SIIN KÕIGILE ÖELDAKSE TERE! PALJU LAPSI ON IGA PÄEV KOOS. ME OLEME SÕBRALIK PERE, NIMEKS MEIL ILUS LILL VESIROOS Kinnitatud Tallinna Lasteaed Vesiroos

Väljavõte

1 SIIN KÕIGILE ÖELDAKSE TERE! PALJU LAPSI ON IGA PÄEV KOOS. ME OLEME SÕBRALIK PERE, NIMEKS MEIL ILUS LILL VESIROOS Kinnitatud Tallinna Lasteaed Vesirs direktri käskkiri nr 4-1/2 31.august 2013.a

2 SISUKORD 1. Tallinna Lasteaed Vesirs ajalugu, üldiselmustus Õppe -ja kasvatustegevuse eesmärgid Lasteaia mt ja väärtused Õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted ja krraldus Põhimõtted Krraldus Rühmade päeva ja tegevuskavad Päevakavad Üldskused Ainekavad Mina ja keskknd Keel ja kõne Matemaatika Kunst Muusika Liikumine Ujumisõpetus Tervisekasvatus Töö erivajadustega lastega Kstöö Hindamine

3 1. Tallinna Lasteaed Vesirs ajalugu, üldiselmustus Ajalugu 1.septembril 1971.a. avati Tallinna 12. Lastepäevakdu aadressil Sütiste tee 8. Kahekrruseline hne n prjekteeritud 280 lapsele, 12 rühmalisena ning ujulaga. Algselt hakkas lastepäevakdus tööle 8 rühma 3-7 aastastele lastele ja 4 rühma 1-3 aastastele lastele. Lastepäevakdu li Mustamäe linnasas ainuke ujulaga lasteaed a. avati üks ööpäevane sanatrne rühm a. septembris avati veel lisaks kaks rühma liikumispuudega lastele. Üks nendest kahest rühmast li vene õppekeelega. Kkku töötas klm rühma erivajadustega lastele. Ülejäänud 9 rühma lid tavarühmad. Erivajadustega lastega tegelesid lgpeed ja massöör, lisaks rühma õpetajatele. Tallinna 12. Lastepäevakdu li sisustatud maitsekalt, töötas ujula. Lastepäevakdu juhataja (aastatel ) ELLA PROSS mas ENSV teenelise õpetaja tiitlit. Kasvatajad lid enamuses erialalise ettevalmistusega, töökad ja entusiastlikud. See kõik lõi lastepäevakdule hea maine. Aastatel ja veel hiljemgi li tavaks tutvustada väliskülalistele klieelses eas lastega tehtavat tööd. Kujunesid välja nn. Inturisti lastepäevakdud ja Tallinna 12. Lastepäevakdu li üks nendest. Külalisi käis Jaapanist, Ameerikast, Itaaliast, Smest, Rtsist, Saksamaalt ja veel paljudest teistest välisriikidest, rääkimata endistest NSVL liiduvabariikidest a a. juulini töötas juhatajana AINO KORZETS aastal rerganiseeriti sanatrne rühm tavarühmaks a. kui laste arv lasteaedades vähenes ja ruumid jäid vabaks, tdi Mustamäe Haridussaknna krraldusel Tallinna 54. Keskklist, praegusest Tallinna Saksa Gümnaasiumist, lastepäevakdu ruumidesse klm I klassi. Kl kasutas ruume 2000.aasta 1.juunini aasta augustist juhib lasteaeda PILLE SIIMPOEG. Samal aastal muudeti Tallinna 12. Lastepäevakdu nimetus Tallinna Lastepäevakduks Vesirs ja aastal Tallinna Lasteaiaks Vesirs. Kliklassist vabanenud ruumi ehitasime sprdisaali a. augustist asus lasteaeda juhtima JAANIKA RAUDSEPP Praegu töötab lasteaias 11 rühma, neist üks sõimerühm, üks liitrühm ja üks sbitusrühm, kus käib kaks kerge puudega last. 3

4 Üldiselmustus Lasteaed arvudes: SÜNNIAEG: 1971 aasta sügis AADRESS: Tallinn Sütiste tee 8, RÜHMADE ARV: 11 RÜHMADE KOOSSEISUD: SÕIMERÜHMAD: 2 AIARÜHMAD: 9 SOBITUSRÜHM: 1 LASTE ARV: 232 SÕIMERÜHMAS: 18 AIARÜHMAS: SOBITUSRÜHMAS: 16 PERSONALI ARV: 46 LISAVÄÄRTUSED: UJULA SPORDISAAL LOGOPEED LASTEAIAS TÖÖTAVAD TASULISED RINGID: INGLISE KEEL AKROBAATIKA JUDO JALGPALL KUNSTIRING Usume, et igas inimeses peitub tarve kasvada täis ma mõõtu inimesena, tunda mõnu ma võimeist ja andeist ning neid ka kasulikult rakendada. Lapse kingitus esiteks iseendale, aga ühtlasi vanematele n see, et ta elus hea ja halva vahel tasakaalus mõistab lla ning suudab vanemaid kiita selle eest, mida nad temale lapsepõlves n tähendanud. Turvaline lapsepõlv n jõuvaru, mis meid elu rasketel aegadel püsti hiab. 4

5 2. Õppe -ja kasvatustegevuse eesmärgid 1. Õppe ja kasvatustegevuse üldeesmärk n lapse mitmekülgne ja järjepidev areng läbi mängu kdu ja lasteasutuse kstöös 2. Lapsel tekib huvi hankida teadmisi ja saada kgemusi ümbritseva elu, lduse ja ühisknna nähtuste khta, saades harjumuse elukestvaks õppeks 3. Laps märkab keskknda, naudib selle mitmekesisust ja ilu ning mõistab enda tegevuse mõju. 4. Laps tahab liikuda, tunneb liikumisest rõõmu, mõistab kehalise aktiivsuse lulisust inimese tervisele 5. Läbi lvuse tetamise ja lapse individuaalsusega arvestamise areneb lapsel psitiivne minapilt 6. Oma tegevusega lme kduse ja turvalise keskknna lasteaias ja teineteist tetava kstöö kõigi huvigruppidega 7. Laps mandab üldtunnustatud suhtlemis- ja käitumisnrmid ning põhiväärtused 8. Laps kasvab sõbralikuks ja tlerantseks riigi, Eurpa ja maailmakdanikuks. 5

6 3. Lasteaia mt ja väärtused Mt: -turvalisus, mäng, kstöö. Mis n meie pedaggiline siht üldisemas plaanis? Pedaggiline siht n anda lapsele psitiivne enesehinnang enesehinnang n alustala eneseteadvusele. Sa pead endasse uskuma. Sa pead teadma, et sa millekski kõlbad. Sa pead teadma, et me teame, et sinus n midagi väärtuslikku. Sa pead teadma, et sinus n madusi, mis meile meeldivad. Sa pead teadma, et me tahame midagi sinu jaks teha. Sa pead teadma, et meil läheb paremini, kui ka sina annad ma panuse. Sa pead teadma, et meie ühesks võime lahendada prbleeme. Sa pead teadma, et kõigil n üksteiselt midagi õppida. (Kristin Carlssn Kui sa lapsest hlid.lk.7). Väärtused: Inimene - sõprussuhted, hlivus, inimlikkus, armastus Kdu, pere - erinevad põlvknnad, austus kultuuril vastu Areng - elukestev õpe Tervis - aktiivne, tervislik eluviis Traditsinid - manälisus, järjepidevus 6

