluea komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele. Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: a) hooned, korterid, teed, sillad kuni 10% b) masinad, seadmed ja rajatised kuni 40% c) muu inventar, tööriistad ja sisseseade kuni 20% d) infotehnoloogilised seadmed ja arvutustehnika kuni 25% Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Vallavanem Jaanus Rahula 16

17 Ümberhindlus Ümberhindlusena võetakse arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad ning omandatud peremehetu vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse hooneid ja kortereid, mis on välja üüritud või mõeldud müümiseks. Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused). Muud varad ja bilansivälised varad Alla põhivara soetusmaksumuse alampiiri olevad varad kantakse ostmisel kuludesse. Varade, mille väärtus on alla 2000 euro (v.a infotehnoloogiline riistvara) ja kasutusiga pikem ühest aastast, arvestust peetakse bilansiväliselt nimekirjades. Varude (toiduained, küttepuud) arvestust peetakse bilansiväliselt. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimistena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna või kuluna siis, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset. Saadud sihtfinantseerimise korral kajastatakse nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Kasutusrent Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul (graafiku alusel). Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. Eraldised ja tingimuslikud kohustused Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevalt aruandekohuslase senist tegevuspraktikast ning mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksutähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, avaldatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. Finantskohustused Finantskohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Tulude ja kulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud teatistele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise päeval. Kaupade ja põhivara müügist saadud tulu Vallavanem Jaanus Rahula 17

18 kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuste osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevustulud. Arenguväljaminekud kajastatakse tekkimise momendil kuluna. Laenukohustused Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingud kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes. Rahavoogude aruanne Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil. Netovara Netovarades kajastatakse moodustatud reserve, põhivarade ümberhindluse summat, aruandeperioodi tulemit ja tulemit eelmistest perioodidest. Tehingud seotud osapooltega Osapooli loetakse seotuks, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoolte ärilistele otsustele. Käesolevas aruandes on seotud osapooled vallavolikogu- ja valitsue liikmed ja haridusasutuste juhid ning nende lähedased pereliikmed. Samuti nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise aruande lisas. Eelarve täitmise aruande arvestuspõhimõtted Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võrreldavad tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad arvestuspõhimõtted: a) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist saadud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; b) kaupade, teenuste ja põhivara soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamisel kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud tegevuskulud). Vallavanem Jaanus Rahula 18

19 Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid Raha Sularaha Arvelduskontod pankades Raha ja selle ekvivalendid kokku Lisa 3 Maksud, lõivud, trahvid A. Maksu- ja lõivunõuded ning maksukohustused Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused Maksud brutosummas Tulumaks Maamaks Sotsiaalmaks Töötuskindlustusmaks Kogumispensioni makse kohustus Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaksu kohustus Kokku maksud Loodusressursside kasutamise- ja saastetasud Kokku maksud ja lõivud sh maksukohustused (vt lisa 7) B. Maksu-, lõivu ja trahvitulud Maksutulud kokku Tulumaks Maamaks Lõivud (vt lisa 10) Loodusressursside kasutamise tasu ja saastetasud (vt lisa 11 A) Kokku maksud, lõivud ja trahvid Töötasumaksude tasumistähtaeg Maksu- ja Tolliametile on 10. jaanuar ja keskkonnatasude tasumise tähtaeg 17. kuupäev. Maksud on tähtajaks tasutud. Vallavanem Jaanus Rahula 19

