(Microsoft Word - Eeva diplomit\366\366.doc)
|
|
- Jaan Annus
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Pärimusmuusika õppekava Eeva Lindal MINA OLEN SIIN Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: MA Juhan Suits Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvapäraste puhkpillide lektor Kaitsmisele lubatud:... (juhendaja allkiri) Viljandi 2011
2 SISUKORD SISSEJUHATUS TEEMA KONTSEPTSIOON JA KONTSERDI KULG KONTSERDIL ESITATAVAD PALAD Labajalg Küla jääb kuulama ja Hans Renqvisti Leik Peeter Rooslaiu polka ja omaloominguline polka Kana Sarvelugu Peeter Ruusaar Mats Edeni valss Jenka Peeter Rooslaiu Peremehe valss ja Kalameeste valss Venna löss ANSAMBEL VEM...14 KOKKUVÕTE...16 KASUTATUD KIRJANDUS...17 LISAD...18 Lisa 1 Küla jääb kuulama...18 Lisa 2 Leik Lisa 3 Rooslaiu Polka...20 Lisa 4 Kana Polka...21 Lisa 5 Sarvelood...22 Lisa 6 Jenka...23 Lisa 7 Peremehe valss...24 Lisa 8 Kalameeste valss...25 Lisa 9 Venna löss...26 SUMMARY
3 SISSEJUHATUS Käesolev kirjalik töö annab ülevaate minu diplomikontserdil esitusele tulevatest paladest, mis sümboliseerivad minu muusikalist teekonda. Pealkiri Mina olen siin on inspireeritud Aleksander Sünteri esitatud küsimusest: Kus me oleme?. See sümboliseerib antud kontekstis kahte erinevat mõtet. Jõudsin järeldusele, et esiteks küsimuse vastus mina olen siin hõlmab endas palju enamat kui asukohta, ta kätkeb endas seisundit, milles oleme ning tunnet, mis meid selles seisundis valdab. Teiseks mina olen siin märgib teatud faasi, kuhu olen läbi muusikalise teekonna jõudnud kui ka hetke milles viibime. Kontserdil on oma kindel kulg, mis sümboliseerib minu arenemisteed. Meenutan pärimusmuusika juurde jõudmist ning edasist käekäiku läbi muusika. Soovin viia publiku ühisele muusikalisele teekonnale, mille sümbolid aitavad mõista minu esmakordset kokkupuudet pärimusmuusikaga Eesti Etno laagris kuni praeguse hetkeni, mil lõpetan pärimusmuusika eriala. Diplomitöö kirjalik osa koosneb kahest osast, esimeses kirjutan teema kontspetsioonist ja kontserdi kulgemisest ning teises kontserdil esitatavatest paladest. Kuna Pärimusmuusika Aida väike saal tundus lõpukontserdi jaoks olevat kõige hubasem ning 3
4 nostalgilisem paik, siis otsustasingi kontserdi seal korraldada. Kontsert toimub Viljandis, Pärimusmuusika Aida väikeses saalis 2. juunil kell
5 1. TEEMA KONTSEPTSIOON JA KONTSERDI KULG Sissejuhatuses avatud mõtte Mina olen siin kontseptsiooni käsitlen siinkohal erinevate muusikaliste faaside kirjeldamisel. Kontserdi kulg ja lugude järjestus sümboliseerib minu muusikalist teekonda. Esimese loo valikul lähtusin esmakordsest kokkupuutest pärimusmuusikaga Eesti Etno laagris, kus mängisin ja laulsin koos teiste viiuldajatega. Seega esitame avapala koos kahe suurepärase viiuldaja - Maarja Nuudi ja Karoliina Kreintaaliga. Järgnevas perioodis astusin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika õppekava esimesele kursusele. Keskendusin soolomängule, lõin omaloomingulisi palu ning katsetasin sarvelugudega. Seda etappi sümboliseerivad kontserdi teine ja kolmas number. Kolmanda kursuse veetsin vahetusüliõpilasena Göteborgi Ülikoolis maailmamuusika osakonnas, kus tutvusin rootsi traditsioonilise muusikaga ja Gypsi Jazz'i stiiliga viiulil. Kontserdi neljas lugu on traditsiooniline Rootsist pärit valss ning viies Villu Talsiga duona esitusele tulev Jenka, mis kätkeb endas Gypsy Jazz'i stiili elemente. Göteborgis sai alguse ansambel VEM, mida käsitlen töö järgmistes peatükkides. Hetkel olengi jõudnud koosmängu etappi ning kontserti jääb lõpetama ansambel VEM. Mainimata ei saa jätta kaasmuusikuid ja kolleege, kellel on minu muusikalisel teekonnal olnud oluline roll. Usun, et minu muusikaline mitmekülgsus on tekkinud tänu osalemisele erinevates (teatri, muusika, laulupeo jne.) projektides ning mängimisel erinevate muusikute ja 5
