1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "1. Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus"

Väljavõte

1 Eesti lmemajanduse lukrra uuring ja kaardistus Tallinn Aprill 2018

2 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Eesti Knjunktuuriinstituut Rävala Tallinn tel eki@ki.ee Cpyright Eesti Knjunktuuriinstituut 1-2

3 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE SISUKORD 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE 2. ARHITEKTUUR 3. Audivisuaalvaldknd FILM JA VIDEO 4. Audivisuaalvaldknd RINGHÄÄLING 5. DISAIN 6. ETENDUSKUNSTID 7. KIRJASTAMINE 8. Kultuuripärand KÄSITÖÖ 9. Kultuuripärand MUUSEUMID 10. Kultuuripärand RAAMATUKOGUD 11. KUNST 12. MEELELAHUTUSTARKVARA 13. MUUSIKA 14. REKLAAM Töö autrid: Marje Jsing Evelin Ahermaa Aet Vanamölder Kiira Martens Ül Mattheus Lia Lepane Kelly Tänav Brun Pulver Elmar Orr Maris Viileberg Katrin Nittim (üldjuhtimine, lmemajanduse üldsa) (kaardistamise prjekti juhtimine, lmemajanduse üldsa, kunst) (arhitektuur, kultuuripärand: käsitöö) (disain, kultuuripärand: muuseumid) (audivisuaalvaldknd: ringhääling, film ja vide) (muusika) (kirjastamine) (meelelahutustarkvara) (kultuuripärand: raamatukgud) (etenduskunstid) (reklaam) EKI kstööpartnerid: Katrin Eha Ele Reiljan Anu-Maaja Pallk Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kultuuriministeerium 1-3

4 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE 1-4

5 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE SISUKORD MÕISTED JA LÜHENDID... 6 SISSEJUHATUS EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMISE EESMÄRGID UURINGU TEOSTAMISE METOODIKA UURINGU TEOSTAMISE ETAPID ANDMEALLIKAD METOODIKAST JA ANDMEALLIKATEST TULENEVAD PIIRANGUD LOOMEMAJANDUSE MAHT EESTIS LOOMEMAJANDUSE EKSPORT LOOMEMAJANDUSE TOETUSTE MÕJU LOOMEMAJANDUSE TOETUSTE MÕJU UURIMISE METOODIKA LOOMEMAJANDUSE TOETUSTE MÕJU LOOMEETTEVÕTETE/ASUTUSTE HINNANGUTE PÕHJAL LOOMEMAJANDUSE TOETUSTE MÕJU TUGISTRUKTUURIDE HINNANGUTE PÕHJAL LOOMEMAJANDUSE TOETUSTE MÕJU VALDKONDLIKE KAARDISTUSTE PÕHJAL HARIDUSE VÄLJUNDID VALDKONDADE LÜHIKIRJELDUSED KOKKUVÕTE Lisa 1.1. Lmemajanduse ettevõtete/asutuste küsitluse ankeet ja küsitlustulemused Lisa 1.2. Lmemajanduse tugistruktuuride küsitluse ankeet ja küsitlustulemused

6 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut MÕISTED JA LÜHENDID Lmeettevõtja Lmeliit Lmemajandus Lmemajanduse sidusvaldknd ehk sidus(tegevus)ala Lmemajanduse tuumikvaldknd ehk tuumik(tegevus)ala ehk põhitegevusala Lvisik Vabakutseline lvisik Ettevõtja, kes tegutseb Äriregistri andmetel ühes või mitmes lmemajanduse valdknnas või sidusvaldknnas. Mittetulundusühing, kelle eesmärk n edendada ühte lmeala ja tetada ma liikmeks levate lvisikute lmetegevust. Majandusvaldknd, mis põhineb individuaalsel ja kllektiivsel lvusel, skustel ja andel, n võimeline lma healu ja töökhti intellektuaalse mandi lmise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus lvisikud n prtsessides kesksel khal. Majandusvaldknd, mis paikneb kultuuri- ja lmeprtsesside väärtusahelas lmise, ttmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust lv sisend tuleb lmemajanduse valdkndadest. Lmemajanduse definitsinis kirjeldatud valdknd. Autriõiguse seaduse tähenduses autr või esitaja; lvisikute ja lmeliitude seaduse järgi tegutseb järgmisel lmealal: arhitektuur, audivisuaalne kunst, disain, etenduskunst, helikunst, kirjandus, kujutav kunst või stsengraafia. Lvisikute ja lmeliitude seaduse khaselt lvisik, kes tegutseb seaduses märgitud lmealal ja kes ei le avalikus teenistuses või ei tööta töölepingu või muu sellesarnase iselmuga võlaõigusliku lepingu alusel. ACE AS BFM BIE BIU CERL CLCLIS EAFRD EAHIL EAK EAKL EAL EAL Eurpa Arhitektide Nõukgu (Architects' Cuncil f Eurpe) aktsiaselts Tallinna Ülikli Balti filmi, meedia, kunstide ja kmmunikatsini instituut Rahvusvaheline Maailmanäituste ja -messide Bür Bundesverband Interaktive Unterhaltungssftwarest Eurpa Teadusraamatukgude Knsrtsium Õigusinfkeskuste ja Õigusinfspetsialistide Knsrtsium Maaelu Arengu Eurpa Põllumajandusfnd (Eurpean Agricultural Fund fr Rural Develpment) Eurpa Tervishiuteabe ja Meditsiiniraamatute Ühendus Eesti Arhitektuurikeskus Eesti Ametühingute Keskliit Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Arhitektide Liit EAO Eurpa Audivisuaalne Vaatluskeskus (Eurpean Audivisual Observatry ) EAS EAÜ Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Eesti Autrite Ühing 1-6

7 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE EBLIDA EDK EDL EEKL EFA EFA EFI EFJ EFK EFO EHL EIA EIK EIL EKA EKEL EKGL EKI EKK EKKAK EKKL EKL EKL EKLTS EL ELIC EMAL EME EMF EMKÜ EML EMLS EMTAK EMÕL EMÜ EMÜ ENLS EPÜ EPÜ ERAL Eurpa Raamatukgude Teabe ja Dkumentatsini Liit Eesti Disainikeskus Eesti Disainerite Liit Eesti Elukutseliste Käsitöömeistrite Liit Eesti Filmi Andmebaas Eurpa Muusikafestivalide Asstsiatsin Eesti Filmi Instituut Eurpa Ajakirjanike Föderatsin (Eurpean Federatin f Jurnalists) Eesti Filharmnia Kammerkr Eesti Festivalirkester Eesti Heliljate Liit Eurpa Infühendus Eesti Interpreetide Kntsert Eesti Interpreetide Liit Eesti Kunstiakadeemia Eesti Ehitusknsultatsiniettevõtete Liit Eesti Kujundusgraafikute Liit Eesti Knjunktuuriinstituut Eesti Kultuuri Kda Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus Eesti Kammerkride Liit Eesti Krijuhtide Liit Eesti Kunstnike Liit Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsin Eurpa Liit Eesti Kirjanduse Teabekeskus (Estnian Literature Centre) Eesti Maastikuarhitektide Liit Eesti Muusika Eksprt MTÜ Eesti Muusikafestivalid MTÜ Eesti Muusikakgude Ühendus Eesti Medisaini Liit Eesti Meestelaulu Selts Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatr Eesti Muusikaõpetajate Liit Eesti Maaülikl Eesti Muuseumiühing Eesti Naislaulu Selts Eesti Planeerijate Ühing Eesti Puhkpillimuusika Ühing Eesti Reklaamiagentuuride Liit 1-7

8 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut ERDF ERKL ERR ERSO ERÜ ESA ESL ESL ETDM ETKAL ETPL EV FIDIC FIE HMN IALL IAML IATUL ICOM IFI IFJ IFLA IFLA IFPI IGDA IRENA ISSN KIK KKEK KOP KOV KULKA KuM KÜSK LIBER Eurpa Reginaalarengu Fnd Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit Eesti Rahvusringhääling Eesti Riiklik Sümfniarkester Eesti Raamatukguhidjate Ühing Entertainment Sftware Assciatin Eesti Segakride Liit Eesti Sisearhitektide Liit Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Eesti Turunduskmmunikatsini Agentuuride Liit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Vabariik Insenerknsultantide Rahvusvaheline Föderatsin (Internatinal Federatin f Cnsulting Engineers) füüsilisest isikust ettevõtja Hasartmängumaksu Nõukgu Rahvusvaheline Õigusraamatukgude Ühendus Rahvusvaheline Muusikaraamatukgude Liit Rahvusvaheline Tehnikaüliklide Raamatukgude Ühendus Rahvusvaheline Muuseumide Nõukgu (Internatinal Cuncil f Museums) Rahvusvaheline Sisearhitektide Ühendus (Internatinal Federatin f Interir Architects/Designers) Rahvusvaheline Ajakirjanike Föderatsin (Internatinal Federatin f Jurnalists) Rahvusvaheline Maastikuarhitektide Föderatsin (Internatinal Federatin f Landscape Architects) Rahvusvaheline Raamatukguühingute ja -institutsinide Liit Rahvusvaheline Fngrammittjate Föderatsin Rahvusvaheline Mänguarendajate Ühendus (Internatinal Game Develpers Assciatin) Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber (Internatinal Standard Serial Number) Keskknnainvesteeringute Keskus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus khalik maalgatuse prgramm khalik mavalitsus Eesti Kultuurkapital Kultuuriministeerium Kdanikuühisknna Sihtkapital Eurpa Teadusraamatukgude Liit 1-8

