Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K

Väljavõte

1 Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus ja õppevahendid Heli Roos Muusikaõpik, töövihik ja CD plaadid 5. klassile Rütmipillid. Mida me tundides teeme? nädal Muusika mõju: Tere hommikust lk 6, Muusika me sees lk 8. Õpitulemus: Tere hommikust õpilane õpib laulu kuulmise järgi. Laulab voolavalt, selge diktsiooniga, vastavalt oma muusikalistele võimetele intonatsioonipuhtalt. Tunneb vahelduvat taktimõõtu, iseloomustab meloodiat. Muusika me sees Laulab reipalt, vastavalt võimekusele intonatsioonipuhtalt. Teab, millest sünnib muusika, rakendab/kasutab varemõpitust mõisteid: segno jalatern. (lk 11), (TV lk 5d) nädal Muusika väljendusvahendid: kaheksandik- taktimõõt, Viire takka lk 21. Õpitulemus: Laulab siduvalt pianos, mezzopianos pöörates tähelepanu õigele hingamisele. Teab mõistet rütm, tunneb Viire takka rütmivältuseid kaheksandiktaktimõõdus ja oskab neid plaksutada, määrab laulu helistiku. ( TV ül 4). Kordavalt Muusika me sees nädal Tere, sügis!: Pidekaar, sidekaar lk 24. Tere, sügis lk 22. A. Vivaldi (CD 1, 8), Torm süidist nr.1. J.Sibelius ( CD 1, 9). Õpitulemus: Laulab liikuvalt hea diktsiooniga, vastavalt muusikalistele võimetele kahehäälselt. Iseloomustab kuuldud muusikat, väljendusvahendite kaudu (TV ül 5). Tunnetab laulu 2-osalist taktimõõtu, kordab õpitud rütmivältuseid. Teab mõistete pidekaar, sidekaar tähendust ning kasutab musitseerimisel (TV ül 6) nädal Tempo: largo,andante, moderato, allegro, presto Dünaamika (kordavalt): piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, >, <. Nõia elu lk 30. Ungari tants nr.5 J. J. Brahms (CD 1,12).

2 Õpitulemus: Laulab salatsevalt (karakter), vastavalt tempo märkidele väljendusrikkalt, lähtuvalt võimetest intonatsioonipuhtalt. Teab tempo eesti- keelseid nimetusi, määrab/ kujundab tempo vastavalt tähistusele. Teab dünaamikatähendust muusikas, tunneb dünaamikamärke itaalia keeles (TV ül 7, 8, 9). Märkab muusikas tempomuutuseid, iseloomustab muusikat, kasutades tempo- ja dünaamikatermineid. 11. nädal Meloodia: Tule metsa lk 40. Õpitulemus: Laulab vabalt ja hoogsalt vastavalt õpilase musikaalsele võimekusele intonatsioonipuhtalt. Iseloomustab meloodia liikumist määrab laulu helilaadi nädal Advent, C-duur, a-moll helistik, Rene Eespere: Kindakiri lk 52. Lk 46 ja 50. Ärkamise aeg R. Eespere ( CD 2,5). Õpitulemus: Laulab vastavalt märgitud tempole ja dünaamikale väljendusrikkalt, avardab hääle ulatust. Tunneb/määrab laulu helistiku, seostab täht- ja astmenimed, laulab C-duuri ja C -duur kolmkõla (TV ül 11-13). Ärkamise aeg - Tunneb teost esitanud kooriliiki, iseloomustab R. Eespere laulude karakterit ja laulutekstide sõnumit nädal Jõulude ootus: Haldjate jõuluöö lk 63. Lumehelbeke lk 60. Õpitulemus: Haldjate jõuluöö - Laulab salapäraselt, kujundab dünaamika vastavalt sisule. Tunnetab Haldjate jõuluöös 2-osalist taktimõõtu, (TV ül 16) (lk 54). Lumehelbeke - Laulab õrnalt pianos. Kinnistab õpitud astmeid ja helivältusi, tunnetab 3- osalist taktimõõtu. II poolaasta nädal Minu emakeel ja kodu: G-duur helistik, e-moll helistik. Emakeel lk 76, Meil aiaäärne tänavas lk 77. Õpitulemus: Emakeel õpilane õpib laulu astmete ja kuulmise järgi. Laulab tundlikult, selge diktsiooniga, tunnetades emakeele ilu. Määrab laulu helistiku, seostab astmetega, tunneb laulu rütme, määrab laulu vormi. Meil aiaäärne tänavas õpilane laulab astme- ja tähtnimedega. Laulab peast, voolavalt ja võimetekohase intonatsioonipuhtusega. Määrab laulu helistiku, seostab astmetega. Teab e- molli paralleelhelistikku, laulab e-molli ja e- moll kolmkõla (TV ül 20).

3 nädal F-duur helistik, d-moll helistik: lk Sabalaul lk 84. Luukere meresõit lk 86. Õpitulemus: Sabalaul - Kuulmise ja osaliselt astmete järgi. Laulab hoogsalt, hea artikulatsiooniga, vastavalt võimekusele intonatsioonipuhtalt. Määrab laulu helistiku, seostab astmetega, tunnetab 2-osalist taktimõõtu. Teab F-duuri tunnuseid, seostab F-duuri valemiga, laulab F-duuri ja kolmkõla. Luukere meresõit - Kuulmise ja osaliselt astmete järgi. Laulab vastavalt tempo märgistusele, hasartselt ja väljendusrikkalt. Määrab laulu helistiku, leiab JO asukoha, seostab astmetega, teab laulu tempomärgistuse itaaliakeelseid vasteid. Ehitab d-molli valemi järgi, teab d-moll toonikat ja kolmkõla, iseloomustab kõlaliselt moll-helilaadi, määrab d-moll paralleelhelistiku (TV ül 22) nädal Eesti Vabariigi sünnipäev: Kas tunned maad lk 90, Mu isamaa, mu õnn ja rõõm lk 91. Koit T. Mägi (CD 1, 16). Õpitulemus: Kas tunned maad - Kuulmise järgi. Laulab reipalt, selge diktsiooniga ja peast. tunneb laulus esinevaid võtmemärke, teab eeltakti tähendust, tunnetab 4-osalist taktimõõtu. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm - Laulab kindlalt peast, tunnetab hümni ühendavat jõudu. Teab Eesti hümni tekkelugu, autoreid. Mõtestab hümni salmide sõnumit. Koit - Teab laulu tekkelugu ja selle tähendust lähiajaloos, iseloomustab laulu rütmi, sõnumit muusika väljendusvahendite kaudu nädal Kooriliigid: Koorilaul eestluse kandjana. Lk Kui mina laulan lk 102. Õpitulemus: õpilane laulab vastavalt dünaamikale, selge diktsiooniga. Määrab laulu helistiku. Tunneb kooriliike, häälerühmi, teab laulupeo traditsiooni tekkelugu, teab eesti tuntumaid koore, kooride dirigente (TV ül 24) nädal Orkester, dirigent: Pillimehed lk 103. Õpitulemus: õpilane laulab reipalt ja marsilikult, selge diktsiooniga, arvestades oma muusikalisi võimeid kahehäälselt intonatsioonipuhtalt. Teab esimest Eesti puhkpilliorkestri asutajat ja orkestrit, sümfooniaorkestri tekkelugu, tunneb sümfoonia- orkestri pillirühmi ja pille, nimetab erinevaid orkestriliike ja pillikoosseise (lk ül 25). Teab eesti tuntumaid orkestridirigente ja orkestreid.

4 Eristab orkestri koosseisu kuuluvaid pillirühmi, iseloomustab kuulatava orkestri tämbrilist omapära. Teab Neeme Järvi tähendust eesti muusikas nädal Eesti rahvamuusika: regilaul, uuem rahvalaul, rahvalik laul. Loomine lk 112. Laulge poisid lk 119. Õpitulemus: Loomine - Oskab laulda regilaulu, laulab mõnuga. Iseloomustab regiviisi, teab mõiste rahvalooming tähendust, teab rahvaluule kogumise algatajat, teab regilaulu tunnuseid, liike, ( lk tv lk 45, 46), tuletab meelde heliloojaid, kes oma loomingus on kasutanud regilaulu. Laulge poisid - Kuulmise järgi. Laulab polka tempos julgelt, väljendus-rikkalt, rõhutab meetrumit. Teab uuema rahvalaulu tekkeaega, tunnuseid (lk 118, TV ül 28). Võrdleb regilaulu autentset esitust tänapäevaste töötluste ja esitustega, leiab sarnasusi ning erisusi nädal Eesti rahvapillid (kordavalt), rahvatants, polka, valss: Talurahva mäng lk 129. Parmupill Parmupillipolka (CD 4, 2); torupill Labajalavalss ( CD4, 3), sarv- Sarvelugu (CD 4, 4), vilepill-taaveti polka (CD 4, 7), lõõtspill- Julge Juuli polka (CD 4, 9). Õpitulemus: Talurahva mäng - Laulab reipalt, väljendusrikkalt. Teab eesti rahvapille ja liike, tunneb eesti rahvapille kõla ja pildi järgi. Tunneb pilli kõla järgi, iseloomustab seda, tunneb polkat ja valssi taktimõõdu järgi nädal Eesti heliloojate muusikalid: emadepäev, Kimbuke kevadet lk 142, Saab sööki ja jooki lk 131. Õpitulemus: Kimbuke kevadet - Laulab rõõmsalt, selge diktsiooniga, arvestades individuaalselt õpilase muusikalisi ja vokaalseid võimeid. Määrab laulus JO asukoha, kinnistab õpitud astmeid ja helivältusi. Saadab laulu trianglil. Saab sööki ja jooki - Laulab hoogsalt valsi tempos, tunnetab muusikalist lauset ja fraasi ning pöörab tähelepanu õigele hingamisele. Teab muusikali tunnuseid, oskab nimetada tuntumaid muusikale ja nende heliloojaid, arutleb pereväärtuste teemal. 35. nädal Kordamine: Lugu otsas lk 146. Õpitulemus: Laulab hoogsalt selge diktsiooniga, vastavalt võimekusele kahehäälselt. Kinnistab õpitud teadmisi ja oskusi, vastab 5. klassi ainekava olulisematele küsimustele (lk 147). Õpitu kinnistamine.