6 koosseisudega: ansambel VEM, koosseisus Merike Paberits (torupill, flööt, laul), Villu Talsi (kitarr), Eeva Lindal (viiul) kvartett Johanna Adele Jüssi (viiul), Eeva Lindal (viiul), Arno Tamm (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass) ansambel ViljandiGypsyJazzCollective, koosseisus Maarja Soomre (laul), Villu Talsi (mandoliin), Andres Alaru (kontrabass), Jaan Jaago (kitarr), Eeva Lindal (viiul) ansambel The Bloons, koosseisus Ragnar Toompuu (kitarr), Taavet Niller (kontrabass), Villu Talsi (mandoliin), Eeva Lindal (viiul) ansambel Urta pan, koosseisus Taavet Niller (kontrabass), Villu Talsi (mandoliin), Eeva Lindal (viiul) duod: Villu Talsi (mandoliin, kitarr), Karoliina Kreintaali (viiul), Merike Paberitsi (torupill, flööt), Kalev Lindali (klaver, akordion), Sivert Klavaniga (klarnet) trio Karoliina Kreintaali (viiul) ja Maarja Nuudiga (viiul) Suure tänu võlgnen Viljandi Kultuuriakadeemiale ja Göteborgi Ülikoolile, kus olen arenenud nii muusikaliselt kui vaimselt. Kontserdil esitatavad lood: 1. Labajalg Küla jääb kuulama ja Hans Renqvist, Leik 15, Vormsi Maarja Nuut (viiul), Karoliina Kreintaal (viiul) ja Eeva Lindal (viiul) 2. Polkad Peeter Rooslaiu polka koos omaloomingulise polkaga Kana - Eeva Lindal (viiul) 3. Sarvelugu Eeva Lindal (viiul) 4. Mats Edeni valss Rootsist Eeva Lindal (viiul) 6
7 5. Jenka Villu Talsi (mandoliin), Eeva Lindal (viiul) 6. Peeter Rooslaiu Peremehe valss ja Kalameeste valss ansambel VEM 7. Venna löss ansambel VEM 7
8 2. KONTSERDIL ESITATAVAD PALAD 2.1. Labajalg Küla jääb kuulama ja Hans Renqvisti Leik 15 Labajala Küla jääb kuulama viis on pärit Lüganuse kihelkonnast. Esimest korda kuulsin viisi Mari Tammarilt, kes uuris Lüganuse kihelkonna regilaule. Kuna paljudest regilauludest on säilinud vaid sõnad, siis on levinud sama kihelkonna viiside kasutamine. Raamatust Vana Kannel (Lüganuse), sain enda jaoks tähenduslikud ning sobivad sõnad. Sõnad ja viis asuvad lisas 7. Hans Renqvisti Leik 15 tutvusin läbi Janne Suitsu magistritöö (Suits, 2010). Õppides Janne Suitsu käe all hiiukandlemängu, valisin enda jaoks meeldiva vana pillimehe, keda jäljendada. Valikuks osutus Hans Renqvist, kelle lood olid väga huvitavad. Valisin Leik 15 oma lõpukavva, kuna selle looga on võimalik lõpmatult varieerida. Need kaks labajalga moodustavad minu kontserdi avanumbri. Kaks lugu otsustasin kokku panna, kuna nende iseloom on sarnane. Mõlemad viisid on lühikesed ning täiendavad teineteist. Loo seadmisel keskendusin mitmehäälsusele ning loo olemuse edasiandmisele. Samuti tähistavad laulu Küla jääb kuulama sõnad Kui mina akkan laulemaie, siis jääb valda vaatamaie, kihelkond jääb kuulamaie... minu jaoks millegi algust. (Mirov, lk 399). Antud juhul kontserdi algust, kuid sümboolses mõttes minu loomingulise arenemistee 8
9 algust pärimusmuusikas Peeter Rooslaiu polka ja omaloominguline polka Kana Peeter Rooslaid on Ruhnust pärit viiuldaja, kelle kohta saab täpsemalt lugeda Karoliina Kreintaali seminaritöös (Kreintaal K. 2011) Rooslaiu polkat kuulsin esmakordselt oma viiuliõpetajalt Indrek Kaldalt. Antud loo kohta puudus arhiivilindistus, kuna mingil põhjusel olid paljud Peeter Rooslaiu lindistused kaduma läinud. Jõudes neljandale kursusele, tekkis huvi Peeter Rooslaiu kadunud arhiivilintide vastu ning uurisin asja lähemalt. Kõigepealt pöördusin Indrek Kalda poole, kes soovitas ühendust võtta ansambli Kukerpillid laulja ja kitarristi Toomas Kõrvitsaga, kes olevat ainus elus olev inimene teadmaks lintide asukohta. Õnneks olidki Kõrvitsal meeles lintide numbrid, mis tegi otsimise märksa lihtsamaks. Helistades Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivi selgus, et lintide numbrid on Tallinna omad, kuid imeläbi sattunud Tartusse. Lõpuks sain lindistused enda valdusse ning kuulamisel selgus huvitavaid tõsiasju. Analüüsides Rooslaiu mängu, märkasin kõrge kuuenda ning madala seitsmenda astme pidevat kasutamist. Mainitud astmete süstemaatilise kasutamise puhul on peaaegu võimatu helikõrguste juhuslikkus. Samuti kvintide ning mitmehäälsuse esinemisel enamikus lugudes. Rooslaiu mängus on palju aktsente ning rõhke, mis muudavad palad tantsuliseks ning kaasahaaravaks. Kontserdil tulebki esitusele selle pala ajalooline kulg minu muusikalises teekonnas. Algselt õppisin loo Indrek Kaldalt, seejärel tekkis minu enda visioon ning viimaseks kuulsin Peeter Rooslaiu varianti, mis suuresti mõjutas minu interpretatsiooni. Loomulikult ei jäta ma Rooslaiu jäljendamisel kasutamata kõrget kuuendat ja madalat seitsmendat astet. 9
10 Omaloominguline polka Kana on sümbioos eesti pärimusmuusikast ning ameerika bluegrass'i stiilist. Lugu sündis Göteborgis ning oli algselt mõeldud ansamblile VEM, kuid selgus, et lugu on siiski nii viiulipärane, et kõige paremini kõlab ta soolona. Viiulipärase all pean silmas nii pizzicato ja poognaga üle keelte tõmbamisel tekkivat kõlapilti. Kaks lugu otsustasin kontserdil liita, kuna mõlemad sümboliseerivad minu teekonnas kahe olulise ning vastandliku oskuse õidepuhkemist. Rooslaiu polka puhul on tähtsal kohal arhiivilindistuste uurimise huvi ning vana pillimehe mängustiili analüüsimise võime. Kana polka puhul on esmased loomingulisus ning oma mängustiili väljakujunemine Sarvelugu Peeter Ruusaar Ülikooli teisel kursusel keskendusin põhiliselt soolomängule, sealhulgas sarvelugude mängimisele. Antud sarvelugu kuulsin viiuldaja Peeter Ruusaare esituses arhiivilindilt (Eesti viiul I). Peeter Ruusaar oli pärit Räpinast ning mängis antud lugusid viiulil. Sarvelood ei kuulu tantsumuusika alla, kuna neil pole kindlat meetrumit. Tegemist on fraasidega, mis eksisteerivad ja hingavad isemoodi. Minu jaoks on sarvelugude puhul oluline fraasidega üheshingamine. Samuti võimaldab fraaside iseloom mitmekülgset varieerimist meloodiaga. Kontserdil esitan loo improvisatsioonilises vormis, otsides sisemist rütmi enesest. Seega olen fraaside seadmisel kasutanud kastide süsteemi, mida kasutan emotsioonist lähtudes. Kastide süsteemiga tutvustas mind õppejõud ja muusik Sten Källmann, kes seletas kaste kui erinevaid lühikesi muusikalisi mõtteid, mille järjestamisel tekib seade. Valitud sarvelood sümboliseerivad minu muusikalises teekonnas soolomängu ning muusikalise rahu leidmist. Muusikalise rahu all pean silmas vaimset kohalolekut pala mängimisel ning 10
11 pillilooga üheshingamise teel saavutatud tulemust Mats Edeni valss Mats Edeni valssi kuulsin esmakordselt Rootsis viiuldaja Andrea Lätti esituses. Loo puhul tõmbas mind just rütmiline eripära ning meloodilisus. Kuna esmakordsel kuulamisel ei suutnud eristada esimese löögi asukohta ning kogu lugu tervikuna tundus mulle nii segane, pidin asjast aimu saama ning palusin Andreal mulle pala edasi õpetada. Õpetamine toimus kuulmise järgi ning peatselt sain aimu, mis looga on tegu. Kuna rootsi pärimusmuusikat on võimalik õppida otseselt pärimusekandjalt ning Andrea sai selle loo kuulmise järgi Mats Edenilt, siis antud loost mul noodistust ei ole. Pala pakub võimalust näidata rütmilist tugevust ning meloodilist terviklikkust, mis mängisid loo valikul diplomikontserti kavva suurt rolli. Mats Edeni valss jätab esitajale ruumi just rütmilise interpretatsiooni suhtes ning usun, et viimases peitub ka loo olemus. Pala sümboliseerib minu muusikalisel teekonnal just Rootsis õppimise perioodi ning kontserdil esitan loo soolona Jenka Jenka on Villu Talsi omaloominguline pala, millel on kaasahaarav meloodia. Esmakordselt lugu kuuldes teadsin, et selles loos peitub eriline knihv. Knihv ÕS-i järgi on trikk ehk kaval mõte. 11
12 (Keelevara avalik keskkond Õigekeelsussõnaraamat 2006 sub knihv). Näiteks loo ülesehituses on huvitav minoorne A-osa ja mažoorne B-osa. Mõnevõrra ootamatult ja värskendavalt mõjub dominandi dominandi kasutus A-osas. Lugu on väga tantsuline ning on esitamisel alati publikut köitnud. Kuna loo iseloomu annab mõjutada Gypsy jazzi stiili kasutamisega, siis seda näitamaks mängin ühe viiuli soolo, mis kätkeb endas just Gypsy jazzi põhitunnuseid, mille kohta saab lugeda Villu Talsi diplomitöös (Talsi, 2011). Pala harmoonia jätab vabad käed viisi ning rütmiga varieerimisele. Lugu sümboliseerib Gypsy Jazzi mängimise perioodi minu muusikalisel teekonnal ning annab suurepärase võimaluse demonstreerida viiuli ja mandoliini kõlavärvide kokkusulandumist, kuna kontserdil tuleb lugu esitusele duona mina viiulil ning Villu Talsi mandoliinil Peeter Rooslaiu Peremehe valss ja Kalameeste valss Peeter Rooslaiu kahe valsi arenemisteekond minu repertuaaris on samuti olnud märkimisväärne. Õppisin loo suurepäraselt viiuldajalt Johanna-Adele Jüssilt, kes oli loo omakorda saanud Indrek Kaldalt, kes mängis need kaks valssi omavahel kokku (teadmata, et need on erinevad valsid), nimetades neid lihtsalt Rooslaiu valsiks. Nimetatud pala koosnes tollel ajal kolmest osast ning kaasasime ta ansambli VEM repertuaari, kuni leidsin unustusse jäänud Peeter Rooslaiu arhiivilindid. Lintidelt selgus, et tegemist on hoopis kahe erineva kaheosalise valsi Peremehe valsi- ja Kalameeste valsiga. Olles värskest avastusest õhinas, pidin kohe lood ära õppima ning kandsin omandatud versiooni VEMi repertuaari. Kontserdil tuleb lugu esmaesitusele uues kuues ansambliga VEM. Loo seade jätsime võimalikult 12
13 lihtsaks, põhifookuses on meloodia Venna löss Labajalg Venna löss on pärit Pärnumaalt Torist, mida on mänginud Mart Männimets viiulil. Tutvusin palaga ülikooli teisel kursusel pillimeeste jäljendamisega tegeledes. Ülesanne oli jäljendada pillimehe maneere, aktsente, kaunistusi, rõhuasetust, skaalat, tempot, variatsioone jne - kõiki kõrvaga eristatavaid tähelepanekuid ning meelepäraseid nüansse. Venna löss on keerukas just oma erinevate strihhide tõttu, kuna pillimees kasutab palju legatosid ning omapäraseid aktsente. Viimaseid detaile kasutame loo mängimisel ansambli VEM repertuaaris. Meie plaan oli palju eksperimenteerida rütmi ja viisi mängul ning seade loomisel nägime suuresti vaeva. Kõik kolm õppisime vana pillimehe järgi loo selgeks ning harjutasime pool aastat aktsentueeritud viisi ning poogenduste rõhuasetusi, kuni jõudsime oodatud tulemuseni. Kuna ansambli kitarristi Villu Talsi arvates meenutas pala rütmika labajala kõrvalt ka iiri traditsioonilise tantsu jigi rütmi, pöörasime poole seade pealt kolmeosalise labajalatunnetuse kaheosaliseks jigiks, seejuures lähtudes viisi iseloomust. Antud seade täiustumisel läks küll palju aega, kuid oleme tulemusega rahul. Pala sümboliseerib järjepidevust ning eksperimenteerimisjulgust ning tuleb kontserdil esitusele viimasena. 13
14 3. ANSAMBEL VEM VEM on eesti pärimustantsumuusikat viljelev ansambel, mille koosseisu kuuluvad Villu Talsi (kitarr), Eeva Lindal (viiul) ja Merike Paberits (torupill, flööt). Ansambel sündis aastal 2009 Rootsis Göteborgis, kus me kolmekesi õppisime maailmamuusika osakonnas. Ansambli nimi VEM kätkeb endas meie eesnimede initsiaale Villu, Eeva, Merike. Göteborgis olles tundsime ühtset energiat eesti pärimusmuusika mängimisel ning edasikandmisel. Ansambli rõhuasetus on sellel, et pärimusmuusika on tantsumuusika. Sellega seoses otsime võimalusi, kuidas mängida tantsuks nii, et tantsijatel oleks hea ja mugav. Ansamblitöös ning uute seadete loomisel keskendume põhiliselt viisi mängule. Viiulilugude puhul arvestavad poogendusi ning rõhuasetust ka flöödi ja kitarrimängija. Üheskoos leiame võimalusi luua muusikat viisist lähtuvalt. Kõik, mis leidub viisi sees, kajastub meie mängus. Torupillilugude puhul arvestame torupilli eripärasustega - näiteks sama helikõrgusega noote ei ole võimalik järjest mängida ilma läbimineva lisanoodita, seega mängin sama ka viiulil. Torupilliga ei ole traditsiooniliselt tehtud pause, staccatot aga mängitakse läbi mõne madalamal asuva, tavaliselt helistiku esimese astme. Suureks mõjutajaks meie ansamblile oli Ellika Friselli Workshop, kus põhirõhk oli viisimängul ning teemal, kuidas tantsuks mängida, et tantsija jalad ära ei väsiks. Leidsime, et kõige olulisem 14
15 ongi viisis leiduv rõhuasetus ning aktsendid. Ansambli repertuaari kuuluvad eesti pärimusmuusika palad ja omalooming. 15
16 KOKKUVÕTE Käesoleva kirjaliku töö eesmärgiks on anda ülevaade minu diplomikontserdil esitusele tulevatest paladest. Seda eesmärki täitmaks kirjeldan esimeses peatükis teema kontseptsiooni ja kontserdi ülesehitust. Teises peatükis räägin pikemalt esitusele tulevatest paladest ning nende sümboolsetest tähendustest minu muusikalisel teekonnal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kätte on jõudnud hetk, mil on läbi saamas üks oluline periood Ülikooli lõpetamine ning usun, et olen saanud vajalikke teadmisi edasiseks eluks. Seega tänan Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiat, oma juhendajaid Juhan Suitsu, Cätlin Jaagot ning kõiki kaasmuusikuid, kes kontserdi teoks saamisele kaasa aitavad. Samuti usun, et minu kontserdi õnnestumist soodustab Pärimusmuusika Aida väike saal ning kontserdil esitatavate palade terviklikkus. 16
17 KASUTATUD KIRJANDUS Keelevara avalik keskkond Õigekeelsussõnaraamat ( ) Kreintaal K Ruhnurootslaste pulmatraditsioon ja viiulimuusika osa selles. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia. [Seminaritöö]. Viljandi. Mirov R, Tuvi E Vana Kannel, Lüganuse IX. Tartu. Eesti Kirjandusmuuseum. Sildoja, K. ja R Pärnumaa viiuldajad esimene. Viljandi AS Trükiekspert Viljandi. Suits, J The Reconstruction of Talharpa playing technique and tradition. Telemark University College Faculty of Arts, Folk Culture and Teacher Education Institute of Folk Culture. [Magistritöö]. Rauland 17
18 LISAD Lisa 1 Küla jääb kuulama 18
19 Lisa 2 Leik 15 19
20 Lisa 3 Rooslaiu Polka 20
21 Lisa 4 Kana Polka 21
22 Lisa 5 Sarvelood 22
23 Lisa 6 Jenka 23
24 Lisa 7 Peremehe valss 24
25 Lisa 8 Kalameeste valss 25
26 Lisa 9 Venna löss (Allikas: Sildoja 1997, lk 18) 26
27 SUMMARY The purpose of this final paper is to give an overview of the tunes that are going to be performed at my diploma concert. To accomplish this I first describe the concept and structure of the concert. In the second chapter I elaborate on the compositions and their symbolic meaning on my musical journey. To summarise I can say that I have come to a major milestone in my life - graduating university - which has given me the necessary knowledge for my future life. In view of that I would like to thank University of Tartu Viljandi Culture Academy, Juhan Suits, Cätlin Jaago and all the fellow musicians who are helping me realise this concert. I believe that the cohesiveness of my setlist and performing at the Chamber Hall of Estonian Traditional Music Center will contribute to my concert`s success. 27
Microsoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemAugust Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse
August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud
RohkemMinu Pärimus Villu Talsi magistritöö kirjalik osa
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA JA EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA Pärimusmuusika ühisõppekava Villu Talsi MINU PÄRIMUS ÜHE PÄRIMUSMUUSIKU KUJUNEMISE LUGU Loomingulise magistrieksami kirjalik
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemEESTI KUNSTIAKADEEMIA
HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS in Estonia (1990-2011) Estonian ENIC/NARIC 2012 1 The current document comprises a list of public universities, state professional higher education institutions, private higher
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemSOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
Rohkemklaver_pohiope
KLAVERI PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2* 2* 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline os
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: jazzmuusika dotsent, Raul Sööt Kaitsmisele
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
Rohkem7_Ainekavad_kunstiained
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse
RohkemÕpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat
Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemÕppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K
Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus
RohkemMUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int
MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;
RohkemII Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.
II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemAJAKAVA Reede, 6. märts :00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muus
AJAKAVA Reede, 6. märts 2015 13:00 Üleriigilise vokaalansamblite konkursi avamine 13:30 Lõunasöök 14:30 I kontsert IV V kl 1 Erahuvialakool Meero Muusik NELJAD-VIIED juhendaja Anu Lõhmus 2 Kuressaare Gümnaasiumi
Rohkemakordion_uldope
AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse
Rohkemklarnet_pohiope
KLARNET PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo 2 2 2
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemPowerPoint Presentation
PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,
RohkemSlide 1
Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemKiili Kunstide Kooli muusikaosakonna noorema vanuseastme vilistlased 2017 Marko Rajang /klaver/ Karl Jõgila /trompet/ Kert Kristofer Tallinn /viiul/ K
Kiili Kunstide Kooli muusikaosakonna noorema vanuseastme vilistlased 2017 Marko Rajang /klaver/ Karl Jõgila /trompet/ Kert Kristofer Tallinn /viiul/ Kaur Tristan Kommussaar /klarnet/ Mart Saluste /saksofon/
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
RohkemKarel Kasak - lõputöö ver2
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Karel Kasak MINU SOUNDID JA STANDARDID Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: dotsent Raul Sööt Viljandi 2011
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemMicrosoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA
VASKPILLIDE TAVAÕPPE ÕPPEKAVA 1. ÜLDOSA Valga Muusikakooli eesmärgiks vastavalt põhimäärusele on muusikaalase hariduse omandamise võimaluste loomine ja noore toetamine tema kujunemisel hästi toimetulevaks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
Rohkemtagus37.PMD
Kuidas kujuneb pillimeeste rahvapärane repertuaar Teesid: Käesolevas kirjutises püüan jälgida, millised on eesti rahvapärase muusika täienemise teed ja miks mõned lood, aga teinekord ka terved kihistused,
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA SAKSOFON 1. ÜLDOSA Saksofoni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - saksofon. Lisaks põhiainele läbib õpilane
RohkemSlide 1
Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemKALENDER 2018
KALENDER 2018 15 5. - 13. VEEBRUAR 2018 T Õ S T A P I L K XI TALLINNA TALVEFESTIVAL A V A S Ü D A 5.02 19.00 Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Pille Lill (sopran), Sofia Mazar (klaver, Iisrael) 6.02
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA KLASSIKALINE KITARR 1. ÜLDOSA Klassikalise kitarri põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klassikaline kitarr.
RohkemEESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPE
EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPETAMISEST ALGAJATELE EESTI HUVIKOOLIDE LAULU ERIALA
RohkemSandra Sillamaa magistritöö kirjalik osa
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA JA EESTI MUUSIKA-JA TEATRIAKADEEMIA Pärimusmuusika ühisõppekava Sandra Sillamaa EESTI TORUPILLI TUTVUSTAVA VIDEOBLOGI 100 TORUPILLI PEDAGOOGILISED ASPEKTID Loomingulise
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemLisa Paide Linnavalitsuse korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks
Lisa Paide Linnavalitsuse 06.02.2017 korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 II Missioon ja visioon... 6 III Eesmärgid aastateks... 7 IV Eesmärkide
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemKuidas ärgitada loovust?
Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on
RohkemRühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober
Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemÕpperühma nimetus Osalejate vanus/ klass/ sünniaasta Tundide arv nädalas Lapsed 4-6 aastased 3 Lapsed 7-12 aaastased 3 Noored aastased 3 HUVITEG
Õpperühma nimetus Osalejate vanus/ klass/ sünniaasta Tundide arv nädalas Lapsed 4-6 aastased 3 Lapsed 7-12 aaastased 3 Noored 13-17 aastased 3 HUVITEGEVUS 2018/2019 õppeaastal Õppetasu kuus (eurodes) Toimumiskoht
RohkemInglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese
Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas
Rohkemkitarr_uldope
KITARRI ERIALA ÜLDÕPE Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 I ÕPPEAASTA
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)
ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,
Rohkem(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)
4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemLisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg IV kooliaste Eesti keel IV koolia
Lisa 2 Kõrge õpimotivatsiooniga õpilaste väikerühmade graafik 2017/2018 õppeaastal. Rühm Õpetaja Tunni toimumise aeg Eesti keel Matemaatika Katri Lehtsalu Anneli Morgenson N 1.t. 2. tund õpilastega K 8.t.
RohkemLisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e
Lisa 2 KÕRGE ÕPIMOTIVATSIOONIGA ÕPILASTE VÄIKERÜHMADE GRAAFIK I poolaasta 2018/2019 Rühm Õpetaja Tunni toimu mi-se aeg Ruum Rüh mas osale va õpilas e klass Millise tunni arvelt Märkused IV kooliaste Inglise
RohkemRahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014
Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks
RohkemPowerPoint Presentation
Avaandmed Urmas Sinisalu Mis on avaandmed? Alus vs. Kohustus Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad
RohkemLeoleJuuni
Suure-Jaani valla ajaleht Nr 6 (123) Juuni 2010 LEOLE JUUNI Aastal 2010 Juuni - see on Suure-Jaanis traditsiooniliselt kuu täis muusikat. Aastast-aastasse korduvad tuttavad ettevõtmised loovad turvatunnet
RohkemPÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU
ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu
RohkemPPEKAVA AKORDION A
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA AKORDION 1. ÜLDOSA Akordioni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - akordion. Lisaks põhiainele läbib õpilane
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemEnne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist
Enne kui Raplast sai linn Üleskutse raames raamatukokku toodud fotod Rapla alevist U. Tulviku kogu Postkaart saadetud Raplast Revalisse1916: Soovin õnne Jaani päewaks, saadan sulle ilusa kaardi, siis tähendab
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemMicrosoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)
Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri
Rohkemsojateadlane_4.indd
KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORG
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORGE GERSHWINI AARIA SUMMERTIME NÄITEL Bakalaureusetöö
RohkemG aiasoft Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon ja hilisemad K
Programmi VERP ja Omniva Arvekeskuse liidese häälestamine ja arvete saatmine-lugemine VERP 6.3 ja VERP 6.3E Versioon 6.3.1.51 ja hilisemad Kasutaja juhend 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus...3 2. Liidese häälestus...3
Rohkem3. Laskevõistlus "Aasta lühim päev" ÕHKRELVADEST LASKMISES Toetajad: OÜ Masinateenus ja Laskur.ee Ülenurme Õhupüss 20l Poisid Koht Nimi
Õhupüss 20l Poisid Sünd. Klubi Seeriad Kokku 10* I Karel UDRAS 2003 Ülenurme GSK 89 86 175 II Manfred KUKK 2003 Ülenurme GSK 80 87 167 III Markus Jasper LASSEN 2004 Ülenurme GSK 71 75 146 4 Kalev KIVIOJA
RohkemPowerPoint Presentation
Pitt-Hopkinsi sündroomi modelleerimine Drosophila melanogaster is Laura Tamberg Juhendajad: Mari Palgi, PhD ja Tõnis Timmusk, PhD 27.10.2014 Drosophila melanogaster Üks esimesi mudelorganisme Thomas Hunt
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz singing) Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2
Rohkem