Microsoft Word - LOIK 1 VENEVERE SELETUS

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - LOIK 1 VENEVERE SELETUS"

Väljavõte

1 - 1 - Teguri 55 Tartu51013 Telef Reg.kood: EP Teehoiutööde tegevusluba Nr.014/042/0716/09193 TELLIJA : MAANTEEAMETI IDA REGIOON TÖÖ : 08/201 /2012 MAANTEEAMET LAEKVERE VALD AVINURME VALD RIIGIMAANTEE nr 21 RAKVERE - LUIGE I ETAPP: VENEVERE PÄRNIKU teelõik km 44, ,60 REMONDI TEHNILINE PROJEKT KAUST 1: TEEDEEHITUSLIK OSA APRILL 2013

2 - 2 - RIIGIMAANTEE nr 21 km 46, ,60 KOOSSEIS lk PROJEKTI KOOSTAMISE NÕUDED 3 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED 13 KOOSKÕLASTUSED 16 SELETUSKIRI 19 ARUANDED 38 JOONISED 68 TÜÜPJOONISED 130

3 - 3 - RIIGIMAANTEE nr 21 km 46, ,60 PROJEKTI KOOSTAMISE NÕUDED

4 - 4 -

5 - 5 -

6 - 6 -

7 - 7 -

8 - 8 - LISA 2 KRUNDIJAOTUSKAVA KOOSTAMISE NÕUDED 1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks on Konsultandi kohuseks koostada krundijaotuskava. 2. Arvestades teehoolde vajadusega määratleda teemaa piiri asukoht võimalikult pikas ulatuses ühtlase laiusega alljärgnevalt: a) vähemalt 4 m teekraavi välisservast, lisaks arvestades vajadusel liinide ja torustike paigutuse koridoriga; b) teekraavi puudumisel vähemalt 4m muldkeha alumisest servast, lisaks arvestades vajadusel liinide ja torustike paigutuse koridoriga, kuid mitte vähem kui 10m äärmise sõiduraja servast; c) lumetõrje, kuuse- või mõne muu puuliigi heki välisserva. 3. Konsultandi kohuseks on enne kinnistuomanikega suhtlemist esitada krundijaotuskava tutvumiseks Maanteeametile, koos Konsultandi hinnanguga äralõigete vajaduse kohta, mis on ebaotstarbeka kujuga või ebamõistlikult väikesed ning mis ei ole projekti realiseerimise seisukohast otseselt vajalikud. Maanteeamet vaatab esitatud krundijaotuskava läbi 20 päeva jooksul, misjärel kutsutakse kokku Konsultandi ja Tellija vaheline koosolek tekkinud küsimuste arutamiseks. 4. Krundijaotuskava koosseis. 4.1 Tiitelleht, kuhu on kantud järgnev informatsioon: a) Tellija nimi, kontaktandmed (aadress, telefon, faks, e-post); b) Konsultandi nimi, kontaktandmed (aadress, telefon, faks, e-post); c) Konsultandi poolse vastutava isiku nimi, kontaktandmed (aadress, telefon, faks, epost); d) objekti nimetus (tee nr, nimetus, teelõigu nimetus, algus-ja lõpukilomeetrid);

9 Lõigu asendiplaan formaadis A3 ja mõõtkavas 1:10000 (tiheasustusalal või ristmike ja rajatiste projektide puhul 1:5000), kuhu on kantud järgnev informatsioon: a) projektlahendust iseloomustav informatsioon (projekteeritud maanteed, kogujateed, kergliiklusteed, likvideeritavad teelõigud, sillad, viaduktid, müraseinad, jms); b) asjasse puutuvad ja käsitletava lõiguga piirnevate kinnistute piirid ja reformimata maaüksused. Kinnistud ja reformimata maaüksused tähistada positsiooni numbritega; c) asendiplaanil kasutatud tingmärkide loetelu koos selgitusega. 4.3 Tabel, kuhu on kantud järgnev informatsioon loetelus toodud järjestuses: a) järjekorra number; b) positsiooni number lõigu asukoha skeemilt; c) kinnisturegistriosa number; d) katastriüksuse tunnus; e) katastriüksuse nimi; f) omaniku, mitme omaniku puhul kõikide kaasomanike nimed. Info omanike kohta ei tohi olla vanem kui 6 kuud tingimustele vastava krundijaotuskava üleandmisest Maanteeametile; g) omaniku või omanike kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress); h) katastriüksuse sihtotstarve; i) kinnistu pindala (ha/m²); j) äralõike pindala (m²); k) reformimata riigimaa puhul ja riigi omandis olevast maast moodustatavate üksuste pindala (m²); l) info maaüksuse suhtes kehtestatud detailplaneeringute kohta koos väljavõttega planeeringu joonisest, mis lisatakse vastava maaüksuse krundijaotusplaani (kooskõlastuse lehe) juurde. 4.4 Kooskõlastuse leht formaadis A3, mis koosneb järgnevatest osadest: Väljavõte plaanilisest lahendusest ja projektiga seotud eriosade lahendustest (tehnovõrgud jms) mõõtkavas 1:500 kuni 1:2000 (vajadusel ka 1:5000) koos olemasolevat olukorda kirjeldava alusplaaniga, kuhu on kantud järgnev informatsioon: a) projekteeritud tee teljed; b) piketaaž; c) projekteeritud tee katte servad; d) mulde ülemine ja alumine serv (kraavita lahenduse puhul); e) mulde ülemine serv, kraavi telg, kraavi välimine serv (kraaviga lahenduse puhul); f) likvideeritavad ja/või projektiga kavandatavad mahasõidud, piirded, aiad, läbipääsud, hekid, truubid, tehnovõrgud, kergliiklusteed; g) projektiga kavandatavad müratõkkerajatised (vajadusel näidata kaugus lähematest hoonetest); h) metsloomade teele pääsu takistamiseks kavandatud tarad ja piirded; i) kinnistult raadatavad puud, põõsad; j) projektiga kavandatud haljastus; k) teekaitsevööndi piir (Teeseadus 13); l) katastriüksuse piirid; m) äralõike või äralõigete ulatus (viirutusega); n) reformimata riigimaa puhul riigimaast moodustatavate üksuste piirid ja ulatus (viirutusega); o) muu informatsioon, mis annab ülevaate projektiga kavandatud tegevustest kinnistul ja sellega piirneval alal. p) väljavõttel kasutatud tingmärkide loetelu koos selgitusega Kinnistut puudutavad andmed (era- ja munitsipaalomand): a) positsiooni number; b) katastriüksuse tunnus; c) kinnistu pindala (ha/m²); d) äralõike pindala (m²). Mitme eraldi äralõike puhul tuleb anda äralõike pindalad iga äralõike kohta eraldi, ning märkida pindalad ka plaanile äralõigete juurde; e) omaniku nimi. Mitme omaniku puhul kõikide kaasomanike nimed; f) kooskõlastuse tekst; g) kooskõlastaja nimi, allkiri ja märge (omanik, volitatud isik). Volitatud isiku puhul lisada koopia volitusest; h) kooskõlastuse kuupäev Reformimata riigimaad puudutavad andmed: a) positsiooni number; b) riigimaast moodustatavate üksuste piirid ja ulatus (viirutusega); c) riigimaast moodustatavate üksuste pindalad (m²). h) katastriüksuse sihtotstarve; i) kinnistu pindala (ha/m²); j) äralõike pindala (m²); k) reformimata riigimaa puhul ja riigi omandis olevast maast moodustatavate üksuste pindala (m²); l) info maaüksuse suhtes kehtestatud detailplaneeringute kohta koos väljavõttega planeeringu joonisest, mis lisatakse vastava maaüksuse krundijaotusplaani (kooskõlastuse lehe) juurde. 4.4 Kooskõlastuse leht formaadis A3, mis koosneb järgnevatest osadest: Väljavõte plaanilisest lahendusest ja projektiga seotud eriosade lahendustest (tehnovõrgud jms) mõõtkavas 1:500 kuni 1:2000 (vajadusel ka 1:5000) koos olemasolevat olukorda kirjeldava alusplaaniga, kuhu on kantud järgnev informatsioon: a) projekteeritud tee teljed; b) piketaaž; c) projekteeritud tee katte servad; d) mulde ülemine ja alumine serv (kraavita lahenduse puhul); e) mulde ülemine serv, kraavi telg, kraavi välimine serv (kraaviga lahenduse puhul); f) likvideeritavad ja/või projektiga kavandatavad mahasõidud, piirded, aiad, läbipääsud, hekid, truubid, tehnovõrgud, kergliiklusteed; g) projektiga kavandatavad müratõkkerajatised (vajadusel näidata kaugus lähematest hoonetest); h) metsloomade teele pääsu takistamiseks kavandatud tarad ja piirded; i) kinnistult raadatavad puud, põõsad; j) projektiga kavandatud haljastus; k) teekaitsevööndi piir (Teeseadus 13); l) katastriüksuse piirid; m) äralõike või äralõigete ulatus (viirutusega); n) reformimata riigimaa puhul riigimaast moodustatavate üksuste piirid ja ulatus (viirutusega); o) muu informatsioon, mis annab ülevaate projektiga kavandatud tegevustest kinnistul ja sellega piirneval alal. p) väljavõttel kasutatud tingmärkide loetelu koos selgitusega Kinnistut puudutavad andmed (era- ja munitsipaalomand): a) positsiooni number; b) katastriüksuse tunnus; c) kinnistu pindala (ha/m²); d) äralõike pindala (m²). Mitme eraldi äralõike puhul tuleb anda äralõike pindalad iga äralõike kohta eraldi, ning märkida pindalad ka plaanile äralõigete juurde; e) omaniku nimi. Mitme omaniku puhul kõikide kaasomanike nimed; f) kooskõlastuse tekst; g) kooskõlastaja nimi, allkiri ja märge (omanik, volitatud isik). Volitatud isiku puhul lisada koopia volitusest; h) kooskõlastuse kuupäev.

10 Reformimata riigimaad puudutavad andmed: a) positsiooni number; b) riigimaast moodustatavate üksuste piirid ja ulatus (viirutusega); c) riigimaast moodustatavate üksuste pindalad (m²). NB! Äralõigete tegemise vajadusest reformimata riigimaadest tuleb projekteerijal informeerida vastava vajaduse ilmnemisel koheselt kohalikku omavalitsust ja Maa-ametit. Informatsioon tuleb edastada kirjalikult koos vajaliku maatüki plaaniga, millel on määratud maatüki ligikaudne pindala. 5. Kooskõlastuse tekst ja tingimuslike kooskõlastuste menetlemine. 5.1 Kooskõlastuse tekst peab olema üheselt mõistetav ja sisaldama tööde loetelu millega ollakse nõus ja samuti töid mille teostamiseks nõusolekut ei anta. 5.2 Kooskõlastuse tekst peab sisaldama kinnistuomaniku seisukohta (nõusolekut või keeldumist) läbirääkimiste alustamise kohta Maanteeametiga kooskõlastuslehel näidatud äralõike või äralõigete võõrandamise tingimuste üle. 5.3 Konsultandi kohuseks on esitada kinnistuomanikelt saadud tingimuslikud kooskõlastused koos Konsultandi poolse arvamuse ja põhjendusega Maanteeametile seisukoha kujundamiseks. Vajadusel arutada tingimuslikes kooskõlastustes toodut töö raames korraldatavatel töökoosolekutel. 5.4 Juhul, kui Maanteeameti seisukoht sisaldab projekti muudatuse või täienduse nõuet, on Konsultandi kohuseks projekti täiendada, koostada uus kooskõlastuse leht ja esitada see kooskõlastuse saamiseks kinnistuomanikule. 5.5 Juhul, kui Maanteeameti seisukoht kooskõlastuse tekstis toodud tingimustele on eitav, vormistab kinnistuomanikule sellekohase vastuse Maanteeamet võttes arvesse Konsultandi arvamuse ja põhjendused kinnistuomaniku poolt esitatud tingimuse kohta. 5.6 Juhul, kui kinnistuomaniku käest ei õnnestu saada kirjalikku kooskõlastust, edastada Maanteeametile tähitud kirja kättetoimetamise kinnitus. 5.7 Maanteeametile üleantav krundijaotuskava ei tohi sisaldada tingimuslikke kooskõlastusi, mille kohta puudub eelnev Konsultandi ja Maanteeameti kirjalik seisukoht. 6. Vormistamine. 6.1 Krundijaotuskava vormistada 3 eksemplaris paberkandjal s.h kaust kooskõlastuste originaalidega formaadis A3, ja 3 eksemplaris digitaalselt, joonised AutoCad (*.dwg) ja Adobe (*.pdf) kujul, tabelid MS Exel (*.xls) ja Adobe (*.pdf) kujul. Heli Just Maatalituse juhataja

