MAAVANEMA KORRALDUS 26.05.2017 nr 1-1/17/301 Krootuse Lasteaia haldusjärelevalve õiendi kinnitamine Koolieelse lasteasutuse seaduse 31 lõigete 1 ja 4 alusel ning haridus- ja teadusministri 29.03.2016. a määruse nr 14 Haldusjärelevalve prioriteedid, temaatilise järelevalve, selle tulemuste vormistamise ja tulemustest teavitamise kord 2016/2017. õppeaastal 7 lõike 1 ja 9 lõigete 1 ja 2 alusel: 1. Kinnitada Krootuse Lasteaia haldusjärelevalve õiend (juurde lisatud) ning teha õiendi seitsmendas, kaheksandas ja üheksandas osas nimetatud ettekirjutused. 2. Kohustada kooli pidajat esitama maavanemale kirjalik aruanne ettekirjutuse täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast ettekirjutuse täitmise tähtaega. 3. Kohustada lasteaia direktorit esitama maavanemale kirjalik aruanne ettekirjutuste täitmist tõendavate dokumentidega viie tööpäeva jooksul pärast ettekirjutuste täitmise tähtaega. 4. Käesolevat korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus või vaide maavanemale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro
ÕIEND HALDUSJÄRELEVALVE TEOSTAMISE KOHTA KROOTUSE LASTEAIAS I. SISSEJUHATAV OSA 1.1. Haldusjärelevalvet Krootuse Lasteaias (edaspidi lasteaed) teostati Põlva maavanema 07.09.2016 korralduse nr 1-1/16/356 Haldusjärelevalve teostamine Krootuse Lasteaias alusel. 1.2. Haldusjärelevalve lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üle teostati ajavahemikul 03.04. 13.04.2017 ja selle viis läbi Põlva maavalitsuse haridusnõunik Katrin Ohakas. 1.3. Haldusjärelevalve käigus vesteldi lasteaia direktori, õpetajate ja hoolekogu esindajaga, tutvuti dokumentidega ja analüüsiti nende sisu, tutvuti lasteaia andmetega Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS), vaadeldi õppetegevusi liit- ja lasteaiarühmas. 1.4. Lühiülevaade õppeasutusest: 1) aadress: Kooli 1, Krootuse, 63514 Põlva maakond; 2) liik: koolieelne lasteasutus; 3) omandivorm ja pidaja: munitsipaallasteaed, Kõlleste Vallavalitsus; 4) õppekeel: eesti keel; 5) laste arv EHISes ja lasteaias kohapeal kontrollitud andmetel seisuga 03.04.2017 oli 38; 6) pedagoogide üldarv EHISes ja lasteaias kohapeal kontrollitud andmetel seisuga 03.04.2017 oli kuus. Kõikide pedagoogide kvalifikatsioon vastab koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuetele. 1.5. Järelevalve eesmärk oli välja selgitada, kuidas on igale lapsele loodud arenguks vajalik eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ning arendav õppe- ja kasvukeskkond, et saavutada kõigi laste arengu toetamine; saada ülevaade sellest, kas lasteaia tegevus on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. II. OLUKORRA KIRJELDUS JA ANALÜÜS 2.1. Lastevanemate ja hoolekogu kaasamine õppekava koostamise protsessis ning lastele valikute võimaldamisel 2.1.1. Lapsevanemate kaasamine õppekava koostamise protsessi Lasteaia õppe- ja kasvatustegevus põhineb lasteaia õppekaval, mis on kinnitatud direktori 27.02.2009 käskkirjaga nr 3.6-3 Krootuse Lasteaia õppekava kinnitamine. Õppekava hiljem muudetud ei ole. Krootuse lasteaia arengukava 2014 2016 tegevuskavas oli õppe- ja kasvatusprotsessi üks planeeritud tegevusi õppekavaarendus: avastusõppe metoodika rakendamine ja hindamine; kokkulepitud väärtuste lisamine õppekavasse; õppeaasta eesmärgipüstitus toetub väärtustele. Sisehindamise aruandes 2013. 2016. aasta kohta õppekava
arendamist õppe- ja kasvatustegevusena analüüsitud ei ole. Pedagoogilise nõukogu koosolekutel aastatel 2013 2016 õppekavaga seotud teemasid käsitletud ei ole. Lapsevanematele on üldkoosolekutel tutvustatud õppekavas kirjeldatud lapse üldoskuste eeldatavaid tulemusi ja lapse koolivalmiduse kaarti. Lapsevanemate 25.01.2017 koosolekul tegi õpetaja ülevaate koolivalmidusest lasteaia õppekavast lähtudes (protokoll nr 2/3.3.-7), 27.10.2016 koosolekul direktor väärtuste kujunemist eelkoolieas (protokoll nr 1/3.3-7) ja 23.10.2015 õpetaja lapse koolivalmiduse kaardist (protokoll nr 1/3.3-7). Direktor, kes töötab alates 2016. aasta augustist, soovib algatada õppekava muutmise (07.04.2017 vestluse protokoll nr 3). 2.1.2. Hoolekogu kaasamine õppekava koostamise protsessi Hoolekogu lasteaia õppekava koostamise protsessis osalenud ei ole. Hoolekogu koosolekutel aastatel 2013 2016 õppekavaga seotud teemasid käsitletud ei ole. Hoolekogu esindaja sõnul hoolekogu käesoleval õppeaastal lasteaia õppekavaga seotud teemasid arutanud ei ole. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2). Hoolekogu liikmed on olnud kaasatud õppekavas nimetatud traditsiooniliste ürituste läbiviimisse. Üks lapsevanemate esindaja hoolekogus on kirjutanud loodusteemalisi projekte Keskkonnainvesteeringute Keskusele, olles eelnevalt lasteaia juhiga kokku leppinud teemas. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2) Vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) 24 lõikes 6 sätestatule toimub hoolekogu koosolek vähemalt üks kord kvartalis. Hoolekogu koosolekuid eelmistel õppeaastatel nõutud mahus toimunud ei ole. Hoolekogu koosolekuid oli 2014/2015. õppeaastal kaks, 2015/2016. õppeaastal üks. Käesoleval õppeaastal on aprilli alguseks toimunud kaks hoolekogu koosolekut. 2016/2017. õppeaastaks on hoolekogu vastu võtnud hoolekogu tööplaani (hoolekogu 22.11.2016 koosoleku protokoll nr 1.1-3/1), mille järgi on planeeritud õppeaastasse viis hoolekogu koosolekut. Märtsikuusse planeeritud koosolekut ei toimunud, kuna sinna oli planeeritud uue arengukava arutelu, kuid direktori sõnul otsustati oodata ära sisehindamise nõuniku tagasiside, et selles tehtavaid parendusettepanekuid arengukava koostamisel arvestada. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 3) Lapsevanemate esindatus lasteaia hoolekogus on lasteaia laste ja rühmade arvu arvestades suur. Lasteaia põhimääruse 13 lõikes 2 on sätestatud, et lasteaia hoolekogusse kuuluvad õpetajate esindaja, iga rühma vanemate esindaja ja vallavalitsuse esindaja. Krootuse lasteaia hoolekogu on 7liikmeline, neist lapsevanemate esindajaid viis. Hoolekogu koosseisu kinnitab Kõlleste Vallavalitus korraldusega, võttes aluseks lasteaia direktori ettepaneku (Kõlleste Vallavalitsuse 12.10.2016 korraldus nr 144). Lastevanemate esindajad valitakse lasteaia lastevanemate üldkoosolekul (lastevanemate 27.09.2016 koosoleku protokoll nr 1). Hoolekogu esimehe sõnul on hea, et lapsevanemate esindajaid on rohkem, ja lapsevanemate esindajate valimisel arvestatakse, et hoolekogus oleks lapsevanemate esindajaid valla erinevatest piirkondadest, sest valla erinevate piirkondade elanike vajadused ning võimalused on erinevad. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2) KELS 24 lõike 2 järgi kuulub hoolekogusse iga rühma vanemate esindaja, seega saab iga rühma esindada väiks üks lapsevanem, teistel lapsevanematel hääletus- ja otsustusõigust hoolekogus ei ole.
Seega on lasteaia hoolekogu koosseis vaja viia vastavusse lasteaia põhimääruse ja KELS 24 lõikega 2. Hoolekogu ei ole ametlikult informeerinud oma tegemistest teisi lapsevanemaid (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2). Lasteaia veebilehel on avaldatud hoolekogu koosseis, muu hoolekogu tegevust kajastav informatsioon puudub. Direktori sõnul on hoolekogu tegutsemise korras (vastu võetud hoolekogu 22.11.2016 koosolekul) sätestatud hoolekogu ülesanne anda oma tegevusest aru üks kord aastas, sügisesel lastevanemate üldkoosolekul. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 3) Seega on vajalik hoolekogu tegutsemise korras sätestada hoolekogu ülesanne informeerida lapsevanemaid ajakohaselt hoolekogus käsitletud teemadest ja küsimustest. 2.1.3. Paikkonna kultuurilisest ja looduslikust eripärast ning rahvatraditsioonidest tulenevad tegevused, suunad ja eripära lasteaia õppekavas. Õppekava II. peatükis on välja toodud paikkonnast lähtudes lasteaia eripära, mis seisneb looduse ja maaelu väärtustamises ning laste rohkes looduses viibimises. Eripära toetavad avastusretked parki, virgestusrajale ja õppetegevused õues, kevadised ja sügisesed metsapäevad, näitused ning loodusliku materjali kasutamine igapäevategevustes. Hoolekogu esindaja sõnul väljendub lasteaia eripära, looduse väärtustamine, igapäevases tegevuses: lapsed on palju õues, jälgitakse ja vaadeldakse loodust (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2). Direktori sõnul on õues tegevusi palju, loodusobjekte ja nähtusi vaadeldakse ja uuritakse õues (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1). Päevakavas, mida järgitakse, on õuetegevusteks aeg planeeritud nii päeva esimeses kui teises pooles. Rühma nädalaplaanides on liikumistegevused planeeritud õue (parki, liikumisrajale, lasteaia õuealale), samuti teemakohased vaatlused, uuringud ning ühismängud. Kuigi õppekava nimetab lasteaia eripärana peale looduse ka maaelu väärtustamist, siis õppekavas ega nädalaplaanides pole kirjeldatud maaelu väärtustamisega seotud tegevusi. Hoolekogu esimehe sõnul on varasematel aastatel toimunud õppekäike, kus lapsed on tutvunud maaelu ja kodukoha tööstusega. Ettepaneku sellisteks õppekäikudeks on teinud lapsevanemad. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2) Lasteaia õppekavas pole paikkonna kultuurilisest eripärast lähtuvaid tegevusi kirjeldatud. Küll aga tähistatakse rahvakalendri ja üldriiklikke tähtpäevi: hingedeaeg, mardi- ja kadripäev, advendi- ja jõuluaeg, vabariigi aastapäev, vastlapäev, kevadpühad, isade- ja emadepäev. Nimetatud tähtpäevad kajastuvad rühmade nädalaplaanides ja õppekavas traditsiooniliste ürituste loetelus. 2.1.4. Seosed lasteaia arengukava, õppekava, õppeaasta üldeesmärkide ja eelmise õppeaasta sisehindamise tulemuste vahel Lasteaias viiakse läbi sisehindamist. Olemas on sisehindamise aruanne aastate 2013 2016 kohta, mida on arutatud pedagoogilise nõukogu 19.01.2017 koosolekul (protokoll nr 3/1.1.-4). Hoolekogu kooskõlastas aruande 31.01.2017 koosolekul (protokoll nr 2/1.1-3). Direktor on kinnitanud sisehindamise aruande 01.02.2017 käskkirjaga nr 9/1.1-
2. Pidaja, Kõlleste Vallavalitsus, kooskõlastas ja kiitis sisehindamise aruande heaks 28.03.2017 korraldusega nr 42. Direktor esitas 20.01.2017 taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile sisehindamise nõustamise algatamiseks. Järelevalve läbiviimise ajaks oli sisehindamise nõunik külastanud lasteaeda ja nõustamise tagasisidearuande esitamise tähtajaks oli kokku lepitud 13.04.2017. Lasteaial puudub sisehindamise läbiviimise kord, millega on täitmata KELSi 24 2 lõike 2 nõuded. Sisehindamise aruannet koostades lähtus direktor kolme eelmise õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsidest, millele oli lisatud statistika laste arvu, aasta nimestikulise keskmise ja aasta keskmise kohalkäimise kohta. Vastavalt haridus- ja teadusministri 31.08.2011. a määruse nr 44 Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord 2 sättele on lasteasutusel tegevuskava, 4 lõikes 1 ja 2 on esitatud tegevuskava täitmise üldnõuded. Lasteaia tegevuskava määruse 4 lõikes 2 sätestatud nõuetele ei vasta, kuna määratlemata on lasteasutuse arengukava valdkondadest tulenevad eesmärgid, tegevused, vastutajad ja tähtajad. Lasteaias püstitavad õpetajad lasteaia õppeaasta üldeesmärgi, mis on seotud õppekava, arengukava õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärgi ja tegevustega ning eelmise õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsiga. Näiteks 2015/2016. õppeaasta üldeesmärk oli Mäng on väiksese inimese töö, mis tulenes asjaolust, et rühmades ei planeeritud mängutegevusi (12.04.2017 vestluse protokoll nr 4). Üldeesmärgid on õppeaastati sõnastatud erinevalt, üldjuhul lapsest lähtudes. 