Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti objektidel Ramboll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014"

Väljavõte

1 Ehitusmaavarade varustuskindluse uuring Maanteeameti bjektidel Rambll Eesti AS Aruanne 2014 Maanteeamet Tallinn 2014

2 Versin 02 Kuupäev Detsember 2014 Kstatud: Kersti Ritsberg, Ain Kendra, Kntrllitud: Peeter Škepast, Eike Riis (keelekrrektuur) Kskõlastatud: Rein Kallas Prjekti nr Rambll Eesti AS Laki Tallinn T F / 29

3 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS MAAVARADE OLEMASOLEV INFORMATSIOON Olemaslevate maavara kaevandamislubade ülevaade Prbleemid kaevanduste avamisel Maanteeameti vaatevinklist EHITUSMATERJALIDE VAJADUS MAANTEEAMETI OBJEKTIDEL JA REFERENTSPROJEKTIDE ANDMED Ülevaade nrmdkumentatsinist Remndi liigid Nõuded materjalidele I klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine III klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine Kõrvalmaantee ehitus ja reknstrueerimine Kkkuvõte teedeehituse ja reknstrueerimise materjalivajadusest Rajatiste ehitusmahud KAVANDATUD TEEPROJEKTID JA NENDE VARUSTUSKINDLUS Ülevaade kavandatud teeprjektidest Ehitusmaterjalide mahud Ehitusmaavarade vajalikud mahud maanteebjektidele lähiaastatel Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusbjektid Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede reknstrueerimisbjektid Kattega riigimaanteede bjektide ehitusmaavarade materjalikulu Rail Balticu raudteetrassi ehitusmahud EHITUSMATERJALI KVALITEET Nõuded killustikule Nõuded liivadele GOST-i ja EVS-EN ühitamise võimalikkus ja prbleemid Maa-ameti andmete kasutusvõimalus UURINGU KÄIGUS TEHTUD JÄRELDUSED JA SOOVITUSED KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. Lisa 4. Ülevaade maanteede ehitusbjektidest ja maavaradest Aruvalla-Kse bjektipass Kaevanduste/karjääride andmebaas ning maardlate registri andmed (Exceli frmaadis) Maanteeameti bjektide ja maavarade andmebaas (MapInf frmaadis ja väljavõte Exceli frmaadis) 3 / 29

4 1. SISSEJUHATUS Käesleva töö eesmärgiks n prgnsida ja tagada Maanteeameti plt testatavate tee-ehituse ja remndi bjektide varustuskindlus ehitusmaavarade sas. Selleks selgitatakse välja keskmine materjalikulu kvaliteedinäitajate lõikes ning antakse prgns materjali vajadustele ks võimalike ehitusmaavara maardlate levikuga. Uuringuga analüüsitakse aastatel ehitatud ja remnditud tee-ehitusbjektidel (üks põhimaantee, üks tugimaantee ja üks kõrvalmaantee lõik tellija ettepanekul) kasutatud ehitusmaterjali kgust kvaliteedist lähtuvalt. Võrdluseks n kasutatud prjekteerimisnrmidele ja nõuetele vastavaid I, III ja V klassi maanteede knstruktsine, et hinnata ühe kilmeetri ehituse ja reknstrueerimise materjalivajadust kvaliteedikategriate lõikes. Uuringuga antakse ülevaade lemaslevatest ehitusmaavarade avatud karjääridest, nende varude mahust ja kvaliteediandmetest. Nende andmete põhjal kujundatakse svitused edaspidiseks tegevuseks. 4 / 29

5 2. MAAVARADE OLEMASOLEV INFORMATSIOON Maavarade khta n võimalik saada infrmatsini Maa-ametilt, kes haldab Eesti maavarade andmebaase. Osaliselt n andmed avalikult kättesaadavad Maa-ameti geprtaalist Käesleva uuringu kstamise käigus esitati Maa-ametile mitu päringut maavarade andmete khta. Saadud andmeid n töös kasutatud põhilise sisendina. Andmete töötlemise tulemusena n kstatud aruande lisad, mis võimaldavad Maanteeametil saada paremat ülevaadet Maanteeameti ehitusbjektide jaks vajalike ehitusmaavarade khta Olemaslevate maavara kaevandamislubade ülevaade Olemaslevaid liiva/kruusa ja lubjakivi/dlmiidi kaevandusi tuleb vaadelda eraldi, sest nende maavarade lemaslevad andmed ja kaevandamislubade saamise prtsess n sisuliselt väga erinevad. Liiva ja kruusa sas n võimalik täheldada, et kaevandamiseks leitakse uusi maardlaalasid, mida ei le Maa-ameti andmebaasis (isegi mitte leiukhana), ja nendele maavaradele n võimalik saada kaevandamislubasid suhteliselt lihtsamalt (juhul, kui piirknnas ei le kaitsealasid või tiheasustusalasid). Seega juhul, kui Maanteeameti bjekti lähedal ei le käesleva uuringu andmetel liiva ja kruusa kaevandust, ei pruugi see tähendada, et piisava aja lemaslul ei leita võimalusi kaevandamiseks selles piirknnas. Sellegiplest n uute kaevandamislubade tatlemine ks ala gelgiliste uuringutega ning tihti ka keskknnamõju hinnanguga mitmeaastane prtsess, mistõttu lähiaastate ehitustegevuse jaks n turvalisem arvestada lemaslevate kaevandamislubadega. Lubjakivi ja dlmiit. Suure tõenäsusega väga palju uusi lubjakivi ja dlmiidi kaevandamisalasid Maa-ameti andmebaasi ei lisandu, sest kergemini ligipääsetavad (mitte liiga sügaval maapõues) kaevandamiseks sbivad varud n juba arvele võetud või vähemalt leiukhana määratud. Lubjakivi ja dlmiidi kaevandamislubade tatlemine n väga pikk prtsess (tavaliselt 10 aastat), kui svitakse täiesti uues asukhas karjääri rajada. Tihti n khalike elanike plt nendele karjääridele ka väga suur vastuseis ja latatluse prtsessi käigus võidakse ala ka lduskaitse alla võtta (nt Nabala). Seega n turvaline arvestada üksnes nende lubjakivikarjääridega, kus n kaevandamisluba juba lemas, ja suhtuda ettevaatlikult latatluse staadiumis levatesse täiesti uutesse kaevandusaladesse. Suurema tõenäsusega n võimalik saada kaevandamisluba lemasleva karjääri kõrvale ehk laiendada kaevandusala. Lubjakivi ja dlmiidi kaevandusi ei le gelgiliste tingimuste tõttu Lõuna-Eestis (va Võru maaknnas Läti ning Vene piiri lähedal), kuna Ordviitsiumi ja Siluri lubjakivi kihte katab seal paks Devni liivakivide kiht ning Kvaternaari pinnakate. Peatatud menetlused. 19. septembril 2014 peatas Keskknnaministeerium neli lubjakivikarjääri lamenetlust Nabala lduskaitseala piirknnas. Keskknnaameti reginid n peatanud veel neli (kaks dlkivi- ja kaks liiva/kruusakarjääri) lamenetlust lisauuringute tegemise või planeeringute menetlemise tõttu. Keskknnaministeerium n võtnud seisukha, et enne uute karjääride avamist tuleb lemaslevate karjääride varud ära kasutada täies ulatuses. Vaatamata asjalule, et nimetatud põhimõte n õige, võib see khati põhjustada prbleeme. Näiteks võib Vasalemma karjääri veealuste varude kasutuselevõtt põhjustada täiendava veetaseme languse Vasalemma aedlinnas, mille tõttu n ette näha khaliku mavalitsuse põhjendatud vastuseisu, mida n võimalik ületada vaid suurte investeeringute hinnaga. 5 / 29