11 - 11 -

12 - 12 -

13 RIIGIMAANTEE nr 21 km 46, ,60 PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

14 ELEKTRILEVI OÜ VIRUMAA REGIOON TEHNILISED TINGIMUSED MADALPINGE LIITUMISEKS Nr Väljastatud: Kehtivad kuni: Tehniliste tingimuste taotleja: AS Elwo Taotleja aadress: Ehitajate tee 14 Pärnu linn Pärnu maakond Pärnu maakond Taotleja telefon: Liidetava elektripaigaldise iseloomustus: Tehnilised tingimused Tehnilised tingimused madalpinge liitumiseks Rakvere-Luige km 44,6-53,6 3. Tehniliste tingimustega kehtestatakse liitujale liitumisjuhtmestiku projekteerimiseks järgmised nõuded : Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime amprites: 3x10A Elektriline aadress: Toitealajaam: AVINURME 35/10 Toitefiider: TORMA:AVI Jaotusalajaam: Pärniku teerist :(Roela) Jaotusfiider: Rakvere-Luige km 44,6-53,6 liitumiseks Elektrilevi OÜ-ga projekteerib ja ehitab võrguettevõtja vastava liini ja paigaldab liitumiskilbi peakaitsmega 3x10A. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab Tarbija oma vajadustele vastava liini. Liin tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ liitumisspetsialisti poole. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise esitamist Elektrilevi OÜ-le. 4. Liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga asub: Tarbija toitekaabli kingadel liitumiskilbis. Anna Andrijanovits Võrgu planeerija Anna Andrijanovits ELEKTRILEVI OÜ VIRUMAA REGIOON TEHNILISED TINGIMUSED VÕRKUDE ÜMBEREHITUSEKS Nr Väljastatud: Kehtivad kuni: Tehniliste tingimuste taotleja: AS Elwo Taotleja aadress: Ehitajate tee 14 Pärnu linn Pärnu maakond Pärnu maakond Taotleja telefon: Objekti iseloomustus: Tehnilised tingimused võrkude ümberehituseks kliendi sooviltehnilised tingimused võrkude ümberehituseks kliendi soovil Rakvere-Luige, Venevere-Pärniku-Ulvi lõigu 44,60-62,1 3. Tehniliste tingimustega kehtestatakse liitujale liitumisjuhtmestiku projekteerimiseks järgmised nõuded : Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime amprites: Elektriline aadress: Toitealajaam: AVINURME 35/10 Toitefiider: TORMA:AVI Jaotusalajaam: Jaotusfiider: Rakvere-Luige, Venevere-Pärniku-Ulvi lõigu 44,6-62,1km tänava rekonstrueerimisel arvestada maa-ala kohta kehtestatud tehnovõrkude detailplaneeringut, elektrivõrkude kaitse-eeskirju ja servituudialasid. Olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitusobjektil või selle lähiümbrusest ehitustegevuse tõttu, näha projektis ette elektripaigaldiste kaitsmise meetmed ning lahendused. Projekteerida vastavalt kehtivale normdokumentidele ja Elektrilevi OÜ ( nõuetele. Projekt peab sisaldama kõiki vajalikke kooskõlastusi kinnistute omanike, omavalitsuse ja Elektrilevi OÜga. Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult peale kooskõlastamist Elektrilevi OÜ-ga. Juhul kui mitteelektriprojektiga tuleb ümberpaigutada Elektrilevi OÜ elektrivõrk, lahendatakse ümberpaigutamise küsimused eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Elektrivõrgu ümberpaigutamisega seotud kulud kannab Taotleja. Anna Andrijanovits Võrgu planeerija Anna Andrijanovits

15 - 15 -

16 RIIGI TUGIMAANTEE nr 44 km 0, ,352 KOOSKÕLASTUSED

17 - 17 -

18 - 18 -

19 RIIGIMAANTEE nr 21 km 46, ,60 SELETUSKIRI

20 KOOSSEIS 1. ÜLDOSA 1.1 TEHNILISED NÄITAJAD PROJEKTI EESMÄRK PROJEKTI KOOSSEIS PROJEKTEERIMISNÕUDED, TÖÖKOOSOLEKUD UURINGUD JA ANALÜÜSID DETAILPLANEERINGUD JA MUUD PROJEKTID OLEMASOLEV OLUKORD KESKKONNANÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL KÜLGNEVAD MUINSUSKAITSEOBJEKTID OLEVAD MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL LIIKLUSSAGEDUSED ja KATTE ELASTSUSMOODULID KATENDI ARVUTUSED TEHNILINE SELETUSKIRI 2.1 ERINÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL TEE GEOMEETRIA ETTEVALMISTUSTÖÖD MULLATÖÖD TRUUBID JA VEEVIIMARID KATEND BUSSIPEATUSED RISTMIKUD JA MAHASÕIDUD LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID TEHNOVÕRGUD KINDLUSTUSTÖÖD JA AEDADE RAJAMINE MULDE JA KATENDI EHITUSE TEHNOLOOGILINE KIRJELDUS 3.1 ÜLDNÕUDED TEHNOLOOGILINE KIRJELDUS KATENDIS KASUTATAVAD MATERJALID 4.1 NÕUDED PEENRA KINDLUSTUSE SIDUMATA SEGULE NÕUDED DREENKIHIS KASUTATAVALE MATERJALILE NÕUDED KOMPLEKS-STABILISEERIMISEL JA KILLUSTIKALUSTES KASUTATAVALE JÄMETÄITEMATERJALILE NÕUDED ASFALTSEGUDELE NÕUDED GEOSÜNTEETIDELE 37 lk