9 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE MTR MTÜ NACE OÜ PRIA RT RVL SA SWOT TAB TDH TKK TLÜ TMW TOP TTK TTV TTÜ TÜ USD majandustegevuse register mittetulundusühing Eurpa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatr (Nmenclature statistique des activités écnmiques dans la Cmmunauté eurpéenne) saühing Põllumajanduse Registrite ja Infrmatsini Amet Riigi Teataja raamatukgudevaheline laenutus sihtasutus analüüsimudel (strenghts tugevused, weaknesses nõrkused, pprtunities võimalused, threats hud, takistused) Tallinna Arhitektuuribiennaal Tallinna Disaini Maja Tartu Kõrgem Kunstikl Tallinna Ülikl Tallinn Music Week paremik Tallinna Tehnikakõrgkl Tallinna Televisin Tallinna Tehnikaülikl Tartu Ülikl Ameerika Ühendriikide dllar 1-9

10 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut SISSEJUHATUS Lmemajandus n majandusvaldknd, mis põhineb individuaalsel ja kllektiivsel lvusel, skustel ja andel, n võimeline lma healu ja töökhti läbi intellektuaalse mandi lmise ja peamise müügiargumendina kasutamise kaudu ning kus lvisikud n prtsessides kesksel khal 1. Lmemajandus n majanduse sa, kus luuakse tsest majanduslikku tulu, ja keskknd, mis võimaldab teistel majandusüksustel turul knkurentsivõimelisem lla ja tarbijaid leida. Aasta-aastalt n hakatud aina enam mõistma, et kultuur võib lla luline majandusele lisandväärtuse andja ja läbi lmingu saab kujundada riigi kuvandit, kujundada kauba või teenuse identiteeti, sümbleid, müüa hpis kõrgemat hinda maksvaid elamusi ja intellektuaalseid naudinguid. Esimene lmemajanduse sektri kaardistamine timus Eesti Knjunktuuriinstituudi (EKI) plt aastal, mil Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ning Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumi finantseerimisel valmis ülevaade Eesti lmemajanduse seisust aastal. Teine ja klmas kaardistus valmisid Eesti Knjunktuuriinstituudi plt aastal ja aastal, tööde lõppeesmärgiks li kaardistada lmemajanduse maht vastavalt aasta ja aasta seisuga, analüüsida trende Eestis lmemajandussektris kaardistuste vahelistel perididel. Töö tellijaks li mõlemal krral Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Valminud analüüsides kajastati, kuidas li muutunud lmemajanduse sakaal kgu majandusest, milline li lmemajanduse arengut tetavate pliitikameetmete mõju, millised prbleemid takistasid sektri arengut ning millised lid arenguvõimalused. Käesleva, neljanda lmemajanduse kaardistuse kstas Eesti Knjunktuuriinstituut ja aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel ja töö eesmärgiks li analüüsida, kuidas n muutunud Eestis aastatel lmeettevõtete ja töötajate arv ning tulu, et võrrelda, kuidas n muutunud sektri lulisus Eesti majanduses ja arengus. Oluline n tagada andmete võrreldavus üle aja, et tuua välja lmemajandussektri arengusuunad. Sellest tulenevalt kaasati samad lmemajanduse valdknnad, mis eelmisel, aasta kaardistusel. Töös n kajastatud valdkndlikud arengud ning trendid. Teiselt plt n lmemajanduse temaatika ja valdknnad pidevas muutumises välja n töötatud uusi tteid ja teenuseid, rakendatakse uusi ärimudeleid jne. Kiire arenguga inftehnlgilisel ja digiajastul n valdkndade väljundid ning ma lmingu edastamise võimalused avardunud, üha enam n lmemajanduses kasutusel veebiplatvrmid ja digilahendused. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus n tetanud lmemajanduse arengut alates aastast. Peridil n EAS suunanud vahendeid ühelt plt lmemajanduse taristu, tehnlgilise võimekuse, tugistruktuuride arendamisesse, teiselt plt aga ettevõtete eksprdivõime tõstmisesse ja ettevõtete inkubatsini. Käeslevas kaardistuses n analüüsitud riiklike tetusmeetmete mõju lmemajanduse sektrile ja lmeettevõtjate arengule, välja tuuakse ka tused tulevikuks. Eesti majandus läbis peridil majanduskriisi, millest taastuti alles aastaks, sest kriisijärgselt majandus küll kasvas, kuid alates aastast majanduskasv aeglustus. Uuest 1 Lmemajanduse tugistruktuuride, ühisprjektide ja eksprdivõimekuse arendamise tetamise tingimused ja krd, RT I, , 12,

11 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE majanduskasvu kiirenemisest saab rääkida alates aasta IV kvartalist (SKP li püsihindades aastal 17,8 mld eurt, aastal 17,6 mld eurt ning aastal 18,0 mld eurt). Seega jäid lmemajanduse käeslevas kaardistuses kajastatud peridi arengud ja muutused majanduse taastumisfaasi. Töös n analüüsitud lmemajanduse arenguid võrreldavalt kgu ettevõtluse trendidega. Eesti majandus n etapis, kus üha lulisemaks n muutumas suutlikkus luua ja müüa kõrgema lisandväärtusega tteid ja teenuseid. Eurpa riikide ja reginide knkurentsivõime suurendamiseks n väga luliseks peetud teaduse ja tehnlgia arengu igakülgset tetamist (Lissabni strateegia) ning aina enam püüeldakse innvatsinil ja teadmistel põhineva majandusarengu ple. Ka kultuurist ja lmingust tulenevaid seseid majandustegevusega n hakatud rhkem väärtustama ning aduma, et kultuur võib anda majandusele lulist lisandväärtust kui seda satakse muu majandusega siduda ja hästi müüa. Analüüsides majandusprtsesse arenenud riikides, n viimase aastakümne jksul ilmnenud selge trend töötleva tööstuse ttmine n liikunud neist riikidest ära arengumaadesse (Aasia, India, Lõuna- Ameerika). Arenenud riigid pakuvad palju ttmisega setud lmingulisi teenuseid: ttearendus, prjekteerimine, disain, prjektijuhtimine, turundus, mis haakuvad tihedalt lmemajanduse sektriga. Talist ttmise väärtusahelt saab iselmustada nii-öelda naerukõveraga (vt jnis 1.1), mille khaselt n väärtusahela keskmeks ttmistegevus, mida tetavad ttmise eri etappides kõrgema lisandväärtusega teenused. Antud kntseptsini esmaesitajaks li aastal Stan Shih. Jnis 1.1. Ttmise väärtusahel Allikas: E. S. Steinfeld, Playing Our Game: Why China s Rise Desn t Threaten the West, New Yrk: Oxfrd University Press,

