Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE ÕPETAJATE POOLT ÕPPETÖÖS TARTU MAAKONNA JA TARTU LINNA KOOLIDE NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Piret Luik Läbiv pealkiri: Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Piret Luik (PhD)... (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskmisjni esimees: Mari Mäets (PhD)... (allkiri ja kuupäev) Tartu 2015
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 2 SISUKORD SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 3 1. SOTSIAALSE TARKVARA KASUTAMINE ÕPPETÖÖS... 5 1.1 Stsiaalse tarkvara mõiste ja lemus... 5 1.2 Stsiaalse tarkvara vahendid... 7 1.3 Stsiaalse tarkvara rakendamine õppetöös... 10 1.4 Stsiaalse tarkvara kasutamise tugevused ja nõrkused õpetajate hinnangul... 12 1.5 Uurimuse eesmärk ja hüpteesid... 14 2. UURIMUS SOTSIAALSE TARKVARA TEADLIKKUSEST JA SELLE HINNANGULISEST KASUTAMISEST PÕHIKOOLI REAALAINETE ÕPETAJATE HULGAS... 15 2.1 Metdika... 15 2.1.1 Valim.... 16 2.1.2 Mõõtevahendid.... 16 2.1.3 Prtseduur.... 18 2.2 Tulemused... 18 2.3 Arutelu... 24 2.3.1 Tulemuste analüüs.... 24 2.3.2 Töö rakendatavus... 26 2.3.3 Töö piirangud.... 26 KOKKUVÕTE... 27 SUMMARY... 27 TÄNUSÕNAD... 28 AUTORLUSE KINNITUS... 29 KASUTATUD KIRJANDUS... 30 Lisa 1... 34
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 3 SISSEJUHATUS Me elame glbaliseerunud maailmas, kus kmmunikatsin ja kstöö n võimalikud ööpäevaringselt, piisab vaid sellest, et n lemas internetiühendus (Slmn & Schrum, 2007). Interneti levik 1990ndatel ngi andnud lulise tõuke veebipõhistele uuendustele ka hariduse valdknnas. Veebipõhine e-õpe n muutunud üheks interaktiivseks õppevrmiks ning õppematerjalide veebis hidmine annab paindliku võimaluse õppimisprtsessi arendada lisaks näst-näkku õpetamisele. Tänu veebipõhistele keskkndadele n võimalik pidev suhtlus õpilaste ja haridustöötajate vahel (Rmiszwski, 2004, viidatud Schreder, Mincha, & Schneidert, 2010 j). Arenenud riikide nred n väga teadlikud erinevatest tarkvaradest ning paljud neist veedavad internetis tunde neid vahendeid kasutades. Kuna uued tehnlgiad annavad võimaluse õpilasi mtiveerida, siis peaksid õpetajad neid ka õppetöös kasutama (Slmn & Schrum, 2007). Tänapäeval ngi järjest rhkem leidnud ja leidmas ma teed klidesse ja haridusse stsiaalse tarkvara kasutamine. Seda sdustavaks teguriks n arvutite laialdane kasutamine õppetöös ja interneti kättesaadavus nii õpilastele, kui ka õpetajatele (Pärnsalu, 2009). Juba 2000ndatel läbi viidud uurimusest selgus, et 99% kõikidest Eesti klidest li lemas interneti püsiühendus ja 98% kõikidest klis levatest arvutitest li internetis (E-õppe arengukava..., 2006). Samuti n selgunud, et peaaegu kõik Eesti kliõpilased (99%) vanuses 11-18 kasutavad internetti iga päev vähemalt natukene aega (Kalmus, Pruulmann-Vengerfeldt, Runnel, & Siibak, 2009). Inglismaal läbi viidud uuringus selgus, et 74% õpilastest vanuses 11-16 n kasutanud stsiaalset tarkvara ning kasutavad seda suhtlemiseks teiste inimestega (Sharples, Graberg, Harrisn, & Lgan, 2009). Selle kõigega sendub uuendustele kaasaminev knstruktivistlik õpetusstiil, mis arendab iseseisvust ning sdustab nii paindlikku lähenemist, arenemist, kui ka kstöö tegemise võimet (Kieslinger, 2009; Pärnsalu, 2009). Eestis n varasemalt stsiaalse tarkvara kasutamist ja hinnanguid sellele õpetajate hulgas uurinud Kristel Pärnsalu (2009) ma lõputöös "Stsiaalse tarkvara kasutamisest Eesti kutseõppeasutuste õpetajate hulgas" ja Merilin Säde (2013) ma bakalaureusetöös "Gümnaasiumi reaal- ja ldusainete õpetajate hinnang stsiaalsele tarkvarale". Pärnsalu (2009) töös selgus, et vaid 37,3% õpetajatest rakendab enda hinnangul stsiaalset tarkvara ma ainetundides. Uurimus stsiaalse tarkvara kasutamisest n läbi viidud ka 2009 aastal Hrvaatia üliklis, milles selgus, et 94% õpetajatest n teadlikud stsiaalse tarkvara võimalustest, kuid reaalselt kasutab neid võimalusi vaid 59%. Samas kui 35% nendest, kes n tuttavad, ei kasuta mitte ühtegi stsiaalset tarkvara ma töös (Matešić, Vučkvić, & Dvedan,
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 4 2009). Eestis näeb põhikli riiklik õppekava ette, et põhiklis tuleb kasutada eakhaseid ning individuaalsele eripärale khandatavat õppevara, mille hulgas n nüüdisaegseid inf- ja kmmunikatsinitehnlgiatel (edaspidi IKT) põhinevaid õppematerjale- ja vahendeid (Põhikli riiklik õppekava, 2011). Kuid näiteks 2013 läbi viidud analüüsis, mille eesmärgiks li välja selgitada, mil määral kasutatakse üldharidusklides IKT vahendeid, selgus, et gümnaasiumide õpetajatest kasutab vähemalt pltes tundides neid 63%, samas kui põhiklide õpetajate puhul li tulemuseks vaid 43% (Prei, 2013). Kuna varasemalt n Eestis läbi viidud uurimused uurinud gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õpetajaid, siis seega n käesleva töö luliseks uurimisprbleemiks see, kuivõrd n just Eesti põhiklide reaalainete õpetajad teadlikud stsiaalse tarkvara võimalustest ning kuivõrd nad seda enda hinnangul ma õpetamisprtsessis kasutavad. Käesleva töö eesmärgiks n seega välja selgitada kui teadlikud n põhiklide 5-9. klassi reaalainete õpetajad stsiaalse tarkvara kasutamise võimalustest ning kui palju nad seda enda hinnangul ma töös kasutavad. Bakalaureusetöö ksneb kahest sast: tereetiline ja empiiriline. Tereetiline sa sisaldab ülevaadet sellest, mis n stsiaalne tarkvara, varasemaid läbi viidud uurimusi ning õpetajate hinnanguid. Empiiriline sa sisaldab käesleva töö autri läbi viidud uurimust põhikli 5-9. klassi reaalainete õpetajate hulgas Tartu maaknna ja Tartu linna klide näitel. Käesleva töö autr leb ma uurimuses reaalaineteks matemaatika, keemia, füüsika ja infrmaatika.