6 Kaevandamislaga mäeeraldiste ja kaevandamisla tatluste arv maakndade kaupa seisuga 9. september 2014 n esitatud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Ehitusmaavarade kaevandamislad ja tatlused seisuga Allikas: Maa-amet Maaknd Harjumaa 60 (lisaks 1 Järvamaa piiril) Liiva ja kruusa mäeeraldised Lubjakivi ja dlmiidi mäeeraldised Luba lemas Tatlused Luba lemas Tatlused Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaal Järvamaal 12 (lisaks 1 Harjumaa piiril) Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa Ehitusmaavarade mahtude ülevaade n esitatud peatükis Prbleemid kaevanduste avamisel Maanteeameti vaatevinklist Kaevanduste avamine iseenesest ei saa lla eesmärk, sest tegu n keskknnale paratamatult negatiivselt mõjuva tegevusega ning kõik ehitusmaavarad n taastumatud, mistõttu peab arvestama ka nende ammendumisega. Kuna käesleval juhul n tegemist tööga, mis käsitleb ehitusmaavarade varustuskindlust Maanteeameti bjektidele, jätame kõrvale keskknnakaitselised aspektid ja keskendume üksnes Maanteeameti huvile, milleks n piisava ehitusmaavara varu lemaslu Maanteeameti ehitusbjektidele mõistlikus kauguses. Riigil puudub tegevuskava, mis sdustaks karjääride avamist piirkndades, kus n liiga vähe kaevandamislubadega varusid, ning takistaks karjääride avamist piirkndades, kus n juba khalikuks tarbeks piisavalt kaevandamislube väljastatud. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava ( ) tegeleb pigem maavarade varude väljatmisega ning annab inft, kus ja kui palju varusid esineb. Arengukava rakendusplaanis n antud ka hinnangud materjalide vajadusele (ilma kvalitatiivsete näitajate analüüsita). Otsest tegevusplaani ehitusmaavara vähese varuga piirkndade jaks ei le. Hästi illustreerib kaevanduste avamise võimalusi Lõuna-Eesti lubjakivimaardlat puudutav artikkel ja pliitikute suhtumine sellesse (piirknnas, kus n vähe lubjakivi) vt Omaette teema n Nabala piirknd ja sealsed lubjakivivarud, mille sas n raske seisukhta võtta. Kuna teema n keeruline ja asjalikke sõnavõtte n mõlemal plel, siis 6 / 29

7 käeslevas uuringus selle teema khta knkreetseid viiteid artiklitele ei esitata ja detailsemalt antud teemat ei käsitleta. Kaevandustele n khalike elanike tugev vastuseis ja mavalitsustel puudub huvi nende avamiseks. Kuni aastani said khalikud mavalitsused kaevandamistasudest märkimisväärseid summasid (70% maavarade kaevandamisõiguse tasust) khalikesse eelarvetesse, millega hüvitati kaevandamisest paratamatult tulenevad kulud (nt khalike teede krrashiuks). Pärast seda n vastavat krda mitmel krral muudetud ja mavalitsused saavad kaevandamistasudest üha vähem raha. Krra muutust alates aastast saab jälgida Riigi Teatajast, võrreldes keskknnatasude seaduse redaktsine &vasakAktId=969301&paremAktId= Võrrelda tuleb paragrahvi 13 (tseselt setud kaevandamisega) ja 14 (käsitleb kaevandamise käigus välja pumbatud vett). Selle tõttu ei le ka mavalitsused huvitatud kaevanduste avamisest, sest see n paratamatult vastumeelne kaevandusala lähedal elavatele inimestele ja tb mavalitsusele kaasa kulusid (nt raskeliiklus teedel või veega setud teemad). Selle asemel, et taastada varasem kaevetasust tulenev prtsent mavalitustele, n valitsus maksnud neile ühekrdset hüvitist vt: Lõpuks tuleb esitada ka küsimused, kui palju peaks kaevandamislube lema ja kellele ning millisesse piirknda neid välja anda. Juhul, kui kaevandamisla saab endale ettevõte, mis tegeleb ehitusega või teedeehitusega, n ettevõttel selles piirknnas selge knkurentsieelis hangete võitmiseks. Suurbjektide jaks, nagu Kse-Mä (E263 Tallinn Tartu Võru Luhamaa) teelõik või Rail Baltic, tagaks knsultandi arvates õiglasema knkurentsi riigi/tellija plt tagatud kaevandamislaga khalik materjal. Eraldi võiks tähelepanu pöörata ka Lõuna-Eestile, kus lduslikult n väga vähe lubjakivi kaevandamisvõimalusi. 7 / 29

8 3. EHITUSMATERJALIDE VAJADUS MAANTEEAMETI OBJEK- TIDEL JA REFERENTSPROJEKTIDE ANDMED 3.1. Ülevaade nrmdkumentatsinist Teede prjekteerimisel tuleb juhinduda maanteede prjekteerimisnrmidest (viimane redaktsin jõustus ). Käeslevas töös hinnatakse eraldi tingimusi tee ehitamise ja tee remndi krral. Tee remndi sas n analüüsi aluseks ainult reknstrueerimine. Taastusremndil piirdutakse kulumiskihi asendamise või ülekattega ning materjalivajadus ei hõlma lulisel määral Eesti ehitusmaavarasid, sest reeglina ksneb kulumiskiht imprditud tardkivikillustikuga tdetud asfaltbetnist Remndi liigid Prjekteerimisnrmides (PN) n eristatud nõuded tee remndi krral (P1.3.3[1]) ja tee ehituse krral. Remnt jaguneb säilitusremndiks (pindamine), taastusremndiks (kulumiskihi uuendamine, asendamine, ülekate) ja reknstrueerimiseks. Reknstrueerimise krral kehtivad vastavalt P1.3.3 (3) kõik P3 (muldkeha) ja P4 (katend) esitatud asjakhased nõuded. Sellest lähtuvalt tuleb ka lemaslevate teede reknstrueerimisel tagada töökihi (1,5 m katte pinnast) materjalide suhtes esitatavate nõuete täitmine. Tulenevalt Teede- ja Sideministri määruse nr 55 1 sõnastusest, n võimalik säilitada lemaslevad aluskihid (mille sas näiteks filtratsinimduli nõue 0,2 m/ööp ei le täidetud) vaid juhul, kui selleks n Sme või Rtsi nrmides/juhendites vastav säte ja sellele n viidatud. Järgnevas eeldame, et juhul, kui reknstrueerimisel ei le täheldatud defekte, mis viitavad võimaliku põhjusena alusknstruktsini mittevastavusele (f, LA, K f ), ei le tstarbekas töökihi materjalide asendamine ka juhul, kui need ei vasta uue tee ehitamisele esitatud nõuetele. Vastavasisuline parandus prjekteerimisnrmides tuleb siiski teha. Maanteeameti peadirektr n a andnud välja käskkirja nr 0069, mille punkt 4 n sõnastatud järgmiselt: Olemasleva muldkeha materjali väljavahetamise ja dreenkihi lisamise vajalikkuse üle tsustavad kstöös tellija ja prjekteerija lähtudes majanduslikust tstarbekusest. Paraku n määruse juriidiline staatus kõrgem ning seda n võimalik eirata vaid viitega Sme või Rtsi nrmidele, mitte peadirektri käskkirjaga. Käskkirjadega reguleerimise võimalikkus esines juriidiliselt kuni a, kui määruse nr 55 sõnastuses li paragrahv 2 1. Maanteeamet ja teised tee manikud Maanteeameti nõuslekul võivad kehtestada punktides 1 ja 2 viidatud nrmides sätestatud nõuetest erinevaid nõudeid. Antud määruse punkt asendati aastal sõnastusega: 2 1.Teede prjekteerimisel võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Eurpa riikide prjekteerimise nrme ning muid juhendmaterjale, kui sellega luuakse tingimused hutuks liiklemiseks. Teiste riikide nrmide ja juhendmaterjalide kasutamiseks peab tee manik prjekti seletuskirjas põhjendama nende kasutamise vajadust ja sbivust ning saama nõusleku Maanteeametilt. Reknstrueerimisel n käeslevas uuringus eeldatud põhilise võttena lemasleva asfaltkatte baasil kmpleksstabiliseeritud (KS) aluse kstamist (üldjuhul 15 cm, võimalik vahemik cm). Et reeglina ei vasta ka lemaslev killustikalus killustikalusele esitatud nõuetele (peensise sisaldus, aluse lagunemine), siis n kavandatud täiendava killustikukihi kasutamine (ks KSksseisu kavandatava killustikuga 50% KS-kihi paksusest kuni 25 cm). 1 RT I, , 5 8 / 29

9 Nõuded materjalidele Materjali kasutussbivuse aspektist tuleb eristada esinevaid kihte, mille khta kehtivad erinevad nõuded. Alljärgnevalt n tdud kihid ülalt alla liikudes. - Asfaltkatte alakiht: - Alus: AC 32 base, nõuded n määratletud asfaltkatte ehitamise juhises J : AKÖL20<900: LA35; AKÖL20>900: LA30; külmakindlusnõuded F2, F4 ja F NaCl 4 sõltuvalt liikluskrmusest AKÖL> n nõutav tardkivikillustik ka klmekihilisel asfaldil. J P5.1.3 MUK 12/32 killustik LA30; J P6.4 KS32 killustik LA35; PN T4.13 killustikalus. Tabel 2. Killustiku kvaliteedinõuded AKÖL > <2500 E vaj > ülakiht ja ühekihiline LA25 (tardkivi) LA30 LA30 LA35 alakiht LA30 LA30 LA35 LA35 - Dreenkiht: PN 4.4 (8) Kf 1 m/ööp I NP (20 cm); Kf 2 m/ööp II, III NP (30 cm); J liiv, sõelmed, kruus, killustik NP II: Kf 2 m/ööp; NP III: Kf 3 m/ööp (nõue muutub Kf sas vastavalt PN-des sätestatuga). Arvestame reeglina kruusliivaga, Kf 1 m/ööp. Tegelikult tuleb tõenäliselt materjali pesta/sõeluda (karjäärimaterjalil n peensise sisaldus liiga kõrge). - Täitematerjal töökihi ülemises meetris katte pinnalt lugedes: PN 3.3 (3) Kf 0,5 m/ööp (dreenkihti ple vaja); PN 3.3 (3) Kf 0,2 m/ööp (dreenkiht khustuslik); PN 3.3 (3) asfaltkatte puhul materjal/pinnas külmakindel (sõelkõver); J p5.1 NP I; II - aheraine LA40 segus 50/50 liivaga (Kf 0,5 m/ööp): n alust arvata, et kui segatava liiva filtratsin n piisav, n ka segatud materjali filtratsin vastav nõuetele ka juhul, kui seda tänaste nõuete valguses ei le võimalik mõõta. Seetõttu võib letada, et antud variandi krral ple dreenkihi prjekteerimine ja ehitamine nõutav; J p6.3 WA 24 1; Kf 2 m/ööp ja <50% karbnaatset täitematerjali: saline kattuvus eelnenud punktiga, karbnaatse täitematerjali all n tõenäliselt mõeldud paekiviliiva. Arvestame peenliiva kasutusega, Kf 0,2 m/ööp sellisel juhul n dreenkihi kasutus khustuslik, kuid materjali saadavus põhimõtteliselt lemas. - Täitematerjal töökihis 0,75-1,5 m: J p6.3 AKÖL20<1500; Kf 1 m/ööp; WA / 29

10 - Täitematerjal töökihi tsnis cm katte pinnalt lugedes: PN 3.3 (3) Kf 0,2 m/ööp; J p5.1 NP I, II - aheraine segus 50/50 liivaga (Kf 0,5 m/ööp); J p6.3 WA 24 2; Kf 1 m/ööp ja <50% karbnaatset täitematerjali. Arvestame peenliiva kasutusega, Kf 0,2 m/ööp teisiti ei le võimalik tagada nõudeid. Põhimõtteline prbleem n ka reknstrueerimisel, sest reeglite järgi ei le võimalik jätta vana materjali alla ka siis, kui selleks n käskkiri. - Muldkeha materjal väljaspl töökihti: sügavamal kui 150 cm katte pinnalt erinõuded praktiliselt puuduvad. Võimalik n pinnaste ja khalike materjalide kasutus I klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine I klassi maantee puhul tuleks näidismahu arvutustes arvestada teede prjekteerimisnrmides tdud tüüpristlõikega (Jnis 1). Jnis 1. I klassi maantee tüüpristlõige vastavalt teede prjekteerimisnrmidele Muldkeha nõlvuseks svitatakse nrmides 1:3 või 1:4, reaalselt piiratud maakasutuse tingimustes piirdutakse tavaliselt 1:1,5 nõlvusega. Sellise vähendatud nõlvusega kaasnevad prbleemid uhtumistega valdavalt ehituse käigus või esimesel aastal enne nõlvakindlustuse juurdumist. Tuisuhutu mulde tagamiseks tuleb prjektkõrgus ette näha arvutuslikust lumekihi tasemest 120 cm kõrgemale. Võttes arvutusliku lumekihi tasemeks 50 cm, n mulde prjektkõrgus 170 cm. Sellisel juhul n tagatud ka vajalik niiskusrežiim (veetase jääb sügavamale kui 125 cm katte pinnast). Kasvupinnase paksuseks n arvestatud keskmiselt 30 cm, mis tuleb muldkeha alt ära krida. Prjektkõrguse määramise punktiks n võetud sisemise (vasakplse) sõiduraja vasak äär. 10 / 29

11 Sõidutee kalle n 2,5% (sealhulgas ka kindlustatud peenar), tugipeenra kalle 4% ning eraldusriba kalle 5%. Tee kgu ristlõike maht n 59,75 m 2. Katendiknstruktsiniks n valitud Aruvalla-Kse teelõigule prjekteeritud katend: - SMA 16 4 cm (graniit LA 15); - AC 16 bin 5 cm (graniit LA 25); - AC 32 base 6 cm (paekillustik LA 30); - graniitkillustik 12 cm (LA 25); - paekillustik 16 cm (LA 30); - kruusliiv dreenkihina 25 cm (Kf>2); - peenliivast vahekiht 25 cm ning täitematerjal ülemises meetris kkku 32 cm (Kf>0,5); - töökihi alumine sa 50 cm (Kf>0,2). Võrdluseks n esitatud Tallinna ringtee Põrguvälja-Jüri lõigu knstruktsin (kavand): - 3,5 cm SMA 16; - 6 cm AC 20 bin; - 9 cm AC 32 base; - 15 cm KS32; - 20 cm paekillustik; - 30 cm kruusliiv/jämeliiv (Kf>1); - 32 cm peenliiv (Kf>0,5); - 35 cm täitematerjal (Kf>0,2). Kuna peale Kse-Aruvalla teelõigu prjekteerimist n muutunud nõuded filtratsinimduli väärtuste sas, siis n tstarbekas arvestada viimasega. Arvestuslikuks knstruktsiniks n võetud: - 9 cm asfalti ülakihis tardkivikillustikuga (4 SMA AC 20 bin); - 9 cm asfalti alakihis paekillustikuga (AC 32 base); - 30 cm paekillustikku (16/64); - 30 cm kruusliiva dreenkihis (Kf>1); - 72 cm peenliiva vahe- ja alakihis (Kf>0,2); - täitepinnas n kavandatud mulde alakihile (kuni 1,5 m katte pinnast) asfaltkattest ja väljaspl surveknuse (1:1) ulatust arvestusega, et dreenkiht ulatub tee teljest mulde nõlvani. Arvutuslik aluspinnas n lähedane peenliivale, sest teiste materjalidega ei le võimalik tagada filtratsininõudeid. 11 / 29

12 Jnis 2. I klassi maantee ristlõige (üks pl) Kõike eelnevat arvestades n saadud alljärgnevad I klass tee töömahud (vt Tabel 3). Tabel 3. I klassi tee töömahud (m 2 jksvale meetrile) I klass reknstrueerimine I klass - ehitus mulde nõlv 1:1,5 1:4 1:1,5 1:4 killustik 3,800+0,387 3,800+0,811 7,600 7,600 dreenkiht (kruusliiv) 9,280 10,36 vahekiht (peenliiv) 24,36 24,36 mulde alakiht 18,000 18,000 nõlva täidis 4,176 12,236 peenra täidis 0,201 0,421 0,588 1,232 Reknstrueerimisel n arvesse võetud lemasleva asfaltkatte freesimine ja täiendava killustikukihi paigaldus (25 cm, LA35), millest 7 cm n ette nähtud KS32 ksseisus stabiliseerimiseks (KS32 15 cm). Killustikukiht viiakse mulde nõlvani välja, et tagada nõutav niiskusrežiim (dreenkihti ei asendata, lemaslev dreenkiht ei vasta enam nõuetele). 12 / 29