7 4. Õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted ja krraldus 4.1 Põhimõtted Prfessr Ül Vglaiu sõnul n eelkliealiste kasvatus ehk nn. alusharidus vundament, mille tugevusest sõltub kgu edasise haridushne vastupidavus. Selles vundamendis peaks lema eelkõige kõlblusõpetus. Suunamine põhiväärtustest (austus pereknna, ma rahva, kdumaa vastu) lugupidamisele, tööarmastus, khusetunne ja ma peaga mõtlemise skuse arendamine Lasteaia ülesanne n kasvatada laps selliseks, et ta käituks inimlikult, s.. suudaks heal ja halval vahet teha, et ta tahaks ja skaks õppida. Kasvatust võib määratleda kui khanemist keskknnaga (ühisknnaga), stsialiseerumist (sbitumine ühisknna nrmidega), enesekujundamist (s.. mraali ja veendumuste süsteemi lmine) Tähtis n sallivuse (tlerantsus), mõistmisvõime (empaatia) ja inimväärtuste kasvatamine. Inimväärtuste kujundajad n kdu ja lasteaed, kus laps suurema sa päevast veedab Inimväärtusi n 4: 1. HEADUS, võime ARMASTADA - see n lasteaias põhiline ülesanne. Siia alla mahuvad sallivus, sallimatus, empaatia 2. TÕDE Veendumused kujunevad lapseeas, ted n head ja halvad, mitte inimesed. Tõde n aju jaks veendumus. 3. ÕIGED TEOD Kõike, mida teed, tee siiralt ja ausalt 4. RAHULIKKUS kehas, vaimus, hinges Laps n õppe- kasvatustegevuses aktiivne saleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuse kavandamisse, julgustatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima Õppe- kasvatustegevuses lähtume järgmistest printsiipidest: Eakhasus- arvestada lapse võimeid Individuaalsus- arvestada lapse lmulikku uudishimu, iselmu, skusi, arengurütmi, kultuuritausta Lõimimine- õppe- kasvatustöö n ainevaldknniti ühe teema piires sestatud Mängulisus- õppe- kasvatustegevus timub mängu kaudu, läbi huvitava tegevuse Lapse mtiveerimine ja tema vabatahtlikkus Süsteemsus- laste arengu pidev jälgimine, eesmärgistatud arendamine ning hindamine, tetudes lasteaia tegevuskavale. Põhimõte- lähemalt kaugemale, kergemalt raskemale, tuntult tundmatule Traditsinilisus- õppe- kasvatustegevus n planeeritud traditsinilistest rahvakalendri tähtpäevade rütmist, väärtustades esmalt eesti kultuuritraditsine kui ka teiste kultuuride eripära. 7

8 4.2 Krraldus Lasteaia õppe- kasvatustegevuse krraldus lähtub õppekavas sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest ning õpetajate plt kkkulepitud kavandamise peridist. Õppeaasta algab 1. septembril ning lõpeb 31. augustil. Õppeaasta tegevuskavast ja õppekavast lähtuvalt planeerivad rühma õpetajad ma tegevust kuude kaupa, mis n jagatud nädalateks. Sinna n märgitud kuu eesmärgid, nädala teemad, õppesisu ja tegevused, kasutatud kirjandus, kstöö lapsevanematega, mäng. Eesmärkide püstitamisel n luline saavutada ainevaldkndade vaheline tasakaal. Rühma õppekasvatustöö planeerimine n paindlik ja võimaldab õpetajal teha vajadusel muudatusi. Suvekuudel (juuni, august) n põhirõhk mängulisel tegevusel õues, krratakse õppekasvatustegevuse valdkndade sisu vastavalt laste svile ja igapäeva elu võimalustele. 1. Lasteaias timub õppetegevus erinevates vrmides, tuginedes rühma päeva- ja tegevuskavale: tegevuskeskustes valiktegevusena, alarühmades, rühmategevusena, individuaaltegevusena, õueõppena 2. Lasteaias ei timu ainetunde 3. Lasteaias timub õppetegevus lõimitult. 4. Õppetegevuse kavandame teemade järgi. 5. Õppetegevus timub vastavalt lasteaia õppekava ning selle järgi planeeritud rühma õppekava alusel. 6. Lapsevanemaid teavitame õpitavatest teemadest õpetaja plt valitud vrmis. 7. Õpetajate plt suunatavate tegevuste letelu: Keel ja kõne Mina ja keskknd lastekirjanduse tutvustamine laste jutustamine luuletuse õppimine lavastusmängude mängimine nukumängude mängimine arutelud situatsinimängud hääliku ja sõnamängude mängimine tähtede õppimine ja häälimine käe ja silma kstööharjutuste tegemine erinevate meelte kasutamine vaatlus ( pildi, bjekti, lduse) 8

9 õppekäik arutelu küsimustele vastuste leidmine analüüs katsete tegemine mudelite ja plaanide kstamine ehitusmängud teatmeteste ja raamatute kasutamine Matemaatika: Kunst: Muusika esemete, nähtuste, maduste rühmitamine hulkade võrdlemine arvu mõiste kujundamine, lendamine, liitmine, lahutamine srteerimine, järjestamine, liigitamine, mõõtmine ajas ja ruumis rienteerumine lauamängude mängimine matemaatiliste jutukeste kstamine gemeetriliste kujundite tundmaõppimine jnistamine maalimine vlimine meisterdamine lõikamine ja aplikeerimine mdne kunstiline tegevus ehiskujundus terapeutiline kujutamine kunstiteste vaatlemine laulmine muusika kuulamine laulumängud ja muusikalised mängud fantaasialiikumine muusikas rütmiline liikumine tantsimine rütmipillide ja lihtsate viisipillide mängimine rütmi- ja liisusalmide lugemine 9

10 Liikumine: matkiv, lv ja sprtlik liikumine põhiliikumine liikumismängud sprtmänguelementidega mängud pallimängud peenmtrikat arendav liikumistegevus matkamine suusatamine, kelgutamine, uisutamine jalgrattasõidud ujumine tantsimine, rütmika 10

11 5. Rühmade päeva ja tegevuskavad 5.1 Päevakavad Sbitusrühm: laste vastuvõtt, mäng hmmikusöök planeeritud tegevused, teraapia õueslek lõunasöök puhketund mäng, teraapia õhtude mäng, lastevanemate nõustamine, kjuminek 2 3 aastased lapsed: laste vastuvõtt, hmmikuring hmmikusöök tegelused, mängud õueslek lõunasöök puhketund laste ärkamine, mäng õhtude mängud, laste kjuminek 4 5 aastased lapsed, valverühm laste vastuvõtt, hmmikuring hmmikusöök tegelused, mängud õueslek lõunasöök puhketund laste ärkamine, mäng õhtude mängud, ringides tegelemine, kjuminek 5 6 aastased lapsed laste vastuvõtt, hmmikuring hmmikusöök tegelused, mängud õueslek lõunasöök puhketund mäng, tegelused õhtude mängud, ringides tegelemine, kjuminek 3 4 aastased lapsed laste vastuvõtt, hmmikuring hmmikusöök tegelused, mängud õueslek lõunasöök puhketund laste ärkamine, mäng õhtude mängud, laste kjuminek 6 7 aastased lapsed laste vastuvõtt, hmmikuring hmmikusöök tegelused, mängud õueslek lõunasöök puhketund mäng, tegelused õhtude mängud, ringides tegelemine, kjuminek 11

12 Õppe- kasvatustööd krraldades lähtume kdullisuse printsiibist,, lõimides õppekasvatustegevusi, valdkndi ja teemasid. Organiseeritud tegevused lasteaias timuvad järgnevalt: 1. Laste vanusest lähtuvalt n planeeritud õppe- kasvatustegevuse kestus 1-3 aastastel lastel min., 3-5 aastastel lastel 25 min. ning 6-7 aastastel lastel 35 min. 2. Päevas timub lisaks liikumisele üks lõimitud tegevus, et jätta ruumi laste vabale mängule. 3. Kindlaksmääratud kellaaegadel timuvad ainult liikumis-, ujumis- ja muusikategevused. Nädalas timub kõikidel lastel 2 muusikategevust, 2 liikumistegevust, alates I aiarühmast 2 ujumist 4. Kõik kavad n tehtud paindlikult, et mahutada eriüritusi nagu väljasõit, salemine lasteaia ühisüritustel jms. Samuti peegeldab tegevuskava rühma meelelu või isegi ilma. 6. Üldskused Üldskuste kujunemist tetatakse kõigi õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkndade sisusid lõimides. Üldskused jagatakse 4 rühma. 1. Mänguskused. Mäng n eelklieas lapse põhitegevus. Mängu käigus mandab ja kinnistab laps uut teavet, uusi skusi, peegeldab tundeid ja sve, õpib suhtlema, mandab kgemusi ja käitumisreegleid. Mänguskus n kõigi üldskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkndade skuste ja teadmiste arengu alus 2. Tunnetus- ja õpiskused. Tunnetusskused n skused tahtlikult juhtida ma tunnetusprtsesse- taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emtsine ja mtivatsini. Õpiskuste alla mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, mandada teadmisi ja skusi ning uurida ja katsetada. Õpiskused kujunevad tunnetusskuste arengu alusel 3. Stsiaalsed skused Stsiaalsed skused n lapse skus teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka kaaslasi, võtta maks ühisknnas tunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. 4. Enesekhased skused Enesekhaste skuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada ma skusi, võimeid ja emtsine, juhtida ma käitumist 12