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 5 1. SOTSIAALSE TARKVARA KASUTAMINE ÕPPETÖÖS 1.1 Stsiaalse tarkvara mõiste ja lemus Stsiaalne tarkvara või siis Web 2.0 rakendused sisaldavad endas interaktiivseid kmmunikatsinivahendeid, mis põhinevad internetipõhiste keskkndade kasutamisel (Scial Sftware, s.a). Mõiste Web 2.0 sai laiemale üldsusele tuntuks 2004 aastal kui O Reilly seda ma knverentsil "The Web 2.0 Cnference" tutvustas (O Reilly, 2005). Stsiaalse tarkvara puhul n aga kõige enam hakatud kasutama Clay Shirky (2003) definitsini, mille khaselt stsiaalne tarkvara n tarkvara, mis tetab gruppide interaktsini (Shirky, 2003a; 2003b; Scial Sftware, s.a). Web 2.0 vahendusel n tavakasutajal varasemaga võrreldes märksa rhkem võimalusi avaldada ma lmingut ja mõtteid (Sillats, Tammets, & Tammets, 2009). Sellise suhtluse eesmärgiks n tavaliselt ideede või mingi materjali jagamine, samuti ühine elektrniliste materjalide lmine ja jagamine (Stsiaalne tarkvara, s.a). Stsiaalse tarkvara vahendite abil ei saa mitte ainult üle maailma uusi sõpru leida ja suhelda, vaid n võimalus õppida ka uute kultuuride khta, õppida keeli, leida vajalikke materjale - mis kõik n eluliselt vaadates väga lulised (Brwn, s.a). Käesleva töö autr kasutab mõisteid stsiaalne tarkvara ja Web 2.0 sünnüümidena. Samas n lemas ka klmas sarnane mõiste - stsiaalmeedia ning kuigi sageli kasutatakse mõisteid stsiaalmeedia ja stsiaalne tarkvara sünnüümidena, siis tegelikult n nendel kahel mõistel aga erinevus (Burke, 2013) ning käesleva töö autr kasutab ma töös ainult stsiaalse tarkvara mõistet. Slis (2007) defineerib stsiaalmeediat kui veebitehnlgiat, mida inimesed kasutavad, et jagada arvamusi, arusaamu, kgemusi ja ma vaateid, kasutades selleks mitmeid erinevaid vrme, sealhulgas teksti, pilte, heli ja videid (Slis, 2007). Ehk siis stsiaalmeedia alla kuuluvad ainult need kanalid, mis võimaldavad mavahelist tsest suhtlust, stsiaalse tarkvara alla aga ka kõik muud veebipõhised rakendused, mis võimaldavad materjalide jagamist ja ühesks lmist. Stsiaalset tarkvara n mitmeid erinevaid tüüpe ja nende kategriseerimine timub peamiselt tarkvarale iselmulike funktsinide ja peamise eesmärgi põhjal ning liigitused arenevad pidevalt (Kitsantas & Dabbagh, 2011; Pata, s.a). Käesleva töö autr n kirjandusest leidnud mitmeid erinevaid liigituste võimalusi ning leidnud, et Web 2.0 vahendid võib jagada: maduste põhjal kategriatesse: kmmunikatiivne (i.k cmmunicative), dkumentatiivne (i.k dcumentative), generatiivne (i.k generative), interaktiivne (i.k interactive) ja kllektiivne (i.k cllabrative) (Diaz, 2010);
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 6 infvahetuse ulatust mõõtes inimeste hulga järgi, kes kmmunikatsinis salevad, selle põhjal jatub stsiaalne tarkvara: üks ühele (i.k ne-t-ne), üks mitmele (i.k ne-t-many) ja mitu mitmele (i.k many-t-many) (Marhan, 2006; Sillats et al., 2009); selle põhjal, milleks õpilased mingeid tehnlgiaid kasutavad, siis jatuks: uurijad (i.k researchers), kstöötajad (i.k cllabratrs) ja prdutseerijad/avaldajad (i.k prducers and publishers) (Luckin et al., 2009); sarnased liigitused saab teha aga tööpõhimõtte järgi ja knstrueeritud teadmiste ulatuse alusel materjali iselmu järgi liigitamisel, mõlemal juhul leks ühine: kmmunikatiivsed vahendid (i.k cmmunicatin tls), teadmiste ja resursside jagamise vahendid (i.k experience/resurce-sharing tls) ja stsiaalvõrgustikud (i.k scial netwrking), erinevus n, et tööpõhimõtte järgi lisanduvad veel: virtuaalmaailmad (i.k virtual wrlds), veebipõhised kntritarkvara keskknnad (i.k nline ffline tls) ja mbiilsed tehnlgiad (i.k mbile technlgies) (Bajt, 2011; Dabbagh & Re, 2011; Sillats et al., 2009); infrmatsini edastamisviiside ja hilisema muutmise võimaluse järgi, siis jatuks: sõnumite vahetamine, failihaldusel põhinev inf jagamine, inf lisamine, inf muutmine ja inf muutmine reaalajas (Sillats et al., 2009); baseerudes sellele, mida vastavad keskknnad võimaldavad teha jatuks: stsiaalse võrgustiku vahendid (i.k scial netwrk), agregaatritega vahendid (i.k aggregatin services), andmete üleslaadimise vahendid (i.k data mash-ups ), jälgimise ja filtreerimise vahendid (i.k tracking and filtering cntent), kstöö keskknnad (i.k cllabrating), veebipõhised kntritarkvara vahendid (i.k replicate ffice-style sftware in the brwser) ja vahendid kstöös tööde lmiseks (i.k surce ideas r wrk frm the crwd) (Andersen, 2007); Tu et al. (2008) n ma uurimuses kasutanud nelja dimensinilist liigitust, mis baseerub läbi töötatud kirjandusele: kgnitiivne dimensin (i.k cgnitive dimensin), stsiaalne dimensin (i.k scial dimensin), võrgustike dimensin (i.k netwrking dimensin) ja integratsini dimensin (i.k integratin dimensin); Ahrens & Zašcerinska (2011) n kasutanud ma töös nelja dimensinilist jatust, milleks n: infrastruktuuri dimensin (i.k infrastructure dimensin), funktsinaalne dimensin (i.k functinality dimensin), andmete dimensin (i.k data dimensin) ja stsiaalne dimensin (i.k scializatin dimensin).
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 7 Seda kõike arvesse võttes selgub, et stsiaalset tarkvara saab erinevaid liigituse aluseid kasutades mitmetel erinevatel viisidel liigitada. Sillats et al. (2009) n aga kasutanud ma raamatus stsiaalse tarkvara süstematiseerimist lähtudes üldistest õpieesmärkidest ning jõudnud järeldusele, et liigitada saab viite suuremasse gruppi: vahendid väiksemas ulatuses infrmatsini edastamiseks, vahendid võrgustike lmiseks ja neile sisu (enamasti teiste vahenditega ldud) vahendamiseks, vahendid uue tekstipõhise inf lmiseks, vahendid lemasleva inf süstematiseerimiseks ja vahendid mahukamate materjalide lmiseks (Sillats et al., 2009). 1.2 Stsiaalse tarkvara vahendid Nagu eelpl sai mainitud, siis stsiaalset tarkvara võib liigitada mitmeti ning üks knkreetne keskknd võib kuuluda mitmesse erinevasse liigitusse, kuid antud töö autr kasutab Sillats et al. (2009) kasutatud liigitust. Selle khaselt n stsiaalse tarkvara vahendid: vestluskeskknnad, blgid, frumid, wikid, ühiskirjutamisvahendid, stsiaalse võrgustiku keskknnad, jagatud järjehidjad, materjalide vahendamise keskknnad ja vkgud (Sillats et al., 2009). Edasi tuleb juttu kõigist antud uuringus kasutatavatest stsiaalse tarkvara vahenditest: Vestluskeskknna all peetakse silmas vahetut sõnumsidet võimaldavaid keskkndi. Tänapäeva ühisknnas n enim kasutatavatest näiteks Skype, kuid nii Yah, kui ka Ggle pakuvad mitmeid selliseid tasuta kättesaadavaid keskkndi. Vahetu sõnumside keskknnad võimaldavad reaalajas arvuti või ka mbiili abil suhelda ning lisaks n võimalik läbi nende keskkndade saata pilte, helifaile, videid ja dkumente (Sillats et al., 2009; Slmn & Schrum, 2007). Skype n üks maailma esinumber nendest rakendusest, mis võimaldab häälkõnesid, vahetut sõnumsidet, videknverentside pidamist ja töötab kõigile inimestele võrdsetel võimalustel. Skype i knstruktsini põhiline idee seisneb selles, et kasutada vahetut andmeedastust nii palju kui võimalik (Dulik, 2009). Blgid n lühikesed veebiväljaanded, nagu veebi ajakirjad, mida inimene ise kirjutab. Pstitatakse peridiliselt teemadel mis sisaldavad sageli autri igapäevaelu, seisukhti pliitikast, meediast, valitsusest, tehnlgias või knkreetsetest teemadest, mis n autrile lulised. Blgide näl n tehtud kirjutamine sama lihtsaks kui lugemine ning kirjutiste avaldamise võimalus n antud kõigile inimestele. Lugejatel n võimalus letut kmmenteerida. Blgisid n võimalik muuta privaatseks ning siis kaasata lugejaid ning ehitada virtuaalne kguknd ümber knkreetse isiku või siis ümber knkreetse teema. Blgid võivad sisaldada nii teksti, pilte, heliklippe, kui ka videid (Bajt, 2011; Dysn s, 2003;