21 ÜLDOSA Projekti kui tervikuga haaratud teelõik algab Lääne - Viru maakonnas, Laekvere valla Venevere külas Rakvere Luige tee kilomeetril 44,60 lõpeb Ida - Viru maakonnas, Avinurme valla Ulvi külas Rakvere Luige tee kilomeetril 62,10. Lääne - Viru maakonda jääb projekteeritav teelõik 6,82 km ulatuses (km 44, ,42) ja Ida - Viru maakonda 10,68 km ulatuses (km 51, ,10). Projekteerimisnõuete kohaselt tuleb projekt koostada ja vormistada kahes etapis: I etapp: Venevere Pärniku (km 44,60-53,60) teelõik I etapp sisaldab ka Veski, Triigi ja Pärniku sildade remondi tehniliste projektide ning Jätu silla ümberehituse projekti koostamist. Venevere külla koostatakse jalgteede ehituse tehniline projekt. II etapp: Pärniku Ulvi (km 53,60-62,10) II etapp sisaldab ka Ulvi külla jalgteede ehituse tehnilise projekti koostatamist. Käesolev tee remondi projekti kaust käsitleb projekti I etappi. 1.1 TEHNILISED NÄITAJAD T 21 RAKVERE - LUIGE I ETAPP PK (km 44,455 ) PK (km 53,60) Nimetus m/ü Näitajad Projektkiirus Km/h 80 Sõiduradade arv tk 2 Teelõigu pikkus m 9,145 Muldkeha laius (laiendusteta): m 9 Tugipeenra laius m 2*0,5 Sõidutee katte laius (laiendusteta) m 8,0 sealhulgas - kindlustatud peenar m 2*1,0 - sõidurada m 2*3,00 Sõidutee katte tüüp AC 16 surf Vähima horisontaalkõvera raadius m 190 Suurim viraazikalle % 4,0 Vertikaalkõvera vähim raadius - kumer m nõgus m 700 Suurim pikikalle % 2,04 Põikkalle - sõidutee kattel ja kindlustatud peenral % 2,5 - tugipeenral % 4,0 1.2 PROJEKTI EESMÄRK Projekti eesmärgiks on riigimaantee 21 Rakvere Luige, Venevere Pärniku Ulvi teelõigu (km 44,60-62,10) teekatte seisukorra parandamine, sõidumugavuse ja liiklusohutuse tõstmine, tehniliselt optimaalse ning majanduslikult tasuva remondi lahenduse väljatöötamine koos vajaliku teemaa määratlemisega. Projekti käigus on ette nähtud kolme silla (Veski, Triigi ja Pärniku) remont ja ühe silla (Jätu) ümberehitus truubiks. 1.3 PROJEKTI KOOSSEIS I etapi teelõigu Venevere Pärniku remondi tehniline projekt koosneb kaheksast kaustast: KAUST 1 TEEDEEHITUSLIK OSA Teedeehituslik osa sisaldab tehnilise projekti alljärgnevaid osi: puude ja võsa raadamist ja juurimist, teemaa puhastamist, kraavide kaevamist ning puhastamist, truupide rajamist, mullatöid, aluste ja katete ehitust, ristmike ning mahasõitude rekonstrueerimist, liikluse ümberkorraldamist ning uue teemaa-ala moodustamist. Venevere asulasse projekteeritud jalgtee on küll näidatud projekti teedeehituslikus osas, kuid selle mahud seal ei kajastu. Jalgtee kohta on koostatud eraldi projekt, mille realiseerimise korraldab ja finantseerib Laekvere vald. KAUST 2 VÄLISVALGUSTUS ( koostas AS ELWO) Kaustas 2 on lahendatud Avinurme ringristmiku välisvalgustus. KAUST 3 ELEKTRI- JA SIDELIINID ( koostas AS ELWO) Kaust 3 sisaldab side- ning elektrikaablite nii nagu ka õhuliinide väljakandmist teedeehituslike tööde tsoonist nii nagu ka õhuliinide gabariitide vastavusse viimist nõuetega. Kaust 2 ja 3 on esitatud ühise köitena. KAUST 4 VESKI SILLA km 44,862 REMONDI TEHNILINE PROJEKT (koostas FIE Valeri Volkov) KAUST 5 JÄTU SILLA km 45,667 ÜMBEREHITUSE TEHNILINE PROJEKT (koostas FIE Valeri Volkov) KAUST 6 TRIIGI SILLA km 48,849 REMONDI TEHNILINE PROJEKT (koostas FIE Valeri Volkov) KAUST 7 PÄRNIKU SILLA km 52,428 REMONDI TEHNILINE PROJEKT (koostas FIE Valeri Volkov) KAUST 8 KATASTRIÜKSUSED JA NENDE OMANIKUD. KAVANDATAVAD ÄRALÕIKED. KATASTRIÜKSUSTE OMANIKE KOOSKÕLASTUSED Kaust 8 on koostatud vastavuses remondi projekti koostamise nõuete lisaga 2 Krundijaotuskava koostamise nõuded. Kaustas sisalduvad asendiplaanilised joonised ja kõrvalkinnistutelt teemaa kasuks vajalike äralõigete pinnad katastriüksuste kaupa, katastriomanike projekti kooskõlastused ja nende eelkooskõlastused maavõõranduse läbirääkimiste alustamiseks. Eraldi on näidatud kohalike (valla) teede ristumiste asukoha muutusest ning jalgtee kavandamisest tulenevad äralõiked, milliste omandamise protseduuri viib läbi Laekvere vald. 1.4 PROJEKTEERIMISNÕUDED, TÖÖKOOSOLEKUD Projekteerimise nõuded on kinnitatud Maanteeameti ida regiooni direktori poolt Projekteerimise käigus on läbi viidud avakoosolek, kuus projekti nõupidamist ja avalikustamise koosolek Laekvere vallas.

22 UURINGUD JA ANALÜÜSID Tee tehnilise projekti koostamise käigus on läbi viidud uurimistöid ja analüüse, mis sisalduvad eraldi kaustades: Riigimaantee nr. 21 Rakvere-Luige km 44,6-53,6 geodeetiline alusplaan.. Töö nr. G930/2012. Tartu Koostas Alt ja Ülevalt OÜ. Geodeetilised mõõdistused tehti aasta 19.juulist -11.semtembrini geodeet PEETER HAIBA poolt. Koordinaadid on riiklikus, kõrgused Balti süsteemis. Mõõdistamise alusvõrk on rajatud GPS seadmega EPOCH 35. Mõõdistusvõrgu punktide kõrgused on nivelleeritud. Kõrguslikult on mõõdistus seotud riikliku alusvõrgu punktidega nr 1914 "Avinurme" (X= , Y= , Z=58.550), nr 1906 "Avinurme (X= , Y= , Z=54.770), ja nr 308 "Venevere" (X= , Y= , Z=72.290). Nivelleerimiskäigu sulgemisviga (24 mm) on tasandatud. Katastripiirid on geoalusele kantud Maa-ameti poolt ja saadetud, Maa-ameti poolt kontrollitud piiridega, failide põhjal Põllumajanduslik drenaaž on peale kantud Põllumajandusametilt saadud Jätuoja maaparandusprojekti faili põhjal. Mõõdistatud maa-alal asuvad kommunikatsioonid on kooskõlastatud valdajatega: Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ Elion Ettevõtted AS Põllumajandusamet Geodeetiliste mõõdistustööde aruanne on Tellijale üle antud eraldi kaustana. T-21 RAKVERE - LUIGE mnt. VENEVERE ULVI GEOLOOGILINE UURING. Töö nr. 31 /12. Tallinn, Koostas OÜ Teede Laboratoorium. Töö vastutav täitja: Kuuno Meschin. Töö on Tellijale üle antud eraldi kaustana. Maantee nr. 21 Rakvere-Luige teelõigu Venevere-Pärniku-Ulvi eeltasuvusanalüüs. I etapp km Venevere-Pärniku. Aruande nr. ERC/7-1/ Oktoober Koostas ERC Konsultatsiooni OÜ, konsultant Tiit Kaal. Töö on Tellijale üle antud eraldi kaustana. Eeltasuvusanalüüsi tulemusena selgus, et teelõigu rekonstruktsioon on tasuv 6% diskontomäära ja ajaldatud nüüdisväärtuse 0 korral remonttööde kilomeetri maksumuse EUR. RIIGIMAANTEE nr 21 RAKVERE LUIGE km 44, ,10 Venevere Pärniku Ulvi. REMONDI TEHNILINE PROJEKT. LIIKLUSLOENDUS JA LIIKLUSSAGEDUSTE PROGNOOS. TARTU, september Koostas OÜ Toner Projekt. Töö on Tellijale üle antud eraldi kaustana. RIIGIMAANTEE nr 21 RAKVERE LUIGE km 44, ,10 Venevere Pärniku Ulvi. REMONDI TEHNILINE PROJEKT. LIIKLUSOHUTUSE ANALÜÜS. TARTU, september Koostas OÜ Toner Projekt. Töö on Tellijale üle antud eraldi kaustana. RIIGIMAANTEE nr 21 RAKVERE LUIGE km 44, ,10 Venevere Pärniku Ulvi. REMONDI TEHNILINE PROJEKT. KATENDI ARVUTUSED. TARTU, detsember Koostas OÜ Toner Projekt. Töö on Tellijale üle antud eraldi kaustana. Kaustas sisalduv katend on osaliselt muudetud projekti nõupidamise nr. 4 otsustega projekteerija poolt esitatud täiendavate katendi arvutuste põhjal. 1.6 DETAILPLANEERINGUD JA MUUD PROJEKTID Projektiga seonduvad kehtestatud detailplaneeringud või muud projektid puuduvad. 1.7 OLEMASOLEV OLUKORD Olemasoleva katendi olukord Olemasoleva katendi olukorra kirjeldus ja PMS andmete analüüs on toodud põhjalikumalt ERC Konsultatsiooni OÜ poolt koostatud eeltasuvusanalüüsis. Remonditava teelõigu kate on mustkate (bituumen-stabiliseeritud), mis on ehitatud lõiguti aastatel 1962, 1965 ja 1970, ehk siis see on väga vana (keskmine vanus on 45 aastat). Kahel lühemal teelõigul on teekatet 2002 aastal tiheda asfaltbetooniga uuendatud. Teekatet on viimati lõiguti pinnatud aastatel 2006, 2008 ja Kogu teelõigu keskmine pindamise vanus on 6 aastat. Oleva teekatte tasasus Keskmine teekatte tasasuse väärtus on kogu teelõigul IRI=2.94 mm/m ja teekatte tasasuse väärtused on vahemikus mm/m. Lähtudes teekatte seisukorra jagunemise piiriväärtustest vastavalt maantee seisukorra klassidele on käesoleval hetkel kogu remonditavast teelõigust teekatte tasasuse osas väga heas või heas seisukorras ainult 27.5%. Rahuldavas seisukorras on 59.3% ja halvas või väga halvas seisukorras on 13.2% kogu teelõigu pikkusest. Joonis 1 Teekatte tasasus analüüsitud teelõigul Oleva teekatte defektid Teekatte defektide inventeerimine on analüüsitaval teelõigul tehtud viimati osaliselt 2010 aasta (teeosad 7 ja 8) kevadel ning osaliselt 2011 aasta (teeosa 11) kevadel. Inventeerimistulemuste põhjal on keskmise defektisumma väärtus kogu teelõigul DS=5.4 ja defektisumma väärtused on vahemikus Lähtudes teekatte seisukorra jagunemise piiriväärtustest vastavalt maantee seisukorra klassidele on käesoleval hetkel kogu remonditavast teelõigust teekatte defektide osas väga heas seisukorras 20.9%. Heas seisukorras on 45.1% ja rahuldavas seisukorras 22.0% teelõigu pikkusest. Teekatte defektide osas halvas seisukorras on 11.0% ja väga halvas seisukorras 1.1% kogu teelõigu pikkusest. Joonis 2 Defektisumma analüüsitud teelõigul

23 Oleva teekonstruktsiooni kandevõime Teekonstruktsiooni kandevõime mõõtmine on analüüsitaval teelõigul tehtud viimati 18. aprillil 2001 aastal. Olemasolevate andmete põhjal on keskmine teekonstruktsiooni kandevõime väärtus kogu analüüsitud teelõigul EMod=186 MPa ja mõõdetud teekonstruktsiooni kandevõime väärtused on vahemikus MPa. Vastavalt teostatud koormussageduse arvutustele1 on vajalik nõutav elastsusmooduli väärtus antud teelõigul 225 MPa. Analüüsitud tulemuste põhjal ei vasta teekonstruktsiooni tugevus 87.1% teelõigu pikkusest nõuetele. Joonis 3 Teekonstruktsiooni kandevõime analüüsitud teelõigul Praktiliselt võib öelda, et kogu teelõigul ei vasta teekonstruktsiooni pealmise kihi tugevus nõutavale tasemele. Base Damage Index (BDI) e. aluse vigastatuse tegur FWD läbivajumisandurite D300 ja D600 lugemite vahe (d300 d600), mis iseloomustab alusekihtide seisukorda. Joonis 5 Teekonstruktsiooni keskmiste kihtide tugevusomadused analüüsitud teelõigul BDI indeks Vajumikausi andmete analüüs Eraldi on analüüsitud teekonstruktsioone erinevate kihtide tugevusomaduste vastavust nõuetele ja analüüsi tulemused on toodud joonistel Piirväärtusi on võrreldud teeregistri PMS-andmete alusel arvutatud parameetritega. Normkoormusele ja baastemperatuurile +10 C taandatud deformatsioonide alusel arvutatakse vajumikausi parameetrid: Surface Curvature Index (SCI) e. pinna kõverustegur FWD läbivajumisandurite D0 ja D300 lugemite vahe (d0 d300), mis iseloomustab ülemiste katendikihtide seisukorda. Joonis 4 Teekonstruktsiooni pealmiste kihtide tugevusomadused analüüsitud teelõigul SCI indeks Sarnaselt pealmistele kihtidele on sellel teelõigul praktiliselt kogu pikkuses keskmiste konstruktsiooni kihtide tugevus allpool nõutavat taset. Base Curvature Index (BCI) e. aluse kõverustegur FWD läbivajumisandurite D1200 ja D1500 lugemite vahe (d1200 d1500), mis iseloomustab aluspinnase seisukorda: Joonis 6 Teekonstruktsiooni alumiste kihtide tugevusomadused analüüsitud teelõigul BCI indeks

24 Probleeme konstruktsiooni alumiste kihtide tugevusomadustega (BCI ei vasta nõuetele) esineb sellel teelõigul 57.6% selle pikkusest. Samas on tugevusomadused sellel teelõigul jagunenud üsna ebaühtlaselt ja pikemate homogeensete teelõikude eristamine on raskendatud. Ühtlaselt nõuetele vastavate tugevusomadustega pikema teelõiguna saab sellelt teelõigult välja tuua vahemiku km Geoloogilised tingimused Geoloogilised profiilid ning laboratoorsete analüüside protokollid sisalduvad OÜ Teede Laboratoorium geoloogiliste uuringute aruandes. Pinnasvesi liigub savikihtide vahel. Suuremate sadude ajal kevad- ja sügisperioodil jäävad pinnaveed savikihtidest ülapoole ja püsivad seal pikalt, kuna pinnasel filtratsioon on väga väike. Geoloogilistel uuringutel tehtud puuraugud näitasid, et katend oli üleküllastunud veega ja külmunud ca 1 m sügavuselt. Üldjuhul olid savipinnaste niiskusesisaldused voolupiiri niiskusele lähedased. Vihmaperioodidel või kevadise lumesulamise ajal võib pinnasevee tase ulatuda huumuskihi alla. Piirkondades, kus huumuskihi all lasub savipinnas, on kevadperioodil pinnasvesi maapinnal. Kerge saviliiva ja kerge liivsavi piirkondades on gleistumisjoonte järgi pinnasvee tase 0,8 1m maapinnast. Savipinnaste filtratsioonitegur on alla 4,11 x 10 m/s. Kuna savipinnase paksus on 2-3 m enne paepinnast, siis on sisuliselt tegemist saviekraaniga ehk vettpidava ekraaniga pinnasvee kaitsel. Geoloogiliste uuringute järeldused: 1. Teetrass kulgeb niiskumise poolest enamasti 2. paikkonnas. Kuna enamuses kraavides vesi seisab, siis pinnasvee tase mõõtmisperioodil ühtis kraavi põhja sügavusega. 2. Pinnasvee tase oli mittekraavitatavatel lõikudel enamasti kõrgemal kui 1,25 m maapinnast ehk külmumistsoonis. Mulde pinnased on üldjuhul halvasti filtreeruvast materjalist seda ilmselt allpool asuvate savipinnaste peenosiste külmakerkelisuse tagajärgede tõttu. 3. Olev mustkattega alus on ehitatud kruusliivalusele. Kogu teelõigu ulatuses on huumus jäetud katendi alla ja ülemised liiva- ja kruusliiva kihid on segunenud huumusega ja seetõttu on filtratsioon vähenenud. Üldjuhul on huumuses orgaanika protsent alla 7%, mistõttu võib selle jätta oleva mulde alla. Avinurme ringristmikul on 2001 aastal läbi viidud katendi uuendamine Rakvere-Luige suunal ca PK ja Iisaku suunal kogu projekti töömahu piires. Ehitati 15cm paksune tsementstabiliseeritud alus ja tihedast asfaltsegust 6cm kiht Konsultatsioonid teehooldajaga Projekteerimise käigus on konsulteeritud teehooldajaga, kes tõi välja teelõigu külmakerkelise koha Venevere Sakssaare tee PK ristumise piirkond. Seal oleks vajalik ette näha mulde ülakihi vahetus. 1.8 KESKKONNANÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL Keskkonnameti Viru regiooni kirjas, mis on projekteerimisnõuete lisa, on esitatud asjaolud, mida on vaja arvestada tööde läbiviimisel toimus Maanteeameti ja Keskkonnaameti Viru regiooni esindajate nõupidamine, kus keskenduti sildade remondiga seotud keskkonna ohtudele, mida on vaja käsitleda MA poolt koostatavas Keskkonnamõjude eelhinnangus. Hiljem on Keskkonnaameti spetsialistid oma kirjades täpsustanud keskkonnaalaseid piiranguid. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte keskkonnaalastest aruteludest-kirjadest - Veski sild KMH eelhinnangus kirjeldada projektijärgset ehitustehnoloogiat ja sellest johtuvalt meetmeid, et vältida saastainete vette sattumist (puhastamisel/remontimisel lenduvad osad, praht). Peab säilima jõesängi olevseis. - Triigi sild ning eelnev teelõik kus teest vasakul jõgi tuleb maantee äärde (PK ) Triigi silla puhul suurvee ajal toimiva jõesängi setetest puhastamine on vastolus Avijõe hoiuala KKK, kuna nii muudetakse tugevalt jõesängi ja jõe voolurežiimi antud jõelõigus. Muuhulgas on KKK-s ühe peamise ohuallikana välja toodud ka jõe füüsikaline muutmine. Lisaks on aasta põhjaloomastiku seire käigus leitud antud jõelõigus vooluvana (Odontocerum albicorne) vastseid ning antud liik on hinnatud ohualtiks. Eelpool mainitud tegevus mõjutab tugevalt antud jõelõiku kui elupaika ning selle tulemusena võib vooluvana sellest jõelõigust kaduda. KKK-s on muuhulgas ohutegurina välja toodud ka jõe toitainetega reostamist ning kui soovitakse puhastada ka maanteekraave, mis jõkke suubuvad, siis on oht, et sellega suureneb sissekantavate toitainete hulga suurenemine. Seetõttu tohib lubada puhastamist ainult väikeses mahus, süvendades kraavide sissevoolusid, kuid jättes kraavidesse alles osa taimestikust, mis sissevoolavat vett loomulikul teel puhastaksid. KMH eelhinnangus käsitleda silla remonti samadel alustel nagu Veski (ehitustehnoloogia, meetmed leevendamiseks) - Pärniku sild Pärniku silla puhul kaaluda jõe ümbersuunamist ainult nende sammaste ümbert, mida on vaja betoonsärgiga katta, kuid kindlasti ei tohi sulgeda või ümber suunata jõge kogu voolusängi laiuses. Ehitusprahi koristamine silla alt paraneb jõe seisundit. Teiste sildade puhul, kus jõesängi otseselt ei minda, on oluline jälgida, et ehitusprahti/tolmu jmt jõkke ei satuks. Juhul, kui Triigi ja Pärniku silla sammaste veealuste osade remondil toimub veekogu paisutamine (veekogu loodusliku veetase tõstmine rohkem kui 0,3 meetrile) või süvendamine, veekogu põhja pinnase paigaldamine või uputatakse veekogusse tahkeid aineid, veeseaduse 8 lg 2 punktide 5, 6, 7 kohaselt, on vajalik taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Töövõtja peab järgima Maanteeameti teetööde Töökirjelduste (TTK) aasta versiooni ( keskkonnanõudeid (TTK Üldised) ning keskkonnaalaseid seadusi, standardeid, norme ja juhiseid, mis on seotud töövõtja tegevusega. Juhul, kui tegevusega kaasnevad veeseaduse 8 lõikes 2 nimetatud tegevused, tuleb taotleda Keskkonnaameti Viru regioonist vee erikasutusluba. Kui taaskasutatakse või kõrvaldatakse jäätmeid nende tekkekohas, peab töövõtja end registreerima jäätmekäitlejaks Keskkonnaameti Viru regioonis vastavalt Jäätmeseaduse 74 -le. Käideldavate jäätmete liigid ja koodid sisalduvad Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004.a määruses nr. 102 Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu. (RT I 2004,23, 155). 1.9 KÜLGNEVAD MUINSUSKAITSEOBJEKTID Otseselt töötsooni kaitsealuseid objekte ei jää. Teele lähim kaitsealune pärandkultuuri objekt on Venevere mõisa moonakamaja (381:MOM:001) PK , 12m kaugusel vasakpoolsest tee peenrast OLEVAD MAA-ALUSED KOMMUNIKATSIOONID JA ÕHULIINID Projektiga haaratud alal esineb kaablite ning õhuliinide ristumisi kui ka paralleelkulgemisi.

25 Kaablite ümbertõstmine, ristmeväljade ümberehitus, õhuliinide ümbertõstmine ning asendamine maakaablitega, samuti reservtorude paigaldus, on lahendatud kaustas 3 Elektri- ja sideliinid. Seal on antud ka olevate liinide ümberehituse tehnoloogiline kirjeldus ja tööde teostamise järjekord. Lõigul PK , paremal pool teed, on projekti koostamise lõppfaasis paigaldatud elektrikaabel ja likvideeritud elektriõhuliin. Kaabli teostusmõõdistus on kantud projekti asendiplaani joonistele PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säiluma kuni ehitusperioodi lõpuni. Projekteeritud tee telg vähemalt 50m tagant, tee plaanielemendid, ristmikud ja teemaa piirid märgitakse välja digitaalselt vastavaid litsentse omava geodeesiafirma poolt. Tellija nõudmisel tuleb piketaaž taastada garantiiperioodil tee ülevaatusteks. Piirinaabrite piirimärgid tuleb fikseerida looduses ning koostada protokoll nende olemasolu või puudumise kohta ja teavitada sellest ka omanikke LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse Liikluskorralduse nõuded teetöödel, vastu võetud , nr 69, RTL 2003, 54, 779 ja selle muudatuste , RTL 2004, 65, 1088 ning , RTL 2010, 7, 122 nõudeid. Tööd teostatakse liiklust sulgemata. Enne ehituse algust tuleb koostada objekti liiklusmärkidega tähistamise üldskeem ja ehitusaegsed liikluskorralduslikud skeemid erinevate tööetappidele. Liiklusskeemid tuleb kooskõlastada teevaldajaga ja kohaliku omavalitsusega. Kogu ehitusperioodi vältel peab olema tagatud juurdepääs elamutele ja kinnistutele ning bussiliiklus. Ehitajal on kohustus pühade, mis oluliselt mõjutavad liikluskoormust (nt. jaanipäev),arvestamisega tööde teostamisel (pausid töös, liikluskorraldus, liiklusohutuslik järelevalve jne) LIIKLUSSAGEDUSED ja KATTE ELASTSUSMOODULID Liiklusloendused ning liiklus- ja koormussageduste prognoosid on OÜ Toner Projekt töös RIIGIMAANTEE nr 21 RAKVERE LUIGE km 44, ,10 Venevere Pärniku Ulvi. REMONDI TEHNILINE PROJEKT. LIIKLUSLOENDUS JA LIIKLUSSAGEDUSTE PROGNOOS. TARTU, september Liiklusloendusest ja -prognoosist lähtuvalt on projekteeritav teelõik jagatud kaheks lõiguks. Tabel 1 Riigimaantee nr 21 Venevere-Ulvi teelõõigu jagunemine lõikudesse AKÖL järgi Lõik AKÖL aastal AKÖL aastal AKÖL aastal km 44,60...km 53,41 VENEVERE...AVINURME RINGRISTMIK km 53, ,10 AVINURME RINGRISTMIK...LÕIGU LÕPP 784 a/ööp 1243 a/ööp 1300 a/ööp 759 a/ööp 1194 a/ööp 1247 a/ööp Projekteerimisnormide eelnõu (Maantee projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur. Köide II. Tallinna Tehnikaülikool. Teedeinstituut. Mai 2005) lubaks teelõigu projekteerimise arvestada 5. klassi ( autot/ööpäevas) nõuetega. Arvestades raskeliikluse suurt osakaalu ja toetudes Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 46, mille T1.5 määrab 5. klassi tee liiklussageduse piirideks autot/ööpäevas, peab tee projekteerimisel siiski aluseks võtma 4. teeklassi nõuded (määruses autot/ööpäevas), projektkiiruseks seega 80km/h. 4. klassi tee projekteerimine on ette nähtud ka remondi tehnilise projekti koostamise nõuetes. Ristmike kõrvalmaantee harude ristprofiil on projekteeritud V klassi nõuete järgi. Tabel 2 Koormussagedused ja katendi vajalikud elastsusmoodulid Lõik km 44,60...km 53,41 VENEVERE...AVINURME RINGRISTMIK km 53, ,10 AVINURME RINGRISTMIK...LÕIGU LÕPP Enamkoormatud sõiduraja koormussagedus 2035 Evaj normtelge/ööp 225 MPa 172 normtelge/ööp 212 MPa Tugevus- ja töökindlustegurid katendi arvutustel võetud 3. tee klassile vastavad KATENDI ARVUTUSED Katendi kontrollarvutused on tehtud aasta liiklus- ja koormussageduste prognoosi arvestades. Tugevus- ja töökindlustegurid katendi arvutustel võetud 3. tee klassile vastavad. Katendi arvutus on kooskõlas elastsete teekatendite projekteerimise juhendiga ja arvutatud, kasutades arvutiprogrammi KAP_0.9.02_MA. Materjalide tugevuskarakteristikute valikul on arvestatud Maanteeameti peadirektori käskkirjadega 6. mai 2004.a nr. 72 ja 6. november 2006 nr. 222 juhendi lisas 2 tehtud muudatustega ning a MA poolt juhendisse sisse viidud vigade paranduste ja täiendustega. Arvutused on koostatud kahele veetaseme reguleerimise eeldusele: - uute kraavide rajamisel jääb pinnasevesi projekteeritud katte pealt madalamale kui 125cm Tabel 3 - uute kraavide rajamisel jääb pinnasevesi projekteeritud katte pealt madalamale kui 140cm Tabel 4 Arvutused näitavad, et kui pinnasevee tase ei tõuse kõrgemale arvutuslikust külmumispiirist (-125cm katte pinnast), on katendi külmakindluse tagamiseks vajalik kruus- või jämeliiva paksus killustikaluse all 44cm. 20cm paksuse kruusliiva kihi korral peab pinnasevee tase olema mitte kõrgemal kui 140cm katte pinnast teljel. Toetudes geoloogiliste uuringute järeldustele ja silmas pidades tee remondi tööde tasuvust on arvestatud, et oleva mulde all lasuv kasvumulla kiht jäetakse välja kaevamata. Majanduslikel kaalutustel on loobutud dreenkihi rajamisest, va. külmakerkelisel lõigul PK , külmakindlus saavutatakse punase joone tõstmise ja veetaseme alandamisega külgkraavide rajamise teel.