13 3.3. III klassi maantee ehitus ja reknstrueerimine III klassi maantee näidiseks n kkkuleppel Maanteeametiga võetud T60 Pärnu-Lihula maantee remndi Pärnust väljuv suund 1 km enne sõidusuundade ühinemist. Klmanda klassi maantee puhul tuleks arvestada alljärgnevate ristlõigetega (Jnis 3; Jnis 4). Jnis 3. III klassi maantee tüüpskeem Jnis 4. III klassi maantee ristlõige T60 Pärnu-Lihula maantee sõidusuunad ühinevad kilmeetril 6,26. Valitud lõik paikneb vahemikus km 4,5-7, a liikluslenduse andmed n järgmised: SAPA 5616; VAAB 137; AR 224. Tänane AKÖL n 5977 ning perspektiivne AKÖL ulatub igal juhul II klassi alasse ja seetõttu ei vasta eeldusele. III klassi maantee (perspektiivne) liiklussagedus n autt ööpäevas. Eesti riigimaanteede seast n valitud teed, mille liiklussagedus täna n nimetatud vahemikus, ning n võetud nende teede keskmine liikluse struktuur, käsitledes seda +20 aasta liiklusena hüpteetilisel III klassi maanteel. Selliseid teid n kkku 590,1 km ning nende keskmine liikluse struktuur n alljärgnev: SAPA 3818; VAAB 157; AR 343. Arvestusliku krmuse leidmisel n kasutatud lihtsustatud lähenemist; VAAB siirdeteguriks n võetud 1,2, AR siirdeteguriks 2,0 ning krmuseks 874 nrmtelge, rajateguriga taandatult enamkrmatud sõidurajale 481 telge. On eeldatud, et 20 aasta jksul tõuseb krmus 1,4 krda ja tänane (+0) krmus n seega 343 telge. Summaarne krmus n (20*365,25*( ))/2=3,01 miljnit nrmtelge ehk 20 aasta krmus taandatuna 15. aastale n Q15=614 nrmtelge. Arvutuslik knstruktsin ksneb järgmistest kihtidest: - 4 cm AC 16 surf; - 7 cm AC 32 base; - 24 cm paekillustik 16/32; - 30 cm dreenliiv (Kf>1); - 74 cm peenliiv (Kf>0,2); - 11 cm täitepinnas (Kf>0,2). Tuisuhutu mulde kõrguseks n arvestatud 0,6 (III klass) + 0,5 (lume paksus) = 1,1 meetrit. Kraavi põhi peab lema vähemalt 145 cm asfaltkatte äärest. Kasvupinnase paksus n 30 cm. 13 / 29

14 Seega, katte serva kõrgus kritud kasvupinnasest n 150 cm ehk maapinnast 120 cm. Tee telje kõrgus maapinnast n 141,25 cm. Veetaseme kõrgus n tagatud, kui kraavi sügavus n vähemalt 8,75 cm maapinnast (tegelikult n kraavi sügavus vähemalt kasvupinnase alumise piirini ehk vähemalt 150 cm). Kahekihilisel killustikalusel n võimalik kasutada ülakihis killustikku LA30 ja alakihis killustikku LA35 (40/60%). Remndi puhul n arvesse võetud lemasleva asfaltkatte freesimist ja freespuru baasil kmpleksstabiliseeritud aluse (KS32 15 cm) ehitamist. Olemaslev killustikalus ei vasta tänastele nõuetele, lisatakse 20 cm killustikku (LA35), millest 7 cm stabiliseeritakse. Ristlõikest tulenevad alljärgnevad materjalide mahud (Tabel 4). Tabel 4. III klassi tee töömahud (m 2 jksvale meetrile) III klass ehitus III klass remnt mulde nõlv 1:1,5 1:4 1:1,5 1:4 killustik 2,274 2,274 1,895+0,231 1,895+0,424 dreenkiht (kruusliiv) 3,462 4,316 vahekiht (peenliiv) 9,970 9,970 mulde alakiht 3,690 3,690 nõlva täidis 2,446 9,174 peenra täidis 0,404 0,742 0,173 0, Kõrvalmaantee ehitus ja reknstrueerimine Kõrvalmaantee näidiseks võeti Igavere-Saadjärve teed (V klass). Liikluskrmus 2013.a andmetel n järgmine: SAPA 85; VAAB 1; AR 1. Dimensineerimiseks n kasutatud V klassi maantee miinimumkrmust. Kõrvalmaantee tüüpristlõige ja knstruktsin n esitatud alljärgnevatel jnistel (Jnis 5, Jnis 6). Jnis 5. V klassi maantee tüüpristlõige Jnis 6. V klassi maantee knstruktsin Tuisuhutu mulde kõrgus V klassi maanteel n 0,4 m + lumekihi paksus (letame 0,5 m), seega 0,9 m. 14 / 29

15 Tuginedes filtratsinimdulile esitatud nõuetele n tstarbekas kavandada ka madala klassi knstruktsin maksimaalses paksuses. Eeldades, et aluspinnaseks võetakse D-grupi pinnased (raske, tlmne), n valitud knstruktsin järgmine: - AC 16 surf 5 cm; - AC 32 base 7 cm; - killustik 20 cm; - dreenkiht keskliivast 21 cm; - vahekiht peenliivast 45 cm. Reknstrueerimisel freesitakse asfalt, paigaldatakse 15 cm killustikku, millest 7 cm läheb kmpleksstabiliseeritud aluse (KS) ksseisus stabiliseerimisele, ja lisatakse üks asfaldikiht (AC 12 surf 4 cm) vt Tabel 5. Tabel 5. Kõrvalmaantee töömahud (m 2 jksvale meetrile) Materjal V klass ehitus V klass remnt mulde nõlv 1:1,5 1:4 1:1,5 1:4 killustik 1,490 1,490 1,300 1,441 dreenkiht (kruusliiv) 1,953 2,460 vahekiht (peenliiv) 9,056 9,056 nõlva täidis 1,862 6,550 peenra täidis 0,364 0,646 0,182 0, Kkkuvõte teedeehituse ja reknstrueerimise materjalivajadusest Materjalivajadus sõltub luliselt mulde nõlva kaldest. Üldistuses n arvestatud, et 50% sas n kasutatud nõlvust 1:1,5 ja 50% sas nõlvust 1:4. Lisaks sõltuvad kihipaksused aluspinnasest käeslevas töös n arvestatud nõrgema aluspinnasega (D1 grupp, valdavalt tlmsed saviliivad). Knkreetsete bjektide puhul sõltub aluspinnasest eelkõige vahekihi vajadus ja ulatus. Samas n uue tee ehitusel sätestatud nõuded töökihi ulatuses materjali filtratsinile, mis eeldab siiski dreenivate pinnaste ja materjalide kasutamist. Tee-ehituse ja remndi materjalivajadused n tdud alljärgnevas tabelis (Tabel 6). Tabel 6. Tee ehituse (E) ja remndi (R) materjalivajadused vastavalt maantee klassile Materjal Maantee klass I III V E killustik 7,600 (LA30) 2,274 (LA30/LA35) 1,490 (LA35) E kruusliiv (Kf 1) 9,820 3,889 2,253 E peenliiv (Kf 0,2) 24,36 9,970 9,056 E täitepinnas 26,201 15,780 4,206 E täidis 0,910 0,573 0,500 R killustik 4,399 (LA30) 2,217 (LA30) 1,370 (LA35) R täidis 0,311 0,247 0,252 Juhul, kui svitakse siiski I klassi maanteede aluse ülakihis kasutada tardkivikillustikku, võib lihtsustatult hinnata 1/3 killustiku mahust tardkivikillustiku ja 2/3 mahust paekivikillustiku kasutust. 15 / 29

16 3.6. Rajatiste ehitusmahud Püüdes selgust saada materjalimahtude vajaduse sas rajatiste (sildade) sas, tuleb nentida, et ühest vastust arvestuseks anda n raske. Sillad n erinevad nii pikkuse, laiuse kui ka gelgiliste tingimuste plest. Samuti võib ühel juhul lla tegemist raudbetnsillaga, teisel juhul kmpsiitsillaga, kus peakandjaks n terastala ning tekiplaat n raudbetnist. Seega keskmist silda n raske määratleda. Ka ei ska anda head vastust sellele küsimusele ehitaja, sest ehitajad tellivad betni tehasest ega ma ülevaadet, kui palju mingit materjali betni ttmiseks kulus. Tehas tdab ühe päeva jksul mitmete erinevate bjektide tarbeks ning lisaks sellele läheb erinev betn vaiadesse, vundamenti, taladesse jne. Üldistuse tarbeks sai kkku lepitud betni kvaliteedinäitajates raudbetnsillale, mille põhjal n täpsustatud sellise betni materjalikulud. Kindlasti tuleb aga rõhutada, et tegemist n nö keskmise raudbetnsillaga. Käeslevas töös keskmiseks raudbetnsilla ehituseks kasutatava betni nõuded n järgmised: - betni tugevus (tekiplaat) C40/50 - keskknnaklass (tekiplaat) XC4; XF4; XD3 - külmakindlusklass (tekiplaat) KK4 - knstruktsiniklass (tekiplaat) S4 - klriidikindluse klass Cl 0,20 Sellise betni 1 m 3 valmistamiseks kulub khalikest materjalidest liiva ca 1 t ja tsementi ca 0,4 t. Kasutatav liiv peab lema terakstisega 0,14 4 mm ega thi sisaldada huumust ja muid betni või armatuuri kahjustavaid aineid. Lihtsustatult võib võtta liiva kuupmeetrite vahekrraks, et 1,5 t = 1 m 3. Killustikuna n kasutusel 100% tardkivikillustik. Keskmise raudbetnist ristesilla betni maht klme viadukti näitel n esitatud alllevas tabelis (Tabel 7). Tabel 7. Raudbetnsilla mahud Betni maht m 3 Liiva kulu betnis m 3 Näidisviadukt põhimaanteel Kurena viadukt (E263 Aruvalla-Kse teelõik) ja Põrguvälja viadukt (Tallinna ümbersõit) E263 Aruvalla-Kse teelõigu Metsise viadukt 16 / 29