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 8 Sillats et al., 2009; Scial sftware, 2010; Slmn & Schrum, 2007; The University f Melburne, s.a; Väljataga, 2009). Blgi mõiste võttis kasutusele Jrn Barger 1997. aastal ja siis li see lihtne veebileht, mis ksnes lühikestest arvamuslõikudest, infrmatsinist või persnaalsest päevikust. Blgide pstitusi avaldati siis ja avaldatakse ka nüüd krnlgilises järjekrras, kõige uuem enne ja siis vanemad (Dctrw et al., 2002, viidatud Andersn, 2007 j). Pstitusi saab süstematiseerida märksõnade ja kategriate alusel ning eripäraks n ka see, et pstitused piirduvad enamasti vaid üksikute täiendustega. Näidetena võib tuua Slashdt, LiveJurnal ja Blgspt (Sillats et al., 2009). Üheks blgide liigiks n mikrblgid, mis võimaldavad kasutajatel sisestada 140 tähemärki, avaldada ma mõtteid reaalajas ja teha need nähtavaks teistele keskknda kasutavatele inimestele. Tuntumaks mikrblgiks n saanud Twitter (Matešić et al., 2009). Frumid n nagu blgidki tekstipõhise inf lmiseks, erinevuseks n see, et frumites märksõnad enamasti puuduvad ja inf süstematiseerimise aluseks n põhipstituse nimi (Sillats et al., 2009). Internetifrumid n keskknnad, kus kasutajad saavad tsida ja vahetada inft teiste kasutajatega. Näiteks TripAdvisr n frum, kus inimesed saavad küsida ja jagada reisimisega setud inft (Jiang, Yu, & Lin, 2012). Enamus frumeid lubavad külastajatel annüümselt pstitusi lugeda, kui selleks, et saaksid uue teemaga alustada või mõnes püstitatud teemas kaasa rääkida, n vaja luua knt (Web frums, s.a). Wikid n ideaalsed keskknnad mahukama dkumendikgumiku lmiseks kstöös ja seepärast sbib see materjalide lmiseks pikemaajaliste prjektide käigus. Wikides levat infrmatsini võib pidevalt muuta ja täiendada lugematute arvu inimeste plt. Wikide abil n lihtne tsida või sirvida tsitavat teavet, ldud wiki võib hõlmata ühte knkreetset teemat või kgu ainevaldknda. Peamiselt sisaldavad wikid teksti, kuid neile n võimalus lisada ka pilte, helisalvestisi ja videid. Sellised keskknnad n näiteks PbWiki, Wikispace (Sillats et al., 2009; Slmn & Schrum, 2007; The University f Melburne, s.a). Wiki lehtedel n ekraanil nupp "muuda", mis võimaldab lihtsalt sisu muuta või isegi kustutada. Erinevus blgidega n aga see, et wikidel n lemas ajal-funktsin, ehk siis eelnevaid versine n võimalik taastada (Andersn, 2007). Wiki-lehtedel n võimalik jagada ressursse ja sisu, kasutades selleks ühendamise meetdeid, mitte hierarhilist struktuuri (Tu et al., 2008). Wikitehnlgia üheks tuntumaks väljundiks n aastal 2001 Jimmy Wales i ja Larry Sanger i plt demkraatlikel põhimõtetel sündinud mitmekeelne entsüklpeediline Wikipeedia. Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal (Pata, s.a; Slmn & Schrum, 2007). Veebipõhiste dkumentide kstamise keskknnad sbivad mahukamate materjalide ühiseks lmiseks, mida saab svi krral struktueerida ja illustreerida. Sellised keskknnad
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 9 n näiteks Ggle Drive ja Zh (Sillats et al., 2009). Kui varasematel aegadel tehti klis rühmatöid kõigepealt paberi ja pliiatsi abil ning siis hakkas igaüks ma sa arvutis ette valmistama, lles ma sa valmis saanud, saadeti see järgmisele e-psti teel, siis nüüd ngi lemas keskknnad nagu Ggle Drive, kus saab kguaeg ühiselt tegutseda, materjale lisada ja muuta (Wild née Kisielewska, 2009). Kasutajad saavad dkumente ühiselt luua ning reaalajas ma arvutites kasvõi samaaegselt muuta. Dkumente saab turvaliselt veebikeskknnas hiustada või siis ka enda arvutisse alla laadida (Slmn & Schrum, 2007). Stsiaalse võrgustiku keskkndade põhiliseks funktsiniks n inimeste vaheliste tööalaste ja ka sõprussidemete lmine. Lisaks võimaldavad stsiaalvõrgustikud erinevate meediafailide (ftd, helid, vided) avaldamist. Olulisel khal n isikuandmed, sest nende alusel timub uute suhtlussidemete sõlmimine. Kasutajad saavad valida kas nende prfiil n avalik ja kättesaadav kõigile või privaatne, ehk nähtav vaid neile, kellele kasutaja selleks õigused n andnud. Võrgustike lmiseks n näiteks keskknnad Facebk ja MySpace (Sillats et al., 2009; The University f Melburne, s.a). Stsiaalse võrgustiku keskkndade funktsin kndubki ma isikliku prfiili jagamisele ning võimaldab tänu sellele teistega suhelda (Byd & Ellisn, 2007). Stsiaalsete võrgustike kasutamisel tuleb eelkõige prpageerida vastutustundliku käitumist, sest nred kasutajad võivad kasutada neid keskkndi uhkeldamiseks, praalimiseks ja käituda seal khatult ning halvasti - need n põhjused miks näiteks mõned klid n blkeerinud võimaluse kasutada õpilastel stsiaalse võrgustiku keskkndasid (Slmn & Schrum, 2007). Stsiaalsed järjehidjad n inimeste plt neid huvitavatele veebilehekülgedele lisatud märksõnad (Pata, s.a). Erinevalt internetilehitseja järjehidjatest n jagatud järjehidjad salvestatud kasutajaga setud veebilehele. Oluline n see, et järjehidjaid n võimalik ka teiste kasutajatega jagada. Ühelt plt saab teistele levitada materjale, teiselt plt saab tutvuda teiste plt leitud veebilehtedega. Süstematiseerimiseks n võimalik luua kasutajate võrgustikke ja lisada märksõnu (Matešić et al., 2009; Sillats et al., 2009). Tarkvara tööpõhimõtteks n seega eeldus, et samade huvidega inimesed kasutavad suurema tõenäsusega sarnaseid märksõnu ja neid lehitsedes n võimalik leida tsetee veel tundmatute infallikateni (Pata, s.a). Selliseks keskknnaks n näiteks Delicius.cm, kus järjehidjad ja see, kui palju kasutajaid n sama veebilehe salvestanud n nähtav ja muudetav (Slmn & Schrum, 2007). Jshua Schacter i juhenditega veebileht Delicius ligi esimene suurem märksõnasid kasutav rakendus, mis sai stsiaalsete järjehidjate fenmeniks (Andersn, 2007). Stsiaalsete järjehidjate abil saavad õppijad teha meesknnatööd, määrata sildid, neid
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 10 struktueerida ja rganiseerida selle järgi, mis nende arvates kõige paremini sbivad. Kasutajad saavad kategriseerida infrmatsini mittehierarhiliselt flksnmia viisil (Tu et al., 2008). Materjalide vahendamise keskkndasid kasutavad praeguseks juba miljnid inimesed, et jagada ja vahendada videsid ja ftsid (Andersn, 2007). Nende keskkndade kõige lulisemaks ülesandeks n failide muutmine kättesaadavaks suuremale vaatajasknnale. Keskknna kasutajad võivad mdustada võrgustikke, lähtudes sarnastest huvidest. Sellisteks keskkndadeks n näiteks Flickr, Yutube ja SlideShare, millest esimene n ftde levitamiseks, teine videte vahendamiseks ja klmas esitluste jagamiseks. Flickr is saavad kasutajad lisada pilte ja kutsuda siis inimesi ma veebialbumeid vaatama, samuti saavad nad lisada ftdele silte, kmmentaare, märkmeid. Sildid n tsitavad ja nii n hiljem lihtne leida sarnaseid ftsid. Videte vahendamise keskknnad võimaldavad luua playliste ma lemmiklugudest ja jälgida teiste lisatud videsid. Samuti n lemas tasuta lahendused videte allalaadimiseks (Matešić et al., 2009; Sillats et al., 2009; Slmn & Schrum, 2007). Vkgud ehk uudisvgude agregaatrid ehk RSS (Really Simple Syndicatin) võimaldavad tellida ja kmbineerida erinevaid infvge vastavalt inftarbija vajadustele. Vkgusid n võimalik kasutada nii veebipõhiliselt, sellised keskknnad n näiteks Pageflakes, Blglines ja Netvibes, või ka ma arvutite veebibrauserites, kuhu uudisvgude sirvijad n juba sisse ehitatud (Pata, s.a). RSS n sa Web 2.0-st just ma võime plest vahetada struktueeritud andmeid kergesti erinevate rakenduste ja tarbija vahel (Candace Deans, 2008). RSS võimaldab kasutajatel saada uudiseid näiteks veebilehtedel või blgides timunud uuendustest ilma, et vastavat lehekülge külastama peaks. Kasutaja peab vaid tarkvara enda arvutisse installeerima ja valima, missuguseid uuendusi ta svib saada ning rakendus hakkab peridiliselt kasutajat infrmeerima timunud muudatuste khta (Andersen, 2007). 1.3 Stsiaalse tarkvara rakendamine õppetöös Õpilased vajavad skusi 21. sajandil läbilöömiseks ning tänapäeva õpetajad vajavad vahendeid, et seda kasvavat prbleemi lahendada (Slmn & Schrum, 2007). Varasemalt läbi viidud uuringud n näidanud, et stsiaalne tarkvara sdustab psitiivselt õppimiseõpetamise suhet (Kieslinger, 2009) ning selle kasutamine võib rikastada haridussüsteemi, sest erinevad rakendused aitavad kaasa kgnitiivsele stimulatsinile, relatsinide vahetusele ja aitavad lihtsustada õppeprtsessi - kõik n väga vajalikud sad õppeprtsessi tervikuna vaadates (Garrisn et al., 1999; Schreder, Mincha & Schneidert, 2010). Stsiaalse tarkvara puhul n tegemist internetipõhiste keskkndadega, mis tetavad kasutajate grupi mavahelist
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 11 interaktsini (Shirky, 2003a; 2003b). Tänapäeval n õpilaste hulgas erinevate stsiaalsete tarkvarade kasutamine väga ppulaarne, kuna sellises vanuses inimeste seas n väga lulisel khal gruppi kuulumine ja mavaheline suhtlemine. Stsiaalne tarkvara aitab seda väga hästi teha ning üldiselt kasutavad õpilased stsiaalse tarkvara vahendeid mittehariduslikel eesmärkidel (Knstantinidis, Thedstadu, & Papps, 2013; Sillats et al., 2008). Kuigi õpilased võivad mõningaid vahendeid paremini tunda, saavad õpetajad neid siiski suunata targemale ja tstarbekamale kasutamisele (Slmn & Schrum, 2007). Juba 2005 aasta märtsis Netday plt läbi viidud uuringust selgus, et 81% Ameerika Ühendriikide 7-12 klassi õpilastest mavad e-psti aadressi ning vähemalt 75% n vahetu sõnumiside prtaalides kasutaja, samas uuringus selgus, et 97% õpilastest usub tugevalt, et tehnlgia kasutamine n hariduses luline (NetDay News, 2005, viidatud Richardsn, 2006 j). Turu uuringute AS-i plt läbi viidud uuring "Lapsed ja internet" (2006) näitas, et 11-12 aastaste Eesti laste seas kasutab suhtlusprgramme 56% ning 13-14 aastaste laste seas 76% (Turu uuringud AS, 2006). Seega stsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös vähendaks kli ja õpilase vahelist erinevust, kuna õpetajad kasutaksid ma tundides samu vahendeid, mida õpilased ma igapäevategemistes kasutavad (Pan & Franklin, 2011; Sillats et al., 2008). Sama selgus ka 2009 aastal Ameerika Ühendriikide õpilaste hulgas läbi viidud uurimuses "The Speak Up 2009", et 21. sajandi visin haridusest peaks peegeldama just õpilaste sve ja vajadusi. Kuna õpilased võtavad väljaspl kli ma elus uut tehnlgiat kiiresti kasutusele, siis tuleks õpilaste kgemuse baasil kasutada stsiaalset tarkvara ja uusi tehnlgiaid ka õppeprtsessis (Prject Tmrrw, 2010). 2000ndeta alguses hakkasid ppulaarsust kguma blgid, stsiaalse võrgustiku keskknnad ja wikid, mis said laialdaselt tunnustust nii stsiaal-, hariduse-, kui ka ärivaldkndades. Samas kui jagatud järjehidjad ja mikrblgid lid veel 2010 aastal alles tamas, et internetikasutajad neid maks võtaks (Schreder et al., 2010). Seega võime järeldada, et stsiaalset tarkvara hakati tasapisi klides kasutama juba 2000ndeta algusest alates. Haridusasutuste ringkndades n blgid palju tähelepanu saanud, sest neid saab kasutada mitmeti, et tetada pedaggilisi eesmärke nii individuaalsel õppel, kui ka rühmatöödel põhineval õppimisel. Tänu sellele nähakse blgides võimalusi nii õpilaste ideede, esseede, kui kdutööde esitamise keskknnana, kui ka näiteks tagasiside ja lugemismaterjalide avaldamiseks (Väljataga, 2009). Vastavalt Richardsn (2006) uurimusele sdustavad blgid erinevat tüüpi mõtlemist, lvust ja võimet siduda mavahel mõisteid ja ideid. Kmmenteerimine, mis n blgide üks peamisi madusi, suurendab tagasisidet ja seega ka stsiaalset suhtlemist. Sageli kujunebki blgist kstöökeskknd, kus lugejad saavad sa
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 12 kirjutamisest ja õppimisprtsessist ehk blgist saab vahend, mis tetab interaktsini lugeja ja kirjutaja vahel (Richardsn, 2006; Sillats et al., 2008; Väljataga, 2009). Pena-Shaff & Nichlls (2004) jõudsid ma uurimuses aga järeldusele, et wikid n knkreetselt alustalaks teadmiste integratsinile ning aitavad sellega tseselt kaasa õpilaste kgnitiivsele arengule (Schreder et al., 2010). Samuti n selgunud Lee (2012) uuringust, mis viidi läbi Ameerika põhiklides, et wikide kasutamine aitab tõsta õpilaste mtivatsini ning tugevdada ja lihtsustada kli ja kdu vahelisi suhteid (Lee, 2012). Kahtlemata tetavad uued tehnlgiad knstruktivistlikku õppimist. Töötades veebis saavad õppijad ma teadmisi, kgemusi ja skusi jagada teiste õppijatega. Sellisel teel võib õppija arendada erinevaid kmpetentsusi: kstöö, läbirääkimised, knstruktiivne kriitika, valiku- ja infanalüüs (Kieslinger, 2009). Integreerides stsiaalse tarkvara kasutamist õppimise-õpetamise prtsessi n aga ptentsiaalne võimalus muuta haridust palju innvaatilisemaks, kuna see võimaldab esiteks kstööl põhinevat õpet ja teiseks erinevaid interaktiivseid võimalusi, millega õppimisprtsessi rikastada (Schreder et al., 2010). Stsiaalsest knstruktivismist tulenevalt tekib teadmine siis, kui õpilane ise knstrueerib ma teadmiste maailma. Knstruktivistlikus õpikeskknnas uurib õpetaja kõigepealt õppijate lemaslevaid mõisteid ja kntseptsine ning siis hakkab krraldama võimalusi arusaamade viimistlemiseks või ümber töötamiseks. Selleks, et õpilase peas tekkiv teadmine leks kskõlas teda ümbritseva maailmaga, tulebki seda knstrueerida ühesks, suheldes ka teiste õpilastega (Avatud Meele Instituut, 2012; Sillats et al., 2009). 1.4 Stsiaalse tarkvara kasutamise tugevused ja nõrkused õpetajate hinnangul Stsiaalse tarkvara kasutamise üheks tugevuseks n see, et see võimaldab tõhusamat suhtlemist õpilaste ja õpetajate vahel, sellega n võimalus muuta õppeprtsess dünaamilisemaks ning tänu sellele nähakse vajadust kasutada infrmatsini- ja kmmunikatsinitehnlgiaid õppeprtsessis. Matešić et al. (2009) uuringus selgus, et nii õpetajad kui ka õpilased n arvamusel, et stsiaalse tarkvara kasutamine suurendab õppimise kvaliteeti. Samas uuringus tunnistasid mõned õpetajad ka seda, et stsiaalse tarkvara kasutamine aitab neil tunduvalt lihtsamalt infrmatsini tsida ja ka jagada. Stsiaalse tarkvara kasutamine annab võimaluse luua stsiaalsete suhete võrgustikud, täiustada õppeprtsessi tagasisidede ning samas ka uute väljakutsete näl (Matešić et al., 2009; Schreder et al., 2010). Nõudlus uutele skustele annab Web 2.0 kasutamisele mõned eelised ka sellega, et nende kasutamine tagab aktiivse saluse, uued teadmised, iseseiseva õppimise, mõttetegevuse ja innvatsini (Diaz, 2010).
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 13 Näiteks aastal 2009 matemaatikaõpetajate seas läbi viidud uuringus, mille eesmärk li teada saada, kas õpetajate arvates n arvutite kasutamine matemaatika tunnis luline või mitte, selgus et 66,4% arvas, et arvutite kasutamine matemaatika õpetamisel aitab õpitulemusi parandada ning 82,8% arvas, et see tõstab õpimtivatsini (Pihlap & Sild, 2009). Säde (2013) tööst, mis uuris õpetajate hinnangut stsiaalsele tarkvarale, selgus, et 77% vastanud õpetajatest pidasid stsiaalse tarkvara kasutamise eeliseks materjalide hõlpsat kättesaadavust, 65% leidis, et stsiaalse tarkvara kasutamine parandab õpilase skust iseseisvalt õppida ning 41% arvas, et see parandab õpilaste vahelist tööd. 39% leidis, et stsiaalse tarkvara kasutamine võib parandada õpetaja ja õpilase vahelist kstööd ning 35% leidis, et seda saab hästi ära kasutada reflektsini prtsessis (Säde, 2013). Stsiaalse tarkvara kasutamise nõrkusteks letakse aga seda, et tekivad küsimused töökrmuse suuruste sas ja seda nii õpilastel, kui ka õpetajatel. Schreder et al. (2010) uurimusest selgus, et paljud haridustöötajad kirjeldavad, kuidas stsiaalse tarkvara kasutamine ja rakendamine õpilaste hulgas, võtab väga palju lisaaega ja vaeva, eriti kui midagi esmakrdselt kasutusele võtta. Kuna kõik õpilased ple ma skuste ja teadmiste sas samal tasemel, siis võivad tekkida raskused erinevate rakenduste käsitlemisel ja nendest aru saamisel. Nii sellest uurimusest kui ka Hrvaatia üliklis läbi viidud uurimusest tuli välja, et õpetajad peavad stsiaalse tarkvara kasutamise suureks puuduseks ebausaldusväärset sisu, andmeturvet ja autriõigusi. Matešić et al. (2009) n leidnud, et ei le välistatud kasulike ja asjakhaste materjalide leidmine, kuid kui vaadata näiteks Wikipediat, n tegu väga ebatäpse, lihtsustatud ja mitte-süstematiseeritud allikaga, mis n tegelikult ka ebausaldusväärne. Uurimustest selgub ka, et mõned õpetajad usuvad, et õppeprtsessi arvutipõhiseks muutmine vähendaks hariduse kvaliteeti ja seega tuleks seda minimaalselt kasutada (Matešić et al., 2009; Schreder et al., 2010; Wd, 2007). Veel selgus Pani ja Franklini (2011) uuringust, et peamiseks Web 2.0 kasutamise negatiivseks maduseks peavad nii õpetajad, klide juhtknnad, kui ka vanemad ebausaldusväärsust (Pan & Franklin, 2011). Privaatsus n samuti üheks Web 2.0 vahendite kasutamise nõrkusteks, kuna õpilastel n võimalus avalikustada kõike endaga senduvat (Tu et al., 2008). Õpetajate plt peetakse stsiaalse tarkvara kasutamise nõrkuseks veel piiratud ressursse, kli tuge, klitusi, puuduvaid teadmisi ja kgemusi. Tänu sellele puudub paljudel õpetajatel enesekindlus stsiaalse tarkvara vahendeid tundides kasutada (Pan & Franklin, 2011). Inglismaa uuringus Web 2.0 khta selgus, et pea pled õpetajad kasutavad stsiaalset tarkvara enda tarbeks, kui vaid 10% n kasutanud seda õppetööks ettevalmistamisel või
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 14 tundides. Samas uuringus selgub, et 46% n negatiivne kgemus seses õpilaste stsiaalse tarkvara kgemusega (Sharples et al., 2009). Kuigi arvamusi n erinevaid ja varasemalt läbi viidud uurimustest n välja tulnud nii stsiaalse tarkvara kasutamise tugevusi, kui nõrkusi, siis kkkuvõttes n stsiaalsel tarkvaral ptentsiaal suurendada luliselt suhet õppimise ja õpetamise vahel erinevate rakenduste näl, aga nagu kõiges elus timuvas, esineb ka stsiaalse tarkvara ja interneti kasutamisel riske, kuid kui stsiaalse tarkvara kasutamist planeerida ja krralikult läbi mõelda, siis n võimalik neid riske minimaliseerida (Pan & Franklin, 2011; Richardsn, 2006; Schreder et al., 2010). Uuringutes n selgunud, et õppijad n selgelt mtiveeritud kasutama stsiaalse tarkvara vahendeid ning õpetajatel n luline rll, et aidata õpilastel keerukamaid tehnlgiaid õppeprtsessi tetamiseks kasutada (Lucking et al., 2009). 1.5 Uurimuse eesmärk ja hüpteesid Tänu tehnlgiale n õpilased tänasel päeval tunduvalt erinevad 20 aastat tagasi õppinud õpilastest ning praeguse aastatuhande suurimaks väljakutseks n, et õpilased leksid khanemisvõimelised ja analüütiliste skustega, et neil leks skus tuvastada ja kasutada parimaid vahendeid selles kiiresti muutuvas keskknnas. Stsiaalse tarkvara vahendid aitavad kaasa sellele, kuidas inimesed maailmasse suhtuvad ning 21. sajandil läbi löömiseks n vaja, et õpetajad võtaks uusi vahendeid kasutusele ka õppetöös, sest praeguse aja nred n tehnlgiaga ks üles kasvanud ning nad ei teagi maailma ilma selleta (Slmn & Schrum, 2007). Eesti põhikli riiklik õppekava näebki ette IKT-l põhinevate õppematerjalide- ja vahendite kasutamist (Põhikli riiklik õppevaka, 2011) ning varasemalt n selgunud, et õpetajate hinnangul tõstab tehnlgia kasutamine õpilaste mtivatsini ja huvitatust ning muudab õpetamise kiiremaks ja lihtsamaks (Prei, 2013). Kui tetuda varasematele uurimustele, läbitöötatud kirjandusele ja vaadata mis meie ühisknnas timub ja kui kiiresti kõik areneb ning võttes arvesse, et Eestis ple varem põhiklide reaalainete õpetajate teadlikkust stsiaalse tarkvara kasutamisele uuritud, püstitati käesleva töö uurimuse eesmärgiks uurida, kui teadlikud n põhikli 5-9. klassis õpetavad õpetajad stsiaalse tarkvara kasutamise võimalustest ning kui palju nad seda ma õppetöös hinnanguliselt kasutavad. Tiigrihüppe Sihtasutuse plt 2012 aastal läbi viidud uuringus selgus, et 56% õpetajatest kasutab IKT vahendeid vähemalt pltest ma tundides ning üldiselt n nremad õpetajad aktiivsemad tehnlgia kasutajad. Uuringust selgus, et 65% 25-34 aastaseid õpetajaid kasutab IKT vahendeid vähemalt pltest tundides, samas kui 45-54 aastaste õpetajate hulgas
