PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA KLASSIKALINE KITARR 1. ÜLDOSA Klassikalise kitarri põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klassikaline kitarr. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad rühmaained (solfedžo, muusikalugu, koosmäng). Õpilase soovi ja kooli võimaluste korral saab õppida ka teist instrumenti (lisapill). Heal tasemel õpingute läbimine annab õpilasele võimaluse jätkata muusikaharidust kesk-ja kõrgastmes professionaalseks muusikuks saamiseks. Muusikaõpingud annavad lisaks konkreetsetele teadmistele ja oskustele õpilasele palju eluks vajalikku: tööharjumust, otsuse-ja valiku tegemise julgust, iseseisvust, loovust, mis kõik aitavad toime tulla edaspidises elus ükskõik mis erialal või ametis. Pillimänguoskus annab inimestele võimaluse oma igapäevast elu emotsionaalselt tasakaalus hoida ja mitmekesistada seda nii aktiivselt (musitseerides) kui ka passiivselt (publikuna). 2. ÕPPEAINED Põhikool Lisa- aastad Õppeaine I õ/a. II õ/a. III õ/a. IV õ/a. V õ/a. VI õ/a. VII õ/a I õ/a. II õ/a. noorem aste vanem aste Klassikaline kitarr 1,5-2* 1,5-2* 2 2 2 2 2 2* 2* Solfedźo 2 2 2 2 2 2 2 1* 1* Muusikalugu 1 1 1 1 Ansambel 0,5-1* 1 1 1 1 1 1 Lisapill* 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 1* 1* *õpilase soovi korral ja kooli võimaluste olemasolul. Õppekava kestus (ilma lisa-aastateta) on seitse õppeaastat. Õppekava maht tundides on 1242,5 tundi. Õppeaeg on ajagatud kaheks astmeks: nooremaks (I-IV õppeaasta) ja vanemaks (V-VII õppeaasta). Üleminek nooremast astmest vanemasse otsustatakse õpilase õppeedukuse ja üleminekueksamite soorituse põhjal. Üleminekueksamid toimuvad pillil (kitarr) ja solfedžos. Õppekava läbimisel tuleb sooritada lõpueksamid pillil (kitarr) ja solfedžos. Õpingute jätkamine lisa-aastatel on võimalik õppenõukogu heakskiidul.
3. AINEKAVAD 3. 1. KLASSIKALINE KITARR Hindelised esinemised: I õppeaastal 3. ja 4. veerandil. II-III ja V-VI õppeaastal: 2., 3. ja 4. veerandil. IV ja VII õppeaastal 2. ja 3. veerandil. Lisa-aastatel üks kord poolaastal. Hindelistel esinemistel tuleb esitada peast kaks teost. Tehnilised arvestused: Toimuvad üks kord poolaasta jooksul. Esitada tuleb heliredel koos lisadega ning üks etüüd. Eksamid:üleminekueksam nooremast astmest vanemasse neljanda õppeaasta lõpus ja lõpueksam seitsmenda õppeaasta lõpus. I õppeaasta UNõuded repertuaarile: Tutvumine kitarriga ja kitarrimängu asendiga. Parema ja vasaku käe õige asetus. Helitekitamise õpetus (apoyando ja tirando) ja kasutamine. Diatooniliste helide asukoht kitarril I positsioonis. Apoyando mängimine meloodia puhul ja tirando kasutamine 3-häälsete akordide ja arpedžo puhul. Pöidla ja sõrmede koostöö 2-häälse muusika mängimisel. Töö koordinatsiooniga. Aplikatuurimärkide tundmaõppimine (parema ja vasaku käe sõrmede tähistus, astmete ja keelte tähistus). Õppeaasta jooksul mängitakse: harjutusi ja kergeid etüüde, väikesi ühe- ja kahehäälseid palu ja rahvaviise. UNõuded tehnikale: Diatooniline helirida I positsioonis soolokeeltel ( sõrmedega ) ja bassikeeltel (pöidlaga ). - Duurid C, G; - mollid a, e (harmooniline ja meloodiline) - heliredelid 1.-2. oktavis apoyando ja tirando. UTasemenäited: J. Sagreras - Kitarrikool I osa J.A. Muro - Palad kogumikust Kitarsoiton oppimaterjaalia Chorus N. Koškin - Palad tsüklist Maskeraad (I vihik / 1-6) R. Smith-Brindle - Guitarcosmos I osa (palad lk.1-10) Schott L. Jõeleht - Kogumikust Kitarripalad II õppeaasta UNõuded repertuaarile: Mängutehnika uute elementide õppimine (legato, staccato, naturaalflazoletid, arpedziato). Vasaku käe mängutehnika arendamine. Koordinatsiooni arendamine ja töö heliga põhiliste helitekitamise võtete (apoyando, tirando) põhjal. 3-häälsete akordide ja arpedzo mängimine, Lihtsa 2-häälse polüfoonilise muusika esitamine. Tutvumine II positsiooniga.
UNõuded tehnikale: - Duurid C, G, F; - mollis a, e, d - heliredelid kahes oktavis (tirando ja apoyando) 3 erineva rütmifiguuriga; - kromaatiline heliredel I positsioonis, koos noodinimede tundmisega. UTasemenäited: Etüüdid J. Sagrerase kitarrikooli I osast F. Sor - Etüüdid op. 60 (1-5) P. Prints - Ballaadid ja prelüüdid D. Fortea - Kitarrikooli I osa J. A. Muro - Kitarasoiton oppimateriaalia P. Benham - Six Easy Guitar Solos Hamton Music Publ. A. Diabelli - 30 Sehr Leichte Übungsstücke op.39 (1-10) III õppeaasta UNõuded repertuaarile: Mängutehnika arendamine tehniliste harjutuste komplekside abil sidudes neid varemõpitud materjalidega. Uute (II-V) positsioonide õppimine. Eriliste artikulatsiooni mooduste omandamine (legato, staccato). Iseseisva töö harjumuste juurutamine. UNõuded tehnikale: I poolaasta - Duurid D, B - mollid h, g; II poolaasta - Duurid - A, Es - mollid - fis, c; - heliredelid kahes oktavis (tirando ja apoyando) 3 erineva rütmifiguuriga; - kolmkõlad ühes oktavis; kadentsid I, V7, I; - ühehäälse lihtsa meloodia noodist lugemine - barree harjutused üle kolme keele UTasemenäited: N. Koškin - Palad tsüklist Maskeraad (II vihik 1-6 ) A.Carlevaro - Ejercicios previos - Ettevalmistavad harjutused Chanterelle J.A. Muro - Palad kogumikust Kitarsoiton oppimaterjaalia Chorus J. Sagreras - Etüüdid kitarrikooli II osast D. Fortea - Etüüdid kitarrikooli I osast G. Sanz - Españoleta, Rujero, Paradetas, Matachin, Zarabanda jt. IV õppeaasta UNõuded repertuaarile: Iseseisvate tööharjumuste kujundamine. Mänguvilumuse kinnistamine. Mäng roobi ligidal (sul ponticello ehk externo) ja kõlaaval (sul tasto ehk interno).
