PPEKAVA
|
|
- Marek Pärn
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA SAKSOFON 1. ÜLDOSA Saksofoni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - saksofon. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad rühmaained (solfedžo, muusikalugu, koosmäng). Õpilase soovi ja kooli võimaluste korral saab õppida ka teist instrumenti (lisapill). Heal tasemel õpingute läbimine annab õpilasele võimaluse jätkata muusikaharidust keskja kõrgastmes professionaalseks muusikuks saamiseks. Muusikaõpingud annavad lisaks konkreetsetele teadmistele ja oskustele õpilasele palju eluks vajalikku: otsuse-ja valiku tegemise julgust, iseseisva töö oskust ja loovust, mis kõik aitavad toime tulla edaspidises elus mistahes erialal või ametis. Pillimänguoskus annab inimestele võimaluse oma igapäevast elu emotsionaalselt tasakaalus hoida ja mitmekesistada seda nii aktiivselt (musitseerides) kui ka passiivselt (publikuna). 2. ÕPPEAINED Põhikool Lisa- aastad* Õppeaine I õ/a. II õ/a. III õ/a. IV õ/a. V õ/a. VI õ/a. VII õ/a I õ/a. II õ/a. noorem aste vanem aste Saksofon 1,5-2 1, Solfedźo * 1* Muusikalugu Koosmäng 0, Lisapill* 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 *õpilase soovi korral ja kooli võimaluste olemasolul. Õppekava kestus on 7 õppeaastat. Tundide maht 1382,5 tundi. Õppeaeg on jagatud kaheks astmeks: nooremaks (I-IV õppeaasta) ja vanemaks (V-VII õppeaasta). Üleminek nooremast astmest vanemasse otsustatakse õpilase õppeedukuse ja üleminekueksamite sooritamise põhjal. Üleminekueksamid toimuvad pillil (saksofon) ja solfedžos. Õppekava lõpetamisel toimuvad lõpueksamid pillil ja solfedžos. Õpingute jätkamine lisa-aastatel on võimalik õppenõukogu heakskiidul.
2 3. AINEKAVAD 3.1. SAKSOFON Hindelised esinemised toimuvad: I õppeaastal 3. ja 4. veerandil. II-III ja V-VI õppeaastal 2., 3. ja 4 veerandil. IV ja VII õppeaastal 2. ja 3. veerandil. Lisa-aastatel üks kord poolaastas. Hindelisel esinemisel esitatakse kaks teost peast.. Tehnilised arvestused toimuvad üks kord poolaastas. Eksamid: Üleminekueksam nooremast astmest vanemasse (IV õppeaasta kevadel). Lõpueksam vanema astme lõpus (VII õppeaasta kevadel). I õppeaasta Suudimi ja hingamise arendamine. Tutvumine artikulatsiooniga (legato ja detache) UNõuded tehnikale Heliredelid D, G, ja F- duurid ning a-moll (harmooniline kuju). Mängida legatos. Samades helistikes mängida toonika kolmkõla pikk kuju. Tutvumine detache-strihhiga. UNõuded repertuaarile Mängida lihtsat harjutust või etüüdi. J. Naulais - Coconotes Palad J. van der Linden i kogumikust " Saxofoonmethode" C. Delangle/Ch. Bois "Methode de Saxophone" II õppeaasta UNõuded tehnikale Heliredelid C-a; G-e; D-h; F-d. Mängida legatos ja detaches. Moll-heliredelites mängida ainult harmoonilist kuju. Samas helistikes mängida toonika kolmkõla pikk kuju ja lühike kolmkõla pööretega. Lisandub kromaatiline heliredel. UNõuded repertuaarileu Õppeaasta jooksul omandada 8-10 erineva karakteriga pala ja 8-10 etüüdi. M. Delgiudice - Saxboy A. Carlin - Sur le Bords de l`oise M. Perrin - Bagatell
3 III õppeaasta UNõuded tehnikale Töötada helistikega kuni kahe märgini.heliredel mängida legatos ja detaches.lisaks diatooniline kolmeheliline sekvents trioolina ja tertsikäigud igalt helistiku astmelt. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul mängitakse 8-10 pala ja 8-10 etüüdi. J. Absil - Spleen, Joyeux depart A. Chidoni - Carillon Ch. Brown - En Promenade A. Rubinštein - Meloodia J. van der Linden - "Aurelia Saxofoonmethode 2" IV õppeaasta UNõuded tehnikale: Mängida helistikud kuni kolme märgini. Lisandub uus strihh- staccato. Mängida ka diatooniline kolmeheliline sekvents trioolina ja tertsikäigud igalt helistiku astmelt.akordidele lisandub dominantseptakord (pikk kuju). Tutvumine lihtsamate džässirütmidega. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul omandada 8-10 pala ja 8-10 etüüdi/harjutust. Martini - Plaisir d Amour S. Rahmaninov - Vokaliis R. Schumann - Unistustes Üleminekueksamil mängida kolm erineva karakteriga pala, millest üks võib olla asendatud ansamblipalaga. V õppeaasta UNõuded tehnikale Mängida heliredelid kuni nelja märgini koos lisadega. Uueks elemendiks on >VII7 põhikuju minooris, tertsikäigud duuris ja mollis. Tutvumine erinevate dzässistiilidega. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul omandada 6 8 pala (neist vähemalt üks suurvormi osa) ja 8 10 etüüdi. J. Absil Cinc pieces faciles J. Ibert Aria J. Rueff Chanson et passepied
4 VI õppeaasta UNõuded tehnikale Mängida heliredelid viie märgini koos lisadega. Uued elemendid on D7 ja >VII 7 4-kaupa pööretega. Tutvumine vibratoga, vastavad harjutused. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul omandada 6 8 muusikateost (neist üks suurvorm) ja 8 10 etüüdi. L. Vinci - Sonaat nr.1 R. Berthelot - Adage et Arabesque A.Ridout - Concertino for Alto Saxophone VII õppeaasta UNõuded tehnikale Mängida heliredelid kuue märgini koos lisadega. Erinevate intervallide ja akordide mängimine kromaatiliselt. Frullato, glissando mänguvõtted. Tutvumine altissimo registriga UNõuded repertuaarile Mängida 5-7 teost (soovitavalt kaks suurvormi) G. Ph. Telemann Sonate (arr. J. M. Londeix) A. Thomys Miniatuurid (I III, V) P. Bonneau Suite G. Guilhaud First Concertino Lõpueksamil esitada üks suurvorm, kaks erineva karakteriga pala ja soovitavalt üks ansamblipala. Lisa-aastad UNõuded tehnikale Kõik duurid ja harmoonilised mollid lisadega. Erinevate intervallide ja akordide mängimine. Kahekordne staccato, altissimo registri arendamine. UNõuded repertuaarile Etüüdid ja harjutused õppeaaastas mängida 4-5 teost (soovitavalt kaks suurvormi) G. Händel Sonata XIII A. Thomys Miniatuurid D. Joly Cantilene et danse W. Skolnik - Sonatiin
5 3. 2. SOLFEDŽO Õppesisu: Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus arendadakse järgmisi oskusi: Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedźeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4 häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. Analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. Improvisatsioon 1. Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. 2. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks. Lihtsamad rütmipartituurid. 3. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade. Itaaliakeelsed oskussõnad Tempode nimetused. Tempomuutused. Dünaamika. Iseloomu väljendavad sõnad.
6 Noorem aste I õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Rütmiõpetus. Laaditaju arendamine. Duur ja moll. ÕPPE SISU: 1) Meetrum ja rütm. Rõhulised ja rõhutud taktiosad. Takt ja taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordusmärk. Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 = C. Taktiviipamise skeemid. Noodivältused ja pausid: tervenoot tervepaus poolnoot poolpaus veerandnoot veerandpaus kaheksandiknoot kaheksandikpaus kuueteistkümnendiknoot kuueteistkümnendikpaus Rütmid: ti-ti ; tiri-tiri ; ti-tiri ; tiri-ti ; Eeltakt 2) Noodikirja algteadmised. Noodijoonestik ja abijooned. Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside kirjutamine. Viiuli ja bassivõti. Nootide tähtnimed. 3) Helistikud. Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju arendamine. Helistikud. Duurid C, F, G, D ja loomulikud mollid a, d, e. Tervetoon ja pooltoon. Paralleelhelistikud. Toonika. I astme (toonika) kolmõla. Juhtheli. Märgid: diees, bemoll ja bekaar Eakohased 1- häälsed laulud, harjutused, kaanonid. Improvisatsioon. Meloodia ja rütmi arendusvõtted (kordamine, sekvents, varieerimine). 4) Diktaat. Suuline ja kirjalik mälu- ja rütmidiktaat. Pikkus 2-4 takti. 5) Tempo ja dünaamika mõiste. 6) Muusikaline vorm. 7) Tutvumine intervallidega (nimetused, astmed). II õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Molli kolm kuju - loomulik, harmooniline, meloodiline. Tutvumine intervallidega. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Punkt noodi järel. Punkteeritud rütmid tai-ri ; ta-i-ti 2) Helistikud. Kahe märgiga duurid ja mollid. Molli 3 kuju: loomulik, harmooniline, meloodiline. Heliredeli ehitus. Tervetoon ja pooltoon. Püsivad ja püsimatud ehk ebapüsivad astmed. Püsimatute astmete lahendamine püsivatesse astmetesse. Lahendamise mõiste. Tutvumine põhiastmete (I, IV, V) kolmkõladega. Transponeerimine ja improvisatsioon.
7 3) Intervallid. Tutvumine intervallidega. Töö järgmiste intervallidega: p.1, p.8, p.5, p.4, s.3, v.3, s.2, v.2. 4) Diktaat. Lihtne suuline ja kirjalik diktaat duuris ja mollis (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti. III õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Lihtintervallid. Akordiõpetuse algus. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. 3/8 taktimõõt. Grupeerimine. Taktiviipamine. 2) Helistikud. Kolme märgiga duurid ja mollid. Mõiste: samanimelised helistikud. Toonika kolmkõla pöörded: I, I6, I64. (Võib kasutada ka järgmisi tähistusi: duuris T, T6, T64: mollis t, t6, t64). Kolmkõla helide nimetused; priim, terts, kvint. Funktsionaalsuse mõiste. Toonika (I astme) kolmkõla (T, t). Subdominant (IV astme) kolmkõla (S, s). Dominant (V astme) kolmkõla (D). Põhikomkõlade ehitamine ja laulmine duuris ja harmoonilises mollis. 3) Intervallid. Töö järgmiste intervallidega: s.6, v.6, s.7, v.7.. Intervallide suurus toonides. Intervallide pöörded. Intervallide ehitamine antud noodist üles ja alla. 4) Diktaat. Suuline ja kirjalik diktaat (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti. IV õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Akordide ehitamine ja laulmine duuris ning harmoonilises mollis, toonikakolmkõla pöörded, põhikolmkõlad põhikujus, D7 lahendusega. Õppeaasta lõpeb eksamiga üleminekuks nooremast astmest vanemasse. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Taktimõõt 3/8. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Taktimõõt 6/8 ja viipamise skeem. 2) Helistikud. Nelja märgiga duurid ja mollid. 3) Intervallid. Lihtintervallide kordamine. Intervallide järgnevuste laulmine ja kuulamine. 4) Akordid. Dominantseptakord V7 (D7) lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. 5) Diktaat. Diktaat duuris ja mollis 8 takti. Rütmidiktaat 4-6 takti.
8 Noorema astme lõpueksami nõuded 1.Kirjalik eksam: 1.1.Diktaat 8 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus, ilma eeltaktita. Kirjutamise aeg kuni 30 minutit, mängitakse kuni 12 korda. 1.2 Kõlade määramine (kuulamine) koosneb kaheksast küsimusest intervallide ja akordide kohta. Kooskõla mängitakse kaks korda.(üks kord meloodiliselt, teine kord harmooniliselt). 1.3 Rütmidiktaat 4-6 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus; mängitakse kuni 6 korda. 1.4.Teooreetilised teadmised ainekava ulatuses. 2. Suuline eksam (vastavalt piletile): 2.1.Duuri heliredeli (kuni 4 märgini) laulmine koos sama duuri toonika kolmkõla pöörete või põhikolmkõladega ja dominantseptakordi laulmine lahendusega Või molli laulmine (2 märgini). Loomulik moll koos toonika kolmkõla pööretega või harmooniline või meloodiline moll koos põhikolmkõladega. 2.2.Võõra harjutuse laulmine duuris (kuni 2 märgini helistikes). 2.3.Üks harjutus aasta jooksul õpitud harjutuse hulgast. Need harjutused peab kool kindlaks määrama ja õpilastele teadma andma IV veerandi alguses. 2.4.Rütmiharjutuse koputamine (8 takti: 2/4 või 3/4 taktimõõdus). Vanem aste V õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Suurendatud ja vähendatud intervallid (2,4,5,7). Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. 6/8 taktimõõt. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Grupeerimine. Sünkoop, triool. Pidekaare lihtsamad variandid. 2) Helistikud. Viie märgiga duurid ja mollid. 3) Intervallid. Lihtintervallide ehitamine ja laulmine helistikus ning antud noodist üles ja alla. Suurendatud ja vähendatud intervallid lahendustega duuris ja harmoonilises mollis. <4 IV astmelt lahendusega v.6 duuris, s.6 mollis, >5 VII astmelt lahendusega s.3 duuris, v.3 mollis. Harmoonilises mollis <2 VI astmelt lahendusega p.4, >7 VII astmelt lahendusega p.5. 4) Akordid. Põhikolmkõlade pöörded. >VII lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. Akordide tähistused astmenumbritega. Kadentsid: lihtkadentsid - autentne (I V I) ja plagaalne (I IV I); liitkadentsi esimene (I IV V I) ja tene kuju (I IV K64 V I). Harmoonilised järgnevused 4 kuni 8 takti.
9 VI õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Dominantseptakordi pöörded lahendustega duuris ja mollis. Harmooniline duur. Neljahäälsed järgnevused. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Pidekaarega rütmid 6/8 taktimõõdus punkteeritud rütmid. Taktimõõdud 2/2, 3/2 ja 6/4. 2) Helistikud. Kuue märgiga duurid ja mollid. Harmooniline duur. Kromaatilised läbiminevad ja abihelid. [Mõisted: kaldumine ja modulatsioon]. 3) Intervallid. Harmoonilises duuris <2 VI astmelt lahendusega p.4; >7 VII astmelt lahendusega p.5. Ehitamine ja laulmine. 4) Akordid. Põhikolmkõlad harmoonilises duuris. Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja harmoonilises mollis: I pööre V65 (D65) lahendusega I (T, t); II pööre V43 (D43) lahendusega I (T, t), III pööre V2 (D2) lahendusega I6 (T6, t6). Neljahäälsete harmooniliste järgnevuste (4-8 takti) kuulamine ja laulmine. [v.vii7 ja >VII7 ehitamine ja lahendamine duuris ja harmoonilises mollis]. 5) Diktaat. VII õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Intervallid ja akordid. Ehitamine, kuulamine, laulmine. ÕPPE SISU: 1) Rütm ja taktimõõt. Keerukamad sünkoobid ja pidekaarega rütmid. 2) Laadid. Seitsme märgiga duurid ja mollid. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu sugulushelistikud. [Pentatoonika. Diatoonilised laadid. Kromaatiline duur ja moll. Ehitamine ja laulmine]. 3) Intervallid. Kõikide läbivõetud intervallide kordamine. 4) Akordid. v.vii7 põhikujus lahendusega duuris, >VII7 põhikujus lahendusega harmoonilises duuris ja harmoonilises mollis. II7 põhikujus duuris ja mollis. Tutvumine akordimärkidega. Neljahäälsed harmoonilised järgnevused. [II; III ja VI astme kolmkõlad]. 5) Diktaat. Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate helidega.
10 Lõpueksam. 1. Kirjalik osa: 1.1.Diktaat. Kirjutamise aeg maksimaalselt 30 minutit, mängitakse kuni 12 korda. 1.2.Järgnevus kitsas seades; 8 takti Mängitakse harmooniliselt kuni 6 korda. 1.3.Kõlade määramine (kuulamine) 8 küsimust; mängitakse harmooniliselt. 1.4.Teooria kogu ainekava ulatuses. Küsimused sisaldavad intervallide ja akordide ehitamist ja määramist kuni 5 märgiga helistikes ja paralleelhelistiku ning võtmemärkide määramist kuni 7 märgiga helistikes (viiuli- ja bassivõtmes). 2. Suuline osa (vastavalt piletile): 2.1.Heliredeli laulmine lisadega: loomulik või harmooniline duur või harmooniline või meloodiline moll (kuni 6 märgini helistikes); lisaks põhikolmkõlad, üks dominantseptakordi pööre või juhtseptakord ja üks suurendatud või vähendatud intervall lauldud helistikus või laulda kaks lihtintervalli antud noodist üles või alla ja kaks akordi antud helistikus või laulda järgnevus 4-6 takti (nt. I V64 I6 V43 I IV64 I). Kool valib toodud variantidest vähemalt ühe. 2.2.Rütmiharjutuse koputamine (8 takti). 2.3.Võõra harjutuse laulmine kuni 4 märgini helistikes. Lisa-aastad 1) Laadid. Pentatoonika. Diatoonilised laadid. Vahelduvlaad. Kromaatiline duur ja moll. Ehitamine ja laulmine. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu sugulushelistikud. 2) Intervallid. Harmoonilisele duurile iseloomulikud intervallid: <4 VI astmelt lahendusega >5 II astmelt lahendusega v.3. Liitintervallid. 3) Akordid. Harmoonilises duuris >II lahendusega I6 ja <VI lahendusega I64. II7 pööretega. Kõrvalastmete kolmkõlad, II6. Katkestatud kadents. 4) Diktaat. 1-2 häälne (kromaatilised helid, kaldumine, modulatsioon).
11 3. 3. MUUSIKALUGU Eesmärk: Tutvustada õpilastele maailma muusikakultuuri paremikku; anda ülevaade olulisematest muusikastiilidest ja arengutendentsidest; õpetada õpilasi muusikat kuulama ja analüüsima. Muusikalugu algab IV õppeaastast. Noorem aste IV õppeaasta Eesti rahvamuusika: - vanem rahvalaul regilaul ehk runolaul; - uuem rahvalaul salmilaul; - rahvapillid puhkpillid, keelpillid, lõõtspillid, löökpillid; - rahvatantsud voor- ja sõõrtantsud, kontratantsud ja kadrillid, paaristantsud, soolotantsud. Vokaalmuusika: - soolo hääleliigid nais- ja meeshääled, aaria arietta; - ansamblid duett, tertsett, kvartett, kvintett; - kooriliigid nais-, mees-, sega-, lastekoorid. Programmiline muusika: - M. Mussorgski Pildid näituselt ; - S. Prokofjev Petja ja hunt ; - B. Britten Variatsioonid Purcelli teemale. Instrumentaalmuusika: - keelpillid klahv-, poogen-, näpitavad keelpillid; - puhkpillid puu- ja vaskpillid (jaotus huulikute järgi); - löökpillid kindla kõrgusega löökpillid ja mittekindla kõrgusega löökpillid (rütmipillid); - partituur; - sümfoonia- ja puhkpilliorkestri partituurid. Muusikalised väljendusvahendid: - meloodia; rütm ja meetrum; tempo; harmoonia; dünaamika; tämber; register; faktuur. Väikevormid ja źanrid: - üheosaline vorm periood muusikaline lause, fraas, motiiv; - kahe- ja kolmeosaline liht- ja liitvorm; - variatsioonid, rondo, fuuga, kaanon; - etüüd, prelüüd; - sonaat ja sümfoonia, sonaadivorm. Tantsud: - ajaloolised tantsud pavaan, galjard, braanl, menuett, gavottt, polonees, masurka, krakovjakk, polka, valss, ekossees, tśaardaś, boolero, habaneera, tango; - tantsusüit allemande, sarabande, courante, gigue.
12 Lavamuusika: - ooper, ballett; - operett, muusikal, rock-ooper; - vokaalsuurvorm oratoorium, kantaat. Kammermuusika: - kammerorkester ja kammeransamblid klassikaline keelpillikvartett, keelpillikvintett, klaveritrio. Vanem aste V õppeaasta Keskaeg: - romaani ja gooti stiil, gregooriuse laul; - varajane mitmehäälsus, organum, motett; - rüütlilaul. Renessanss: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga; - uued ilmalikud laululiigid, madrigal; - madalmaade koolkond, selle tähtsus polüfoonilise muusika arengus, tähtsamad esindajad; - renessansi ajastul kasutatud pillid. Barokk: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga; - muusika iseloomustus, tähtsamad źanrid; - J. S. Bach inventsioonid, prelüüdid ja fuugad (HTK), oreliteosed; - concerto grosso mõiste Brandenburgi kontserdid; - vokaalmuusika kantaadi näide h-moll missast. Klassitsism: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus barokiga; - klassitsismi perioodi źanrid ja vormid; - J. Haydn sümfoonia mõiste ja ülesehitus, sonaat-allegro vorm, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett; - W. A. Mozart sümfooniad ja klaverisonaadid, ülevaade ooperiloomingust, reekviem; - L. van Beethoven - helikeele võrdlus Haydni ja Mozarti loominguga, Beethoveni klaverisonaadid ja sümfooniad. VI õppeaasta Romantism: - F. Schubert laululooming laulutsüklid, klaverimuusika, kammermuusika, sümfooniad; - F. Chopin etüüdid, prelüüdid, poloneesid, masurkad, valsid; - R. Schumann klaverimuusika, laulud; - F. Lizt klaverilooming; - E. Grieg klaveripalad, orkestrimuusika;
13 - J. Sibelius sümfooniline muusika; - H. Alfven sümfooniline muusika Rootsi rapsoodia nr. 1. Läti muusika: - A. Kalninź - polüfooniline rahvalaul. Leedu muusika: - M. K. Ćiurlionis helilooja ja kuntsnik, sümfooniline muusika. Vene muusika: - rahvalaulust Glinkani; - M. Glinka - orkestrimuusika, ooper ja laulud, ooper Ivan Sussanin. Vene muusikaelu 19. sajandi teisel poolol: - Võimas rühm A. Borodin, M. Mussorgski, N. Rimski-Korsakov, C. Cui, M. Balakirev; - P. Tśaikovski klaveripalad, klaverisontsert, sümfooniad, ooperid, balletid Pähklipureja, Luikede järv. Vene muusika 20. sajandil - S. Prokofjev; D. Śostakovitś. VII õppeaasta Eesti rahvamuusika. Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. sajandi keskel: - Laulu- ja mänguseltsid; - Esimesed üldlaulupeod. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad: - A. Saebelmann-Kunileid; A. Thomson; F. Saebelmann; D. O. Wirkhaus; A. Jakobson; K. A. Hermann. Esimesed kutselised heliloojad: - M. Härma; K. Türnpu; J. Kappel; Eesti muusikaelu 20. sajandil: - A. Läte; R. Tobias. Rahvusliku koorimuusika areng Eestis: - M. Saar; C. Kreek. Sümfoonilise muusika areng 20. sajandi alguses: - A. Kapp; H. Eller; E. Tubin. Muusikaelu Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel: - G. Ernesaks; E. Kapp; V. Kapp. Eesti muusika areng 20. sajandi teisel poolel: - V. Tormis; E. Tamberg; J. Rääts; A. Pärt; E-S. Tüür; U. Sisask. 20. sajandi viimane kümnend ja 21. sajandi alguse noored heliloojad: - H. Tulve; T. Tulev.
14 3. 4. KOOSMÄNG Koosmäng algab III õppeaastast ja kestab õppekava lõpuni. Esimesel aastal mängivad õpilased reeglina väikestes ansamblites. Orkestri olemasolu korral jätkub koosmängu kogemuse omandamine orkestris Ansambel Ansambleid saab moodustada vastavalt õpilaste arvule.väikseim ansambel on duo (vajadusel õpilane koos õpetajaga). Ansambel võib koosneda sama liiki instrumentidest või olla segaansambel, mis koosneb erinevatest koolis õpetatavatest pillidest. Õppeaasta jooksul omandatakse 4-5 pala Orkester Õppetöö eesmärk: Mäng orkestris laiendab õpilase silmaringi, annab juurde uusi teadmisi ja oskusi. Kuna edasiõppimine professionaalse suunaga keskastmes ja ka edasine musitseerimine pärast õpingute lõppu on seotud koosmängu ja selle oskustega, siis orkestripillide õppekavades on ansambli- ja orkestrimäng tähtsal kohal. Ansambli- ja orkestrimäng motiveerib õpilast ning tõstab tema enesehinnangut ning annab kogemuse muusikalises meeskonnatöös osalemiseks. Õppe sisu: Orkestrimängu alustatakse vastavalt võimetele neljandal õppeaastal. Eelduseks on, et õpilane valdab pillihoiu ja mängu võtteid piisavalt stabiilselt, et osaleda orkestritöös. Repertuaar peab olema võimetekohane ja huvitav, tutvustama erinevaid stiile ja musitseerimisviise LISAPILL Õpilastel on võimalik soovi korral ja kooli võimaluste olemasolul õppida lisapillina mõnda teist instrumenti. Selle instrumendi ainekava põhineb vastava instrumendi huviõppe ainekaval.
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, an
SOLFEDŽO SÜVAÕPPE AINEKAVA Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus tuleks arendada
Rohkemakordion_uldope
AKORDION ÜLDÕPPE AINEKAVA Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 Õpetuse
RohkemPPEKAVA AKORDION A
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA AKORDION 1. ÜLDOSA Akordioni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - akordion. Lisaks põhiainele läbib õpilane
RohkemKLAVER
HUVIÕPPE ÕPPEKAVA KLAVER 1. ÜLDOSA KLAVERI huviõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist haridust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klaver. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad
Rohkemkitarr_uldope
KITARRI ERIALA ÜLDÕPE Õppeained Üldõpe I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 1,3 solfedžo 2 2 2 2 2 2 2 muusikalugu 1 1 1 1 I ÕPPEAASTA
RohkemPPEKAVA
PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA KLASSIKALINE KITARR 1. ÜLDOSA Klassikalise kitarri põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - klassikaline kitarr.
RohkemMicrosoft Word - Kandlestuudio ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste
Rohkemrendilepingu näidis
RAKVERE MUUSIKAKOOLI AKORDIONI ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED 1. Rakvere Muusikakooli akordioni õppekava on dokument, mille alusel toimub õppetöö Rakvere Muusikakooli akordioniklassis. 2. Rakvere Muusikakooli akordioni
RohkemMicrosoft Word - VASKPILLIDE TAVAÃŁPPE ÃŁPPEKAVA
VASKPILLIDE TAVAÕPPE ÕPPEKAVA 1. ÜLDOSA Valga Muusikakooli eesmärgiks vastavalt põhimäärusele on muusikaalase hariduse omandamise võimaluste loomine ja noore toetamine tema kujunemisel hästi toimetulevaks
Rohkemklaver_pohiope
KLAVERI PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2* 2* 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo
RohkemKEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise
KEHTESTATUD direktori 16. oktoobri 2012 käskkirjaga nr 1-1/10 PILLIÕPPE OSAKOND AKORDION Õppeaine üldeesmärgid Õpilaste loomevõimete ja pillivaldamise oskuste sihipärane arendamine. Muusikaalaseks kutseõppeks
RohkemMUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE ÕPITULEMUSED 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta int
MUUSIKA AINEKAVA 4. KLASSILE LAULMINE 1) laulab oma hääle omapära arvestades loomuliku kehahoiu, hingamise, selge diktsiooni ja puhta intonatsiooniga ning väljendusrikkalt; 2) on teadlik häälehoiu vajadusest;
Rohkemklarnet_pohiope
KLARNET PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA. Õppeained Eelõpe Põhiõpe Lisaõpe* I õ/a II õ/a I õ/a II õ/a III õ/a IV õ/a V õ/a VI õ/a VII õ/a I õ/a II õ/a noorem aste vanem aste Põhipill 2 2 2 2 2 2 2 2 2 solfedžo 2 2 2
RohkemÕppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava K
Õppeaine: Muusikaõpetus V klass, II kooliaste Õpetaja: Kristiina Rebane Õppeaasta: 2016/2017, I ja II poolaasta Õppekava: põhikooli riiklik õppekava Kestvus: 1 tund nädalas, 35 tundi aastas Õppekirjandus
RohkemMuusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi
Muusika ainevakava 1. Muusika õpetamise õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi muusikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunnetab muusika võimalusi ning näeb selle rakendusi nii enese elu ja tegevuse
RohkemMicrosoft Word - akordioni ainekava.docx
1 ÕPPEAINE NIMETUS AKORDION 2 STRUKTUURIÜKSUS PÕHIÕPE SÜVAÕPE LISAÕPE 3 ASTE JA KESTUS ÕPPEAASTATES NOOREM ASTE 4 AASTAT VANEM ASTE 3 AASTAT LISAÕPE KUNI GÜMNAASIUMI LÕPUNI 4 ÕPPEAINE ÜLDEESMÄRGID Õppe-eesmärgid
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA Lisa 14 Muusikaõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava I Ainevaldkond ning pädevused Kun
ANTSLA GÜMNAASIUM MUUSIKAÕPETUSE AINEKAVA I Ainevaldkond ning pädevused Kunstivaldkonna aineid ühendab kultuurilise mitmekesisuse tundmaõppimine ning väärtustamine, rahvusliku ja kohaliku kultuuritraditsiooni
RohkemTallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta
Tallinna Prantsuse Lütseum Põhikooli õppekava Ainevaldkond Kunstiained 2014/2015. õppeaasta Sisukord I klass muusikaõpetus... 4 II klass muusikaõpetus... 8 III klass muusikaõpetus... 12 IV klass muusikaõpetus...
RohkemK Kell AKK saal N Kell Kab. 14 N Kell AKK saal N Kell AKK saal N Kell AKK saal R.04.
K.02.05 17.10 Kab. 14 Kell 16.05 Kell 16.30 Kab. 14 Kab. 7 L.05.05 AHTME KUNSTIDE KOOLI MUUSIKAOSAKONNA ÕPPEPLAAN 2017-2018 õ.a MAI II poolaasta IV klassi eksamikava läbikuulamine (kitarr, flööt, tšello,
RohkemII Tallinna Bachi nimeline muusikafestival jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.
II Tallinna Bachi nimeline muusikafestival 1. 7. jaanuar 2013 Festivali korraldajad: Ars Musica Estonica Tallinna Linnavalitsus Eesti Kunstimuuseum 1.-7. jaanuaril 2013. toimub II Tallinna Bachi nimeline
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
Rohkem7_Ainekavad_kunstiained
KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond KUNSTIAINED I kooliaste Ained: kunst ja muusika KUNST Üldpäedevuste kujundamine Kultuuri- ja väärtuspädevus. Kõigis tegevustes väärtustatakse
RohkemMicrosoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx
Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:
RohkemMicrosoft Word - Pärnu MK õppekava.doc
Pärnu Muusikakooli õppekava Üldsätted Pärnu Muusikakooli tegevuse eesmärgiks on: * õpilaste muusikaliste loomevõimete avastamine ja kavakindel arendamine, * laste vaimse arengu avardamine muusikaõpingute
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz sing
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laulmine Singing (Pop-jazz singing) Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2
RohkemMuusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meel
Muusika ainekava 8.klassile 1 tund nädalas Muusika 8 Klass 1tund nädalas 2.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid (III aste) Põhikooli lõpetaja: 1) osaleb meeleldi muusikalistes tegevustes ning kohalikus kultuurielus;
RohkemKinnitatud dir kk nr 1.3/27-k PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1.
PUURMANI MÕISAKOOLI ÕPILASTE KOOLI VASTUVÕTMISE ÜLDISED TINGIMUSED JA KORD NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE KORD 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, välja kuulutatud Vabariigi
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
RohkemEesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11
Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss "Parim noor instrumentalist 2017" žürii: Erki Möller, Kait Tiitso, Priit Paabo Alt-trombooni I vanuserühm (kell 11:30) Ott-Kaarel Kümnik Saue Muusikakool 1. õp Johannes
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet Interpreter Интерпрет ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemSG kodukord
Saue Gümnaasium Koostaja: Robert Lippin Lk 1 / 5 KOOLI VASTUVÕTMISE JA VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD 1. ÜLDPÕHIMÕTTED 1.1. Põhikooli õpilaseks võetakse vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter И
Õppekavarühm Õppekava nimetus GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Muusika ja esituskunstid Interpreet, keelpillide eriala Interpreter Интерпрет Õppekava kood EHIS-es 170041 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemKinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgi
Kinnitatud Tartu Vaba Waldorfkooli Seltsi juhatuse koosolekul 27.03.2017 Ainevaldkond KULTUURILUGU KULTUURILUGU GÜMNAASIUMIS Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi lõpetaja: tunneb põhilisi kujutava kunsti
Rohkemsander.indd
Simmaniduo ja Kandlemees Sander LAULIK 43 laulu sünnipäevadeks, pulmadeks ja muudeks pidudeks 2016 ISMN 979-0-54002-301-0 Kirjastaja: RAFIKO Kirjastus OÜ, 2016 Postiaadress: Staadioni 38, 51008 Tartu www.rafiko.ee;
RohkemLisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muus
Lisa 13 Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppekava juurde Gümnaasiumi ainekavad Ainevaldkond Kunstiained Ainevaldkonna kohustuslikud kursused Kunst Muusika 2 kursust 3 kursust Muusika I kursus Uusaegse helikeele
RohkemTuustep
TUUSTEPP Eesti tants segarühmale Tantsu on loonud Roland Landing 2011. a. Pärnus, kirjeldanud Erika Põlendik. Rahvalik muusika, esitab Väikeste Lõõtspillide Ühing (CD Kui on kuraasi ). Tantsus on käed
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemTants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega.
Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta tantsupeoks täpsustused ja täiendused tehtud
Rohkem(Microsoft Word - Eeva diplomit\366\366.doc)
TARTU ÜLIKOOL VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Pärimusmuusika õppekava Eeva Lindal MINA OLEN SIIN Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: MA Juhan Suits Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia
RohkemKinnitatud 09. märtsil 2018 direktori käskkirjaga nr Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatak
Muraste Kooli hindamisjuhend 1. Hindamise alused 1.1. Õpilaste hindamise korraga sätestatakse Muraste Kooli õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse, koostööoskuse ja -valmiduse, iseseisva töö oskuse
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline os
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Jazzmuusika õppekava Ainar Toit KUMMARDUS JOE PASSILE Loov-praktilise lõputöö teoreetiline osa Juhendaja: jazzmuusika dotsent, Raul Sööt Kaitsmisele
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemPIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- As
PIKSELOITS Täpsustused 15.oktoobri 2018 seisuga Tants on loodud 1985.aasta tantsupeoks Muusika Lepo Sumra Koreograafia Helju Mikkel koostöös Lille- Astra Arraste ja "Sõlesepad" tantsurühma meestega. 2019.aasta
RohkemTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORG
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika õppekava Teele Tali NELJA ERINEVA MUUSIKASTIILI LAULJATE INTERPRETEERIMINE GEORGE GERSHWINI AARIA SUMMERTIME NÄITEL Bakalaureusetöö
Rohkemaare_tool170x240dok.indd
e nagu lapsed. e nagu lapsed, ivad lilledes, e päikene ise endas silmades. e nagu lapsed, Aare Tool d lilledes eed ei leia Piiratud pisarais. transponeeritavusega heliread ja vorm e nagu lapsed, Eduard
RohkemLisa Paide Linnavalitsuse korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks
Lisa Paide Linnavalitsuse 06.02.2017 korraldusele nr Paide Muusikakooli arengukava aastateks Sisukord I Õppeasutuse lühiülevaade... 3 II Missioon ja visioon... 6 III Eesmärgid aastateks... 7 IV Eesmärkide
RohkemEESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPE
EESTI MUUSIKA JA TEATRIAKADEEMIA JA TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikapedagoogika ühisõppekava Vesta Voltein VOKAALIMPROVISATSIOONI ÕPETAMISEST ALGAJATELE EESTI HUVIKOOLIDE LAULU ERIALA
Rohkem04_Muusikamaa.indd
KAI ANIER MAIA MULDMA MUUSIKAMAA LOOD IV KLASSI MUUSIKAÕPIK Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppe kavale. Retsensendid: Kristi Kiilu, Anne Ermast Peatükkide alguslood kirjutas
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemGEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHI
GEORG OTSA NIMELINE TALLINNA MUUSIKAKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Muusika ja esituskunstid Rütmimuusika laul Musician Õppekava kood EHIS-es 181557 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus
RohkemÕpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhat
Õpetajate eri: sissejuhatus pärimusmuusikasse Iseseisev töö Koostaja: Angelika Käsk Teema: Regilaulu tutvustav tund Koht: Salme Põhikool 1. Sissejuhatus Koostasin regilaulu tutuvustava tunni lastele kes
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemAugust Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sisse
August Pulsti Õpistu PÄRIMUSMUUSIKA TUTVUSTAMINE LASTEAIAS 5-7a KURSUSETÖÖ ANNIKA LOODUS Lasteaed Mängupesa õpetaja Viljandi 2010 Õpetajate eri: Sissejuhatus pärimusmuusikasse Sissejuhatus Rahvamängud
RohkemKURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad
KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKoolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S
Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste
RohkemKOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasu
KOOLIEKSAM AJALUGU Ajaloo koolieksam on kirjalik töö, mis annab maksimaalselt 100 punkti ning kestab 3 tundi ( 180 minutit ). Eksamil on võimalik kasutada Gümnaasiumi ajaloo atlast. TEEMAD : I EESTI AJALUGU
RohkemLISA KEHTESTATUD õppeprorektori korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal Lõpeb eksternõ
LISA KEHTESTATUD õppeprorektori 17.04.2019 korraldusega nr 101 Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2019/2020. õppeaastal 19.08.2019 eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste esitamine. Algab
RohkemKeeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl
Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju
RohkemTööplaan 9. kl õpik
Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal
RohkemMicrosoft Word - Document1
2015 Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas Mai 1.05 Kontsert Arvo Pärdi 80. sünnipäeva auks Poolas. Sakraalmuusikafestivali Gaude Mater avakontsert Jasna Góra basiilikas Częstochowas on pühendatud
Rohkem6
TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemMicrosoft PowerPoint - Andrus Kallastu Muusikaliste parameetrite mudel helilooja töövahendina Tallinn Tropus De profundis
Andrus Kallastu Muusikaliste parameetrite mudeli rakendamisest teose Tropus De profundis näitel Doktoritöö juhendajad Kerri Kotta ja Helena Tulve Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Doktoritöö Muusikaliste
RohkemÕppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov
Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?
RohkemKehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas õpetaja: Siiri Sülla l trimester Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõ
Kehaline Kasvatus Ainekava 6. kl. 2 h nädalas Kergejõustik Lähted, kiirendusjooks, süstikjooks, põlve- jala-, sääretõste ja ristsammujooks. Jooks kurvis, tõkkejooks, ringteatejooks, täpsusjooks. Kaugushüpe-
RohkemPealkiri
Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemVastuvõtt 10.klassidesse 2016/2017
VASTUVÕTT 10. KLASSIDESSE 2019/2020 Jüri Gümnaasium 20. veebruaril 2019 Maria Tiro, direktor Tänased teemad Õppesuunad, sarnasused ja erisused Õppekorraldus Sisseastumiskatsed, tulemused Dokumentide esitamine
RohkemKUULA & KORDA INGLISE KEEL 1
KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018
RohkemHINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS
HINDAMISE KORRALDUS PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUMIS Kehtiv alates 01.09.2011 Pärnu-Jaagupi Gümnaasiumis on trimestrid. I trimestri pikkus on 13 nädalat, II trimestri pikkus 12 nädalat III trimester 11 nädalat.
RohkemANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA Lisa 15 Kunstiõpetuse ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ning pädevused Kuns
ANTSLA GÜMNAASIUM KUNSTIÕPETUSE AINEKAVA 1. Ainevaldkond ning pädevused Kunstipädevus seostub: kultuurilise teadlikkusega, hõlmates põhiteadmisi Eesti ja Euroopa kultuurisaavutustest ning maailma kultuurilise
RohkemKINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktika
KINNITATUD G.Otsa nim Tallinna Muusikakooli nõukogu otsusega 23.09.2015 protokoll nr 3-24/1 LISA 2: Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli praktikajuhend Dokumendi aluseks on praktika korraldamise ning
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMuusika genereerimine närvivõrkude abil
TARTU ÜLIKOOL Arvutiteaduse instituut Informaatika õppekava Tambet Uutsalu Muusika genereerimine närvivõrkude abil Bakalaureusetöö (9 EAP) Juhendaja: Sven Aller Tartu 2019 Muusika genereerimine närvivõrkude
RohkemLisa 1_õiend
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga Räpina Ühisgümnaasiumi haldusjärelevalve õiendi kinnitamine ÕIEND TEMAATILISE JÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMIS
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemHAAPSALU GÜMNAASIUMI
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord Kinnitatud Haapsalu Põhikooli direktori 30.08.2018 käskkirjaga nr 14 Hindamisjuhendi koostamisel
Rohkem2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 1
2017. aasta inglise keele põhikooli lõpueksami tulemuste lühianalüüs Kaia Norberg SA Innove, inglise keele peaspetsialist Tulenevalt haridusministri 15. detsembri 2015. a määrusest nr 54 Tasemetööde ning
RohkemTallinna Kesklinna Täiskasvanute Gümnaasiumi ÕPPEKAVA
TALLINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ÕPPEKAVA 1 ÜLDOSA Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium (edaspidi TTG) on üldhariduskool, kus päevakooliõpingud mingitel põhjustel katkestanud õpilastel on võimalik omandada
RohkemRAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EK
RAKVERE AMETIKOOLI ÕPPEKAVA Õppekavarühm Õppekava nimetus Logistika Logistiku abi Logistic assistant Õppekava kood EHIS-es 140918 ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3 EKR 4 kutsekeskharidus Õppekava maht: 180
RohkemJANI_MAGISTRITOO_6aprill
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Muusikaõpetaja õppekava Jan Viileberg VIDEOTOE KASUTAMISE TULEMUSLIKKUS IMPROVISATSIOONI ALGÕPPES KITARRIL Magistritöö Juhendajad: vanemteadur Äli
RohkemTALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018
TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI AINEKAVAD GÜMNAASIUM AINEVALDKOND: KUNSTIAINED Tallinn 2018 SISUKORD 1.AINEVALDKOND: KUNSTIAINED 3 1.1. KUNSTIPÄDEVUS 3 1.1.1. KUNSTIPÄDEVUS NING ÜLDPÄDEVUSTE KUJUNDAMISE VÕIMALUSI...
RohkemEesti muusikud kodus ja maailmas DETSEMBER Jõulumuusika festival Kirikupühad Maarjamaal. Kontserdiagentuuri Corelli Music festival kestab t
Eesti muusikud kodus ja maailmas DETSEMBER 28.11 7.01 Jõulumuusika festival Kirikupühad Maarjamaal. Kontserdiagentuuri Corelli Music festival kestab terve jõuluootuse aja alates 1. advendist novembri lõpus
RohkemIFI6083_Algoritmid_ja_andmestruktuurid_IF_3
Kursuseprogramm IFI6083.DT Algoritmid ja andmestruktuurid Maht 4 EAP Kontakttundide maht: 54 Õppesemester: K Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: (sh iseseisva töö sisu kirjeldus vastavuses iseseisva töö
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
RohkemMicrosoft Word - VG loodus
Loodusteaduste õppesuund Loodusteaduste õppesuund annab lisateadmisi loodusprotsesside toimemehhanismide paremaks mõistmiseks ja igapäevaeluliste probleemide lahendamiseks. Uusi teadmisi saadakse loodusteaduslikke
RohkemKiekim mees kirjeldus.docx
KULLAKERA KANDJAD XII noorte tantsupeo ühitants Tantsu on loonud Margus Toomla ja Karmen Ong 2016. aasta detsembris 2017. aasta noorte tantsupeoks MINA JÄÄN, kirjeldanud Margus Toomla. Muusika ja sõnad
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemSandra Sillamaa magistritöö kirjalik osa
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA JA EESTI MUUSIKA-JA TEATRIAKADEEMIA Pärimusmuusika ühisõppekava Sandra Sillamaa EESTI TORUPILLI TUTVUSTAVA VIDEOBLOGI 100 TORUPILLI PEDAGOOGILISED ASPEKTID Loomingulise
RohkemPealkiri
E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud
RohkemJaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende
Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime
RohkemKUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste j
KUTSESTANDARD Tantsuspetsialist, tase 8 Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid
RohkemE-õppe ajalugu
Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)
RohkemVHK õppekava üldosa
Kinnitatud direktori 20.11.2013 Käskkirjaga nr. 1.2-3/17 VHK õppekava üldosa I Üldsätted (1) Vanalinna Hariduskolleegiumi õppekava (edaspidi VHK õppekava) lähtub põhikooli riiklikust õppekavast, gümnaasiumi
RohkemMiksikese_e_tanukiri_2017_sugissprint_klassid_2
Narva Soldino Gümnaasiumi 2.c klassi võistkond osales edukalt Miksikese online võistluses Осенний Спринт 2017 ja saavutas 2. klasside arvestuses I. koha Miksikese õppekeskkond tänab 2.c klassi õpetajat!
Rohkem