20 Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu brutosummas ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded Viitlaekumised Saamata sihtfinantseerimine (lisa 9) erakoolide 4. kv tegevuskulud Haridus- ja Teadusministeeriumist koolipiimatoetus PRIA-st 5 0 Makstud tagatisdeposiidid tsiviilasi Lõivude ettemaksed Oja ja Kaansoo katastriüksuste kinnistamise riigilõiv Ettemakstud sihtfinantseerimised raamatukogude raamatute eest Pärnu Linnavalitsusele hajaasustuse programmi toetuse ettemaks taotlejatele, 90% Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Muud nõuded ja ettemaksed kokku Valdav osa nõudeid ostjatele on detsembri eest ja laekunud aasta jaanuaris ning veebruaris aasta algul oli ebatõenäoliselt laekuvateks hinnatud nõuete saldo eurot, millest aruandeaasta jooksul laekus eurot. Aasta lõpus hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks nõudeid euro ulatuses. Bilansist kanti välja Vändra Vallavalitsuse aasta korralduse nr 50 alusel lootusetuks hinnatud nõudeid 880 eurot. Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest aruandeaastal oli eurot (vt lisa 14). Muud viitlaekumised on hallatavate asutuste aasta detsembri kuu tulud, mis maksti kassasse aasta algul. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud on aruandeaastal ja võrreldaval aastal tasutud vastavalt ja aastaks tellitud ajakirjanduse eest ning hoonete kindlustused. Vallavanem Jaanus Rahula 20

21 Lisa 5 Kinnisvarainvesteeringud Jääk seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus Aruandeaasta kulum (2014) -250 Jääk seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus Soetused aruandeaastal Ümberhindlus (pärandvara) Üle toodud materiaalsest põhivarast Müük soetusmaksumuses Müüdud põhivara kulum 168 Aruandeaasta kulum (2015) -321 Jääk seisuga Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa 10) Kinnisvarainvesteeringute halduskulud (vt lisa 14) Müügid müügihinnas Müüdud vara jääkväärtuse maha kandmine Müügikasum/kahjum (vt lisa 11) Aruandeaastal osteti üks korter, saadi pärandvarana üks korter, renoveeriti ühte korterit ja müüdi kaks korterit. Aasta lõpu seisuga oli kinnisvarainvesteeringute nimekirjas viis korterit. Vallavanem Jaanus Rahula 21

22 Lisa 6 Materiaalne põhivara Hooned ja rajatised Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpetamata ehitused Maa Kokku Jääk Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Põhivara jääkväärtus Soetused Kulum ja allahindlus Muu maha kandmine jääkväärtuses Ümberhindlused Ümberklassifitseerimine Kokku liikumised Jääk Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Põhivara jääkväärtus Soetused Kulum ja allahindlus Üle viidud kinnisvarainvesteeringutesse Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine Ümberhindlused Ümberklassifitseerimine Kokku liikumised Jääk Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Põhivara jääkväärtus Aruandeaasta suuremad investeeringud tehti valla teedele. Renoveeriti Reinumurru-Vaki tee maksumusega eurot (koos käibemaksuga kulu ) ja paigaldati mustkate Kergu ja Kaisma tiheasustusega alale maksumusega eurot (koos käibemaksuga ). Renoveeriti Vihtra Päevakeskuse sotsiaalkortereid ja osteti üks korter juurde, kulu kokku eurot (koos käibemaksuga ). Osteti murutraktor Vihtra lasteaed-algkoolile ja pumbamaja Suurejõel koos maaga, ehitati bussipaviljon Pärnjõele (Aluste), renoveeriti Kergu Lasteaed-Algkooli mänguväljak. Maanteeametile anti tasuta üle Bussipaviljoni Aluste transpordimaa väärtusega 1 euro. Ümberhindlusena võeti arvele maad summas 115 eurot, mis hinnati maa maksustamishinnas. Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana eurot, mis tuleneb järgmistest summadest: 1) aruandeaasta soetused eurot; 2) käibemaksukulu aruandeaasta soetustelt eurot (vt ka lisa 14). Vallavanem Jaanus Rahula 22

