Microsoft Word - akordioni ainekava.docx
|
|
- Andres Jürisson
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 1 ÕPPEAINE NIMETUS AKORDION 2 STRUKTUURIÜKSUS PÕHIÕPE SÜVAÕPE LISAÕPE 3 ASTE JA KESTUS ÕPPEAASTATES NOOREM ASTE 4 AASTAT VANEM ASTE 3 AASTAT LISAÕPE KUNI GÜMNAASIUMI LÕPUNI 4 ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Õppe-eesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise oskuste sihipärane arendamine. Muusikaalaseks kutseõppeks tarviliku eelhariduse andmine. Iseseisva, isikupärase väljendusstiiliga interpreedi kujundamine. Ansambliliseks tegevuseks vajalike teadmiste ja kogemuste andmine. Kultuuriliselt haritud kontserdipubliku kasvatamine. 5 ÕPPEAINE ÕPIVÄLJUNDID omab teadmisi akordioni kujunemisloost, instrumendi ehitusest, igapäevasest hooldusest ning suudab teostada pisiremonti; orienteerub rütmisüsteemis kõigis taktimõõtudes; tunneb kõiki üldkasutatavaid noodikirjamärke; oskab analüüsida teose ülesehitust vormilises, harmoonilises ja dünaamilises plaanis; esitab muusikapalu loogiliselt, pöörates tähelepanu muusikalistele fraasidele, tempodele ja dünaamilistele nüanssidele, arvestades eri meeleolusid; suudab tehniliselt laitmatult esitada kõiki õpitud štrihhe ja mänguvõtteid; orienteerub 120-bassilise akordioni kogu bassisüsteemis, parema käe klaviatuuris ja 4-koorilise instrumendi registrites; oskab iseseisvalt planeerida tulemuslikku harjutamist; teab kõigi helistike võtmemärke; teab heliredelite, arpedžode ja akordide õiget sõrmestust ning oskab vastavaid teadmisi rakendada palade mängimisel; oskab põhiliste bassivõtete abil kujundada meloodiale saatepartii; orienteerub erinevate ajastute ja stiilide esitustraditsioonides; omab ansambli- ja orkestrimängu kogemust ning suudab mängida nii soolo- kui saatepartiisid dirigendi juhatamisel. 6 SISU I - II klass Akordion kui instrument. Pilli ja keha asend mängimisel.metoodilised nõuanded pilliõppeks. Noodivältused. Tervenoot.Poolnoot ½. Veerandnoot ¼. Kaheksandiknoot 1/8. Kuueteistkümnendiknoot 1/16. Punktiga poolnoot. Punktiga veerandnoot.
2 Punktiga 1/8-ndiknoot. Tervepaus. Poolpaus ½. Veerandpaus ¼. Kaheksandikpaus 1/8. Rütmid TI-TI, TI-RI-TI-RI, TI-TI-RI, TI-RI-TI, TA-I-TI, TAI-RI Taktimõõdud 4/4, 2/4, 3/4. Noodikirjamärgid. Noot, noodijoonestik. Takt, taktijoon, lõpujoon. Viiulivõti, G-võti. Bassivõti, F-võti. Tähtnimetused. C, D, E, F, G, A, H, B. Alumised abijooned (c, h, a,). II oktaavi noodid c2, d2, e2, f2, g2. Kordamismärgid 1. ja 2. lõpp (volt). Da capo al Fine. Eeltakt. Diees. Bemoll. Bekaar. Laad, tonaalsus. Võtmemärgid C, G, D, F, a, e, d. Helistike paralleelsus. Fermaat. Rõhk (aktsent). Pidekaar. Vormiõpetus. Motiiv. Fraas. Lause. Takti rõhulised ja rõhuta osad. Fraasisisene ja lause kulminatsioon. Sekvents. Setsiifilised noodimärgid. Lõõtsavahetuse märgid. Sõrmestus 1, 2, 3, 4, 5, sõrmeharjutused. Akordimärgid D (M), m, 7 Srihhid, mänguvõtted. Sõrmelöök. Non legato. Legato. Legato korduval noodil Sõrmevahetus ühel noodil (aeglane repititsioon). Staccato (sõrmestaccato). Positsioonivahetus. Pöidla allapanek, sõrme ülepanek pöidlast. Topeltnoodid paremas käes. Terts. Vahelduvate kätega mäng. Käte koosmäng. Erinevate rütmide kokkumäng. Legato ja staccato kokkumäng. Punkteeritud rütmi kokkumäng (TA-I-TI + TA-TA; TAI-RI + I-TI). Tempomuutus, ritenuto pala lõpus. Mäng õhunupuga (lõõtsastrihhid). Kantilleen. Lõõtsavahetus eeltaktist. Bassisüsteem. Bassinoodid põhireast: c, g, f, d, a, e, b (h, es). Abirea bassid a, e, h, fis, (cis). Mollakord. Septakord. Tertsbass (abibass) + duurakord. Tertsbass (abibass) + septakord. Dominantbass+ duurakord. Dominantbass+ mollakord Dominantbass+ septakord. Muusikaterminid Legato, non legato, staccato, forte, piano, mezzo, duur, moll, crescendo, diminuendo, Da capo al Fine, ritenuto, andante, allegro. Intervallid p.1, p.8, p.5, p.4, s.2, v.2, s.3, v.3 Heliredelid C, D, E, F, G, A, H tutvuda parema käega duuri heliredelitega. Duuri heliredel vasaku käega. Duuri pikk arpedžo parema käega. Duuri pikk arpedžo vasaku käega. Duurid C, G, (D, F) koos kätega. 3-häälsed murdakordid parema käega. 3-häälsed akordid pööretega parema käega. Mollid a, e, (d). Molli heliredel parema käega. Molli 3 liiki: loomulik, harmooniline, meloodiline. Molli loomulik heliredel vasaku käega. Molli harmooniline heliredel vasaku käega. Molli meloodiline heliredel vasaku käega. Molli pikk arpedžo parema käega. Molli pikk arpedžo vasaku
3 käega. Põhiastmete (I, IV, V) akordid põhikujus. Tantsud. Polka. Valss. Marss. Tutvuda menuett, mazurka, lendler. Improvisatsioon. Vasaku käega saate kujundamine meloodiale (funktsionaalsustunnetuse arendamine; toonika, subdominant, dominant) duuris. Kuulmise järgi mängimine parema käega. Improvisatsioon Cduuris kõigil valgetel klahvidel; pentatoonikanootidel (mustad klahvid). Noodilugemine. Helistiku ja taktimõõdu määramine. Tempo valik lähtuvalt pealkirjast. Sõrmestus, lõõtsavahetused noodis. Strihhid, dünaamikamärgid noodis. Ansamblimäng. Palad: Lastelaulud Koduke, Kevadel, Rongisõit R.Piirikivi Taignarull C.G. Neefe Allegretto Jõululaulud Aisakell, Jõulud tulnud ju H.Rebane Vana loss H.Rebane Heas tujus R.Piirikivi Karupoja unelaul III-IV klass Akordion kui instrument. Akordioni kujunemislugu. Akordioni ehitus. Metoodilised nõuanded pilliõppeks. Noodivältused. Kolmekümnekahendiknoot 1/32. Kuueteistkümnendikpaus 1/16. Rütmid. Triool. Sünkoop. Pidedega rütmid. Taktimõõdud. Alla breve C. 3/8, 6/8. Noodikirjamärgid. Oktaavikõrgendus Segno ja latern. II-III oktaavi noodid a2, h2, c3, d3, e3. Alumised abijooned g, f. Melismid. Mordent. Glissando. Eelnoot. Triller. Vormianalüüs. Funktsionaalsuse mõiste (toonika, subdominant, dominant). Polüfoonia (faktuuri iseärasused). Homofoonia (faktuuri iseärasused). Periood. a-b-a vorm. Refrääniga salmilaul. Rondo. Coda. Variatsioonivorm. Spetsiifilised noodimärgid. Harmoonia märkimine tähtnimetustega (sümbolite süsteem). Registrite tähendus. Strihhid, mänguvõtted. Tenuto. Repititsioon. Glissando. Topeltnoodid paremas käes. Sekund, kvart, kvint, sekst, septim, oktaav. Randmestaccato (akordid, intervallid). Aktsenteeritud staccato (lõõtsastaccato). Sforzando. Bassisüsteem. Bassinoodid põhireast: h, fis, cis, b, es, as. Abirea bassid cis, gis, d, g, c. Tertsbass + mollakord (5 2). Bassikäigud palades (vahekäigud, soolokäigud). Muusikaterminid. Accelerando, allegretto, andantino, a tempo, claster, fortissimo, glissando, largo, moderato,
4 pianissimo, piu, poco a poco, presto, rallentando, segno, sforzando, stringendo, tempo I, tenuto, tranquillo, vivace. Heliredelid. Heliredeli tooniline ülesehitus. Duurid C, G, D, A, F, B, Es. Mollid a, e, h, d, g. Duuri ja molli lühike arpedžo eraldi kätega. Plagaalsed kadentsid I IV I ja I V I kolmes meloodilises seisus. Kromaatiline heliredel parema käega. Intervallid. s.6, v.6, s.7, v.7. Tantsud. Valss, polka, menuett, mazurka, lendler, marss, polonees, galopp, tango. Improvisatsioon. Vasaku käega saate kujundamine meloodiale (funktsionaalsustunnetuse arendamine; toonika, subdominant, dominant). Kuulmise järgi mängimine, imitatsioon. Improvisatsioon õpitud helistikes. Varieerimine, teema variatsioonid. Järgnevus I VI II V bassis. Noodilugemine. Helistiku ja taktimõõdu määramine. Tempo valik lähtuvalt terminitest. Sõrmestuse ja lõõtsavahetuse valimine. Artikulatsioon, strihhid. Dünaamika kujundamine, pala ja fraasisisese kulminatsiooni leidmine. Veel teemasid. Sekventsiharjutused (Hanon). Kontsertide ja helisalvestiste analüüs. Ansamblimäng.Kvindiring. Palad: A.Gretšaninov Naljatilk H.Rebane Naljakas lugu H.Rebane Lootuses H.Rebane Vihmasadu W.A.Mozart Humoresk Mängutoos O.Kalluste Tõllasõit C.G.Neefe Skertso J.F.Dandrieu Vilepuhujad Eesti rahvaviisid Labajalg, Tiideratas-taaderatas V-VII klass Akordion kui instrument. Akordioni kujunemislugu. Akordioni ehitus. Pilli ja keha asend seistes mängimisel. Metoodilised nõuanded pilliõppeks. Tänapäevaste instrumentide iseärasusi. Tutvumine meloodia- (valik)bassidega. Pilli hooldus ja pisiremont. Rütmid. Keerukamad sünkoobid ja pided. Kvintool, sekstool, septool. Taktimõõdud. Liittaktimõõdud 5/4, 5/8, 9/8, 12/8. Vahelduvtaktimõõt. Taktimõõdud 2/2, 3/2, 4/2, 6/2 varajases muusikas. Noodikirjamärgid. Dubldiees. Dublbemoll. III oktaavi noodid f3, g3, a3. Melismid. Mordent. Gruppetto. Glissando. Eelnoot. Triller. Barokkmuusika interpreteerimine (erinevate heliloojate melismaatika). Vormianalüüs. Kaldumine. Modulatsioon. Palade analüüsimine, lahtimõtestamine. Takti rõhulised,
5 osarõhulised ja rõhuta osad barokis. Spetsiifilised noodimärgid. Erinevate noodiväljaannete sümboolika; silpnimetused (do-remi). Harmoonia märkimine tähtnimetustega (sümbolite süsteem). Modernne noodikiri. Registrite kasutamine. Strihhid, mänguvõtted. Sõrme ja klahvi kontaktpuudutus. Klasterakord, klasterglissando. Lõõtsatremolo. Oktaavide mängutehnika. Tremolo (oktaav, intervallid). Vibrato. Triooli ja duooli kokkumäng. Mitmehäälsus paremas käes (erineva rütmiga hääled). Registrite vahetamine pala keskel. Bassisüsteem. Vähendatud juhtseptakord. Orienteerumine kogu bassisüsteemis; kvindiring. Heliredelid. Kõik duurid ja mollid. 4-häälsed akordid paremas käes. Dominantseptakordi pikk arpedzo paremas ja vasakus käes. Duuri heliredel unissonis, vastassuunas, tertsis, sekstis. Kadents I IV K64 V I kolmes meloodilises seisus parema käega. Tutvuda lihtsamates helistikes. Dominantseptakordi lühike arpedzo (4- või 5-häälne). Dominantseptakordi 4-häälsed akordid pööretega. Vähendatud juhtseptakordi pikk arpedzo. Vähendatud juhtseptakordi lühike arpedzo (4- või 5-häälne). Vähendatud juhtseptakordi 4-häälsed akordid. Kromaatiline heliredel vasaku käega. Duuri heliredel topelttertsis. Tantsud. Foxtrot, rumba, samba, tango, viini valss, aeglane valss, boogie-woogie, passo-doble, tarantella, bossa-nova jt. Improvisatsioon. Vasaku käega saate kujundamine meloodiale. Kõikide traditsiooniliste bassivõtete kasutamine meloodia saatmisel. Kuulmise järgi mängimine. Meloodia mitmehäälseks muutmine. Improviseerimine ja transponeerimine kõigis helistikes. Noodilugemine. Kõigi noodikirjamärkide tundmine. Stiililised esitustraditsioonid, ajastud. Veel teemasid. Saatepartii kujundamine (mõlema käega) solisti saatmisel. Saatepraktika. Harmooniamärkide järgi mängimine. Teiste instrumentide repertuaarist seadete tegemine. Helivõimendusaparatuuri käsitsemine. Muusika salvestamine. Kontsertide ja helisalvestiste analüüs. Noodigraafika arvutil. Esinemiskultuur. Kontserdikava koostamine. Palad: H.Rebane Kauge mõte H.Rebane Juudi tango A.Gribojedov Valss H.Rebane Siin aias H.Rebane Pastoraalne tants C.Monti Tšardaš Waldteufel Uisutajad J.S.Bach Kaja
6 A.Corelli Adagio W.F.Bach Allegro J.S.Bach Polonees P.Frosini Heas tujusg.f.händel Saraband P.Tšaikovski Neapoli tants 7 ÕPPEAINE OSADE HINDAMISED JA LÕPPHINDAMINE Esinemispraktika I klass: hindeline esinemine õppeaasta lõpus toimuval akadeemilisel kontserdil. Esitada 2 erineva taktimõõduga pala (käte koosmäng). II, III, V, VI klass: hindeline esinemine õppeaasta lõpus toimuval akadeemilisel kontserdil. Esitada 2-3 erineva karakteriga pala. II - VII klass: lisaks kevadisele hindelisele esinemisele esinevad õpilased 1. poolaasta lõpus korraldataval akadeemilisel kontserdil. Õpetajal on õigus vabastada akadeemilisel kontserdil esinemisest õpilane, kes on aktiivselt osalenud avalikel kontsertidel. I - VII klassis hindab esinemisi oma õpetaja. Klassitunnistusele 1. ja 2. poolaasta lõpus kantav esinemispraktika hinne kujuneb poolaasta vältel toimunud esinemiste kokkuvõtva hindena. Eksamid IV klass: hindeline eksam õppeaasta lõpus. Esitada 3 pala: lüüriline, tehniline ja polüfooniline pala (polüfoonia võib asendada ansamblipalaga). Eksamikava koostamisel võib kasutada ka varem esitatud palu. VII klass: hindeline eksam õppeaasta lõpus. Esitada 4 pala: lüüriline, tehniline, polüfooniline, kaasaegne karakterpala või suurvorm. Eksamikava koostamisel võib kasutada ka varem esitatud palu ning kahes palas ansamblikoosseisu. 8 KASUTATAVAD MEETODID Iga pala puhul alustame teoreetilisest analüüsist taktimõõt, helistik, ülesehitus jne. Teeme selgeks, mis on palas uut tehniline võte, bassikäigud, akorditehnika, lõõtsastrihhid ja muu. Eelnev teoreetiline teadmine aitab pala paremini mõista ja tehniliselt omandada. Kui on olemas plaadimaterjal ja esitus You tube-s, siis kuulame ja analüüsime, jättes õpilasele ikkagi võimaluse ise oma esitust muusikaliselt kujundada. 9 ÕPPETÖÖ VORMID (individuaaltund; rühmatund, Indivuaaltunnid, ansamblitunnid, iseseisev töö. iseseisev töö (sh e-õpe) 10 SOOVITUSLIKUD ÕPPEMATERJALID Karu, V. Akordioniõpik. Tallinn 1986 Vigla, L. Akordioniõpik. Tallinn 1960 Noodimaterjalid kooli noodikogust EAL akordioniõpetajate täienduskoolituste kirjalikud materjalid (Tarum, I. 2002; Välja, T jt.) Rebane,H.Minu akordion Tallinn 1995 Koostaja Rebane,H. Polüfoonia album akordionistile.
7 Tallinn 1997 Rebane,H.Akordionialbum.Tallinn 2004 Rebane,H.Lastealbum akordionile. Tallinn ISESEISEV TÖÖ (iseseisvate tööde loetelu ja juhised nende tegemiseks) Harjutamine individuaaltunnis omandatud oskuste järjekindel kinnistamine vastavalt õpetaja juhistele. ÕPIVÄLJUNDITE HINDAMINE 12 HINDAMISMEETODID (esinemine, ettemäng, tasemetest, kontrolltöö, essee, uurimistöö, kirjalik eksam, suuline eksam, kirjalik arvestus, suuline arvestus, kodutöö esitus, ettekanne, esitus, etendus, referaat, kollokvium, jm). Kirjeldatakse iga hindamise kohta. HINDAMISKRITEERIUMID Õpilase soorituse aspektid, mida hinnatakse. Positiivse soorituse tase ( arvestatud või hinne 5 ). Eristava hindamise puhul iga järgneva hinde saamiseks vajalik kriteeriumite täitmise määr.
KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise
KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise oskuste sihipärane arendamine. Muusikaalaseks kutseõppeks
Rohkemakordion_uldope
AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse
RohkemSOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada
RohkemMicrosoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste
Rohkemkitarr_uldope
KITARRI ERIALA ÜLDÕPE Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 I ÕPPEAASTA
Rohkemklaver_pohiope
KLAVERI PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2* 2* 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo
RohkemPPEKAVA AKORDION A
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA AKORDION 1. ÜLDOSA Akordioni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - akordion. Lisaks põhiainele läbib õpilane
RohkemMicrosoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA
VASKPILLIDE TAVAÕPPE ÕPPEKAVA 1. ÜLDOSA Valga Muusikakooli eesmärgiks vastavalt põhimäärusele on muusikaalase hariduse omandamise võimaluste loomine ja noore toetamine tema kujunemisel hästi toimetulevaks
RohkemMUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int
MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;
Rohkemrendilepingu näidis
RAKVERE MUUSIKAKOOLI AKORDIONI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 1. Rakvere Muusikakooli akordioni õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö Rakvere Muusikakooli akordioniklassis. 2. Rakvere Muusikakooli akordioni
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA SAKSOFON 1. ÜLDOSA Saksofoni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - saksofon. Lisaks põhiainele läbib õpilane
Rohkemklarnet_pohiope
KLARNET PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo 2 2 2
RohkemÕppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K
Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA KLASSIKALINE KITARR 1. ÜLDOSA Klassikalise kitarri põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klassikaline kitarr.
RohkemKLAVER
HUVIÕPPE ÕPPEKAVA KLAVER 1. ÜLDOSA KLAVERI huviõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist haridust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klaver. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz singing) Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2
RohkemTallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta
Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Sisukord I klass muusikaõpetus... 4 II klass muusikaõpetus... 8 III klass muusikaõpetus... 12 IV klass muusikaõpetus...
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemMicrosoft Word - Pärnu MK õppekava.doc
Pärnu Muusikakooli õppekava Üldsätted Pärnu Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on: * õpilaste muusikaliste loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, * laste vaimse arengu avardamine muusikaõpingute
Rohkem7_Ainekavad_kunstiained
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter И
Õppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter Интерпрет Õppekava kood EHIS-es 170041 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemMuusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel
Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus;
RohkemAugust Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse
August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORG
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORGE GERSHWINI AARIA SUMMERTIME NÄITEL Bakalaureusetöö
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline os
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: jazzmuusika dotsent, Raul Sööt Kaitsmisele
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter Интерпрет ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
Rohkem(Microsoft Word - Eeva diplomit\366\366.doc)
TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Pärimusmuusika õppekava Eeva Lindal MINA OLEN SIIN Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: MA Juhan Suits Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemEESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPE
EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPETAMISEST ALGAJATELE EESTI HUVIKOOLIDE LAULU ERIALA
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
Rohkem04_Muusikamaa.indd
KAI ANIER MAIA MULDMA MUUSIKAMAA LOOD IV KLASSI MUUSIKAÕPIK Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppe kavale. Retsensendid: Kristi Kiilu, Anne Ermast Peatükkide alguslood kirjutas
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHI
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHIS-es 181557 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemViiulivihik_preview pdf
IVI TIVIK Liisa viiulivihik 55 harjutust ja etüüdi Lisa s Violin Book 55 Exercises and Etudes Ivi Tivik Liisa viiulivihik 55 harjutust ja etüüdi Lisa s Violin Book 55 Exercises and Etudes Tallinn, 2009
RohkemESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui
ESF VAHENDITEST RAHASTATAVA TÄISKASVANUTE TÄIENDUSKOOLITUSE ÕPPEKAVA 1. Üldandmed Õppeasutus: Õppekava nimetus: (venekeelsetel kursustel nii eesti kui vene keeles): Õppekavarühm: (täienduskoolituse standardi
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemII Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.
II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline
RohkemJANI_MAGISTRITOO_6aprill
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Muusikaõpetaja õppekava Jan Viileberg VIDEOTOE KASUTAMISE TULEMUSLIKKUS IMPROVISATSIOONI ALGÕPPES KITARRIL Magistritöö Juhendajad: vanemteadur Äli
RohkemHeli Ainjärv
Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemMS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite l
MS Word Sisukord Uue dokumendi loomine... 2 Dokumendi salvestamine... 3 Faili nimi... 4 Teksti sisestamine... 6 Klaviatuuril mitteleiduvat sümbolite lisamine... 6 Uue dokumendi loomine Dokumendi salvestamine
RohkemKursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sis
Kursuseprogramm IFI6054 Agiilne tarkvaraarendus 3 EAP Kontakttundide maht: 28 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö mahule) Ülevaate
RohkemAndmed arvuti mälus Bitid ja baidid
Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut
RohkemSandra Sillamaa magistritöö kirjalik osa
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA JA EESTI MUUSIKA-JA TEATRIAKADEEMIA Pärimusmuusika ühisõppekava Sandra Sillamaa EESTI TORUPILLI TUTVUSTAVA VIDEOBLOGI 100 TORUPILLI PEDAGOOGILISED ASPEKTID Loomingulise
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es Bодитель автобу
Õppekavarühm Õppekava nimetus KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Transporditeenused Bussijuht Bus driver Õppekava kood EHIS-es 133477 Bодитель автобуса ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemLisa Paide Linnavalitsuse korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks
Lisa Paide Linnavalitsuse 06.02.2017 korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 II Missioon ja visioon... 6 III Eesmärgid aastateks... 7 IV Eesmärkide
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemPlant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis
Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad, avaloeng Anne Villems September 2013.a. Miks selline kursus? Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on meie igapäevane abiline õppetöös. Milliseid vahendeid on teie senises õppetöös kasutatud?
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemMicrosoft Word - Muud JUHENDID
KUTSE ANDMISE KORDA TÄIENDAVAD JUHENDID A. KUTSEKOMISJONI TEGUTSEMISKORD 1.1. Treeneritele kutse andmise õigus on Kutseseaduses sätestatud korra alusel Eesti Olümpiakomiteel (edaspidi EOK). EOK on kutse
RohkemAG informaatika ainekava PK
INFORMAATIKA AINEKAVA PÕHIKOOLIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) valdab peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes
RohkemFRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND
FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?