17 4. KAVANDATUD TEEPROJEKTID JA NENDE VARUSTUS- KINDLUS 4.1. Ülevaade kavandatud teeprjektidest Teehiukava aastateks n kstatud teeseaduse 15 lõike 3 alusel ja kinnitatud Vabariigi Valitsuse plt 2013.a. Vastavalt Vabariigi Valitsuse tegevusprgrammile (kinnitatud ) muudeti teeseadust (muudatus jõustub ) ja sellega seses krrigeeriti Vabariigi Valitsuse tsusel teehiukava. Kavas n eraldi käsitletud TEN-T võrgustiku teed (bjektide lõikes) ning ülejäänud teede sas n eristatud reknstrueerimised ja ehitamised. Kattega riigimaantee reknstrueerimisbjektid aastateks n kinnitatud MNT-i peadirektri a käskkirjaga nr ning sisaldavad 41 bjekti, mille kgupikkus n 215,1 kilmeetrit. Uuringuperidi (millele viidi läbi mahuarvutused vastavalt eelkirjeldatud põhimõtetele) jäi 13 TEN-T võrgustiku tee-ehitusprjekti, 11 TEN-T võrgustiku reknstrueerimisbjekti ja 41 kattega riigimaantee reknstrueerimisbjekti. Praegu veel teadmata ajal läheb suure tõenäsusega ehitusse ka Rail Balticu raudteetrass (kgupikkusega ca 700 kilmeetrit, sellest Eestis ca 200 kilmeetrit), mis n Eesti ja Eurpa mõistes väga suur prjekt Ehitusmaterjalide mahud Selleks, et analüüsida lemaslevate ehitusmaavarade materjalide mahtusid, tehti järelpärimine Maa-ametile, kust saadi andmed kehtivat kaevandamisluba mavate mäeeraldiste khta. Nende andmete ksseisus lid ka viimase 5 aasta kaevemahud mäeeraldiste kaupa. Et saada paremat ülevaadet maavarade varustuskindlusest, testati käesleva töö raames maakndade kaupa liiva/kruusa- ning lubjakivi/dlkivikarjääride inf statistiline andmetöötlus. Töötluse tulemusel kstati alljärgnevad tulpdiagrammid. Jnis 7 ja Jnis 8 annavad ülevaate viimase 5 aasta ehitusmaavarade kaevandamismahtudest vastavalt a seisuga kehtivatele kaevandamislubadele. 17 / 29

18 Jnis 7. Seisuga kaevandamisluba mavate lubjakivi- ja dlkivikarjääride kaevandamismahud aastatel Jnis 8. Seisuga kaevandamisluba mavate liiva- ja kruusakarjääride kaevandamismahud aastatel Eeltdud kaevandamismahtude alusel arvutati välja aasta keskmine kaevandamismaht, mida võrreldi kaevandatava jääkvaruga (Maa-ameti andmed a seisuga). Odatav ehitusmaavarade ammendumisperid lemaslevates karjäärides eelnimetatud andmete järgi n esitatud alljärgneval jnisel (Jnis 9). 18 / 29

19 Jnis 9. Olemaslevate kaevandamislubadega karjääride ammendumine, kui kaevandamine jätkub samas mahus (ei le arvestatud kaevandustegevuse lõpetanud kaevandusi kavandatud bjekte) Eeltdud statistilisi jniseid vaadates tundub seis lema hea, kuid välja tuleb tuua kaks põhilist asjalu, mida need statistiliste andmete alusel kstatud graafikud arvesse ei võta: Kõikides karjäärides ei le sbilikku materjali tee-ehituse iga kihi jaks. Samuti, kuna tegu n ldusliku materjaliga, n ka karjääri (mäeeraldise) siseselt khati väga suuri materjali kvaliteedierinevusi. EETL-i 2 andmetel leiab 70-80% kaevandatud liivast ja kruusast ning üle ple lubjakivikillustikust kasutust teedeehituses. Materjalikasutus teedeehituses ei le aga ühtlane, nagu n kirjeldatud järgmises peatükis (ptk 4.3). Piirkndlikku materjalikulu mõjutab väga palju suurehitusbjektide töösseminek. Seda n eriti näha liiva ja kruusa puhul. Näiteks tõusis aastatel Harjumaal suurtee-ehitusprjektide mõjul (Aruvalla-Kse ning Ülemiste sõlm) liiva/kruusa kasutus 55%. Ka kõik ülejäänud liiva ja kruusa luliselt suuremad kaevandamismahud viie aasta lõikes n sestatavad tee-ehituse suurprjektidega. Kuna lubjakivi ja dlkivi maht põhimaantee suurbjektidel ei le suur, n selle kasutus stabiilsem ning seda mõjutab rhkem väiksemate teede remnt ja muu ehitus/tööstus. Selleks, et prgnsida trende karjääridele tulevikus seses Maanteeameti plt kavandatavate töödega, kstati ülevaatekaart (Lisa 1) planeeritud bjektide ja ehitusmaavarade asukhtadega. Kaardil n näidatud ka suuremate (TEN-T võrgustiku) ehitusprjektide mõjuala. Nende bjektide ehitusse minnes tõuseb luliselt sealse piirknna ehitusmaavarade vajadus. Aastateks n planeeritud mitmeid suurtee-ehitusbjekte Harjumaal, kusjuures khati asuvad need lähedal Rapla- ja Järvamaale. Suurim, Kse-Mä teelõik, paikneb 45% ulatuses Järvamaal. Tõenäliselt alustatakse ehitust siiski Harjumaalt ja võimalik n ka, et selle peridi rahastus ei le piisav ehituse laienemiseks Järvamaale. Seega võib eeldada, et just liiva ja kruusa sas võib Harju- ja Järvamaal lla datav ammendumisperid (vt Jnis 9) lühem. Jõgeva- ja Tartumaal n plaanis Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ehitus, mis n Tartu ümbruses alanud (Tartu Idaring ja lääneplne möödasõit). Selle tõttu n näha lulist maavarade kaevandusmahtude tõusu viimasel kahel aastal ( ). Seega võib ka neis kahes maaknnas maava- 2 Eesti Ehitusmaterjalide Ttjate Liit 19 / 29

20 rade ammendumisperid sutuda lühemaks. Väiksemamahulisi põhimaantee ehitusbjekte n planeeritud ka Pärnumaale ning Ida-Virumaale. 20 / 29

21 4.3. Ehitusmaavarade vajalikud mahud maanteebjektidele lähiaastatel Alljärgnevalt n hinnatud ehitusmaterjalide vajadust Riigimaanteede teehiukava aastateks a bjektidel (2014. aastal muudetud teehiukava nimekiri) ja kattega riigimaantee reknstrueerimisbjektidel aastatel (MKM a käskkiri nr ) Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusbjektid Kui vaadata riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede ehitusbjekte, n raske ilma prjektita hinnata ehitusmaterjalide vajalikke mahte. Objektide khta n ehitusmaterjalide mahud antud knsultandi hinnangu khaselt ning piisava täpsusega, hindamaks ümbrusknna maavarade lemaslu bjektide tarbeks (täpsemad andmed vt Lisa 4). Võimaluse krral n mahuarvutustes kasutatud prjekti või planeeringu parameetreid. Kõikide bjektide jaks n kasutatud sarnaseid tüüpknstruktsine (põhimõtted n esitatud peatükis 3). Mahuarvutuste tulemused maakndade kaupa n tdud alljärgnevas tabelis (Tabel 8). Kuna Harjumaal n plaanides üks väga suur bjekt Kse Mä teelõik (E263 Tallinn Tartu Võru Luhamaa maanteel) ja selle bjekti jaks vajaliku ehitusmaavara mahu mõju kgumahule n väga suur, n nimetatud prjektile kstatud eraldi mahupass eelprjekti parameetrite järgi (Lisa 2). Tabel 8. Põhimaanteede ehitusbjektide ehitusmaterjali mahud maakndade kaupa erineva nõlvakalde nõuete krral ( ) Maaknd Killustik (tuh m 3 ) Dreenkiht (kruusliiv) (tuh m 3 ) Vahekiht (peenliiv) (tuh m 3 ) Mulde alakiht (tuh m 3 ) Nõlva täidis (tuh m 3 ) Peenra täidis (tuh m 3 ) 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 1:1,15 1:4 Harju I-Viru Järva Pärnu Tartu Kkku Riigimaantee TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede reknstrueerimisbjektid Alljärgnevalt (Jnis 10, Jnis 11) n tdud riigimaanteede teehiukava TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede reknstrueerimisbjektide indikatiivsed ehitusmaterjalide mahud bjektidel, mis ei le veel ehitusse läinud ja n aasta seisuga teehiukavas. 21 / 29