5 Õpitulemus Laulmine 1) laulab selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga; 2) oskab hoida häält; 3) oskab ühe ja kahehäälseid laule ja kaanoneid ning eesti ja teiste rahvaste laule; 4) oskab ühislaule Eesti hümn, Eesti lipp, Kungla rahvas, Püha öö. Pillimäng 1) oskab kasutada keha-, rütmi- ja plaatpille; 2) oskab kuuekeelse kandle mänguvõtteid; 3) oskab rakendada muusikalisi teadmisi ja oskusi. Muusikaline liikumine 1) oskab tunnetada ja väljendada meloodiat, rütmi, tempot, dünaamikat, vormi; 2) oskab teha omaloomingut; 3) oskab rütmilisi ja meloodilisi improvisatsioone kaasmängudes ja ostinaatosid keha-, rütmija plaatpillidel; 4) oskab välja mõelda lihtsamaid laulusõnu. Muusika kuulamine ja muusikalugu 1) kuulab meloodiat, rütmi, tempot ja dünaamikat ning eristab seda muusikapalades; 2) teab kooriliike (laste-, poiste-, mees-, nais-, segakoor), dirigente, tuntumaid koore, laulupidude traditsiooni; 3) teab eesti rahvamuusikat: rahvalaul, pillid, tantsud; 4) tutvub soome, vene, läti, leedu, rootsi, norra rahvamuusikaga. Muusikaline kirjaoskus Õpilane oskab:

6 1) rütme (TI-TIRI, TIRI-TI, TI, veerandpaus); 2) helistikke (C-DUUR, A-MOLL); 3) helistikumärke; 4) diees ja Bemolli; 5) vokaalmuusikat, soololaule, koorilaule; 6) pillid (keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid ja löökpillid). Õppekäigud Muusikaelamused - muusikaline oskussõnavara Hindamine Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta. Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab muusikaõpetuse komponente: laulmist, kehapillimängu, muusikalist liikumist, muusika kuulamist, muusikalist kirjaoskust ning ka õpilase aktiivsust, tunnist osavõttu. Numbriline hindamine toimub iga poolaasta lõpus. KIRJALIKUD TÖÖD Töö hinne tuletatakse punktide koguarvust. Hinne "5": % punktide arvust hinne "4": 75-89% punktide arvust hinne "3": 50-74% punktide arvust hinne "2": 20-49% punktide arvust hinne "1": 0-19% punktide arvust SUULINE VASTAMINE Hinne "5": õpilane oskab oma häält laulmisel juhtida, tunneb teksti ja esitab seda emotsionaalselt. Oskab laulda ka astmete abil. Tunnetab meetrumit ja omab rütmitaju. On hästi omandanud muusikalised teadmised. Hinne "4": õpilane oskab oma häält juhtida, tunneb teksti kuid ei pruugi olla emotsionaalne ja vokaalselt võimekas. Teab astmeid kuid eksib nende laulmisel pisut. Tunnetab meetrumit, rütmide esitusel on 1-2 eksimust. Õpilane vastab teemakohastele küsimustele suuremate raskusteta. Hinne "3": Õpilane püüab laulda kõrgemalt ja madalamalt, on õppinud teksti. Teab astmete järjekorda, astmetega laulmisel on ebatäpne. Meetrumitajus ja rütmitunnetuses esineb

7 puudujääke. Ainealastele küsimustele vastab õpetaja suunavate vihjete abil, teadmiste praktilisel rakendamisel vajab õpetaja abi. Hinne "2": õpilane ei püüa oma häält juhtida, pole omandanud teksti. Ei tea astmerea järjekorda, ei suuda astmetega laulda. Ei oma meetrumitaju ega tunne rütmivältusi. Ei oska vastata olulisemale osale õppematerjalist, teeb rohkesti sisulisi vigu. Hinne "1": läbivõetud materjal on täielikult omandamata, õpilasel puuduvad rakenduslikud oskused, õpilane keeldub vastamast, õpilane ei esita nõutud materjali arvestatava põhjuseta.! õpilane on puudunud ning hindeline töö tuleb vastata järele; Konsultatsioonid ning järelvastamised toimuvad õpetajaga kokkulepitud aegadel. Kirjalikud vastamised: Rütmivältuste tundmine, astmerea tundmine, rütmiseeritud astmete noodistamine. Töövihiku ülesanded ning töölehed. Suulised vastamised: laulude laulmine rütmide taasesitamine, kehapillil või plaksutades koordinatsiooniülesannete täitmine meloodiate esitamine astmete abil teoreetilistele küsimustele vastamine, tunnis kaasatöötamine