Erilised mänguvõtted pizzicato (apagado) ja flažoletid. Artikulatsioonivõtted glissando ja portamento. Positsioonivahetuse arendamine. Noodilugemise harjumuste täiustamine.tutvumine suurvormidega. Kevadisel eksamil tuleb esitada üks osa suurvormist, üks polüfooniline teos, üks karakterpala ja üks iseseisvalt õpitud pala. UNõuded tehnikale: I poolaasta - Duurid E (3 okt.), As (2 okt.) - mollid cis (2 okt.), f (3 okt.) II poolaasta - Tehnilisel arvestusel peab oskama kõiki helistike kuni 4 märgini (C, a, G, e, F, d, D, h, B, g, A, fis, Es, c, E, cis, As, f) - heliredelid kahes oktavis (tirando ja apoyando) 3 erineva rütmifiguuriga; - kolmkõlad 1. oktavis - kadentsid I, V7, I; - 1-2-häälse lihtsa pala noodist lugemine - barree harjutused üle kuue keele - 2 etüüdi UTasemenäited: L. Brouwer - Etudes simples (1-5) Schott Tantsud G.A.Brescianello - Sonaatide ja Partiitade kogumikust A. Carlevaro - Microestudios - Mikroetüüdid Chanterelle R. Smith-Brindle - Guitarcosmos (I - II osa) Schott F. Sor - Etüüdid op. 60,op. 44, op.31, op. 35 L. Jõeleht - Kitarripalad V õppeaasta UNõuded repertuaarile: Mängutehnika arendamine. Vibraato, kunstflazoletid, pizzicato kitarril. Kadentside (I, IV, I64, V7,I ) õppimine. Tüüpakordide (F, Fm, F7, Fm7, B, B7, Bm, Bm7). UNõuded tehnikale: I poolaasta - Duurid H, Des - mollid gis, b II poolaasta - Duurid - Fis, Ges - mollid - dis, es - heliredelid kahes oktavis (tirando ja apoyando) 3 erineva rütmifiguuriga; - kolmkõlad 2 oktavis - kadentsid I, IV, I64, V7, I - kahehäälse pala noodist lugemine - barree harjutused üle kuue keele. - 2 etüüdi
UTasemenäited: L. Brouwer - Etudes simples (6-10, 14) Schott F. Kleynjans - Estudines (1-4) Leduc L. Milan - 6 Pavaani (Ricordi) M. Carcassi - Rondod sonatiinidest op.1 nr.1&2 M. Carcassi - Etüüdid op. 60 VI õppeaasta UNõuded repertuaarile: XVII saj. tantsusüit. Kaunistused ja nende mängimine kitarril. Barokiaja prantsuse, itaalia ja hispaania kitarrimuusika. "Chitarra espagnola", mängustiil rasgueado ja punteado. Rondovorm ja variatsioonivorm. Klassikalise ja romantilise kitarrimuusika interpreteerimine. Harjutused trillerile. Aasta jooksul peab olema õpitud 1 suurvorm, 1 polüfooniline ja 1 karakterpala UNõuded tehnikale: - Duurid Cis, Ces (kaks oktavit) - Mollid ais, as ( kaks oktavit ) - Heliredelid:E, F, G, As, A, e, f, g, a (kolm oktavit) - kolmkõlad 2 oktavis - kadentsid I, IV, I64, V7, I - kahehäälse pala noodist lugemine - 2 etüüdi UTasemenäited: F. Molino - Sonaadid op. 6 (nr.1 - nr.3 I osad) Klassiker der Gitarre (I) M. Giuliani - 12 Walzer op. 57 G. A. Brescianello - Sonaatid ja Partiitad kogumikust II Gitarrenmusik des 16.-18.Jahr. J. Sagreras - Etüüdid kitarrikooli III osast R. Smith-Brindle - Guitarcosmos II (Studys) Schott D. Aguado - Etüüdid kitarrikooli lisast VII õppeaasta UNõuded repertuaarile: J. S. Bachi ja tema kaasaegsete lautomuusika (S. L. Weiss) esitamine. Stiili ja maitse küsimused. XX sajandi kitarrimuusika interpreteerimine. Suurvorm (sonaat). Kõlaefektid kitarril rasqueado, iz. sola, golpe, gr. cassa. Kunstlikud flazoletid koos saatega, tremolo. UNõuded tehnikale: I poolaasta - tehnilisel arvestusel peab oskama kõiki helistike kuni 7 märgini. - heliredelid mängida kahes oktavis (need helistikud, mis on võimalik- kolmes oktavis) tirando ja apoyando 3 erineva rütmifiguuriga; - kolmkõlad kahes oktavis - kadentsid I, IV, I64, V7, I - kahehäälse pala noodist lugemine
- 1 etüüd Lõpueksamil tuleb mängida üks suurvorm, üks polüfooniline pala, tehniliselt nõudlik pala või kontsert-etüüd ja iseseisvalt õpitud pala või karakterpala UTasemenäited:U N. Coste - Etüüdid op. 38 F. Sor - Menuetid op. 11 M. Giuliani - Sonatiinid op. 71 nr.1/2 Klassiker der Gitarre (II) N. Koškin - Palad tsüklist Maskeraad (IV osa) J.S. Bach - Süidid G.A. Brecianello - Sonaadid H. Villa-Lobos - Prelüüdid L. Brouwer - Simples Estudios 3. 2. SOLFEDŽO Õppesisu: Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus arendadakse järgmisi oskusi: Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedźeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4 häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. Analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. Improvisatsioon 1. Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. 2. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks. Lihtsamad rütmipartituurid. 3. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade.
Itaaliakeelsed oskussõnad Tempode nimetused. Tempomuutused. Dünaamika. Iseloomu väljendavad sõnad. Noorem aste I õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Rütmiõpetus. Laaditaju arendamine. Duur ja moll. ÕPPE SISU: 1) Meetrum ja rütm. Rõhulised ja rõhutud taktiosad. Takt ja taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordusmärk. Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 = C. Taktiviipamise skeemid. Noodivältused ja pausid: tervenoot tervepaus poolnoot poolpaus veerandnoot veerandpaus kaheksandiknoot kaheksandikpaus kuueteistkümnendiknoot kuueteistkümnendikpaus Rütmid: ti-ti ; tiri-tiri ; ti-tiri ; tiri-ti Eeltakt 2) Noodikirja algteadmised. Noodijoonestik ja abijooned. Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside kirjutamine. Viiuli ja bassivõti. Nootide tähtnimed. 3) Helistikud. Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju arendamine. Helistikud. Duurid C, F, G, D ja loomulikud mollid a, d, e. Tervetoon ja pooltoon. Paralleelhelistikud. Toonika. I astme (toonika) kolmõla. Juhtheli. Märgid: diees, bemoll ja bekaar Eakohased 1- häälsed laulud, harjutused, kaanonid. Improvisatsioon. Meloodia ja rütmi arendusvõtted (kordamine, sekvents, varieerimine). 4) Diktaat. Suuline ja kirjalik mälu- ja rütmidiktaat. Pikkus 2-4 takti. 5) Tempo ja dünaamika mõiste. 6) Muusikaline vorm. 7) Tutvumine intervallidega (nimetused, astmed). II õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Molli kolm kuju - loomulik, harmooniline, meloodiline. Tutvumine intervallidega. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Punkt noodi järel. Punkteeritud rütmid tai-ri ; ta-i-ti 2) Helistikud. Kahe märgiga duurid ja mollid. Molli 3 kuju: loomulik, harmooniline, meloodiline. Heliredeli ehitus. Tervetoon ja pooltoon. Püsivad ja püsimatud ehk ebapüsivad astmed. Püsimatute astmete lahendamine püsivatesse astmetesse. Lahendamise mõiste. Tutvumine põhiastmete (I, IV, V) kolmkõladega. Transponeerimine ja improvisatsioon. 3) Intervallid.
Tutvumine intervallidega. Töö järgmiste intervallidega: p.1, p.8, p.5, p.4, s.3, v.3, s.2, v.2. 4) Diktaat. Lihtne suuline ja kirjalik diktaat duuris ja mollis (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti. III õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Lihtintervallid. Akordiõpetuse algus. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. 3/8 taktimõõt. Grupeerimine. Taktiviipamine. 2) Helistikud. Kolme märgiga duurid ja mollid. Mõiste: samanimelised helistikud. Toonika kolmkõla pöörded: I, I6, I64. (Võib kasutada ka järgmisi tähistusi: duuris T, T6, T64: mollis t, t6, t64). Kolmkõla helide nimetused; priim, terts, kvint. Funktsionaalsuse mõiste. Toonika (I astme) kolmkõla (T, t). Subdominant (IV astme) kolmkõla (S, s). Dominant (V astme) kolmkõla (D). Põhikomkõlade ehitamine ja laulmine duuris ja harmoonilises mollis. 3) Intervallid. Töö järgmiste intervallidega: s.6, v.6, s.7, v.7.. Intervallide suurus toonides. Intervallide pöörded. Intervallide ehitamine antud noodist üles ja alla. 4) Diktaat. Suuline ja kirjalik diktaat (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti. IV õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Akordide ehitamine ja laulmine duuris ning harmoonilises mollis, toonikakolmkõla pöörded, põhikolmkõlad põhikujus, D7 lahendusega. Õppeaasta lõpeb eksamiga üleminekuks nooremast astmest vanemasse. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Taktimõõt 3/8. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Taktimõõt 6/8 ja viipamise skeem 2) Helistikud. Nelja märgiga duurid ja mollid. 3) Intervallid. Lihtintervallide kordamine. Intervallide järgnevuste laulmine ja kuulamine. 4) Akordid. Dominantseptakord V7 (D7) lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. 5) Diktaat. Diktaat duuris ja mollis 8 takti. Rütmidiktaat 4-6 takti. Noorema astme lõpueksami nõuded 1.Kirjalik eksam: 1.1.Diktaat 8 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus, ilma eeltaktita. Kirjutamise aeg kuni 30 minutit, mängitakse kuni 12 korda. 1.2 Kõlade määramine (kuulamine) koosneb kaheksast küsimusest intervallide ja akordide kohta. Kooskõla mängitakse kaks korda.(üks kord meloodiliselt, teine kord harmooniliselt).
1.3 Rütmidiktaat 4-6 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus; mängitakse kuni 6 korda. 1.4.Teooreetilised teadmised ainekava ulatuses. 2. Suuline eksam (vastavalt piletile): 2.1.Duuri heliredeli (kuni 4 märgini) laulmine koos sama duuri toonika kolmkõla pöörete või põhikolmkõladega ja dominantseptakordi laulmine lahendusega Või molli laulmine (2 märgini). Loomulik moll koos toonika kolmkõla pööretega või harmooniline või meloodiline moll koos põhikolmkõladega. 2.2.Võõra harjutuse laulmine duuris (kuni 2 märgini helistikes). 2.3.Üks harjutus aasta jooksul õpitud 10-12 harjutuse hulgast. Need harjutused peab kool kindlaks määrama ja õpilastele teadma andma IV veerandi alguses. 2.4.Rütmiharjutuse koputamine (8 takti: 2/4 või 3/4 taktimõõdus). Vanem aste V õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Suurendatud ja vähendatud intervallid (2,4,5,7). Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. 6/8 taktimõõt. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Grupeerimine. Sünkoop, triool. Pidekaare lihtsamad variandid. 2) Helistikud. Viie märgiga duurid ja mollid. 3) Intervallid. Lihtintervallide ehitamine ja laulmine helistikus ning antud noodist üles ja alla. Suurendatud ja vähendatud intervallid lahendustega duuris ja harmoonilises mollis. <4 IV astmelt lahendusega v.6 duuris, s.6 mollis, >5 VII astmelt lahendusega s.3 duuris, v.3 mollis. Harmoonilises mollis <2 VI astmelt lahendusega p.4, >7 VII astmelt lahendusega p.5. 4) Akordid. Põhikolmkõlade pöörded. >VII lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. Akordide tähistused astmenumbritega. Kadentsid: lihtkadentsid - autentne (I V I) ja plagaalne (I IV I); liitkadentsi esimene (I IV V I) ja tene kuju (I IV K64 V I). Harmoonilised järgnevused 4 kuni 8 takti. VI õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Dominantseptakordi pöörded lahendustega duuris ja mollis. Harmooniline duur. Neljahäälsed järgnevused. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Pidekaarega rütmid 6/8 taktimõõdus punkteeritud rütmid. Taktimõõdud 2/2, 3/2 ja 6/4. 2) Helistikud. Kuue märgiga duurid ja mollid. Harmooniline duur. Kromaatilised läbiminevad ja abihelid. 3) Intervallid.
Harmoonilises duuris <2 VI astmelt lahendusega p.4; >7 VII astmelt lahendusega p.5. Ehitamine ja laulmine. 4) Akordid. Põhikolmkõlad harmoonilises duuris. Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja harmoonilises mollis: I pööre V65 (D65) lahendusega I (T, t); II pööre V43 (D43) lahendusega I (T, t), III pööre V2 (D2) lahendusega I6 (T6, t6). Neljahäälsete harmooniliste järgnevuste (4-8 takti) kuulamine ja laulmine. 5) Diktaat. VII õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Intervallid ja akordid. Ehitamine, kuulamine, laulmine. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Keerukamad sünkoobid ja pidekaarega rütmid. 2) Laadid. Seitsme märgiga duurid ja mollid. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu sugulushelistikud. 3) Intervallid. Kõikide läbivõetud intervallide kordamine. 4) Akordid. v.vii7 põhikujus lahendusega duuris, >VII7 põhikujus lahendusega harmoonilises duuris ja harmoonilises mollis. II7 põhikujus duuris ja mollis. Tutvumine akordimärkidega. Neljahäälsed harmoonilised järgnevused. 5) Diktaat. Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate helidega. Lõpueksam. 1. Kirjalik osa: 1.1.Diktaat. Kirjutamise aeg maksimaalselt 30 minutit, mängitakse kuni 12 korda. 1.2.Järgnevus kitsas seades; 8 takti Mängitakse harmooniliselt kuni 6 korda. 1.3.Kõlade määramine (kuulamine) 8 küsimust; mängitakse harmooniliselt. 1.4.Teooria kogu ainekava ulatuses. Küsimused sisaldavad intervallide ja akordide ehitamist ja määramist kuni 5 märgiga helistikes ja paralleelhelistiku ning võtmemärkide määramist kuni 7 märgiga helistikes (viiuli- ja bassivõtmes). 2. Suuline osa (vastavalt piletile): 2.1.Heliredeli laulmine lisadega: loomulik või harmooniline duur või harmooniline või meloodiline moll (kuni 6 märgini helistikes); lisaks põhikolmkõlad, üks dominantseptakordi pööre või juhtseptakord ja üks suurendatud või vähendatud intervall lauldud helistikus või laulda kaks lihtintervalli antud noodist üles või alla ja kaks akordi antud helistikus või laulda järgnevus 4-6 takti (nt. I V64 I6 V43 I IV64 I). Kool valib toodud variantidest vähemalt ühe. 2.2.Rütmiharjutuse koputamine (8 takti). 2.3.Võõra harjutuse laulmine kuni 4 märgini helistikes.
Lisa-aastad 1) Laadid. Pentatoonika. Diatoonilised laadid. Vahelduvlaad. Kromaatiline duur ja moll. Ehitamine ja laulmine. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu sugulushelistikud. 2) Intervallid. Harmoonilisele duurile iseloomulikud intervallid: <4 VI astmelt lahendusega >5 II astmelt lahendusega v.3. Liitintervallid. 3) Akordid. Harmoonilises duuris >II lahendusega I6 ja <VI lahendusega I64. II7 pööretega. Kõrvalastmete kolmkõlad, II6. Katkestatud kadents. 4) Diktaat. 1-2 häälne (kromaatilised helid, kaldumine, modulatsioon). 3. 3. MUUSIKALUGU Eesmärk: Tutvustada õpilastele maailma muusikakultuuri paremikku; anda ülevaade olulisematest muusikastiilidest ja arengutendentsidest; õpetada õpilasi muusikat kuulama ja analüüsima. Muusikalugu algab IV õppeaastast. Noorem aste IV õppeaasta Eesti rahvamuusika: - vanem rahvalaul regilaul ehk runolaul; - uuem rahvalaul salmilaul; - rahvapillid puhkpillid, keelpillid, lõõtspillid, löökpillid; - rahvatantsud voor- ja sõõrtantsud, kontratantsud ja kadrillid, paaristantsud, soolotantsud. Vokaalmuusika: - soolo hääleliigid nais- ja meeshääled, aaria arietta; - ansamblid duett, tertsett, kvartett, kvintett; - kooriliigid nais-, mees-, sega-, lastekoorid. Programmiline muusika: - M. Mussorgski Pildid näituselt ; - S. Prokofjev Petja ja hunt ; - B. Britten Variatsioonid Purcelli teemale. - Instrumentaalmuusika: - keelpillid klahv-, poogen-, näpitavad keelpillid;
- puhkpillid puu- ja vaskpillid (jaotus huulikute järgi); - löökpillid kindla kõrgusega löökpillid ja mittekindla kõrgusega löökpillid (rütmipillid); - partituur; - sümfoonia- ja puhkpilliorkestri partituurid. Muusikalised väljendusvahendid: - meloodia; rütm ja meetrum; tempo; harmoonia; dünaamika; tämber; register; faktuur. Väikevormid ja źanrid: - üheosaline vorm periood muusikaline lause, fraas, motiiv; - kahe- ja kolmeosaline liht- ja liitvorm; - variatsioonid, rondo, fuuga, kaanon; - etüüd, prelüüd; - sonaat ja sümfoonia, sonaadivorm. Tantsud: - ajaloolised tantsud pavaan, galjard, braanl, menuett, gavottt, polonees, masurka, krakovjakk, polka, valss, ekossees, tśaardaś, boolero, habaneera, tango; - tantsusüit allemande, sarabande, courante, gigue. Lavamuusika: - ooper, ballett; - operett, muusikal, rock-ooper; - vokaalsuurvorm oratoorium, kantaat. Kammermuusika: - kammerorkester ja kammeransamblid klassikaline keelpillikvartett, keelpillikvintett, klaveritrio. Vanem aste V õppeaasta Keskaeg: - romaani ja gooti stiil, gregooriuse laul; - varajane mitmehäälsus, organum, motett; - rüütlilaul. Renessanss: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga; - uued ilmalikud laululiigid, madrigal; - madalmaade koolkond, selle tähtsus polüfoonilise muusika arengus, tähtsamad esindajad; - renessansi ajastul kasutatud pillid. Barokk: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga; - muusika iseloomustus, tähtsamad źanrid; - J. S. Bach inventsioonid, prelüüdid ja fuugad (HTK), oreliteosed; - concerto grosso mõiste Brandenburgi kontserdid; - vokaalmuusika kantaadi näide h-moll missast. Klassitsism: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus barokiga; - klassitsismi perioodi źanrid ja vormid; - J. Haydn sümfoonia mõiste ja ülesehitus, sonaat-allegro vorm, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett; - W. A. Mozart sümfooniad ja klaverisonaadid,
ülevaade ooperiloomingust, reekviem; - L. van Beethoven - helikeele võrdlus Haydni ja Mozarti loominguga, Beethoveni klaverisonaadid ja sümfooniad. VI õppeaasta Romantism: - F. Schubert laululooming laulutsüklid, klaverimuusika, kammermuusika, sümfooniad; - F. Chopin etüüdid, prelüüdid, poloneesid, masurkad, valsid; - R. Schumann klaverimuusika, laulud; - F. Lizt klaverilooming; - E. Grieg klaveripalad, orkestrimuusika; - J. Sibelius sümfooniline muusika; - H. Alfven sümfooniline muusika Rootsi rapsoodia nr. 1. Läti muusika: - A. Kalninź - polüfooniline rahvalaul. Leedu muusika: - M. K. Ćiurlionis helilooja ja kuntsnik, sümfooniline muusika. Vene muusika: - rahvalaulust Glinkani; - M. Glinka - orkestrimuusika, ooper ja laulud, ooper Ivan Sussanin. Vene muusikaelu 19. sajandi teisel poolol: - Võimas rühm A. Borodin, M. Mussorgski, N. Rimski-Korsakov, C. Cui, M. Balakirev; - P. Tśaikovski klaveripalad, klaverisontsert, sümfooniad, ooperid, balletid Pähklipureja, Luikede järv. Vene muusika 20. sajandil - S. Prokofjev; D. Śostakovitś. VII õppeaasta Eesti rahvamuusika. Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. sajandi keskel: - Laulu- ja mänguseltsid; - Esimesed üldlaulupeod. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad: - A. Saebelmann-Kunileid; A. Thomson; F. Saebelmann; D. O. Wirkhaus; A. Jakobson; K. A. Hermann. Esimesed kutselised heliloojad: - M. Härma; K. Türnpu; J. Kappel; Eesti muusikaelu 20. sajandil: - A. Läte; R. Tobias. Rahvusliku koorimuusika areng Eestis: - M. Saar; C. Kreek. Sümfoonilise muusika areng 20. sajandi alguses: - A. Kapp; H. Eller; E. Tubin. Muusikaelu Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel: - G. Ernesaks; E. Kapp; V. Kapp. Eesti muusika areng 20. sajandi teisel poolel: - V. Tormis; E. Tamberg; J. Rääts; A. Pärt; E-S. Tüür; U. Sisask. 20. sajandi viimane kümnend ja 21. sajandi alguse noored heliloojad: - H. Tulve; T. Tulev.
3. 4. ANSAMBEL Ansambli aine eesmärk on anda õpilastele põhilisi teadmisi ja kogemusi koosmusitseerimiseks. Oskust kuulata kaasmängijaid, mängida oma partiid kui osa teose partituurist. Ansamblimängu saab arendada ka juba I ning II klassis pilitundide raames. Võimalusel mängida koos teise õpilasega, vajadusel võib ka õpetajaga. Näidisrepertuaar: 1) Rahva ja lastelaulud 2) J. Küffner - Ausgewählte Übungsstücke aus op.168 3) J.A. Muro - Palad kogumikust Kitarsoiton oppimaterjaalia Chorus 4) L. Jõeleht - Kogumikust Kitarripalad Iseseisva õppeainena alagab ansmabel alates III õppeaastast. III õppeaasta Õppeaasta jooksul tuleb mängida 2-3 teost Näidisrepertuaar: 1) J. Küffner - Ausgewählte Übungsstücke aus op.168 2) A. Diabelli - Viini tantsud kolmele kitarrile 3) N. Koshkin - Palad kogumikust 4) F. Carulli - Compositions kahele kitarrile IV õppeaasta Õppeaasta jooksul tuleb mängida 3-4 teost Näidisrepertuaar: 1) F. Carulli - 24 duetti 2) I. Albeniz - Tantsud Süidist Espanola 3) J. S. Bach - Menuettid, Arioso, Aria 4) A. Vivaldi - Osad kontsertidest C - duur, G - duur V õppeaasta Õppeaasta jooksul tuleb mängida 3-4 teost Näidisrepertuaar: 1) F. Carulli - 24 duetti 2) I. Albeniz - Tantsud Süidist Espanola 3) A. Vivaldi - Osad kontserdist C - duur, G - duur 4) F. Sor - Compositions kahele kitarrile Õppeaasta jooksul tuleb mängida 3-4 teost Näidisrepertuaar: 1) T. Kõrvits - Palad kogumikust 2) F. Carulli - 24 duetti VI õppeaasta
3) N. Koshkin - Palad kogumikust 4) F. Carulli - Rondod, väikesed duod VII õppeaasta Õppeaasta jooksul tuleb mängida 3-4 teost. Näidisrtepertuaar: 1) J. S. Bach - Prelüüdid süitidest 2) F. Gragnani - duod, triod 3) G. Bizet.- Aragonaise, Habanera Carmen- süidist 3. 5. LISAPILL Õpilastel on võimalik soovi korral ja kooli võimaluste olemasolul õppida lisapillina mõnda teist instrumenti. Selle instrumendi ainekava põhineb vastava instrumendi huviõppe ainekaval.