22 Jnis 10. Killustikukihi mahuarvutuse tulemused kavandatud bjektidel (heledam sinine 1:4 nõlva krral, tumedam sinine 1:1,15 nõlva krral) 22 / 29

23 Jnis 11. Peenra täidiseks kuluva materjali mahuarvutuse tulemused kavandatud bjektidel (heledam rheline 1:4 nõlva krral, tumedam rheline 1:1,15 nõlva krral) Kattega riigimaanteede bjektide ehitusmaavarade materjalikulu Kattega riigimaatee bjektide materjalikulu n võrreldes põhimaanteedele vajamineva ehitusmaterjaliga tunduvalt väiksem, vaatamata bjektide suuremale arvule. Alljärgnevalt n esitatud nende teede materjalikulu ülevaated maakndade kaupa (Jnis 11, Jnis 12). Jnis 12. Killustikukihi mahuarvutuse tulemused kavandatud bjektidel (heledam sinine 1:4 nõlva krral, tumedam sinine 1:1,15 nõlva krral) 23 / 29

24 Jnis 13. Peenra täidiseks kuluva materjali mahuarvutuse tulemused kavandatud bjektidel (heledam rheline 1:4 nõlva krral, tumedam rheline 1:1,15 nõlva krral) 4.4. Rail Balticu raudteetrassi ehitusmahud Silmas tuleb pidada ka Rail Balticu raudteetrassi ehitusmahtusid. Suure tõenäsusega ei jää see küll eelnevalt analüüsitud maanteebjektide ehitusega (vt ptk 4.3) samasse peridi, kuid kuna tegu n väga suure ehitusbjektiga, vajavad need mahud väljatmist. Käesleva aruande kstamise ajal n teada esialgsed vajaminevad maavadade mahud vastavalt Rail Balticu KSH vahearuandele ( a versin) 3. Eelnimetatud KMH vahearuandes tdud materjalikulude tabel maakndade kaupa n esitatud alljärgnevalt (Tabel 9). Tabel 9. Hinnangulised vaja minevad ehitusmaterjali kgused maakndade lõikes (ühik tuh m 3 ) Harjumaa Pärnumaa Raplamaa Killustik Liiv/Kruus Graniitkillustik Kui võrrelda neid mahte viimase viie aasta ( ) aastaste kaevandamismahtudega, siis Harjumaal leks tegemist umbes 10%-ga lubjakivi aastamahust, Pärnumaal umbes 1+ aasta lubjakivi mahuga ja Raplamaal ka umbes ühe aasta lubjakivi mahuga. Vajaminevad liiva/kruusa kgused ei le väga suured ja graniiti ei le, vähemalt praeguse seisuga, võimalik Eestis kaevandada. Kuna Rail Balticu ehitus jääb hilisemasse aega, kui praegu kinnitatud riigimaateede teehiukava, tuleks välja tuua ka Rail Balticu KSH vahearuandes mainitud teise selle piirknna suurbjekti mahud, mille ehitus võib lla kavas peale kehtiva teehiukava peridi. Nimelt kulgeb Rail Balticu /file 24 / 29

25 raudteega samas piirknnas Via Baltica (E67) planeeritud maanteekridr. E67 n kavandatud 2+2 maanteena, mille hinnanguline materjalikulu vastavalt maantee teemaplaneeringu KSH aruandes 4 tdud andmetele n: - lubjakivikillustik m 3 ; - kruusliiv m 3 ; - liiv m 3. Kuna Rail Baltica trassikridr ei le kindlalt paigas n lisatud selle KSH vahearudes svitatud trasside jnis käesleva uuringu Lisa 1 juurde. Seega võib ütelda, et Rail Balticu ja Via Baltica piirknnas võib pärast aastat lla suurem surve ehitusmaterjalide kaevandamisele. 4 Harju maaknnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukha täpsustamine km 12,0-44,0" ja Raplamaa maaknnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4(E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi täpsustamine km 44,0-92,0" KSH aruanne/tulemuslikkuse analüüs, Hendriksn&K, 2012 Tartu 25 / 29

26 5. EHITUSMATERJALI KVALITEET 5.1. Nõuded killustikule Teedeehituses kasutatavad killustikud võib jagada tugevuse järgi Ls Angelese testi tulemuse alusel järgmiselt: - LA35 (enamlevinud varud): AC base sisuliselt V klassi teedel (AKÖL20<900); remnditöödel kmpleksstabiliseeritavas kihis ja selle all killustikaluses; V klassi teedel ühekihilises killustikaluses; III klassi teedel killustikaluse alakihis; - LA30 (vähemlevinud varud): AC base kuni II klassini lisatingimustega; III klassi teedel kahekihilise killustikaluse ülakihis, ühekihilises killustikaluses; I klassi teedel kahekihilise killustikaluse alakihis; I klassi, kuid madalama krmussageduse krral ühekihilises killustikaluses Nõuded liivadele GOST-i ja EVS-EN ühitamise võimalikkus ja prbleemid Otseselt liivade ja kruusade sas seni, kuni kasutusel n KAP, pinnasestandardist tulenevaid prbleeme ei le. Samuti ei le prbleeme aluspinnaste liigitusest tulenevalt. Liivadel n üldjuhul lnud määravaks filtratsin, selles sas ei sätesta EVS-EN erisusi. Prbleemid tulenevad materjali tera kujust ja lõimisetegurist, mistõttu tuleb kasutada madalamaid elastsusmduli väärtusi ka juhul, kui sõelkõvera alusel n materjal määratletud kesk- või jämeliivaks (ehk isegi kruusliivaks). Kumbki nendest faktritest ei le setud ega sõltuvuses GOST-ilt EVS-EN-le üleminekust. Põhja-Eestis enamlevinud liivade (Männiku, Kuusalu Kiiu) puhul n lõimisetegur madal ja sellest lähtuvalt tuleb liiva arvutuslikku elastsusmdulit kahandada. Alternatiivid n: 1) liivpinnaste (kruus, kruusliiv, liiv) pesemine, et eraldada peensis, mis takistab filtratsini; 2) dreenkihis killustiku kasutamine (ilma filtratsini hindamata, killustikus puudub 0/4 sis); 3) vastavalt Sme või Rtsi nrmidele kasutada materjali dreenkihis kasutamiseks sbivuse hindamiseks ainult sõelkõverat; 4) võtta kasutusele Inglise nrmides sätestatud seade permeameeter, millega n võimalik prve katsetada välitingimustes (bjektil, karjääris), prvi kgus ca 500 kg ja lubatud terasuurus kuni 100 mm. Permeameetri katses n tingimused (tihendustegur, vee liikumise suund materjali kihis) lähedased materjali töötingimustele knstruktsinis ning katse tehakse kgu materjali suhtes, mitte ainult materjalist eraldatud peenfraktsinile. Maa-ametilt saadavad andmed n liiva kvaliteedi hindamiseks ebapiisavad ja need ei võimalda tsustada materjali sbivuse üle. 26 / 29

27 Maa-ameti andmete kasutusvõimalus Alljärgnevalt kirjeldatud Maa-ameti andmed n esitatud elektrniliselt Lisas 3. Liiv Maavarade registri fail Maardlad liiv.xls ksneb erinevatest töölehtedest. Töölehel Plkid n võtmeväljadeks Registrikaart (ehk maardla kd) ja Nimetus (ehk Plkk). Andmeväljalt Jksev kgus saame teada vastava plki materjali mahu ning Varu liik määratleb, kas tegemist n aktiivse või passiivse varuga ja kas tarbe- või reservvaruga. Töölehel Lõimis n leitavad sõelkõvera andmed vastava maardla ja plki khta. Selle alusel saab leida materjali liigilise jatuse (kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv) ning arvutada välja lõimiseteguri. Täisautmaatse rakenduse kstamine võib lla prbleemsem, kuid insenerile töövahenina n see sbilik. Prbleemiks võib kujuneda asjalu, et detailsed andmed (lõimis) n antud vaid sade maardlate khta. Süsteem võimaldab seega sõeluda välja materjali liigilise jatuse. Juhul, kui lõimisetegur n suurem kui 3, ei le tõenäliselt prbleeme liiva ühetalise terastikulise kstisega, samuti n risk väike, et liivaterad leksid ümardunud. Kui lõimisetegur jääb vahemikku 2 3, n kindlalt tegemist ühtlase terastikulise kstisega ja tõenäliselt võib lla tegemist ümardunud teradega. Materjal võib lla kasutuseks sbilik, kui terade ümarus ei le liiga suur igal juhul n kasutusvõimalused piiratud. Kui lõimisetegur n alla 2, n materjal suure tõenäsusega sellisel kujul vähemalt dreenkihis kasutamiseks kõlbmatu (filtratsin võib lla piisav, kuid kandevõime n ebapiisav ja tihendamine prbleemne), aktiivtsnis kasutamine võib lla võimalik. Andmebaasi täiendamine leks tstarbekas, kui saaks lisada terade kuju näitaja. Ks lõimisega täieneks sel juhul luliselt võimalus materjali kasutuskõlblikkuse üle tsustamiseks. Lubjakivi Registri fail Maardlad lubjakivi.xls ksneb analgiliselt liivamaardlate failiga (vt eespl) erinevatest töölehtedest. Töölehel Tehnilised näitajad n tdud survetugevus, kuluvus, külmakindlus ja veeimavus. Survetugevusel ja kuluvusel n ses kulumiskindluse (Ls Angelese testi) näitajaga, kuid selles sas n tstarbekas uurida Teede Tehnkeskuses katsetatud materjalide näitajaid seses päritlukarjääri registri näitajatega. Andmete kasutamiskõlblikkuse ulatuse sas saab järeldusi teha alles pärast nimetatud uuringut. 27 / 29

28 6. UURINGU KÄIGUS TEHTUD JÄRELDUSED JA SOOVITU- SED Üleminek GOST-i põhiselt pinnaste ja materjalide liigituselt EVS-EN põhisele ei t kaasa prbleeme kruusade-liivade määratluses ja sbivuses teedeehituse tarbeks. Maa-ameti andmestik ei anna liiva puhul adekvaatset hinnangut materjali sbivusele tee knstruktsini töökihis (1,5 m kattest) kasutamiseks. Vajalik n täpsustada kruusa/liiva varude terakuju (lõimis võimaldab määrata ühtlaseterise liiva, kuid kandevõime sõltub ka tera kujust) ja filtratsinitegurid. Kvalitatiivsed nõuded liivadele n sätestatud teede prjekteerimisnrmides ning krratud juhendites. Võrreldes praegu kehtivaid nõudeid varasematega, n näha, et saliselt tuleneb materjalide defitsiit karmistunud nõuetest. Võrreldes nõudeid teedeehituses kasutatavatele liivadele lääneriikide nõuetega, selgub et filtratsinimdulit nõutakse vaid Eestis. Seega tuleks täpsustada, kas kehtivad nõuded töökihi materjalile n adekvaatsed ja vajalikud. Maa-ameti andmestikus n tdud lubjakivi khta mitmeid näitajaid, kuid andmestiku parema kasutamise huvides tuleks uurida seseid lemaslevate näitajate (sh survetugevus) ja teedeehitusliku killustiku nõutavate näitajate (LA) vahel. Kahtlemata tasuks ka LA näitaja andmestikku lisada. Karjäärid n reeglina eramanduses. Selline mandisuhe ei taga materjalide võrdseid kasutusvõimalusi kõigi pakkumisel salevate ettevõtjate jaks. Maavarade varustuskindlust mõjutavad kõige rhkem suurbjektid. Eriti liiva sas võib suurbjekti maht ületada mitmeaastaseid keskmisi näitajaid krdades. Seetõttu n suurbjektide sas mõistlik kaaluda varustuskindluse tagamiseks sbivate karjääride reserveerimist. Sellisel juhul tuleks testada riigi plt vastavad gelgilised uuringud, avada karjäärid ja anda need kasutusse hanke võitjale. 28 / 29

29 7. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Maanteede prjekteerimisnrmid, RT I, , 5 5 (kehtiv alates ) 2. Elastsete teekatete prjekteerimise juhend , Maanteeamet 3. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis , Maanteeamet 4. Killustikust katendikihtide ehitamise juhis , Maanteeamet 5. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis , Maanteeamet 6. Riigimaanteede teehiukava aastateks , MKM 7. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava (kehtiv alates ) 7 8. Maapõueseadus, RT I 2004, 84, Keskknnatasude seadus, RT I 2005, 67, Maa-ameti Gelgilised andmed / 29

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

EN

EN EUROOPA KOMISJON Brüssel 12.11.2010 KOM(2010) 662 lõplik 2010/0325 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS selliste reisidkumentide nimekirja khta, mille kasutajal n õigus ületada välispiire

Rohkem

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja

KINNITATUD Vasta Kooli direktori kk /01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja KINNITATUD Vasta Kli direktri kk 26.06..2018 14-2/01 VASTA KOOLI ÕPILASTE VASTUVÕTU NING KOOLIST VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD Alus: Haridus- ja teadusministri 19. augusti 2010 määrus nr 43, mis kehtestati

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TEEDEINSTITUUT Hr Marek Aun Verston Ehitus OÜ Pärnu 120, 72720 PAIDE GSM: 53327683 marek@verston.ee 07.06.2013 nr 11-40/ET/1414 Ekspertarvamus paekiviliiva kasutamise kohta Hydroscandi lao- ja tootmishoone

Rohkem

VÄLISTEGURID veebruar 2014

VÄLISTEGURID veebruar 2014 VÄLISTEGURID veebruar 2014 1. SISUKORD 1. Sisukrd... 2 2. Sissejuhatus... 3 3. Välistegurite tüübid... 4 3.1 Gegraafilised tegurid... 4 3.2 Demgraafilised tegurid... 4 3.3 Klimaatilised tingimused... 6

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET

LPC_IO2_A05_004_uuringukava tagasiside protokoll_ET Prtklli viitenumber: 4 Kstaja: Cathlic Educatin Flanders Pealkiri Uuringuplaani tagasiside prtkll Allikad Dana, N. F., & Yendl-Hppey, D. (2008). The Reflective Educatr s Guide t Prfessinal Develpment:

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamise II etapi võitja väljaselgitamise eksperttööd Projekt: EU50553 Töö on koostatud Maan

Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamise II etapi võitja väljaselgitamise eksperttööd Projekt: EU50553 Töö on koostatud Maan Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamise II etapi võitja väljaselgitamise eksperttööd Projekt: EU50553 Töö on koostatud Maanteeameti teede arengu osakonna tellimusel Tallinn 2017

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA

Doc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTA Dc.1598_01_ET MITTESIDUVAD JUHISED TORN- JA LIIKURKRAANADE KORRAPÄRASE ÜLEVAATUSE JA PAIGALDAMISE KONTROLLIGA TEGELEVATE ISIKUTE MINIMAALSE PÄDEVUSTASEME TAGAMISEKS SLIC kõrgemate tööinspektrite kmitee

Rohkem

Tiitelleht

Tiitelleht Company Data ASFALTSEGUDE TOOTMINE Production of Asphalt Mixtures AVA PDF TOODETUD ASFALTSEGUSID 2011. A. Produced Asphalt Mixtures in 2011 Mixture Type AC surf. bin AC base SMA Other types in tonnes 703

Rohkem

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Tellija ConX OÜ Dokumendi tüüp Seletuskiri Kuupäev Projekti nr LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHIPROJEKT

Tellija ConX OÜ Dokumendi tüüp Seletuskiri Kuupäev Projekti nr LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHIPROJEKT Tellija ConX OÜ Dokumendi tüüp Seletuskiri Kuupäev 15.06.2018 Projekti nr 15-18 LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHIPROJEKT HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHPROJEKT Versioon

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Group Code of Ethics and Conduct

Group Code of Ethics and Conduct Page 2015-03-16 1 (6) Creatr Identifier Versin TeliaSnera järgib käeslevas kdeksis tdud põhimõtteid. Oma igapäevases töös tame kõigilt TeliaSnera töötajatelt juhindumist meie tegutsemismetdikat määratlevast

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARK Tartu Ülikl Stsiaal- ja haridusteadusknd Haridusteaduste instituut Haridusteaduste (reaalained) õppekava Külliki Otsa TEADLIKKUS SOTSIAALSEST TARKVARAST JA SELLE KASUTAMINE PÕHIKOOLI 5-9. KLASSI REAALAINETE

Rohkem

Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine Teadus- ja arendustöö uhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA

Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine Teadus- ja arendustöö uhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine Teadus- ja arendustöö uhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA 2016-45 Töö on koostatud Maanteeameti teede arengu osakonna tellimusel

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja)

(Microsoft PowerPoint - Slaidid Priit P\365ldoja) Alternatiivne pangandusvõimalused ja õppetunnid Priit Põldja 18. Aprill 2013 Alternatiivsed ärimudelid panganduses Alternatiivne ärimudel ETK Finantsi näitel Mis n pildil? M-Pesa- suurima kliendiarvuga

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem

TEE-EHITUSTÖÖDE KONTROLL- JA VASTUVÕTUTOIMINGUTE LOETELU aprill 2019.a A B C D E F G H I J K L

TEE-EHITUSTÖÖDE KONTROLL- JA VASTUVÕTUTOIMINGUTE LOETELU aprill 2019.a A B C D E F G H I J K L 8 0 8 0 8 0 MULLATÖÖD ETTEVALMISTUS- ja KAEVETÖÖD MULLETE EHITAMINE Kaeviku täitematerjali terakoostis - vastavalt lepingulistele nõuetele EVS-EN - Kaeviku täitematerjali filtratsioonimoodul - vastavalt

Rohkem

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc)

(Microsoft Word aasta kutsehaigestumiste ja   t\366\366st p\365hjustatud haigestumiste anal%FC%FCs.doc) KUTSEHAIGUSED JA TÖÖST PÕHJUSTATUD HAIGUSED. AASTAL. aastal diagnoositi uut kutsehaiguse ja tööst põhjustatud haiguse esmasjuhtu. Nii kutsehaiguste kui tööst põhjustatud haiguste diagnoosimine on võrreldes.

Rohkem

1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ÜLDANDMED Ehitise asukoht Projekteerija ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED

1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ÜLDANDMED Ehitise asukoht Projekteerija ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED 1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA... 5 1.1 ÜLDANDMED... 5 1.1.1 Ehitise asukoht... 5 1.1.2 Projekteerija... 5 2 ALUSDOKUMENDID... 6 2.1 LÄHTEANDMED... 6 2.1.1 Tellija lähteülesanne... 6 2.1.2 Eskiis, eelprojekt

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa

Kes on grupijuht? Grupijuht on olemas ainult noortevahetuste projektidel (mitte koolitustel). Grupijuht on igal osaleval riigil ning on vähemalt 18 aa Kes n grupijuht? Grupijuht n lemas ainult nrtevahetuste prjektidel (mitte klitustel). Grupijuht n igal saleval riigil ning n vähemalt 18 aastat vana. Grupijuht krdineerib eesti grupi tegevust ja esindab

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc

Microsoft Word - Tipu arengukava_uuendatud_koopia doc TIPU KÜLA ARENGUKAVA AASTATEKS 2010-2015 VILJANDI 2009-2010 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 5 2. TIPU KÜLA AJALUGU... 8 3. ASUKOHT... 9 4. LOODUSKESKKOND... 10 5. OLEMASOLEV OLUKORD... 11 5.1. Infrastruktuur...

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

laoriiulida1.ai

laoriiulida1.ai LAORIIULID LAORIIULID KAUBAALUSTE RIIULID , arhiiviriiulid - Lk.3 Liikuvad arhiiviriiulid - Lk.5 Laiad laoriiulid - Lk.11 Kaubaaluste riiulid - Lk.13 Drive-in riiulid - Lk.14 Konsool- ehk harudega riiulid

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

Estodac ekraanivormid

Estodac ekraanivormid Kasutusjuhend õppurile kutseharidusõppes Haridustasemete ülese õppeinfsüsteemi ÕIS2 I etapp Tallinn 2018 Sisukrd Sisukrd... 2 1 Sissejuhatus... 3 2 Õppuri avaleht... 4 3 Minu andmed... 6 3.1 Õppuri andmete

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Microsoft Word - tiitelleht

Microsoft Word - tiitelleht Tartu Ülikl Stsiaal- ja Haridusteadusknd Haridusteadus (humanitaarained) 2007/2008 õppekava Helene Kõiv VANASÕNADE KASUTAMINE INGLISE KEELE KUI VÕÕRKEELE OSAOSKUSTE ÕPETAMISEL JA VÄÄRTUSTEST KÕNELEMISEL

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch HelCor TERASTORUD HelCor PA torud on sobilikud kasutamaks kõikide tee klasside ja raudtee (kuni V=200km/h) rajatistena, vastavalt Euroopa standardile

Rohkem

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime

Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses

Rohkem

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar

2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar 2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll

Rohkem

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega \374lesanded)

(10. kl. I kursus, Teisendamine, kiirusega, kesk.kiirusega  \374lesanded) TEISENDAMINE Koostanud: Janno Puks 1. Massiühikute teisendamine Eesmärk: vajalik osata teisendada tonne, kilogramme, gramme ja milligramme. Teisenda antud massiühikud etteantud ühikusse: a) 0,25 t = kg

Rohkem

Elastsete katendite projekteerimisjuhendi täiendamine siirdetegurite osas nr Tallinn 2015

Elastsete katendite projekteerimisjuhendi täiendamine siirdetegurite osas nr Tallinn 2015 Elastsete katendite projekteerimisjuhendi 2001-52 täiendamine siirdetegurite osas nr 2015-8 Tallinn 2015 Elastsete katendite projekteerimisjuhise 2001-52 täiendamine siirdetegurite osas. Töö koostaja:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

RKT Lisa.tabel

RKT Lisa.tabel Lisa KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Kutseõppe tasemeõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 Kutseõppe riiklik koolitustellimus aastateks 2017-2019 1 2017 sh HEV 2018 2019 Aiandus

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Leping siirde7045 vahearuanne 3

Leping siirde7045 vahearuanne 3 SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE SIIRDETEGURITE KORRIGEERIMINE Lõpparuanne Teedeinstituut 3/-61/L MAANTEEAMET Tallinn 28 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TEEDEINSTITUUT Teadussuuna klass 2.8. SÕIDUKITE KOORMUSSAGEDUSTE

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees

Pärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember

MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikood: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember MAJANDUSAASTA ARUANNE ASEESTIVEDELKÜTUSEVARU AGENTUUR Majandusaasta algus: Majandusaasta lõpp: Registrikd: Aadress: 15. aprill 200S.a. 31. detsember 200S.a. 11124171 Pärnu mnt. 102C, 11312, Tallinn Eesti

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Ettekanne_3Dprojekt_ESTGIS.ppt [Compatibility Mode] Tallinna vanalinn - 3D Tallinna Linnaplaneerimise Amet Geoinformaatika osakond Ave Kargaja 21.10.2011 3D projekti eesmärgid Eesti, Tallinna, vanalinna teadvustus Detailsed 3D-andmed Tallinna Ruumiandmete

Rohkem

Computer's learn

Computer's learn PwerPint Tellija: Mbec AS 31 august 2016 Sisukrd Sisukrd 1 1. PwerPint 4 1.1 Töö alustamine... 5 1.2 Failiperatsinid... 6 1.3 Slaidi parameetrid... 6 1.4 Erinevad vaated tööks esitlusega... 7 2. Slide

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word - LOIK 1 VENEVERE SELETUS

Microsoft Word - LOIK 1 VENEVERE SELETUS - 1 - Teguri 55 Tartu51013 Telef. 7 371 766 Reg.kood: 10737693 EP 10737693-0001 Teehoiutööde tegevusluba Nr.014/042/0716/09193 TELLIJA : MAANTEEAMETI IDA REGIOON TÖÖ : 08/201 /2012 MAANTEEAMET LAEKVERE

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem