Microsoft Word - tiitelleht

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - tiitelleht"

Väljavõte

1 Tartu Ülikl Stsiaal- ja Haridusteadusknd Haridusteadus (humanitaarained) 2007/2008 õppekava Helene Kõiv VANASÕNADE KASUTAMINE INGLISE KEELE KUI VÕÕRKEELE OSAOSKUSTE ÕPETAMISEL JA VÄÄRTUSTEST KÕNELEMISEL II KOOLIASTMES bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Krass, mag. Läbiv pealkiri: Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu Tartu 2011

2 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 2 Kkkuvõte Töö ksneb klmest põhilisest sast. Esimene sa tutvustab vanasõnu, nende tunnuseid ja tüüpe ning nende kasutamisvõimalusi inglise keele kui võõrkeele õpetamisel. Töö teine sa kirjeldab õppematerjali vajadusanalüüsi ja selle tulemusi, ekspertanalüüsi metdikat ning õppematerjali eesmärke ja kstamise põhimõtteid. Klmas sa arutleb ekspertanalüüsi tulemuste üle ja kirjeldab õppematerjali muutmist. Töö eesmärgiks li kstada II kliastme õpetajatele õppevahend inglise keele kui võõrkeele õpetamiseks vanasõnade kaudu. Õppematerjali eesmärgiks li ingliskeelsete vanasõnade tutvustamise ja lahti seletamise kaudu õpetada ja kinnistada õpilaste sõnavara- ja grammatikaskust ning mtiveerida neid arutlema vanasõnades peituvate väärtuste üle. Õppematerjali hindasid neli eksperti, kes n õpetanud inglise keelt aastat. Eksperdid hindasid õppematerjali eakhasust, terviklikkust, vastavust õppekavaga ning selle vastavust töö eesmärkidega. Samuti andsid eksperdid hinnangu, kas õpilased n antud õppematerjalist ja vanasõnade kasutamisest reaalselt huvitatud. Tulemustest selgus, et eksperdid jäid õppematerjaliga üldiselt väga rahule ja nad kasutaksid seda ka edaspidi ma tundides. Samas anti ka mõningaid svitusi, kuidas õppematerjali veelgi tõhusamaks muuta. Ekspertidele meeldisid töölehtede huvitavad ja mitmekesised ülesanded, mida tetas valitud pildimaterjal. Ekspertide arvates võimaldas õppematerjal rakendada erinevaid saskusi, kõnelda väärtustest ning võrrelda eesti ja inglise vanasõnu. Eksperdid ldavad, et antud õppematerjali arendatakse tulevikus edasi, lisatakse erinevaid teemasid, uusi vanasõnu ja nendega setud ülesandeid.

3 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 3 Summary The title f the bachelr thesis is Prverbs in Teaching English Language Skills and Values in Schl Stage II. This bachelr thesis is divided int three parts. The first part discusses the fllwing theretical issues: definitins f prverbs, their characteristics, types and their usage in English as a freign language class in schl stage II. The secnd part describes the necessity analysis and its results; discusses the methdlgy f expert analysis, and presents the main principles f cmpiling the study material as well as its aims. The third part discusses the results f the expert analysis pinting ut the changes made t imprve the study material. The aim f the thesis was t cmpile a study material fr teaching English as freign language in schl stage II by using prverbs. The aim f the study material was t enlarge pupils vcabulary skills, imprve their grammar skills and mtivate them t discuss abut values with the help f prverbs. The study material was evaluated by fur experts. The experts assessed the study material accrding t the fllwing criteria: its suitability fr the age grup, whlesme treatment f the tpic; and its accrdance with the curriculum, as well as its aims.the experts als evaluated whether the pupils were interested in the study material n prverbs. The results shwed that the experts were generally very satisfied with the study material and they wuld use it in their lessns. The experts als made sme suggestins t imprve the study material. The experts liked interesting and varied exercises and the illustrative pictures. The experts fund that the study material prvided all the language skills as well as an pprtunity t speak abut values and sme cultural differences. The experts expected that the study material wuld be supplemented with sme new tpics, prverbs and exercises in future.

4 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 4 Sisukrd Sisukrd... 4 I SISSEJUHATUS Vanasõnad keeles Vanasõnade mõiste Vanasõnade tähtsus keeles Vanasõnade tunnused Traditsinilisus Didaktilisus Kindel vrm Peetilisus Lühidus Vanasõnade tüübid Vanasõnade kasutamine inglise keele õpetamisel Lingvistiline aspekt Vanasõnade kasutamine inglise keele saskuste õpetamisel Vanasõnade kasutamine inglise keele sõnavara õpetamisel Vanasõnade kasutamine inglise keele grammatika õpetamisel Väärtuskasvatuslik aspekt Väärtuskasvatuse tähtsus hariduses Vanasõnad väärtuste kujundajatena inglise keele õpetamisel II METOODIKA Õppematerjali kstamine Vajadusanalüüs Eesmärgid Kstamise põhimõtted Õppematerjali hindamine Metdika Valim Prtseduur Mõõtvahend III TULEMUSED JA ARUTELU Tulemuste arutelu Ekspertide üldine arvamus Ekspertide katsetatud teemad Ekspertide svitused õppematerjali muutmiseks Sisulised muudatused Vrmilised muudatused Keelelised muudatused Kkkuvõtteks Kasutatud kirjandus LISA 1 LISA 2 LISA 3

5 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 5 I SISSEJUHATUS Vanasõnade kasutamist keeleõppes n eelnevalt uurinud kaks Tartu Ülikli Narva Klledži üliõpilast aastal ingliskeelses bakalaureuse töös Martin Neltsas Prverbs in Language Learning Prcess and Hw Prverbs Can Mtivate students, kes võrdles samuti ma töös inglis- ja eestikeelseid vanasõnu, nende kasutamist, ning kuidas nende kaudu õpilaste keeleõppeprtsessi kiirendada ja mtiveerida. Neltsas kstas õppematerjali II kliastmele, pakkudes inglise keele tunni läbiviimiseks vanasõnadega setud tegevusi. Õpitegevuste kõige lulisem eesmärk li muuta tund lõbusaks ja kaasahaaravaks. See õppematerjal li mõeldud kasutamiseks neljas inglise keele tunnis. Õppematerjalil puudus eksperthinnang, seega põhines tulemuste arutelu autri kgemustel. Vanasõnade kasutamist keeleõppes n käsitlenud ka Oksana Tihhnva, kes kirjutas aastal bakalaureusetöö Vanasõnade kasutamine võõrkeele tunnis, kus võõrkeeleks li vene keel. Antud töös kstati III kliastmele õppematerjal, mis li üles ehitatud erinevatele venekeelsetele vanasõnadele põhinevatele tegevustele. Selles töös li kstatud rida erinevaid venekeelseid ülesandeid näiteks lünga täitmise ülesanded ning jutukestel ja dialgidel põhinevad ülesanded. Ka see töö ei sisaldanud eksperthinnangut, põhinedes autri arutlusel 1. Vanasõnad keeles Vanasõna n iga rahva flklri üks mapärasemaid si. Seda väidet kinnitab ka eestikeelne vanasõna: Kuidas paik, nõnda pruuk. Vanasõnades peituv jõud ja tarkus n aastasadu vana, seetõttu n neid erinevates keeltes laialdaselt kasutatud. Järgmine peatükk avab vanasõnade mõiste, selgitab nende tähtsust keeles ning tb välja ja tutvustab lulisemaid vanasõnade tunnuseid ja tüüpe. 1.1 Vanasõnade mõiste Vanasõna n tänapäeval kõige laiemalt kasutatav rahvapärimuse sa, sest see sisaldab vanarahvatarkust, mida igapäevaelus saab savalt mitmel viisil ära kasutada. Kindlasti n märkimisväärne, et vanasõnu kasutatakse tänapäeval vähem kui aastakümneid ja -sadu tagasi (Mieder, 2004). Vanasõnades leiduva rahvatarkuse mõistmiseks tuleks esmalt avada vanasõna mõiste ning seletada lahti vanasõnale mased tunnused. Vanasõnu n defineerinud mitmed asjatundjad. Nrrick (1985) väidab, et vanasõna n iseseisev tabav ja traditsiniline väljend, millel n didaktiline sisu ja kindel peetiline vrm. Hussar, Krikmann, Sarv (1984) mõistavad

6 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 6 vanasõnade all rahvasuus käibivat üldistavat lauset, mille tunnuseks n lühidus, peetilisus ja didaktilisus. Vanasõna n tavaliselt lühike, elu põhitõdesid väljendav ütlus, milles antakse nõu, tehakse tähelepanekuid või jagatakse lühikesi ent meeldejäävaid õpetussõnu (Manser, 2002). Vanasõna vaatlemiseks ja käsitlemiseks ühtse tervikuna tuleks kindlaks määrata, miks n vanasõnad keeles tähtsad, ja mida mõeldakse vanasõnadele iselmulike tunnuste all. 1.2 Vanasõnade tähtsus keeles Vanasõnad n väga eripärased keele ühikud. Nende kasutamine aitab inimestel ületada igapäevaelu prbleeme, tuletada meelde vanarahvatarkust, mõista rahva kultuuri, ajalugu ja traditsine ning muuta igapäevast keelekasutust värvikamaks ja isikupärasemaks. Vanasõnade õpetlikku sisu peetakse nende kõige tähtsamaks tunnuseks (Hussar et al., 1984; Nrmann, 1955; Nrrick, 1985; Mieder, 2004). Nrmann (1955) väidab: Vanasõnade sisu n paljude kgemuste üldistav järeldus, mille ülesandeks n jagada õpetust kas kõlbelises, kasvatuslikkus, tööalases või elululises mõttes (lk 5). Vanasõnad n ka ülimalt universaalsed, mis tähendab, et neis peituv tarkus ple kasutatav ainult ühes kntekstis, vaid seda saab rakendada kõikvõimalikes erinevates elulukrdades (Mieder, 2004). Vanasõnade igapäevane kasutamine lb suured eeldused pärimuskultuuri säilimiseks. Uurides vanasõnade kasutamist tänapäeval leiavad Hussar et al. (1984), et vanasõnade kasutamise traditsin näitab kiirelt langevat tendentsi. See timub mitmete majanduslike, ühiskndlike ja kultuuriliste muutuste tagajärjel, mis n kutsunud esile peale vanasõnade ka mitmete teiste flklrižanride kadumise igapäevasest keelekasutusest. Need vanasõnade tüübid, mida tänapäeval veel kasutatakse, n üldiselt üle kgu maailma tuntud. Nrmann (1955) väidab, et lisaks traditsinide säilitamisele, aitavad vanasõnad säilitada ka puhast eesti keelt. See väide kehtib suure tõenäsusega ka teiste keelte khta. Vanasõnad aitavad paremini mõista ka ajalugu. Paljud vanasõnad kajastavad teatud ajalhetke isepärasusi. Hussar et al. (1984) väidavad, et pärisrjus n Eesti vanasõnadele jätnud tugeva jälje. Seda näitab tlle aja vanasõnades peituv alandlikkus, kannatlikkus ja ettevaatlikkus. Näiteks vanasõna: Natukene valetada, natukene varastada see n nii hea kui pl adramaad. pärineb arvatavasti sajandist ning näitab, et pärisrjuslik talupeg õigustas mõisa tagant varastamist ja mõisale valetamist (Nrmann, 1955). Tänapäeval n see vanasõna aga kehtetu, sest pärisrjus katati Eestis juba aastal. Vanasõnad võivad kajastada rahvuslikku eripära, mis iselmustab erinevaid stsiaalseid, elululisi ja eetilisi nähtusi (Nrmann, 1955). Kuid n märkimisväärne, et erinevad kultuurid keskenduvad erinevatele teemadele. Eesti keelt kõnelevad inimesed teavad,

7 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 7 milliseid teemasid igapäevaelus käsitleda või vastupidi, milliseid leks svitatav vältida. Need reeglid võivad teistes keeltes lla aga stuks erinevad. Seetõttu väidavad Nlasc & Arthur (2004), et vanasõnad aitavad mõista nii-öelda tabuteemasid ja kultuuridevahelisi erinevusi. Vanasõnad aitavad muuta keelt värvikamaks ja rikkamaks. Seda tetab eelkõige vanasõna peetiline vrm. Nrmann (1955) ja Nrrick (1985) väidavad, et vanasõnade peetilise vrmi eesmärgiks n muuta vanasõnas sisalduvad õpetused arusaadavamaks ja rõhutada nende lulisust. Vanasõnade peetilist aspekti tetab ka nende lühike vrm, sest mõlemad võimaldavad vanasõnu paremini märgata ja meelde jätta (Hussar et al., 1984; Nrrick, 1985). 1.3 Vanasõnade tunnused Vanasõnadel n mitmeid tunnuseid, mis neid teistest keeleühikutest eristavad. Töö autr n vaadelnud, kuidas erinevad autrid n vanasõna mõistet avanud ning sellest tulenevalt kirjeldatakse järgnevalt viit enimkasutatud vanasõna tunnust: traditsinilisust, didaktilisust, kindlat vrmi, peetilisust ja lühidust Traditsinilisus Vanasõnad, nagu ka teised flklri liigid, näiteks rahvajutud ja -laulud, kanduvad edasi suust-suhu ja põlvest-põlve. See madus muudab vanasõnad traditsiniliseks. Traditsinilisus vanasõnades iselmustab nende päritlumaa kultuuri ja rahvast. Nrrick i (1984) sõnul seisneb vanasõnade traditsinilisus selles, et nad n sa flklrist. Ta defineerib flklri kui traditsinilist, krduvat, mitte-kirjanduslikku ja mitte-õpitavat keele sa, mille autr ega allikas ei le teada. Vanasõnade traditsinilisusel n ka erinev ajaline ja ruumiline mõõde. Näiteks n mõned vanasõnad tuntud üle kgu maailma, samal ajal kui teisi teatakse ainult mõnes riigis või khalikus murdealas. Hussar et al. (1984) leiavad, et traditsinilisust saab hinnata ka vanasõna vanuse järgi. Kuigi vähelevinud vanasõnad võivad samuti pärineda ammustest aegadest, n rahvusvaheliselt tuntud vanasõnad kindlasti väga vanad. Rahvusvaheliselt tuntud vanasõnad aitavad leida sarnaseid jni erinevate riikide ühiskndade ja kultuuride vahel (Nrmann, 1955). Mieder (2004) arvab, et vanasõnad n ajatud ning see muudabki nad traditsiniliseks. Isegi juhul, kui vanasõna ple enam traditsinilises kntekstis kasutatav, saab seda kergesti ajastule vastavaks muuta, säilitades vanasõna algmõtte.

8 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu Didaktilisus Vanasõna kui žanri iselmulikuks tunnuseks n selle õpetlik sisu, sest kõik vanasõnad peavad mingis kntekstis lema kas tseselt või kaudselt didaktilised (Nrrick, 1985; Hussar et al., 1984). Neid ütlusi, millel puudub õpetlik sisu, võib nimetada klišeedeks Nrrick (1985). Vanasõnad keskenduvad üldiselt ainult ühele kindlale valdknnale. Nad käsitlevad ainult igapäevaeluteemasid ning n praktilise sisuga. Vanasõnades peituvad svitused, põhjendused ja hinnangud aitavad argistele prbleemidele lahendusi leida ning nende eesmärgiks n kas sihtrühma õpetada, keelata või nende hiakuid ja väärtushinnanguid suunata (Mieder, 2004; Hussar et al., 1984). Vanasõnades leiduv elutarkus n inimesi juba aegade algusest abistanud, seetõttu saab neid nimetada ka vanarahvatarkuse edasikandjateks. Vanasõnad kajastavad ja annavad edasi mitmeid eluliselt lulisi väärtusi. Õpetaja võib palju teha selleks, et õpilane saaks klis mitte ainult targemaks vaid ka sallivamaks, sõbralikumaks, ausamaks ja töökamaks. Tänapäeva väärtuskasvatuse eesmärkideks n kujundada õpilase hiakuid, muuta teda paindlikumaks (Põder, Sutrp, Valk, 2009) ja panna teda hindama kaaslaste psitiivseid madusi. Näiteks vanasõna: Valel n lühikesed jalad. rõhutab ausust kui väärtust ning selgitab, et valed tulevad varem või hiljem välja Kindel vrm Vanasõnade kasutamiseks ja mõistmiseks peab lema veendunud, et need n äratuntavad. Seetõttu n luline, et vanasõnadel leks kindel ja eripärane vrm. Inimene, kes kasutab kõnes vanasõnu, peab lema veendunud, et need n sihtrühmale tuttavad. Sihtrühm suudab vanasõna õiget tõlgendust mõista ainult sel juhul, kui ta saab aru, et tegu n vanasõnaga. Näiteks kui vanasõna n pärit võõrast keele- ja kultuurikeskknnast, võidakse see tõlgendada vabas vrmis standardseks tähenduslikuks ühikuks ning seetõttu võib selle keskne mõte jääda sihtrühmale mõistetamatuks (Nrrick, 1985). Mieder & Dundes (1981) lisavad, et vanasõnade sümmeetrilisus, kõla ja tähenduse ühtesulandumine, lgilisus, krdused ning tuttavad metafrid lvad vanasõnast terviku, muutes selle äratuntavaks Peetilisus Vanasõnade rahvatarkus avaldab ma ideelise sisu peetilises vrmis, mis teeb vanasõna meeldejäävaks ja sõnakunstiliselt kauniks lühiluule žanriks (Tihhnva, 2002). Peetilisus n vanasõnade tunnus, mis muudab nad teistest keeleühikutest silmapaistvamateks ning teeb tavalisest keelendist vanasõna. Eesti vanasõnade hulgas n nii regivärsilise vrmiga

9 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 9 vanasõnu, kui ka neid, milles peetilisus stuks puudub. Enamik vanasõnu n siiski peetilise ja regivärsilise vrmi kslus. Peetilisuse rõhutamiseks kasutatakse allegriat, isikustamist, mitmesuguseid krdusi ja setud sõnapaare (Hussar et al., 1984). Nrrick (1985) tb välja vanasõnade peetilisuse lulisuse, sest peetiline vrm aitab edastada vanasõna õpetlikku sisu, muudab vanasõna isikupärasemaks ning aitab vanasõna kergemini meelde jätta Lühidus Vanasõnu võib nimetada ka lühikesteks tarkusekbarateks. Vanasõnade lühike ja tabav sõnastus aitab kaasa nende tähenduse tugevdamisele, sisuliselt luliste sõnade või sõnarühmade esiletmisele ning mõne tähendusliku elemendi rõhutamisele (Tihhnva, 2002). Vanasõnade lühidus muudab vanasõna kasutuse ka suupärasemaks. Näiteks vanasõna: Kuidas ker külale, nõnda küla kerale. n lühike ja suupärane. Oleks väga khmakas öelda: Sellest, kuidas ker külaga käitub, sõltub see, kuidas küla vastu käitub. Hussar et al. (1984) väidavad, et vanasõnade lühike vrm ple absluutne vaid suhteline tõde. Näiteks n vanasõna rahvajutuga võrreldes tõesti väga lühike, aga esineb ka üksikuid väga pikki, lausa 50-st sõnast ksnevaid vanasõnu, näiteks: Klm n neid, mida kõrv ei taha kuulda, need n: emase ihkumine, lehma möiramine ja kana laulmine; ja neli, mis ei tää uskuda: naest, kui sa ise tema seltsis ei le, laeva mere ääres, jumala ilma ja lapse perset; ja üks, mida süda ei suuda kanda: kui see, kes sinu võlglane, sinu vastu suureline n. Kõige sagedamini esineb eesti keeles kuuesõnalisi vanasõnu, mille kguhulk mdustab 20% kõigist juhtudest. Mieder (2004) väidab, et üldiselt esineb erinevates keeltes kõige enam seitsmesõnalisi vanasõnu. Vanasõnu võib kasutada ka lühendatud variandis, kuid peab lema kindel, et sihtrühm need ära tunneb. Pannes ajalehe artikli pealkirjaks ainult esimese ple tuntud vanasõnast: Parem varblane pihus meenub lugejatele ilmselt terve vanasõna (Mieder, 2004). 1.4 Vanasõnade tüübid Rahvaluule süstemaatilist kgumist alustati nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas suhteliselt hilja 19. sajandi alguses. Vanasõnade vastu hakati tänu nende retrilisele ja didaktilisele sisule huvi tundma juba tunduvalt varem.

10 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 10 Et vanasõnu saaks kergemini eristada, n need jatatud erinevateks tüüpideks. Uurijad n jatanud vanasõnasid paaril erineval viisil. Näiteks Hussar et al. (1984) jatavad vanasõnu teemade kaupa: ldus, töö, inimese iselm, õnn ja armastus. Eriti sügava jälje Eesti vanasõnadesse n jätnud tööd austavad ja väärtustavad vanasõnad. Et eestlased n lnud pikka aega maarahvas, siis tõstetakse ka lduse hidmine ja armastamine tähtsale khale. Inimese iselmumadustest rõhutatakse töökust ja ausust. Vanasõnu n jatatud nende sisu arvestades ka klmeks üldisemaks kategriaks: täiendavad, võrdlevad ja vastandavad vanasõnad. Esimest tüüpi, täiendavaid vanasõnu, kasutatakse mõtte lõpetamiseks või täiendamiseks. Täiendavates vanasõnades kasutatakse tavaliselt kma või sidesõna ja, mis ühendab vanasõna esimest ja teist plt (Buchanen, 2005). Täiendavad vanasõnad n näiteks: Krd n kärss kärnas, krd n maa külmunud. Üheksa ametit, kümnes n nälg. Kepp n nrele häbiks ja vanale abiks. Teist tüüpi, võrdlevaid vanasõnu, kasutatakse kahe mõtte võrdlemiseks, eristamiseks ning nende puhul kasutatakse sidesõna kui (Buchanen, 2005). Võrdlevateks vanasõnadeks n näiteks: Parem varblane pihus kui vares katusel. Ära sülita vanasse kaevu enne kui uus valmis. Siis n inimene vana, kui ta n hauas. Klmandat tüüpi, vastandavad vanasõnad n need, milles vanasõna vastandlike plte vahel n sidesõna aga või kuid. Need võib ka ära jätta ja kmaga asendada (Buchanen, 2005). Vastandava vanasõna näiteks võib tuua: Hmseks hia leiba, aga mitte tööd. Söö, mis küps, aga räägi mis tõsi. Hundil n ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul n üheksa mehe jõud, aga ühe mehe aru. 2. Vanasõnade kasutamine inglise keele õpetamisel Et vanasõnad n üldiselt väga vanad, peitub neis palju iidseid tarkusi, universaalseid tõdesid ja väärtusi, mida n luline põlvest-põlve edasi anda. Vanasõnu saab kasutada nii erinevatel inglise keele tunni etappidel, saskuste arendamisel kui ka väärtustest kõnelemisel. Järgnev peatükk selgitab, kuidas n vanasõnu võimalik inglise keele tundides edukalt rakendada. 2.1 Lingvistiline aspekt Vanasõnad n keele ühikud, mis n lemas igas keeles, ning mida saab erinevaid kultuure võrreldes tõlgendada. Eurpas kasutati vanasõnu võõrkeele õppematerjalina juba keskajal. Ladinakeelseid vanasõnu kasutati nii tõlkeharjutustes kui ka õpilaste kõlbluse

11 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 11 kujundamisel (Mieder, 1993). Juba 100 aastat tagasi leiti, et uute vanasõnade tekkimise õitseaeg n läbi (Hussar et al., 1984). Eesti kl n eesmärgiks seadnud eesti rahvuse ja kultuuri säilimise ja arengu eest hea seista (Talvik & Salumaa, 2010). Selleks et vanasõnad kui keeleõppe mitmekülgsemad rikastajad välja ei sureks, peaksid inglise keele õpetajad neid aktiivselt keeleõppetundides kasutama. Lisaks vanasõnades peituvale rahvatarkusele, mis aitab inimestel prbleeme lahendada ning elus väärikalt time tulla (Nrrick, 1985; Mieder, 2004; Nrmann, 1955; Hussar et al., 1984), n vanasõnades palju keelelisi elemente, mis n abiks inglise keele õppimisel. Et Põhikli Riikliku õppekava eesti keele ainekava I kliastme õpilase pädevuste letelus n ka vanasõnade ära tundmine, siis peaks iga II kliastme õpilane lema suuteline töötama vanasõnadega ka inglise keeles (Talvik & Salumaa, 2010). Vanasõnade uurimine ja nende erinevate variantide õppimine muudab keeleõppe huvitavaks (Nrrick, 1985). Ka Neltsas (2002) väidab, et vanasõnad n huvitavad, targa sisuga ning mõnikrd väga humrikad, seetõttu suudavad need õpilasi keeleõppes kindlasti mtiveerida ja panna neid keele vastu huvi tundma, sest õppimine peab lema nii prduktiivne kui ka mtiveeriv. Vanasõnadest saab tuletada mitmeid erinevaid ülesandeid ja tegevusi. Kingisepp & Sõrmus (2002) leiavad, et vanasõnade abil saab laiendada sõnavara, õpetada grammatikastruktuure ning arendada ja lihvida erinevaid saskusi. Huvitava inglise keele tunni aluseks n aga erinevate saskuste mavaheline põimimine. Mieder (2008) ja Neltsas (2002) leiavad, et ingliskeelsete vanasõnade kasutamine tunnis aitab tundma õppida ka selle maa kultuuri, ajalugu ja rahva traditsine, mis n väga luline võõrkeele terviklikuks mõistmiseks. Dff (1988) väidab, et lisaks saskuste arendamisele ja väärtustest kõnelemisele saab vanasõnu kasutada ka erinevates tunni etappides. Vanasõnu võib kasutada inglise keele tunni alguses, aidates õpilastel tunni teemasse lülituda. Samuti saab neid ideaalselt kasutada tunni lõpus, võttes tunni teema mõne sbiva vanasõnaga kkku, muutes seeläbi tunni teema meeldejäävamaks. Põhikli Riiklikus Õppekavas n välja tdud II kliastme võõrkeelte ainekavas käsitletavad teemad: Mina, Pereknd ja kdu, Sõbrad, Keskknd, kdukht, Eesti, Õpitavat keelt kõnelevad maad, Igapäevased tegevused, Õppimine ja töö, Harrastused ja kultuur (Talvik & Salumaa, 2010). Iga eelpl nimetatud teemaga saab sbitada rida vastavateemalisi vanasõnu, sest need teemad n lähedased ka vanasõnade teemadega (vt. Vanasõnade tüübid, lk 9).

12 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 12 Vanasõnade kasutamine võõrkeele õppimisel n vana meetd, kuid selleks, et vanasõnad saaksid abistada ka inimknda sadu aastaid hiljem, peaksid õpetajad võõrkeele õpetamisel vanasõnu tutvustama ja neile suuremat tähelepanu pöörama Vanasõnade kasutamine inglise keele saskuste õpetamisel Keelte õpetamine ja õppimine n aegade jksul palju muutunud. Õppimine n alati timunud erinevate saskuste arendamise kaudu, kuigi erinevate skuste lulisus n aegade jksul muutunud (Kingisepp & Sõrmus, 2000). Inglise keelt saab õpetada rakendades nelja saskust kõnelemist, kirjutamist, kuulamist ja lugemist. Inglise keele saskused saab jagada nende iselmu arvestades kaheks saks. Kirjutamine ja rääkimine n prduktiivsed ehk aktiivsed keeleõppe saskused ning lugemine ja kuulamine n retseptiivsed ehk passiivsed keeleõppe saskused (Natin, 2001). Kõiki nelja saskust saab rakendada sõnavara ja grammatika arendamise kaudu, mida peetakse lulisemateks keeleõppe sadeks (Saars, 2000; Cwan, 2008; Allen, 1999; Blanchwicz & Cbb, 2007; Nassaji & Fts, 2011). Kõnelemisskuse arendamise eesmärgiks n luua skus, mille abil suudaksid õpilased ma mõtteid suuliselt avaldada ning kaaslastega suhelda ka väljaspl klitundi (Kärtner, 2000). Õpilase hääletn peaks lema kõlav ja väljendusrikas, sõnad tuleks krrektselt välja hääldada ning sõnavara- ja grammatikaskus peaksid lema piisavad, et õpilane suudaks ma mõtteid lgilises järjekrras selgelt esitada (Lehtsaar, 2010). Et vanasõnade tunnusteks n peetilisus ja lühidus, saab neid kasutada kõnearendusel, sest nad näitlikustavad ja illustreerivad keelendeid. Näiteks võib tuua ingliskeelse riimuva vanasõna: Clear mn frst sn. Kirjutamisskus n luline, sest enamasti n erinevate testide ja kntrlltööde esitamise vrm kirjalik ning samuti annab see paljudele keeleõppijale kindlustunde (Kärtner, 2000). Kirjutamine arendab lgikat ja mõtete selget kirjakeelset väljendamist. Et vanasõnad n traditsinilised, saab nende abil kõige selgema pildi rahva kirjakeele kujunemisest ja arenemisest. Tähelepanu saab juhtida vanematele sõnadele või ammustele piltlikele väljenditele. Näiteks võib tuua värvika keelekasutusega ingliskeelse vanasõna: Life is nt all beer and skittles. Vanasõnu saab ka kaasajastada, lastes nende põhjal kstada erinevaid jutte, mis n tänapäeva keeleõppijale lulised. Kuulamisskus n tähtis selleks, et klassis säiliks distsipliin; et õpilased mõistaksid suulisi tööjuhiseid, saaksid aru kuulatava sõna/teksti mõttest ning et klassis leks võimalus

13 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 13 erinevaid tegevusi planeerida (Farjami, 2009). Kuulamisskuse puhul tuleks tähtsustada mõtestatud kuulamisskust. See tähendab, et õpilane peaks skama eristada lulist infrmatsini mittelulisest. Selle saskuse arendamisel ja rakendamisel saab kuulata, kuidas kaasõpilased, õpetaja või mõni helikandja vahendavad erinevaid vanasõnu või arutlevad neis sisalduvate tarkuseterade ja õpetussõnade üle. Erinevate juttude kuulamisel (nagu ka lugemisel), võib neid hiljem vanasõnadega kkku võtta. Et vanasõnad n lühikesed, saab lühikese lausega edastada lulist ja tähtsat sõnumit. Hea näitena võib tuua ingliskeelse vanasõna: Practice makes perfect. Lugemisskust arendatakse juba väga varajases eas. August & Shanahan (2008) väidavad, et lugemisskuse alla kuuluvad eel-lugemisskused, nagu teksti kui sellise mõiste ja tähtede tundmine; skused sõna-tasemel, mille alla kuuluvad sõnade lugemine, lahti mõtestamine, pseudsõnade lugemine ja õigekiri; skused teksti-tasemel, nagu näiteks lugemise sravus, letust arusaamine ja teksti tõlgendamisskus (lk 1). Lugemiseelses ülesandes saab vanasõnade kaudu lülituda tulevasele teemale. Lugemispalasid saab pealkirjastada sbivate vanasõnadega, erinevate jutukeste mraali saab kkku võtta vastava vanasõnaga. Näiteks ingliskeelne vanasõna: T have a friend, be a friend. saab kasutada Sõpruse teemat käsitledes sissejuhatusena. Erinevates kliastmetes n rõhk erinevate saskuste arendamisel. I kliastmes n põhirõhk suunatud suulisele eneseväljenduse ja lihtsamate grammatikaskuste arendamisele. II ja III kliastmes muutub keele õppimine ulatuslikumaks. I kliastmes arendatavate saskustele lisanduvad kirjaliku eneseväljendamise ning kuulamis- ja tekstitöötlusskuse lihvimine (Jaani & Aru, 2010) Vanasõnade kasutamine inglise keele sõnavara õpetamisel Sõnavara õpetamist n peetud läbi aegade üheks lulisemaks keeleõppe saks, sest piiratud sõnavara muudab keele knarlikuks. Lisaks tetab sõnavara õppimine ka erinevate saskuste arendamist (Saars, 2000). Allen (1999) väidab, et õpetajatel n suur sa selles, et õpilaste sõnavara muutuks rikkamaks, ilmekamaks ja värvikamaks. Et vanasõnadel n keeles samasugune eesmärk, sbivad nad hästi vaheldusrikkamat inglise keelt õpetama. Vanasõnad n ma funktsinilt setud igapäevaeluga. Seetõttu n ka vanasõnades kasutatav keel setud sagedasti kasutatava sõnavaraga (Hussar et al., 1984). Igapäevase sõnavara õppimine, vastavate tekstide lugemine ja nende üle arutlemine n õpilastele väga

14 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 14 luline (Blanchwicz & Cbb, 2007). Vanasõnadega tutvumisel n tähtis, et õpilane leks need kõva häälega ette see aitab sõnavara, aga ka vanasõna ennast, paremini meelde jätta. Nii nagu vanasõnade teemad n erinevad, nii saab ka sõnavara teemade järgi grupeerida (Blanchwicz & Cbb, 2007). Vanasõnade temaatikat järgides saab käsitleda erinevaid lulisi teemasid, kstades nende khta varieeruvaid ülesandeid. Näiteks ingliskeelse vanasõna: A huse is nt a hme. puhul n võimalik kstada mõistekaart kdu tähenduse mõistmiseks, lahendada kdus leiduvate mööbliesemete khta käiv ristsõna ning õpetada ka erinevate tubade nimetusi. Kdu teemal arutlemine aitab kinnistada vana ja õppida uut sõnavara ning rõhutada kdu kui väärtuse tähtsust. Inglise keele õppimine tuleb muuta õpilaste jaks huvitavaks (Lancaster, 2008; Cwan, 2008; Saars, 2000; Grauberg, 1997; Nassaji & Fts, 2011; Neltsas, 2002). Vanasõnad n mapärased keeleühikud, mis lühidusele vaatamata peidavad endas palju erinevaid kasutusvõimalusi inglise keele õpetamiseks. Vanasõnu saab kasutada kõikide saskuste arendamisel ning keeleõppetunnis leidub iga teema jaks sbivaid vanasõnu Vanasõnade kasutamine inglise keele grammatika õpetamisel Pikka aega võrdsustati keele õppimist grammatika õppimisega. Leiti, et grammatika reeglite selgeks tegemine muudab inglise keele mandamise tõhusamaks ja kiiremaks ndatel see arvamus muutus ning leiti, et grammatika õppimine n õpilaste jaks igav ning ka õpetajad pidasid grammatikat üksluiseks ja vanamdsaks, püüdes selle õpetamist vältida (Nassaji & Fts, 2011). Kingisepp & Sõrmus (2000) aga väidavad et grammatika õppimine n keele üks sa ja selle käigus tutvutakse õpitava keele struktuuriga. Nassaji & Fts (2011) leiavad, et grammatika õpetamine ksneb peamiselt klmest faasist: grammatikareegli tutvustamine teksti, jutu või dialgi kaudu; reegli harjutamine, mis algul timub kntrllitud ülesannete lahendamise kaudu; ning keelestruktuuride äratundmine ja praktiseerimine. Hiljutised uurimused inglise keele kui võõrkeele mandamise khta n aga tuvastanud, et grammatika õppimine n taas aktuaalseks ja vajalikuks muutunud. Uurimused n näidanud, et õpetajad svivad grammatika õppimist õpilastele atraktiivsemaks muuta (Nassaji & Fts, 2011). Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb grammatika õpetamisele läheneda lminguliselt (Grauberg, 1997; Neltsas, 2002) ja ühendada grammatika õpetamine kmmunikatiivsete skuste õpetamisega (Nassaji & Fts, 2011). Vanasõnad kujutavad endast suurepäraseid keeleühikuid, mille kaudu saab grammatika õppimist mitmekülgsemaks muuta. Kuigi vanasõnade abil ei saa õpetada kõiki grammatilisi elemente, n vanasõnade abil

15 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 15 õpetatavate erinevate grammatiliste aspektide hulk piisavalt suur, et neid tunnis mitmekülgse õppevahendina kasutada (Farjami, 2009). Lisaks grammatika mandamisele õpivad õpilased tundma ka erinevaid vanasõnu ja nende õpetlikku sõnumit. Enamus vanasõnu n terviklikud grammatilised laused (Nrrick, 1985). See võimaldab kasutada vanasõnu tseselt ning see tähendab etteantud vanasõnade uurimist ka grammatilisest aspektist. Näiteks ingliskeelsest vanasõnast: A bad wrkman always blames his tls. saab esile tuua ja tutvustada juba kuut erinevat grammatilist aspekti. Nendeks n artikli kasutamine, madussõnade võrdlusastmed, määrsõnade kht lauses, tegusõna leviku vrm, mastavate asesõnade kasutamine ning nimisõnade ainsuse ja mitmuse mdustamine. Vanasõnu, mis ei le grammatiliselt terviklikud laused, saab käsitleda mingi knkreetse grammatilise teema näitlikustamiseks. Näiteks ingliskeelne vanasõna: Better late than never. võimaldab keskenduda madussõnade võrdlemisele. Grammatikaülesannete käigus saab arutleda ingliskeelsetesse vanasõnadesse peidetud vanarahvatarkuse üle ning leida sarnaseid vanasõnu emakeeles, mis Cwan i (2008) arvates muudab grammatika õppimise mitmekülgsemaks, võimaldades lõimitult arendada ka õpilaste kmmunikatiivseid skusi. 2.2 Väärtuskasvatuslik aspekt Eestlased n iselmult töökad, püüdlikud ning tõsised. Nad hindavad kõrgelt pereknda, sõpru ja vanu traditsine. Kuid kõige selle psitiivse kõrval n eestlastel prbleeme just eetika valdknnas. Näiteks eiravad inimesed sageli mraalireegleid; n hlimatud nii enda, ümbritsevate inimeste, kui ka keskknna suhtes; ning neil puudub usaldus ja sallivus kaaslaste vastu (Sutrp, Valk & Velbaum, 2009). Kuid kindlasti ei le need ainult Eesti rahva prbleemid. Põder, Sutrp & Valk (2009) väidavad, et paljudes riikides n viimastel aastakümnetel taas tärganud huvi väärtuskasvatuse vastu Väärtuskasvatuse tähtsus hariduses Põder, Sutrp & Velbaum (2009) nimetavad väärtuskasvatust prtsessiks, mille eesmärgiks n enda ja teiste väärtuste märkamine ja mõistmine, väärtuskasvatuse üle arutlemise skuse saavutamine, väärtuskasvatuse põhimõtete rakendamine igapäevaelus ning iseenda nõrkade ja tugevate külgede analüüsimine. Et iselm ja väärtused kujunevad just nres eas, siis n luline varajasest east peale nende kujundamisega põhjalikumalt tegeleda. Kuigi llakse teadlikud kli piiratud võimalustest, datakse just klilt väärtuste õpetamist õpilastele. Seda põhjendatakse arvamusega, et kl n ainus kht, kus saab tegeleda väärtuste arendamisega süsteemselt ja

16 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 16 teaduspõhiselt. Väärtuskasvatuse praktiseerimisega püütakse muuta arvamust, et kl n ainult õppeasutus. Igal klil tasuks luua ühised mraali- ja väärtustepõhised reeglid, mida tuleks kindlasti tutvustada ka lastevanematele. Selles ühises missinis n üheks lulisemaks edu tagavaks maduseks järjepidevus (Sutrp, Valk & Velbaum, 2009). Seega saab väita, et lisaks väärtuste individuaalsele õpetamisele n väga luline neid käsitleda ja õpetada klis. Eesti vanasõnagi ütleb: Kaks pead n ikka kaks pead. Väärtuskasvatus ple Riiklikus Põhikli õppekavas eraldi välja tdud. Ometi peetakse kli üldeesmärgiks õpilasest sellise isiksuse kujundamine, kes leks kaasinimeste suhtes salliv, austav, hliv ja arvestav, kes sviks teistega kstööd teha, leks väärikas, vastutaks ma tegude eest, arendaks end pidevalt, sviks õppida ning mõista töö tegemise lulisust ja väärtust (Talvik & Salumaa, 2010). Väärtuskasvatus puudutab seega kõiki õpitavaid aineid ja tegevusi, mida klis väärtustatakse. Väärtuskasvatuses n luline ka iga õppeaine õpetaja suhtumine edastavatesse väärtustesse. Seega n õpetajal luline meeles pidada, et ta n õpilastele eeskujuks. Et õpilase isiklikud väärtused n väga privaatsed ja võivad suuresti erineda, tuleks klassis luua tetav õhkknd, kus õpilased julgeksid ma mõtteid väljendada ja end väärtuste teemal avada (Sutrp, Valk & Velbaum, 2009). Õpetaja valikutest ja rõhuasetustest sõltub sageli väga palju milliseid väärtusi edastatakse ja kuidas need kõlamajäävaks muudetakse Vanasõnad väärtuste kujundajatena inglise keele õpetamisel Vanasõnad n lühikesed keelendid, mis sisaldavad erinevaid tarkusi ja teadmisi (Lardizabal, 1991; Nrrick, 1985; Hussar et al., 1984; Mieder, 2004; Nrmann, 1955). Selle tunnuse tõttu saab neid väga edukalt kasutada inglise keele tunnis väärtustest kõnelemisel. Vanasõnades peituvad väärtused jõuavad õpilasteni mõne muu metdikaga võrreldes kiiremini khale (Rwland, 1926). See võib tuleneda sellest, et vanasõnad n lühikesed ja nende mõte avaneb selgelt ja ilmekalt. Samuti n vanasõnad huvitavad, mõnikrd humrikad ja teistest keelenditest eristuvad. Vanasõnade õpetlik sõnum võib lla tsene, põhinedes sellisel juhul käitumisreeglile või hiatusele (Nrrick, 1985), näiteks ingliskeelne vanasõna: Make hay while the sun shines. Vanasõna väärtuskasvatuslik mõte võib esineda ka kaudselt, mille puhul n vanasõna kujutatud vaatluse või saadud õppetunnina (Nrrick, 1985). Näitena võib tuua ingliskeelse vanasõna: He wh makes n mistakes, makes nthing. Otsese õpetliku sisuga vanasõnad n

17 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 17 lihtsaks väärtuskasvatuslikuks allikaks just nrematele õpilastele, seega sbivad nad rakendamiseks just I ja II kliastmes. Vanasõnu saab väärtustest kõneledes lahti seletada, ümber sõnastada ning rõhutada neis peituvat mraalset õppetundi (Lardizabal, 1991). Õpetaja saab õpilasi julgustada ja tetada, küsides nende arvamust erinevate vanasõnade khta. Ingliskeelsele vanasõnale eestikeelse vaste leidmine aitab tutvuda erinevate rahvaste väärtushinnangutega, luua kultuurilisi seseid ning võrrelda erinevaid keeli. Farjami (2009) sõnul n väärtuskasvatuslikult huvitavaks vanasõna kasutamisviisiks näiteks see, kui kinkida mõni minut enne tunni lõppu õpilastele huvitava ja lulise sõnumiga vanasõna. Tema sõnul nõudsid õpilased üha rhkem talisi kinke ning ilma suurema maplse panuseta pani õpetaja õpilasi alateadlikult väärtusi õppima ja armastama. Tänu mitmekülgsusele n vanasõnad hakanud jälle tasapisi klassiruumidesse tagasi jõudma. Õpetajatel n luline sa selles, et vanasõnades peituv elutarkus õpilasteni kanduks ja nad sellest kasu saaksid. Vanasõnu saab tutvustada ka lihtsa käivitusvõttena iga inglise keele tunni alguses, pannes õpilasi rhkem mõtlema ma tegude ja sõnade tagajärgedele. II METOODIKA 1. Õppematerjali kstamine Enne õppematerjali kstamist, viidi inglise keele õpetajate seas läbi vajadusanalüüs, mis uuris, kas üldse ja millist vanasõnu käsitlevat õppematerjali leks õpetajate arvates klidesse vaja. Samuti saab sellest peatükist teada, millised n õppematerjali kstamise eesmärgid ja põhimõtted, ning kuidas timus metdiliselt õppematerjali hindamine. 1.1 Vajadusanalüüs Rahvapärimuskultuur leiab igapäevaselt üha vähem kasutust (Hussar et al., 1984; Nrrick, 1985; Nrmann, 1955; Mieder, 2008). Et õpilane harjuks vanasõnade tarkust talletama, ja nendes leiduvaid põhimõtteid väärtustama peaksid kõikide ainete õpetajad vanasõnade tutvustamisele suuremat rõhku panema. Hetkel pööratakse vanasõnade õpetamisele tähelepanu enamasti vaid emakeele tundides (Talvik & Salumaa, 2010). Kuid vanasõnade teemavaldknd n niivõrd lai, et iga õppetundi saaks alustada mõne vanasõna mõtte avamisega. Töö autr kstas küsimustiku (vt. Lisa 1), et viia inglise keele õpetajate seas läbi uuring vanasõnade kasutamise vajalikkuse khta. Ankeedis li kkku 12 küsimust. Küsimuste

18 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 18 5, 8, 9 ja 12 tulemused, mis puudutavad vanasõnade tähtsust ja kättesaadavust, n välja tdud Tabelis 1. Nende küsimuste kstamisel kasutati Lickerti 5-pallilist skaalat (milles 1= Jah, 2= Pigem jah, 3= Ei ska öelda 4= Pigem ei, 5= Ei). Töö autr jagas välja 22 küsimustikku üle kgu Eesti. Tagasi saadi küsimustikud 17 õpetajalt, kes andsid ma hinnangu vanasõnade kasutamise tstarbekuse khta inglise keele kui võõrkeele õpetamisel II kliastmes. Esimesed 3 küsimust puudutasid õpetajate taustandmeid: praegust ametit, tööstaaži ja hariduskäiku. Ankeedi küsimuse tulemustest selgus, et kõik vastanutest töötavad hetkel inglise keele õpetajatena. Kõige enam (23,5%) ldi õpetamisega tegeletud nii aastat kui ka aastat, ning enamus vastanutest (76%) lid lõpetanud Tartu Ülikli. 4. küsimus selgitas välja, millist vanusrühma õpetatakse. Küsimuse vastustest selgus, et kõige enam (41%) vastanutest õpetasid kgu põhikli ehk I-III vanuserühma. Küsimused 6, 9 ja 11 uurisid, millised n lnud vanasõnade kasutamise eesmärgid. 6. küsimuse tulemused näitasid, et kõige laiemalt levinud vanasõnade kasutamise eesmärk li väärtustest kõnelemine (59%), millele järgnesid võrdselt tunni algul töömeelelu lmine (47%) ja sõnavara kinnistamine/krdamine/õppimine (47%). 9. küsimuse tulemused näitasid ülekaalukalt, et kõik vastanutest peavad vanasõnu pigem või täielikult lulisteks keelenditeks, mille abil saab kultuure ja keeli võrrelda. 11. küsimuse vastustest selgus, et saskustest peetakse vanasõnade kasutamisel kõige lulisemaks kõnelemist (71%) ja kirjutamist (61%). 7. küsimuse tulemused puudutasid vanasõnu sisaldavaid allikaid. Vastustest selgus, et vanasõnu leitakse kõige rhkem internetist (94%) ja õpikutest (65%). 10. küsimus selgitas välja, millised n vastanute jaks kõige huvipakkuvamad vanasõnade teemad. Selle küsimuse tulemused näitasid, et kõige ppulaarsem vanasõnade teema li Pereknd ja kdu (50 punkti), millele järgnesid Mina (55 punkti) ning Keskknd ja kdukht (58 punkti). Selle küsimuse puhul paluti vastajal järjestada vanasõnade teemad huvitatavuse järjekrras: 1= kõige huvitavam, 8= kõige ebahuvitavam. Teemade kndpunktide saamiseks liideti kkku iga ankeedi küsimuse teema järjekrra numbrid. Seega vanasõnade teema, mis sai kõige vähem punkte, li ankeedile vastanute seas kkkuvõttes kõige ppulaarsem. Sellele küsimusele ei vastanud küsitletutest klm. Tabel 1 kajastab küsimuste 5, 8, 9 ja 12 tulemusi. Tabelist selgus, et 71% vastanutest pidas vanasõnade leidmist aeganõudvaks või pigem aeganõudvaks tööks, mis võib makrda põhjustada selle, et vanasõnu ei kasutanud või pigem ei kasutanud inglise keele tunni läbiviimisel veidi üle plte (53%) vastanutest. Et suurem enamus (94%) vastanutest pidas vanasõnade teemaliste töölehtede/tööraamatu lemaslu vajalikuks või pigem vajalikuks,

19 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 19 tsustas töö autr kstada töölehtede kgumiku, mille eesmärgiks n tutvustada vanasõnu inglise keele õpetamise kaudu. Tabel 1. Vanasõnade lulisus ja kättesaadavus Küsimus Jah** Pigem Jah Kas kasutate vanasõnu inglise keele tundide läbiviimisel? Kas vanasõnade leidmine n aeganõudev lisatöö? Kas Teie arvates aitaksid vanasõnad erinevaid keeli ja kultuure võrrelda? Kas peate käepärase vanasõnade töölehtede/ tööraamatu lemaslu vajalikuks? V3, V7 V3, V7, V8, V13, V17 V4, V8, V10, V12, V15, V16, V17 *V1, V2, V8, V11, V14, V15, V16 V1, V5, V6, V9, V11, V12, V13, V14, V15, V17 V1, V2, V4, V5, V6, V9, V10, V11, V12, V14, V15, V16 V1, V3, V5, V6, V7, V9, V11, V13, V14 Ei ska öelda V10 V4, V10 *V= Vastaja nr. **1= Jah, 2= Pigem jah, 3= Ei ska öelda, 4= Pigem ei, 5= Ei Pigem Ei Ei Keskmine V3, V4, V5, V6, V7, V9, V12, V17 V2, V8, V16 V13 3,18 2,35 1,71 V2 1, Eesmärgid Situatsini hindamiseks läbi viidud vajadusanalüüsi tulemused näitasid, et n reaalne vajadus käepärase vanasõnade õppematerjali/tööraamatu järele, mida saaks inglise keele tunnis erinevate teemade käsitlemisel kasutada, ja millest ka õpilased ise leksid huvitatud. Käesleva bakalaureusetöö üldised eesmärgid lid: 1. kstada tereetilistele lähtealustele ja vajadusanalüüsile tuginedes II kliastmes kasutatav õppematerjal (vt. Lisa 2) inglise keele kui võõrkeele sõnavara- ja grammatikaskuse arendamiseks ning väärtustest kõnelemiseks vanasõnade õpetamise kaudu; 2. saada valminud õppematerjalile töö autri plt kstatud ankeedi põhjal eksperthinnang; 3. muuta õppematerjal ekspertide svitusettepanekuid ja märkusi tulemuslikumaks ja terviklikumaks. Õppematerjali eesmärgid lid: 1. tutvustada ja selgitada kaasahaaravalt erinevaid inglis- ja eestikeelseid vanasõnu ning nendes peituvaid väärtusi;

20 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu suurendada vanasõnadel põhinevate tegevuste kaudu õpilaste sõnavara ja kinnistada nende grammatikaskust; 3. arendada vanasõnadele tuginevate tegevuste kaudu eelkõige kõnelemis- ja kirjutamisskust. 1.3 Kstamise põhimõtted Õppematerjali kstamisel lähtuti mitmetest lulistest teguritest. Arvesse tuli võtta õppekava teemasid, tuli leida II kliastmele keeleliselt ja väärtuskasvatuslikult sbivad vanasõnad, juhinduda seatud eesmärkidest ülesannete kstamisel, vaagida ülesannete lgilist järjekrda õppematerjalis ning valida sbiv pildimaterjal. Õppematerjali kstamist alustati töölehtede teemade valikuga. Õppematerjali teemadeks n Pereknd, Kdu, Kl, Sõprus, Keskknd, Ilm, Töö ja Hbid. Need teemad n vastavuses aasta Põhikli Riikliku õppekavaga, II kliastme võõrkeele tundides käsitletavate teemadega. Vajadusanalüüsis paluti õpetajatel hinnata, millistest teemadest llakse eriti huvitavad. Tulemusi võeti ka õppematerjali teemade valikul arvesse. Järgmine etapp li vanasõnade valik. Esialgu tsiti kavandatud teemadega haakuvaid vanasõnu. Seejärel vaadeldi vanasõnade keelelist sbivust. Vanasõnad ei thtinud lla II kliastmele liiga keerulise sõnavaraga ja nendes peituv tarkus pidi lema antud vanusegrupile mõistetav. Samuti pidid vanasõnad võimaldama õpetajal ja õpilastel kõnelda erinevatest väärtustest ja hiakutest. Seejärel, lähtudes knkreetsele õppetunnile seatud eesmärkidest, alustati töölehtedele ühtse vrmi kujundamise ja ülesannete valikuga. Knkreetsete ülesannete välja mõtlemine, valimine ja khandamine li kõige mahukam tööetapp. Selle prtsessi juures li kõige lulisem aspekt, et ülesanded ja ülesannete sõnavara haakuksid vanasõnadega. Igal tunnil li kindel struktuur: 1. Sissejuhatav- ja eelülesanne eesmärgiga õpilasi aktiveerida; 2. vanasõnade tutvustamine, lahti seletamine, tõlkimine ja nende võrdlemine; 3. sõnavara arendavad ülesanded; 4. grammatikaskusi arendavad ülesanded; 5. väärtusi käsitlevad ülesanded; 6. vanasõnu kinnistav ülesanne; 7. lisaülesanne/kduülesanne lv tegevus.

21 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 21 Vanasõnu näitlikustav pildimaterjal valiti nii, et see tetaks kstatud ülesandeid, leks II kliastme õpilastele põnev ning et õppematerjali välimus leks kutsuv, värviline ja õppeprtsessi mtiveeriv. Enamik ideid õppematerjali ülesannete kstamiseks kuuluvad töö autrile, kuid kasutati ka teiste autrite ideid. Õppematerjali iga teema puhul n õpetajate lehe lõpus viidatud kasutatud materjalidele. 2. Õppematerjali hindamine 2.1 Metdika Õppematerjali hindamiseks kasutati eksperthinnangut. Järgnevalt iselmustakse valimit, prtseduuri ja mõõtevahendit Valim Töö autri plt kstatud õppematerjali hindasid 4 eksperti, kes n inglise keelt kui võõrkeelt õpetanud 11 kuni 20 aastat. Inglise keele õpetamise eksperdiks peeti inimest, kes mab tereetilisi teadmisi ja/või praktilist kgemust inglise keele kui võõrkeele õpetamisel II kliastme õpilastele. Ekspertide taustandmed n välja tdud Tabelis 2. Tabel 2. Ekspertide taustandmed. Eksperdi Praegune amet Tööstaaž** number E1* Vanemõpetaja E2 E3 Klassiõpetaja; Inglise keele õpetaja Inglise keele õpetaja Haridus Tallinna Pedaggiline Ülikl (diplm võrdsustatud magistrikraadiga): klassiõpetaja erialal; Tartu Ülikl (3-aastased ümberõppe kursused): põhikli inglise keele õpetaja erialal Tartu Õpetajate Seminar: klassiõpetaja erialal Tartu Ülikl (diplm võrdsustatud magistrikraadiga): eesti fillgi erialal; Tartu Ülikl (3-aastane ümberõpe): põhikli inglise keele õpetaja erialal E4 Inglise keele õpetaja *E= Ekspert **Tööstaaž= aastates Tartu Ülikl: kehakultuuri erialal; Tartu Ülikl: põhikli inglise keele õpetaja erialal

22 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 22 Kõik neli eksperti n kasutanud inglise keele õpetamisel vanasõnu. E1, E2, E3 ei maininud, kui tihti ning millise õppevahendi kaudu n nad neid kasutanud. E4 ple ise vanasõnu sisaldavaid töölehti tsinud, kuid n neid õpikutest ja töölehtedelt leidnud ning seejärel tunnis kasutanud Prtseduur Õppematerjal ks küsimustikuga anti ekspertide kätte nende arvamuse saamiseks ning ettepanekute ja svituste tegemiseks. Küsimustikud timetati ekspertide kätte isiklikult. Kõik eksperdid andsid ma hinnangu õppematerjalile töö autri plt kstatud ekspertankeedi abil. Eksperdid vastasid ekspertankeedi küsimustele annüümselt ja vabatahtlikult. Ekspertankeedi küsitlus viidi läbi aasta märtsis. Kõik neli eksperti katsetasid ka mõnd teemat 5. klassi (E4 5. klassi inglise keele süvaklassi) inglise keele tundides. E1 katsetas järgmisi teemasid: Kdu, Kl ja Ilm. E2 katsetas ainult teemat Kl. E3 katsetas järgnevaid teemasid: Kdu, Kl ja Ilm. E4 katsetas klme teemat, milleks lid: Keskknd, Sõprus ja Ilm. Eksperdid svisid katsetada kõiki teemasid, kuid ajapuudusel jäi mõni teema katsetamata. Eksperdid katsetasid kkku viit teemat: Kdu (2 krda), Sõprus (1 krd), Kl (3 krda), Keskknd (1 krd) ja Ilm (3 krda). Teemad Pereknd, Töö ja Hbid jäid ekspertide plt katsetamata Mõõtvahend. Eksperthinnangu saamiseks kasutati küsimustikku (vt. Lisa 3), mille kstamisel lid eeskujuks Marika Karu ja Regina Haljaku bakalaureusetööde ekspertankeedid (Karu, 2009; Haljak, 2009). Küsimused 1-3 puudutasid eksperdi taustandmeid: ametit, tööstaaži ja hariduskäiku. 4. küsimuse abil sviti teada, kas eksperdil n isiklikke kgemusi vanasõnade kasutamisega inglise keele tunnis. 5. küsimuse abil sviti teada saada, milliseid valdkndi saab vanasõnade abil õpetada. 6. küsimus puudutas õppematerjali eakhasust. Ekspertankeedi 7. küsimuse abil selgitati välja, kas ekspert kasutaks õppematerjali tema plt läbiviidavates inglise keele tundides. Küsimused 8-18 puudutasid tseselt õppematerjali hindamist. Küsimuste kstamisel kasutati Lickerti 4-pallilist skaalat (milles 1= Jah, 2= Pigem jah, 3= Pigem ei, 4= Ei).

23 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 23 Küsimustiku 18. küsimusele järgnes tabel, milles eksperdid võisid iga teema iga ülesande khta märkida mida või kuidas nad seda muudaksid. Kui ekspert ei svinud muudatusi teha, jäeti vastav lahter tühjaks. Ekspertankeedi 19. küsimuse abil sviti teada saada, kas õppematerjal jättis tervikliku mulje. 20. küsimuse abil andsid eksperdid ma hinnangu õppematerjali tugevate ja nõrkade külgede khta. 21. küsimus puudutas õppematerjali tstarbekust inglise keele õpetamisel ning viimase, 22. küsimuse alla sai lisada lõplikud svitused/kmmentaarid õppematerjali khta, tuues välja ka katsetatud teemade letelu. III TULEMUSED JA ARUTELU 1. Tulemuste arutelu Eksperthinnangu andsid kõik neli eksperti, kellele ankeedid kätte jagati. Eksperthinnangu tulemuste arutelus antakse ülevaade ekspertide arvamusest õppevahendi khta, tuuakse välja, milliseid teemasid eksperdid läbi katsetasid ning kirjeldatakse õppematerjali muutmise prtsessi vastavalt ekspertide svitustele. 1.1 Ekspertide üldine arvamus Eksperdid leidsid, et kstatud õppematerjal n inglise keele kui võõrkeele tundides üldiselt kasulik, sest õpilased n pigem huvitatud vanasõnade kaudu õppimisest, õppematerjal võimaldab arendada erinevaid saskusi ja võrrelda erinevaid kultuure. Samuti pidas töö autr psitiivseks seda, et kõik eksperdid svisid kstatud õppematerjali edaspidi ma tundides kasutada ja õppematerjali endale jätta. Ekspertankeedi 4. küsimuse vastustest selgus, et kõik eksperdid n eelnevalt vanasõnu ma tundides kasutanud. Samas väitsid kõik eksperdid, et nad ei le spetsiaalselt vanasõnade põhiseid töölehti ise kstanud. E4 täpsustas, et ta ei le vanasõnu ka spetsiaalselt tsinud, vaid n neid leidnud erinevatest lisamaterjalidest nagu õpik ja töövihik. 5. küsimuse tulemustest selgus, et kõigi ekspertide jaks n just väärtused see valdknd, mida nad sviksid vanasõnade abil käsitleda. E1 svib lisaks väärtustele õpetada ka hääldamist, lugemist ja kirjutamist. E2 märkis ära, et peale väärtuste ja sõnavara õpetamise svib ta vanasõnade kasutamise kaudu arendada ka õpilaste grammatikat, hääldamist, lugemis- ja kirjutamisskust. E3 pidas luliseks veel hääldamise ja lugemisskuse arendamist vanasõnade kaudu. E4 leidis, et peale väärtuste svib ta vanasõnade abil õpetada ka sõnavara. Kstatud õppematerjalis n rakendatud kõiki saskusi: (väärtustest) kõnelemist,

24 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 24 lugemist, kirjutamist ja kuulamist ning sõnavara- ja grammatikaskuse arendamist. Seega saab väita, et kstatud õppematerjal täitis kõigi ekspertide tusi. 6. küsimuse vastustest saab välja lugeda, et kõigi ekspertide hinnangul n õppematerjal kindlasti sbilik klassile. E1 ja E3 arvasid, et õppematerjal n sbiv kasutamiseks klassini. E2 arvas, et õppematerjal n sbilik kguni klassini, sest nremate õpilaste puhul n võimalik mõni keerulisem ülesanne ära jätta ning vanemad õpilased saaksid keskenduda rhkem teema mõtestamisele ja arutlusele. E4 arvas, et õppematerjal n sbilik kasutamiseks ainult klassis, kuid lisas samas, et erinevate ülesannete khandamisel, saavad õppematerjali kasutada ka nremad ja vanemad keeleõppijad. 7. küsimuse tulemustest selgus, et kõik eksperdid kasutaksid antud õppematerjali ma tundides. E1 lisas kmmentaariks: Kmpaktne ja huvitav lisamaterjal teema juurde. E2-e arvates li õppematerjal huvitavalt kstatud ja tundides hea kasutada. E3 arvas, et õppematerjal li huvitav ja mitmekülgne ning haarab erinevaid saskusi. E4 ei täpsustanud, miks ta õppematerjali ma tundides kasutaks. Järgneva 11 küsimuse (8-18) tulemused n välja tdud Tabelis 3. Tabeli tulemused näitavad, kas õppematerjal n eakhane, vastavuses riikliku õppekavaga, eesmärgipärane, võimaldab arendada grammatika-ja sõnavaraskust, kõneleda väärtustest ja erinevaid kultuure võrrelda. Tabelis esitatud tulemuste põhjal saab väita, et õppematerjal täitis suures sas ma eesmärgid (vt. Töö eesmärgid, lk. 22), sest tabelis esitatud küsimustele vastati jah (45%) või pigem jah (55%). Üksi ekspert ei vastanud tabeli andmete põhjal ühelegi küsimusele ei või pigem ei. Tabel 3. Õppematerjali sisulist plt hindavad küsimused Küsimus Jah** Pigem jah Pigem ei Ei Keskmine Õppematerjal n eakhane. *E1, E2, E3, E4 2,00 Õppematerjalis levate ülesannete juhendid n arusaadavad. E4 E1, E2, E3 1,75 Õppematerjalis esinevad teemad n vastavuses riikliku õppekavaga. Õpilased saavutavad ülesannetelehe alguses seatud eesmärgid. E1, E3, E4 E2 1,25 E1, E2, E3, E4 2,00

25 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 25 Küsimus Jah Pigem jah Pigem ei Ei Keskmine Õppematerjalis levad ülesanded n vastavate vanasõnadega setud. E1, E3, E4 E2 1,25 Õppematerjalis levad ülesanded aitavad arendada grammatikaskusi. Õppematerjalis levad ülesanded aitavad suurendada õpilase sõnavara. Õppematerjalis levad ülesanded võimaldavad arutleda teemadega setud väärtuste üle. Õpilased leksid huvitatud inglise keele õppimisest vanasõnade kaudu. Õppematerjali n võimalik reaalselt kasutada inglise keele kui võõrkeele õpetamisel II kliastme õpilastele. E1, E3, E4 E2 1,25 E1, E3, E4 E2 1,25 E1, E4 E2, E3 1,50 E1, E2, E3, E4 2,00 E1, E3, E4 E2 1,25 Õppematerjalis tutvustatud ingliskeelsete vanasõnade võrdlemine eestikeelsete vanasõnadega aitab mõista erinevaid kultuure. *E= Ekspert **1= Jah, 2= Pigem jah, 3= Pigem ei, 4= Ei E1, E4 E2, E3 1,50 Ekspertankeedi 19. küsimuse tulemusi vaadeldes, saab väita, et kõik eksperdid nõustusid, et õppematerjal n terviklik. E1 väitis, et õppematerjali ülesehituses n järgitud teatud mudelit, mis aitab kaasa terviku lmisele. E2 lisas: Materjal li kstatud arvestades teemasid, mis sbivad väga kenasti klis kasutusel levaid õppematerjale tetama. E3 arvas, et nii iga teema eraldi, kui õppematerjal üldiselt mdustasid ühtse terviku. E4 ei lisanud antud küsimusele maplset kmmentaari. Ekspertankeedi 20. küsimuse vastused näitasid, et E1 ja E3 pidasid õppematerjali juures luliseks seda, et rakendatakse kõiki saskusi. E1 meeldis huvitav lähenemine vanasõnade kaudu, mis rikastab õpilase sõnavara ja tetab ka õpilase kultuurilist arengut. E3 lisas veel, et õppematerjal võimaldab arutleda erinevate väärtuste üle (tõstis esile järgnevad teemad: Kdu, Pere, Sõprus ja Keskknd) ning võrrelda, kuidas neid erinevate kultuuride

26 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 26 vanasõnade kaudu tõlgendada. E2 ja E4 meeldis õppematerjalile lisatud huvitav ja sbiv pildimaterjal. E2 lisas, et huvitavad lid ka õppematerjali ülesanded ja ülesehitus. E4 nõustus E3 väitega, et õppematerjal võimaldab arutada erinevate väärtuste üle. Antud küsimuse negatiivse külje tõi välja ainukesena E2: Arvestades õppematerjali paljundamise/kasutamise mahtu, leks võinud ruumi paremini ära kasutada. Ekspertankeedi 21. küsimuse vastused näitasid, et kõik eksperdid nõustusid ühesõnaliselt väitega, et õppematerjal n inglise keele kui võõrkeele õpetamisel II kliastmes tstarbekas. Ekspertankeedi 22. küsimus li valikuline. E1 lisas kmmentaari, kus ta tõi välja, et ajapuudusel ei jõutud kõiki teemasid katsetada, kuid nende läbivaatamisel ja analüüsimisel selgus, et mõne teema puhul võib jääda 45 minutist väheks. E2 leidis, et õppematerjal n väga huvitav ning ta sviks näha õppematerjalile ka jätku, kus leks veel erinevaid teemasid ja ülesandeid. E3 lisas, et teemad, mida ta ma 5. klassiga läbi prvis (Kdu, Kl ja Ilm) meeldisid nii eksperdile endale kui õpilastele. Ta lisas kmmentaariks, et ülesannete hulk ühe õppetunni jaks li täpselt paras ja sbiv, lisaülesanne jäi kdutööks. E3 tõstis eraldi esile veel kgu õppematerjali puhul huvitavaid ja mitmekesiseid ülesandeid. E4 ei svinud õppematerjali puhul midagi kmmenteerida. 1.2 Ekspertide katsetatud teemad Kõik eksperdid leidsid, et kõige bjektiivsema hinnangu saab siis, kui õppematerjali kõik teemad läbi katsetada. Kõik eksperdid katsetasid inglise keele tunnis vähemalt üht valminud õppematerjali teemat. Ekspertide plt läbi katsetatud teemad n tdud välja Tabelis 4. Tabelist võib välja lugeda, et enim katsetati teemasid Kl ja Ilm. Õppevahendi kaheksast teemast katsetati viit teemat. Eksperdid ei jõudnud ajapuudusel katsetada klme teemat: Pereknd, Töö ja Hbid. Tabel 4. Ekspertide plt läbi katsetatud teemad Ekspert Pereknd Kdu Sõprus Kl Keskknd Ilm Töö Hbid E1* x** x x E2 x E3 x x x E4 x x x *E= Ekspert **x= Katsetatud teema

27 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu Ekspertide svitused õppematerjali muutmiseks E1 ja E3 svitasid õppematerjali asjakhasemaks ja tõhusamaks muutmiseks viia sisse mõningad muudatused. E2 ja E4 ei svitanud õppematerjalis ühtki muudatust sisse viia. Kkku tehti svitusi järgmistele teemadele: Kdu, Kl, Sõprus, Keskknd, Ilm ja Töö. Teemad, mille khta ükski ekspert ei svitanud muudatusi sisse viia lid Pereknd ja Hbid. Õppematerjali autr jagas tehtud muudatused klme alagruppi: sisulised, vrmilised ja keelelised muudatused Sisulised muudatused Sisulisi muudatusi svisid teha E1 ja E3. Kõik nimetatud muudatused viis õppematerjali autr ka töölehtedesse ja õpetajalehtedesse sisse. Tabelis 5 n näidatud mitu sisulist muudatust iga teema ja millise ülesande puhul tehti ning millise eksperdi plt vastav ettepanek tuli. Tabel 5. Ekspertide sisulised muudatused Eksperdi number Pereknd Kdu Sõprus Kl Keskknd Ilm Töö Hbid *E1 2, 4, 5 4 3, L/K*** 3, 4 E2 E3 L/K 3 3, 4 E4 *E= Eksperdi number **2, 3, 4, 5= Ülesande number ***L/K= Lisaülesanne/kduülesanne E1 leidis, et Sõpruse teema 2. ülesandes võiksid õpilased tõmmata ringi ümber nendele madussõnadele, mis nende endi khta kehtivad. E1 leidis ka, et antud teema 4. ülesandes peaks lema ka paar tühja kasti, juhul kui õpilastel meenub veel mõni sõna. 5. ülesandes leidis E1, et peaks lisama ühe tühja kasti, kuhu õpilased saaksid ise lisada ühe sõpruse kui väärtuse khta käiva lause. E1 arvas, et Keskknna teema 4. ülesande tööjuhisesse peaks lisama lausemudeli (mida ja kuhu prügikasti peaks panema) ja siis laskma õpilastel etteantud lausemudeli järgi lauseid kstada ning paaristööna need üksteisele ette lugeda. E3 arvas, et antud teema lisaülesande/kduülesande tööjuhisesse peaks lisama, et kdutöö n vabatahtlik. Samuti võiks kkku leppida kunstiõpetuse õpetajaga, et ülesannet tehtaks ks õpilastega kunstiõpetuse tunnis.

28 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 28 E1 ja E3 leidsid mõlemad, et Ilma teema 3. ülesandes peaks laskma õpilastel sama ülesande sõnu kasutades ka ühe lausega pilte kirjeldada. E3 leidis, et antud teema lisaülesande/kduülesande tööjuhisesse peaks lisama, et õpilased kasutaksid lausete kstamisel kõiki töölehel leiduvaid sõnu. E1 ja E3 leidsid mõlemad, et Töö teema 4. ülesande järel peaksid õpilased kasutama 3. ja 4. ülesannete sõnavara ja kirjeldama paarilisele üht valitud ametit 3. ja 4. ülesandest pärit madussõnadega Vrmilised muudatused Vrmilisi muudatusi svisid teha E1 ja E3. Muudatused viidi ka töölehtedesse ja õpetajalehtedesse sisse. E1 leidis, et Kli teema 3. ülesandes n lausete kirjutamiseks vähe ruumi ja svitas lisada igale pildile ühe rea juurde. E3 leidis, et Kdu teema 5. ülesande peaks ära vahetama lisaülesande/kduülesandega, sest jutukese kirjutamine etteantud sõnadega võtab kindlasti kauem aega, kui lausete kkkupanemine etteantud malli järgi Keelelised muudatused Keelelisi vigu märkas ainult E3. Ilma teema lisaülesandes/kduülesandes parandati järgmiste sõnade õigekirjavead: sunbathe, vlleyball ja schl hlidays. 2. Kkkuvõtteks Situatsini hinnangust ja vajadusanalüüsist lähtudes valmis vanasõnadele põhinev õppematerjal, mida n II kliastme inglise keele tundides võimalik kasutada nii väärtuskasvatuslikku aspekti kui keeleõpet silmas pidades. Ajamahukas vanasõnade leidmise ja ülesannete kstamise prtsess, mis takistas õpetajatel vanasõnu inglise keele tundides rhkem kasutada, n õppematerjali näl lahenduse leidnud. Valminud n õppematerjal, mis aitab inglis- ja eestikeelseid vanasõnu võrrelda, kõnelda erinevatest väärtusest, mida need vanasõnad rõhutavad, ning arendada vanasõnadest tulenevatel teemadel erinevaid keele saskusi. Õppematerjali hinnanud neli eksperti leidsid, et töölehtede kgumik n II kliastmes kasutamiseks sbilik, ülesanded ja töö ülesehitus n huvitav ning õpilastele meeldis õppevahendi abil õppida. Eksperdid svitasid teha töös ka väikeseid muudatusi, mida õppematerjali lõpliku variandi kkkupanemisel ka arvesse võeti.

29 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 29 Õpetajad, kes svivad õpilastega arutleda väärtuste üle, saavad seda nüüd teha valminud õppematerjali abil, kasutades ja tõlgendades inglis- ja eestikeelseid vanasõnu. Rikas rahvapärimus sbib hästi võõrkeeletundi, innustades arendama nii keeleskusi kui juurdlema laiemalt elu põhiväärtuste üle.

30 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 30 Kasutatud kirjandus Allen, J. (1999). Wrds, Wrds, Wrds: Teaching Vcabulary in Grades USA, Prtland: Stenhuse Publishers. August, D., & Shanahan, T. (Tim). (2008). Develping Reading and Writing in Secnd- Language Learners. New-Yrk: Rutledge Publishers. Blachwicz, C. L. Z., & Cbb, C. (2007). Teaching Vcabulary: Acrss the Cntent Areas. Assciatins fr Supervisin and Curriculum Develpment. Buchanen, E. A. (2005). Parent/Teacher Handbk: Teaching Children Ages 10 t 12 Everything They Need t Knw Abut the Bible. Bradman & Hlman Pulishers. Cwan, R. (2008). The Teacher s Grammar f English: A Curse Bk an Reference Guide. Cambridge: Cambridge University Press. Dff, A. (1988). Teach English: Teachers Handbk. Cambridge: Cambridge University Press. Farjami, H. (2009). The Amazing Pwer f Sayings and Quatatins. Mdern English Teacher, 18, 4, 22. Grauberg, W. (1997). The Elements f Freign Language. WBC Bk Manufacturers. Haljak, R. (2009). Juttude kasutamine inglise keele kui võõrkeele õpetamisel teist aastat keelt õppivatele lastele. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikl. Hiebert, E. H., & Kamil, M. L. (Tim). (2009). Teaching and Learning Vcabulary: Bringing Research t Practice. Lawrence Erlbaum Assciates. Hussar, A., Krikmann, A., & Sarv, I. (Kst). (1984). Vanasõnaraamat. Tallinn: Eesti Raamat. Karu, M. (2009). Inglise keele kui võõrkeele õpetamine 5-6 aastastele lastele läbi kunsti- ja käsitöötegevuste. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikl. Kingisepp, L., & Sõrmus, E. (Kst, Tim). (2000). Ülevaade võõrkeeleõppe meetditest. Tallinn: Tea Kirjastus. Kärtner, P. (2000). Kirjutamisskuse arendamine. Tallinn: Tea Kirjastus. Kärtner, P. (2000). Kõnelemisskuse arendamine. Tallinn: Tea Kirjastus. Lancaster, G. (2008). Phneme factry: Develping Speech and Language Skills: A Resurcebk fr Teachers, Teaching Assistants and Speech and Language Therapists. Rutledge Publishers. Lardizabal, A. S. (1991). The Teaching f Values. Rex Printing Cmpany.

31 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 31 Lehtsaar, T. (2010). Õppejõudude stsiaalsed ja kmmunikatiivsed skused. Tartu: Sihtasutus Archimedes. Külastatud 28. aprillil, 2011, aadressil C3F94C B1CCA486EE3C5B9?sequence=1. Manser, M. H. (2004). Vanasõnad ei valeta. Ersen Kirjastus. Mieder, W. (1993). Prverbs are never ut f seasn: Ppular Wisdm in the Mdern Age. Oxfrd: Oxfrd University Press. Mieder, W. (2004). Prverbs: A Handbk. Greenwd Press. Mieder. W. (2008). Prverbs Speak Luder than Wrds: Flk Wisdm in Art, Culture, Flklre, Histry, Literature and in Mass Media. New-Yrk: Peter Lang Publishing. Nassaji, H., & Fts, S. (2011). Teaching Grammar in Secnd Language Classrms: Integrating Frm-Fcused Instructin in Cmmunicative Cntext. Külastatud 25. aprillil, 2011, aadressil g+grammar+in+secnd+language+classrms&hl=et&ei=f6g- TbG7MIzKswbdreGTBg&sa=X&i=bk_result&ct=result&resnum=1&ved=0CDgQ6AEw AA#v=nepage&q&f=false. Natin, I. S. P. (2001). Learning Vcabulary in Anther Language. Cambridge: Cambridge University Press. Nlasc, R., & Arthur, L. ( 1987). Cnversatin. Oxfrd: Oxfrd University Press. Nrmann, E. (Kst). (1955). Valimik Eesti vanasõnu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Nrrick, N. R. (1985). Hw Prverbs Mean: Semantic Studies in English Prverbs. Berlin, New Yrk, Amsterdam: Mutn Publishers. Neltsas, M. (2002). Prverbs in Language Learning Prcess and Hw Prverbs can Mtivate Students. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikli Narva Klledž. Põder, M., Sutrp, M.., & Valk, P. (Kst). (2009). Väärtused, iselm ja kl: väärtuskasvatuse lugemik. Tartu: Pakett Kirjastus. Rwland, D. (1926). The Use f Prverbs in Beginners Classes in the Mdern Languages. The Mdern Language Jurnal, 11, 2, 89. Külastatud 26. aprillil, 2011, aadressil Saars, K. (2000). Sõnavara Õpetamine. Tallinn: Tea Kirjastus. Sutrp, M., Valk, P., & Velbaum, K. (Kst). (2009). Väärtused ja väärtuskasvatus: valikud ja võimalused 21. sajandi Eesti ja Sme klis. Tartu: Pakett Kirjastus. Talvik, M., & Salumaa, T. (Tim). (2010). Põhikli Riiklik Õppekava. Merlecns timetised.

32 Inglise keele kui võõrkeele õpetamine vanasõnade kaudu 32 Tihhnva, O. (2002). Vanasõnade kasutamine võõrkeele tunnis. Publitseerimata bakalaureusetöö. Tartu Ülikli Narva Klledž. Ülikli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus (2010). Lõiming: lõimingu võimalusi põhikli õppekavas. Külastatud 25. aprillil, 2011, aadressil ik_ pdf.

33 LISA 1

34 Küsimustik Vanasõnade kasutamine inglise keele õpetamisel Tere, armas inglise keele õpetaja! Olen Helene Kõiv, Tartu Ülikli haridus- ja stsiaalteadusknna 3. kursuse üliõpilane. Antud küsimustiku eesmärgiks n teada saada, kui suur n Teie huvi vanasõnade kasutamise vastu inglise keele tundides ning millised n Teie kgemused nende kasutamisel. Küsimustikust kgutud andmeid kasutan ma samateemalise bakalaureusetöö vajadusanalüüsiks. Teie isikuandmeid ei avalikustata ning tulemusi kasutatakse üldistatud kujul. Ldan, et leiate aega küsimustele vastamiseks. Tänan! Küsimuste tekkimisel palun kntakteeruda: Helene Kõiv helene@maainf.ee 1. Mis n Teie praegune amet? Teie tööstaaž? (Vastus märkige ristikesega) 0-5aastat 6-10 aastat aastat aastat aastat Üle 25 aasta 3. Milline n Teie haridus? (Teie haridustase; hariduskäik) Millist vanuserühma õpetate? (Vastus märkige ristikesega) I kliaste (1. 3. klass) II kliaste (4. 6. klass) III kliaste (7. 9. klass) IV kliaste ( klass)

35 5. Kas kasutate vanasõnu inglise keele tundide läbiviimisel? (Vastus märkige ristikesega) Jah Pigem jah Ei ska öelda Pigem ei Ei 6. Millistel eesmärkidel Te vanasõnu inglise keele tunnis kasutate? (Valige kõik sbivad vastusevariandid) Tunni alguses töömeelelu lmiseks Uuele teemale lülitumiseks Aktiviseerimisharjutuseks Sõnavara kinnistamiseks/õppimiseks/krdamiseks Lugemisharjutuse sissejuhatuseks, kkkuvõtteks Kirjutamisharjutuseks Väärtustest rääkimiseks Hääldusharjutuseks Muu Millistest allikatest leiate vanasõnu, vajalikke materjale? (Valige kõik sbivad vastusevariandid) Õpikust Töövihikust Ilukirjanduslikest testest Luuleraamatutest Kuruse materjalidest Internetist Klleegide svitusel Muu Kas vanasõnade leidmine n aeganõudev lisatöö? (Vastus märkige ristikesega) Jah Pigem jah Ei ska öelda Pigem ei Ei

36 9. Kas Teie arvates aitaksid vanasõnad erinevaid keeli ja kultuure võrrelda? (Vastus märkige ristikesega) Jah Pigem jah Ei ska öelda Pigem Ei Ei 10. Millisest vanasõnade temaatikast lete enim huvitatud? (Palun reastage 1-8) Mina temaatika (välimus, kehasad, riietus jne.) Pereknd ja kdu (pereknd, sugulased, kdu, aed jne.) Sõbrad (elukht, välimus, ühised tegevused jne.) Keskknd, kdukht (aastaajad ja ilm, lmad, linnud, taimed, asukht jne.) Õpitavat keelt kõnelevad maad (keel, pealinnad, tähtsamad pühad jne.) Igapäevased tegevused (söögikrrad, liiklusvahendid jne.) Õppimine ja töö (klipäev ja sõbrad, õpetajad, õppeained, ametid jne.) Harrastused ja kultuur (huvialad, sprt, muusika, raamatud, reisimine jne.) 11. Millise sasskuse õpetamisel sviksite edaspidi kasutada vanasõnu? (Valige kõik sbivad vastusevariandid) Kõnelemine (väärtuskasvatus) Kirjutamine (nt. erinevad jutud) Lugemine (lugude analüüs, kkkuvõte) Sõnavara Grammatika Muu Kas peate käepärase vanasõnade töölehtede/tööraamatu lemaslu vajalikuks? (Vastus märkige ristikesega) Jah Pigem jah Ei ska öelda Pigem ei Ei Tänan!

37 LISA 2

38 Teaching English t II schl stage thrugh prverbs Austatud inglise keele õpetaja! Käeslev õppematerjal n mõeldud inglise keele õpetajale inglise keele kui võõrkeele õpetamiseks II kliastme õpilastele. Õppematerjali eesmärkideks n suurendada vanasõnade kaudu õpilase sõnavara, arendada nende grammatilisi skusi ja arutleda vastavate teemadega setud väärtuste üle. Õppematerjal ksneb kaheksast õpilastele lulisest, õppekavas ettenähtud teemast: pere, kdu, sõprus, kl, keskknd, ilm, töö ning h bid. Iga teema algab sissejuhatava ülesandega, mis n üles ehitatud õpilaste-õpetaja vestlusele. Teiseks ülesandeks n pildi kirjeldamine, mis timub paaristöö vrmis. Klmandaks ülesandeks n ingliskeelsete vanasõnade tutvustamine ning samatähenduslike vanasõnade leidmine eesti keeles. Järgnevad ülesanded arendavad õpilase grammatikaskusi ning suurendavad ja/või kinnistavad teemaga setud sõnavara. Nendele järgneb ülesanne, mis aitab arutleda teemaga setud väärtuste üle. Töölehtede viimane ülesanne seisneb õpitud vanasõnade kinnistamises nii frntaalse kui paaristöö vrmis. Igal töölehel n ka lisa- või kduülesanne. Need ülesanded võtavad üldjuhul rhkem aega ning n lõbusamad ja lmingulisemad. Käeslevat õppematerjali võib inglise keele õpetaja khandada või muuta vastavalt õpilaste keeletasemele. Üldjuhul n mõeldud üks tööleht ühe õppetunni sisustamiseks, kuid võib kasutada ka üksikuid ülesandeid. Antud tööga n kaasas ka CD-plaat, mille peal n kgu õppematerjal, et iga õpetaja saaks vastavalt ma svile töölehti muuta või täiendada. Antud õppematerjali ideed ja testus n enamjalt autri malming. Mõnede ülesannete puhul lid inspiratsiniks õpetajalehe lõpus viidatud allikad. Eksperdi ankeedi väljatöötamisel võeti eeskujuks Marika Karu ja Regina Haljaku bakalaureusetöö eksperdi ankeedid.

39 FAMILY

40 Tunni teema: FAMILY Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub klme pereknna khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane skab kasutada asesõnu. Õpilane teab inglise keeles erinevate pereknnaliikmete nimetusi. Õpilane skab õpitud sõnavara piires ma perest rääkida. Õpilane mõistab pere kui väärtuse tähtsust. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi pereknnast: - D yu have a small r a big family? - Hw many members are there? - D yu have any sisters r brthers? If yes, hw ld are they? - What d yu like t d tgether with yur family? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe ülasas levat pereknda kirjeldada. Abiks n küsimused: - Wh can yu see in the picture? - What are they ding? - What day culd it be? Why d yu think s? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu pereknna khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: In time f test, family is the best. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Seda juhtub ka parimates peredes. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Bld is thicker than water. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Veri n paksem kui vesi. ).

41 Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Where can a persn be better than in the bsm f their family. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Õpetaja sutab tähelepanu väljendile bsm f ning vajadusel väljend selgitatakse lahti või tõlgitakse. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Pere keskel muutume heldeks. ). Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel täita lüngad sbiva mastava asesõnaga, säilitades sellega eelneva lause mõtte. Õpetaja selgitab õpilastele, et küsisõna whse kasutatakse küsimustes kelle ma? Õiged vastused: a) D yu knw wh wns this letterbx? D yu knw whse letterbx it is? b) Sally s and Peter s mther is a single parent. Their mther is a single parent. c) We have five members in family. There are five members in ur family. d) This is Mike s father. This is his father. e) Yu have quite a small family. Yur family is quite small. f) This is Mary s sister. This is her sister. g) This is my huse. This is my huse. Ks kntrllitakse üle, kas mastavad asesõnad n paigutatud õigetesse lünkadesse. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel täita etteantud vihjeid kasutades pereknna liikmete khta käiv ristsõna. Õiged vastused: 1) Uncle 2) Grandfather 3) Pet 4) Cusin 5) Sister 6) Aunt 7) Father 8) Mther 9) Grandmther 10) Brther B Õpetaja palub õpilastel mavahel jntega ühendada ristsõnas levate pereknnaliikmete inglis- ja eestikeelse vaste. Õiged vastused: 1) A Daughter g) Tütar 2) A Grandmther h) Vanaema 3) A brther f) Vend 4) A father i) Isa 5) An aunt a) Tädi

42 6) A sn c) Peg 7) An uncle e) Onu 8) A pet b) Lemmiklm 9) A grandfather d) Vanaisa Ülesande kntrllimiseks n õpetajal ette valmistatud pildid erinevatest pereknnaliikmetest. Pildi alla n kirjutatud eesti keeles ka vastava pereknnaliikme nimetus. Õpetaja näitab ühte pilti klassile ning palub käe tõstnud õpilasel öelda vastava pereknnaliikme ingliskeelne vaste. Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel pildi järgi kstada niipalju küsilauseid kui võimalik. Abiks n sõnad kastis. Õpetaja tuletab õpilastele meelde, et igast kastis ple vaja lause kstamiseks sõnu kasutada. Valida tuleb ainul sbivad sõnad. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Õpetaja käib klassis ringi ja kuulab, kuidas paarilised üksteisele küsimusi esitavad ning neile vastavad. Õpetaja parandab jksvalt küsimuste kstamisel ja vastuste frmuleerimisel tehtud vigu. Tegevus 5: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja juhatab ülesande sisse pereknna tähtsusest rääkides. Õpetaja palub õpilastel valida 15 sõna seest välja 9 meelepärast ning kirjutada need töölehel asuvasse Bing ruudustikku. Õpetaja leb ette lühikese jutu pereknnast: Let me tell yu a stry f a nice girl named Lisa. Lisa has a small family. In Lisa s family there are 3 members Lisa, mther Mary and father Jhn. They like t d everything tgether. Lisa ften helps her mther with cleaning the huse. Father helps Lisa with studying. On weekends they like t play sme bard-game. They enjy each ther s cmpany. Lisa knws that her parents lve her very much and she can ask fr their advice when there is a prblem. She can share sme gd news with them as well. They are a really happy family. Õpetaja palub õpilastel ära märkida need sõnad kuuldud jutust, mis ta n eelnevalt Bing ruudustikku kirja pannud. Jutus esineb 12 sõna 15-st. Kui kõik ruudustikus sõnad n märgitud, hüüab õpilane: Bing! Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 6. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel kstada puudulevate tähtedega sõnadest 3 pereknna khta käivat vanasõna. Õiged vanasõnad n töölehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele vanasõnad ette lugeda ja neid kntrllida.

43 Lisaülesanne/Kduülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel jnistada kasti pilt ideaalsest päevast/tegevusest ma perega. B Õpilased kirjutavad 4-5 lauset jnistatud pildi khta. Abiks n küsimused: - Wh are in the picture ((grand) parents, sisters, brthers, pets etc.)? Describe sme f them briefly. - Is it a special hliday (Christmas, birthday etc.) r just an rdinary day fr yu? -Describe the feelings in the picture: Hw d yu and yur family feel.. -Why did yu chse this day/activity? Õpetaja kgub järgmises tunnis õpilaste töölehed ning kntrllib kirjapandud lauseid. Kasutatud allikad Pildid: mt: F6BEAD5DF0E70A2CE4E5E0F1F5A11B01D001B mt:1 mt:1 mt:1 mt:1 Ideed: Jill Hadfield Elementary Grammar

44 UNIT 5 FAMILY In time f test, family is the best. Bld is thicker than water. Where can a persn be better than in the bsm f their family. PRE-TASK: Describe the picture at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: Wh can yu see in the picture? What are they ding? What day culd it be? Why d yu think s? 1. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Use a crrect prnun. Write the secnd sentence with the same meaning as the first ne. Fr example: This is Paul s car. This is his car. MY YOUR HER HIS OUR THEIR WHOSE a) D yu knw wh wns this letterbx? D yu knw. letterbx it is? b) Sally s and Peter s mther is a single parent. mther is a single parent. c) We have five members in the family. There are five members in family. d) This is Mike s father. This is.. father. e) Yu have quite a small family. family is quite small. f) This is Mary s sister. This is sister. g) This is my huse. This is... huse.

45 3. A Cmplete the crsswrd t find ut wh can belng int a family. ACROSS DOWN 4 a child f yur mther's r father's sister 1 a brther f yur mther r father r brther 6 a sister f yur mther r brther 2 a father f yur mther r father 8 a female parent 3 an animal, usually a cat r a dg, that is living with the rest f the family 9 a mther f yur mther r father 5 - a female child; has a brther 10 a male child; has a sister 7 a male parent 3. B Cnnect the lines t find ut hw yu call the family members in yur mther tngue. 1) A DAUGHTER a) TÄDI 2) A GRANDMOTHER b) LEMMIKLOOM 3) A BROTHER c) POEG 4) A FATHER d) VANAISA 5) AN AUNT e) ONU 6) A SON f) VEND 7) AN UNCLE g) TÜTAR 8) A PET h) VANAEMA 9) A GRANDFATHER i) ISA

46 4. A Lk at the picture. Write as many questins as yu can. The wrds in the bx can help yu. WHERE FAMILY BIRTHDAY WHAT DOING MOTHER PARENT WHOSE ARE AT LAUGHING FATHER CANDLE WHO IN HOLDING GRANDPA YEAR HOW IS ON WEARING GRANDMA GLASSES WHICH CHILD OLD COLOR CAKE 4. B Answer the questin in pairs. Fr example: Questin - Where is the family? Answer - The family is at the child s birthday.

47 5. Let s play Bing! Write 9 wrds frm the bx int yur Bing bard and listen t the stry. When yu hear the wrd, mark it. If yu have marked all 9 wrds say BINGO. HELP * FAMILY * MOTHER * WEEKEND * PETER PLAY * GIRL * ACCIDENT * LOVE * LISA STUDY * FATHER * HOMEWORK * HOUSE * MARY-ANN 6. Guess the family prverbs. Add the missing letters. Check it with yur peer. a) _N T_M_ OF T_ST, FA_IL_ I_ T_E BE_ T. b) B OD I_ T_IC_ER TH_N W_TER. c) W RE CA_ A P_R_ON B_ A B TER TH_N _N T_E BO M O_ TH R FA_I_Y.

48 EXTRA TASK/HOME TASK: A Draw a picture abut yur perfect day/activity with yur family int the mystery tree. It culd be an imaginary picture r just a lvely day yu have had. B Write 4-5 sentences abut that day. The fllwing questins can help yu: Wh are in the picture ((grand) parents, sisters, brthers, pets etc.)? Describe sme f them briefly. Is it a special hliday (Christmas, birthday etc.) r just an rdinary day fr yu? Describe the feelings in the picture: Hw d yu and yur family feel? Why did yu chse this day/activity?

49 HOME

50 Tunni teema: HOME Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub klme kdu khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane kinnistab kdu iselmustavate madussõnade kesk- ja ülivõrde mdustamist. Õpilane mõistab ma kdu kui väärtuse tähtsust. Õpilane teab tähtsamaid mööbliesemeid ja tubade tüüpe. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi kdu khta: - Is hme different frm a huse? If yes, what makes it different? - What des yur hme mean t yu? - Why is it imprtant t have hme? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe ülesas levat maja kirjeldada. Abiks n küsimused: - D yu like the huse in the picture? (Why r why nt?) - What clur is the rf, walls, windws, the dr? - Is this huse similar t yur hme? What is similar? What is different? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu kdu khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: A huse is nt a hme. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Oma maja n kuldne pesa, võõras maja n nõgesepõõsas. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: East r west, hme is the best. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Kdus n kõige parem. Külas hea, kdus parem. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: My hme is my castle. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida.

51 Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Mu kdu n mu kindlus. ). Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel mdustada madussõna algvõrdest vastavalt kas keskvõi ülivõrde. Õiged vastused: a) Big bigger the biggest b) Small smaller the smallest c) Little less the least d) High higher the highest e) Old - lder the ldest/ld elder the eldest f) Far farther the farthest/far further the furthest Ks kntrllitakse üle, kas n mdustatud õiged kesk- ja ülivõrded. Vajadusel krratakse üle kesk- ja ülivõrde kstamise reeglid. Õpetaja tuletab õpilastele meelde, et sõnast little mdustatakse ülivõrre mittereeglipäraselt. Õpetaja tuletab õpilastele meelde, et sõnast ld saab mdustada kesk- ja ülivõrde ka teisel viisil: ld elder the eldest kasutatakse ma pereliikmete vanusest rääkides. Õpetaja tuletab õpilastele meelde, et sõnast far saab mdustada kesk- ja ülivõrde kahel erineval viisil: a) far farther the farthest kasutatakse kauguse, distantsi puhul ning võrdeid b) far further the furthest põhjalikkuse, edaspidiste tegevuste puhul. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel ühendada mööbliesemed piltidega. Ks kntrllitakse üle, kas mdustatud paarid n õiged paarid. Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel täiendada tubade nimetused sbivate tähepaaridega. Õiged vastused: 1) Kitchen 2) Bedrm 3) Bathrm 4) Living-rm B Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele rääkida, millises tas 3. ülesandes levad mööbliesemed nende kdus asuvad. Ette n antud lause vrm, mida õpilased peavad kasutama: There is/are. (furniture item) in. (rm). Õpetaja käib klassis ringi ja kuulab, kuidas paarilised teineteiselt küsimusi küsivad ja nendele vastavad. Õpetaja parandab jksvalt küsimustes ja lausetes tehtud vigu.

52 Tegevus 5: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel vaadata pilti ning kirjutada pildi alla nii palju lauseid, kui nad skavad. Pildi kirjeldamisel tuleb nimetada, kus antud ese/inimene pildil asub, kasutades kastis etteantud sõnu. Õpetaja küsib õpilastelt, kas kõik sõnad n arusaadavad. Vajadusel sõnad tõlgitakse. Ette n antud ka näitelause, mida õpilased peavad lausete mdustamisel kasutama I can see a lamp in the nrth. Õpetaja kgub järgmises tunnis õpilaste töölehed ning kntrllib kirjapandud lauseid. Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 6. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel panna kkku 3 kdu khta käivat vanasõna. Igas vanasõnas n ühe sõna asemel pilt. Õiged vanasõnad n ülesannete lehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele vanasõnad ette lugeda ja neid kntrllida. Lisaülesanne/Kduülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. Õpetaja palub õpilastel kstada lühijutt, et teada saada, miks n ma kdu luline. Kasutada tuleb kastides levaid sõnu. Õpetaja suunamisel vaadatakse läbi kõik kastis levad madussõnad ja veendutakse, et nende tähendus n õpilastele arusaadav. Vajadusel sõnad tõlgitakse. Õpetaja kgub järgmises tunnis õpilaste töölehed ning kntrllib lühijuttu. Kasutatud allikad: Pildid: mt:1, mt:1,3 mt:1,3 mt:1,3 mt:1,3

53 mt:1 mt:1 Ideed: David Seymur, Maria Ppva 700 classrm activities

54 UNIT 2 HOME A huse is nt a hme. East r west, hme is the best. My hme is my castle. PRE-TASK: Describe the huse at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: D yu like the huse in the picture? Why r why nt? What clur is the rf, the dr, walls, windws? Is the huse similar t yur huse? What is similar? What is different? 1. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Read these adjectives. Cmplete the table with a missing degree the cmparative degree (keskvõrre) r the superlative degree (ülivõrre). Fr example: Shrt shrter the shrtest POSITIVE COMPARATIVE SUPERLATIVE a) BIG a) a) THE BIGGEST b) SMALL b) SMALLER b) c) LITTLE c) LESS c) d) HIGH d) HIGHER d) e) OLD e) / e) THE OLDEST/THE ELDEST f) FAR f) / f) THE FURTHEST/THE FARTHEST

55 3. Match the furniture wrds with the pictures. A CHAIR A TABLE A BED A SOFA AN ARMCHAIR A CUPBOARD A SHELF 4. A Fill in the gaps with a suitable letter-cmbinatin t find ut the name f the rm in the picture. 1) KI HEN 2) BE OOM a) LT a) GR b) TC b) RL c) IC c) DR 3) B HROOM 4) LI NG-ROOM a) ET a) SI b) AT b) VI c) OT c) DI 4. B Tell yur partner in which rm the pieces f furniture frm exercise 3 are in yur hme. Use the fllwing sentence-frmat: There is/are (furniture item) in (rm).

56 5. Cnnect the lines t create as many sentences as yu can abut the picture. Describe the lcatin f things/peple with the wrds in the bx. Fr example: I can see a lamp in the nrth. NORTH WEST EAST SOUTH CUPBOARDS THE FLOOR CHAIR THE ROOM TABLE THE WALL A ARMCHAIR IN THE NORTH I CAN SEE - MOTHER ON THE SOUTH AN FATHER AT THE EAST SON BY THE WEST DAUGHTER THE VASE FLOWERS THE WINDOW CARPET

57 6. Guess the hme prverbs. Check it with yur peer. a) A is nt a hme b) My hme is my c) r hme is the best EXTRA TASK/HOME TASK: Create a shrt stry abut why it is imprtant t have hme, using these wrds in the bx and adding sme f yur wn. Fr example: We can play at hme (verb). We have a cat at hme (family members). There is lts f lve in ur family (nun). Our hme is always clean (adjective). VERBS FAMILY MEMBERS TO LOVE * TO LEARN * TO LAUGH A MOTHER * A FATHER TO LAUGH * TO TRUST * TO EAT TO CARE * TO TALK * TO LISTEN GRANDPARENTS AN AUNT * AN UNCLE TO LISTEN * TO HELP * TO CLEAN PETS * KIDS NOUNS ADJECTIVES A RELATIONSHIP * A FAMILY A HOUSE * A SMILE * A DAY * A HOME PEACE * A MEMBER * A FEELING * LOVE CHEERFUL * CO-OPERATIVE * FAIR FUNNY * THANKFUL * GENTLE SUPPORTIVE * KIND * SAFE....

58 FRIENDSHIP

59 Tunni teema: FRIENDSHIP Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub klme sõpruse khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane kinnistab sõpra/sõprust iselmustavaid madussõnu. Õpilane räägib õpitud sõnavara piires ma sõbrast. Õpilane mõistab sõpruse kui väärtuse tähtsust. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi sõpruse ja sõprade khta: - What is friendship? - Is it imprtant t have friends? Why/why nt? - Hw many friends d yu have? - D yu have a best friend? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe ülasas levaid lapsi kirjeldada. Abiks n küsimused: - Hw ld are they? - Hw are they related (friends, classmates, sisters-brthers?). Õpetaja selgitab, et ka õde-vend saavad lla mavahel sõbrad, samuti klassikaaslased. - Are they gd friends? Why/why nt? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu sõpruse khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: A true friend sticks with yu thrugh thick and thin n matter what. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Õpetaja sutab tähelepanu väljendile thrugh thick and thin, vajadusel sõnastatakse see ümber in difficult times, in truble. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Ütle, kes n su sõbrad, siis ütlen, kes led sa ise. Kes sõpra tahab saada, peab ise sõber lema. Sõber tunneb sõpra. Õige sõber kaalub rhkem kui kuld. ).

60 Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: A prblem shared is a prblem halved. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Jagatud mure n pl muret. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: A friend in need is a friend indeed. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Õpetaja sutab tähelepanu väljenditele in need ja ideed. Vajadusel need sõnad tõlgitakse ja seletatakse lahti. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Sõpra tuntakse hädas. Kes hädas meile abi teeb, see n õige sõber. ). Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel leida vastandmadussõnu, ühendades jntega paarid. Õpetaja palub õpilastel tõmmata ring ümber nendele madussõnadele, millega nad ennast iselmustaksid. Õiged vastused: 1) Thick b) Thin 2) Old c) Yung 3) Friendly e) Angry 4) Strng a) Weak 5) Active d) Lazy Ks kntrllitakse üle, kas mdustatud paarid n õiged. Vajadusel pöörab õpetaja õpilaste tähelepanu sõnade hääldusele, pakub välja ühe madussõna ja palub mõnel õpilasel leida sbiv vastandmadussõna. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. Õpetaja suunamisel vaadatakse läbi kõik kastis levad madussõnad ja veendutakse, et nende tähendus n õpilastele arusaadav. Seejärel määratakse kindlaks, millised neist n psitiivsed madussõnad. Õpetaja palub õpilastel täita individuaalselt mõistekaart 6 tähtsama madussõnaga sõbra khta. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele ette lugeda kirjapandud madussõnad. Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel kirja panna sõnad, mis sisaldavad sõna FRIEND. Osa tähti n juba antud. Õiged vastused: a) Friendly b) Pen friend c) Girlfriend d) Unfriendly e) Byfriend f) Friendship Ks kntrllitakse üle, kas mdustatud sõnad n õiged.

61 Tegevus 5: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja juhatab ülesande sisse, rääkides sõpruse tähtsusest. Õpetaja palub õpilastel ühendada lause algus ja lõpp, et saada rhkem teada sõpruse kui väärtuse khta. Õpetaja palub õpilastel kirjutada tühjale reale veel üks enda mõeldud lause sõprusest. Õiged vastused: a) Friends help us when we are in truble. b) Friends supprt us and give us gd advice. c) Everybdy likes t spend time with the peple they like. d) Friendship is very pwerful and can cnnect tw peple. e) Friendship can mve the muntains. f) The wrld wuld be a much unhappier place withut friends. Õpetaja palub mõnel õpilasel harjutuse ette lugeda, et kõik saaksid ülesannet kntrllida. Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 6. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel panna segamini aetud sõnadest kkku 3 sõpruse khta käivat vanasõna. Õiged vanasõnad n töölehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele vanasõnad ette lugeda ja neid ks kntrllida. Lisaülesanne/Kduülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. Õpetaja palub õpilastel jnistada kasti ma sõbra pilt. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel juhendis levate küsimuste abil üksteist intervjueerida. Õpetaja palub mõnel paaril ma dialg ette kanda. Kasutatud allikad: Pildid:

62 Ideed: Mary Bwen, Liz Hcking English Wrld

63 TOPIC 1 FRIENDSHIP A true friend sticks with yu thrugh thick and thin n matter what. A prblem shared is a prblem halved. A friend in need is a friend indeed. PRE-TASK: Describe children at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: Hw ld are they? Hw are they related (friends, sisters-brthers, classmates etc.)? Are they gd friends? If yes, why d yu think s? 1. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Read the adjectives and cnnect the crrect pairs. Circle the nes yu think that matches yu. 1) THICK A) WEAK 2) OLD B) THIN 3) FRIENDLY C) YOUNG 4) STRONG D) LAZY 5) ACTIVE E) ANGRY

64 3. Make yur wn mind map. Chse 6 mst imprtant adjectives frm the bx t describe a gd friend. Discuss them with yur peer. BIG * HELPFUL * BORING * GREEDY EMPTY * FULL * ANGRY * DANGEROUS TRUSTFUL * LAZY * FRIENDLY * NICE HONEST * INTELLIGENT * WEAK * DRY BRAVE * BEAUTIFUL * ACTIVE * AGGRESSIVE COLD * CALM * CLEVER * WARM 4. Hw many wrds can yu create with the wrd FRIEND? Write them dwn. Sme letters have already been given. a) F _N Y b) P F D c) G _ F D FRIEND d) U E L_ e) B _ R _ D f) F _N _I _

65 5. Cmplete the sentences t find ut why friendship is imprtant. Chse the crrect ending frm the bx. Try t add ne mre sentence abut friendship and write it t the empty rw. 1) FRIENDS HELP US WHEN a) UNHAPPIER PLACE WITHOUT FRIENDS. 2) FRIENDS SUPPORT US AND b) WE ARE IN TROUBLE. 3) EVERYBODY LIKES c) MOVE THE MOUNTAINS. 4) FRIENDSHIP IS VERY d) GIVE US GOOD ADVICE. 5) FRIENDSIP CAN e) TO SPEND TIME WITH PEOPLE THEY LIKE. 6) THE WORLD WOULD BE A MUCH f) POWERFUL AND CAN CONNECT TWO PEOPLE. 7).. 6. Guess the friendship prverbs. Put the wrds int the crrect rder. Check it with yur peer. a) A, AND, FRIEND, MATTER, NO, STICK, THICK, THIN, THROUGH, TRUE, WHAT, WITH, YOU b) A, A, HALVED, IS, PROBLEM, PROBLEM, SHARED b) A, A, FRIEND, FRIEND, IN, INDEED, IS, NEED

66 EXTRA TASK/HOME TASK: Draw yur friend in the bx. Interview yur peer abut his/her friend. The fllwing questins can help yu: What des yur friend lk like (hair, nse, lips etc.)? Hw ld is he/she? Where des he/she live? What d yu like t d tgether? Hw lng have yu been friends?

67 SCHOOL

68 Tunni teema: SCHOOL Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub klme kli khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane skab mdustada kliteemalisi liitsõnu Õpilane mõistab õppimise kui väärtuse tähtsust. Õpilane skab õpitud sõnavara piires ma lemmikainest rääkida. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi klist ja õppeainetest: - Hw many years have yu gne t schl? - Hw many classmates d yu have? - What d yu like/dn t like at schl? - What is yur favrite subject at schl? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe ülesas levaid klitunniga setud esemeid kirjeldada. Abiks n küsimused: - Can yu name the bjects at the tp f the sheet? - Have yu used them in sme f yur lessns? If yes, in which lessns? - Can yu name any ther bjects, which are used in schl lessns? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu kli/õppimise khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Practice is the best instructr. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Harjutamine teeb meistriks. Krdamine n tarkuse ema. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: When yu talk yu nly repeat what yu already knw, but if yu listen yu may learn smething. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal. Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast. ).

69 Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Practice makes perfect. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Harjutamine teeb meistriks. Krdamine n tarkuse ema. ). Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel kahe mdaalverbi seast valida õige, kriipsutades vale mdaalverbi maha. Õiged vastused: a) Culd yu pen the windw a bit, please? b) Igr may be a Russian, judging by his accent. c) Can yu play the pian? d) Yu must nt speak during the test. e) Yu must nt eat ice cream in the schl bus. f) Yu may be right, but I am ging t check it anyway. Ks kntrllitakse üle, kas valitud mdaalverbid n õiged. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. Õpetaja suunamisel vaadatakse läbi kõik kastis levad klitundide nimetused ja veendutakse, et nende tähendus n õpilastele arusaadav. A Õpetaja palub õpilastele kirjutada iga pildi alla vastava tunni nimetuse. Õpetaja tuletab õpilastele meelde, et inglise keeles kirjutatakse kõik õppeainete nimetused suure tähega. Õiged vastused: 1 Art lessn 2 Estnian 3 English 4 Physical Educatin 5 Nature Studies 6 Music 7 Mathematics 8 Handicraft B Õpilased kirjutavad iga pildi alla ühe lause antud pildi khta. Ks kntrllitakse üle, kas piltide alla kirjutatud klitundide nimetused n õiged. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel teineteisele ma laused ette lugeda. Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel jntega ühendada kaks sõna, et mdustada kliga senduvaid liitsõnu. Õiged vastused: a) Schl-day b) Schlby c) Ntebk d) Pen-case e) Classrm f) Backpack

70 g) Blackbard h) Textbk Ks kntrllitakse üle, kas mdustatud liitsõnad n õiged. Õpetaja palub õpilastel täiendada ma nimekirju kaaslastelt kuuldud sõnadega. Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel panna segamini aetud tähtedega sõnadest kkku 3 kli khta käivat vanasõna. Õiged vanasõnad n ülesannete lehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele vanasõnad ette lugeda ja neid ks kntrllida. Tegevus 5: Tegevus põhineb töölehe 6. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel lõpetada hariduse ja kli khta käivad ütlused, kasutades kastides etteantud sõnu. Õiged vastused: a) The best teachers teach frm the heart, nt frm the bk. b) Yu learn smething every day if yu pay attentin. c) We dn't learn fr schl, but fr life. d) The rts f educatin are bitter, but the fruit is sweet. e) Learn as much as yu can while yu are yung, since life becmes t busy later. B Õpetaja palub õpilastel segamini aetud tähtedest üles tsida õiged lõpud. Ks kntrllitakse üle, kas kõikide ütluste lõpud n õiged. Õpetaja küsib õpilastelt küsimusi: - D yu agree with the sayings? - Which ne was yur favrite? Why? Lisaülesanne/Kduülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel kasti jnistada nende meelisõppeviis. Selleks võib lla näiteks lugemine, kirjutamine, kuulamine, mängimine, jnistamine. B Õpetaja palub õpilastel kirjutada pildi alla 4-5 lauset ma lemmikõppeainest. C Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu linnule, kes hiab paberilehte. Õpetaja palub õpilastel vastata küsib linnu khta küsimusi: D yu knw the bird s name? What d yu knw abut the bird? Which adjectives can characterize the wl? (smart, wise, fair, ld) D yu knw any bks where the wl has an imprtant rle? (Harry Ptter; Karupeg Puhh). Õpetaja selgitab, et tegemist n kõige targema linnuga ja ta n tarkuse sümbliks. Tb juurde näite raamatust Harry Ptter, kus öökull li samuti tarkuse sümbliks; ja Karupeg Puhhi seiklustest, kus öökull tihti ma kaaslastele tarka nõu jagas. Õpetaja kirjutab raamatute nimed inglise keeles tahvlile ( Harry Ptter, Winnie the Ph ) ja svitab neid raamatuid õpilastel kindlasti lugeda. Õpetaja kgub järgmises tunnis õpilaste töölehed ning kntrllib kirjapandud lauseid.

71 Kasutatud allikad: Pildid: mt: mt: mt:1 ttp://ffice.micrsft.cm/en-gb/images/results.aspx?qu=singing#ai:mc mt:1 mt: mt:1 mt:1 mt:1 mt:1 mt:1 Ideed: Jackie Hlderness, Anni Hughes 100 ideas fr children tpic based activities

72 UNIT 3 SCHOOL Practice is the best instructr. When yu talk yu nly repeat what yu already knw, but if yu listen yu may learn smething. Practice makes perfect. PRE-TASK: Describe the three bjects at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: Can yu name the bjects at the tp f the sheet? Have yu used them in sme f yur lessns? If yes, in which lessns? Can yu name any ther bjects which are used in schl lessns? 1. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Chse the crrect mdal verb and crss ut the incrrect ne. Fr example: Yu might/may leave the class nw if yu want. a) Culd/May yu pen the windw a bit, please? b) Igr can t/may be a Russian, judging by his Russian accent. c) Can/May yu play the pian? d) Yu must nt/might nt speak during the test. e) Yu must nt/culd nt eat ice cream in the schl-bus. f) Yu must/may be right, but I am ging t check it anyway.

73 3. A Match the picture with the lessn. Yu can find the names f the lessns in the bx. 3. B Describe the pictures with 1-2 sentences. MATHEMATICS * MUSIC * ART ENGLISH * PSYHICAL EDUCATION ESTONIAN * NATURE STUDIES * HANDICRAFT 1) 2) ) 4) 5) 6) 7) 8)...

74 4. Cnnect tw wrds t make 8 cmpund nuns! Yu can use sme wrds several times. The pictures can help yu. 1) SCHOOL a) BOOK 2) NOTE b) BOARD 3) PEN c) PACK 4) CLASS d) CASE 5) BACK e) ROOM 6) BLACK f) DAY 7) TEXT g) BOY 5. Guess the schl prverbs. Put the letters int the right rder. Check it with yu peer. a) EICCATORP SI HET SBET NTRIUORCST. b) NEWH UYO LATK OYU LYNO TEEARP THWA OUY DYRALEA OWKN, UTB FI UOY TNEISL YOU YMA NRELA TINGSOHEM. c) RATPCSEI SAEKM FCTPREE.

75 6. A Cmplete the sayings with the crrect endings frm the bx. Find ut why learning is imprtant. Chse the right endings frm the bx. a) The best teachers teach frm the heart, nt.. b) Yu learn smething every day if yu. c) We dn't learn fr schl, but. d) The rts f educatin are bitter, but the... e) Learn as much as yu can while yu are yung, since life becmes PAY ATTENTION * TOO BUSY LATER * FOR LIFE FRUIT IS SWEET * FROM THE BOOK 6. B Find the right endings in the puzzle. F O R L I F E M S K L E Y R A V D E E A A T T T E T U S I F W I U A I U R W H I P A Y A T T E N T I O N T G L O H F F D E I U O P I K E A O U C S S K L L A S F R O M T H E B O O K M S O E Q A D G K R A A P A W R L E T R V M E L I H G E L I D K U D E S E A O D E G H K S J K L K D N O M T O O B U S Y L A T E R E F E O J P D F S A N K E P

76 EXTRA TASK/HOME TASK: A Draw a picture abut hw yu like t learn (by reading, writing, listening, drawing r playing). B Write 4-5 sentences abut yur favurite subject. The fllwing questins can help yu: What is yur favurite subject at schl? Why is it yur favurite subject? (Is it easy/interesting/fun?) What d yu d in yur favurite lessn? C Answer the fllwing questins: What d yu knw abut the bird? D yu knw the bird s name? Which adjectives can characterize the wl? D yu knw any bks where the wl has played a big rle?

77 ENVIRONMENT

78 Tunni teema: ENVIRONMENT Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub kahe keskknna khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane teab, kuidas mdustada kesk- ja ülivõrret kahe- ja enama silbilistest madussõnadest. Õpilane teab erinevate materjalide nimetusi inglise keeles. Õpilane teab mõningaid põhitõdesid, kuidas igapäevaselt keskknda säästa. Õpilane teab keskknna väärtust ning skab taaskasutuse lõbusaks muuta. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi keskknna khta: - D yu live in the cuntry r in a city? - D yu like t spend time in nature? - Can yu imagine the wrld withut nature? Why/Why nt? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe ülesas levat pilti kirjeldada. Abiks n küsimused: - Wh can yu see in the picture? - What are they ding? - D yu like t wrk in the garden r in the park with yur family and friends? - Wuld yu like t clean yur neighbrhd and make it mre beautiful? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu keskknna khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Earth is mre precius than gld. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Muld n kallim kui kuld. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: We never knw the wrth f water till the well is dry. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida.

79 Õpetaja mandab tähelepanu sõnadele wrth ja well ning vajadusel sõnad selgitatakse lahti või tõlgitakse. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Maad ei narrita. Ära sülita vanasse kaevu enne kui uus valmis. ). Õpetaja selgitab, et me ei ska mõelda, et ühel päeval ple enam puid, lmi ja puhast jgivett. Nende säilitamise nimel tuleb iga päev teadlikult ma tegevuste kasu/kahju hinnata. Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel mdustada madussõna kesk- või ülivõrde, kasutades mre ja the mst. Õiged vastused: a) The mst precius thing in the wrld is pure nature. b) Mary s idea abut an eclgical lifestyle is mre realistic than Peter s. c) My class jined the water and electricity saving prgram. This is the mst effective way t save envirnment. d) When she started eating eclgical fd, she became mre energetic. e) Jhn never drps litter n the grund. He puts it int the dustbin which is the mst useful thing t d. f) My parents stpped using a car because they think that it is mre harmful than walking and cycling. Nw I cycle t schl. Ks kntrllitakse üle, kas mdustatud madussõnade võrdeastmed n õiged. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel ühendada esemed materjalidega, millest need tehtud n. Õiged vastused: a) Silver - ring b) Gld - cins c) Wd - vilin d) Brnze - medal e) Clth curtain f) Paper plane g) Glass bttle B Õpetaja palub õpilastel kirjutada pildi alla lause kasutades sõnapaari made f. C Õpetaja palub õpilastel täiendada laused. Õiged vastused: a) Glass is made f sand. b) Trees and plants prduce xygen. c) Paper is made f wd. Ks kntrllitakse üle, kas materjalid ja esemed n õigesti ühendatud, ning kas küsimused n õigesti vastatud. Õpetaja palub õpilastel veel nimetada esemeid ja materjale, millest need tehtud n.

80 Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel kirjutada erinevate esemete alla, millisesse prügikasti need käivad. Õiged vastused: a) A milk cartn Packages b) An ld battery Dangerus waste c) Old paper Paper and cartn d) A bx Paper and cartn e) A banana peel Cmpst f) An aersl can Dangerus waste g) A shamp bttle Packages h) Candy papers Other Ks kntrllitakse üle, kas esemed n asetatud õigesse prügikasti. Järgneb paaristöö: Õpetaja palub õpilastel öelda etteantud lausemudeli järgi millisesse prügikasti mingi prügi käib. Õpetaja küsib õpilastelt, kas nende peres srteeritakse prügi. Õpetaja svitab õpilastele, et nad võiksid panna antud töölehe kdus külmkapi külge või mõnda teise nähtavasse khta, et tervel perel leks spikker silme ees. Tegevus 5: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel ära arvata nipid, kuidas käituda keskknda säästvalt, kirjutades pildi asemele sbiva sõna, lause lõppu. Õiged vastused: a) Always turn ff the lights when yu leave the rm! b) Never let the water run while yu clean yur teeth! c) Never drp yur bttle n the grund! d) Use a shpping bag made f clth instead f plastic! Ks kntrllitakse üle, kas lausete lõppu kirjutatud sõnad n õiged. Õpetaja küsib õpilastelt, kas nad kasutavad neid nippe. Õpetaja selgitab, et igapäevased väikesed muudatused võivad keskknna säästmisel suureks abiks lla. Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 6. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel panna segamini aetud sõnadest kkku 2 keskknna khta käivat vanasõna. Õiged vanasõnad n töölehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele vanasõnad ette lugeda ja neid kntrllida. Kduülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. Õpetaja jätab õpilastele antud kdutöö vabatahtlikuks ülesandeks. Samuti võib knsulteerida kunstiõpetuse õpetajaga ning hiupõrsas hpis ühes kunstiõpetuse tunnis valmis teha. Õpetaja juhatab ülesande sisse, küsides õpilastelt küsimuse: - D yu knw what recycling is?

81 Kasutatud allikad: Pildid: Õpetaja selgitab õpilastele, miks taaskasutus n luline, ning milliseid tagajärgi võib üleliigne tarbimine rahvale tuua. Õpetaja palub õpilastel lugeda ülesande juhendit ning teha kindlaks, kas see n arusaadav. Õpilased valmistavad endale kdus taaskasutatavatest materjalidest hiupõrsa k-pht-theatrical-curtain-f-red-clr-bject-ver-white jpg tb8inpwtcbp4kweg&t= l_can_resized.jpg cycling/bathrm%20gifs/shampoo_illo8.gif

82 Ideed: qtu/s1600/piggybank.jpg _and_superlative_adjectives_1.pdf

83 UNIT 8 ENVIRONMENT Earth is mre precius than gld. We never knw the wrth f water till the well is dry. PRE-TASK: Describe the picture at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: Wh can yu see in the picture? What are they ding? D yu like t wrk in the garden r in the park with yur family and friends? Wuld yu like t clean yur neighburhd and make it mre beautiful? 1. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Fill in the gaps with a crrect frm f the adjective. Use MORE and THE MOST. Fr example: It is the mst precius gift fr the Earth when we decide t live green. a) (precius) thing in the wrld is pure nature. b) Mary s idea abut an eclgical lifestyle is.. (realistic) than Peter s. c) My class jined the water and electricity-saving prgram. This is. (effective) way t save envirnment. d) When she started t eat eclgical fd, she became.. (energetic). e) Jhn never drps litter n the grund. He puts it int the dustbin which is (useful) thing t d. f) My parents stpped using a car because they think that it is (harmful) than walking r cycling. Nw I cycle t schl.

84 3. A Guess the names f materials these bjects are made f. Cnnect the materials with a suitable picture. 3. B Write a sentence under the picture. Use the phrase made f in yur sentences. Read yur sentences t yur peer. Fr example: The bx is made f paper. a) SILVER b) GOLD.... c) BRONZE d) WOOD e) CLOTH.... f) PAPER g) GLASS... C Cmplete the sentences. a) Glass is made f - sand - wd - metal b) prduces xygen. - peple - animals - trees/plants c) Paper is made f - wd - metal pieces - clth

85 4. Chse mst suitable recycle bin fr different types f litter. Write it next t the picture. DANGEROUS WASTE PAPER AND CARTON PACKAGES COMPOST OTHER a) -.. b) A MILK CARTON AN OLD BATTERY c) - d) -.. OLD PAPER A BOX e) -.. f) -.. A BANANA PEEL AN AEROSOL CAN g) - h) - A SHAMPOO BOTTLE CANDY PAPERS 4. B Tell yur partner in which bin yu put these pieces f litter. Use the fllwing sentence frmat: I put... (Piece f litter) in the bin. 5. Guess the tips hw t save envirnment. Write the missing wrd(s) n the line. The pictures can help yu. a) Always the lights when yu leave the rm! -.. b) Never let the run while yu! -... c) Never drp yur n the grund! -... d) Use a shpping bag made f instead f plastic! Guess the envirnment prverbs. Put the wrds in the right rder. Check it with yur peer. a) EARTH, GOLD, IS, MORE, PRECIOUS, THAN... b) DRY, IS, KNOW, NEVER, TILL, OF, THE, THE, WATER, WE, WELL, WORTH...

86 HOME TASK: Learn hw t re-use ld newspapers and an ld egg-bx t make yur wn Piggybank. Yu will need: A BALLOON SOME OLD NEWSPAPERS AN OLD EGG-BOX WHITE GLUE SOME TAPE HALF A CUP OF FLOUR 2 CUPS OF WATER COLOURS Ask yur parents r classmates t help yu! INSTRUCTIONS: 1) Make the mixture: Put half a cup f flur int a large bwl. Add tw cups f water. Mix it slwly by adding a few drps f white glue. Keep stirring until the mixture lks like thick cream. 2) Make a bdy fr Piggy. Blw up a balln. 3) Make the parts f bdy fr Piggy. Take an ld egg bx. Cut the cne shapes ut frm the lwer part f the egg bx. Tape them n the balln. Yu will need 8 f them t make Piggy s nse, tail, ears and legs. 4) Make Piggy s bdy strnger. Take sme ld newspapers and cut ut small slips abut 2 cm wide. Put them int the mixture and place them n Piggy s bdy. Yu must put at least 3 layers f the newspaper yur Piggy is strng nw. 5) Nw it is time t dry it. Find a place where n ne can bther yur Piggy and wait fr at least 2 days. 7) Nw it is time t clur yur Piggybank. Take yur Piggy and clur it. Use yur favurite clurs. 6) Make a hle. Ask yur parents t help yu and cut a rectangular-shaped hle n Piggy s back. This is the place where yu can put yur mney int the bank. Make it big enugh t get the brken balln ut f Piggy. ENJOY YOUR PIGGYBANK!

87 WEATHER

88 Tunni teema: WEATHER Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub klme ilma khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane teab ilmanähtuste nimetusi. Õpilane mõistab mõnede ilmanähtuste tekkimise põhjuseid. Õpilane skab õpitud sõnavara piires kirjutada aastaaegadest lühijutu. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi ilmast: - Which seasn is it right nw? - What is yur favurite seasn? - Which weather cnditins did yu ntice yesterday? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe ülasas levaid ilmaga setud esemeid kirjeldada. Abiks n küsimused: - Can yu name the bjects in the picture? - When d yu need these bjects? - In which seasn wuld yu use these bjects? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu ilma khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Clear mn frst sn. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Õpetaja sutab tähelepanu sõnale frst ning vajadusel sõna selgitatakse lahti või tõlgitakse. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Selge öö tb külma ilma. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: After a strm cmes a calm. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Peale trmi tuleb ilus ilm. Peale halba tuleb alati hea. ). Õpetaja selgitab, et sellel vanasõnal n kaks tähendust. Esimene neist käib ilma khta ning teine elu khta üldiselt, et pärast halba juhtub alati midagi head.

89 Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Make hay while the sun shines. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Ta rauda, kuni see n kuum. Iga asi mal ajal. Töö ei ta tegijat. ). Järgneb üldine arutelu. Õpetaja küsib õpilastelt küsimusi: D yu knw hw t plan yur time? D yu have yur timetable? D yu plan yur time every day? Why is it imprtant t d yur wrk n time? Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel valida kahest valikuvariandist õige tegusõna vrm. Õiged vastused: a) Mike bught new rubber bts yesterday. b) Mary enjys sunbathing n the beach. c) Peter s favurite sprt is skiing and he is really gd at it. d) In winter peple wear a warm cat, bts and a scarf. e) The fg was s thick last mrning I culdn t even see my feet. f) My best friend swam almst every day last summer because the weather was gd. Ks kntrllitakse üle, kas valitud tegusõna vrmid n õiged. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel ühendada ilmanähtuste pildid vastava nimetusega. B Õpetaja palub õpilastel valida kastist ilmanähtusi iselmustavad madussõnad ja neid kasutades kirjeldada mõne lausega A-sas leiduvaid pilte. Järgneb paaristöö: Õpetaja palub paarilistel üksteisele ette lugeda kirjapandud madussõnad. Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel jntega ühendada ilmanähtust kirjeldava tekst vastava pildiga. Õiged vastused: 1) Rainbw 2) Fg 3) Thunderstrm 4) Plar lights B Õpetaja palub õpilastel vastata klmele küsimusele. Õiged vastused: a) Red, range, yellw, green, blue, vilet, indig b) Near a bdy f water c) Thunderstrm Ks kntrllitakse üle, kas n ühendatud õiged pildid ja tekstid. Ks arutletakse selle üle, milliseid ilmanähtusi keegi n näinud.

90 Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel panna kkku klm ilma khta käivat vanasõna, ühendades jntega sbiva alguse ja lõpu. Õiged vanasõnad n töölehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele ette lugeda kirjapandud madussõnad. Lisaülesanne/Kduülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. Õpetaja palub õpilastel kstada lühike jutuke ühest valitud aastaajast. Õpilasele n abiks sõnad kastis. Õpetaja kgub järgmises tunnis õpilaste töölehed ning kntrllib kirjapandud lauseid. Kasutatud allikad: Pildid: mt:1 mt:1 mages/pod/l/lightning-sky sw.jpg jpg_2660-ryalty-free-mn-cartn-character.jpg Ideed: David Seymur, Maria Ppva 700 classrm activities

91 UNIT 6 WEATHER Clear mn frst sn. After a strm cmes a calm. Make hay while the sun shines. PRE-TASK: Describe the bjects at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: Can yu name the bjects in the picture? When d yu need these bjects? In which seasn wuld yu use these bjects? 3. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Chse the crrect frm f the verb. Fr example: I like/liked spring because my birthday is in April. a) Mike buy/bught new rubber bts yesterday. b) Mary enjys/enjyed sunbathing n the beach. c) Peter s favurite sprt is/was skiing and he is really gd at it. d) In winter peple wear/wre a warm cat, bts and a scarf. e) The fg was s thick last mrning I culdn t even saw/see my feet. f) My best friend swims/swam almst every day last summer because the weather was gd.

92 3. A Cnnect the pictures with the crrect wrd f the weather cnditin. e) WINDY f) RAINY b) FOGGY d) SUNNY a) STORMY c) SNOWY 3. B Chse the suitable adjectives frm the bx which wuld describe the pictures frm the part A and describe the pictures with a sentence. COLD * BRIGHT * FREEZING * NICE WET * CLOUDY * WARM * CHILLY HOT * FRESH * POWERFUL * HAPPY a).. b).. c).. d).. e).. f)...

93 4. A Cnnect the sentences/shrt stries with the suitable weather cnditin. The pictures can help yu. 1) This cnditin frms when the sun is shining and it is raining at the same time. It is really beautiful and it has 7 clurs. A) POLAR LIGHTS 2) This cnditin frms when the grund is warmer than the air. It is like a clud n the grund. B) THUNDER- STORM 3) This cnditin frms usually in summer when warm air meets cld air. It is really pwerful and can cause a fire. C) RAINBOW 4) This cnditin can be seen in the sky n a very cld night. D) FOG B Answer the three questins abut the weather cnditins: a) Which clurs are there in the rainbw? - yellw, red, vilet, green, blue, pink, range - red, range, yellw, green, blue, vilet, indig - red, range, green, black, yellw, vilet, blue b) Where can yu mst likely see the fg? - near huses - near hills - near a bdy f water c) Which weather cnditin usually ges with lighting? - thunderstrm - fg - a rainbw

94 5. Guess the weather prverbs. Cnnect the beginning f the prverb with a crrect ending. Check it with yur peer. a) CLEAR MOON COMES A CALM. b) AFTER A STORM THE SUN SHINES. c) MAKE HAY WHILE FROST SOON. EXTRA TASK/HOME TASK: Chse ne seasn and write a shrt stry r sme sentences abut it. Use the wrds in the seasn bxes and ther wrd frm the wrksheet. TO SKI * TO LIKE * TO MAKE * TO HAVE TO PLAY * TO SUNBATHE * TO SWIM COLD * SNOWY * BIG WARM * HAPPY * LONG ON * WINTER * IN ON * SUMMER * IN A SNOWMAN * SNOW * HOLIDAYS VOLLEYBALLY * THE BEACH * THE SEA A PRESENT * THE WEATHER A DAY * A FRIEND * SCHOOL HOLIDAYS TO START * TO COLLECT * TO LEARN TO WAKE UP * TO MELT * TO SING COLD * COLORFUL * WET * WINDY WARM * WET * GREEN ON * AUTUMN * IN ON * SPRING * IN SCHOOL * THE NATURE * LEAVES AN ANIMAL * SNOW * THE WEATHER FRUIT * THE WEATHER A BIRD * A TREE * NATURE

95 WORK

96 Tunni teema: WORK Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub klme töö khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane mõistab töö kui väärtuse tähtsust. Õpilane teab erinevaid ameteid. Õpilane skab kirjutada õpitud sõnavara piires ma tulevasest ametist. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi tööst ja ametitest: - What d yu want t be when yu grw up? Why? - What d yur parents d fr living? - Wuld yu like t d the same jb yur parents d? Why/why nt? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe üleas levaid ametitega setud esemeid kirjeldada. Abiks n küsimused: - Can yu name the bjects at the tp f the sheet? - D yu knw in which jb yu can use them? - Can yu name any ther bjects, which are used in ther jbs? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu töö/ametite khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: A Jack f all trades is master f nne. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Õpetaja sutab tähelepanu sõnale trade ning vajadusel sõna selgitatakse lahti või tõlgitakse. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Üheksa ametit, kümnes n nälg. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: A bad wrkman always blames his tls. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Krd n kärss kärnas, krd maa külmunud. ).

97 Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: He wh makes n mistakes makes nthing. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Tegijal juhtub nii mõndagi. ). Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel lugeda lühijutte erinevate ametite khta ning täita lüngad õigete artiklitega. Õiged vastused: a) This is Mary. She is a student. She is 10 years ld. She ges t frm 5. Her favurite subject is Art. Mary desn t like t wake up early in the mrning. b) This is Lenard di Capri. He is an American actr. He was brn n the 11 th f Nvember, The mst ppular mvie with him is Titanic which is an American rmance and disaster mvie. c) That's Jhn. He is a plice fficer. He has been a plice fficer fr 7 years. Jhn wears a special unifrm and a gun every day. He likes his jb because he can catch criminals and help peple. d) This is Linda. She is a ck. She has been a ck fr 3 years. Linda wrks in a small restaurant in a big city. She enjys making delicius meals. Ks kntrllitakse üle, kas valitud artiklid n õiged. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel lahendada ristsõna. Õpetaja pöörab enne ristsõna lahendamise alustamist õpilaste tähelepanu 7. ja 9. küsimusele. Õpetaja selgitab, et mõne ameti puhul n naissst ja meessst tegijanimed erinevad. Õiged vastused: 1) Seller 2) Plice fficer 3) Mechanic 4) Teacher 5) Ck 6) Electrician 7) Actr 8) Singer 9) Actress 10) Builder 11) Directr 12) Firefighter 13) Dctr Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele sõnad ette lugeda. Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel ühendada jntega madussõna vastava ametiga, kus see madus luline n.

98 Õpetaja küsib õpilastelt enne ülesande alustamist, kas kõik sõnad n arusaadavad. Vajadusel tõlgitakse sõnad. B Järgneb paaristöö: Õpetaja palub õpilastel valida ülesande A-sast ja ülesandest 3 endale kõige rhkem meeldiva ameti ning kirjeldada seda enda partnerile, kasutades sõnu ülesandest 3 ja 4. Võimalikud vastused: 1) Fast: Firefighter, plice fficer, electrician, builder 2) Smart: All jbs 3) Friendly: Dctr, teacher 4) Brave: Firefighter, plice, electrician, builder, teacher 5) Strng: Firefighter, plice, builder 6) Fair: Plice fficer, teacher 7) Talented: Singer, actr (All jbs) 8) Calm: Teacher, plice fficer, dctr Tegevus 5: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel valida töö khta käivatele ütlustele sbiv lõpp. Õiged vastused: a) The nly place where success cmes befre wrk is in dictinary. b) Success cmes in cans; failure in can ts c) Find smething yu lve t d and yu ll never have t wrk a day in yur life. d) When lve and skill wrk tgether, expect a masterpiece. e) If a jb is wrth ding, it s wrth ding well. Ks kntrllitakse üle, kas valitud lõpud n õiged. Õpetaja küsib õpilastelt, kas nad said aru, mis n ühe või teise ütluse mõte. Ks arutletakse ütluste sisu üle. Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 6. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel panna kkku 3 töö khta käivat vanasõna. Igas sõnas n mõni täht üle. Õiged vanasõnad n ülesannete lehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele vanasõnad ette lugeda ja neid kntrllida. Lisaülesanne/Kduülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. Õpetaja palub õpilastel kirjutada lühijutt teemal Minu lemmikamet. Kirja kirjutamisel n abiks küsimused, millele õpilased peavad vastama: - What jb wuld yu like t d? - Why d yu like this jb? - Which adjectives wuld yu use t describe this jb? - Are yu already gd at it? Write a sentence which wuld prve it (Fr example: I can make very delicius birthday-cakes). Õpetaja palub õpilastel kaunistada kiri vahenditega, mis n vajalikud valitud ametil töökhustuste täitmiseks. Õpetaja kgub järgmises tunnis õpilaste töölehed ning kntrllib kirjapandud lauseid.

99 Kasutatud allikad Pildid: pri_phts_2200.html mt:1 Ideed: Penny Ur, Andrew Wright Five-minutes activities

100 UNIT 4 WORK A Jack f all trades is master f nne. A bad wrkman always blames his tls. He wh makes n mistakes makes nthing. PRE-TASK: Describe the bjects at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: Can yu name the bjects? D yu knw in which jb yu can use them? Can yu name any ther bjects that are used in sme jbs? 1. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Read these shrt stries abut the peple and fill in the crrect article: a/an/the. a) This is Mary. She is student. She is 10 years ld. She ges t frm 5. Her favurite subject is Art. Mary desn t like t wake up early in mrning. b) This is Lenard di Capri. He is American actr. He was brn n 11 th f Nvember, mst ppular mvie with him is Titanic which is American rmance and disaster mvie. c) That's Jhn. He is plice fficer. He has been plice fficer fr 7 years. Jhn wears special unifrm and gun every day. He likes his jb because he can catch criminals and help peple. d) This is Linda. She is ck. She has been ck fr 3 years. Linda wrks in small restaurant in big city. She enjys making delicius meals.

101 3. Cmplete the crsswrd with the crrect jbs. Sme letters have already been given. E E C C N I C R L R R ACROSS 5 He r she wears white clthes and makes delicius meals. 6 He r she helps peple when they are having a prblem with electricity. 11 He r she runs a cmpany. 12 He r she drives a big red car with sirens. 13 He r she helps peple wh are ill. DOWN 1 He r she wrks in a shp r a market. 2 He r she catches criminals. 3 He r she helps t fix a brken car. 4 He r she wrks in a schl and gives hme wrk. 7 He plays different rles in mvies. 8 She earns mney by singing different sngs. 9 She plays different rles in mvies. 10 He r she builds and repairs huses.

102 4. A Cnnect the jb with necessary adjectives. 1) FAST a) FIREFIGHTER 2) SMART b) DOCTOR 3) FRIENDLY c) POLICE OFFICER 4) BRAVE d) TEACHER 5) STRONG e) ACTOR 6) FAIR f) SINGER 7) TALENTED g) ELECTRICIAN 8) CALM h) BUILDER 4. B Chse a jb and describe it t yur peer using the wrds frm exercises 3 and Chse the right ending t cmplete the sayings abut wrk. a) The nly place where success cmes befre wrk is in - life. - the dictinary. - the schl. b) Success cmes in cans; failure in - tins. - cups. - can'ts. c) Find smething yu lve t d and yu'll never have t a day in yur life. - wrk - eat - speak d) When lve and skill wrk tgether, expect a... - gift. - masterpiece. - free day frm wrk. e) If a jb is wrth ding, it's wrth ding - well - bad - in a lng perid

103 6. Guess the prverbs. The wrds are in the right rder but there are sme extra letters in the wrds. Check it with yur peer. a) AK JHACGK OFE AKLEL TREATHDES IES AS MHASRTUER OUF HNIONPE. b) AN BHAD WIORKMASN AKLWEAYSN BKLANMEIS IHAIS TEEOKOLS. c) HET WHOY MHACKESS EON MHISTHEAKES MAKEIS NOHTHCINEG. EXTRA TASK/HOME TASK: A Write a shrt stry abut yur favurite jb. The fllwing questins can help yu: What jb wuld yu like t d? Why d yu like this jb? Which qualities wuld yu use t describe this jb? Are yu already gd at it? Write a sentence which wuld prve it (Fr example: I can make very delicius birthday cakes). Write smething extra abut yur favurite jb (Fr example: I want t be an actr, because my idl is Brad Pitt) B Illustrate yur stry with the bjects necessary fr yur favurite jb.

104 HOBBIES

105 Tunni teema: HOBBIES Lahendamiseks kuluv aeg: 45 minutit Vanuserühm: II kliaste Eesmärgid: Õpilane tutvub klme hbide khta käiva ingliskeelse vanasõnaga. Õpilane leiab sarnase/samasuguse tähendusega vanasõnu eesti keeles. Õpilane skab kasutada mastavate tegusõnade lühivrme. Õpilane teab inglise keeles erinevaid hbide nimetusi. Õpilane mõistab hbide kui väärtuse tähtsust. Õpilane skab vajadusel valida endale sbivat hbi. Sissejuhatav ülesanne: Õpetaja esitab õpilastele küsimusi pereknnast: - What d yu d in yur free time? - D yu have any hbbies? - Name sme hbbies. - Why d yu like yur hbby (hbbies)? Õpetaja küsib iga küsimust paarilt õpilaselt. Eelülesanne: Õpetaja jagab õpilastele töölehed ja palub lehe ülesas levaid pilte kirjeldada. Abiks n küsimused: - What are the children ding in the picture? - Wuld yu like t d this kind f activity? Why/why nt? - Can yu name any hbbies cnnected with any physical activity? Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteist antud küsimustega intervjueerida. Tegevus 1: Tegevus põhineb töölehe 1. ülesandel. Õpetaja küsib, kas õpilased teavad eestikeelseid vanasõnu hbide khta. Õpetaja räägib, miks vanasõnad n lulised. Need väljendavad rahva elutarkust. Vanasõnad n tabavad, peetilised ja vrmilt lühikesed. Neid n kerge meelde jätta. Vanasõnade kaudu n võimalik keelt õppida ning vajadusel neist ka abi leida. Õpetaja pöörab õpilaste tähelepanu ingliskeelsete ja eestikeelsete vanasõnade tõlkelisele erinevusele. Õpetaja küsib õpilastelt kas vanasõnad n tõlgitud sõna-sõnalt või n vanasõnade mõte edastatud erinevate sõnadega. Õpetaja rõhutab, et vanasõnu ei pea tingimata tõlkima sõna-sõnalt, vaid n vaja tõlkida nende mõtet ja edastada samasuguseid väärtusi. Õpetaja palub ühel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Idle flk have the least leisure. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Õpetaja sutab tähelepanu väljendile idle flk ja sõnale leisure ning vajadusel need selgitatakse lahti või tõlgitakse. Ks püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Laisal ple kunagi aega. Mida rhkem teed, seda rhkem jõuad. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Actins speak luder than wrds. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida.

106 Ks õpilastega püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Ted levad rhkem kui sõnad. Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. ). Õpetaja palub järgmisel õpilasel kõvasti ette lugeda vanasõna: Dn t have t many irns in the fire. Õpetaja tutvustab vanasõna ja palub selle eesti keelde tõlkida. Ks õpilastega püütakse leida sarnase tähendusega eestikeelne vanasõna ( Ära hia mitut rauda tules. ). Õpetaja selgitab, et antud kntekstis tähendab see, et liiga palju erinevaid hbisid ple ka hea, sest siis ei suuda ühegi hbiga krralikult tegelda. Inimesel n vaja ka puhkust. Õpetaja tb näitena ingliskeelse vanasõna: All wrk and n play makes Jack a dull by. Tegevus 2: Tegevus põhineb töölehe 2. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel täita lüngad tegusõna lühivrmiga. Õiged vastused: a) My teacher said t me, Mary, yu have (yu ve) gt a great vice. Wuld yu like t jin the chir? b) Mark said t me, Yu are (yu re) a very tall by. Are yu a basketballer? c) I cannt (can t) read the ntes, s I cannt (can t) play the pian. d) He has (he s) gt 150 different stamps. e) What is (What s) yur favurite hbby? f) We are (We re) very srry, but we cannt (can t) cme t yur next perfrmance. Ks kntrllitakse üle, kas lünkadesse n kirjutatud õiged tegusõnade lühivrmid. Tegevus 3: Tegevus põhineb töölehe 3. ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel täita lüngad õigete tegusõnade vrmidega. Õiged vastused: a) I like wrking with different plants. I enjy watching them and see hw they grw bigger and bigger. I like this hbby because it really helps t grw patient. b) I lve t mve t music. It als helps t tne my bdy s I am in gd shape all the time. It is real fun! c) I like t try different tricks. My mther says it is a very dangerus hbby. I agree with her, but this is the thing I enjy ding with my friends. It is a real lifestyle! d) This is the nly real hbby that can make yu rich. I mstly get the items frm my parents and their friends, because I dn t travel s much. e) I can ntice all kind f little things. My mther says that I knw hw t push the buttn at the right mment. He r she, wh has this kind f hbby, must be creative and very patient. B Õpetaja palub õpilastel ühendada mavahel jntega hbi kirjeldavad jutud ja vastavad pildid.

107 Õiged vastused: a) 5) b) 4) c) 3) d) 2) e) 1) Ks kntrllitakse üle, kas mdustatud tegusõna vrmid n õiged ning ühendatud tekstid vastavate piltidega. Tegevus 4: Tegevus põhineb töölehe 4. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel valida kastist lausetele õiged lõpud, et saada teada, miks n hbide lemaslu tähtis. Õiged vastused: a) Having a Hbby can keep yu away frm trubles. b) Yu can make new friends by starting a new hbby. c) A gd hbby can get yu a gd jb. d) A suitable hbby fr yu is smething yu enjy ding. e) Dealing with an interesting hbby makes yu mre creative. f) Dealing with a hbby makes yur day a psitive ne. Järgneb paaristöö: Õpetaja palub paarilistel kntrllida teineteise lauseid. Õpetaja käib klassis ringi ja kuulab, kuidas paarilised teineteise lauseid kntrllivad. Õpetaja parandab jksvalt lausete kstamisel ja vastuste frmuleerimisel tehtud vigu. Õpetaja küsib õpilastelt, kas nad nõustuvad antud lausetega ning kas neil n rääkida mõni lugu (võib ka eesti keeles), kuidas nad, näiteks, male uue sõbra leidsid, kui huviringiga liitusid. Vanasõnade kinnistamine: Tegevus põhineb töölehe 5. ülesandel. Õpetaja palub õpilastel panna segamini aetud sõnadest kkku 3 hbide khta käivat vanasõna. Õiged vanasõnad n töölehe alguses. Järgneb paaristöö: õpetaja palub paarilistel üksteisele vanasõnad ette lugeda ja neid kntrllida. Lisaülesanne/Kdu ülesanne: Tegevus põhineb töölehe viimasel ülesandel. A Õpetaja palub õpilastel vastata viiele küsimusele, et saada teada, milline hbi neile kõige rhkem sbib. B Õpetaja palub õpilastel kkku lugeda, milliseid vastusevariante said nad kõige rhkem. Kui mõnda vastusevarianti li võrdselt, saab õpilane ise valida, milline hbi talle kõige paremini sbib. Küsimustiku lõpus n antud vastused. Õpetaja küsib õpilastelt järgmise tunni alguses, kas vastused lid tuspärased ning kas mõni õpilane juba tegeleb küsimustikus svitatud hbiga.

108 Kasutatud allikad: Pildid: mt: Ideed: Jane Rllasn Grammar activities

109 UNIT 7 HOBBIES Idle flk have the least leisure. Actins speak luder than wrds. Dn t have t many irns in the fire. PRE-TASK: Describe the pictures at the tp f the sheet. The fllwing questins can help yu: What are the children ding in the picture? Wuld yu like t d this kind f activity? Why/why nt? Can yu name any hbbies cnnected with any physical activity? 1. Read the prverbs and think f their meaning. Try t translate the prverbs int yur mther tngue. Discuss them with yur peer. 2. Read the sentences. Use the crrect shrt frm. Fr example: I am (I m) really gd at swimming. a) My teacher said t me, Mary, yu have (.) gt a great vice. Wuld yu like t jin the chir? b) Mark said t me, Yu are (..) a very tall by. Are yu a basket-baller? c) I cannt ( ) read the ntes, s I cannt (.) play the pian. d) He has (.) gt 150 different stamps. e) What is (.) yur favurite hbby? f) We are (.) very srry, but we cannt (...) cme t yur next perfrmance.

110 3. A Fill in the gaps with the crrect frm f verb. 3. B Cnnect the shrt stry abut a hbby with the crrect picture. a) I like. (t wrk) with different plants. I enjy (t watch) them and see hw they grw bigger and bigger. I (t like) this hbby because it really helps t grw patient. 1) 2) b) I lve t mve t music. It als.. (t help) t tne my bdy s I am in gd shape all the time. It is real fun! c) I like t try different tricks. My mther (t say) it is a very dangerus hbby. I agree with her, but this is the thing I enjy.. (t d) with my friends. It is a real lifestyle! 3) 4) d) This is the nly real hbby that. (t make) yu rich. I mstly get the items frm my parents and their friends, because I (nt/t travel) s much. e) I. (t ntice) all kind f little things. My mther says that I knw hw.. (t push) the buttn at the right mment. He wh has this kind f hbby, must (t be) creative and very patient. 5)

111 4. Chse the right ending frm the bx t find ut why it is imprtant t have hbbies. YOUR DAY A POSITIVE ONE. * A GOOD JOB. * YOU ENJOY DOING. AWAY FROM TROUBLES. * A NEW HOBBY. * MORE CREATIVE. a) Having a hbby can keep yu.. b) Yu can make new friends by starting c) A gd hbby can get yu... d) A suitable hbby fr yu is smething e) Dealing with an interesting hbby makes yu f) Dealing with a hbby makes 5. Guess the hbby prverbs. Put the wrds in the right rder. Check it with yur peer. a) FOLK, HAVE, IDLE, LEAST, LEISURE, THE... b) ACTIONS LOUDER SPEAK THAN WORDS... c) DON T, FIRE, HAVE, IN, IRONS, MANY, THE, TOO...

112 EXTRA TASK/HOME TASK: Cmplete the questinnaire t find ut which hbbies are mst suitable fr yu. Hw d yu like t spend yur spare time? a) alne b) with friends Which kind f activity d yu enjy mst? c) bth a) activities that need patience b) activities where I can be physically active c) activities where I can make smething with my hands Which are the three character features yu wuld describe yurself with? a) patient, calm, creative b) active, friendly, c-perative c) active, patient, talented Why wuld yu like t have a hbby? a) t spend yur free time b) t make new friends c) t learn r make new things Which f these hbbies wuld yu like t have? a) cllecting cins b) playing basketball c) painting Check yur answers: MOST A-s: Yu like t wrk n yur wn. Yu aren t afraid f waiting and yu develp step by step. The mst suitable hbbies fr yu are cllecting things (candy papers, cins, stamps, tys etc.), phtgraphy, cking, gardening, and reading. MOST B-s: Yu prefer t have friends arund yu. Yu are active and yu like t express yurself physically. The mst suitable hbbies fr yu are different ball-games (basketball, vlleyball, ftball, tennis etc.), cycling, skiing, running and climbing. MOST C-s: Yu smetimes like t be alne and smetimes t have peple arund yu. Yu are curius and like t try new things. The mst suitable hbbies fr yu are painting, acting, dancing, and playing different bard games. Different extreme sprts like skatebarding and skating are als fr yu.

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Õppekava arendus

Õppekava arendus Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

EN

EN EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire

Rohkem

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad

KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad KURSUS Hispaania keel 4 KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 AINE SISU Plaanide tegemine ja kohtumiste kokkuleppimine. Kestev olevik. Reeglipärased ja sagedasemad ebareeglipärased verbid ning enesekohased tegusõnad.

Rohkem

Tööplaan 9. kl õpik

Tööplaan 9. kl õpik Mõttest tekstini Eesti keele ja tekstiõpetuse õpik 9. klassile Näidistööplaan Aeg Teema Põhimõisted Õppematerjal Tegevused Õppetulemus Hindamine 1. nädal I. Suhtlemine rühmas Ptk 1 Sissejuhatuseks 2. nädal

Rohkem

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad:

MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: metsuri 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 28 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Erialane võõrkeel Reet Ainsoo Reet Ainsoo, Malle Purje,

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

Group Code of Ethics and Conduct

Group Code of Ethics and Conduct Page 2015-03-16 1 (6) Creatr Identifier Versin TeliaSnera järgib käeslevas kdeksis tdud põhimõtteid. Oma igapäevases töös tame kõigilt TeliaSnera töötajatelt juhindumist meie tegutsemismetdikat määratlevast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Keelelist arengut toetavad FREPY mängud Reili Argus Luksemburgi keelepäev 2015 Taustaks Grammatika omandamisest On rikka ja vaese vormimoodustusega keeli. Mida rikkam vormimoodustus, seda varem hakkab

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes

INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimes INGLISE KEELE ÕPPEKAVA põhikooli 6.klassile 1. Õpieesmärgid. 6. klassis inglise keele õpetamisega taotletakse, et õpilane: võõrkeeled avardavad inimese tunnetusvõimalusi ning suutlikkust mõista ja väärtustada

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Vilistlaste esindajate koosolek

Vilistlaste esindajate koosolek 13.04.2012 VILISTLASKOGU ÜLDKOGU ÕPILASTE KÜSITLUSE TULEMUSTEST UURING Uuringus osalesid 8 kooli 8. ja 9.klasside õpilased: Räpina ÜG, Mikitamäe, Mehikoorma, Kauksi, Ruusa, Orava, Viluste, Värska Küsimustiku

Rohkem

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese

Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimese Inglise keele ainekava 9.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Kasutab Present Simple, Present Mina ja teised. Inimesed Continuous küsimustes, jaatavas ja Adventure eitavas

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse

EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse EVANGEELIUMI JAGAMINE MIKS JA KUIDAS RÄÄKIDA JEESUSEST TEISTELE? Kas Sa oled kunagi kellelegi rääkinud Jumalast/Jeesusest? Inimestele Jeesuse pakutavast päästest rääkimine ongi see, mida nimetatakse evangeeliumi

Rohkem

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju

Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirju Eesti keele võõrkeelena olümpiaadi lõppvoor 2013 Kõik ülesanded on siin lühendatult. Valikus on küsimusi mõlema vanuserühma töödest. Ülesanne 1. Kirjuta sõna vastandsõna ehk antonüüm, nii et sõna tüvi

Rohkem

5_ Ainekavad_võõrkeeled

5_ Ainekavad_võõrkeeled KINNITATUD direktori 24.01.2018 käskkirjaga nr 12 AINEKAVAD Ainevaldkond VÕÕRKEELED INGLISE KEEL (A-keel) VENE KEEL VÕI SAKSA KEEL (B-keel) I kooliaste Aine: inglise keel Üldpädevuste kujundamine A-võõrkeele

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl

Keeleruum, sõnaenergia ja kasvataja hääl Sõnaenergia ja ümbritsev keskkond Maria Tilk Tallinna Ülikool Keeleruum Tants Rütm Laul Loodus - Energia - Heli - Inimene - Loits - Sakraalsus Sõna Energia ei hävi ega kao, vaid ainult muudab oma kuju

Rohkem

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1

KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA & KORDA INGLISE KEEL 1 KUULA JA KORDA Inglise keel 1 Koostanud Kaidi Peets Teksti lugenud Sheila Süda (eesti keel) Michael Haagensen (inglise keel) Kujundanud Kertu Peet OÜ Adelante Koolitus, 2018

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Väärtusõpetus

Väärtusõpetus Väärtusõpetus I Õppe- ja kasvatuseesmärgid Taotletakse, et õpilane: 1) suhtub lugupidavalt erinevatesse maailmavaatelistesse tõekspidamistesse, mis ei ole inimsusevastased; tunneb ära eelarvamusliku ja

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

VÄLISTEGURID veebruar 2014

VÄLISTEGURID veebruar 2014 VÄLISTEGURID veebruar 2014 1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6

Rohkem

SIIN KÕIGILE ÖELDAKSE TERE! PALJU LAPSI ON IGA PÄEV KOOS. ME OLEME SÕBRALIK PERE, NIMEKS MEIL ILUS LILL VESIROOS Kinnitatud Tallinna Lasteaed Vesiroos

SIIN KÕIGILE ÖELDAKSE TERE! PALJU LAPSI ON IGA PÄEV KOOS. ME OLEME SÕBRALIK PERE, NIMEKS MEIL ILUS LILL VESIROOS Kinnitatud Tallinna Lasteaed Vesiroos SIIN KÕIGILE ÖELDAKSE TERE! PALJU LAPSI ON IGA PÄEV KOOS. ME OLEME SÕBRALIK PERE, NIMEKS MEIL ILUS LILL VESIROOS Kinnitatud Tallinna Lasteaed Vesirs direktri käskkiri nr 4-1/2 31.august 2013.a SISUKORD

Rohkem

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc

Microsoft Word - 03_ausus lisaylesanded.doc ÕPL LS 3 LSÜLSNDD USUS ML eemat usus (sh teisi teemasid) saab sisse juhatada ka HHK- (H HLB KSULK) meetodil. Näiteks: Miks on ausus hea? Miks on ausus halb? Miks on ausus kasulik? H: Hoiab ära segadused

Rohkem

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum

4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum 4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.

Rohkem

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa Kes n grupijuht? Grupijuht n lemas ainult nrtevahetuste prjektidel (mitte klitustel). Grupijuht n igal saleval riigil ning n vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht krdineerib eesti grupi tegevust ja esindab

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Koolist väljalangenute endi vaatenurk (...) see et ma ei viitsind õppida. (...) oli raskusi midagi tunnis teha ka, kui keegi seal seljataga midagi möliseb Sul seal. Helen Toming Et jah kui klassiga nagu

Rohkem

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus

1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Eesti lmemajanduse lukrra uuring ja kaardistus Tallinn Aprill 2018 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Eesti Knjunktuuriinstituut Rävala 6 19080 Tallinn tel 6 681 242 e-mail:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx

Microsoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär

Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.

Rohkem

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx)

(Microsoft Word - Lisa5_L\344bivad teemad kooliastmeti.docx) Läbivate teemade käsitlemine kooliastmeti Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Õppimisse positiivse hoiaku Esmaste õpioskuste omandamine. Iseenda tundma õppimine. Lähiümbruse töömaailma tundma õppimine.

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum

Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Valdkonna pädevus Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotum Õppekava lisa 2 VÕÕRKEELED Sisukord 1 AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS... 3 1.1 Valdkonna pädevus... 3 1.2 Ainevaldkonna õppeaine ja nädalatundide jaotumine klassiti... 3 1.3 Ainevaldkonna kirjeldus... 3

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx

Microsoft Word - Lisa_2_PK_Voorkeeled_PK.docx Lisa 2 Ainevaldkond Võõrkeeled 1. Üldalused 1.1. Võõrkeelepädevus Võõrkeelte õpetamise eesmärk põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane võõrkeelepädevus, s.o suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles

Rohkem

DVD_8_Klasteranalüüs

DVD_8_Klasteranalüüs Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

Estodac ekraanivormid

Estodac ekraanivormid Kasutusjuhend õppurile kutseharidusõppes Haridustasemete ülese õppeinfsüsteemi ÕIS2 I etapp Tallinn 2018 Sisukrd Sisukrd... 2 1 Sissejuhatus... 3 2 Õppuri avaleht... 4 3 Minu andmed... 6 3.1 Õppuri andmete

Rohkem

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo

Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312

Microsoft PowerPoint - Sutrop_Viljandi_Valikuvabadus_170312 VÄÄRTUSKASVATUS. EESTI KOOLI VALIKUD Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Viljandi hariduskonverents, 17. 03. 2012 1 Eesti hariduse mõned murekohad Haridussüsteem kannatab ühiskonna edukultuse

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo

Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S

Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool S Koolitus Täiskasvanud õppija õpioskuste arendamine Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tartu Rahvaülikooli koolituskeskusega (Tartu Rahvaülikool SA) korraldab koolituse "Täiskasvanud õppija õpioskuste

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober

Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Rühmatöö Moodle is Triin Marandi 2017 oktoober Kes on kasutanud rühmatööd? Nutitelefonid välja ja hääletama! www.menti.com KOOD: 14 10 00 https://www.mentimeter.com/s/1c1250be4e6b7c4ec7608a4fa6d7d591/3e66049189e0

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015

Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee

Rohkem

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine

Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk Ainevaldkonna õppeaine Põlva Ühisgümnaasium PÕHIKOOLI VÕÕRKEELTE AINEKAVA SISUKORD 1. ÜLDOSA Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1. Võõrkeeltepädevus..lk 3 1.2. Ainevaldkonna õppeained.. lk 3 1.3. Ainevaldkonna traditsioonid..lk 4 1.4.

Rohkem

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool

Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kool Eesti keel teise keelena kuulmispuudega õpilaste jaoks. 2.1.3. Eesti keele kui teise keele õppe- ja kasvatuseesmärgid kuulmispuudega õpilastele I kooliastmes Põhikooli eesti keele kui teise keele õpetusega

Rohkem

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus

1. Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2. Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid. Õppekava õp v lju d d sa skus 1 Eesti keele B2-taseme eksamiks ettevalmistamisele suunatud kursus Algus OÜ 2 Õppekavarühm: võõrkeeled ja -kultuurid Õppekava õp v lju d d sa skus e kaupa: : Kuulamine -, (uudised, intervjuud, filmid,

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh

VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suh VENE KEEL B-VÕÕRKEELENA 1. Ainevaldkond Võõrkeeled 1.1.Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas, järgides

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc TIPU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 VILJANDI 2009-2010 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TIPU KÜLA AJALUGU... 8 3. ASUKOHT... 9 4. LOODUSKESKKOND... 10 5. OLEMASOLEV OLUKORD... 11 5.1. Infrastruktuur...

Rohkem

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT

E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis E-learning Technologies in Higher Education MTAT Interaktiivsusest e-õppes Anne Villems Seneca (4.-56.a. m.a.j.) Mitte sellepärast me ei söanda uusi asju katsetada, et asjad on keerulised, vaid kuna me ei söanda neid katsetada, on nad keerulised. It

Rohkem

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis

Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Loovtööd ja nende korraldus Lääne-Virumaal Roela koolis Anne Maalman Roela kool Roela kool asub Rakvere-Mustvee mnt 26. kilomeetril Kooliga ühes majas asuvad lasteaed, raamatukogu ja osavalla kontor Meie

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Kursuseprogrammi vorm

Kursuseprogrammi vorm Ainekd: IFI6209.DT NIMETUS: Operatsinisüsteemide alused ja haldamine Maht: 6 EAP Kntakttundide maht: 56 Õppesemester: S Eksam Eesmärk: Aine lühikirjeldus: Aine eesmärgiks n anda ülevaade peratsinisüsteemide

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri E-ga edasi! Tiia Ristolainen Tartu Ülikooli elukestva õppe keskuse juhataja 26.09.2013 E-kursuste arv Tartu Ülikoolis BeSt programmi toel TÜ-s loodud e-kursuste arv ja maht BeSt programmi toel TÜ-s loodud

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine?

Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? Vaba aja sisustamise ümbermõtestamine? EGGA teabepäev Tallinnas, 21. mail 2019 Reeli Sirotkina Alustuseks Meeste Garaaž https://www.youtube.com/watch?v=ulyghzh 2WlM&list=PLBoPPphClj7l05PQWJQklXpATfd8 D_Vki&index=2&fbclid=IwAR1_QO2DVxE59E1

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014

Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Rahvajutud: muistend Vaimse kultuuripärandi tööleht. Kirjandus Ingrid Mikk Jüri Gümnaasium 2014 Tunneme nimepidi oma allikasilmi ja suuremaid puid, jõekäärusid ja moreeninõlvu, mida nõudlikult mägedeks

Rohkem

ITK - suitsuvaba haigla 2014

ITK  - suitsuvaba haigla 2014 Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat

AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitat AINEVALDKOND VÕÕRKEELED 1. AINEVALDKONNA ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Valdkonna pädevus Valdkonna pädevus on suutlikkus mõista ja tõlgendada võõrkeeles esitatut, suhelda eesmärgipäraselt nii kõnes kui kirjas,

Rohkem

Tartu Ülikool

Tartu Ülikool Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab

Rohkem

Print\A4\QualifyReduced.pmt

Print\A4\QualifyReduced.pmt Warm up - minutes 0.0.0 0: Sorted on Best time Practice started at :: Best Tm s In Class Entrant Make Mia-Mariette PANKRATOV 0. TARK Racing Birel 0 Reigo HUNT.0 0. Viljandi KEK Kosmic Marko LEOTOOTS..

Rohkem

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende

Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende Jaanuar 2014 Jaanuaris jätkusid projektitegevused uue hooga. Jaanuari keskpaigaks tuli täita õpetajate küsimustikud ja saata koordinaatorkoolile nende kokkuvõte ning õpetajate keeletasemed. Rühmades tegelesime

Rohkem