12 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Rahvusvahelised ülevaated 2 rõhutavad lmemajanduse ülemaailmset kasvu, näidates lmemajandust lulise töökhtade ja healu ljana (ülemaailmselt 29,5 mln töökhta, mis mdustab 1% tööjõust ja lb mld USD tulu). Lmemajandust iselmustatakse nre ja ettevõtliku valdknnana, mis pakub hõivet nrele tööjõule ning n luliseks digimajanduse veduriks. Piirknnad, kus n lmingul põhineva majanduse sakaal kõrgem, n atraktiivsemad. Üldjntes n Eesti lmemajanduse kaardistuse põhimõtted samad, mis rahvusvaheliselt, kuid erinevalt Eestist ei võeta rahvusvahelise metdika khaselt tuumikvaldknnana arvesse kultuuripärandi säilitamist (seda eelkõige raamatukgudes, kuna puudub aktiivne majanduslik lmetegevus). Kuna kultuuri ja lmingut n varasemalt peetud äriliste eesmärkideta mittemõõdetavaks nähtuseks, siis enamasti jäid need riikliku statistika plt katmata või kaeti ainult sisu pl. Nii n kgutud statistikat, kui palju krraldatakse muuseumides näitusi, luuakse filme, antakse etendusi, ilmub raamatuid, kuid me ei tea selle tegevuse majanduslikku tausta. Aina enam riike vaatab lmingul tuginevat majandust ühe lulise riigi majandustaset iselmustava sana, samas seistakse prbleemi ees, et regulaarne riiklik statistika seda valdknda väga hästi ei kajasta. Nii ngi arenenud riikides hakatud läbi viima spetsiaalseid lmemajandust kaardistavaid eriuurimusi nii riiklikul kui reginaalsel tasandil 3. Uurimistöö bjekti kirjeldamiseks n kasutatud väga erinevaid termineid kultuuritööstus, autriõigustööstus, lvtööstus, lmemajandus, elamusmajandus. Terminite mitmekesisus tuleneb valdknna mitmetahulisusest see n setud kultuuriga, majandusega, autriõigusega, lmeinimestega. Riikides n lmemajanduse defineerimisel kasutatud erinevaid lähenemisi, mis varieeruvad vastavalt khalikele tingimustele. Üldiselt n lmemajandus termin, mis märgib maailmas kiiresti kasvavat uut majandussektrit. Edukad majandusriigid n ma majandusstatistikat ümber krraldamas ja eraldanud sellest sektri, mille üldnimetuseks n lenevalt riikidest creative industries, eesti keeles lmemajandus. Riigiti n valdknnad, mida lmemajanduse all mõeldakse, küll väga erinevad. Eesti lähenemine valdkndade valikusse n sarnane Suurbritannia lähenemisega, kuid samas ei saa eitada, et ka nende riikide kgemus, kus lülitatakse lmemajanduse alla suuresti meelelahutuslikud valdknnad (lmaaiad, teemapargid), n huvipakkuv. Lmemajanduse valdkndi võib jatada väga erinevatest aspektidest lähtuvalt. 2 Cultural times. The first glbal map f cultural and creative industries, December 2015, EY, Mapping the Creative industries: a tlkit, Creative and Cultural Ecnmy series 2,British Cuncil. New and changing Dynamics. Hw the glbal creative ecnmy is evlving, 2017, British Cuncil. 3 Näiteks saab välja tuua alljärgneva Belgia uuringu: Mauri, C. A., Vlegels, J., Lucy, A., Lazzar, E., Ysebaert, W. (2017) The Cultural and Creative Ecnmy in the Brussels-Capital Regin. Brussels: VUB

13 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Ettevõtete ja lmeinimeste tegevuse põhieesmärgist lähtuvalt saab ettevõtted ja asutused jagada majandusmaastikul tinglikult neljaks (vt jnis 1.2): a. Lmeettevõtted, kellel n selged ärilised eesmärgid (müügitulu, kasum, turusa). Siin n väga selgeteks näideteks reklaami ja meelelahutustarkvara valdknnad. b. Lmeettevõtted/asutused, kes suures sas riikliku või mavalitsuste finantseerimise tel krraldavad kultuuriüritusi, mis tvad riiki või regini nii sise- kui välisturiste ja suurendavad sellega regini ettevõtete tulusid ning parandavad regini mainet. Siin võib nimetada festivale, kntserte, etendusi. c. Lmeettevõtted/asutused, kes suurendavad läbi kultuuri regini/riigi tuntust ja tvad nii kaudselt riiki välisinvesteeringuid ja sdustavad rahvusvahelist äri (filmittjad, muusikud jne). d. Lmeinimesed, kellel ei le ärilisi eesmärke ja kes naudivad lmisprtsessi, tegutsedes vaid lmingulistel eesmärkidel. Jnis 1.2. Lmeettevõtete/asutuste jagunemine tegevuse põhieesmärgi järgi Teiste ettevõtete turu suurendamine, turismi tetamine Riigi, regini kuvandi lmine ja tutvustamine Vaid lmingulistel eesmärkidel tegutsemine Ärilised eesmärgid (müügitulu, kasum, turusa) 1-13

14 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Lmemajanduse valdkndi võib jagada ka selle alusel (vt jnis 1.3), kas tegutsetakse peamiselt kultuuriturult teenitava raha abil või n finantseerijaks riik (ks mitmete fndidega) ja mavalitsused. Nii tegutsevad muuseumid ja raamatukgud suuresti vaid riigi eelarvest eraldatavate summade arvel, teatrite jaks n riigi eelarvest eraldatavad summad suure sakaaluga. Arhitektuuri valdknd, reklaamiettevõtted, meelelahutustarkvara valdknd teenivad enamuse müügitulust aga vabalt turult. Jnis 1.3. Lmemajanduse valdkndade jagunemine tuluallika järgi Omatulu Riiklik finantseerimine, fndid Omavalitsuste tetus Lmemajanduse valdkndi saab eristada lisaks sellel alusel, kui kesksel khal n antud valdknnas lvisik ja kui pikk n ahel lmeinimesest tarbijani. Lmemajanduse ettevõte n kgum erineva taustaga ja kmpetentsidega isikutest. On ilmne, et kõige keskmes n lvisik (kunstnik, kirjanik, helilja), kuid lmingu tarbijani viimiseks n vaja paljundajaid, levitajaid, tetavat infrastruktuuri, turundajaid jne. Nii n kunsti valdknnas ahel kunstniku ja tarbija vahel lühike ja Eestis n palju vabakutseliste lvisikutena (sh FIE-dena) tegutsevaid kunstnikke. Samas kui filmiljate või festivalide puhul räägime suurtest prjektipõhistest meeskndadest. Ka kirjanikud vajavad ma lmingu lugejani tmiseks kirjastuste, trükitööstuse ja raamatumüüjate kstööd. 1-14

15 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE 1.1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMISE EESMÄRGID Esimest krda kaardistas Eesti Knjunktuuriinstituut lmemajandust aastal Kultuuriministeeriumi, Eesti Kultuurkapitali ning Majandus- ja Kmmunikatsiniministeeriumi tellimusel. Ühesks töötati välja esialgne metdika, milles lähtuti eelkõige teiste riikide uurimiskgemusest. Järgnevate kaardistuste käigus n metdikat edasi arendatud, pidades silmas rahvusvahelisi suundumusi lmemajanduses aastal testati lmemajanduse analüüs aasta seisuga, mis n lnud edasiste kaardistuste lähtepunktiks. Teine ja klmas Eesti lmemajanduse lukrra analüüs valmis EKI plt vastavalt aastal ja aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse finantseerimisel. Peridil arenes lmemajandus kiire majandusarengu taustal ning suurenes ühisknna ja sektri enda teadlikkus lmemajandusest. Ettevõtlust tetavate riiklike tetusmeetmete all tekkis võimalus esitada tatlusi lmemajanduse ettevõtetel. Peridil li tegemist majanduskriisiga ( ) ja sellest taastumisega. Käeslevat neljandat lmemajanduse kaardistust testab EKI kstöös Kultuuriministeeriumiga. Kaardistuse tellijaks n EAS ning tellija lähteülesandes tööle püstitatud peaeesmärgid n alljärgnevad: kaardistada Eesti lmemajanduse sektr, analüüsida selle lulisust Eesti majanduses ja arengus; kirjeldada sektri ja valdkndade arengut ja trende ning lmemajanduse siduvat rlli teadmistepõhise ühisknna kujundamisel; analüüsida alates aastast rakendatud kõikide käesleva uuringu sihtgrupile suunatud riiklike tetusmeetmete mõju sektri arengule; analüüsida lmeettevõtjate tulevikutusi ja ambitsine. Uuringu tulemuste põhjal kstatava lõpparuande eesmärgiks n kujundada alus avalikkusele kultuuri- ja lmesektri lemuse, lulisuse ja tulevikuväljavaadete selgitamiseks ning lähtekhad kultuuri- ja lmemajanduspliitikate ja -meetmete edasiseks kujundamiseks. Riikliku statistika ja täiendavalt kgutud või täpsustatud andmete analüüsi tulemusena tuuakse välja lmesektri sakaal hõives, ettevõtluses, SKP-s jms. Tuginedes kaardistamisel saadud infrmatsinile tehakse Eesti lmemajanduse sektri SWOT analüüs ning analüüsitakse lmemajanduse sektri seseid teiste majandusharudega Eestis (nt milliste sektritega n lmemajanduse valdkndadel ja sidusvaldkndadel kõige suurem ses või ühissa, milles see seisneb, millistesse sektritesse annavad lmemajanduse valdknnad ja/või sidusvaldknnad kõige enam lisandväärtust jne). Kuna uuring Eesti lmemajanduse lukrra uuring ja kaardistus n krduvuuring, siis n selle testamisel kasutatud maksimaalselt võimalust võrrelda andmeid eelnevate uuringutega. Antud aruandes kaardistatakse klmteist lmemajanduse valdknda ning antakse ülevaade iga valdknna ülesehitusest ja mahust. 1-15

16 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut 1.2. UURINGU TEOSTAMISE METOODIKA Uuringu testamise etapid Uuringu testamine ksnes mitmest tööetapist: 1. lmemajanduse kaardistamise rahvusvahelise metdika ja selle arengutega ning viimastel aastatel testatud lmemajanduse uuringutega tutvumine; 2. Eesti lmemajanduse kaardistamise metdika edasiarendamine; 3. riikliku statistilise, Äriregistri ja muude andmeallikate infrmatsini kgumine, tellimine, töötlus ja analüüs; 4. ekspertidelt intervjuude käigus andmete kgumine, töötlus ja analüüs; 5. disainiga haakuvate majandussektrite ekspertidelt (rõivatööstus, mööblitööstus, pakenditööstus jne) andmete kgumine, töötlus ja analüüs; 6. lmeettevõtete/asutuste juhtidelt küsitluse käigus infrmatsini kgumine, töötlus ja analüüs; 7. valdkndade ja valdknnaüleste tugistruktuuride juhtidelt küsitluse käigus infrmatsini kgumine, töötlus ja analüüs; 8. uuringuaruande kirjutamine; 9. valdkndlike ümarlaudade krraldamine ja uuringuaruande täiendamine vastavalt ümarlaudadel ekspertidelt laekunud infrmatsinile; Lmemajanduse kaardistamise rahvusvahelise metdika ja selle arengutega ning viimastel aastatel testatud lmemajanduse uuringutega tutvumine. Kultuuri ja lmingut kirjeldatakse ja mõõdetakse enamasti kunsti, esteetika ja knkreetse lmeala terminites. Lmemajanduse majanduslik kaardistamine lähtub sellest, et lming n majandusele luline lisandväärtuste andja. Lmemajandust n eraldi sektrina väljatdud ja mõõdetud nüüdseks üle 25 aasta. Teadusel ja innvatsinil põhinevat majandust peetakse Eurpa Liidu pliitikadkumentides knkurentsivõime ja kasvu aluseks. Pidev tte- ja teenustearendus eeldab lmeinimeste paremat kaasamist ettevõtlusesse. Käeslev lmemajanduse analüüs n testatud selliselt, et ülevaade leks võrreldav teiste riikide lukrraga ning tagaks võrdlusvõimaluse alates aastast. Enne uuringu kstamist tutvuti rahvusvahelise lmemajanduse analüüsi metdika arengutega 4. Rahvusvahelised lmemajanduse kaardistused analüüsivad sektri ettevõtete ja töötajate arve ning müügitulu (kgutulu), mis pannakse laiemasse riigi majanduse knteksti. Käeslev lmemajanduse kaardistus võtab eesmärgiks samasuguse statistilise infrmatsini kgumise. Majandusandmete puudumisel tuginetakse valdknna ekspertide kaudsetele hinnangutele. 4 Cultural times. The first glbal map f cultural and creative industries, December 2015, EY, Mapping the Creative industries: a tlkit, Creative and Cultural Ecnmy series 2,British Cuncil. Mauri, C. A., Vlegels, J., Lucy, A., Lazzar, E., Ysebaert, W. (2017) The Cultural and Creative Ecnmy in the Brussels-Capital Regin. Brussels: VUB. New and changing Dynamics. Hw the glbal creative ecnmy is evlving, 2017, British Cuncil

17 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Riigiti n lmemajanduse sektri ja valdkndade defineerimine väga erinev ja sõltub traditsinidest ja kultuurikntekstist. Esimene Eesti lmemajanduse uuring võttis aluseks Suurbritannia lmemajanduse definitsini ja metdika. Teistmdi n lähenenud Taani, kelle elamusmajanduse uuringud kaasavad lõbustuspargid ja muud sihtkhad, sündmused (knverentsid, messid, näitused, muuseumid, btaanikaja lmaaiad), gastrnmia ja ööelu, majutuse ja turismibürd, sprdi ja vaba aja. Läti lmemajanduse ülevaated sisaldavad kultuurilist õppetegevust, vaba aega, meelelahutust ja muid kultuurisündmusi ning Leedu kaardistused õppetegevust, btaanika- ja lmaaedasid, reisibürsid ja reisikrraldajaid. Sõltumata valdknna defineerimise laiusest, püüavad arenenud riigid saada läbi kaardistamiste terviklikku ülevaadet lmemajanduse majanduslikust tähtsusest, mõjust teistele majandussektritele ning sektri psitsinist Eurpa Liidu riikide kntekstis. Lmemajanduse valdkndi võib jatada mitmeti aastal viis Eurpa Kmisjn läbi ulatusliku uuringu 5, kus lmemajanduse valdknnad jatati järgnevalt: tuumik kultuurivaldknnad, kultuuritööstuse valdknnad ja lvtööstuse valdknnad. Lmemajanduse tuumiku mdustavad kultuuritted, mille tarbimine timub khapeal, st inimene läheb nt teatrisse, galeriisse, muuseumisse või raamatukgusse. Tuumik kultuurivaldkndade ümber n kultuuritööstuse valdknnad, kus n ptentsiaal massttmiseks ja eksprdiks, näiteks helisalvestised, arvutimängud, filmi ja videte DVD-d, raamatud jne. Klmas ring n lvtööstus, mille väljund n funktsinaalne ja ammutab elemente kahest eelnevast ringist. Siia kuuluvad reklaami-, arhitektuuri- ja disainiettevõtted, kus lvisikute panus n luline teenuse või tte kujundamisel. Tdud jatus n siiski tinglik, sest tänapäeval n lmingu edastamise võimalused avardunud lulisel määral, mitmeid lisavõimalusi pakuvad veebiplatvrmid, näiteks võib kinsaalis või DVD vahendusel kdus nautida maailma tipplavastusi, tarbekunstil võib lla praktiline väljund ja siin n raske piiri tõmmata disainiga, interneti vahendusel saab sa virtuaalnäitustest jne. Arvestades tänapäeva väga kiirelt arenevat lmemajanduse mõistet, n EKI käsitlenud 13 valdknda eraldi ja iga antud töö kasutaja võib teha lminguliselt just selliseid grupeeringuid, mida peab vajalikuks. Eesti lmemajanduse kaardistamise metdika edasiarendamine Selleks, et tagada andmete ülevaatlikkus ja võrdlusvõimalus alates aastast, põhineb uurimismetdika eelkõige varem läbiviidud uuringute metdikal ja andmeallikatel. Metdikat n aastate jksul täiustatud vastavalt rahvusvahelistele arengusuundadele. Tuginedes varasemate kaardistuste käigus saadud kgemustele ning teades andmete kättesaadavusest tulenevaid piiranguid, töötati välja iga lmemajanduse valdknna jaks ma spetsiifiline uurimismetdika, mis tulenes antud valdknna eripärast. Vajaduse selle järele tingis peamiselt asjalu, et riiklik statistika ei võimaldanud jätkuvalt kguda piisavalt vajalikku infrmatsini. Töös eristati valdknna tuumikalasid ning sidusalasid, mis teenindavad tuumikalasid ning edastavad neid laiemale üldsusele. Sidusvaldknd n defineeritav kui majandusvaldknd, mis paikneb kultuuri- ja lmeprtsesside väärtusahelas lmise, ttmise, levitamise ja vahendamise ning kättesaadavaks tegemise lülides ning milles peamine lisandväärtust lv sisend tuleb lmemajanduse valdkndadest. Sellist põhimõtet n töös arvestatud viies valdknnas arhitektuur n tuumikala ja ehituslik insener- 5 The Ecnmy f Culture in Eurpe: Study prepared fr the Eurpean Cmmissin, 2006, KEA Eurpean Affairs,

18 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut tehniline prjekteerimine selle sidusala; samamdi n kirjastamine tuumikala ja trükindus selle sidusala, kunsti valdknnas n kunstitarvete jaemüüki, kunstiteste raamimist, restaureerimist ning prduktsini käsitletud sidusaladena ning muusika puhul mdustavad tuumiku autrid, interpreedid, fngrammittjad, kntserdi- ja festivalikrraldajad ning setud tegevusaladeks n eraklid, muusikariistade ttjad ja müüjad, helisalvestiste paljundajad ja müüjad ning kntserdi krraldust abistavad tegevused; uue kiiresti kasvava valdknnana n sidusalad välja tdud ka meelelahutustarkvara puhul (s. teenuste sutajad mängude arendajatele ning imprtijad, lkaliseerijad). Käeslev uuring kaardistab eelmise uuringuga sarnaselt klmteist lmemajanduse valdknda (trükitähtedes): VALDKOND ALAVALDKOND ARHITEKTUUR arhitektuur sisearhitektuur maastikuarhitektuur ehituslik insener-tehniline prjekteerimine (sidustegevusala) Audivisuaalvaldknd FILM JA VIDEO RINGHÄÄLING DISAIN tte- ja unikaaldisain ETENDUSKUNSTID teater tants festivalid KIRJASTAMINE kirjastamine trükindus (sidustegevusala) Kultuuripärand KÄSITÖÖ MUUSEUMID RAAMATUKOGUD KUNST kujutav kunst kunstitarvete jaemüük, kunstiteste raamimine, restaureerimine, prduktsin (sidustegevusalad) MEELELAHUTUSTARKVARA mbiili-, nline-, arvuti- ja knslimängud teenuste sutajad mängude arendajatele, imprtijad, lkaliseerijad (sidustegevusalad) MUUSIKA autrid ja interpreedid ttmine elav esitus eraklid, muusikariistade valmistamine ja müük, salvestiste paljundus ja müük, kntserdikrralduse abitegevused (sidustegevusalad) REKLAAM reklaamindus meediavahendus 1-18

19 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Lmemajanduse keskmes n lvisikud (vt jnis 1.4), st kirjanikud, muusikud, kunstnikud, disainerid, käsitöölised, arhitektid, näitlejad, tantsijad jt. Siinkhal n tegemist nii-öelda avatud lendiga, kuna lvisikute nimekiri n luliselt pikem. Autriõiguse seaduse tähenduses n lvisik autr või esitaja ning lvisikute ja lmeliitude seadus sätestab, et lvisik tegutseb järgmisel lmealal: arhitektuur, audivisuaalne kunst, disain, etenduskunst, helikunst, kirjandus, kujutav kunst või stsengraafia. Lvisikud n iseendale tööandjaks või töötavad lmeettevõtetes ja muudes majandussektrites (nt inftehnlgia, kaubandus, tööstus), kus panustavad läbi arendustegevuse, brändi lmise või disaini kõrgema majandusliku lisandväärtuse lmisesse. Mõned majandussektrid n keskendunud lmingu kättesaadavaks tegemisele ja sõltuvad täielikult lvisikute tegevusest, nt trükitööstus, helisalvestiste ttjad. Muuseumid ja raamatukgud n eripärased lmemajanduse valdknnad, seal tegeletakse lmingu säilitamise, ekspneerimise ja kasutusse andmisega. Jnis 1.4. Lmemajanduse tuumik ja sellest sõltuvad valdknnad Disain Kirjastamine Käsitöö Kunst Muusika Film ja vide LOOVISIKUD Kirjanikud Kunstnikud Muusikud Arhitektid Disainerid Näitlejad Etenduskunstid Ringhääling Reklaam Muuseumid Raamatukgud Arhitektuur Meelelahutustarkvara Erinevaid lmemajanduse valdkndi iselmustab üha süvenev interdistsiplinaarsus ja jätkuv integreerumine teiste kultuuri- ja majandusvaldkndadega. Seejuures n tekkinud ka valdknnaüleseid kntserne (ringhäälingu, kirjastamise ja reklaami sas). Tdust tulenevalt n kaardistusel väga raske valdkndi knkreetselt piiritleda. Valdkndadevaheline piirjn n ka aja jksul muutuv, näiteks n lähedastes sestes kunst, disain ja käsitöö, kuid kunst läheneb üha enam ka teistele valdkndadele (kasutades sisendina nt filmi ja videt, etenduskunste, muusikat ning lles vastupidi ka ise neile sisendiks), disain n makrda setud sisearhitektuuriga, audivisuaalvaldknnas n tihedalt põimunud filmi ja vide ning ringhäälingu ettevõtted, läbi reklaami vahendamise meedias n ringhääling ja kirjastamine makrda tihedalt läbi põimunud reklaami valdknnaga, viimane n üha enam setud ka meelelahutustarkvaraga, muusika ja etenduskunstide valdkndade vahele piiri tõmbamine n ajas aina keerulisem jne. Siiski n lmemajanduse ettevõtted püütud kaardistusel jatada lähtuvalt põhitegevusalast eri valdkndadesse. 1-19

20 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut Käesleva uuringu ja kaardistamise käigus kstas EKI ülevaate sektritest, millel n lmemajanduse valdkndadega (sh sidusvaldkndadega) kõige suurem ses või ühissa, milles see seisneb, kus n ptentsiaal kasutamata, milliseid valdkndi võiks tulenevalt lmemajanduse definitsinist täiendavalt käsitleda lmemajanduse valdkndadena ja/või sidusvaldkndadena. Ühissa ja seseid saab mõõta: kvalitatiivselt (läbi eksperthinnangute); kvantitatiivselt (läbi reaalselt majandusse lisanduva tulu ja töökhtade). Kvalitatiivsete seste khta leiab valdkndade lühikkkuvõtete juurest ühisknda lisanduva väärtuse infrmatsini (vt alaptk 1.7), kus n eksperthinnangute abil ldud jnised seste khta ja kstöö ptentsiaali kasutamise khta (seste tugevust iselmustab valgusfri metdika, kus rheline tähistab suurt ühissa ja sest, kllane märgib keskmise tugevusega kstööd ning punane tähistab saliselt kasutamata kstööptentsiaali, mille arvel leks võimalik ühisknda ja ettevõtlusesse lisanduvat väärtust suurendada). Kstöö ja seste tugevust lmemajanduse sektrite vahel ning teiste majandusharudega iselmustavad ka jnised iga valdknna rganisatsini ja pliitika alapeatükis. Kvantitatiivsete hinnangute läbi saab kstööd iselmustada eelkõige mingi knkreetse kultuurisündmuse majanduslikku mõju analüüsides. EKI n alates aastast kstanud väga mitmeid majandusliku mõju uuringuid ja töötanud välja ka selleks vajaliku metdika. Nii võiks nimetada järgnevaid uuringuid: Kultuuri- ja sprdisündmuste reginaalse majandusliku mõju hindamine ja analüüs Viljandi Kitarrifestival (EKI 2010); Eestis timuvate kultuuri- ja sprdisündmuste reginaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs (EKI 2012): Otepää maailmakarika etapp, Tartu Maratn, Pärnu Jääfestival, Jõhvi Balletifestival, Ruila Kevadtuur, Punk Laulupidu, Naiste Tantsupidu, Rabarck, Suure-Jaani Muusikafestival, Sõru Jazz, Muhu Tulevikumuusika Festival Juu Jääb, Saaremaa Operipäevad, Flklrifestival Eurpeade, Viljandi Pärimusmuusika Festival, Põlva jalgpalliturniir Ltsspring, Leig Järvemuusika, Viru Flk, Narva Energiajks, Augustibluus, Saaremaa Ralli; Reginaalse majandusliku mõju uuring: Maamess (EKI 2017); Stsiaalmajandusliku mõju uuring: kahevõistluse kntinentaalkarika etapp, murdmaasuusatamise maailmakarika etapp (EKI 2017); Pimedate Ööde Filmifestivali majandusliku mõju hinnang (EKI 2017). Nende valdkndade khta, kus lmemajandus n tihedalt muude sektritega kkku kasvanud (disain ja mööblitööstus, disain ja rõivatööstus, kunst ja trükindus, reklaam ja jaekaubandus jne) n kvantitatiivset mõju raske eraldi välja tuua, sest reaalsektr ei saa tänapäeval üldse edukalt tegutseda, kui ta lmemajanduse sisendit ei kasuta. Ka rahvusvaheliselt käsitletakse uuringutes ikkagi lmemajanduse valdkndade iselmustamiseks eelkõige valdknna enda ettevõtete majandustulemusi. 1-20

21 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Riikliku statistilise, Äriregistri ja muude andmeallikate infrmatsini kgumine, tellimine, töötlus ja analüüs Eesti lmemajanduse kaardistamisel võeti majandusinf kgumisel aluseks Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatr (EMTAK 2008), mis n rahvusvaheliselt ühtlustatud majanduse tegevusalade klassifikaatri 6 NACE Eesti versin. Uurimus annab majandus-statistilise ülevaate Eesti lmemajanduse valdkndade mahust aastal (võimalusel n valdkndlikes ülevaadetes esitatud ka aasta andmed), trendidest peridil (kuna lmemaandust kaardistatakse 4-aastase intervalliga) ja lmemajanduse lulisusest Eesti majanduses. Majanduslike näitajatena kasutati valdknnas töötavate inimeste arvu, ettevõtete ja mittetulunduslike ühingute arvu, müügitulu (kgutulu), puhaskasumit, eksprditulu jne. Riikliku statistika analüüsi tulemusena tdi välja lmesektri sakaal hõivest, ettevõtlusest, SKP-st jms. Äriregistris registreerivad ma tegevuse ka kõik füüsilisest isikust ettevõtjad. Füüsilisest isikust ettevõtjad n arvesse võetud töötajate arvu ja tulude näitajates. Mittetulundusühingud esitavad Äriregistrile majandusaasta aruande ning käeslevas kaardistuses li võimalik kasutada varasemate kaardistustega võrreldes suuremal määral mittetulundusliku sektri andmestikku, kuna see n paranenud. Valdkndade kndnäitajad sisaldavad mittetulundusühingute ja nende töötajate arvu ning tulusid. Riikliku statistika peamiste allikatena kasutati Statistikaameti ja Äriregistri andmebaase, lisaandmeallikatena kaasati Kultuuriministeerium, lmeliidud ning vajadusel muud statistikat mavad asutused. Andmeallikad n kirjeldatud järgmises alapeatükis ja valdkndlikes ülevaadetes. Ekspertidelt intervjuude käigus andmete kgumine, töötlus, analüüs Ekspertidelt li intervjuude käigus andmete kgumine vajalik seetõttu, et statistiline andmestik ei võimaldanud saada kgu analüüsiks vajalikku infrmatsini. Otseste majandusandmete puudumisel püüti neid ekspertide hinnangute krras tuletada kaudsetest andmetest (nt käsitöö valdknd ei kuulu EMTAK-s eraldi ühegi kdi alla; muusika valdknd n aga registreerunud paljude EMTAK kdide alla, sh teiste majandussektrite madesse; disaini EMTAK kdi n registreerinud paljud ettevõtted, kellel ses disainiga puudub; ning kunsti valdknnas n suurel määral vabakutselisi lvisikuid, kelle tegevus ei kajastu Äriregistris). Ekspertideks lid 13 valdknna lmeettevõtjate/asutuste ja rganisatsinide (liidud, arenduskeskused, üliklid jne) esindajad, kellega suheldi khtumistel, telefni ja e-psti teel. Selgitamaks välja, kellega infrmatsini saamiseks kntakteeruda, pöörduti ettevõtete/asutuste ja rganisatsinide ple, kust svitati, kes n vastavatel teemadel kõige kmpetentsemad vastama. Eksperdid andsid väärtuslikku sisulist infrmatsini andmete tõlgendamise ja laiemalt valdknna timimise khta. Disainiga haakuvate majandussektrite ekspertidelt (rõivatööstus, mööblitööstus, pakenditööstus jne) andmete kgumine, töötlus ja analüüs Eesti reaalmajandusse saab lmemajanduse valdkndadest anda suurima lisandväärtuse kasvu disain, käeslevalt n disain Eesti majanduses alakasutatud (tööstuses, teeninduses jne). Sellekhane statistika 6 Eurpa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatr (Nmenclature statistique des activités écnmiques dans la Cmmunauté eurpéenne NACE) 1-21

22 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut puudub, kuivõrd n disainerid teiste majandussektrite töötajateks. Eelnevast tulenevalt lülitati disaini valdknna kaardistusse ka haakuvate majandussektrite ekspertidelt saadud andmed ja hinnangud. Sisendina lmemajanduse kaardistuse disaini valdknda kguti teiste majandussektrite 7 ekspertidelt inft järgmiste prbleemide khta: kuivõrd rakendatakse lmesektri sisendit; kas lmemajanduse spetsialistid n tööl ma firmas või tellitakse töö väljast; kas palgatakse Eesti või välismaa lmeinimesi (miks); kui ei kasutata lmesektri sisendit, siis miks; ettepanekud lmeettevõtete ja muude sektrite paremaks kstööks. Andmeid ja hinnanguid küsiti e-psti ning telefniintervjuude teel 75 ettevõttelt (rõivatööstus, mööblitööstus, pakenditööstus jne), vastas 50 ettevõtet. EKI viis küsitluse läbi aasta jaanuaris. Lmeettevõtete/asutuste juhtidelt küsitluse käigus infrmatsini kgumine, töötlus, analüüs Edasi arendamaks EKI plt eelnevatel lmemajanduse kaardistustel kstatud metdikat, viis EKI antud uuringu käigus esmakrdselt läbi veebipõhise ulatusliku lmeettevõtete/asutuste juhtide küsitluse. Valimi mdustasid 13 valdknna suurimad (tulu alusel) ettevõtted ja mittetulunduslikud ühingud, kelle tegevus n valdkndade käekäigu juures määrava tähtsusega. Lisaks kaasati valimisse EASi plt esitatud ettevõtted, kes lid aastatel EAS-i tetuste ja tugitegevuste (vähemalt 3-kuulise peridi jksul) kasusaajate hulgas. Ankeet saadeti 527-le ettevõttele/mittetulunduslikule ühingule (sh 126-le EAS-i plt esitatud ettevõttele), vastamata jätnud juhtidega kntakteeruti, et tuletada küsitlust meelde ning selgitada välja vastamata jätmise põhjus. Täidetud ankeet tagastati 115 äri- või mittetulundusliku ühingu hinnangutega (sh 27 EAS-i plt esitatud kasusaajat). Küsitluse fkus li suunatud saadud tetuste ning tetatavate tegevuste mõju hindamisele ning lmeettevõtluse tetusmehhanismide sas tuste väljaselgitamisele, kuid uuriti ka muid aspekte, nagu näiteks tegutsemise eesmärke, takistavaid tegureid ja tulevikuplaane, siseriiklikku ja rahvusvahelist nõudlust, ettevõtete eksprdialaseid ambitsine, valdkndade tugevusi, nõrkusi, arenguvõimalusi, takistusi (küsitluse ankeet ks küsitlustulemustega n tdud lisas 1.1, tulemusi n analüüsitud käeslevas peatükis valdknnaüleselt eksprdi ja tetuste mõju sas ning valdkndlikes peatükkides n ettevõtete/asutuste hinnanguid arvestatud SWOT-i ja arengusuundade kstamisel). EKI viis küsitluse läbi aasta veebruaris-märtsis. Valdkndade ja valdknnaüleste tugistruktuuride juhtidelt küsitluse käigus infrmatsini kgumine, töötlus, analüüs Edasi arendamaks EKI plt eelnevatel lmemajanduse kaardistustel kstatud metdikat, viis EKI antud uuringu käigus esmakrdselt läbi veebipõhise valdkndade ja valdknnaüleste tugistruktuuride (arenduskeskused, inkubaatrid jne) juhtide küsitluse. Valimi mdustasid 29 tugiüksust (sh 10 ettevõtet), kes lid aastatel saanud EAS-lt lmemajanduse tugistruktuuridele ettenähtud tetusi. Ankeedile vastamata jätmisel võeti tugiüksusega ühendust, et tuletada küsitlust meelde ning selgitada välja mittevastamise põhjus. Küsitlusele vastasid 16 tugiüksuse esindajad. Osa tugiüksuseid ei saanud 7 Kuna andmeid kasutati disaini valdknna kaardistamisel, siis lid vastavate sektrite valiku aluseks disaini valdknna eelnevate kaardistuste andmed ning valdknna ekspertide hinnangud. 1-22

23 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE küsitluses saleda, kuna lid aktiivselt tegutsenud vähest aega ning ei saanud anda mõjuhinnanguid uuritava peridi khta ( ). Ka vastanute seas li 4 tugiüksust tegutsenud alla kahe aasta, mis tähendab, et uuritava peridi khta nad mõjuhinnanguid anda ei saanud, kuid said hinnata muid aspekte (nt tulevikuvajadusi jms). Küsitluse fkus li suunatud saadud riikliku te ning tugiüksuste tegevuse mõju hindamisele, arengut pärssivate tegurite, tulevikuplaanide ja tugistruktuuride ning valdkndade tetamise tuste väljaselgitamisele, kuid uuriti ka tugiüksuste kstööd erinevate riiklike ja erasektri partneritega ning valdkndade tugevusi, nõrkusi, arenguvõimalusi, takistusi (küsitluse ankeet ks küsitlustulemustega n tdud lisas 1.2, tulemusi n analüüsitud käeslevas peatükis valdknnaüleselt tetuste mõju sas ning valdkndlikes peatükkides n tugiüksuste hinnanguid arvestatud SWOT-i ja arengusuundade kstamisel). EKI viis küsitluse läbi aasta veebruaris-märtsis. Uuringuaruande kirjutamine Olemaslevale statistilise infrmatsinile ja ekspertide hinnangutele tuginedes kstati iga valdknna uuringu esialgne versin. Lisaks hetkelukrra kaardistusele analüüsiti trende lmemajanduse kujunemise khta aastatel , seseid teiste lmevaldkndadega ja majandusharudega ning kajastati kgu lmemajanduse sektri lulisust tööhõives ja Eesti stsiaalmajanduslikus arengus. Uuringus anti statistiline ülevaade valdkndade hariduse lukrrast viimastel aastatel, kasutades alusmaterjalina varasemaid kaardistamisi, Haridus- ja Teadusministeeriumi andmebaasi HaridusSilm ning haridusasutuste vilistlasuuringuid, tdi välja valdkndade sisemised tugevused ja nõrkused ning väliskeskknnast tulenevad arenguvõimalused ja takistused (nn SWOT analüüs) ning kirjeldati võimalikke arenguprgnse lähiaastateks. Oluliseks kmpnendiks li valdkndade rganiseerituse ja finantseerimise kajastamine. Uuringuaruanne andis iga valdknna khta infrmatsini järgnevast: 1. PAKKUMINE Ettevõtete ja mittetulunduslike ühingute arv Töötajate arv Turu maht (lmingu maht, tdangu/teenuste käive) Lisandväärtus töötaja khta Tulu ettevõtte/asutuse ning töötaja khta Väliskaubandus (eksprdivõime, eksprdimaht, eksprditurud, imprdi satähtsus) Juhtivad ettevõtted valdknnas 2. NÕUDLUS (TARBIMINE) Siseturu tarbimismaht Avaliku sektri huvid 3. ORGANISATSIOON JA FINANTSEERIMINE Finantseerimine (riiklikud tetusmeetmed, khalikud mavalitsused jne) Tetuste sakaal tulus Organiseeritus (liidud, arenduskeskused, ühendused, nende liikmete arv) Sesed teiste majandusharude ja tegevusvaldkndadega Sesed teiste lmemajanduse valdkndadega 1-23

24 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Eesti Knjunktuuriinstituut 4. HARIDUS Haridusvõrk Klide lõpetanute arv (s. ptentsiaalne lmeinimeste hulk) Hariduse mandanute edasine tegevus (õpingute jätkamine, siirdumine tööturule) 5. TUGEVUSED, NÕRKUSED, ARENGUVÕIMALUSED JA TAKISTUSED 6. ARENGUPROGNOOS Valdkndlike ümarlaudade krraldamine ja uuringuaruande täiendamine vastavalt ümarlaudadel ekspertidelt laekunud infrmatsinile Valdkndlikud ümarlauad krraldati eesmärgiga arutada ekspertidega läbi uuringu esialgne versin. Ümarlaud viidi läbi iga valdknna khta eraldi ning salema kutsuti vastava valdknna ettevõtjad ja rganisatsinide esindajad, Kultuuriministeeriumi valdknna nõunik ja lmemajanduse nõunik ning EAS-i esindaja. Enne ümarlaua khtumisi saadeti kõigile salejatele töö esmaversin tutvumiseks ja ümarlaual arutlusele tulevad teemad. Ümarlaudadel tutvustati uuringu peamisi majandus-statistilisi näitajaid, ühesks mõeldi läbi ja kstati uus valdknna SWOT analüüs, kirjeldati lmemajanduse seseid teiste ühisknna- ja majandusharudega, analüüsiti Eesti lmemajanduse arenguptentsiaali ja esitati lähiaastate arenguprgns. Ekspertide tel määratleti lmemajanduse arengut puudutavad lulised küsimused ja prbleemid, mis vajavad lähiaastatel tähelepanu ning tdi välja pririteedid, millist tuge ja abi tavad erinevad lmemajanduse valdknnad riigilt sektri edasiseks arenguks ning eksprdiptentsiaali suurendamiseks. Peale ümarlaudu li ekspertidel võimalik saata ettepanekuid e-psti teel. Uuringuaruannet täiustati ekspertide arvamuste, hinnangute ning svituste alusel. Ümarlaudadel kgutud infrmatsin li üheks luliseks uuringuaruande sisendiks Andmeallikad Lmemajanduse uuringu vajaduse tingib regulaarse riikliku statistika puudumine antud valdknnas, eriti puudutab see lmeettevõtete majandus-statistilisi näitajaid. Kõigi valdkndade khta kgus EKI andmeid alljärgnevalt letletud allikatest. Paljudes valdkndades kasutati teisigi valdknnaspetsiifilisi andmeallikaid, neile n viidatud valdkndlikes ülevaadetes. 1. ETTEVÕTLUSE MAJANDUSNÄITAJAD 1.1. Äriregistri andmed Äriregistri andmed tuginevad ettevõtete majandusaasta aruannetele. Küllaltki luline sa tegevusest timub mõnes lmemajanduse valdknnas mittetulundusühingute kaudu, kellel n samuti khustus esitada Äriregistrile majandusaasta aruanne, mis võimaldab kguda andmeid nende arvu, hõivatute ja tulu khta. Äriregistris registreerivad ma tegevuse ka kõik FIE-d, mis võimaldab kguda andmeid nende arvu khta. Andmed ettevõtlustulu khta esitavad FIE-d Maksu- ja Tlliametile, kes edastab need Statistikaametile. Äriregistri andmebaasi salist väljundit n võimalik kasutada Bisnde Estnia AS (Bisnde krediidiraprtid) vahendusel, mida võeti kaardistusel arvesse. 1-24

25 Eesti Knjunktuuriinstituut 1. EESTI LOOMEMAJANDUSE KAARDISTAMINE Paljudel ettevõtetel n ma põhitegevuse kõrval veel teisi tegevusalasid. Kaardistamisel n ettevõtted liigitatud vastavasse lmemajanduse valdknda ma põhitegevusala järgi, seejuures n majandusnäitajad võetud arvesse ettevõtte kgu tegevuse khta (kgumüügitulu jne). Kui sektri juhtivate ettevõtete puhul li teada, et lmetegevus mdustab ainult sa nende müügituludest, siis võeti arvesse ainult lmetegevuse müügitulu. Ülevaate kstamisel võeti aluseks Eesti tegevusalade klassifikaatr (EMTAK 2008), mille järgi n ettevõtted kdeeritud 5-khalise EMTAK 2008 kdi järgi. Selle alusel saab vastavate tegevusalade khta välja tuua summaarse müügitulu. Praktikas ei kntrllita EMTAK kdi vastavust ettevõtte tegelikule prfiilile, mistõttu n tegevusvaldknna määramine ainult kdi põhjal ebatäpne. On ettevõtteid, mis n registreeritud kdide all, kuid tegelikult valdknnaga sest ei ma, ja n ettevõtteid, mis kasutavad valdknna kdide asemel teisi valdkndi kirjeldavaid kde. Seega ainult tegevusalade klassifikaatrile tuginemine ei anna bjektiivset pilti lmemajandusest. Selleks, et kirjeldada hetkelukrda, tuli EKI-l andmeid suures mahus puhastada ja täiendada. Kõige puudulikum n või puudub riiklik statistika muusika, kunsti, meelelahutustarkvara ning käsitöö valdknna khta. Alates aastast kehtib lvisikute ja lmeliitude seadus. Kui vabakutseline lvisik saab seaduse alusel lmetetust või -stipendiumi, siis kehtiva krra khaselt n tal Äriregistris registreerimise khustus. Seega isikute hulk, kes ei kajastu riiklikus statistikas ja kelle khta puudub majandusinf, n ekspertide hinnangul väike Statistikaameti ettevõtlus- ja väliskaubandusstatistika Statistikaameti ettevõtlusstatistika üldkgumi mdustavad äriühingud, mis n kantud Äriregistri andmebaasi alusel mdustatud majanduslikult aktiivsete ettevõtete nimekirja ehk statistilisse prfiili. Valikuuringuga kgutud andmed laiendatakse üldkgumile. Valim kaasab kõik riigi ja khaliku mavalitsuse äriühingud, erasektris 20 ja enama hõivatuga äriühingud ning väikeettevõtete (1-19 hõivatut) hulgast tehakse tegevusalade ja hõivatute gruppide kaupa lihtne juhuslik valik. Lmemajanduse ettevõtted n valdavalt väikesed ja kaasatud juhuvaliku meetdil. Väliskaubandusstatistika käsitleb kaupade liikumist Eesti ja teiste riikide vahel. Kaubavgude tähistamisel kasutatakse mõisteid eksprt ja imprt. Andmeid esitatakse ttegruppide lõikes. 2. STATISTIKAAMETI LEIBKONDADE KULUTUSTE UURINGUD Statistikaamet krraldas regulaarseid leibknnauuringuid (sealhulgas leibknna kulutuste khta) aastatel ja sellega alustati taas aastal. Uuringute valimi aluseks n kõik Eestis alaliselt elavad leibknnad ja inimesed. Kkku küsitletakse ligikaudu 1% rahvastikust, kelle tulemusi laiendatakse kgu elanikknnale. Uuring tb välja leibknna kulutused kultuurile, vaba aja kaupadele ja teenustele. Uuringu põhjal valminud artiklites n aastate lõikes välja tdud leibknna kulutused audivisuaalsele kunstile ja muusikale, esituskunstidele, kultuuripärandile (muuseumide ja näituste külastused), trükitdangule ja visuaalsele kunstile. 3. STATISTIKAAMETI KULTUURIVALDKONNA STATISTIKA Statistikaameti kultuurivaldkndade statistika hõlmab järgnevaid lmemajanduse valdkndi: film, muuseumid, muusika, raamatukgud, ringhääling, teater ja trükitdang. Lisaks analüüsitakse 1-25

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus Marje Josing mai 2018 Tellija: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Koostööpartner: Kultuuriministeerium EKI Eesti loomemajanduse kaardistused 2005. aastal

Rohkem

EN

EN EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

VÄLISTEGURID veebruar 2014

VÄLISTEGURID veebruar 2014 VÄLISTEGURID veebruar 2014 1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

Group Code of Ethics and Conduct

Group Code of Ethics and Conduct Page 2015-03-16 1 (6) Creatr Identifier Versin TeliaSnera järgib käeslevas kdeksis tdud põhimõtteid. Oma igapäevases töös tame kõigilt TeliaSnera töötajatelt juhindumist meie tegutsemismetdikat määratlevast

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturu perspektiivid Eestis Meelis Kitsing Majandusanalüüsi talituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandustsükkel ja tööturg Eesti on väike, avatud ja globaliseerunud

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa Kes n grupijuht? Grupijuht n lemas ainult nrtevahetuste prjektidel (mitte klitustel). Grupijuht n igal saleval riigil ning n vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht krdineerib eesti grupi tegevust ja esindab

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II)

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) Eurpa Liidu Nõukgu Brüssel, 4. aprill 2016 (OR. en) 7504/16 OJ CRP2 12 COMIX 257 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) 2580. kslek Kuupäev: 6. aprill 2016 Kellaaeg: 10.00 Kht:

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

13. Muusika

13. Muusika 13. MUUSIKA põhitegevusala o autorid ja interpreedid o tootmine (kirjastamine, fonogrammitootmine, stuudiod) o elav esitus (kontserdikorraldamine, agentuurid, festivalid) sidustegevusala o erakoolid o

Rohkem

Microsoft Word - tiitelleht

Microsoft Word - tiitelleht Tartu Ülikl Stsiaal- ja Haridusteadusknd Haridusteadus (humanitaarained) 2007/2008 õppekava Helene Kõiv VANASÕNADE KASUTAMINE INGLISE KEELE KUI VÕÕRKEELE OSAOSKUSTE ÕPETAMISEL JA VÄÄRTUSTEST KÕNELEMISEL

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Ühendus Loov Nõmme registrikood: tänava/talu nimi, T MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80326129 tänava/talu nimi, Trummi tn 7 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc TIPU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 VILJANDI 2009-2010 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TIPU KÜLA AJALUGU... 8 3. ASUKOHT... 9 4. LOODUSKESKKOND... 10 5. OLEMASOLEV OLUKORD... 11 5.1. Infrastruktuur...

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikd: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember 200S.a. 11124171 Pärnu mnt. 102C, 11312, Tallinn Eesti

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: VALGA MOTOKLUBI registrikood: tänava/talu nimi, Kesk MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 nimi: registrikood: 80139404 tänava/talu nimi, Kesk 6 maja ja korteri number: alevik: Laatre alevik vald: Tõlliste vald

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Eesti Vabariik 100 EV 100 korraldustoimkond, Riigikantselei Eesti Vabariik 100 programmi ülesehitus ja korraldus Eesti Vabariik 100 2018 mõõdetakse välja 100 aastat Eesti riigi loomisest. EV 100 tähistamiseks:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation TeaMe programm 2009-2015 7. mai 2015 Eesmärgid Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan

Rahvuskaaslaste programm rakendusplaan Rahvuskaaslaste programm 214 22 RAKENDUSPLAAN aastateks 218 22 Lühendid: BHN = BaltHerNet, EAS = Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, EELK= Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskus, EINST = Eesti

Rohkem

Síminn

Síminn ÕIGED ETTEVÕTETE ANDMED, TARGAD OTSUSED Integreeri andmed tse kliendiprgrammi või ksta sihtrühmi Sisukrd 1. Üld- ja isikuandmed... 3 2. Kntaktandmed... 4 3. Maksehäired... 4 4. Maksuvõlad... 4 5. Makstud

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Peipsimaa Turism registrikood: tä MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 nimi: registrikood: 80330728 tänava/talu nimi, Vaksali tn 17a maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kahes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014

Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014 Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti bjektidel Rambll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014 Versin 02 Kuupäev Detsember 2014 Kstatud: Kersti Ritsberg, Ain Kendra, Kntrllitud: Peeter

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE Eurpa Liidu Nõukgu Brüssel, 6. september 2016 (OR. en) 11903/1/16 REV 1 OJ CRP2 28 COMIX 581 ESIALGNE PÄEVAKORD Teema: ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER II) 2596. kslek Kuupäev: 7. september 2016 Kellaaeg:

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Infosüsteemide Audiitorite Ühing registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80007111 tänava/talu nimi, Mäealuse tn 2/1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond

Rohkem

Microsoft Word - RVLi juhend.doc

Microsoft Word - RVLi juhend.doc KINNITATUD peadirektori 23. mai 2008.a käskkirjaga nr 32 I. ÜLDSÄTTED EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU RAAMATUKOGUDEVAHELISE LAENUTUSE JUHEND 1. Käesolev juhend sätestab raamatukogudevahelise laenutuse (edaspidi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood: MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

6

6 TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI ÕPPESUUNDADE KIRJELDUSED JA NENDE TUNNIJAOTUSPLAAN GÜMNAASIUMIS Õppesuundade kirjeldused Kool on valikkursustest kujundanud õppesuunad, võimaldades õppe kolmes õppesuunas. Gümnaasiumi

Rohkem

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK

MTÜ TALLINNA NAISTE TUGIKESKUS VARJUPAIK MTÜ TALLINNA NAISTE KRIISIKODU MAJANDUSAASTA ARUANNE Majandusaasta 01.01.2008 31.12.2008 ETTEVÕTTE NIMI MITTETULUNDUSÜHING TALLINNA NAISTE KRIISIKODU REGISTRI KOOD 80191735 AADRESS Wismari 37 4 Tallinn,

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key

SP Tartu Inspiratsioonipäev.key Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation PAHKLA CAMPHILLI KÜLA Kaasav talupidamine 1992.aastast Pärnumaa Kutsehariduskeskus Go Green &Care projekti lõppseminar 30. 08. 2016 1 Camphill maailmas Ülemaailmselt on meie küla osa Camphilli liikumisest,

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte

Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Lisa 2. Ettevõtlus ja turism Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte Ettevõtlus Elva vallas on kujunenud atraktiivne ettevõtluskeskkond, mis pakub töökohti mitte ainult Elva valla elanikele, vaid ka laiemas ümbruskonnas elavatele inimestele. Enim arenenud ja töökohti pakkuvateks

Rohkem

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate

KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Rohkem

my_lauluema

my_lauluema Lauluema Lehiste toomisel A. Annisti tekst rahvaluule õhjal Ester Mägi (1983) Soran Alt q = 144 Oh se da ke na ke va de ta, ae ga i lust üü ri kes ta! üü ri kes ta! 3 Ju ba on leh tis lei na kas ke, hal

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only]

Microsoft PowerPoint - Tartu_seminar_2008_1 [Read-Only] Fundamentaalne analüüs Sten Pisang Tartu 2008 Täna tuleb juttu Fundamentaalse analüüsi olemusest Erinevatest meetoditest Näidetest 2 www.lhv.ee Mis on fundamentaalne analüüs? Fundamentaalseks analüüsiks

Rohkem

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel

Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Sugu, liikuvus ja linnaruum Planeerimiskonverents 2018 Mari Jüssi, Tallinna linnaliikuvuskava ekspert, Maanteeamet Kes me oleme? 1 h päevas Jalakäijad Ühistranspordiga liikujad Jalgrattaga liikujad Autoga

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille

Rohkem

Swedbanki suvine majandusprognoos

Swedbanki suvine majandusprognoos Eesti majanduse hetkeseis ja väljavaade 9. oktoober 215 Tõnu Mertsina Peaökonomist Halvenenud ekspordivõimalused on vähendanud töötleva tööstuse tootmismahtu - kiire reaalpalgakasv jaekaubandus tugev kasv

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa

Rohkem

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx

Microsoft Word - KÜ Väljundid _90913.docx Eesti Kooriühingu väljundid hooajaks 2013/2014 I ansamblite võistulaulmise TULJAK Eestikeelse, Eesti autorite ansamblimuusika ja vokaalansamblite tegevuse edendamine ning uue traditsiooni loomine. Sihtgrupp:

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

Microsoft PowerPoint Janika+Kruus

Microsoft PowerPoint Janika+Kruus Kaubamärk Janika Kruus Patendiamet / peaekspert 03.10.2016 Mis on kaubamärk? Kaubamärk on tähis, mille järgi tarbija eristab ettevõtja kaupa või teenust konkurentide omast Kaubamärk peab olema eristusvõimeline

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni

Ida-Viru maakonna arengustrateegia strateegiakontseptsioon Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ni Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2030+ strateegiakontseptsioon 20.06.2018 Strateegia lähteanalüüs valmib lõplikult juuli alguseks Senise analüüsi ning kogutud sisendi (fookusgrupid, intervjuud, statistilised

Rohkem

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng

KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng KASVUALADE EDENEMISE UURING Tehniline lisa: kasvuniššide ettevõtluse majanduslik areng Uuringu tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, uuringu eest tasumiseks kasutati perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem