VINNI VALLA EELARVESTRATEEGIA

VINNI VALLA EELARVESTRATEEGIA 2017-2021

1.1. Ülevaade strateegia koostamisest... 3 1.2. Eesti majandusprognoos... 3 2. Põhitegevuse tulud... 7 2.1. Füüsilise isiku tulumaks... 8 2.2. Maamaks... 9 2.3. Kaupade ja teenuste müük... 9 2.4. Toetused tegevuskuludeks... 10 2.5. Muud tegevustulud... 11 3. Põhitegevuse kulud... 11 4. Põhitegevuse tulem... 14 5. Investeerimistegevus... 15 6. Finantseerimistegevus... 17 7. Likviidsed varad... 18 8. Finantsdistsipliini tagamise meetmete... 19 9. Ülevaade valitseva mõju all olevatest isikutest ja konsolideeritud näitajad... 20 10. Arengukava ja strateegia ajakohastamine... 20 2

1. Sissejuhatus 1.1. Ülevaade strateegia koostamisest Jätkusuutliku arengu tagamiseks ning igaaastaste tulude ja kulude parema planeerimise nimel on vajalik seada valdkonnapõhised prioriteedid erinevate investeeringuprojektide elluviimiseks ning samuti püsikulude optimeerimiseks. Kohaliku omavalitsuse strateegia koostamise vajadus tuleneb esmajoones vastutusest maksumaksja ees. Esimene strateegia koostati 2014 aastal, igal uuel aastal täpsustatakse kolme eelseisva aasta prognoose ja kavasid ning seatakse uued neljandaks aastaks.nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane üheltpoolt vastavalt muutustele majandus-ja fiskaalkeskkonnas ning teiselt poolt vastavalt valdkondlike eesmärkide saavutamisele ja muutustele hetkeolukorras. Käesolev strateegia kajastab valla poliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel 2017-2021. On arvestatud ka eeldatava ühinemisega Rägavre ja Laekvere vallaga. Vinni valla strateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Valla strateegia koostamise eesmärgiks on: luua jätkusuutlik poliitika, mis toetab valla tasakaalustatud arengut; jätkata konservatiivset poliitika põhijoont; kujundada piiratud tingimustes tegevusi tulemuslikumalt. Jätkusuutlikkus- otsuseid langetades arvestada nende pikaajalist põhjendatust, elujõulisust ning õigustatust. Tagada pikaajaline ja võimalustega kooskõlas olev rahastamine. Konservatiivsus- väliskeskkonnast tulenevate riskidega arvestamine, vahendeid ja tegevusi kavandada säästlikult ja vastutustundlikult. Tulemuslikkus- kriitiliselt läbimõeldud lähenemine tegevuste planeerimisel. 1.2. Eesti majandusprognoos Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 2016. aastal 1,3%. Kasv peaks järgmise kahe aasta jooksul kiirenema, ulatudes 2017. aastal 2,5%ni ja 2018. aastal 3%ni. Rahandusministeerium on 2016. ja järgnevate aastate majandus-kasvu prognoose allapoole korrigeerinud, mille põhjuseks on Eesti jaoks peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemine. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb 2016. aastal sisenõudlus, mis tugineb peamiselt eratarbimisel. Investeeringute kasv hakkab käesoleval aastal taastuma ja selle mõju peaks edaspidi suurenema. Ekspordi kasv taastub samuti ja kiireneb järgmistel aastatel kooskõlaliselt välisnõudlusega. Aastatel 2019 2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Sisenõudlus püsib 2016. aastal endiselt eelkõige eratarbimise toel, mis põhineb palgatulu kiire kasvu jätkumisel. Lisaks toetas jõuliselt kasvavate sissetulekute ostujõudu tarbijahindade langus aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel hinnatõus siiski taastub ning kiireneb 2017. aastal oluliselt, mis hakkab märkimisväärselt kahandama elanike reaalsissetulekuid. Samal ajal peaks mõnevõrra pidurduma palgakasv ning hõive pöörduma 3

kergesse langusesse, kuna keskpärane majanduskonjunktuur ei võimalda hõivemäära olulist suurenemist. Sotsiaalsiirded toetavad sissetulekute suurenemist jõuliselt ka järgneval paaril aastal. Kuigi eratarbimise kasv on olnud majanduskasvuga võrreldes viimastel aastatel väga kiire, on selle kasvutempo jäänud siiski alla sissetulekute kasvule. See viitab tarbijate säästumäära tõusule, mida võib seletada nii jõulise reaalsissetulekute kasvuga kui ka üldise geopoliitilise ebakindlusega Euroopas. Samuti mängib ilmselt rolli töötajate kasvav ebakindlus töökoha säilimise pärast üldiselt ebakindlates majandusoludes. Tarbijahindade (THI) tõus jääb 2016. aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2%ni. 2017. aastal kiireneb THI kasv 2,7%ni ning jääb samale tasemele ka 2018. aastal. Kui selle aasta esimesel poolel olid hinnalanguse taga energiatooted, siis alates suve lõpust hakkab energia komponendi negatiivne panus taanduma, tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise. Kaudsed maksud kergitavad inflatsiooni sel aastal 0,8%, kus suurema osa moodustab alkoholi ja kütuse aktsiisimäärade tõus. Ilma maksumuudatusteta on hinnad sel aastal jätkuvalt languses. 2017. aastal kiireneb inflatsioon välistegurite panuse suurenemise, teenuste hinnatõusu kiirenemise ning aktsiisitõusude tulemusena 2,7%ni. Välisteguritest taandub välja naftahindade languse mõju, samas kui toiduhindade kasv kiireneb. Teenuste osas kergitab hinnatõusu eelkõige langenud kütusehindade kaudsete mõjude ja tasuta kõrghariduse väljataandumine. Prognoosiperioodi lõpus pidurdub inflatsioon aktsiisitõusude mõnevõrra väiksema panuse mõjul 2,6% juures. Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasv on jätkunud vaatamata madalale majandusaktiivsusele, ületades kevadisi ootusi. Hõive kasv kiirenes teises kvartalis koguni 2,6%ni, mis tulenes peamiselt vanemaealiste tööle asumisest. Selle põhjuseks võib pidada nii naiste pensioniea tõusu, kui ka üldist vanemaealiste, sh pensioniealiste aktiveerumist. Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse inimestesse on ajaloolisel kõrgtasemel (65,8% 2016. aastal), mis koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus eelmise aasta tasemel, ulatudes prognoosi kohaselt 2016. aasta kokkuvõttes 6,2%ni. Käesoleva aasta juulist järk-järguliselt rakenduv töövõimereform aitab osaliselt kompenseerida tööealise rahvastiku vähenemist, pakkudes osalise töövõimega inimestele aktiveerimismeetmeid ning aidates neil tööturul toime tulla. Võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ning ettevõtete valmidus nende palkamiseks on esialgu madal, mistõttu kaasneb reformiga esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis maksuameti andmetel 2016. aasta esimesel poolaastal 6% juures. Statistikaameti andmetel kiirenes esimesel poolaastal keskmise palga kasv 7,8%ni. Osaliselt olid palgakasvu kiirenemise taga oluliselt suurenenud preemiate maksmine, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata 7,3%ni. Kiire palgakasv tuli kasumite vähenemise hinnaga, mis ei saa reeglina kaua jätkuda. Samas hinnatakse ettevõtete finantsseisu endiselt heaks, mistõttu võib arvata, et palgasurvetele on aidanud vastu pidada kogunenud kasumid ning madala investeerimisaktiivsuse tõttu vähene finantseerimisvajadus. Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega, peamiselt Soomega, ei ole põhjust oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu ootame, et palgakulude suhe SKPsse jääb lähiaastatel praegusel tasemel püsima, kuid pikemas perspektiivis aitab seda langetada tööjõumaksude vähendamine. Reaalpalga kasv aeglustub järgnevatel aastatel allapoole 3% käesoleva aasta 6,2%lt inflatsiooni taastumise tõttu. 2016. aasta maksukoormuseks kujuneb 34,8% SKPst, mis on 0,9% võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2015. aastaga kasvavad kiiresti aktsiisid määrade tõstmise tõttu ning ka 4

sotsiaalmaksu kasv ületab SKP kasvu, mida korrigeeriti allapoole. Ekspordikeskse majandus-struktuuri puhul ei avaldu aeglustuv nominaalne majanduskasv üks-üheselt maksulaekumistes. Aastatel 2017 2020 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 34,7% langedes 2020. aastaks 34,6%. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2016-2020.a. 2015 2016 2017 2018 2019 2020 SKP reaalkasv 1,4% 1,3% 2,5% 3,0% 2,8% 2,7% SKP nominaalkasv 2,5% 3,1% 5,2% 5,8% 5,6% 5,5% SKP jooksevhindades (mld eurot) 20,3 20,9 22,0 23,3 24,6 25,9 Tarbijahinnaindeks -0,5% 0,2% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% Allikas: Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos Tööturu prognoos 2016-2020.a. (15-74 aastased) 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tööhõive (15-74-aastased, tuh.) 640,9 646,5 646,1 644,4 643,0 642,9 Tööhõive kasv % 2,6 0,9-0,1-0,3-0,2 0 Keskmise palga reaalkasv % 6,5 6,5 2,8 2,8 2,7 2,4 Keskmine palk (eurot) 1 065 1 137 1 199 1 265 1 332 1 399 Keskmise palga nominaalkasv % 6 6,7 5,5 5,5 5,3 5,0 Allikas: Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos 5

1.3. Vinni vald Vinni vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2016 aasta 01 jaanuari seisuga 4 757 inimest. Elanike arv on viimase viie aastaga vähenenud 403 inimese võrra. Elanike arv ja vanuseline koosseis 2011-2016 1.01.2012 1.01.2013 1.01.2014 1.01.2015 1.01.2016 1.10.2016 Elanike arv kokku 5160 5053 4891 4819 4757 4748 lapsed 0-6 382 369 340 335 331 323 lapse 7-18 563 555 534 535 536 524 tööealised 19-64 3336 3253 3121 3052 2984 2965 vanurid 65-... 879 876 896 897 906 936 Elanikkonna struktuuri muutus aastatel 2012-2016 40 20 0-20 2012 2013 2014 2015 2016-40 -60-80 -100-120 -140 lapsed 0-6 lapse 7-18 tööealised 19-64 vanurid 65-... Vinni valla elanikkonda iseloomustab suhteliselt suur tööealiste inimeste osakaal, mis 2014 aastal suuresti vähenes, kuid on nüüd viimastel aastatel jäänud stabiilseks. Kasvanud on eakate inimeste osakaal ja samas laste osakaal ei ole oluliselt muutunud. Loomulik iive on viimastel aastatel olnud negatiivne. Samas on meie vallal hea positsioon elanike arvu suurendamiseks, Rakvere linna lähedus, kus on töökohad ja meie kütkestavad elamispaigad, peaks meelitama nii mõnegi pere meie valda. Oluline on ära märkida ka eeldatav valla ühinemine naabrite Laekvere ja Rägavere vallaga. 6

2. Põhitegevuse tulud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (edaspidi Harta) on sätestatud, et just kohalikul tasandil saab kõige otsesemalt kasutada iga kodaniku õigust osaleda ühiskonnaelus, et kohaliku omavalitsuse tugevdamine erinevates riikides annab olulise panuse demokraatiale ja võimu detsentraliseerimise põhimõtetele tugineva Euroopa ülesehitamisse, ning et seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik tagada kohalikele omavalitsustele nende kohustuste täitmise ja selleks vajalike rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia. Kokkuvõtvalt näeb Harta ette, et kohaliku elu korraldamine peab toimuma võimalikult madalal valitsustasandil, et efektiivsemalt lahendada antud piirkonna probleeme, ning selleks on vajalik ulatuslik omavalitsuste finantsautonoomia. Paljude avaliku teenuse liikide puhul saab tulemust hinnata ainult tarbija rahulolu kaudu. See ongi põhjus, miks arenenud riigid detsentraliseerivad nii otsuste langetamist kui kulukandmist võimalikult lähedale kasusaajale (tarbijale, maksumaksjale, kodanikule). Eestis on aga juba kaua aega valitsenud liigne fiskaaltsentralism, kus liiga palju otsuseid tehakse riigi, mitte kohaliku omavalitsuse tasandil. Seetõttu on kohalike omavalitsuste finantsautonoomia olnud madal. Eesti kohalike omavalitsuste tulud osakaaluna kogu valitsussektori tuludest on olnud selgelt madalam OECD keskmisest ning ligi kaks korda või rohkem madalam kui näiteks Kanadas, USAs ja Šveitsis. OECD 2008. a ülevaade Eesti avalikust haldusest toob esile omavalitsustele eraldatud vahendite ning neile pandud ülesannete mittevastavuse ehk vastuolu Harta Artikkel 9 lg 2. Vinni valla otsese kontrolli all olevad tulud ehk nn omatulud moodustavad 17% põhitegevuse tuludest (investeerimistegevuse tulud on sageli ühekordsed, mistõttu selgema pildi finantsautonoomiast annab põhitegevuse tulude analüüs). Tegemist on Eestile omase suurusega: keskselt reguleeritud tulud (üksikisiku tulumaks, toetused) moodustavad üle 80% omavalitsuste kogutuludest ehk siis kohalike omavalitsuste omatulud moodustavad alla 20%. Samal ajal on Euroopa Liidu sama näitaja üle 40%. Omavalitsuste finantsid on seega suuresti kontrollitud keskvalitsuse poolt. Võrreldes teiste OECD liikmesriikidega on Eesti kohalike omavalitsuste tulude genereerimise võime väike. Tegemist ei ole optimaalse olukorraga - suurem detsentraliseerimine aitaks suurendada kohalike avalike teenuste tõhusust. Esimeseks lihtsaks sammuks probleemi lahendamisel võiks olla omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu suurendamine majanduskriisi eelsele tasemele. Ületsentraliseeritud maksustamisvõime pärsib omavalitsuste finantsautonoomiat (Harta Art. 9). Teine võimalus oleks OECD pakutud kohalik tulumaks. Positiivne oleks ka omavalitsuste sõltuvuse vähendamine üksikisiku tulumaksust. Aasta Eraldis brutopalgast 01.01.2004 11,40% 01.01.2005 11,60% 01.01.2006 11,80% 01.01.2007 11,90% 01.01.2009 11,93% 01.04.2009 11,40% 01.01.2013 11,57% 01.01.2014 11,60% 7

Vinni valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist saadavast tulust, saadavatest toetustest tegevuskuludeks ning muudest tegevustuludest. Valla põhitegevuse tuludest suurima osa moodustavad maksutulud, mis laekuvad eraldistena riiklikest maksudest nn füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Vinni valla 2015. aasta põhitulud täideti 104%, laekumine oli 5 503 tuhat eurot. Ka 2016 aasta põhitulude tuleb eeldatavalt planeeritust suurem..1. Füüsilise isiku tulumaks Tulumaks on Vinni valla üks peamine tuluallikas, 2016 aastal moodustab see 42% põhitegevuse tuludes. Tulumaks on riiklik maks mis on kehtestatud tulumaksu- ja maksukorralduse seaduse alusel, Tulumaksu laekumist Vinni valla sse mõjutab maksumaksjate arv ning valla maksumaksjate keskmise sissetuleku muutus. Üksikisiku tulumaksu laekumine perioodil 2014-2021 Tulumaksu laekumise prognoos aastateks 2017-2021 on planeeritud oluliselt tagasihoidlikumaks Riigi strateegiast aastateks 2017-2020 2013 2014 2015 2016 2017 Maksumaksjate arv 2 048 2 138 2 151 2 214 2 214 Maksumaksjate arvu muutus (%) 0 1,04 1,01 1,03 0 Väljamaksed füüsilistele isikutele 18 234 426 19 051 400 20 770 274 21 894 109 22 981 320 Sissetulek inimese kohta koos 741 742 805 824 865 Sissetuleku kasv (%) 6,0 0,0 8,0 6,5 5,0 Sissetuleku kasv Eestis kokku (%) 6,0 5,6 6,0 6,7 5,5 8

2018 2019 2020 2021 Maksumaksjate arv 2 214 2 214 2 214 2 214 Maksumaksjate arvu muutus (%) 0 0 0 0 Väljamaksed füüsilistele isikutele 23 937 768 25 186 464 26 488 296 27 756 918 Sissetulek inimese kohta koos 901 948 995 1044 Sissetuleku kasv (%) 5,0 5,2 5,0 5,0 Sissetuleku kasv Eestis kokku (%) 5,5 5,3 5,0 5,0 Tulumaksu laekumine 2 777 264 2 921 629 3 072 642 3 219 802 Tulumaksu laekumise kasv (%) 5,2 5,2 5,2 4,7 Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe (%) 11,6 11,6 11,6 11,6 Tulumaksu laekumine 2 128 990 2 215 277 2 432 228 2 591 008 2 720 558 Tulumaksu laekumise kasv (%) 4,0 4,0 9,0 6,5 5,0 Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe (%) 11,57 11,6 11,6 11,6 11,6 2.2. Maamaks Maamaks moodustab 5% vinni valla põhitegevuse tuludes. Maamaksu arvutatakse Keskkonnaministri 30.11.2001.a. määruse nr 50 Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine alusel määratud maatüki maksustamishinna ja Maamaksuseaduse 5 ettenähtud maamaksumäärad 0,1-2,5% korrutamise tulemusel. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Vinni vallas on maksumääraks 2,5% välja arvatud haritava ja loodulikul rohumaal, mille maksumääraks on 1,9% maa maksustamishinnast aastas. Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks. 2014 2015 2016 2017 2018-2021 maamaks 234 143 252 605 259 000 259 000 259 000 Maamaksu määrasid on vald suurendanud aastatel 2012, 2013 ja 2015, maamaksu laekumist muuta järgmistel aastale ei ole plaanis. Samas valdade ühinemisel (Rägavere, Laekvere ja Vinnivald) peab aastak 2018 maamaksu määrad ühtlustama. Täna on Rägavere vallas madalam maksumäär ja Laekveres kõrgem kui Vinni vallas. 2.3. Kaupade ja teenuste müük Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu moodustab 15% Vinni valla põhitegevuse tuludes. Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu jaguneb: riigilõivud, laekumised haridusasutuste majandustegevusest, laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest,laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest, laekumised korrakaitseasutuste majandustegevusest, üüri- ja renditulud, 9

muude kaupade ja teenuste müügist saadav tulu. Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu on strateegias planeeritud muutumatuna, kuna ei ole ette näha nende valdkondade tegevuses muutust. Suurim laekumine sotsiaalasutuste majandustegevusest saadav tulu s.o Vinni Perekodu laste pearahad, mis moodustab 67% kogu teenuste laekumisest, 21% tuludest laekub haridusasutuste majandustegevusest ehk haridusasutuste kohatasud ja toidurahad, 7% laekub üüri- ja renditulud, 4% moodustab päästeameti poolt makstavad kvartali toetused ja väljasõitude tasud ning 1% moodustab muude kaupade ja teenustest saadav tulu. 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Tulud kaupade ja teenuste müügist 808 027 836 422 849 211 871 000 902 260 925 439 1 071 658 1 080 058 Kaupade ja teenuste müügist saadava tulu osas on kasvuga arvestatud pensionide ja Vinni perekodu laste pearaha kasvuga, teiste teenuste osas kasvu ei ole ette näha. 2.4. Toetused tegevuskuludeks Toetused moodustab 35% Vinni valla põhitegevuse tuludest. Tasandusfondi laekumine on: sõltub elanike arvust, kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest tegevuskulust elanike grupi kohta, arvestuslikust maamaksust. Tasandusfondi koefitsiendid määratakse igal aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Riigi 2017-2020 aastate strateegias ei ole riik kavandanud kohaliku omavalitsuse üksuste tasandusfondi suurendamist. Toetusfondi laekumine on: hariduskulude toetus, toimetulekutoetus, sotsiaalteenuste korraldamise toetus ja puuetega inimeste hooldajatoetus ja 2015 aastast ka teede korrashoiuks mõeldud raha. 2014 2015 2016 2017 2018-2021 Tasandusfond 511 107 580 254 584 619 556 315 474 801 Toetusfond 817 359 1 116 163 1 312 389 1 412 389 1 412 389 s.h hariduskuludeks 772 566 772 566 920 794 1 020 794 1020 794 toimetulekutoetuseks 23 804 23 236 31 911 31 911 31 911 sotsiaalteenuste osutamiseks sündide ja surmade registreerimine 19 453 22 132 21 666 21 666 21 666 174 221 196 174 174 vajaduspõhine peretoetus 1 362 19 880 0 0 0 Teede korrashoid 0 278 128 337 822 337 822 337 822 Tasandusfondi planeerimisel on arvestatud elanike arvu jätkuva vähenemisega. 10

Muud saadud toetused jagunevad: Koolipiima toetus haridusasutustele Põllumajandusministeeriumilt Õppelaenude kustutamiseks Rahandusministeeriumilt Annetused Vinni Perekodule Muud projektipõhised toetused 2013 2014 2015 2016 2017 2018-2021 Muud saadud toetused 274 460 405 715 89 612 34 597 40 000 40 000 tegevuskuludeks 2015 ja varasemad aastad kajastus muude toetuste all ka teede raha, mis nüüd on toetusfondi all. 2.5. Muud tegevustulud Muudeks tuludeks on vee erikasutustasud, kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu ning saastetasud. 2015 aastal on kaevandamise tasusid laekunud ootuspärasest enam, see on põhjendatud karjääride tegevuse aktiivsusega. Strateegiaperioodil siiski suuri määrade ja laekumiste kasvu ette ei planeeri. 2013 2014 2015 2016 2017 2018-2021 Muud tegevustulud 26 185 16 435 96 157 71 075 85 000 85 000 3. Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kuludena käsitletakse antud toetusi tegevuskuludeks ja muud tegevuskulud, mis omakorda jaguneb: Personalikulud Majanduskulud Muud kulud Põhitegevuse kuludest mahukam kuluallikas on personalikulud, mis on 60 % põhitegevuse kulude mahust. Majandamiskuludeks kulub 31% põhitegevuse kuludest, millest omakorda suuremad kuluallikad on hoonete ülalpidamine sh soojus ja elekter. Toetused tegevuskuludeks moodustab 9% põhitegevuse kuludest. Majandamiskuludeks ei ole olulises osas kasvu ette nähtud, suurenemine on tarbijahinnaindeksi võrra. Reservfondi suuruseks jääb 1% põhitegevuse tuludest. 11

Kulude osakaal põhitegevuse kuludest Antavad toetused Majandamiskulud Personalikulud Põhitegevuse kulude valdkondadest on kõige mahukahm haridus 52%, järgneb sotsiaalne kaitse 19%, vabaaeg, kultuur ja religioon võtavad 7% ja üldised valitsussektori kulud 7% kuludest. Valdkondade osakaal põhitegevuse kuludest Üldised valitsusektori teenused Avalik kord ja jul geolek Sotsiaalne kaitse Ma ja ndus Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandu s Tervi s hoid Ha ri dus Vabaaeg, kultuur ja religioon Põhitegevuse kulud valdkonniti: 12

Põhitegevuse kulud valdkonniti 2015 2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 2021 01 Üldised valitsussektori teenused 03 Avalik kord ja julgeolek 297 924 324 202 336 912 354 121 369 875 379 254 389 521 58 211 43 074 44 638 50 720 50 720 50 720 50 720 04 Majandus 425 484 461 939 424 649 445 287 456 287 470 784 473 792 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 375 945 328 140 278 128 290 659 301 659 311 659 312 541 49 539 133 799 146 521 154 628 154 628 159 125 161 251 05 Keskkonnakaitse 9 306 4 651 5 100 6 200 6 800 6 800 6 800 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 112 106 276 642 327 872 331 258 341 258 351 258 361 258 07 Tervishoid 4 684 5 136 5 500 5 500 5 500 5 500 5 500 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 550 318 588 543 591 140 618 522 620 214 625 966 639 966 2 498 547 820 588 543 591 140 618 522 620 214 625 966 639 966 09 Haridus 2 552 753 2 770 469 2 817 704 2 881 046 3 034 995 3 040 932 3 137 806 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 1 066 755 1 108 859 1 151 251 1 161 312 1 193 001 1 195 120 1 245 975 1 485 998 1 661 610 1 666 453 1 719 734 1 841 994 1 845 812 1 891 831 10 Sotsiaalne kaitse 912 726 1 027 545 1 045 586 1 061 121 1 096 720 1 106 155 1 116 006 KOKKU 4 923 512 5 502 201 5 599 101 5 753 775 5 982 369 6 037 369 6 181 369 Põhitegevuse kulude kasv on planeeritud minimaalne. 2017-2021 on kasvuks prognoositud keskmiselt 679 tuhat eurot ehk keskmiselt 2% aasta. Eesti keskmiseks palgakasvuks on Rahandusministeeriumi poolt vaadeldaval perioodil prognoositud peaaegu 6% aastas. Vinni vallas on kavandanud oluliselt madalam personalikulude kasv. Eelarvestrateegia koostamise hetkeks ei ole teada riigi plaane õpetajate palkade määramisel. Riigi strateegias on rõhutatud vajadust õpetaja positsiooni parandamiseks, kuid toetusfondi summad on kavandatud konstantsel tasemel. Riiklike otsustuste selgumisel korrigeerib Vinni vald oma planeeritavaid summasid. Majandamiskulude ja toetuste planeerimisel on arvestatud samuti minimaalsete kasvutrendidega, pigem konstantsete määradega. Arvestatud on arengukavas kavandatud prioriteetidega ja püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike kuludega. 13

4. Põhitegevuse tulem Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja kulud vahe. Tulenevalt KOFS-ist peab põhitegevuse tulem olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne. Põhitegevuse tulem on oluline finantsnäitaja. Kui põhitegevuse tulemi väärtus on negatiivne, siis see tähendab, et omavalitsus ei suuda katta jooksvate tulude arvelt jooksvaid kulusid. Sellisel juhul finantseeritakse näiteks tegevuskulusid põhivara müügi ja reservide arvelt. Ühekordsete tulude arvelt põhitegevuse kulude finantseerimine pikemal perioodil on riskantne ning nende tulude kehvema laekumise korral võib tekkida oht sattuda finantsraskustesse. Vinni valla põhitegevuse tulem on olnud varem ning on planeeritud ka kogu strateegia perioodi kindlalt positiivne. Vinni valla strateegiaperioodiks on seatud eesmärgiks põhitegevuse tulud-kulude ülejäägi saavutamine määral, mis võimaldab katta laenude teenindamise kulud. 2015 2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 2021 Põhitegevuse tulud kokku Põhitegevuse kulud kokku Põhitegevuse tulem 5 502 867 5 713 374 5 944 262 5 954 087 6 112 783 6 416 541 6 572 101 4 923 511 5 502 201 5 599 101 5 753 775 5 982 369 6 037 369 6 181 369 579 356 211 173 345 161 200 312 130 414 379 172 390 732 14

5. Investeerimistegevus Investeerimistegevusena käsitletakse strateegias KOFS-ist tulenevalt: Põhivara soetus ja müük Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine Osad ja aktsiate soetus ja müük Finantstulud ja finantskulud Strateegiaperioodi investeerimistegevuse osas on järgitud, et otsused oleksid jätkusuutlikud, valdkonnapoliitikat arvestav ja kõiki rahastamisallikaid ühtselt käsitlev. Eelistama peaks välisvahendite abil tehtavaid investeeringuid ning investeeringuid, mis moodustavad ühtse terviku (nt vee ja kanalisatsiooniprojektid, kergliiklusteed jne). Investeerimistegevus kokku 2015 2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 2021-376 420-91 919-562 300 46 600-70 000-87 750-85 870 Põhivara müük (+) 27 500 100 000 180 000 150 000 70 000 0 0 Põhivara soetus (-) -293 942-256 259-1 781 300-238 400-510 000-50 000-50 000 sh projektide omaosalus 0-181 259-701 300-62 400-100 000-50 000-50 000 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 105 280 75 000 1 080 000 176 000 410 000 0 0 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -197 410 0-30 000-30 000-30 000-30 000-30 000 Finantskulud (-) -17 849-10 660-11 000-11 000-10 000-7 750-5 870 Põhivara müügituludeks on arvestatud Vinni valla vara mida ei ole vaja põhiülesannete täitmiseks. Hetkel on müügis : Kehala klubihoone, Roela mõisahoone, Rutja puhkekompleks ja Metsniku kinnistu. 15

2017 aastal on prioriteetseks Vinni Lasteaia hoone renoveerimine, kergliiklustee ehitus, Tammiku Kodu remont, soojveetrasside renoveerimine ja staadioni remont. Investeeringuprojektid 2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 2021 04-Vinni valla veeprojekt 100 000 0 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 55 000 (omaosalus) 45 000 09-Kulina lasteaia renoveerimine 69 403 25 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 20 000 (omaosalus) 49 403 25 000 09-Vinni lasteaia renoveerimine 0 400 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 350 000 (omaosalus) 50 000 08-AS Vinni Spordikompleks 0 0 80 000 360 000 0 0 sh toetuse arvelt 0 80 000 310 000 (omaosalus) 50 000 10-Tammiku Kodu renoveerimine 0 55 000 25 000 100 000 0 0 sh toetuse arvelt 100 000 (omaosalus) 55 000 25 000 10-Sotsiaalkorterite renoveerimine 0 7 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt (omaosalus) 7 000 08-Kergliiklustee 0 850 000 0 0 0 0 sh toetuse arvelt 730 000 0 (omaosalus) 120 000 0 01- Vallamaja renoveerimine 0 0 96 000 0 0 0 sh toetuse arvelt 96 000 (omaosalus) 08- Staadion renoveerimine 0 64 000 64 000 0 0 0 sh toetuse arvelt (omaosalus) 64 000 64 000 Eelpool nimetamata muud projektid kokku 86 856 380 300 37 400 50 000 50 000 50 000 sh toetuse arvelt 0 (omaosalus) 86 856 380 300 37 400 50 000 50 000 50 000 KÕIK KOKKU 256 259 1 781 300 238 400 510 000 50 000 50 000 sh toetuse arvelt 75 000 1 080 000 176 000 410 000 0 0 (omaosalus) 181 259 701 300 62 400 100 000 50 000 50 000 16

6. Finantseerimistegevus Finantseerimistehingud on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe katmaks teostatavaid finantstehinguid (laenude võtmised jms.). Finantseerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse vastavalt KOFS-ile järgmisi elemente : laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine; võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste ja emiteeritud võlakirjade lunastamine. Finantseerimistegevuse rahavoogudes on kesksel kohal netovõlakoormus. Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe, kus netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud kohustused. Netovõlakoormuse arvestuses peab võlakohustustena kajastama järgmisi kohustusi: võetud laenud; kapitalirendi- ja faktooringukohustused; emiteeritud võlakirjad; tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed; pikaajalised võlad tarnijatele; muud pikaajalised kohustused. Likviidsete varadena võetakse arvesse bilansis kajastatud raha ja pangakontodel olevaid vahendeid. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse kogusummat (2015. aastal 60% põhitegevuse tulude kogusummat). 2015 2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 2021 Finantseerimisteg evus -58 252-149 939 75 000-95 000-95 000-230 000-230 000 Kohustuste võtmine (+) 900000 650 000 250 000 100 000 100 000 0 0 Kohustuste tasumine (-) -958 252-799 939-175 000-195 000-195 000-230 000-230 000 17

Ülevaade laenulepingutest: Danskebank leping nr.kl-100615vi investeering 2015. Laenu maht 150 000 6 kuu EURIBOR+0,77% Danskebank leping nr.kl-220915vi laenude refinantseerimine. Laenu maht 750 000 eurot, 6 kuu EYRIBOR+0,72% Danskebank leping nr.kl-100216vi Spordikompleksi laenu refinantseerimine Laenu maht 650 000, 6 kuu EURIBOR+0,92% Laenu kasutus KOKKU laen 2017 20 000 125 000 30 000 175 000 intress 1 005 4 200 5 640 10 845 KOKKU 21 005 129 200 35 640 185 845 laen 2018 20 000 125 000 30 000 175 000 intress 980 4 900 5 250 11 130 KOKKU 20 980 129 900 35 250 186 130 laen 2019 20 000 125 000 30 000 175 000 intress 850 3 800 4 958 9 608 KOKKU 20 850 128 800 34 958 184 608 laen 2020 35 000 125 000 30 000 190 000 intress 650 2 850 4 250 7 750 KOKKU 35 650 127 850 34 250 197 750 laen 2021 45 000 94 000 30 000 169 000 intress 420 1 500 3 950 5 870 KOKKU 21 270 130 300 33 950 174 870 laen 2022 235 000 235 000 intress 2 500 2 500 KOKKU 237 500 237 500 laen 2023 235 000 235 000 intress 2 500 2 500 KOKKU 237 500 237 500 KOKKU INTRESS 3 905 17 250 29 048 50 203 KOKKU LAEN 140 000 594 000 620 000 1 354 000 KÕIK KOKKU 143 905 611 250 649 048 1 404 203 7. Likviidsed varad Likviidsete varade muutuse osas käsitletakse tulenevalt KOFS-i regulatsioonist järgmisi elemente: raha ja pangakontode saldo muutus; rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; soetatud võlakirjade saldo muutus. KOFS-I tähenduses peetakse likviidseteks varadeks raha ja pangakontodel olevaid vahendeid, rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning soetatud võlakirju. Strateegiaperioodi aastate likviidsete varade saldo planeeritakse väikses ülejäägis. Kogu strateegiaperioodi jooksul jääb reservide tase madalaks. Eelarveaasta keskel hoidutakse positiivsete lisate koostamisest ja võimalik maksutulu ülelaekumine suunatakse reservidesse. 18

8. Finantsdistsipliini tagamise meetmete Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini tagamise meetmeks: Kinni pidamine nõuetest põhitegevuse tulemile Kinni pidamine netovõlakoormuse ülemmäärast. Nende näitajate alusel otsustakse KOV-i finantsolukorra üle ning nende täitmata jätmine võib kaasa tuua sanktsioonid. Antud strateegia puhul on prognoosid koostatud kassapõhiste arvestuste alusel, eeldusel, et kassapõhised prognoosid ei erine oluliselt tekke põhisest. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks. Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel s.t. kohaliku omavalitsuse üksuse kohta aruandeaasta lõpu seisuga. Kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulem ja tegelik netovõlakoormus (eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja strateegia perioodi igaks aastaks prognoositav) vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse -dele 33 ja 34 iga aasta lõpu seisuga on esitatud allolevas tabelis. Netovõlakoormus leitakse võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma vahena. Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. 2015 2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 2021 Põhitegevuse tulud kokku 5 502 867 5 713 374 5 944 262 5954087 6 112 783 6 416 541 6 572 101 Põhitegevuse kulud kokku 4 923 511 5 502 201 5 599 101 5 753 775 5 982 369 6 037 369 6 181 369 Põhitegevustulem 579 357 211 173 345 161 200 312 130 414 379 172 390 732 Investeerimistegevus kokku -376 420-91 919-562 300 46 600-70 000-87 750-85 870 Eelarve tulem 202 937 119 254-217 139 246 912 60 414 291 422 304 862 Finantseerimistegevus -58 252-149 939 75 000-95 000-95 000-230 000-230 000 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - 144 684-30 685-142 139 151 912-34 586 61 422 74 862 vähenemine) Likviidsete varade suunamata jääk aasta 176 722 146 037 3 898 155 810 121 224 182 646 257 508 lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 1 553 689 1403 750 1 478 750 1383 750 1 288 750 1 058 750 828 750 Netovõlakoormus (eurodes) 1 376 967 1 257 713 1 474 852 1 227 940 1 167 526 876 104 571 242 Netovõlakoormus (%) 25, 0% 22,0% 24,8% 20,6% 19,10% 13,70% 8,7% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 3 476 140 3 428 024 3 566 557 3 572 452 3 667 670 3 849 925 3 943 261 19

9. Ülevaade valitseva mõju all olevatest isikutest ja konsolideeritud näitajad Eelarvestrateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse arvestusüksusele. Kohaliku omavalitsuse arvestusüksusteks on kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuvad üksused. Sõltuvaks üksuseks loetakse sellist üksust, kes on raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse mõju all olev üksus ning kes saab vastaval aastal üle poole tuludest avaliku sektori üksuselt või üle 10% põhitegevuse tuludest toetusena ja rendituluna kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt üksustelt. Vinni vallal sõltuvat üksust ei ole. 10. Arengukava ja strateegia ajakohastamine Eelarve strateegia ja arengukava on ajas muutuv, seega paindlik meid mõjutatavate väliste tegurite suhtes. Arengukava ja strateegiat analüüsitakse igal aastal, koostatakse ülevaade elluviimise senisest käigust, uuendatakse vajadusel lähtuvalt olukorrast eesmärke ja arengusuundumusi. Hinnatakse valla strateegilisi tegevusi, investeeringute objekte ning prioritiseeritakse projekte. Arengukava ja strateegia muutmise aluseks on valla, maakonna ja riigi arengus toimuv. Muudatuste tegemisel arvestatakse sotsiaalmajanduslikus olikorras ning keskkonnas toimunud muutusi ja ka Euroopa Liiduga tulenevaid kohustusi, õigusi ning võimalusi. Ettepanekuid arengukava ja strateegia muutmiseks võivad teha vallavolikogu liikmed ja komisjonid, vallavalitsus, erinevad huvigrupid ja vallaelanikud. 20