13 ÜLDOSKUSTE EELDATAVAD TULEMUSED: 2 3 aastased Mänguskused Tunneb mängust rõõmu Suhtub heatahtlikult kaaslaste mängu Oskab kasutada erinevaid mänguasju Kutsub sõpra endaga mängima Suudab iseseisvalt mängida lihtsamaid lauamänge Süveneb huvi ühiste lvust arendavate mängude vastu ( kdumäng, arst jms. ) Õpib tundma rühmakaaslasi Tunnetus- ja õpiskused Leiab tegutsemisajendi, plaanib ja rganiseerib tegevusi täiskasvanu abiga; täiskasvanu suunab lapse tegevust kõne kaudu; Plaanib saliselt ma käitumist ja tegevust iseendale suunatud kõne vahedusel; Keskendub tegevusele lühikeseks ajaks, tema tähelepanu ei le veel püsiv Tegutseb vahetult nii knkreetsete asjadega kui ka neid kujutavate sümblitega Krdab ja jäljendab varasemaid kgemusi ning mälupilte nii knstruktiivses mängus kui ka lihtsas rllimängus Mängib mõnda aega ks teistega ja järgib lihtsamaid reegeleid On mandanud sõnavara, mis võimaldab tal ennast väljendada Osaleb dialgis Jälgib lihtsaid lkesi ja eristab kgemusele tugunedes realistlikke sündmusi väljamõeldud lugudest Mõistab saliselt lihtsamat kõnet ka ilma tetava vihjeta ning saab aru lihtsamatest ülekantud tähendustest Rühmitab asju ja esemaid ühe või mitme tajutava maduse või nimetuse järgi Tal n ettekujutus arvumõistest ja värvuste nimetustest Leiab võrdluse alusel asjades ühiseid ja erinevaid jni ning nendevahelisi seseid, kasutab inf saamiseks keelt Tema ettekujutus ma teadmistest ja skustest n ebarealistlik Omandab uusi seseid, mõisteid ja teadmisi krduva kgemuse, aktiivse tegutsemise ning mudelite järgi õppimise kaudu; vajab ma tegevusele tagasisidet Jälgib ja kuulab teiste vestlust Stsiaalsed skused Saab aru, et inimestel võivad lla tema madest erinevad tunded ja emtsinid Tal n saliselt kujunenud enesetunnetus ja eneseteadvus Väljendab tugevaid emtsine, ma mina 13

14 Osaleb täiskasvanuga ühistes tegevustes; teisi lapsi pigem jälgib, tegutseb nendega kõrvuti Jagab mõnikrd ma asju ka teistega Lb sõprussuhteid nendega, kellega n tihti ks. Algatab vestlusi kaaslastega erinevatel teemadel Täidab igapäevaelu rutiini Järgib lihtsamaid stsiaalseid reegleid ning eeskujudele tetudes jäljendab igapäevaelu rlle ja tegevusi Tegutseb maette Saab aru tunnetest Tervitab meeldetuletamisel, tänab, palub - käitub enamasti täiskasvanute eeskujul Tegutseb sihipäraselt, võimalikult lähedale lõpptulemusele Kasutab ma nime, lähimate kaaslaste ja õpetajate mi Enesekhased skused Kristab, paneb asja ma khale tagasi õpetaja abiga Sööb ise lusikaga, jb tassist Peseb käsi, kasutab seepi, kuivatab ja tunneb ära ma rätikunagi, pühib suud Paneb skid ja kingad jalga Abistab laua katmisel 3 4 aastased Mänguskused Tunneb huvi erinevate mänguliikide vastu Suudab leida endale mängukaaslasi Oskab mängudes täita erinevaid rlle Järgib reegleid ja kkkuleppeid mängu lõpuni Tegutseb aktiivselt ja rõõmsameelselt Oskab mängida suuremas grupis Tunnetus- ja õpiskused Oskab saliselt ma tegevusi plaanida ja rganiseerida ning tegutseb iseseisvalt tsese juhendamiseta. Plaanib minakeskse kõne abil ma tegevust ja lahendab prbleeme Saab aru mõistatustest ja lihtsamatest piltlikest võrdlustest Järgib lihtsaid reegleid Osaleb ühistegevuses ning teeb kstööd teiste lastega, knstrueerib, saleb rlli- ja võistlusmängudes ning lvtegevustes Liigitab lihtsamate üldmõistete või mitme tunnuse järgi, keskendub tegutsedes mitmele nähtavale ja eristavale tunnusele ning jatab ma tähelepanu Saab aru arvumõistest, huvitub tähtedest 14

15 Saab uusi teadmisi praktiliste lukrdade, kgetud emtsinide, kujutluste ja kõne kaudu. Stsiaalsed skused Väljendab verbaalselt lihtsamaid emtsine, ma sve, tahtmisi ja seisukhti ning püüab jõuda kkkuleppele Tahab lla iseseisev, kuid sageli ei le tal enda suutlikkusest realistlikku ettekujutust Teab ma nime, vanust ja sugu ning märkab slisi erinevusi Väärtustab ma saavutusi, ent vajab ma tegevuse tunnustamist ja täiskasvanu tähelepanu Püüab vahel teisi abistada ja lhutada, tal n mõningane ettekujutus teiste inimeste tunnetest ja mõtetest Osaleb lühikest aega ühistegevuses eakaaslastega, kuid eelistab üht mängukaaslast rühmale Arvestab reegleid mängudes ja tegevustes, mida juhib täiskasvanu Saab aru lihtsamatest käitumise reeglitest ning järgib neid igapäevases suhtluses, püüab täita kdukrra reegleid Saab aru valetamisest ja taunitavast käitumisest Huvitub võistlusmängudest ning tahab lla edukas Enesekhased skused Saab hakkama eneseteenindamisega ( riietub, sööb, jb iseseisvalt ) Tal n kujunenud tualetiharjumused Krrastab mängunurga täiskasvanu abiga 4 5 aastased Mänguskused Knstrueerib, saleb rlli- ja võistlusmängudes ning lvtegevustes Tunnetus- ja õpiskused Tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi Reguleerib ma käitumist ja emtsine täiskasvanu abiga. Tegutseb ks teistega, teda mtiveerivad tegevused eakaaslastega Osaleb erinevates mänguliikides ja lvtegevuses Räägib esemetest, mis ple khal, lukrdadest, mis timusid minevikus või timuvad tulevikus, fantaseerib Keskendub huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit Oskab vaadelda ning märgata detaile, lulisi tunnuseid ja seseid Tal n ettekujutus numbritest, tähtedest ja sümblitest Stsiaalsed skused Hakkab mõistma teiste inimeste tundeid ja mõtteid 15

16 Väljendab ma emtsine ja räägib nendest Suhtleb ja tegutseb enamasti iseseisvalt ning teab ma võimeid Suudab kuigivõrd vastutada ma tegevuse eest On tundlik teiste hinnangute suhtes, need mõjutavad tema enesehinnangut Imiteerib täiskasvanu tegevusi ja rlle, kasutades tema sõnavara ja maneere Eelistab stüübilisi mänge Naudib eakaaslaste seltsi ning ühistegevust. Teeb eesmärgi saavutamiseks kstööd Aktsepteerib reegleid, jälgib nende täitmist teiste plt. Lahendab arusaamatusi verbaalselt Enesekhased skused Oskab avalikus khas sbivalt käituda ning teab, mida thib, mida mitte Täidab täiskasvanu krraldusi 5 6 aastased Mänguskused Järgib mängureegleid Oskab kasutada asendusmänguasju ( nt. lduslik materjal jne. ) Oskab õpitut mängudes kajastada Suudab mavahel mängurlle jagada Oskab tegutseda ühise eesmärgi nimel Tunnetus- ja õpiskused Plaanib ma igapäevategevusi, seab eesmärke ning üritab alustatud tegevused lõpetada Suudab keskenduda tegevusele vähemalt minutiks Järgib ühistegevustes reegleid ja suudab neid selgitada Osaleb aktiivselt käelistes ja lvtegevustes. Saab aru asjade suhetest ja madustest ning ajalis-ruumilisest järjestusest Kasutab teadmisi igapäevastes situatsinides, nii uudses kui ka sarnases lukrras Kasutab uute teadmiste mandamisel meeldejätmisvõtteid juhuslikult, teadvustab krdamise vajadust Stsiaalsed skused Tajub ja mõistab teiste inimeste emtsine ja seisukhti ning arvestab neid käitumises ja vestluses Seab endale eesmärke ja üritab neid ellu viia On ma tegevustes rienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emtsinaalsele tetusele Kujunevad esimesed sõprussuhted 16

17 Suudab lühikest aega ilma täiskasvanu suunamiseta rühmas mängida ning teha kstööd mal viisil Järgib mängudes ja tegevustes reegleid, eriti nende täitmist teiste plt; skab reegleid teistele selgitada Enesekhased skused Riietub ise. Seb ise paelad, paneb kinni nööbid Krrastab ma riietuse, sahtli, kapi Krrastab enda järgi mänguasjad Oskab katta lauda, kristab enda järel nõud Suudab abistada lihtsamates töödes akvaariumikalade titmine, tlmu pühkimine, taimede kastmine 6 7 aastased Mänguskused tunneb mängust rõõmu ning n suuteline mängule keskenduma; rakendab mängudes lvalt ma kgemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu; täidab mängudes erinevaid rlle järgib mängureegleid ning skab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada; suudab mängu käigus prbleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kkkuleppele; tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda katust võistlusmängus; kasutab mängudes lvalt erinevaid vahendeid. Tunnetus- ja õpiskused saab aru lihtsamatest sestest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna; mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialgi; tegutseb sihipäraselt, n suuteline keskenduma kuni pl tundi kavandab ja krraldab ma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni tegutseb uudses lukrras täiskasvanu juhiste järgi; suhtub õppimisse psitiivselt tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel kasutab materjali meeldejätmiseks krdamist Stsiaalsed skused tahab ja julgeb suhelda huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu 17

18 saleb rühma reeglite kujundamisel skab teistega arvestada ja teha kstööd lb sõprussuhteid saab aru ma-võõras-ühine tähendusest teeb vahet hea ja halva käitumise vahel mõistab, et inimesed võivad lla erinevad järgib kkkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnrme selgitab ma seisukhti. Enesekhased skused suudab ma emtsine kirjeldada ning tugevaid emtsine, nt rõõmu, viha, sbival viisil väljendada; kirjeldab enda häid madusi ja skusi skab erinevates lukrdades sbivalt käituda ning muudab ma käitumist vastavalt tagasisidele algatab mänge ja tegevusi; tegutseb iseseisvalt ja vastutab ma käitumise eest teab, mis võib lla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas hutult käituda saab hakkama eneseteenindamisega ja tal n kujunenud esmased tööharjumused kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes kristab enda järelt 18

19 7. Ainekavad Õppekasvatustöö vundamendiks lasteaias n väärtuskasvatus. Seda tuleks mõista avaras tähenduses kui iselmukasvatust, mis hõlmab inimese kõlbelise kasvatuse kõrval ka suunitlust tetada laste kujunemist aktiivseteks kdanikeks ja lvateks, analüüsivõimelisteks ning ettevõtlikeks inimesteks. Väärtuskasvatus n eeskätt kmmunikatsiniprtsess, mis algab küll enese väärtustest teadlikuks saamisest ja ümbritsevas keskknnas avalduvate väärtuste märkamisest. Kuid edasiviivad küsimused tekivad teistega märgatud väärtuste üle arutades. Kas kõik see, mida ma märkan n hea mulle, teistele, meile kõigile? Millised n väärtused, mille järgimise krral n meil kõigil parem lla? Väärtuskasvatus peaks täitma nelja ülesannet: 1. Õpetama enda ja teiste väärtusi ära tundma, märkama (kus väärtused asuvad?) 2. Suunama mõtisklema väärtuste üle (kas need n head väärtused, millised võivad lla nende väärtuste järgi tegutsemise tagajärjed?) 3. Võimaldama vrusi praktiseerida (harjutades kujuneb iselm) 4. Olema väärtuste avaldumise peegliks (tagasiside tetab mraalset arengut) Selleks, et eelkirjeldatu saaks võimalikuks peabki väärtuskasvatus lema pririteediks õppekasvatustegevuse läbiviimisel. Väärtuskasvatus n MISKI, mis käib kõigi teiste tegemistega paratamatult kaasas ning mille edukas läbiviimine kannab vilja kõikidel aladel. On selge, et teadlik väärtuste temaatikaga tegelemine suurendab kõigil kaasatud sapltel väärtuspädevust, aitab mõtestada ma arenguvajadusi, huvisid ja väärtusi, sdustab vastutustundlikku arvamust ja adekvaatset enesehinnangut. Tulemuslik väärtuskasvatus väljendub lasteaia üldises õhustikus, pingevabas ja heatahtlikus suhtlemises, austuses enda ja teiste vastu, õpetajate pidevas enesetäiendamises ja ka õpetaja ja lapse vastastikuses lugupidamises 7.1 Mina ja keskknd Eesmärgid 1. Lapse mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult, saab aru põhjustagajärg sestest 2. Laps mab ettekujutust ma minast ning enda ja teiste rllidest elukeskknnas. Oskab heal ja halval vahet teha 3. Laps väärtustab nii eesti kultuuritraditsine kui ka ma rahvuse kultuuritraditsine 4. Laps väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning hutult 5. Laps väärtustab keskknda hidvat ja keskknnahidlikku mõtteviisi 6. Laps märkab nähtusi ja muutusi lduses 7. Lapsest kujuneb isiksus keele mandamise ja kultuuri tunnetamise kaudu 8. Lapsel kujuneb arusaam, et tehismaailm n ldud inimese abistamiseks, tehnika n vajalik, aga hletul käsitsemisel htlik Õppesisu Valdknd Mina ja keskknd põhineb lapse lmuliku huvi tetamisel ja huvi äratamisel ühiskndlike, lduslike, tehislike ja kultuuriliste nähtuste ja teadmiste vastu. Teadmisi mandatakse tegutsedes. 19

20 Kdul õppimisel kasutatakse vaatlust, uurimist, õppekäike, arutelusid, katseid, mudelite valmistamist, lastekirjandust, teatmeteseid, kujutavaid tegevusi, muusika- ja liikumistegevust, mängu, võrdlemist, klassifitseerimist. Oluline n küsimine ja küsimustele vastuste tsimine. Mina ja keskknd n alusskuste kujunemisel keskseks, erinevaid aineid ühendavaks lüliks, annab teistele ainevaldkndadele sisu ja temaatika Valdknna Mina ja keskknd mdustab stsiaalne keskknd, lduskeskknd, tehiskeskknd Stsiaalne keskknd: 1. Mina, minu kdu, pereknd ja sugulased 2. Kdumaa 3. Lasteaed, kl, ametid 4. Eesti rahvuskultuur ( tähtpäevad ja traditsinid, ühiskndlikud sündmused, tõekspidamised ja rahvuslikud väärtused ) 5. Eesti rahvalming ja kunst, keel 6. Teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas 7. Teiste rahvaste rahvalming ja kunst, keel. 8. Üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid 9. Tervise väärtustamine, tervislik titumine, inimkeha 10. Ohuallikad ning hutu käitumine Lduskeskknd: 1. Ilmastik 2. Kdukha taimestik ja lmastik 3. Ldus kaugetes maades 4. Eluta ldus, elukeskknd 5. Muutused lduses 6. Inimese mõju ldusele 20

21 Tehiskeskknd: 1. Tehismaailm, mis abistab inimtegevust ( ehitused, kdutehnika) 2. Transprdivahendid, turvavarustus, jalakäijate ja teiste liiklejate hutu liiklemine 3. Tehismaailma mõju ldusele ja inimesele, jäätmed. 4. Virtuaalkeskknd- arvutite kasulikkus ja kahjulikkus Aine temaatika Kdul teemasid käsitleme läbi järgmiste väärtuste, mida kajastame rühma tööplaanides: 1. Osavõtlikkus ja empaatiavõime 2. Kstööskus 3. Julgus 4. Järjekindlus ja pühendumine 5. Õiglustunne 6. Abivalmidus 7. Ausus ja põhimõttekindlus 8. Huumrimeel 9. Iseseisvus ja enesekindlus 10. Ljaalsus 11. Kannatlikkus 12. Uhkus 13. Leidlikkus 14. Austus 15. Khusetunne 16. Sallivus August Tere lasteaed! Meie lasteaia nimi Lasteaia töötajad-juhataja, õpetajad, õpetaja abid, kkad, majahidja jt. Sõbrad, mänguasjad, tegevused. Orienteerumine lasteaia ruumides, ümbruses. Lasteaia naabrid Käitumine lasteaias. Rühmareeglid Ohutu liiklemine taasiseseisvumispäev September Minu suvi teadmistepäev, terepäev Suvised tegevused Pereüritused suvel Suvine ilm 21

22 Mina ja minu pere, sõbrad Minu nimi, vanus, sünnipäev, aadress, ema, isa, õde, vend, vanaema, vanaisa, lemmiklm. Kdu, kdused tegevused, kduõu Teistega arvestamine. Töö ja tasu. Raha Piss ja tüdruk Minu sõber Erivajadustega inimesed ja nendega arvestamine Tere sügis! Lõpeb suvi ja algab sügis. Aastaringi rütmilisus. Aastaajad pööripäevad, kuud, nädalad, päevad. Aastaaegade vaheldumise mõju inimesele. Muutused lduses. Sügislilled sügise algus mihklipäev Oktber Sügis aias ja põllul Sügisesed aiatööd. Köögiviljad: kurk, tmat, kapsas, hernes jt. Maitsetaimed ja hidised Juurviljad: kartul, prgand, kaalikas, peet Puuviljad. Kasulikkus tervisele. Marjapõõsad Põllutööd Tervislik titumine, leib lõikuspüha Sügis metsas Lehtpuud: kask, vaher, tamm, pihlakas. Puu sad: juur, tüvi, ksad, lehed. Metsamarjad: jõhvikad, phlad Ldussäästlik suhtumine klletamispäev Ilmastikumuutused Sügisele iselmulikud tunnused. Temperatuur, sademed, tuul, äike, välk, vikerkaar Muutused taimeriigis. Ldus lasteaia ümbruses. Sügis liikluses-helkur 22

23 Sügis lmariigis Lindude rände ja ilmastiku ses. Lmade ettevalmistus talveks Rändlinnud: pääsuke, kuldnkk, lõke, kurg Lmad: karu, siil, knnad, mad Nvember Inimese eluring. Maailm Inimese tervise ja healu sõltuvus ldusest. Sünd ja surm; nred ja vanad; lapsed ja täiskasvanud. Suhted pereknnas. Tööd ja timetused kdus. Arvutid Maailma tekkelugu Planeedid ja tähed hingedepäev Isad ja vanaisad Isa sa pereknnas Peretraditsinid ja tähtpäevad Vanaisa n isa-isa ja ema-isa. Elukutsed, kus töötavad isad-mehed. Isa abistamas. Tööriistade hutu käsitlemine Isadepäev. Eesti talu Mardipäev Vanade eestlaste elamud: talumajad. Tööd talus: põlluharimine, lmade karjatamine ja talitamine, ketramine ja kudumine. Erinevused kaasajast. Uurime vanu ftsid Vanaaja lapsed, mängud ja mänguasjad Kdulmad ja linnud: Ker,kass, lehm, lammas, hbune, siga. Nende lapsed Kukk, kana, part, hani. Nende lapsed taassünnipäev kadripäev Detsember Jõulutus (advendid) Päkapikud piiluvad. Päkapikud jõuluvana abilised. Ettevalmistused jõuludeks. Jõulumeelelu lmine, jõulukaunistuste meisterdamine. 23

24 Jõulujutud, luuletused Jõuluvana, tema kdu. Kirja saatmine jõuluvanale. Jõulude ajal käiakse kirikus. inglid. Jõuluaeg ja kmbed tmapäev ja talve algus. Jõulutidud: verivrst, piparkgid, seapraad, hapukapsad. Kuusk Jõulukmbed vanadel eestlastel Jõulud mujal maailmas. Ilutulestik, selle ilu ja hud jõululaupäev I jõulupüha II jõulupüha vana-aasta Jaanuar uusaasta Klmekuningapäev- akuningas ja - kuninganna Talv lduses Talvele iselmulikud tunnused: jää, lumi Lasteaia ümbrus talvel taliharjapäev Linnud talvel Paigalinnud: tihane, leevike, varblane, tuvi, vares, harakas. Lindude kehasad: pea, nkk, tiivad, keha, jalad, saba. Sulestik Lindude tidulaud. inimese suhe lindudega. Talvine mets ja lmad Okaspuud: kuusk, mänd, kadakas. Lmade käitumine talvel: jänes, rebane, rav, põder, kits, hunt Teised maad ja rahvad Kaardid, glbus Ldus mujal maailmas. Mäed ja kpad Inimeste rassid, nende välimus Teiste rahvaste kultuur ja kmbed; laulud, mängud, keel Veebruar küünlapäev Minu kdulinn- Tallinn Tallinn EV pealinn Asukht kaardil. tekkelugu Lipp, vapp, linnapea 24

25 Kdu asukht kdulinnas. Lasteaia asukht.. Meie naabrid Talvelõbud Talisprt- kelgutamine, suusatamine, uisutamine. Sulalumi: lumesõda, lumememm, lumelinn. Riietumine: villased skid, sallid, kindad Eesti talialade sprtlased Talvelõbud ja liiklus sõbrapäev Eestimaa- kdumaa, sünnimaa, isamaa Asukht kaardil, glbusel Eesti kaardiga tutvumine: maaknnad, veekgud, saared, suuremad linnad, mäestikud Rahvussümblika: lipp, vapp, hümn, lind, lill, lm, kivi. President Eesti keel- eestlased iseseisvuspäev Vesirsi laulupäev Rahvalming Mõistatused,vanasõnad,muistendid,rahvaluule,rahvalaul,rahvatants, rahvalaul Käsitöö-kirjatud kampsunid, mütsid, kindad, vööd. Rahvariided. Laulu ja tantsuped Eeps Kalevipeg. Vastlapäev-tavad ja kmbed. Märts Põhjamaa ja lõunamaa ldus Põhjamaa lmad- põhjapõder, jääkaru, hüljes, pingviin. Khanemine karmi ldusega. Lõunamaa lmad- kaamel, lõvi, tiiger, kaelkirjak, elevant, ahv. Khanemine lõunamaa ldusega naistepäev Lastekirjandus Muinasjutt Luuletused, jutud Lemmikraamatud Omalming emakeelepäev Kevad lduses Kevade tunnused. Muutused lduses. Ldus ärkab. Inimesed valmistuvad kevadtöödeks Kevadlilled: märtsikelluke, lumikelluke kevade algus 25

26 Märts-teatrikuu Vesirsi nimepäev. Rühmade nimepäevad Erinevad teatrid. Kes töötavad teatris? Käitumine teatris teatripäev Aprill Naljapäev Mis n nali? Anekddid Kuidas nalja teha? Khatu huumr naljapäev; karjalaskepäev Linnurahva kevad Rändlinnud saabuvad Pesaehitus, järglaste kasvatamine ja areng Kevadekuulutajad: kuldnkk, lõke Kevad ärkab- kevadpühad Taimede areng seemnest- idanemiseni- viljade valmimiseni Kevadpühade sümblid: tibu, jänes, kllane nartsiss, muna, tärkav muru Kevadpühade kmbed künnipäev jüripäev Veemaailm Veekgud: jõgi, järv, meri, kean. Vees elavad kalad. Kala kehasad- pea, keha, saba, uimed, lõpused. Smused Kahepaikne- knn Vees kasvavad taimed: vesirs Transprt ja liiklus. Transprdivahendid Ohud liikluses, valgusfr, ülekäigurada Turvaiste, turvavöö Mai Emad ja vanaemad vlbripäev;kevadpüha Emade rll pereknnas Vanaemad n ema-ema ja isa-ema. Elukutsed, kus töötavad naised. Ema abistamas: kdused majapidamismasinad ja nende käsitsemine Emadepäev 26

27 Kevad aias ja põllul Kristustööd aias: prahi riisumine, kulu põletamine- ht ldusele Põllutööd: kündmine, külvamine, istutamine, kartulipanek Põllutöömasinad: traktr Aiatööriistad: labidas, reha. Ohud käsitsemisel Lasteaia ümbruse krrastamine Kevadlilled Lille areng, nende kasvukhad Lillede eest hlitsemine Lille sad: vars, leht, õied, tlmukad Mina ja minu tervis Tunne iseennast. Kehasad. Tervislikud eluviisid ja ebatervislikud eluviisid. Ravimtaimed. Sprt. Sprtlased Isiklik hügieen. Hammaste hldamine Tehiskeskknd ja lduskeskknd Käitumine lduses, jäätmed Õnnetus ei hüüa tulles. Käitumine võõrastega. Telefn 112 Kiirabi, plitsei, tuletõrje, päästeamet- nende töö urbanipäev Juuni lastekaitsepäev Putukad kevadel Putukate sa lduses: mesilane, lepatriinu, rhutirts, sipelgas, kärbes, liblikas Maa- alune elu: vihmaussid, mutid, jt. Nende kasulikkus ja kahjulikkus Ettevaatust rästik! Ussikuningas Eesti mütlgias leinapäev Nägemist ja hüvasti lasteaed Minu suveplaanid Meenutused lasteaia-ajast Tuli-eestlaste sümbl võidupüha jaanipäev 27

28 Eesmärgid: 7.2 Keel ja kõne Laps hääldab kõiki häälikuid õigesti, kõne n selge ja arusaadav. Laps skab kuulata ja märkab teist inimest enda kõrval. Laps skab rääkida endast ja ma pereknnast (teab ma sünnipäeva, elukhta, vanemate nimesid, töökhti jm.). Laps tunneb ümbritsevat elu, ldust (aastaajad, kuud, nädalad, päevad, kehasad, värvid). Laps skab jutustada pildi, kuuldud teksti ja ma kgemuse alusel, annab edasi põhisisu ja lulised detailid ning vahendab ka ma tundeid. Laps eristab sõnas häälikuid, määrab nende järjekrra sõnas, skab sõnu häälida. Laps teab mõisteid: täht, hääli, sõna ja lause. Laps skab kasutada kõnes kõiki käände- ja pöördevrme nii ainsuses kui mitmuses. Laps tunneb jnistähti, leb kkku sõnad ja laused, saades aru nende tähendusest. Laps skab kirjutada jnistähtedega 1-2 silbilisi sõnu. Laps valdab suhtlemiseks piisavat sõnavara, teab peast emakeelseid luuletusi, liisusalme ning laule, julgeb esineda. Sisu: Keelekasutus: hääldamine, häälimine, sõnavara, grammatika. Suhtlemine, jutustamine, kuulamine. Lugemine, kirjutamine, lavastamine, lastekirjandus. Krraldus: Peame luliseks ilusa, selge eestikeelse kõne kujunemist, mida tetatakse kõigis tegevustes (mäng, tegevused sh liikumis- ja muusikategevused, igapäevatimingud). Suuname lapsi ilmekalt kõnelema, mõõdukas temps ja paraja hääletugevusega (ettelugemine, dramatiseering, ümberjutustamine, illustratsinid, luuletused). Pöörame tähelepanu viisakusele ja kõnekultuurile. Väärtustame hidvat suhtumist raamatutesse, peame lugu lastekirjanduse klassikast. Et elus time tulla, peab skama kõnelda, kuulata, lugeda ja kirjutada. 28

29 7.3. Matemaatika Eesmärgid: 1. Rühmitab esemeid ühe- kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki 2. järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuse põhjal 3. Tunneb lihtsamaid ajamõisteid ning kirjeldab ja järjestab ma päevategevusi 4. mõtestab lendamistegevust ja seseid arvude reas 5. mõistab mõõtmistegevust ja lulisemaid mõõtühikuid 6. Suudab kirjeldada ümbritsevat ruumi kujundimõistete abil 7. Näeb matemaatilisi seseid igapäevatimingutes Õppesisu: 1. Hulgad, lendamine ja arvud, arvutamine 2. Suurused ja mõõtmine 3. Gemeetrilised kujundid Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine ja krraldus: 1. Innustame last nähtuste ja esemete maailma krrastama ja kujundama ning selles rienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seseid, leiab esemetes erinevusi ja sarnasusi ning skab esemeid järjestada, rühmitada, lendada. 2. Harjutame last määrama enda asukhta ümbritsevate esemete suhtes, rienteeruma ajas ning kasutama vastavaid mõisteid ma tegevuse kirjeldamiseks 3. Sestame mängu, vaatlused, vestlused ja igapäevatimingud matemaatikaga, ergutades sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, haistmis- ning kmpimisaistingut 4. Suuname last ümbritsevat matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm.) 5. Tetame üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist erinevates bjektides sarnaste ja erinevate tunnuste ning maduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu 29

30 7.4. Kunst Eesmärgid: Lapsel tärkab huvi käeliste tegevuste vastu. Laps tunneb rõõmu lduse ilu nägemisest ja tundmisest. Lapsel arenevad lvad võimed: vlimine, kleepe töö, meisterdamine. Lapsel arenevad vaimseid võimeid: aistingud, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kõne. Laps kasutab erinevaid materjale ja tööriistu hutult ning sihipäraselt. Laps vaatleb kunstiteseid ja kirjeldab nähtut. Sisu: Oma nägemuse, fantaasia ja mõtete edasi andmine nähtaval kujul. Tehnilised skused: vlimine, jnistamine, maalimine ja meisterdamine. Kunstiteste vaatlemine, vestlused kunstitestest ja kunstist. Krraldus: Rikastame fantaasiat ja kujuneb ilumeel- näha ise ilu enda ümber. Innustame last kasutama erinevaid materjale (lduslikud puulehed, ksad, seemned; nahk; tekstiil). Suuname maalimises ja meisterdamises kasutama erinevaid tehnikaid. Tutvustame eesti rahvakultuuri- rahvariided, käsitöö jne. Kujundame lvat mõtlemist, algatus- ja analüüsivõimet. Suuname last vaatlema ümbritsevat ldust ja kasutame saadud tähelepanekuid vlides, jnistades, maalides ja meisterdades. Innustame last tehtut analüüsima ja kaaslaste töödesse tlerantselt suhtuma. 30

31 7.5. Muusika Eesmärgid: 1. Laps tunneb rõõmu laulmisest ja musitseerimisest 2. Lapsel kujuneb armastus muusika vastu, ta saab psitiivse emtsinaalse kgemuse 3. Lapsel areneb rütmitunne. 4. Lapsel kujuneb järelelaulmise skus, areneb mälu. 5. Laps tutvub pillidega, õpib mängima lihtsamaid lastepille. 6. Laps suudab ennast lvalt väljendada laulmise, liikumise, pillimängu kaudu. 7. Laps suudab musitseerida nii rühmas kui üksi 8. Laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale Sisu: 1. Laulmine 2. Muusika kuulamine 3. Rütmimängud, pillimäng 4. Laulumängud, rütmiline liikumine Muusikaõpetuse kavandamine ja krraldus: 1. Esikhal n emtsinaalne ja aktiivne muusikaline tegevus 2. Kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis- lmingulisi võimeid, väärtushinnanguid 3. Arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning tetutakse eduelamusele ja tunnustusele 4. Muusikategevus lõimitakse teiste õppe- kasvatustegevuse valdkndadega, nagu Keel ja kõne, Matemaatika, Mina ja keskknd. Muusika n igapäevaelu sa, milles kajastuvad rühmade nädalateemad. 5. Üksteisega sestatakse Laulmine, muusika kuulamine, rütmimängud, rütmiline liikumine, pillimäng, laulumängud, tantsud 6. Laulude, muusika kuulamise palade, tantsude, mängude, pillilugude valikul arvestatakse laste huve ning ea- ja jõukhasust. 31

32 7.6. Liikumine Iga lapse füüsiline areng kulgeb individuaalselt, erinevas temps. Lapsed n sündinud maailma võrdsete õigustega, sealhulgas õigusega lla eriline. Lapsest lähtuv õpetus arvestab laste individuaalseid vajadusi ja erinevusi. Oluline n lapse huvi ja meelsuse ning maalgatuse tetamine liikumistegevuses. Kuna laste areng n kmpleksne, siis mdustab aktiivne liikumine klieelses eas lapse tegevuste ja mängude lmuliku sa. Klieelikute liigutusskuste hindamisel tuleb lla väga paindlik, niisamuti ka töövõime testimisel. Eesmärgid: 1. Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tahab kgeda uusi väljakutseid õppimisel. 2. Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel 3. Psühhmtrse arengu kindel mandamine, füüsilise ja vaimse tervise seslaps mõistab kehalise aktiivsuse lulisust tervisele. 4. Laps järgib esmaseid hügieeni- ja hutusnõudeid. 5. Tagame lapsele eakhase kehalise ja liigutusliku arengu, lme sellised tingimused mis pakuvad õnnestumise elamust Sisu: 1. Liikumisalased üldteadmised 2. Üldarendavad harjutused 3. Põhiliikumised 4. Liikumismängud 5. Erinevad sprdialad 6. Tants ja rütmika Liikumisõpetuse krraldus: 1. Arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liikumisvõimed kujunevad ja arenevad tegevusi regulaarselt krrates. 2. Rikastatakse lapse liikumisvõimalusi sprtlik- arenduslike liikumisviisidega nt. jalgrattasõit, suusatamine, ujumine jne. 3. Peetakse luliseks psitiivsete iselmumaduste kujunemist 4. Ergutatakse last ma skusi, võimeid hindama, kaaslasi arvestama, ma emtsine kntrllima ja valitsema ning mõistma kehaliste harjutuste vajalikkust. 5. Arendatakse mitmekülgselt ning antakse tagasisidet, jälgitakse hutust. 3-4 AASTASED LAPSED Õppesisu: I Liikumisalased üldteadmised Rivi, rivistumine Liikumine vabalt Rivistumine viirgu ja klnni Oskus kuulata krraldusi ja reageerida Liikumise aeglustamine ja kiirendamine Ringi mdustamine 32

33 Ruumis rienteerumine mõisted: ees- taga, all- ülal jne. Minapilt- Oma keha tunnetamine. Tajumisharjutused nägemine, kuulamine, kmpamine Liikumine abivahenditega Liikumishutus II Üldarendavad harjutused Lähteasendid: algseis, harkseis, kükk, tengiste, põlvitus jne. Käte asendid: all, kõrval, ees, puusal, ülal, kuklal. Kere liikumised: painutus, kallutus Jalgade asendid: sirged, kõverdatud Keha asendid: kõhuli, selili, külili Käte ja jalgade kstöö Harjutused vahendita Harjutused vahenditega lindid, liivaktid, pallid, kepid, pulgad jne. Üldarendavad harjutused paaris Üldarendavad harjutused ringis Harjutuste dseerimine III Põhiliikumised Kõndimine Jksmine Hüppamine, hüplemine Rnimine, rmamine, veeremine, pugemine Sügavushüpe Kaugushüpe hta Tasakaalukõnd Palli veeretamine, viskamine, andmine käest kätte, palli liikumise jälgimine Palli püüdmine Täpsusvisked Takistuste ületamine Liikumine maastikul Liikumine lumel Liikumine vees, ettevalmistavad harjutused ujumiseks IV Liikumismängud Kõnni- ja jksumängud: Rng, USS, Püüdke mind!, Linnud pesas, Leia kdu, Õhupall, Hiirelõks Hüplemismängud: Varblased ja aut, Üle kraavi, Minu lõbus pallike, Linnukesed ja kass Rnimis- ja rmamismängud: Üle ja, Rma tunnelist läbi Fantaasiat arendavad mängud: Liikuv pilv, Suured ja väikesed lained, Vihmasadu Tähelepanumängud Matkimismängud Orienteerumis- ja maastikumängud V Erinevad sprdialad Kindlate sprdialade tegevused: Võimlemine Sprtmängud Kõrgus- ja kaugushüpe Ujumine Matkamine 33

34 Suusatamine Kelgutamine, liulaskmine Ldusliikumine, takistuste läbimine Orienteerumine VI Tants ja rütmika Rütmiharjutused: käteplaksud, rõhulised jalgade löögid, kputamised jne. Lihtsamad hüplemised ja tantsusammud Liikumised muusika järgi, liikumine vastavalt rütmile Lõimida muusikaõpetusega 5-6 AASTASED LAPSED Õppesisu: I Liikumisalased üldteadmised Osata reageerida krraldustele Ringi mdustamine iseseisvalt, kahe ringi mdustamine Liikumised erinevate ülesannete täitmisega Kasutab hutuid liikumisviise Oskab hutult liikuda ja vajadusel kutsuda abi Liikumistes ja harjutuste sritamisel jälgida keha ja rühti Sprdivahendite nimetused ja harjutuste terminlgia Mängu- ja võistlusreeglid. Mõiste aus mäng II Üldarendavad harjutused Lähteasendid: algseis, harkseis, kägar, tengiste, selili, kõhuli Käte asendid: ülal- all, ees- taga, kõrval, käed sirged- kõverdatud Jalgade asendid: sirged- kõverdatud, risti jne. Ühest asendist teise õleminek Käte ja jalgade kstöö Harjutuste sritamine erinevates tempdes Vahendi käsitlemine ja nimetuse teadmine Harjutuste krduste arvu suurendamine Harjutuste sritamise kvaliteet Üldarendavate harjutuste iseseisev sritamine ja välja mõtlemine Teistele lastele harjutuste ettenäitamine Harjutuste time määramine Harjutused ringis, paarides, klmikutes, klnnis III Põhiliikumised Kõnni erinevad variandid Jksu eri variandid Hüppamine, hüplemine, hüpits Hta kaugushüpe Kõrgushüpe Sügavushüpe Hnöör Palli veeretamine, viskamine, püüdmine, põrgatamine Rmamine, rnimine Akrbaatilised elemendid- turiseis, tirel ette Tasakaaluharjutused eri vahenditel ja eri ülesannetega Ripe varbseinal, jalgade tõstmine IV Liikumismängud Kõnni ja jksumängud mitme reegli tundmise ja täitmisega 34