Rohkemsojateadlane_4.indd
KAITSEVÄE ÜHENDATUD ÕPPEASUTUSTE PÕHIKURSUSTE KADETTIDE KOGEMUSED, USKUMUSED JA ETTEPANEKUD SEOSES NUTIVAHENDITE KASUTAMISEGA ÕPPETEGEVUSES 1 Triinu Soomere, Liina Lepp, Marvi Remmik, Äli Leijen Võtmesõnad:
Rohkemmy_lauluema
Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal
RohkemRKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning sa
RKP6072 Praktika II: osaluspraktika 5 EAP EKSAM Praktika eesmärgid: - luua eeldused seoste loomiseks teoreetiliste teadmiste ja praktika vahel ning saada kogemus teoreetiliste teadmiste rakendamisest töökeskkonnas;
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemMicrosoft Word - Aastaraamat 2013.docx
Saaremaa Ühisgümnaasium 1 Koostaja, toimetaja ning kujundaja: Hedi Larionov Artiklite autorid: Viljar Aro, Marek Schapel, Indrek Peil, Anne Teigamägi, Marika Pärtel, Merle Prii, Kersti Truverk, Paavo Kuuseok,
RohkemПОЛОЖЕНИЕ ОБ ОЦЕНИВАНИИ УЧАЩИХСЯ ЛИЦЕЯ
SISUKORD 1. ÜLDALUSED... 3 1.1 Hindamise alused... 3 1.2 Hindamise eesmärgid... 3 1.2.1 Teadmiste ja oskuste hindamisega püütakse:... 3 1.2.2 Käitumise ja hoolsuse hindamisega põhikoolis:... 3 1.3 Kujundav
RohkemKinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppe
Kinnitan: U.Veeroja Haanja Kooli direktor 28.08.2013 Loovtöö koostamise ja hindamise juhend Haanja Koolis 1. Mis on loovtöö Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö
RohkemEesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju
Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
Rohkem2.1. Kehaline kasvatus (kõnepuuetega klassid) Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid valdk
2.1. Kehaline kasvatus (kõnepuuetega klassid) 2.1.1. Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid Kehalise kasvatuse õppe- ja kasvatuseesmärgid valdkonnapädevuste kujundamiseks lähtuvad ainevaldkonna
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemKINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu
KINNITATUD Pärnumaa Kutsehariduskeskuse nõukogu 27.09.2018 protokoll nr 8 otsusega nr 2 ÕPPEKORRALDUSEESKIRI Pärnu 1. Õppekorralduseeskirja reguleerimisala 1.1. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppekorralduseeskiri
Rohkem(Microsoft Word - P4_FOP_karj\344\344riplaneerimine kutsekeskharidus )
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 4 Mooduli vastutaja: Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused Veiko Belials
RohkemPresent enesejuhtimine
HHP 0020 SELF-MANAGEMENT 2007, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool EDU = võimed x motivatsioon x võimalus Õppekorraldus 1. TTÜ õppehoonetes orienteerumine 2. AP-de valimise ja deklareerimise süsteem
RohkemMuusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi
Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse
Rohkemloeng7.key
Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise
RohkemKUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista k
KUNSTIAINETE AINEKAVA 1. Kunstipädevus Kunstivaldkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kunstide mitmekesisust, arutleda kunsti teemadel; väärtustada
RohkemKEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori ko
KEHTESTATUD õppeprorektori 29.08.2016 korraldusega nr 190 MUUDETUD õppeprorektori 18.09.2017 korraldusega nr 158 MUUDETUD õppeprorektori 08.03.2018 korraldusega nr 54 Õpetajakoolituse erialastipendiumi
RohkemViljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppeka
Viljandi Gümnaasiumi õppekava kehtestatakse kooli õppenõukoja otsuse alusel direktori käskkirjaga. 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Viljandi Gümnaasiumi õppekava kaudu rakendatakse Vabariigi Valitsuse määrusega
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
Rohkem