PÕHIÕPPE ÕPPEKAVA AKORDION 1. ÜLDOSA Akordioni põhiõppe õppekava eesmärgiks on anda õpilasele muusikalist põhiharidust, kusjuures põhiaineks on instrumendiõpe - akordion. Lisaks põhiainele läbib õpilane toetavad rühmaained (solfedžo, muusikalugu). Õpilase soovi ja kooli võimaluste korral saab õppida ka teist instrumenti (lisapill). Oluline on praktiline musitseerimine nii solistina kui ka ansamblis ja /või orkestris. Koosmäng arendab õpilases partneritunnetust, dirigendi-ja noodijälgimise oskust ja annab esinemisjulgust ning - rõõmu. Heal tasemel õpingute läbimine annab õpilasele võimaluse jätkata muusikaharidust kesk-ja kõrgastmes professionaalseks muusikuks saamiseks. Muusikaõpingud annavad lisaks konkreetsetele teadmistele ja oskustele õpilasele palju eluks vajalikku: otsuse-ja valiku tegemise julgust, iseseisva töö oskust ja loovust, mis kõik aitavad toime tulla edaspidises elus mistahes erialal või ametis. Pillimänguoskus annab inimestele võimaluse oma igapäevast elu emotsionaalselt tasakaalus hoida ja mitmekesistada seda nii aktiivselt (musitseerides) kui ka passiivselt (publikuna). 2. ÕPPEAINED Põhikool Lisa- aastad* Õppeaine I õ/a. II õ/a. III õ/a. IV õ/a. V õ/a. VI õ/a. VII õ/a I õ/a. II õ/a. noorem aste vanem aste Akordion 1.5-2* 1,5-2* 2 2 2 2 2 1 1 Solfedźo 2 2 2 2 2 2 2 1* 1* Muusikalugu 1 1 1 1 Ansambel 0,5-1* 1 1 1 1 1 1 Lisapill* 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 0,5-1 1 1 *õpilase soovi korral ja kooli võimaluste olemasolul. Õppekava kestus on seitse õppeaastat ja 1242,5 tundi. Õppeaeg on jagatud kaheks astmeks: nooremaks (I-IV õppeaasta) ja vanemaks (V-VII õppeaasta). Üleminek nooremast astmest vanemasse otsustatakse õpilase õppeedukuse ja üleminekueksamite sooritamise põhjal. Üleminekueksamid toimuvad pillil ja solfedžos. Õppekava (vanema astme) lõpetamisel sooritatakse lõpueksamid pillil ja solfedžos. Õpingute jätkamine lisa-aastatel on võimalik õppenõukogu heakskiidul.
3. AINEKAVAD 3.1. AKORDION Hindelised esinemised toimuvad: I õppeaastal 3. ja 4. veerandil. II-III ja V-VI õppeaastal: 2., 3. ja 4. veerandil. IV ja VII õppeaastal 2. ja 3. veerandil. Lisa-aastatel üks kord poolaastas. Hindelistel esinemistel tuleb esitada peast kaks teost. Tehnilised arvestused: Üks kord poolaasta jooksul. Esitada tuleb heliredel koos lisadega ning üks etüüd. Eksamid: IV õppeaasta kevadel toimub üleminekueksam, mille põhjal otsustatakse õpilase võimalus jätkata õpinguid vanemas astmes. Esitatakse suurvorm ja kaks erineva karakteriga pala või suurvorm, etüüd ja pala. Vanema astme lõpus (VII õppeaaasta kevadel) toimub kooli lõpueksam. Esitada tuleb polüfoonia või etüüd, kaks erineva karakteriga pala ja suurvorm. I õppeaasta UNõuded Tutvumine akordioni ehituse, ajaloo, mänguvõtete- ja asendiga. Lõõtsa töö tutvustamine, praktilised harjutused. Harjutused paremale ja vasakule käele. Lihtsate, eriilmeliste palade õppimine esialgu eraldi kätega, hiljem koos. Mängitakse eesti muusikat, rahvalaule, lastelaule ja väikeseid harjutusi polüfoonilistel alustel Mängitakse põhiliselt esimeses oktavis. II poolaastal mängitakse C-duur heliredel eraldi kätega, võimalusel koos kätega. Indiaani rhv.l. Kaskede maa Inglise meremeeste laul Igaühel oma pill. II õppeaasta UNõuded tehnikaleu Mängitakse järgmised heliredelid: C- ja G-duurid kahes oktavis koos kätega, a-moll harmooniline kahes oktavis eraldi kätega. Heliredelid mängida legato ja non-legato mänguvõttega. Lisaks pikk kolmkõla eraldi kätega. UNõuded repertuaarile Igal õppeveerandil omandada üks etüüd, (või harjutused paremale, vasakule käele, lõõtsaharjutused) ja kaks eriilmelist pala (võimalusel kergemaid veel lisaks). P.Phalese - Kaks vana tantsu Rootsi rahvaviis - Kas tunned Liisukest, H. Rebane - Sügise värv, - Lõbus vanaisa.
III õppeaasta UNõuded tehnikale Mängida järgmised heliredelid: C-, G-, D-, F duurid ja a- ning e- mollid (harmooniline kuju). Heliredelitele lisaks pikk kolmkõla kahes oktavis. Mängida legatos ja non-legatos. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul mängida 6-8 teost: sh.polüfooniline pala, variatsioonid või rondo (suurvorm). Lisaks 4 etüüdi. H.Rebane - Üks muinasjutt, Eemalt paistab Võru linn Norra rahvaviis - Ma sõitsin aerupaadis IV õppeaasta UNõuded tehnikale Mängida järgmised heliredelid: C-, G-, D-, A- ja F -duurid ja a-, e-, h-, d- ning g-mollid (harmooniline kuju). Samuti pikk kolmkõla, 3-häälsed akordid kahes oktaavis. Mängida legatos ja non-legatos.. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul mängida 6-8 teost ja 3-4 etüüdi. Üleminekueksamil mängida neli teost: üks etüüd, üks polüfooniline pala (nt.barokkmuusikast), üks kaasaegne originaalmuusika pala ( või suurvorm) ja üks karakterpala. Itaalia rahvatants - Tarantella" L.Mozart - Menuett d-moll H.Ek - Etüüd C V õppeaasta UNõuded tehnikale Mängida järgmised heliredelid : C-, G-, D-, A-, E-, -F ja Bb-duurid ja a-, e-, d-, g-, c- ja f-mollid (harmooniline kuju). Lisaks samades helistikes pikk kolmkõla ja 3-häälsed akordid kahes oktaavis. Mängida legato ja non-legato mänguvõttega. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul mängida 3-4 etüüdi või vastavat tehnilist harjutust, 1-2 polüfoonilist - või barokkmuusika - või suurvormi - või kaasaegset originaalmuusikapala, 5-8 eri iseloomu ja tehnikaga pala eri ajastutest ja žanritest (arv sõltub lugude raskusastmest). R.Valgre - Mul meeles veel D. Scarlatti - Sonaat d-moll H. Ek - Etüüd nr.30 VI õppeaasta UNõuded tehnikale Lisaks eelnevalt õpitud heliredelite kordamisele mängida H-, Es- ja As-duurid ja fisja cis - mollid, Samuti pikk kolmkõla, 3-häälsed akordid legato ja non-legato mänguvõttega Vastavalt võimalusele tutvuda ja mängida murdakordidega erinevates helistikes. UNõuded repertuaarile Õppeaasta jooksul mängida 3-4 etüüdi, 1 polüfooniline või barokkmuusikapala, 1 suurvorm või vastav teos, 3-4 erineva iseloomuga pala.
J. Brahms - Ungari tants nr 5 J. S. Bach - Largo C H. Rebane - Lume sulamine VII õppeaasta UNõuded tehnikale Korratakse õpitud heliredelid, pikad kolmkõlad, murdakordid ja akordid. Tempo vähemalt 4 nooti 1 sekundis.vastavalt võimalusele õpitakse juurde Fis- ja Cis- duurid. UNõuded repertuaarile Valmistatakse ette lõpueksami kava: etüüd, polüfooniline teos ( või barokkmuusikateos), suurvorm, kaasaegne teos, virtuoosne pala. P. Tšaikovski - Kirikus H. Rebane - Ballaad, Regi läheb, Hommikune jälg 3. 2. SOLFEDŽO Õppesisu: Õpetuse eesmärgiks on arendada õpilastes sisemist kuulmist, intonatsiooni täpsust, lauluoskust, muusikalist kirjaoskust, analüüsivõimet. Aine õpetamise käigus arendadakse järgmisi oskusi: Laulmine 1. Laulmiseks vajalikud algteadmised: hingamine, fraseerimine, intonatsiooni puhtus, väljendusrikkus. 2. Astmetaju arendamine. Astmete tabamine astmetabelil: noodinimedega, vabalt valitud silbil, astmenumbritega ja/või astmenimedega. Laulmine noodijoonestikult rändnoodi järgi. 3. Heliredeli laulmine: tervikuna, tetrakordide kaupa, erinevates taktimõõtudes, rütmiseeritult, kaanonina. 4. Solfedźeerimine. Harjutuste laulmine sõnadega ja/või noodinimedega. Õpitud harjutuse transponeerimine. Õpitud harjutuse laulmine peast. Tundmatu harjutuse laulmine. Taktiviipamise skeemid. 5. Mitmehäälsuse arendamine. Eelharjutused õpitud astmetega. Heliredelid intervallides (terts, sekst jne.). Intervallide laulmine kahehäälselt. Akordide laulmine 3-4 häälselt. Järgnevuste laulmine. Mitmehäälsed harjutused (sh. kaanonid). Saatega laul. Rütm Rütmis liikumine. Rütmisilpide omandamine. Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. Analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. Improvisatsioon 1. Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile.
2. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks. Lihtsamad rütmipartituurid. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade. Itaaliakeelsed oskussõnad Tempode nimetused. Tempomuutused. Dünaamika. Iseloomu väljendavad sõnad. Noorem aste I õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Rütmiõpetus. Laaditaju arendamine. Duur ja moll. 1) Meetrum ja rütm. Rõhulised ja rõhutud taktiosad. Takt ja taktijoon. Taktidesse jaotamine. Lõpujoon. Kordusmärk. Taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 = C. Taktiviipamise skeemid. Noodivältused ja pausid: tervenoot tervepaus poolnoot poolpaus veerandnoot veerandpaus kaheksandiknoot kaheksandikpaus kuueteistkümnendiknoot kuueteistkümnendikpaus Rütmid: ti-ti ; tiri-tiri ; ti-tiri ; tiri-ti Eeltakt 2) Noodikirja algteadmised. Noodijoonestik ja abijooned. Nootide asukohad noodijoonestikul. Noodivarte õigekiri. Pauside kirjutamine. Viiuli ja bassivõti. Nootide tähtnimed. 3) Helistikud. Laadid: duur ja moll. Astmed ja astmetaju arendamine. Helistikud. Duurid C, F, G, D ja loomulikud mollid a, d, e. Tervetoon ja pooltoon. Paralleelhelistikud. Toonika. I astme (toonika) kolmõla. Juhtheli. Märgid: diees, bemoll ja bekaar Eakohased 1- häälsed laulud, harjutused, kaanonid. Improvisatsioon. Meloodia ja rütmi arendusvõtted (kordamine, sekvents, varieerimine). 4) Diktaat. Suuline ja kirjalik mälu- ja rütmidiktaat. Pikkus 2-4 takti. 5) Tempo ja dünaamika mõiste. 6) Muusikaline vorm. 7) Tutvumine intervallidega (nimetused, astmed). II õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Molli kolm kuju - loomulik, harmooniline, meloodiline. Tutvumine intervallidega. 1) Rütm ja taktimõõt. Punkt noodi järel. Punkteeritud rütmid tai-ri ; ta-i-ti 2) Helistikud. Kahe märgiga duurid ja mollid. Molli 3 kuju: loomulik, harmooniline, meloodiline.
Heliredeli ehitus. Tervetoon ja pooltoon. Püsivad ja püsimatud ehk ebapüsivad astmed. Püsimatute astmete lahendamine püsivatesse astmetesse. Lahendamise mõiste. Tutvumine põhiastmete (I, IV, V) kolmkõladega. Transponeerimine ja improvisatsioon. 3) Intervallid. Tutvumine intervallidega. Töö järgmiste intervallidega: p.1, p.8, p.5, p.4, s.3, v.3, s.2, v.2. 4) Diktaat. Lihtne suuline ja kirjalik diktaat duuris ja mollis (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti. III õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Lihtintervallid. Akordiõpetuse algus. 1) Rütm ja taktimõõt. 3/8 taktimõõt. Grupeerimine. Taktiviipamine. 2) Helistikud. Kolme märgiga duurid ja mollid. Mõiste: samanimelised helistikud. Toonika kolmkõla pöörded: I, I6, I64. (Võib kasutada ka järgmisi tähistusi: duuris T, T6, T64: mollis t, t6, t64). Kolmkõla helide nimetused; priim, terts, kvint. Funktsionaalsuse mõiste. Toonika (I astme) kolmkõla (T, t). Subdominant (IV astme) kolmkõla (S, s). Dominant (V astme) kolmkõla (D). Põhikomkõlade ehitamine ja laulmine duuris ja harmoonilises mollis. 3) Intervallid. Töö järgmiste intervallidega: s.6, v.6, s.7, v.7.. Intervallide suurus toonides. Intervallide pöörded. Intervallide ehitamine antud noodist üles ja alla. 4) Diktaat. Suuline ja kirjalik diktaat (4-8 takti). Rütmidiktaat kuni 4 takti. IV õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Akordide ehitamine ja laulmine duuris ning harmoonilises mollis, toonikakolmkõla pöörded, põhikolmkõlad põhikujus, D7 lahendusega. Õppeaasta lõpeb eksamiga üleminekuks nooremast astmest vanemasse. 1) Rütm ja taktimõõt. Taktimõõt 3/8. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Taktimõõt 6/8 ja viipamise skeem 2) Helistikud. Nelja märgiga duurid ja mollid. 3) Intervallid. Lihtintervallide kordamine. Intervallide järgnevuste laulmine ja kuulamine. 4) Akordid. Dominantseptakord V7 (D7) lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. 5) Diktaat. Diktaat duuris ja mollis 8 takti. Rütmidiktaat 4-6 takti.
Noorema astme lõpueksami nõuded: 1.Kirjalik eksam: 1.1.Diktaat 8 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus, ilma eeltaktita. Kirjutamise aeg kuni 30 minutit, mängitakse kuni 12 korda. 1.2 Kõlade määramine (kuulamine) koosneb kaheksast küsimusest intervallide ja akordide kohta. Kooskõla mängitakse kaks korda.(üks kord meloodiliselt, teine kord harmooniliselt). 1.3 Rütmidiktaat 4-6 takti 2/4 või 3/4 taktimõõdus; mängitakse kuni 6 korda. 1.4.Teooreetilised teadmised ainekava ulatuses. 2. Suuline eksam (vastavalt piletile): 2.1.Duuri heliredeli (kuni 4 märgini) laulmine koos sama duuri toonika kolmkõla pöörete või põhikolmkõladega ja dominantseptakordi laulmine lahendusega Või molli laulmine (2 märgini). Loomulik moll koos toonika kolmkõla pööretega või harmooniline või meloodiline moll koos põhikolmkõladega. 2.2.Võõra harjutuse laulmine duuris (kuni 2 märgini helistikes). 2.3.Üks harjutus aasta jooksul õpitud 10-12 harjutuse hulgast. Need harjutused peab kool kindlaks määrama ja õpilastele teadma andma IV veerandi alguses. 2.4.Rütmiharjutuse koputamine (8 takti: 2/4 või 3/4 taktimõõdus). Vanem aste V õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Suurendatud ja vähendatud intervallid (2,4,5,7). Põhikolmkõlade pöörded duuris ja mollis. 1) Rütm ja taktimõõt. 6/8 taktimõõt. Rütmigrupid kuueteistkümnendiknootidega. Grupeerimine. Sünkoop, triool. Pidekaare lihtsamad variandid. 2) Helistikud. Viie märgiga duurid ja mollid. 3) Intervallid. Lihtintervallide ehitamine ja laulmine helistikus ning antud noodist üles ja alla. Suurendatud ja vähendatud intervallid lahendustega duuris ja harmoonilises mollis. <4 IV astmelt lahendusega v.6 duuris, s.6 mollis, >5 VII astmelt lahendusega s.3 duuris, v.3 mollis. Harmoonilises mollis <2 VI astmelt lahendusega p.4, >7 VII astmelt lahendusega p.5. 4) Akordid. Põhikolmkõlade pöörded. >VII lahendusega duuris ja harmoonilises mollis. Akordide tähistused astmenumbritega. Kadentsid: lihtkadentsid - autentne (I V I) ja plagaalne (I IV I); liitkadentsi esimene (I IV V I) ja tene kuju (I IV K64 V I). Harmoonilised järgnevused 4 kuni 8 takti. VI õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Dominantseptakordi pöörded lahendustega duuris ja mollis. Harmooniline duur. Neljahäälsed järgnevused.
1) Rütm ja taktimõõt. Pidekaarega rütmid 6/8 taktimõõdus punkteeritud rütmid. Taktimõõdud 2/2, 3/2 ja 6/4. 2) Helistikud. Kuue märgiga duurid ja mollid. Harmooniline duur. Kromaatilised läbiminevad ja abihelid. 3) Intervallid. Harmoonilises duuris <2 VI astmelt lahendusega p.4; >7 VII astmelt lahendusega p.5. Ehitamine ja laulmine. 4) Akordid. Põhikolmkõlad harmoonilises duuris. Dominantseptakordi pöörded lahendusega duuris ja harmoonilises mollis: I pööre V65 (D65) lahendusega I (T, t); II pööre V43 (D43) lahendusega I (T, t), III pööre V2 (D2) lahendusega I6 (T6, t6). Neljahäälsete harmooniliste järgnevuste (4-8 takti) kuulamine ja laulmine. 5) Diktaat. VII õppeaasta PÕHIEESMÄRK: Intervallid ja akordid. Ehitamine, kuulamine, laulmine. 1) Rütm ja taktimõõt. Keerukamad sünkoobid ja pidekaarega rütmid. 2) Laadid. Seitsme märgiga duurid ja mollid. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu sugulushelistikud. 3) Intervallid. Kõikide läbivõetud intervallide kordamine. 4) Akordid. v.vii7 põhikujus lahendusega duuris, >VII7 põhikujus lahendusega harmoonilises duuris ja harmoonilises mollis, II7 põhikujus duuris ja mollis. Tutvumine akordimärkidega. Neljahäälsed harmoonilised järgnevused. 5) Diktaat. Üksikute kromaatiliste abi- ja läbiminevate helidega. Lõpueksam. 1. Kirjalik osa: 1.1.Diktaat. Kirjutamise aeg maksimaalselt 30 minutit, mängitakse kuni 12 korda. 1.2.Järgnevus kitsas seades; 8 takti Mängitakse harmooniliselt kuni 6 korda. 1.3.Kõlade määramine (kuulamine) 8 küsimust; mängitakse harmooniliselt. 1.4.Teooria kogu ainekava ulatuses. Küsimused sisaldavad intervallide ja akordide ehitamist ja määramist kuni 5 märgiga helistikes ja paralleelhelistiku ning võtmemärkide määramist kuni 7 märgiga helistikes (viiuli- ja bassivõtmes). 2. Suuline osa (vastavalt piletile): 2.1.Heliredeli laulmine lisadega: loomulik või harmooniline duur või harmooniline või meloodiline moll (kuni 6 märgini helistikes); lisaks põhikolmkõlad, üks dominantseptakordi pööre või juhtseptakord ja üks suurendatud või vähendatud intervall lauldud helistikus või laulda kaks lihtintervalli antud noodist üles või alla ja kaks akordi antud helistikus või
laulda järgnevus 4-6 takti (nt. I V64 I6 V43 I IV64 I). Kool valib toodud variantidest vähemalt ühe. 2.2.Rütmiharjutuse koputamine (8 takti). 2.3.Võõra harjutuse laulmine kuni 4 märgini helistikes. Lisa-aastad 1) Laadid. Pentatoonika. Diatoonilised laadid. Vahelduvlaad. Kromaatiline duur ja moll. Ehitamine ja laulmine. Kaldumine ja modulatsioon. I järgu sugulushelistikud. 2) Intervallid. Harmoonilisele duurile iseloomulikud intervallid: <4 VI astmelt lahendusega >5 II astmelt lahendusega v.3. Liitintervallid. 3) Akordid. Harmoonilises duuris >II lahendusega I6 ja <VI lahendusega I64. II7 pööretega. Kõrvalastmete kolmkõlad, II6. Katkestatud kadents. 4) Diktaat. 1-2 häälne (kromaatilised helid, kaldumine, modulatsioon). 3. 3. MUUSIKALUGU Eesmärk: Tutvustada õpilastele maailma muusikakultuuri paremikku; anda ülevaade olulisematest muusikastiilidest ja arengutendentsidest; õpetada õpilasi muusikat kuulama ja analüüsima. Muusikalugu algab IV õppeaastast. Noorem aste IV õppeaasta Eesti rahvamuusika: - vanem rahvalaul regilaul ehk runolaul; - uuem rahvalaul salmilaul; - rahvapillid puhkpillid, keelpillid, lõõtspillid, löökpillid; - rahvatantsud voor- ja sõõrtantsud, kontratantsud ja kadrillid, paaristantsud, soolotantsud. Vokaalmuusika: - soolo hääleliigid nais- ja meeshääled, aaria arietta; - ansamblid duett, tertsett, kvartett, kvintett; - kooriliigid nais-, mees-, sega-, lastekoorid. Programmiline muusika: - M. Mussorgski Pildid näituselt ; - S. Prokofjev Petja ja hunt ; - B. Britten Variatsioonid Purcelli teemale. Instrumentaalmuusika: - keelpillid klahv-, poogen-, näpitavad keelpillid;
- puhkpillid puu- ja vaskpillid (jaotus huulikute järgi); - löökpillid kindla kõrgusega löökpillid ja mittekindla kõrgusega löökpillid (rütmipillid); - partituur; - sümfoonia- ja puhkpilliorkestri partituurid. Muusikalised väljendusvahendid: - meloodia; rütm ja meetrum; tempo; harmoonia; dünaamika; tämber; register; faktuur. Väikevormid ja źanrid: - üheosaline vorm periood muusikaline lause, fraas, motiiv; - kahe- ja kolmeosaline liht- ja liitvorm; - variatsioonid, rondo, fuuga, kaanon; - etüüd, prelüüd; - sonaat ja sümfoonia, sonaadivorm. Tantsud: - ajaloolised tantsud pavaan, galjard, braanl, menuett, gavottt, polonees, masurka, krakovjakk, polka, valss, ekossees, tśaardaś, boolero, habaneera, tango; - tantsusüit allemande, sarabande, courante, gigue. Lavamuusika: - ooper, ballett; - operett, muusikal, rock-ooper; - vokaalsuurvorm oratoorium, kantaat. Kammermuusika: - kammerorkester ja kammeransamblid klassikaline keelpillikvartett, keelpillikvintett, klaveritrio. Vanem aste V õppeaasta Keskaeg: - romaani ja gooti stiil, gregooriuse laul; - varajane mitmehäälsus, organum, motett; - rüütlilaul. Renessanss: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus keskajaga; - uued ilmalikud laululiigid, madrigal; - madalmaade koolkond, selle tähtsus polüfoonilise muusika arengus, tähtsamad esindajad; - renessansi ajastul kasutatud pillid. Barokk: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus renessansiga; - muusika iseloomustus, tähtsamad źanrid; - J. S. Bach inventsioonid, prelüüdid ja fuugad (HTK), oreliteosed; - concerto grosso mõiste Brandenburgi kontserdid; - vokaalmuusika kantaadi näide h-moll missast. Klassitsism: - ajastu üldiseloomustus, võrdlus barokiga; - klassitsismi perioodi źanrid ja vormid; - J. Haydn sümfoonia mõiste ja ülesehitus, sonaat-allegro vorm, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett; - W. A. Mozart sümfooniad ja klaverisonaadid,
ülevaade ooperiloomingust, reekviem; - L. van Beethoven - helikeele võrdlus Haydni ja Mozarti loominguga, Beethoveni klaverisonaadid ja sümfooniad. VI õppeaasta Romantism: - F. Schubert laululooming laulutsüklid, klaverimuusika, kammermuusika, sümfooniad; - F. Chopin etüüdid, prelüüdid, poloneesid, masurkad, valsid; - R. Schumann klaverimuusika, laulud; - F. Lizt klaverilooming; - E. Grieg klaveripalad, orkestrimuusika; - J. Sibelius sümfooniline muusika; - H. Alfven sümfooniline muusika Rootsi rapsoodia nr. 1. Läti muusika: - A. Kalninź - polüfooniline rahvalaul. Leedu muusika: - M. K. Ćiurlionis helilooja ja kuntsnik, sümfooniline muusika. Vene muusika: - rahvalaulust Glinkani; - M. Glinka - orkestrimuusika, ooper ja laulud, ooper Ivan Sussanin. Vene muusikaelu 19. sajandi teisel poolol: - Võimas rühm A. Borodin, M. Mussorgski, N. Rimski-Korsakov, C. Cui, M. Balakirev; - P. Tśaikovski klaveripalad, klaverisontsert, sümfooniad, ooperid, balletid Pähklipureja, Luikede järv. Vene muusika 20. sajandil - S. Prokofjev; D. Śostakovitś. VII õppeaasta Eesti rahvamuusika. Eesti rahvusliku muusikakultuuri tekkimine 19. sajandi keskel: - Laulu- ja mänguseltsid; - Esimesed üldlaulupeod. Eesti rahvusliku heliloomingu teerajajad: - A. Saebelmann-Kunileid; A. Thomson; F. Saebelmann; D. O. Wirkhaus; A. Jakobson; K. A. Hermann. Esimesed kutselised heliloojad: - M. Härma; K. Türnpu; J. Kappel; Eesti muusikaelu 20. sajandil: - A. Läte; R. Tobias. Rahvusliku koorimuusika areng Eestis: - M. Saar; C. Kreek. Sümfoonilise muusika areng 20. sajandi alguses: - A. Kapp; H. Eller; E. Tubin. Muusikaelu Eestis Teise maailmasõja ajal ja järel: - G. Ernesaks; E. Kapp; V. Kapp. Eesti muusika areng 20. sajandi teisel poolel: - V. Tormis; E. Tamberg; J. Rääts; A. Pärt; E-S. Tüür; U. Sisask.
20. sajandi viimane kümnend ja 21. sajandi alguse noored heliloojad: - H. Tulve; T. Tulev. 3. 4. ANSAMBEL Ansamblimänguga saab tegeleda pillitundides juba alates esimesest klassist: õpetaja toetab õpilase poolt õpitud muusikalist materjali teisel instrumendil kaasa mängides. Esimestel aastatel on lood lihtsad ja valitakse vastavalt sellele, mida on konkreetse õpilase puhul otstarbekas arendada. Eraldi õppeainena on ansamblimäng alates III õppeaastast. Eesmärk on arendada õpilase muusikalist kuulmist, rütmitaju- ja tunnetust ning oskust kuulata partnerit, arendada kollegiaalset vastutustunnet. Repertuaar on alguses lihtne, et tehnilised oskused vastaksid paladele. Järk-järgult muutub kava nõudlikumaks, jälgides siiski iga õpilase individuaalsust- pala omandamine peaks olema jõukohane igale ansambli liikmele. Väikseim ansambel on duo (vajadusel võib ka koos õpetajaga). Õppeaasta jooksul omandatakse 4-5 pala. Õpitav repertuaar sõltub ansambli koosseisust. 3. 5. LISAPILL Õpilastel on võimalik soovi korral ja koolipoolsete võimaluste olemasolul õppida lisapillina mõnda teist instrumenti. Selle instrumendi ainekava põhineb vastava instrumendi huviõppe ainekaval.