sotsiaalne_tarkvara

Väljavõte

1 Sotsiaalne tarkvara ja avatud sisu e-kursusel Hans Põldoja Tallinna Lilleküla Gümnaasium / UIAH Media Lab

2 Millest juttu tuleb? Mis on sotsiaalne tarkvara? Jalutuskäik erinevates sotsiaalse tarkvara keskkondades Ülevaade avatud sisulitsentsidest Kuidas seda kõike e-õppes rakendada?

3 IKT ja õppimine (Leinonen 2005)

4 Uusmeedia ja Internet 1996 Internet, ja veeb saavutavad laia populaarsuse 1998 suured meediakompaniid avastavad interneti - striiming meedia, e-kommerts, jne sõnumivahetustarkvara, kiired internetiühendused, digitaalfotograafia, DVD 2002 ajaveebid, peer-to-peer failijagamine 2004 sotsiaalne tarkvara, GMail, del.icio.us, Flickr, tagging (Wikipedia 2005)

5 Hüpertekstist sotsiaalse tarkvarani 1940ndad Memex 1960ndad NLS 1980ndad ja 1990ndad grupitöötarkvara, postiloendid, usenet 1990 WWW 2002 sotsiaalne tarkvara

6 Sotsiaalne tarkvara Clay Shirky: Sotsiaalne tarkvara on tarkvara, mis toetab grupi interaktsiooni. (Shirky 2002)

7 Sotsiaalse tarkvara liigid Ajaveebid Wikid Sotsiaalsed järjehoidjad (del.icio.us, Furl) Fotode jagamine (Flickr) Dokumentide jagamine (Writeboard) Online kogukonnad (LinkedIn, Orkut, rate.ee)

8 Sotsiaalse tarkvara põhiomadused Identiteet Kohalolek Suhted Vestlus Grupid Reputatsioon Jagamine (Webb 2004)

9 Ajaveebid ja RSS

10

11

12 Teised hariduslikud ajaveebid Stephen Downes: David Wiley: Kairosnews: Moodle i uudised:

13 RSS Feedreader: NetNewsWire Lite: Lifrea:

14 RSS

15

16

17 RSS lisavõimalused Uudiste RSS, uute õpiobjektide RSS, märksõnade RSS, veateadete RSS... Ühe veebisaidi RSS voo kuvamine teises saidis Podcast ajaveeb koos sõnumitele lisatud audiofailidega Videocast (vodcast) Photocast

18 Wiki

19

20

21

22 MediaWiki süntaks == Pealkiri == ''kaldkirjas tekst'' '''paksus kirjas tekst''' * Loetelu [ Google] [[Uus wikileht]]

23 Fotode jagamine

24

25

26

27

28 Sotsiaalsed järjehoidjad

29

30

31

32 Ühised kirjatööd

33

34 Tööalased kontaktid

35

36 Avatud sisulitsentsid

37 Autoriõigused ja e-õpe AÕS 19 lubab teoste refereerimist ja tsiteerimist motiveeritud mahus teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel kui autorile ja avaldamisallikale on korrektselt viidatud AÕS 13 järgi kuuluvad teose reprodutseerimine, levitamine, tõlkimine ja kohandamine autori varaliste õiguste hulka ning autoril on nende lubamise ja keelamise ainuõigus

38 Avatud sisulitsentsid Avatud sisulitsentside eelkäijad: 1969 RFC (Request For Comments) dokumendid 1971 Project Gutenberg 1998 Open Content litsents (David Wiley) 1999 GNU Vaba Dokumentatsiooni litsents (FDL) 2001 Creative Commons

39 Creative Commons Iga CC litsentsiga kaasnevad õigused: kopeerida teost levitada teost kuvada või esitleda teost avalikult viia läbi teose digitaalseid avalikke esitusi (podcasting jms) kanda töö üle teise formaati sõna-sõnalt koopiana

40

41

42 Erinevad CC litsentsid Commercial/ Derivation Non Commercial/ Derivation Commercial/ Non derivation Non Commercial/ Non Derivation Commercial/ Derivation but Share Alike Non Commercial/ Derivation but Share Alike

43 CC litsentsi esitusviisid Põhiõigusi iseloomustavate ikoonidega ja lühiseletustega lehekülg (nn Commons Deed) Litsentsi terviktekst Digitaalne kood litsentsi metaandmetega

44

45 Creative Commons Eestis CC lokaliseerimise eestvedajad Peeter Marvet ja Henri Laupmaa Tuntumad CC litsentsiga materjalid: Estonica.org entsüklopeedia Regio kontuurkaardid Tiigrihüppe Sihtasutus toetab edaspidi ainult CC alusel levitatavat õpisisu

46

47 MIT OpenCourseWare Sisaldab hetkel üle 900 täies mahus vabalt kättesaadava kursuse Aastaks 2008 on eesmärgiks teha kõik kursused MIT OCW kaudu kättesaadavaks

48

49 Kuidas seda kõike e-õppes rakendada? Kursuse ajaveeb Kursuse õppematerjalid Wikis Kursuse õppematerjalid lingitud del.icio.us keskkonda kindla tag iga Ajaveeb õppejõudude võrgustiku portaalina Wiki õppejõudude võrgustiku töökeskkonnana (ühise õppekava või õppematerjalide arendus) Flickr jms avatud sisu hoidlad meediafailide jagamiseks/ hankimiseks...

50 Viited Autoriõiguse seadus (2006). Leinonen, T. (2005). (Critical) history of ICT in education - and where we are heading? Shirky, C. (2003). A Group Is Its Own Worst Enemy. writings/group_enemy.html Webb, M. (2004). On social software /04/28/on_social_software Wikipedia (2005). New media. title=new_media&oldid=

51 Tänud kuulamast Hans Põldoja Projektijuht Tallinna Lilleküla Gümnaasium See materjal on avaldatud Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 2.5 litsentsi alusel. Litsentsi vaatamiseks külastage aadressi