23 Lisa 7 Muud kohustused ja saadud ettemaksed Saadud maksude ja lõivude ettemaksed (vt lisa 3) Maksukohustused (vt lisa 3) Kohtutäiturile ülekantavad summad Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (vt lisa 9) Muud saadud ettemaksed 4 6 Muud kohustused ja ettemaksed kokku Kohustused ja saadud ettemaksed kokku Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed on Pärnu Maavalitsuselt laekunud hajaasustuse programmi toetus. Lisa 8 Laenukohustused Järelejäänud tähtajaga Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a Kokku Jääk seisuga Pangalaenud Jääk seisuga Pangalaenud sh lühiajaline laenukohustus (kuulub tasumisele a) pikaajaline laenukohustus (kuulub tagastamisele 2017.a) Informatsioon laenulepingute kaupa Laenu otstarve Kaisma reoveepuhasti investeerimislaen Vihtra Külakeskuse investeerimislaen Periood Intressimäär seisuga leping lõppes a. Jääk seisuga Intressikulu Maksmata intress seisuga ,806% (6 kuu EURIBOR 0,006%+0,80%) Kokku Vallavanem Jaanus Rahula 23

24 Lisa 9 Saadud toetused Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine 2015 Jääk Saadud sihtfinantseerimine Laekunud põhivara soetuseks Nõuded ettemaksed Rahalised sihtfinantseerimised Riigieelarve tasandusfond Riigieelarve toetusfond kokku sh hariduskulud toimetulekutoetus vajaduspõhine peretoetus sotsiaaltoetused ja- teenused vallateede korrashoiukuludeks sündide ja surmade registreerimiseks Haridus- ja Teadusministeerium kokku: sh Pärnjõe Põhikooli infotehnoloogia uuendamine Kergu Lasteaed-Algkoolile õueala inventari soetamine erakoolide kulude kompenseerimine KIK, toetus Juurikaru Põhikool loodusprojektidele Põllumajandusministeerium (PRIA) koolipiima- ja puuviljatoetus Rahandusministeerium, vahendid õppelaenude kustutamiseks Sotsiaalministeerium, matusetoetus Maavalitsus kokku: sh ujumise algõpetus lapsehoiuteenus puuetega lastele hajaasustuse programmi toetus Eesti Kultuurkapital, projektitoetused Eesti Kooriühing, laulupeo toetus Toetused muudelt residentidelt kokku sh AS Eesti Post, frantsiisileping Vihtra Raamatukogus MTÜ Pärnumaa omavalitsuste Liit, lasteaedade koolituskulud MTÜ Koos Laste Heaks, toetus külakiige paigaldamiseks Suurejõele Lastekaitseliit, muusikainstrumendi soetamine lapsele Annetused Kergu Lasteaed-Algkoolile Kaupadena saadud mitterahalised sihtfinantseerimised sh Pärnu Linnavalitsus, raamatud raamatukogudele Vallavanem Jaanus Rahula 24

25 Hariduse Infotehnoloogia SA, Juurikaru PK infotehnoloogiavahendid Kokku saadud toetused Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine 2014 Jääk Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud ettemaksed Nõuded Rahalised sihtfinantseerimised Riigieelarve tasandusfond Riigieelarve toetusfond kokku sh hariduskulud toimetulekutoetus vajaduspõhine peretoetus sotsiaaltoetused ja- teenused sündide ja surmade registreerimiseks Kohalike teede korrashoiu toetus Põllumajandusministeerium (PRIA) koolipiima- ja puuviljatoetus Rahandusministeerium kokku: sh õppelaenude kustutamine aadressandmete töötlemine Sotsiaalministeerium, matusetoetus Maavalitsus kokku: sh ujumise algõpetus lapsehoiuteenus puuetega lastele hajaasustuse programmi toetus Eesti Kultuurkapital, projektitoetused Eesti Kooriühing, laulupeo toetus Toetused muudelt residentidelt kokku AS Eesti Post, frantsiisileping Vihtra Raamatukogus POL-lasteaiaõpetajate koolituskulud 253 ja laulupeo transpordihüvitis 754 eurot Eraisiku annetus Juurikaru Põhikoolile Vändra TÜ annetus Kergu Lasteaed Algkoolile Annetused Võidule Rahvamajale Kaupadena saadud mitterahalised sihtfinantseerimised Pärnu Linnavalitsus, raamatud raamatukogudele Kokku saadud toetused Vallavanem Jaanus Rahula 25