35 Teatejksude erinevad variandid Pendelteatejks Hüplemismängud: Jnest jneni, Hüppekl, Kummikeks, Kukepks Pallimängud: Kes viskab kaugemale, Taba märki, Pallisõda jt. Teatevõistlused erinevate vahendite kasutamisega Tähelepanumängud Hnöör V Erinevad sprdialad Kaugus- ja kõrgushüpe Maastikujks Orienteerumine Keegel Kelgutamine, suusatamine Ldusliikumine Rulluisutamine Jäähki elemendid VI Tants ja rütmika Vabatants Rütmilised liikumised kaaslasega ja rühmades Erinevad tantsusammud ja tantsud Lvusliikumine 6-7 AASTASED LAPSED Õppesisu: I Liikumisalased üldteadmised Liikumine erinevates suundades ja erinevate ülesannetega Liikumise khandamine sõnarütmile Eelnevate vanuseastmete materjali krdamine- tähelepanu kvaliteedile Osata jälgida ma keha, rühti, kaaslasi, ümbrust. Tegutseda iseseisvalt, hutult ja ratsinaalselt II Üldarendavad harjutused: Teame põhiaseendeid Ühest asendist teise üleminek Kmbineeritud ja liitharjutused Vahendite käsitlemise täpsus Üldarendavate harjutuste iseseisev sritamine, välja- mõtlemine vastavalt timele Harjutuste teistele ettenäitamine ja vigade nägemine III Põhiliikumised: Baasmtrsete liikumiste harjutamine erinevates tingimustes Akrbaatikaharjutused Sügavushüpped lisaülesannetega liikumised piiratud pinnal liikumised reaktsinikiirusele Kõik eelneva vanuseastme tegemised kvaliteetsemalt, raskusastme muudatustega ja iseseisvalt. 35

36 IV Liikumismängud Jksumängud: Kull, eri variandid, teatevõistlused Hüplemismängud: Hüppekl, Hüpits, keksud Pallimängud: krvpall, Muna, keegel, Sihi täpselt jne. Maastikumängud V Erinevad sprdialad Kaugus- ja kõrgushüpe Krvpall Keegel Orienteerumine Kiirjks, kestvusjks, takistusjks Sõit tõuke- ja jalgrattaga Ujumine Kelgutamine, suusatamine Ldusliikumine Rulluisud, iluuisutamine VI Tants ja rütmika Vabatants Aerbika Rahvatants Erinevad rütmilised liikumised iseseisvalt ja grupis Klimineva lapse srituslikud skused: 1. Laps peab lema kindlalt mandanud igapäevaelus kasutatavad liikumisviisid, keskendub sihipäraselt kehalisele tegevusele 2. Sritab põhiliikumisi krdineeritult ja rütmiliselt 3. Suudab säilitada tasakaalu staatilises asendis ja liikumistes 4. Suudab kntrllida kehaasendit 5. Oskab kskõlastada ma liikumist kaaslastega ja jälgib hutust 6. Oskab käsitleda mängu- ja sprdivahendeid 7. Tunneb mängureegleid ja n võimeline neist kinni pidama 8. On lv, aktiivne, energiline ja psitiivselt meelestatud mistahes liikumistegevuse suhtes 9. Jälgib sprdivõistlusi, teab sprdirajatisi ja nimetab tuntud sprtlasi 36

37 7.7. Ujumisõpetus Sissejuhatus Ujumine n lasteaias liikumiskasvatuse üks kstissa. Ujumine sdustab laste harmnilist kehalist arengut, nende karastumist ja tervistumist. Ujumisel n ka suur rakenduslik tähendus. Ujuma õpetamine timub tavalisest täiesti erinevas keskknnas, st. vees. Ujumisskuse mandamist võib ette kujutada teena, millel n ma verstapstid: et jõuda sihtpunkti, tuleb tähised läbida õiges järjekrras. Pidepunktidele tetudes n eksimused väiksemad ja tulemused tuspärasemad. Väga tähtis n lapse individuaalsustega arvestamine. Oluline n muuta lastele ujumistegevus huvitavaks, et laps tuleks hea meelega ujuma ja tunneks sellest rõõmu. Ujumisõpetus peab lema lminguline ja paindlik 3 4 AASTASED LAPSED Eesmärgid: 1. Laste harmnilisele kehalisele arengule ja karastumisele kaasaaitamine. 2. Veekartusest ülesaamine. Lapsed veega sõbraks! 3. Vee takistuse ja kandevõime tunnetamine 4. Hügieeniharjumuste kujundamine ja süvendamine. 5. Ujumisõpetuse algelementide mandamine. 6. Psitiivsete iselmumaduste kujunemisele kaasaaitamine (enesevalitsemine, tsustavus, distsipliin, jne.) Õppesisu: 1. Vee spetsiifiliste madustega tutvumine, hud, mis võivad kaasneda ujumisega. 2. Veega khanemisharjutused: Kõnd vees Erinevad hüpped ja liikumised Veega ülevalamised ja pritsimised Kükid Selili ja kõhuliasend 3. Hingamisharjutused: Puhumine trukesega Augu puhumine vette Puhumine suust vette Puhumine suust ja ninast krraga Hingamisharjutustele eelneb nä vette panemine, välja võttes püüda nägu mitte pühkida 4. Jalgade liigutused rinnuli ja seliliasendis. 5. Libisemisharjutused. Enne libisemist lauaga kõndides pika sammuga nägu vees. 3 a. ja veidi veekartlikumatele lastele kükishüpped lauaga 6. Õppeaasta teisel plel käte liigutuste tutvustamine. 7. Mängud: Rng, Autpesula, Kellad, Veesõda, Pesumasin ja pesulputamine Tunni lõpus individuaalõpe mahajääjatele. Edasijõudnuile raskemad ülesanded. 37

38 Õpitulemused: 1. Aasta lõpuks n lapsed veega khanenud, veesõbralikud. 2. Liiguvad ja mängivad vees iseseisvalt. 3. Saavad aru mängudest ja matkivad innuga. 4. Tunnevad veeslekust rõõmu. 5. Libisevad vees ujumislauaga. 6. Tublimad saavad hakkama keraujumisega. 7. Oskavad kasutada sihipäraselt mitmesuguseid abivahendeid. 5 6 AASTASED LAPSED Eesmärgid: 1. Eelmises vanuseastmes mandatu jätkamine. 2. Omandatu süvendamine ja liigutuste muutumine vabamaks, kergemaks, rütmilisemaks, rienteerumine paremaks. 3. Jalgade ja käeliigutuste kskõla saavutamine, rütmilisus ja temp muutmine. 4. Iseseisvus riietumisel, pesemisel, krraharjumuste kinnistamine ja distsipliini teadlikkus- kinnipidamine ujula käitumisreeglitest Õpisisu: Eelmiste aastate õppematerjali krdamine. Jalgade ja käte liigutuste kskõla saavutamine. Libisemisharjutuste eri variandid nii selili kui ka rinnuli. Ilma hingamiseta krl (Pimekrl) Selelikrl. Mängud: Pallikull, Autpesula, Hargikull paarides (harkseisus läbi ujumine), sukeldumine aja peale, kes tb välja rhkem esemeid. Võistlused ja teatevõistlused: Hingamisele Libisemisele Pimekrlis Mängureeglite austamine ja täitmine. Õpitulemused: 1. Eelmiste aastate töö kvaliteedi parandamine igas harjutuste lõigus. 2. Libisemine nii rinnuli kui ka selili. 3. Liigutuste õige rütmilisus. 4. Lapsed peaksid läbima pimekrlis ilma hingamata 5 7 meetrit. 5. Oskab sukelduda, hingab vette 6. Tehniliselt õigete ujumiselementide sritamine. 7. Mängude tundmine ja rganiseerimisskus. 8. Kaaslase aitamine erinevates lukrdades, abivahendite kasutamine. 9. Järgib basseini kasutamise hügieenireegleid ning õpetaja juhendamisel ka hutusreegleid 38