Vikipeedia Ivo Kruusamägi

Väljavõte

1 Vikipeedia Ivo Kruusamägi

2

3

4

5 Entsüklopeedia Entsüklopeedia on teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist inimkonna teadmistest või mingi kindla ainevaldkonna teadmistest. Tänapäeval levinud tähenduses on entsüklopeedia 'tähestiku järjekorras teabeallikas'. Vikipeedia on aga entsüklopeedia, mille koostamises saab (anonüümselt) osaleda igaüks sõltumata isiku (eba)kompetentsusest, vastutuse (mitte)tunnetamisest või isiklikest huvidest.

6 See töötab!? Digitaalseid entsüklopeediaid on loodud ka varem (nt Microsoft Encarta). Enne Vikipeediat poleks aga ükski täie mõistuse juures majandusteadlane julgenud ennustada, et Vikipeedia mudel võiks edukalt tööle hakata. The problem with Wikipedia is that it only works in practice. It could never work in theory. Autor teadmata.

7 21. sajandi töö Inimeste loominguline töö on kõige viljakandvam kui: 1) nad otsustavad ise oma tegevuse üle 2) nad soovivad saavutada järjest parimaid tulemusi 3) nad töötavad mingi kõrgema eesmärgi nimel. Kõige suurem pidur oleks aga rahaline motiveerimine! [sest see piirab loomingulist lähenemist] Küünla probleem (1945)

8 Vikipeedia algus. Eellugu Vabalt kasutatava veebientsüklopeedia Interpedia kontseptsioon käidi välja aastal Usernetis, kuid mõtteks see jäigi. Esimese Viki tarkvaral põhineva veebisaidi loomist alustas Ward Cunningham aastal käis Richard Stallman välja mõtte GNUPediast. Sellega tehti algust jaanuaris 2001.

9 Vikipeedia algus Jimmy Wales ja Larry Sanger tõid aasta märtsis internetiavarustesse Nupedia entsüklopeedia, mille vaba sisu koostavad eksperdid. See ei olnud viki. Vikipeedia sai alguse 15. jaanuaril 2001, kui kõrvalprojekt, mille abil Nupediale materjali tekitada. Sanger, uskudes, et tuleks rohkem rõhku panna spetsialistide panusele, lahkus Vikipeedia juurest ja asus looma Citizendiumi. Vikipeedia saavutas aga peagi uskumatu kasvutempo ja ületas Nupedia.

10 Vikipeedia algus Oma esimese tegevusaasta jooksul kasvas Vikipeedia enam kui artiklini 18 keeles. Nupedia suleti septembris 2003 kui edutuks ostunud projekt. Alates aastast on Vikipeediat nimetatud suurimaks seni loodud entsüklopeediaks tehti ka esimesed uuringud Vikipeedia usaldusväärsuse kohta ja Vikipeedia läbis need edukalt.

11 Visioon Imagine a world in which every single human being can freely share in the sum of all knowledge. Vikipeedia asutajad: Jimmy Wales ja Larry Sanger

12 Vikipeedia põhimõtted * Vikipeedia on veebipõhine entsüklopeedia. * Vikipeedia peab olema kirjutatud neutraalsest vaatepunktist (NPOV). * Vikipeedia sisu on vaba. * Kaastöölised peaksid suhtlema tsiviliseeritult ja teineteist lugupidaval moel. * Vikipeedias ei ole kindlaid reegleid. Wikipedia:Five pillars

13 Wikimedia põhimõtted * Wikimedia on liikumine, visioon ja väärtuste kogum. * Teadmised peaksid olema vabad. * Jagame kõigi inimestega. * Meie informatsioon on täpne ja kallutamata. * Kaitseme oma iseseisvust. * Hindame avatust ja mitmekesisust. * Oleme vabatahtlike organisatsioon.

14

15 Kasutamine Vikipeedia on Alexa andmetel külastatavuselt 6. lehekülg Internetis. Eesti internetikasutajate seas hoiab see kohta.

16 Kasutamine

17

18

19 Arvandmeid Eestikeelne Ingliskeelne Kõik Vikipeediad 24. augustil jaanuar jaanuaril ,11 milj. artiklit 4,2 milj. artiklit 26 milj. artiklit 0,28 milj. lehekülge 30 milj. lehekülge 98 milj. lehekülge kasutajat 18,8 milj. kasutajat 40 milj. kasutajat (aktiivsed 460) (aktiivsed ) (admin. 37) (admin. 1444) (admin. 4463) 3,7 milj. redigeerimist 605 milj. redigeerimist 1,6 mld. redigeerimist 285 keeleversioonis

20 Mõned olulised tähelepanekud Akadeemiline kogukond peaks üle vaatama[teadus-artiklite] avaldamisprotsessi, millele pandi alus enam kui 50 aasta eest... Töötamine vabas, avatud keskkonnas aitaks teadlastel oma võimalikku lugejaskonda eksponentsiaalselt kasvatada. Erik W. Black, Florida Ülikool, ajakirjas Online Information Review, vol 32, nr 1, 2008, lk 83.

21 Mõned olulised tähelepanekud Wikipedia is composed of the collected knowledge of people who care. Andrew Kantor: Today's best encyclopedia might surprise you USA Today, 11. mai 2004 We will routinely prefer a shareable amateur source to a professional source that requires us to keep the content a secret on pain of lawsuit. Wikipedia s historical advantage over Britannica in one sentence Clay Shirky

22 Tugevad ja nõrgad küljed Tugevused 1) 2) Neutraalsus: Suur hulk kirjutajaid ja toimetajaid loob eelduse neutraalsemaks teemadekäsitluseks. Kiirus: Iga muudatus on kohe näha. Jooksvate sündmuste kohta lisandub uus info päevade või isegi minutite jooksul. Nõrkused 1) 2) Avatus vandalismile: Mis tahes artikkel võib antud ajahetkel olla näiteks äsjase vandalismi tõttu halvas seisundis. Aeglus: Tähelepanuta jäänud vandalism ja vaidlusi põhjustavad väited võivad pikka aega muutmata püsida.

23 Tugevad ja nõrgad küljed Tugevused 1) 2) Läbipaistvus: Artiklite kujunemislugu ja nende üle peetud arutelu on kõigile nähtav. Integreeritus: Seosed eri artiklite ja võrguallikate vahel võimaldavad kiirelt infot hankida ning selle tõelevastavust kontrollida. Nõrkused 1) 2) Teemade kaetus: Kõik olulised teemad ei pruugi olla hästi kaetud. Uute artiklite teke on stiihiline. Kasutajate ebakompetentsus: Paljud kasutajad ei tea või ei pea täielikult kinni Vikipeedia põhireeglitest.

24 Tugevad ja nõrgad küljed

25 Ei ole head halvata lõivsuhted Kiirus vs avatus vandalismile Kas soodustada välkkiiret uuendamist või piirata kiirust, nõudes muudatuste eelnevat ülevaatust? Kaastööliste kvaliteet vs hulk Kas toetuda ainult spetsialistide panusele või lubada kõik Vikipeedia kallale? Kõike head korraga ei saa peab otsustama, mis on olulisem.

26 Ei ole head halvata lõivsuhted Kvantiteet Lühikesi artikleid võib kiirelt suurel hulgal valmis meisterdada. Kvaliteet Põhjalike artiklite koostamine võib olla äärmiselt ajamahukas. Kui tegijate ring on väga piiratud, siis ei ole võimalik kiirelt suurel hulgal häid artikleid toota. Aeg on väga oluline (ja samas suhteline) tegur.

27 Tugevad ja nõrgad küljed Mõelge Vikipeediale, mis üllatas endas kahtlejaid, näidates, et osaluspõhine lähenemine kollektiivse tarkuse rakendamisele koos peaaegu äärmusliku usaldusega teiste panuse ja kavatsuste suhtes, võib tulemuseks anda ühe kõige usaldusväärsema ja mahukama inforessursi. Tom Jenkins, ettevõtte Open Text tegevjuht, ajakirjas ISO Focus, vol. 5, nr. 4, aprill 2008, lk 16.

28 Mida Vikipeedia ei ole Vikipeedia ei ole paberentsüklopeedia. Vikipeedia ei ole sõnaraamat, kasutusjuhend, käsiraamat vms. Vikipeedia ei ole algupäraste mõtete avaldamise koht ega oletuste ja spekulatsioonide kogum.

29 Mida Vikipeedia ei ole Vikipeedia ei ole koht propaganda tegemiseks ega isiklike emotsioonide väljaelamiseks. Vikipeedia ei ole tasuta kasutatav veebiruum ega -leht. Vikipeedia ei ole linkide, tekstide, piltide ega meediafailide kogu. Vikipeedia ei seisa vähemuste huvide kaitsel. Muḩammad

30 Mitte ainult entsüklopeedia

31 Commons Commons on Vikipeedia pildipank, mis sisaldab hetkel enam kui 16,6 miljonit meediafaili. Sisu on vabalt kasutatav. Sai alguse 7. septembril Registreeritud kasutajaid 2,8 miljonit.

32 Vikisõnastik Veebipõhine vaba sõnastik, mis on olemas 158 keeles. Ingliskeelses versioonis on 3,3 miljonit sissekannet. Eestikeelses Loodud 12. detsembril Idee autorid olid Daniel Alston ja Larry Sanger.

33 Vikitsitaadid Vikipõhine tsitaadikogumik. Algatatud 10. juulil Ingliskeelses versioonis lehekülge. Eestikeelses 564.

34 Vikitekstid Vabade tekstide kogu. Algus novembris Ingliskeelses versioonis lehekülge. Eestikeelses versioonis ligi 1000 lehekülge.

35 Vikiuudised Vabade uudislugude kogumik. Algus 8. novembril Inglise keeles artiklit. Serbia keeles artiklit. Eestikeelne versioon (seni) puudub.

36 Kes, kus ja miks teevad muudatusi?

37

38

39 Kus?

40 Kus?

41 Aktiivsed kaastöölised

42

43 Miks?

44 Miks? Inimestele lihtsalt meeldib seda teha.

45 Miks?

46

47 Milline vikipedist oleksid Sina? Soovid, et kogu informatsioon oleks vabalt kättesaadav? Kõigile, nüüd ja kohe! Kiri Redigeeri omab Sulle vastupandamatut külgetõmmet? Vilkuv kursor on kui provokatsioon... kutse midagi teha. Vead on vaenlased, mis tuleb likvideerida. Punased lingid on lubamatud ja nende eksistents tuleb lõpetada. Vms.

48

49

50

51

52 Aga kuidas see siis ikkagi töötab?

53

54 Nõnda palju siis loengust küsimused?