2016/2017. õppeaasta üldeesmärk on Olen terviseteadlik laps, mille sisu on täpsustatud järgmiselt: tahan olla terve, loov ja julge; toitun tervislikult; tahan liikuda ja erinevaid liikumismänge mängida; olen aktiivne tegutseja avastades ja mängides; oskan hinnata vaikuse- ja puhkusehetki, sest puhanuna olen heatujuline ja suudan paremini keskenduda; rõõmuga naudin muusikat ja loodushääli. Tegevusi nimetatud eesmärkide realiseerimiseks tegevuskavas pole esitatud. Lasteaia olemasoleva tegevuskava osadeks on veel nädalateemade nimekiri kuude ja nädalate kaupa ning ürituste kalenderplaan. Järelevalve läbiviija võrdles kahe viimase õppeaasta nädalateemade loendit. Pooled teemad kordusid, näiteks kõik detsembri- ja jaanuarikuu teemad olid mõlemal õppeaastal samad. Käesoleva õppeaasta üldeesmärk ja ürituste kava kinnitati pedagoogilise nõukogu 31.08.2016 koosolekul (protokoll nr 1/1.1-4). Õppeaasta eesmärke ja ürituste kava on direktor tutvustanud lapsevanematele vanemate üldkoosolekul 27.10.2016 (protokoll nr 1/3.3-7). Hetkel lasteaial kehtivat arengukava ei ole. Krootuse Lasteaia arengukava aastateks 2014 2016 kehtestati Kõlleste Vallavalikogu 30.04.2014 määrusega nr 4. Lasteaed on koostamas uut arengukava. Seosed lasteaia arengukava, õppekava ja õppeaasta üldeesmärgi vahel on olemas. Kuna lasteaial puudub sisehindamise läbiviimise kord ja nõuetekohane õppeaasta tegevuskava, siis sisehindamise tulemustel õppeaasta eesmärkide seadmine ei põhine.
2.1.5. Aasta tegevuskavas planeeritud lapse arengut toetavad tegevused ja nende seotus õppekava üldeesmärkidega Lasteaia õppekava III. peatükis on esitatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, mis on sõnastatud lapsest lähtuvalt saavutatava seisundina: meie lapsed on aktiivsed õppijad, kes suudavad otsustada ja teha valikuid; meie lapsed on avatud, loovad ja uudishimulikud, kes hoolivad endast ja kaaslastest; meie lapsed tunnevad koduümbrust ja selle kultuuripärandit, suhtudes sellesse hoolivalt ja säästvalt; meie lapsed tunnevad end turvaliselt, mida toetab lasteaia personali koostöö, põhinedes vastastikusele usaldusele, lugupidamisele ja avatud dialoogile. Ühes eesmärgis on mitu saavutatavat seisundit, seepärast on nende eesmärkide saavutamist raske hinnata. Lasteaial puudub nõuetekohane aasta tegevuskava. Lapse arengu toetamise eesmärki täidavad aasta ürituste kalenderplaanis planeeritud tegevused. Kultuuripärandi tundmaõppimiseks ja rahvatraditsioonide elushoidmiseks toimuvad näiteks kadri- ja mardipäeva, isade- ja emadepäeva tähistamine. Traditsiooniliseks ürituseks on kohaliku talurahvamuuseumi külastus koos leivategemisega sügisel. Käesoleva õppeaasta eesmärgist Olen tervisteadlik laps lähtuvalt on planeeritud õppekäik Meenikunna rappa, isadepäev Maanteemuuseumis, traditsiooniline tervisespordipäev ja vastlapäeva tähistamine, südamenädala tegevustena liikumised ja tegevused õues. Enne õueminekut saavad lapsed puu- või juurvilja, mida süüakse vaikselt istudes. 2.1.6. Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisse ja läbiviimisse Direktori sõnul on lapsevanemaid õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamisse ja läbiviimisse kaastatud vähe. Tahetakse sisse viia avatud uste päevad, et lapsevanemad teaksid rohkem lasteaia õppe- ja kasvatustegevustest. Direktor on innustanud õpetajaid kutsuma õppetegevusse lapsevanemaid. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 3) Lastevanematele tutvustatakse õppeaasta algul toimuval vanemate üldkoosolekul lasteaia ürituste kava, nädalateemasid ja õppeaasta üldeesmärki. Vanemate koosoleku protokollidest nähtub, et lapsevanematega arutatakse ürituste läbiviimist ning vanemad saavad teha omapoolseid ettepanekuid ürituste korraldamise ja läbiviimise kohta. Samuti nähtub hoolekogu protokollidest, et hoolekogu koosolekutel on üheks teemaks ürituste korraldamisega seonduv. Õpetajate, direktori ja hoolekogu esindaja sõnade kohaselt on aastate jooksul välja kujunenud ettevõtmised, milles lapsevanemad osalevad. Emadepäeva piknikust võtavad osa kõik pered. Isadepäeva üritusel esinevad emad etteastetega. Lasteaia luuleja laulupäevaks valib ja õpetab lapsevanem oma lapsele selgeks ühe luuletuse. 2.1.7. Lapsevanemate ettepanekutega arvestamine õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimisel Lasteaias on lapsevanemate ettepanekud ja mõtted oodatud ning nendega arvestatakse. Lapsevanem on mitmel aastal enda initsiatiivil ja koostöös õpetajatega koostanud ning esitanud KIKile keskkonnahariduse projekte. Kõik rahastatud projektid on lasteaia personal lapsevanemaga koos läbi viinud. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2) Lapsevanemad on välja pakkunud õppekäike kohalikesse ettevõtetesse, rühma hommikuringis on käidud rääkimas oma tööst.