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 15 vastas nii 59% (Prei, 2013). Oma magistritöös andmeid analüüsides jõudis Pulst (2014) järeldusele, et IKT vahendeid kasutavad rhkem ma töös need õpetajad, kelle vanus jäi alla 40 eluaasta ja vähem need, kelle vanus jäi üle 40 eluaasta (Pulst, 2014). Nendele andmetele tetudes püstitab antud töö autr ma esimese hüpteesi: 1. Reaalainete õpetajad vanuses 20-43 eluaastat kasutavad stsiaalset tarkvara hinnanguliselt rhkem, kui reaalainete õpetajad, kelle vanus n 44 eluaastat või rhkem. 2008/2009. õppeaasta algul krraldati matemaatikaõpetajate seas küsitlus, mille eesmärgiks li välja selgitada kuidas hindavad arvutite kasutamise lukrda õpetajad. Küsimusele matemaatikaklasside varustatuse khta arvutite, prjektrite ja puutetahvlitega selgus, et 30% maaklidest, 20% väikelinnaklidest ja 21% suure linna klidest ei lnud neid võimalusi ma klassis. Näiteks puutetahvel li lemas vaid 5% maaklidest, 16% väikelinna- ja 17% suure linna klide matemaatikaklassidest (Pihlap & Sild, 2009). Kuna maa- ja linnakle vastandatakse pidevalt, siis püstitab käesleva töö autr ma teise hüpteesi: 2. Linnaklide reaalainete õpetajad kasutavad stsiaalset tarkvara hinnanguliselt rhkem kui maaklide reaalainete õpetajad. 2. UURIMUS SOTSIAALSE TARKVARA TEADLIKKUSEST JA SELLE HINNANGULISEST KASUTAMISEST PÕHIKOOLI REAALAINETE ÕPETAJATE HULGAS 2.1 Metdika Uurimismeetdiks valiti kvantitatiivne uurimus, kuna eesmärgiks li valimi põhjal teha statistiliselt lulisi järeldusi ja üldistusi kgu vaadeldavale grupile. Kvantitatiivseid uurimusi n üldiselt kahte liiki: eksperimentaalne ja kirjeldav (Lwhrn, 2007). Käeslevas töös valiti kirjeldav uurimus. Kvantitatiivse uurimuse abil saab leida seaduspärasusi, frmaalsusi, sagedusi ja teha võrdlusi - mis n kõik käesleva töö eesmärgi täitmiseks vajalikud (Chen, Manisn, & Mrrisn, 2007).
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 16 2.1.1 Valim. Valimiks li Tartu maaknna maaklide ja Tartu linna klide põhikli reaalainete õpetajad. Kuna paljudest klidest jäi knkreetne vastus saamata, siis kasutati mugavusvalimit ja arvestati kõiki ankeete, millele vastati. Valimi suurus li 48, vastajatest 4 (8%) lid mehed ja 44 (92%) naised. Nendest 13 (27%) õpetas maaklis, 34 (71%) linnaklis ja 1 (2%) nii maaklis, kui ka linnaklis. Vastajatest 3 (6%) õpetasid ainult füüsikat, 3 (6%) keemiat, 17 (35%) matemaatikat, 2 (4%) infrmaatikat ja füüsikat, 3 (6%) keemiat ja füüsikat, 2 (4%) matemaatikat ja infrmaatikat ning 18 (38%) matemaatikat ja füüsikat. Vanuse plest li enim vastajaid vahemikus 34-43 eluaastat (48%), kõige vähem vastajaid li vanuses 54-63 (4%) ning vanuses alla 24 (6%). 23% vastajatest li vanuses 24-33 ning 19% vanuses 44-53. Vastanutest 37 (77%) li vanuses 20-43 ning 11 (23%) vanuses 44 eluaastat ja rhkem. 2.1.2 Mõõtevahendid. Antud uurimuse läbi viimiseks kasutati Ggle Drives kstatud ankeeti ja see edastati klidesse interneti vahendusel. Ankeedi kstamise põhjana kasutati ankeeti, mille Säde (2013) ma bakalaureusetöö jaks kstas. Käesleva töö autr täiendas ja muutis Säde (2013) kstatud ankeeti, võttes arvesse Säde töö arutelu sas välja tdud ankeedi puudusi, malt plt läbi töötatud materjali ja varasemaid uurimusi. Ankeet ksnes 19 küsimusest, millest kaks lid lahtised ja 17 kinnised. Küsimused jagunesid klme plkki. Esimese plki mdustanud neli küsimust puudutasid õpetajate hinnangut ma arvutikasutusskusele, õpilaste kdusele interneti kasutamise võimalusele ning klis pakutavatele võimalustele (Crnbach i Alfa 0,62). Võrreldes Säde (2013) ankeediga muudeti küsimuste üks ja kaks järjekrd ning küsimus kuidas hindate enda arvutikasutusskust laiemaks, uuriti knkreetselt, kuidas hinnatakse tekstitöötlusprgrammide, internetist infrmatsini tsimise ja prgrammide installeerimise skust. Küsimus kuidas hindate arvuti ja interneti kasutamisvõimalust õpilaste plt, muudeti: kui paljudel põhikli õpilastel n võimalik kasutata kdus internetti. Klmas küsimus selle khta, kui sageli n võimalik kasutada õppetöös arvutit muudeti samuti laiemaks ning seti Säde (2013) ankeedis lnud neljanda küsimusega ehk siis uuriti kui sageli n võimalik kasutada dataprjektrit, internetti ja kasutada arvuteid nii, et jaguks igale õpilasele. Ning taustandmetesse, mis puudutasid hinnangut ja klides pakutavaid võimalusi, lisati küsimus: kas klis n lemas wifi või igas klassis interneti kasutamise võimalus.
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 17 Teise plki mdustanud küsimused 5-13 uurisid hinnangut stsiaalsele tarkvarale ja selle kasutamisele ning rakendamisele ma töös (Crnbach i Alfa 0,94). Säde (2013) ankeediga võrreldes muudeti küsimuste viis ja kuus järjekrda ehk siis kõigepealt uuriti kuivõrd n õpetajad tutvunud stsiaalse tarkvara vahenditega ning alles siis küsiti kui palju nad neid kasutavad ning lubati pöörduda 12. küsimuseni, mis uuris miks ei kasutata. Samuti muudeti küsimuses kuivõrd lete tutvunud järgmiste stsiaalse tarkvara vahenditega seda, et lisati valikuvariantidesse kaardirakendused, mikrblgid ja vided. Ning küsimusele kuivõrd sageli kasutatakse stsiaalset tarkvara mingiteks tegevusteks lisati vastusevariandid: klleegidega suhtlemine; õpilaste rühmatööd, iseseisvad tööd tunnis; õpilaste teadmiste kntrll. 9. küsimus (Stsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös õpilastega n...) tdi seitsmendaks ja sõnastati: Teie hinnangul n stsiaalse tarkvara kasutamine reaalainete tundides õppimise efektiivsuse plest õpilaste jaks. Ning küsimuses asendati klmas vastusevariant: võimalik, vastusega: õppeainet rikastav. 8. küsimuses (milleks kasutatakse õppetöös järgmisi stsiaalse tarkvara vahendeid) lisati variant Ei kasuta üldse ning valikutesse mikrblgid. Säde (2013) seitsmes küsimus paigutati üheksandaks ning lisati täpsustavalt, et kas õpetaja kasutab ise või laseb õpilastel kasutada ning valikuvariantidesse jällegi mikrblgid. 10. küsimuses stsiaalse tarkvara kasutamise eeliste khta jäeti välja variandid: parandab õpilaste vahelist tööd; parandab õpetaja ja õpilase vahelist tööd ning variant saab kasutada reflektsini prtsessis asendati variandiga: reflektsini arendamine. 11. küsimuses stsiaalse tarkvara puuduste khta asendati kõik vastusevariandid. 13. küsimuses lisati täpsustavalt, et kas õpetajate arvates n võimalik hariduslikul eesmärgil kasutada stsiaalset tarkvara just põhikli 5-9. klassis. Klmanda plki mdustasid küsimused 14-18, mis lid taustaandmete kgumiseks, et teada saada, mis ainete õpetajatega n tegu, kas nad õpetavad linnaklis või maaklis ning nende sugu ja vanus. Säde (2013) ankeediga võrreldes muutus 16. küsimus, sest käeslevas töös uuritakse ainult reaalainete õpetajaid, seega jäeti välja vastusevariandid: bilgia ja gegraafia ning kuna käesleva töö uurimuse üheks hüpteesiks li võrrelda maa- ja linnakle, siis lisati 18. küsimuseks kas vastaja õpetab maaklis või linnaklis. Ning viimane 19 küsimus li lähtudes Säde (2013) töös välja tdud svitusele kmmentaar, juhuks kui mõni vastaja svib midagi lisada. Ankeet n tdud käesleva töö lisas (Lisa 1).
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 18 2.1.3 Prtseduur. Uurimus viidi läbi täielikult internetipõhisena märts kuni aprill 2014. Veebipõhise ankeedi kstamise kasuks tsustati mitmetel põhjustel tetudes Chen et al. (2007) raamatus väljatdule: tänu veebipõhisele ankeedile n uurimuse läbiviijal võimalik hida kkku aega ning hiljem lihtsam ja kiirem andmeid töödelda, n võimalik saada suurem valim, sest vastajatel n võimalik vastata ka kdus ja võtta vastamiseks aega nii palju, kui svi n ja vastajad võtavad ilmselt uurimusest sa vabatahtlikult ning annavad seega tõenäliselt ka ausamaid vastuseid. Üheks veebipõhise küsitluse suureks plussiks n kindlasti ka tagatav annüümsus (Chen et al., 2007). Kõigepealt küsis autr e-psti teel klidest luba, neljast Tartu linna klist saadi knkreetne eitav vastus seses erinevate parasjagu käsil levate uurimuste ja õpetajate töökrmusega. Kuna aga paljudest klidest jäi knkreetne vastus saamata, siis kkkuvõttes saadeti ankeet 16 Tartu maaknna ja Tartu linna kli ning paluti see õpetajatele edastada. Ankeedi täitjad lid teadlikud sellest, et vastamine n annüümne ning töö autr tagab neile täieliku knfidentsiaalsuse, kasutades andmeid ainult uurimustöö eesmärgil. Ankeet kstati Ggle Drives, sest Chen et al. (2007) svitavad ma raamatus eetilisuse tagamiseks kstada ankeet kdulehe vrmis nii, et seda ei peaks e-psti teel autrile tagasi saatma, millega saab tagada ka täieliku annüümsuse (Chen et al., 2007). Andmeid töödeldi kasutades prgramme Micrsft Excel 2007 ja IBM SPSS Statistics 22.0. Maaklide ja linnaklide võrdlust puudutavates sades arvestati valimiks 47, jäeti välja üks vastanud õpetaja, kes õpetas mõlemas klis. Hüpteeside kntrlliks kasutati Mann-Whitney U-testi. 2.2 Tulemused Õpetajate hinnangust ma arvutikasutusskusele selgus, et keskmiselt hinnatakse ma tekstitöötlusprgrammide kasutamise ning internetist infrmatsini tsimise skust "Heaks" ning prgrammide installeerimise skust "Keskmiseks". Väga heaks hindas ma tekstitöötlusprgrammide kasutamise skust 27%, internetist infrmatsini tsimise skust 44% ja prgrammide installeerimise skust 6%. Hinnangu Väga halb andis ma prgrammide installeerimise skusele 2% vastanutest ning mitte ükski vastaja ei andnud sellist hinnangut tekstitöötlusprgrammide kasutamisele ja internetist infrmatsini tsimisele. 88% vastanutest arvas, et praktiliselt kõigil põhikli õpilastel n võimalik kasutada kdus internetti, 8% leidis, et see võimalus n üle pltel õpilastest ning vaid 2% arvas, et see võimalus n umbes pltel ja 2% väga vähestel. Samuti selgus, et 92% vastanute
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 19 klides n lemas wifi või siis igas klassis interneti kasutamise võimalus. Vaid 8% vastanute klidest puudus interneti kättesaadavus igas tunnis kasutamiseks. Tabel 1. Õpetajate hinnang sellele kuivõrd nad n tutvunud knkreetsete stsiaalse tarkvara vahenditega (vastajate arv ja prtsent vastajatest) Vahend Kasutan nii enda tarbeks, kui ka ma õpetajatöös Arv (% vastajatest) Kasutan ainult ma õpetajatöös Arv (% vastajatest) Kasutan ainult enda tarbeks Arv (% vastajatest) Olen tutvunud, kuid ei kasuta Arv (% vastajatest) Ei le tutvunud Arv (% vastajatest) Vestluskeskknnad 16 (33) 0 (0) 20 (42) 10 (21) 2 (4) Internetifrumid 22 (46) 0 (0) 13 (27) 13 (27) 0 (0) Blgid 20 (42) 2 (4) 10 (21) 15 (31) 1 (2) Mikrblgid 14 (29) 1 (2) 10 (21) 16 (33) 7 (15) Wikid 31 (65) 2 (4) 9 (19) 5 (10) 1 (2) Suhtlusprtaalid 23 (48) 0 (0) 21 (44) 3 (6) 1 (2) Stsiaalsed järjehidjad Keskknnad ühisdkumentide lmiseks Materjalide vahendamise keskknnad 3 (6) 1 (2) 6 (13) 24 (50) 14 (29) 21 (44) 0 (0) 8 (17) 14 (30) 5 (10) 8 (17) 2 (4) 6 (13) 27 (56) 5 (10) Vkgud 1 (2) 0 (0) 5 (10) 25 (52) 17 (35) Kaardirakendused 5 (10) 2 (4) 8 (17) 25 (52) 8 (17) Vided 30 (63) 0 (0) 10 (21) 8 (17) 0 (0) Iga tund li võimalus dataprjektrit esitluste näitamiseks klassis kasutada 67% õpetajatest, üle pltes tundides li see võimalus 10%, umbes pltest tundides 6%, alla pltes tundides 15% ja vaid 2% ei lnud sellist võimalust mitte üheski tunnis. Internetti li võimalik kasutada iga tund 83%, üle pltes tundides 10%, umbes pltes tundides 4%, alla pltes tundides 2%. Mitte ükski vastanud õpetaja ei märkinud, et tal ei leks mitte üheski
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 20 tunnis võimalik internetti kasutada. 29% vastanutest märkis, et neil n iga tund võimalus kasutada arvutiklassi nii, et arvuteid jaguks igale õpilasele. Sama võimalus üle pltes tundides li 17% vastanutest, umbes pltes tundides 21%, alla pltes tundides 25% ja mitte üheski tunnis 8%. Tabelist 1 n näha õpetajate hinnangud sellele kuivõrd nad n erinevate stsiaalsete tarkvara vahenditega tutvunud ning kas nad kasutavad seda enda tarbeks, ma õpetajatöös või mõlemas ja tabel 2 annab ülevaate sellest, kui sageli kasutavad õpetajad hinnanguliselt knkreetseid stsiaalse tarkvara vahendeid ma õpetajatöös. Tabel 2. Õpetajate hinnang knkreetsete stsiaalsete tarkvarade kasutamise sagedusele (vastajate arv ja prtsent vastajatest) Vahend Iga tund Arv (% vastajatest) Üle pltes tundides Arv (% vastajatest) Umbes pltes tundides Arv (% vastajatest) Alla pltes tundides Arv (% vastajatest) Ei kasuta üldse Arv (% vastajatest) Vestluskeskknnad 1 (2) 2 (4) 11 (23) 11 (23) 22 (46) Internetifrumid 0 (0) 9 (19) 11 (23) 9 (19) 18 (38) Blgid 0 (0) 3 (6) 12 (25) 16 (33) 16 (33) Mikrblgid 0 (0) 1 (2) 13 (27) 13 (25) 21 (44) Wikid 0 (0) 1 (2) 14 (29) 20 (42) 12 (25) Suhtlusprtaalid 1 (2) 2 (4) 17 (35) 10 (21) 16 (33) Stsiaalsed järjehidjad Keskknnad ühisdkumentide lmiseks Materjalide vahendamise keskknnad 0 (0) 1 (2) 4 (8) 7 (15) 34 (71) 0 (0) 2 (4) 17 (35) 9 (19) 19 (40) 2 (4) 4 (8) 12 (25) 14 (29) 15 (31) Vkgud 0 (0) 1 (2) 5 (10) 3 (6) 38 (79) 26 (54%) vastanud õpetajatest hindab stsiaalse tarkvara kasutamise suurimaks puuduseks materjalide ebausaldusväärsust, 24 (50%) htu, et põhirõhk taandub aine sisult
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 21 stsiaalsele tegevusele, 12 (25%) arvab, et stsiaalse tarkvara kasutamisel esineb turvariske, 29 (60%), et suurem sa materjale n võõrkeelsed. Ning 35 (73%) õpetajat hindab suurimaks stsiaalse tarkvara kasutamise puuduseks, et õppematerjalide leidmine n suur lisatöö õpetaja jaks. Üks õpetaja tõi puudusena lisaks välja selle, et sad materjalid n tasulised. Stsiaalse tarkvara kasutamise eelistena hindas 28 (58%) õpetajat levat asjalu, et saab anda kiire tagasiside tehtud tööle. 40 (83%) arvasid, et stsiaalse tarkvara kasutamine parandab õpilase skust iseseisvalt õppida ning lihtsustab erinevate materjalide kättesaadavust. 42 (88%) õpetajat hindas suurimaks eeliseks levat seda, et stsiaalse tarkvara kasutamine rikastab ja muudab ainetunni õpilaste ja ka õpetaja seisukhalt huvitavamaks ning vaid 12 (25%) hindas eeliseks levat reflektsini arendamise võimalust. 19 (4%) õpetajat hindas eeliseks inf süstematiseerimise skuse arendamist. Tabelist 3 n näha kuivõrd sageli kasutavad õpetajad hinnanguliselt stsiaalset tarkvara ise või lasevad õpilastel kasutada. Tabel 3. Hinnang stsiaalse tarkvara kasutamisele knkreetseteks tegevusteks Tegevused Iga tund Arv (% vastajatest) Üle pltes tundides Arv (% vastajatest) Umbes pltes tundides Arv (% vastajatest) Alla pltes tundides Arv (% vastajatest) Ei kasuta üldse Arv (% vastajatest) Õppetöö ettevalmistamisel / materjalide tsimisel Õppetöö läbiviimisel Õpilased kasutavad kdutöös Klleegidega suhtlemine Õpilaste rühmatööd / iseseisvad tööd Õpilaste teadmiste kntrll 5 (10) 19 (40) 16 (33) 7 (15) 1 (2) 3 (6) 4 (8) 22 (46) 16 (33) 3 (6) 0 (0) 3 (6) 14 (29) 25 (52) 6 (13) 1 (2) 5 (10) 5 (10) 9 (19) 28 (58) 1 (2) 1 (2) 7 (15) 17 (35) 22 (46) 0 (0) 2 (4) 4 (8) 16 (33) 26 (54)
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 22 Tabel 4. Vastajate hinnangute võrdlus stsiaalse tarkvara kasutamisele knkreetsetes tegevustes (jatatuna kli asukha järgi) Hinnang tegevusele Kli asukht Keskmine astak Mediaan U-statistik P* Õppetöö ettevalmistamine, materjalide tsimine Maakl Linnakl 16,31 26,94 3,5 121,0 0,012 Õppetöö läbiviimine Maakl Linnakl 14,19 27,75 3,0 93,5 0,001 Õpilased kasutavad kdutöös Maakl Linnakl 20,08 25,50 2,0 170,0 0,185 Klleegidega suhtlemine Maakl Linnakl 23,31 24,26 1,0 212,0 0,809 Õpilaste rühmatööd / iseseisvad tööd Maakl Linnakl 20,31 25,41 2,0 173,0 0,217 Õpilaste teadmiste kntrll Maakl Linnakl 23,81 24,07 1,0 218,5 0,947 p - statistiline lulisus Tabel 4 annab ülevaate vastajate hinnangute võrdlusest, mille tulemusena leiti statistiliselt luline erinevus maaklide ja linnaklide õpetajate vahel stsiaalse tarkvara hinnangulisel kasutamisel õppetöö ettevalmistamisel/materjalide tsimisel ja õppetöö läbiviimisel (mõlemal juhul Mann-Whitney, p<0,05). Statistiliselt lulist erinevust ei leitud aga õpetajate hinnangul sellele, et lastaks õpilastel kdutöödes või rühmatööde tarbeks kasutada, kasutataks klleegidega suhtlemiseks või õpilaste teadmiste kntrllimiseks (kõigi puhul Mann-Whitney, p>0,05). Samuti leiti statistiliselt luline erinevus maaklide ja linnaklide õpetajate vahel stsiaalse tarkvara hinnangulises kasutamises õppetööks erinevate stsiaalse tarkvara vahenditega (vestluskeskknnad, frumid, mikrblgid,
Õpetajate teadlikkus stsiaalsest tarkvarast ja selle kasutamine 23 suhtlusprtaalid, ühisdkumentide keskknnad ja materjalide vahedamise keskknnad) (kõigi puhul Mann-Whitney, p<0,05). Statistiliselt lulist erinevust ei leitud vaid vkgude ja stsiaalsete järjehidjate kasutamisel (mõlemal juhul Mann-Whitney, p>0,05). Tabel 5. Vastajate hinnangute võrdlus stsiaalse tarkvara kasutamisele knkreetsetes tegevustes vanuse põhjal (jatatuna vanuse järgi 20-43 eluaastat ja 44 eluaastat või rhkem) Hinnang tegevusele Vanus* Keskmine astak Mediaan U-statistik P* Õppetöö ettevalmistamine, materjalide tsimine 20-43 >=44 26,64 17,32 3,5 124,5 0,041 Õppetöö läbiviimine 20-43 >=44 25,93 19,68 2,0 150,5 0,162 Õpilased kasutavad kdutöös 20-43 >=44 25,81 20,09 3,0 155,0 0,192 Klleegidega suhtlemine 20-43 >=44 24,09 25,86 1,0 188,5 0,679 Õpilaste rühmatööd / iseseisvad tööd tunnis Õpilaste teadmiste kntrll p - statistiline lulisus 20-43 >=44 20-43 >=44 24,23 25,41 24,66 23,95 2,0 193,5 0,791 1,0 197,5 0,870 Tabel 5 annab ülevaate vastajate hinnangute võrdlusest vanuse järgi jatatuna, mille tulemusena leiti statistiliselt luline erinevus stsiaalse tarkvara hinnangulises kasutamises õppetöö ettevalmistamisel/ materjalide tsimisel õpetajate seas vanuses 20-43 eluaastat ja vanuses 44 eluaastat või rhkem (Mann-Whitney, p<0,05). Statistiliselt lulist erinevust ei leitud vanuseliste gruppide vahel hinnangulises kasutamises õppetöö läbiviimisel, klleegidega suhtlemisel, õpilaste teadmiste kntrllil ning ka sellel, et lastaks õpilastel kdutöödes või rühmatöödes/iseseisvates töödes kasutada (kõigi puhul Mann-Whitney, p>0,05). Statistiliselt lulist erinevust ei leitud ka vanuseliste gruppide võrdlemisel