Lisa Emmaste Vallavolikogu 30.08.2012 määrusele nr 44 Emmaste valla eelarvestrateegia 2013 2016 1. Üldosa Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta. Eelarvestrateegia kohustus tuleneb 1. jaanuarist 2012 jõustunud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtumise seadusest (KOFS). Valla eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valla tegevus enda funktsioonide täitmisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised põhimõtted, vallavalitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude ja finantseerimistegevuse eelarveosa prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvestrateegia koostamise perioodiks kavandatud ja prognoositavad põhitegevuse tulud ja kulud. 2012. aastast reguleerib kohalike omavalitsuste tegevust kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise seadus. Selle kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama iga - aastaselt positiivse põhitegevuse tulemi ning hoidma netovõlakoormuse (kohustuste ja likviidsete varade vahe) individuaalse piirmäära raames. Individuaalne piirmäär sõltub finantsvõimekusest ning on vahemikus 60% - 100% põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormuse üle 60% suurendamise võimalus lükatakse edasi 2016 aasta lõpuni, isegi kui individuaalne piirmäär seda võimaldaks. See vähendab defitsiiti. Valla eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on majandusprognoosid ja valla arengukava, mis hõlmavad omakorda valdkondlikke arengukavasid. Valla eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse järgmistest põhietappidest: 1. Põhitegevuse tulude prognoosimine, 2. Laenu võtmise vajaduse ja võimaluste väljaselgitamine, 3. Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse planeerimine. Valla eelarvestrateegia elluviimine toimub valitsemisala arengu- ja tegevuskavade kaudu. Niisamuti nagu arengu- ja tegevuskavasid uuendatakse igal aastal, uuendatakse ka valla eelarvestrateegiat igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning seades plaanid neljaks aastaks. Emmaste valla arengukava kehtestab Emmaste vallavolikogu ja praktilist elluviimist korraldab Emmaste vallavalitsus. Arengukava on vallavalitsuse töövahend ja juhend tegevuste korraldamiseks. Arengukava tegevuskavas on määratletud valla tegevused ja projektid, mis on rahastatud vallaeelarvest. Lisaks vallaeelarvele arvestatakse täiendavate finantseerimisallikatega.
Emmaste valla arengukava aastateks 2004-2018 on kinnitatud vallavolikogus 19.09.2003 määrusega nr 12.ja viimati muudetud vallavolikogus 21.12.2011 määrusega nr 35. 2. Ülevaade majanduskeskkonnast ja riigi eelarvepoliitikast Riigi eelarvestrateegia 2013-2016 aluseks on Rahandusministeeriumi 2012. aasta kevadine majandusprognoos. Aastatel 2013 2016 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3,5% aastas. Lisaks ekspordile toetab neil aastail SKP kasvu sisenõudluse stabiilne suurenemine. Majanduse kiire taastumine on kaasa toonud tööjõunõudluse märgatava suurenemise, kus majanduse kasvutempo kiirenedes ja töömahtude suurenedes on ettevõtetel tekkinud vajadus uute töötajate järele. Riigi eelarvestrateegia 2013 2016 andmetel kasvavad kogu 2013 2016 perioodi vältel riigi tulud igal aastal. Võrreldes 2012 aastaga kasvavad tulud 11,9%. Rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist aastani 2016 nähtub, et keskmine palk kerkib aasta - aastalt, ületades 2015. aastal 1 000 euro künnise ja 2016. aastaks prognoositakse keskmist brutopalka 1 071 eurot. Keskmine palk on tänavu 670 eurot, 2013. aastal 910 eurot, 2014. aastal 958 eurot, 2015. aastal 1 011 eurot ja 2016. aastal 1 071 eurot. Maksutulude osakaal eelarvetuludes suureneb keskmiselt (2013 2016) 6,4% aastas. Laekumist mõjutavad nii hõive kui keskmise palga positiivsed arengud. Rahandusministeeriumi andmetel prognoositakse KOV-ide tulumaksu kasvu 2013. aastal 8,4%, 2014. aastal 6,2%, 2015. aastal 6,3% ja 2016. aastal 6,8%. Füüsilise isiku tulumaksu laekumist aastatel 2013-2016 mõjutavad muudatused tulumaksu seaduses: kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu osa suurendamine 2013. aastal 0,17% ja 2014 aastal 0,03% võrra, tulumaksumäära langetamine 20%- le 2015. aastal. Üldiselt eelistab eelarvepoliitika tuludest sõltuvaid kulusid, mis muudab eelarve paindlikumaks ja vähendab finantseerimisriski. 3. Ülevaade Emmaste valla finantsolukorrast Emmaste Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse üksus täidab olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel korraldab kooli, lasteaia, raamatukogu, muuseumi, spordirajatiste, tervishoiuasutuse ülalpidamist, sotsiaalabi ja -teenuste osutamist, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest transporti ning valla teede korrashoidu. Emmaste vallas oli 2010. aasta lõpu seisuga 1344 elanikku ja 2011. aasta lõpu seisuga 1322 elanikku. Elanike arvu languse põhjuseks on nii negatiivne iive kui väljaränne. Emmaste vallas oli 2010. aasta keskmine sissetulek TSD- deklaratsioonide alusel 7% kõrgem kui Eesti keskmine ja 2011. aasta keskmine sissetulek 7,3% kõrgem Eesti keskmisest sissetulekust.
Emmaste vallas oli maksumaksjaid (vanuses 18-63) 2010. aasta alguses 899 ja 2011. aasta alguses 888 elanikku. 1 jaanuar 2012 seisuga on Emmaste vallas maksumaksjaid 860 elanikku. Emmaste valla peamisteks tululiikideks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Riigi eelarvestrateegias on välja toodud peamiste maksupoliitiliste muudatustena KOV- ide füüsilise isiku tulumaksu suurendamine 2012. aastal 0,17% ja 2014. aastal 0,03% võrra. Arengukavas ette nähtud ülesannete täitmiseks on vald teinud viimastel aastatel olulisi kulutusi projektide omafinantseeringu tagamiseks, sellega on kaasnenud valla laenukoormuse kasv. Emmaste valla peamisteks eesmärkideks ja ülesanneteks on : tutvustada võimalusi ettevõtluse arendamiseks tihendada sidemeid kohapealse kolmanda sektoriga, et delegeerida neile osad kohaliku omavalitsuse vastutusvaldkonnad tagada igale lapsele kaasaegne õppijasõbralik õpi- ja kasvukeskkond tõsta kohaliku elanikkonna aktiivsust osutada materiaalset toetust tegutsevatele MTÜ- dele kindlustada abivajajatele avahooldust teha koostööd perearstiga muuta vallasisesed teed tolmuvabaks, tagada lumerohkel perioodil juurdepääs kõigile vallaobjektidele. populariseerida Emmaste valla mainet puhta ja looduslähedase vallana, et tõsta omavalitsusse investeerimise, puhkama tulemise ja elama asumise soovi Tabel 1 Finantsnäitajad 2009 2011 eurodes 2011 2010 2009 Bilansi näitajad Varad aasta lõpus 5 292 3 973 3 789 Kohustused aasta lõpus 995 623 684 Netovara aasta lõpus 4 297 3 350 3 105 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 2 475 1 692 1 371 Tegevuskulud 1 517 1 438 1 675 Tegevustulem 947 245-318 Muud näitajad Põhivarainvesteeringute kasv 23,6% 8,5% 3,8% Likviidsus 1,5 5,77 6,95 Lühiajaline maksevõime 0,5% 0,3% 0,4% Kohustuste osakaal varadest 19% 16% 18% Laenukohustuste osakaal eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine 42% 34% 33%
Tagasimakstud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine 6,00% 6,10% 5,50% 4. Põhitegevuse tulude prognoos Põhitegevuse tuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS- i regulatsioonist järgmisi tulusid: 1. Maksutulud 2. Tulud kaupade ja teenuste müügist 3. Saadavad toetused 4. Muud tegevustulud Põhitegevuse tulude eelarveosas ei planeerita kasumit ja kahjumit põhivara müügist, põhivara soetuseks saadavat sihtfinantseerimist ega finantstulusid. Põhitegevuse tulud planeeritakse kassapõhiselt. Aastatel 2013 2016 kasvavad Emmaste valla maksutulud kogu perioodi vältel igal aastal ca 4%, võrreldes 2012. aastaga. Kasv tuleneb peamiselt füüsilise isiku tulumaksu kasvust. Prognoosi aluseks on Emmaste vallas registreeritud elanike keskmised brutosissetulekud. 2011. aastal olid brutosissetulekud keskmiselt 4% kõrgemad kui 2010. aastal. Negatiivselt võib mõjutada maksulaekumist tulumaksumäära langetamine 20%- le 2015. aastal sõltuvalt viisist, kuidas see rakendatakse omavalitsustele jagatava tulumaksu osas. Eelarvestrateegia koostamisel ei ole arvestatud eraldatava tulumaksu vähendamisega, kuna pole teada, et tulumaksumäära langetamine mõjutaks omavalitsustele eraldatavat osa (11,4% elanike brutotulust). Maamaksu määr on Emmaste vallas 1,84% (põllumajandusmaa 1,3%, õuemaa 2,2%, metsamaa 2,2%, looduslik rohumaa 1,3%, muu maa 2,2%) maa maksustamismäärast. Maksimaalne maamaksumäär on 2,5%. Maamaksu osas mõjutab tulusid maamaksu kaotamine kodualuselt maalt 2013. aastal. Kuna omavalitsustele on lubatud selle tulu vähenemine riigi poolt korvata, ei ole põhitegevuse tulude prognoosis arvestatud maamaksult laekuvate summade suurenemisega ega vähenemisega. Kaupade ja teenuste müügist saadud tulud on arvestatud stabiilselt. Aastatel 2013 2016 ei ole arvestatud hooldekodu hooldusteenuste tasudega. Riigi toetusfond (pedagoogide töötasu ning muud haridus- ja sotsiaaleraldised) on arvestatud riigi eelarvestrateegia kohaselt arvestusperioodil 2013 2014 stabiilsena. 2015. ja 2016. aastal on arvestatud põhikooli õpilaste arvu tõusuga. Tabel 2 Põhitegevuse tulud PÕHITEGEVUSE TULUD 2012 2013 2014 2015 2016 Maksutulud 738 100 765 793 700 823 100 853 700 sh tulumaks 681 200 708 400 736 800 766 200 796 800 sh maamaks 56 56 56 56 56
Tulud kaupade ja teenuste müügist 83 500 45 000 45 000 45 000 45 000 Saadavad toetused 219 218 218 251 500 251 500 sh toetusfond (lg2) 167 400 167 400 167 400 200 000 200 000 sh toetused valla teede korrashoiuks 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500 sh muud toetused tegevuskuludeks 4 400 4 000 4 000 4 000 4 000 Muud tegevustulud 700 700 700 700 700 Põhitegevuse tulud kokku 1 041 600 1 029 1 058 1 120 1 150 5. Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegias tulenevalt KOFS- i regulatsioonist järgmisi tulusid: 1. Antavad toetused 2. Muud tegevuskulud Põhitegevuse kulude eelarveosas ei planeerita põhivara amortisatsiooni ja ümberhindlust, põhivara soetuseks antavat sihtfinantseerimist ega finantskulusid. Põhitegevuse kulud planeeritakse kassapõhiselt. Põhitegevuse kulude strateegias on oluline, et eelarvepoliitilised otsused oleksid jätkusuutlikud, maksimaalselt valdkonnapoliitikaid arvestavad ning kõiki rahastamisallikaid ühtselt käsitlevad. Eelarvestrateegias iseloomustavad põhitegevuse kulude planeerimist konservatiivsus, jätkusuutlikkus ja efektiivsus. Kindlasti jätkatakse säästliku majandamisega ning tuvastatakse kokkuhoiukohti tänases süsteemis. Eelarvestrateegias põhitegevuse kulude planeerimisel on oluline suurendada eelarveliste vahendite kasutamise paindlikkust, viia toetuste andmine enam vajadusepõhiseks. Uute prioriteetide rahastamise nimel nähakse vajadusel ka võimalust lõpetada või vähendada seniseid avalikke teenuseid ja toetusi. Personalikulude osas on arvestatud kulude kasvuga 2013. aastal ja 2015. aastal 5% valla eelarvest finantseeritava tööjõu osas. 2015. ja 2016. aastal on personalikulusid suurendatud riigi toetusfondist pedagoogide töötasudeks eraldatavate vahendite arvelt. Majandamiskulude osas on planeeritud Rahandusministeeriumi poolt prognoositud tarbijahinnatõusuga 2013. aastal 3%, 2014-2016. aastal 2,7%. 2013. aasta inflatsiooni mõjutab aasta alguses toimuv elektrituru täielik avanemine. Resevfondi suuruseks on arvestatud 1% eelarvetuludest. Eelarvestrateegia perioodil põhitegevuse kulude maht kasvab, kuid siiski saab väita, et lähiaastatel ei ole oodata hüppelist põhitegevuse kulude kasvu.
Tabel 3 Põhitegevuse kulud PÕHITEGEVUSE KULUD 2012 2013 2014 2015 2016 Antavad toetused 75 350 65 000 65 000 50 000 40 000 Muud tegevuskulud 842 920 830 200 849 200 917 000 926 400 sh personalikulud 519 400 524 200 524 200 583 000 583 000 sh majandamiskulud 323 520 306 000 325 000 334 000 343 400 Reservfond 29 820 10 10 600 11 11 600 Põhitegevuse kulud kokku 948 090 905 500 924 800 978 978 000 6. Põhitegevuse tulem Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Tulenevalt KOFSist peab põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga olema null või positiivne. Strateegiaperioodiks seatakse eesmärgiks põhitegevuse tulude - kulude ülejäägi saavutamine määral, mis võimaldab maksimeerida valla laenuvõimekust. See vajadus tuleneb sellest, et otseselt vabasid vahendeid (reserve) valla käsutuses ei ole, samas on vajadus laenu võtmiseks. Tabel 4 Põhitegevuse tulem PÕHITEGEVUSE TULUD 2012 2013 2014 2015 2016 Maksutulud 738 100 765 793 700 823 100 853 700 sh tulumaks 681 200 708 400 736 800 766 200 796 800 sh maamaks 56 56 56 56 56 Tulud kaupade ja teenuste müügist 83 500 45 000 45 000 45 000 45 000 Saadavad toetused 219 218 218 251 500 251 500 sh toetusfond (lg2) 167 400 167 400 167 400 200 000 200 000 sh toetused valla teede korrashoiuks 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500 sh muud toetused tegevuskuludeks 4 400 4 000 4 000 4 000 4 000 Muud tegevustulud 700 700 700 700 700 1 029 1 058 1 120 1 150 Põhitegevuse tulud kokku 1 041 600 PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused 75 350 65 000 65 000 50 000 40 000 Muud tegevuskulud 842 920 830 200 849 200 917 000 926 400 sh personalikulud 519 400 524 200 524 200 583 000 583 000 sh majandamiskulud 323 520 306 000 325 000 334 000 343 400 Reservfond 29 820 10 10 600 11 11 600 Põhitegevuse kulud kokku 948 090 905 500 924 800 978 978 000 PÕHITEGEVUSE TULEM 93 510 124 400 133 500 142 000 172
7. Investeerimistegevuse eelarveosa Strateegiaperioodi investeerimistegevuse eelarveosa kujundamisel on järgitud, et otsused oleksid jätkusuutlikud, maksimaalselt valdkonnapoliitikaid arvestavad ning kõiki rahastamisallikaid ühtselt käsitlevad. Strateegiaperioodil plaanitakse teostada investeeringuid: 1. Spordihalli rekonstrueerimine 2013. aastal kogumaksumusega 120 000 eurot (laenu võtmise vajadus 24 000 eurot 20% projekti omaosalus) 2. Spordihalli, põhikooli, aktiviseerimiskeskuse kütte rekonstrueerimine 2013. aastal kogumaksumusega 480 000 eurot (laenu võtmise vajadus 96 000 eurot 20% projekti omaosalus) 3. Põhikooli algklasside põrandate vahetus ja soojustus 2013. aastal 60 000 eurot (laenu võtmise vajadus 20%) 4. Emmaste küla ühisveevärgi rekonstrueerimise II etapp 2014 aastal. kogumaksumusega 280 000 eurot (laenu võtmise vajadus 50 000 eurot) 5. Kergliiklustee valgustus 2014 aastal. 30 000 eurot (valla eelarve) Tabel 5 Investeerimistegevus INVESTEERIMISTEGEVUS 2012 2013 2014 2015 2016 Põhivara müük (+) 440 0 0 0 0 Põhivara soetus (-) -450 350-660 000-310 000 0 0 sh projektide omaosalus 0 132 000 80 000 Spordihalli rekonstrueerimine 120 000 Spordihalli, põhikooli,aktiviseerimiskeskuse kütte rekonstrueerimine I ja II etapp 480 000 Põhikooli algklasside põrandate vahetus ja soojustus 60 000 Emmaste küla ühisveevärgi rek II etapp 280 000 Kergliiklustee valgustus 30 000 Tohvri Hooldekodu rekonstrueerimine 367 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 367 528 000 230 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 0 0 0 0 0 Finantskulud (-) -15 500-13 800-17 000-17 000-15 000 Investeerimistegevus kokku -98 110-145 800-97 000-17 000-15 000
8. Finantseerimistegevuse eelarveosa 2013. aastal on plaanis võtta laenu 132 000 eurot. Spordihalli rekonstrueerimiseks 24 000 eurot, Emmaste Põhikooli algklasside põrandate vahetuseks ja soojustuseks 12 000 eurot ja spordihalli, põhikooli, aktiviseerimiskeskuse kütte rekonstrueerimise I etapiks 96 000 eurot. 2014. aastal on plaanis võtta laenu 60 000 eurot Emmaste küla ühisveevärgi II etapi rekonstrueerimiseks. Laen võetakse projektide omaosaluse katmiseks, sest põhitegevuse tulem ei ole plaanitud investeeringu katmiseks piisav. Finantseerimistegevuse rahavoogudes on kesksel kohal netovõlakoormus. Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe, kus netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud kohustused. Likviidsete varadena võetakse arvesse bilansis kajastatud raha ja pangakontodel olevaid vahendeid. Tabel 6 Finantseerimistegevus FINANTSEERIMISTEGEVUS 2012 2013 2014 2015 2016 Laenude võtmine (+) 76 500 132 000 60 000 0 0 Kapitalirendikohustuste võtmine (+) 0 0 0 0 0 Võetud laenude tagasimaksmine (-) -73 000-101 500-74 -120 000-130 000 Uued laenud Kapitalirendikohustuste täitmine (-) -7 200-4 800 0 0 0 Finantseerimistegevus kokku -3 700 25 700-14 -120 000-130 000 Netovõlakoormus võib nimetatud seaduse kohaselt aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60% vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60%- ni vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Strateegiaperioodi aastate likviidsete varade saldo planeerimiseks on vaja eelnevalt prognoosida baasaasta aastalõpu likviidsete varade saldo. 2013. 2015. aasta lõpuks planeeritud rahajääk ei vasta vajaminevale rahamahule aastavahetusel. Finantsjuhtimiseks vajaliku paindlikkuse aitab vajadusel tagada arvelduskrediit.
Tabel 7 Likviidsed varad ja netovõlakoormuse näitajad LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS 2012 2013 2014 2015 2016 Raha ja pangakontode saldo muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -8 4 21 600 5 000 27 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 0 0 0 0 0 Likviidsete varade muutus kokku -8 4 21 600 5 000 27 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 437 260 462 960 448 060 328 060 198 060 Netovõlakoormus (eurodes) 428 960 458 660 426 460 323 060 170 160 Netovõlakoormus (%) 41% 45% 40% 29% 15% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 624 960 617 940 634 980 672 180 690 540 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60% 60% 60% 60% 60% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 196 000 159 280 208 520 349 120 520 380 Tabel 8 Eelarvestrateegia koondtabel PÕHITEGEVUSE TULUD 2012 2013 2014 2015 2016 Maksutulud 738 100 765 793 700 823 100 853 700 sh tulumaks 681 200 708 400 736 800 766 200 796 800 sh maamaks 56 56 56 56 56 Tulud kaupade ja teenuste müügist 83 500 45 000 45 000 45 000 45 000 Saadavad toetused 219 218 218 251 500 251 500 sh toetusfond (lg2) 167 400 167 400 167 400 200 000 200 000 sh toetused valla teede korrashoiuks 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500 sh muud toetused tegevuskuludeks 4 400 4 000 4 000 4 000 4 000 Muud tegevustulud 700 700 700 700 700 1 029 1 058 1 120 1 150 Põhitegevuse tulud kokku 1 041 600 PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused 75 350 65 000 65 000 50 000 40 000 Muud tegevuskulud 842 920 830 200 849 200 917 000 926 400 sh personalikulud 519 400 524 200 524 200 583 000 583 000 sh majandamiskulud 323 520 306 000 325 000 334 000 343 400 Reservfond 29 820 10 10 600 11 11 600 Põhitegevuse kulud kokku 948 090 905 500 924 800 978 978 000 PÕHITEGEVUSE TULEM 93 510 124 400 133 500 142 000 172 INVESTEERIMISTEGEVUS Põhivara müük (+) 440 0 0 0 0 Põhivara soetus (-) -450 350-660 000-310 000 0 0 sh projektide omaosalus 0 132 000 80 000 Spordihalli rekonstrueerimine 120 000 Spordihalli, põhikooli,aktiviseerimiskeskuse kütte rekonstrueerimine I ja II etapp 480 000
Põhikooli algklasside põrandate vahetus ja soojustus 60 000 Emmaste küla ühisveevärgi rek II etapp 280 000 Kergliiklustee valgustus 30 000 Tohvri Hooldekodu rekonstrueerimine 367 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 367 528 000 230 000 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (- ) Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (- ) Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 0 0 0 0 0 Finantskulud (-) -15 500-13 800-17 000-17 000-15 000 Investeerimistegevus kokku -98 110-145 800-97 000-17 000-15 000 EELARVE TULEM -4 600-21 400 36 500 125 000 157 FINANTSEERIMISTEGEVUS 2012 2013 2014 2015 2016 Laenude võtmine (+) 76 500 132 000 60 000 0 0 Kapitalirendikohustuste võtmine (+) 0 0 0 0 0 Võetud laenude tagasimaksmine (-) -73 000-101 500-74 -120 000-130 000 Uued laenud Kapitalirendikohustuste täitmine (-) -7 200-4 800 0 0 0 Finantseerimistegevus kokku -3 700 25 700-14 -120 000-130 000 LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS Raha ja pangakontode saldo muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -8 4 21 600 5 000 27 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 0 0 0 0 0 Likviidsete varade muutus kokku -8 4 21 600 5 000 27 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 437 260 462 960 448 060 328 060 198 060 Netovõlakoormus (eurodes) 428 960 458 660 426 460 323 060 170 160 Netovõlakoormus (%) 41% 45% 40% 29% 15% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 624 960 617 940 634 980 672 180 690 540 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60% 60% 60% 60% 60% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 196 000 159 280 208 520 349 120 520 380 EELARVE KONTROLL (tasakaal) 0 0 0 0 0 Merike Kallas Volikogu esimees