Lasteaia direktor, õpetajad ja lapsevanemate esindaja nõustuvad väitega, et lapsevanemate ettepanekuid on oodatud ja nendega arvestatakse. Õpetajate arvates võiksid lapsevanemad olla aktiivsemad, aga tõdetakse ka, et lasteaia personal saaks rohkem vanemaid kaasata ning innustada ettepanekuid tegema ja osalema. (vestluse protokoll nr 2, 3, 4) 2.1.8. Meetodid lapsevanemate informeerimiseks ja kaasamiseks Lasteaia tegevuse kajastamiseks on olemas veebileht (http://www.kolleste.ee/lasteaed/). Veebilehel on avalikustatud lasteaia arengukava aastateks 2014 2016, lasteaeda vastuvõtmise ja väljaarvamise kord, lasteaia päevakava, kodukord, hoolekogu koosseis, töötajate nimed ja kontakt. Direktori selgituste kohaselt ei suuda veebilehe praegune haldaja kodulehele lisada kiiresti ajakohast infot, mistõttu veebilehe sisu ei vasta lapsevanemate ootustele. Direktor soovib hakata ise veebilehte haldama. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 3) Hoolekogus ja lastevanemate koosolekul on arutatud veebilehe sisu üle. Hädavajalik info on seal olemas, aga lapsevanemate ootus on, et see võiks olla huvitavam ja info võiks seal uueneda. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2) Lapsevanemad saavad ajakohast informatsiooni ja tagasisidet nii suuliselt kui kirjalikult. Rühmaõpetajatega saavad vanemad vestelda hommikul ja õhtul, samuti telefonitsi, sest üks osa lapsi käib lasteaias valla koolibussiga ning nende vanemad ei käi igapäevaselt lasteaias. Kirjalikult edastatakse teateid rühmade listide kaudu ja teated-kutsed pannakse kirjalikult ka infostendile lasteaia koridoris ning kuulutused ka välisuksele. Lasteaed arvestab nende peredega (kaks peret), kes Internetti ei kasuta, ja neile edastatakse vajalik info paberkandjal. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 3) Lasteaia töötajad ja lapsevanemad kuuluvad sotsiaalmeedia suletud gruppi, mida haldab üks rühmaõpetaja koos mõne lapsevanemaga. Lapsevanemate informeerimiseks korraldatakse lasteaias koosolekuid. Üldkoosolekud toimuvad kord õppeaastas, tavaliselt septembris. Käesoleval õppeaastal toimus vanemate koosolek ka jaanuaris, teemaks kooliks ettevalmistus ja koolivalmiduskaart. Lasteaed on uurinud lapsevanemate informeerimisega seotud rahulolu. 2014/2015. õppeaastal läbi viidud rahuloluküsitluses (vastas 74% peredest) küsiti, kuidas nad on rahul lasteaiast saadud info ja tagasisidega. Infot ja tagasisidet hindasid lapsevanemad piisavaks. 2.1.9. Lapsevanemate rahulolu väljaselgitamine, hinnatavad aspektid ja nende seotus lasteaia tegevust reguleerivate dokumentide eesmärkidega Lapsevanemate rahulolu on varem välja selgitatud rahuoluküsitlustega ja lapse arenguvestlusel, alates 2016. aastast seda lasteaias tehtud ei ole. Viimane rahuoluküsitlus toimus 2015. aasta aprillis (pedagoogilise nõukogu 17.02.2015 koosoleku protokoll nr 3). Seni on tegemist olnud paberil esitatud avatud vastustega küsimustikuga. Küsiti lapse lasteaeda tuleku meeleolu, lapse soovi hommikul lasteaeda tulla, lapse lasteaiapäeva muljeid, lapsevanema arvamust info ja tagasiside kohta ja
hinnangut ettetulnud probleemide lahenemisele. Lisaks küsimustele sooviti lapsevanemate ettepanekuid koostööks lasteaiaõpetajatega. Direktor on teinud rahuloluküsimustike vastustest kokkuvõtte. Kokkuvõtet lapsevanematele tutvustatud pole. Kuna tegemist on olnud avatud vastustega küsimustikuga, siis pole erinevate aastate tulemused võrreldavad ning hinnatavate aspektide seost lasteaia tegevust reguleeritavate dokumentide eesmärkidega pole. Lasteaia praegune direktor soovib rahuloluküsimustikku muuta, seetõttu käesoleval aastal seda plaanis läbi viia ei ole (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1). Käesoleva õppeaasta maikuus osalevad lasteaia õpetajad ja lapsevanemad Innove korraldatud rahuloluküsitluses. Varasematel aastatel oli arenguvestluse ettevalmistavas küsimustikus lapsevanematele küsimus lasteaiaga rahuolu kohta. Alates 2016. aastast enam nimetatud küsimustikku ei kasutata ja arenguvestlusel keskendutakse lapse oskustele ja teadmistele (pedagoogilise nõukogu 16.02.2016 koosoleku protokoll nr 2). Hoolekogu peab lapsevanemate rahuolu hindamist oluliseks ja hoolekogus on arutatud rahuloluküsimustiku koostamise üle. (07.04.2017 vestluse protokoll nr 2) 2.2. Lapse arengu toetamine õppetöö läbiviimisel 2.2.1. Lasteaias kasutatavad õppe- ja kasvatustegevuse mitmekesistamise võimalused Õppe- ja kasvatustegevuse mitmekesistamiseks kasutatakse ära looduskeskkonda. Õppekavas on fikseeritud, et õues toimuvad avastusretked ja õppetegevused, igapäevategevustes kasutatakse looduslikku materjali, kevadel ja sügisel on üks metsapäev. Nädalaplaanidest ja rühmapäevikutest nähtub, et osa õppe- ja kasvatustegevustest, eelkõige liikumistegevused ja vaatlused, on planeeritud õue, mõningatel juhtudel oli ka ühismäng õue planeeritud. Direktori selgituste kohaselt minnakse ennelõunal varakult õue, samuti kasutatakse õues olekuks õhtupoolikut (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1) Rühmapäevikustes oli fikseeritud käigud lasteaia õuealast kaugemale: parki, järve äärde ja liikumisrajale. Rühma töötajate tööaeg võimaldab korraldada käike lasteaia õuealast kaugemale, sest õues viibimise ajal töötab lastega kaks õpetajat. Lasteaia aiarühmas (4 7aastased) rakendatakse alates 2014/2015. õppeaastast Kiusamisest vabaks metoodikat ja reedeti on hommikuringi planeeritud vestlusvoor karudega. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse vaatlusel oli näha, et ka teistel päevadel kasutatakse selle metoodika mitmeid võtteid: üksteise masseerimine, kaaslase tunnustamine. Lapsi innustatakse osa võtma maakondlikest konkurssidest. Märtsikuus toimuva Põlvamaa lasteaialaste luulelugemise konkursi eel toimub lasteaia luule- ja laulupäev Krootuse kultuurimajas. Sellel esinevad kõik lasteaialapsed suurel laval ja luuletused õpetavad lastele nende vanemad. Osaletakse maakondlikul laulupäeval ja kevadisel lasteaedade spordifestivalil, milleks valmistatakse ette kas tantsu- või võimlemisnumber. Lasteaias toimuvad erinevad teatrietendused lastele. Kaks korda õppeaastas teevad lasteaia õpetajad ise lastele etenduse. Järelevalve ajal etendati lastele lühinäidendit Karupoeg kaotas kallistuse. Lasteaias käivad erinevad trupid etendustega.
2.2.2. Individuaalselt ja väikestes gruppides läbiviidavad tegevused Kuna lasteaias on rühmades erivanuselised lapsed (liitrühmas 1,5 4aastased; aiarühmas 4 7aastased), siis on lasteaia õppekavas kirjeldatud rühma tegevuse organiseerimisel kasutatavad võtted: kogu rühm tegeleb ühe tegevusega, üht liiki tegevuse puhul on ülesannete raskusaste erinev, nooremal ja vanemal vanuserühmal on tegevus erineva kestvusega, tegevus toimub ühe alarühmaga, teine mängib iseseisvalt või õpetaja abi juhendamisel. Rühmade nädalakavadega tutvudes selgus, et aiarühma nädalakavas on õpitulemused ja tegevused planeeritud kahes vanuseastmes, liitrühma nädalakavas vanuseti ei planeerita. Liitrühma õppe- ja kasvatustegevusi vaadeldes selgus, et noorema vanuseastme lastega (1,5 2aastased) peale hommikuringi eesmärgistatud õppetegevust ei toimunud. Direktor selgitas, et ta ei pea sellist planeerimist ning õppetegevuse läbiviimist õigeks ja tahab seda muuta uuest õppeaastast. Aiarühmas toimusid õppetegevused peale hommikuringi kahes vanusegrupis. Koolieelikutega viiakse eraldi arvutamise-võrdlemise, lugemise-kirjutamise ja kunstitegevusi. Nädalaplaanis aga kunstitegevusi vanuseastmeti planeeritud ei olnud. Aiarühma töötajate koosseis ja tööaeg soosib tegevuste korraldamist gruppides. Rühmas töötab lasteaiaõpetaja, õpetaja assistent ja õpetaja abi. Hommikupoolikul on planeeritud õppe- ja kasvatustegevuste ajal rühmas tööl kolm töötajat. Individuaalseid tegevusi viib läbi logopeed laste kõne arengu toetamiseks ja grupis. eripedagoogilisi tegevusi koolieelikutele. Lasteaias on 2016/2017. õppeaastal seitse logopeedilist abi ja kolm eripedagoogilist abi vajavat last, kellele on ka vastav abi rakendatud. Individuaalselt tegeleb rühmaõpetaja lapsega juhtudel, kui lapse mingi oskus vajab arendamist. Aiarühma õppe- ja kasvatustöö päevikus on tehtud märkmeid laste individuaalse töö vajaduse ja läbiviimise kohta, liitrühmas päevikus ja ka nädalaplaanis vastav info puudus. 2.2.3. Lastele tegevustes valikute võimaldamine Direktori selgituste kohaselt õppetegevuses lastele eriti valikuid ei anta: tehakse õpetaja poolt planeeritud tegevust, täidetakse üht ülesannet ja kasutatakse ühesugust töölehte. (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1). Lapsed saavad teha valikuid erinevate tegevuste ja tegevuskohtade vahel vabategevuse ajal rühmatoas ja õues. Õpetaja sõnul küsitakse lastelt õuetegevuste puhul, kus nad tahavad mängida, kas lasteaia õuealal, pargis, järve ääres, staadionil. Järelevalve läbiviimise ajal vaadeldud õppetegevustes said lapsed kunstitegevuses valida meelepärase töövahendi (kas pintsel või vahtkumm), värvi ja materjali vahel. Õpetajad ei olnud teinud näidistööd ja lastel oli tööjuhendist ja kasutada olnud vahenditest lähtudes võimalik otsustada, kuidas nad ülesande lahendavad. 2.2.4. Võimalused loovmängu mängimiseks Lapsed saavad loovmänguga tegelda rühmaruumides peamiselt hommikul enne planeeritud õppetegevuste algust ja õues oleku ajal hommiku- ja õhtupoolikul. Aiarühmas on loovmäng planeeritud ka mõnede nädalateemade puhul (nt arstimäng
kehaosade, kevade teema juures; tüdrukute nädalal printsessimäng; elukutsete nädalal ehitusmäng), kuid tegemist pole õppetegevuse osaga, vaid vabamänguga, milleks õpetajad, lähtudes nädalateemast, loovad võimalused väljapandud vahendite näol. Rühmade loovmänguvahendid vajavad täiendamist. Direktori sõnul peaks rühmade loovmänguvahendeid olema rohkem ja mitmekesisemaid (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1). Mõlemas rühmas polnud piisavalt eakohaseid kodumängu-, poe- ega ehitusmänguvahendeid, liitrühma laste kasutuses polnud järelevalve läbiviimise ajal nukke, aiarühma kasutuses kostüümide garderoobi. Rühmaruumide mööbli ja mänguvahendite paigutus ei soodusta loovmängu. 2.2.5. Laste loovuse arendamiseks kasutatavad meetodid Õppetegevuses kasutatakse vaatlust ja uurimist looduses ning loodusest korjatud esemeid (käbid, oksad, marjad jms). Järelevalve läbiviimise ajal otsisid aiarühma lapsed loodusest urbadega pajuoksi ja vaatlesid pajuurva ehitust. Loodust ja loodusnähtusi uuritakse looduses. Laste loovuse arendamiseks julgustatakse lapsi käelises tegevuses tegema ise valikuid ning töö kompositsiooni üle ise otsustama. Seetõttu ei tee õpetajad näidistöid. Laste valmistööd pannakse üles lasteaia garderoobi, kus ka lapsevanematel on neid võimalik näha. Lasteaiarühmades on erinevaid lauamänge ja konstruktoreid. Vaatluse käigus oli näha, et lapsed olid nendega harjunud mängima ja ka uue konstruktori puhul asuti kohe tegutsema, kusjuures suur osa lastest tegutses juhendi järgi. Rühmades ja ka õuepaviljonis on valik lasteraamatuid, mida õpetajate sõnul lastele meeldib vaadata. Lapsed on julged ka ise oma jutukesi ja luuletusi ette kandma. Aiarühmas rakendatav Kiusamisest vabaks metoodika soodustab laste probleemide lahendamise, kaaslaste aitamise ja tunnustamise oskust. 2.2.6. Lasteaia õppevara ja inventari vastavus õppe diferentseerimise vajadusele Lasteaia mõlemas rühmas on erivanuselised lapsed, mistõttu peab nii inventar kui õppevara vastama eri vanuserühma laste vajadustele. Mõlemas rühmas oli laste mööbel kahe suurusega. Rühmades on kõrged riiulid, mille madalamatel pindadel on mängu- ja õppevahendid. Rühmaruumid olid liigendamata. Liitrühmas oli avariiulitel sõimeealistele lastele sobivate mänguvahendite valik väike. Rühmaruumides olev õppevara ja inventar võimaldab õppetegevusi nii individuaalselt kui väiksemates gruppides läbi viia. Õpetaja ja direktori selgituste kohaselt soetatakse õppevara ja mänguvahendeid vajaduspõhiselt, kus rühmaõpetajad saavad ise otsustada, mida rühmale ostetakse. Õpperaha peetakse piisavaks, kuid tõdetakse, et vajalik on põhjalikumalt läbi mõelda mänguvahendite vajadust. (12.04.2017 vestluse protokoll nr 4; 03.04.2017 vestluse protokoll nr 1) Logopeedile on eraldi ruumi sisustatud töökoht. 2.2.7. Lapse arengu dokumenteerimine
Lasteaia õppekava X. peatükis on sätestatud lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus lasteaias. Sätestatud korra järgi toimub lasteaias lapse arengu hindamine ja arenguvestluste läbiviimine, koolivalmiduse hindamine ja koolivalmiduse kaardi täitmine ning väljaandmine. Õppekavas nimetatud esmakordselt lasteaeda tuleva lapse tutvumisvestlust lapse arengunäitajate väljaselgitamiseks ei toimu. Lapsevanem täidab lapse lasteaeda tulles küsimustiku Õpime üksteist paremini tundma. (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1) Lasteaia pedagoogid hindavad lapse arengut kaks korda õppeaastas sügisel (oktoobris) ja kevadel (märtsis-aprillis), tehes mõlemal korral märkmeid lapse arengu hindamise tabelisse, 6-7aastate kohta koolivalmiduse kaardile. Pedagoogiline nõukogu on laste arengulehtede vormi kinnitanud 10.10.2014 koosolekul (protokoll nr 2. 1.1.-3) Arengu hindamise tabelites olevad oskused ja õpitulemused põhinevad õppekava valdkondade mina ja keskkond, keel ja kõne, matemaatika, kunst, liikumine ja muusika eeldatavatel tulemustel. Vaadeldud lapse arengu hindamise tabelites olid tehtud märkmed oktoobris ja märtsis. Aiarühmas oli õpetaja pikemalt kirjeldanud lapse saavutatud arengutulemusi, liitrühmas oli tehtud ainult märge jah või ei. Koolieelikute arengut dokumenteeritakse koolivalmiduskaardil. Lasteaia õppekava X. peatükis on kirjas, et koolivalmiduse kaardil on kirjeldatud lapse arengu tulemused üldoskustes ning õppe- ja kasvatustegevuste valdkondades. Koolivalmiduskaardi koostamine ja vormistamine ei ole toimunud kooskõlas haridus- ja teadusministri 31.08.2011 määruse nr 44 Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord 6 lõigetes 1 ja 4 kehtestatuga. Lasteaia õppekava lisas nr 1 olevas vormis ja järelevalve läbiviimise käigus vaadeldud kaartidel on lapse arengu kirjeldus vaid kahes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas keeles ja kõnes ning matemaatikas. Koolivalmiduse kaardil pole märgitud lapse lasteasutuses viibitud ajaperioodi. Lapsevanematele tutvustatakse koolivalmiduskaarti ja eeldatavaid õpitulemusi üldjuhul õppeaasta algul. (lastevanemate 23.09.2015 üldkoosoleku protokoll nr 1; 25.01.2017 koosoleku protokoll nr 2) Kooli minevate laste arenguvestlused jäetakse aprilli lõppu ja arenguvestluse toimumise ajaks on kaart täidetud. (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1) Lasteaia direktor, lähtudes KELS 16 lõikest 5, annab välja käskkirja lasteaia õppekava läbinud õppuritele koolivalmiduskaardi edastamise kohta (direktori 29.05.2016 käskkiri nr 2.6-3). Nimetatud käskkirjas on fikseeritud ka õppuri lasteaias viibitud ajaperiood. Väljaantud koolivalmiduskaartide koopiad on lasteaias säilitatud. Lapse arengut dokumenteeritakse arenguvestluse kokkuvõttes. Arenguvestlused toimuvad üks kord õppeaastas märtsis ja aprillis. Arenguvestluse ajaks täidavad pedagoogid lapse arengu hindamise tabeli ning rühma meeskonnaga arutatakse läbi lapse arenguvajadused. Lapsevanemad saavad enne arenguvestlust lehe lapse ealiste eeldatavate tulemustega. Järelevalve läbiviimise käigus võrreldi lapsevanematele antavaid lapse eeldatavaid oskusi ja õpitulemusi ning lapse arengu hindamise tabelis hinnatavaid tulemusi. Lapse arengu eeldatavad tulemused neis dokumentides osaliselt erinevad. Direktori selgituste kohaselt vajavad lapse arengu hindamise dokumendid ja fikseerimine ülevaatamist (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1) Perede osalemise üle lapse arenguvestlusel on ülevaade rühmas ja ülemajaliselt neid andmeid ei koguta ega analüüsita. Õpetaja, lasteaia eelmine direktor selgitas, et lasteaed on väike ja ta töötas
direktorina ka osaajaga rühmaõpetajana ja kui pere jättis arenguvestlusele tulemata või keeldus arenguvestlusest, siis juhil on olnud info mittetuleku põhjuse kohta. Iga lapse kohta on sisse seatud arengumapp. Mappi kogutakse lapse arengu hindamise tabelid, toimunud arenguvestluste kokkuvõtted ja mitmed kunstitööd. Mappide vaatluse ja õpetajatega toimunud vestluste põhjal selgus, et rühmades ega pedagoogilises nõukogus pole kokku lepitud, millised lapse tööd ja miks mappi pannakse. Ka ei osalenud lapsed mappi pandavate kunstitööde valimisel, kuigi lasteaia õppekava X. peatükis on vastav võimalus nimetatud. 2.2.8. Õpetaja(te) ja õpetaja abi(de) koostöö tegevuste ettevalmistamisel ja lapse arengu hindamisel Liitrühma meeskonnas on kaks õpetajat ja õpetaja abi. Ühe õpetaja tööaeg on 7.30 14.30, teisel 11.00 18.00. Sellise töökorralduse puhul on kaks õpetajat lastega õues ja saab läbi viia õppekäike, matku, liikumistegevusi. Õpetaja abi aitab hommikupoolikul õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia vastavalt õpetaja antud juhistele. Nädalaplaani teeb kord üks, kord teine õpetaja, olles eelnevalt kolleegiga teemast lähtudes kavandatava õppe- ja kasvatustegevuse läbi arutanud. Aiarühma meeskonnas on õpetaja, õpetaja assistent (alates aprilli algusest) ja õpetaja abi. Õpetaja tööaeg on 7.30 14.30 ja assistendil 9.00 18.00, sh lõuna 13.00 14.00. Õpetaja assistent viib hommikupoolikul koos õpetajaga läbi õppe- ja kasvatustegevusi vastavalt nädalaplaanile ja õpetaja suunistele, samuti osaleb hommikupoolikul õppe- ja kasvatustegevustes õpetaja abi. Nädalaplaani on koostanud seni õpetaja üksi. Ülemajaliselt tehakse koostööd pedagoogilise nõukogu koosolekutel ja töökoosolekutel. Õppeaasta alguseks töötavad lasteaia õpetajad koos välja õppeaasta üldeesmärgi ja nädalateemad, millest rühmad nädala tegevusi planeerides lähtuvad. Liitrühma õpetajad teevad koostööd lapse arengu hindamisel. Enne arenguvestlust vaadatakse koos lapse arengu hindamise tabel üle. Arenguvestlusel osalevad üldjuhul mõlemad rühmaõpetajad. Koostööd tehakse rühma mängu- ja õppevahendite vajaduse väljaselgitamisel ja soetamisel. (03.04.2017 vestluse protokoll nr 1) Õpetajate koostatud õppeaasta kokkuvõttes ja eneseanalüüsis hinnati rühmasisest koostööd väga heaks ja sooviti, et ka õpetaja abid saaksid osa võtta pedagoogilistest koolitustest. III. TEMAATILISE JÄRELEVALVE PRIORITEEDIST LÄHTUV KOKKUVÕTE 3.1. Krootuse lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppekava alusel, mis kehtib alates 2009. aastast ja millesse hiljem muudatusi tehtud ei ole. Hoolekogu õppekavaga seotud teemasid käsitlenud ei ole. Hoolekogu liikmed ja lapsevanemad on kaasatud õppekavas nimetatud traditsiooniliste ürituste läbiviimisse. Lapsevanematele on koosolekutel tutvustatud õppekavas kirjeldatud lapse üldoskuste eeldatavaid tulemusi ja koolivalmiduse kaarti. 3.2. Lapsevanemad on õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse ja läbiviimisse kaasatud vähesel määral. Õppeaasta algul tutvustatakse vanematele koosolekul lasteaia ürituste kava, nädalateemasid ja õppeaasta üldeesmärki. Lapsevanematega arutatakse ürituste läbiviimist. Õppe- ja kasvatustegevuste kohta saavad vanemad anda tagasisidet ja teha
ettepanekuid arenguvestlusel. Lapsevanemate informeerimiseks kasutatakse erinevaid viise ja lapsevanemad on rahuloluküsitluses hinnanud infot piisavaks. 3.3. Lasteaias püstitavad õpetajad õppekavast ja eelmise õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse analüüsist lähtudes õppeaasta üldeesmärgi, koostavad ürituste kalenderplaani ja nädalateemade loendi. Lasteaial puudub nõuetekohane õppeaasta tegevuskava. Püstitatud eesmärgist ja nädalateemade loendist lähtudes koostatakse rühmas nädalakava. Liitrühma nädalakavas pole õpitulemusi ega tegevusi vanuseastmeti planeeritud. 3.4. Õppe- ja kasvatustegevuse mitmekesistamiseks kasutatakse erinevaid metoodikaid ja looduskeskkonda. Osa õppetegevusi viiakse läbi vanuserühmades. Individuaalselt toetatakse laste kõne arengut logopeedilise abi kaudu. Lastega viiakse individuaalseid tegevusi läbi ka rühmades, kuid liitrühmas seda ei planeerita ega fikseerita. Lastele võimaldatakse õppetegevuses valikuvõimalusi vähesel määral. 3.5. Lapse arengut hinnatakse ja dokumenteeritakse kaks korda õppeaastas täidetava arengulehe ning üks kord aastas toimuva arenguvestluse kaudu. Igale lapsele on avatud arengumapp, mille koostamise põhimõtted vajavad lasteaias kokkuleppimist. Koolivalmiduskaardi vorm vajab seaduses sätestatuga kooskõlla viimist. 3.6. Lasteaias viiakse läbi sisehindamist, sisehindamise läbiviimise kord puudub. IV. MUUD TÄHELEPANEKUD 4.1. Lasteaia liitrühma nimekirjas on 19 last. KELSi 7 lõikes 1 1 on sätestatud, et lasteasutuse hoolekogu ettepanekul on vallavalitsusel õigus lapse arenguks vajalike tingimuste olemasolu korral suurendada laste arvu liitrühmas kuni kahe lapse võrra. Otsus tehakse iga liitrühma kohta eraldi. Kõlleste Vallavalitsuse 18.08.2011 korraldusega nr 93 on kinnitatud lasteaia liitrühmas laste arvuks 20. Hiljem Kõlleste vallavalitsus laste arvu liitrühmas suurendanud ei ole. Lasteaia hoolekogus pole laste arvu rühmades arutanud. 4.2. Lasteaia õppekava V. peatüki punktis 2 on kirjas, et rühma õppe- ja kasvatustegevuse päevikusse märgib õpetaja, millised tegevused on läbi viidud ja lisab nende kohta lühikese kommnetaari. Aiarühmas oli see kokkulepe täidetud, analüüsitud oli ka nädala lõpus õpitulemuste saavutamist ja märgitud, kellega lastest on vaja õpitulemuse saavutamiseks teha individuaalset tööd. Liitrühma õppe- ja kasvatustegevuses päevikus vastavad hinnangud ning analüüsid puudusid. Nädala kokkuvõte ei baseerunud nädalakavas planeeritud õpitulemustel. V. ETTEPANEK LASTEAIA HOOLEKOGULE 5.1. Leida viisid, kuidas teavitada lapsevanemaid järjepidevalt hoolekogu tegevusest. VI. ETTEPANEKUD LASTEAIA DIREKTORILE 6.1. Vaadata üle lasteaia õppekava ja teha muudatused, nii et õppekavas sätestatu ja reaalselt toimuv oleks vastavuses. 6.2. Töötada välja arenguvestluse läbiviimise kord. 6.3. Võimaldada lastele õppe- ja kasvatustegevustes rohkem valikuid.
6.4. Täiendada rühmade loovmänguvahendeid ja planeerida loovmäng õppe- ja kasvatustegevuse osana. 6.5. Korrastada lapse arengu hindamise tabelites olevad lapse arengu eeldatavad tulemused, lähtudes õppekavas valdkondade ja üldoskuste tulemustest. 6.6. Rühmades töötada välja lapse arengumapi koostamise põhimõtted. VII. ETTEKIRJUTUS LASTEAIA PIDAJALE 7.1. Hoolekogu moodustamisel lähtuda koolieelse lasteasutuse seaduse 24 lõikes 2 sätestatust. Täitmise tähtaeg: 30.09.2017 VIII. ETTEKIRJUTUS LASTEAIA HOOLEKOGULE 8.1. Hoolekogu koosolekute läbiviimisel lähtuda koolieelse lasteasutuse seaduse 24 lõikes 6 esitatud nõudest. Täitmise tähtaeg: 31.08.2017 IX. ETTEKIRJUTUSED LASTEAIA DIREKTORILE 9.1. Kehtestada lasteaia sisehindamise läbiviimise kord vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse 24 2 lõikele 2. Täitmise tähtaeg: 31.08.2017 9.2. Koostada lasteaia tegevuskava vastavalt haridus- ja teadusministri 31.08.2011. a määrusel nr 44 Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alaste dokumentide loetelu ja nende täitmise kord 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Täitmise tähtaeg: 31.08.2017 9.3. Koostada lasteaia arengukava vastavalt koolieelse lasteasutuse seaduse 9 1 nõuetele. Täitmise tähtaeg: 31.08.2017 9.4. Kehtestada koolivalmiduse kaardi vorm, lähtudes haridus- ja teadusministri 31.08.2011. a määruse nr 44 Koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse kohustuslike dokumentide loetelu ja nende täitmise kord 6 lõigete 1, 3 ja 4 nõuetest. Täitmise tähtaeg: 31.08.2017 9.5. Viia laste arv liitrühmas vastavusse koolieelse lasteasutuse seaduse 7 lõike 1 punktis 1 sätestatuga. Täitmise tähtaeg: 31.08.2017 /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Ohakas Põlva Maavalitsus haridusnõunik