26 Tabel 4 Katendi arvutus, arvutuslik pinnasevee tase 125cm Tabel 5 Katendi arvutus, arvutuslik pinnasevee tase 140cm Koormussagedus: 263 normtelge ööp/rajale Pinnas: kerge saviliiv Arvutusliku koormuse liik: Veoauto A Maantee klass: 3 Tugevustegur: 0,94 Niiskuspaikkond: 2, niiske Ratta jälje läbimõõt: 37 cm Teekatendi liik: Püsikatend Töökindlustegur: 0,9 Summaarne parandus suhtelisele niiskusele: -0,05 Erisurve kattele: 0,6 MPa Lisainfo: Kihi nr. Koormussagedus: 263 normtelge ööp/rajale Pinnas: kerge saviliiv Arvutusliku koormuse liik: Veoauto A Maantee klass: 3 Tugevustegur: 0,94 Niiskuspaikkond: 2, niiske Ratta jälje läbimõõt: 37 cm Teekatendi liik: Püsikatend Töökindlustegur: 0,9 Summaarne parandus suhtelisele niiskusele: -0,05 Erisurve kattele: 0,6 MPa Lisainfo: Kihi nr. Kihi nimetus Kihi nimetus Normhälbetegur 1,32 L1.T3 p1; -0,05=-0,05 Koormus: Dünaamiline, 0,85 paarisratas Kihi paksus Kihi elastsusmoodul E ekv arvutamiseks Kihi elastsusmoodul arvutamiseks nihkele Kihi elastsusmoodul arvutamiseks paindele 1 Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf 4, Arvutatud tõmbepinged R max Lubatavad tõmbepinged R lub Alumise asfaltkihi mat. tegur: 1 Sisehõõrdenurk cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C 2 Kuum poorne asfaltbetoon - AC base 5, ,3669 1, Kompleksstabi kiht asfaldipurust teel segatud - KS 13, Killustik (lubjakivi) 12,0 280 K A T E N D I A R V U T U S Tee nr 21 Rakvere - Luige, Etapp 1 Venevere - Pärniku ARVUTUSE KÄIK 5 Kruusliiv ja jämeliiv, olev ja juudreveetav, kokku 20, ,0 0,007 7,0 ALUS kerge saviliiv 49,8 35,2 0,012 1,5 Kihi nr. Kihi nimetus Normhälbetegur 1,32 L1.T3 p1; -0,05=-0,05 Koormus: Dünaamiline, 0,85 paarisratas Kihi paksus Kihi paksus cm Kihi elastsusmoodul E ekv arvutamiseks ARVUTUSE TULEMUSED Kriteerium Kihi elastsusmoodul arvutamiseks nihkele Üldine elastusmoodul Kihi elastsusmoodul arvutamiseks paindele 1 Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf 4, Tugevuse näitaja Arvutatud tõmbepinged R max Nihkepinged MPa t arv t lub Lubatavad tõmbepinged R lub Varu % Alumise asfaltkihi mat. tegur: 1 Sisehõõrdenurk cm MPa MPa MPa MPa MPa Kraad C 2 Kuum poorne asfaltbetoon - AC base 5, ,2584 1, Kompleksstabi kiht asfaldipurust teel segatud - KS 13, Killustik (lubjakivi) 12, Kruusliiv ja jämeliiv, olev ja juudreveetav, kokku 44, ,0 0,007 7,0 ALUS kerge saviliiv 49,8 35,2 0,012 1,5 Kihi nr. Kihi nimetus t arv t lub Üldine elastsusmoodul Mpa Nidusus 14,8% 246,98 224,89 1 Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf 4,0 246,98 2 Kuum poorne asfaltbetoon - AC base 5,0 Asfaltbetooni tõmbepinged 29,2% 215,23 3 Kompleksstabi kiht asfaldipurust teel segatud - KS 13,0 181,96 4 Killustik (lubjakivi) 12,0 121,23 5 Kruusliiv ja jämeliiv, olev ja juudreveetav, kokku 44,0 Nihkepinged 0,0146 0, ,6% 92,85 Arvutus külmakindlusele 1. Arvutuslik külmumissügavus (cm) Katendi redutseeritud paksus (cm) Kliimategur Lubatud külmakerke suurus (cm) 4 3. Pinnase külmakerkelisuse iseloomustus 3,3 7. Arvutuslik külmakerke suurus (cm) 4,0 4. Arvutuslik pinnasevee tase (cm) Külmakindluse varu % 0,6% Hinnang külmakindlusele Katendi külmakerge on lubatud piirides K A T E N D I A R V U T U S Tee nr 21 Rakvere - Luige, Etapp 1 Venevere - Pärniku Kihi paksus cm ARVUTUSE KÄIK ARVUTUSE TULEMUSED Kriteerium Üldine elastusmoodul kerge saviliiv Nihkepinged aluspinnasel Katendi kogupaksus Tugevuse näitaja Nihkepinged MPa Varu % Üldine elastsusmoodul Mpa Vajalik elastsusmoodul MPa 0,0008 0, ,2% 0,691 78,0 Parandustegur Δ 0,000 Nidusus Vajalik elastsusmoodul MPa 0,0% 215,71 224,89 Kihtide seotistegur K3 Arvutuslik niiskus W1 või Warv Kihtide seotistegur K3 Arvutuslik niiskus W1 või Warv 1 Tihe kuum asfaltbetoon - AC surf 4,0 215,71 2 Kuum poorne asfaltbetoon - AC base 5,0 Asfaltbetooni tõmbepinged 23,3% 191,05 3 Kompleksstabi kiht asfaldipurust teel segatud - KS 13,0 159,56 4 Killustik (lubjakivi) 12,0 101,56 5 Kruusliiv ja jämeliiv, olev ja juudreveetav, kokku 20,0 Nihkepinged 0,0125 0, ,4% 73,79 kerge saviliiv Nihkepinged aluspinnasel Katendi kogupaksus Arvutus külmakindlusele 1. Arvutuslik külmumissügavus (cm) Katendi redutseeritud paksus (cm) Kliimategur Lubatud külmakerke suurus (cm) 4 3. Pinnase külmakerkelisuse iseloomustus 3,3 7. Arvutuslik külmakerke suurus (cm) 3,2 4. Arvutuslik pinnasevee tase (cm) Külmakindluse varu % 20,4% Hinnang külmakindlusele Katendi külmakerge on lubatud piirides 0,0056 0, ,1% 0,691 54,0 Parandustegur Δ 0,000

27 TEHNILINE SELETUSKIRI Tehniline seletuskiri lähtub Maanteeameti teetööde Töökirjelduste (TTK) aasta versioonist Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma pakkumisdokumentides. Pakkumisdokumentatsiooni vastuolu korral projektiga tuleb lugeda õigeks pakkumisdokumentatsioonis toodu. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid milliste vastavus on tõendatud Eesti Vabariigis kehtivate protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet nii nagu ka katsemeetodid ja katsetamise tihedus peavad vastama TTK-le ja asjakohastele normidele ning juhenditele, millised on jõus ehitusperioodil. Ehitaja peab iga üksiku TTK spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Projekti töömahtude algus, PK , vastab tee nr 21 olevale kilomeetrile 44, ERINÕUDED TÖÖDE LÄBIVIIMISEL Tööde teostamisel tuleb arvestada projekti aruandes Maaomanike nimekiri, maaomanike kooskõlastused, katastriüksuste piiridel tehtavad tööd toodud maaomanike tingimustega tööde läbiviimiseks Keeld kõrvalkinnistute maade omaniku loata kasutamiseks Enne tööde algust peavad olema looduses välja märgitud teemaa piirid ja need koos piirinaabriga üle vaadatud. Ilma piirinaabri kirjaliku nõusolekuta ei tohi tema kinnistule minna, veel vähem seda kasutada (näiteks kasvumulla reservi ladustamiseks) Kõrghaljastuse likvideerimine Enne metsa ja võsa (hekkide) raadamist nii nagu ka enne üksikpuude raiet peab Töövõtja teavitama kavandatud töödest piirinaabrit, kellele need enne maavõõrandust kuulusid või jätkuvalt kuuluvad. Tööd tuleb läbi viia kooskõlastatult piirinaabriga, raiutavad puud kuuluvad piirinaabrile. Need tuleb järgata vastavalt piirinaabri soovile ja ladustada tema poolt näidatavasse asukohta, kuid mitte kaugemale, kui 1km tee-ehitus objekti piirest. Laudanõmme (positsiooni nr 31) kinnistu omanik OÜ Artiston Kinnisvara soovib raadamisest saadava sortimendi ise üles töötada ja realiseerida. Sooviga tuleb tööde käigus arvestada Piiripunktid Ehituse käigus tuleb tagada olevate piiripunktide säilimine. Kus see pole teetööde iseloomu tõttu võimalik, tuleb Töövõtjal rajada uus piirikupits, või, mahasõidu paiknemisel kahe krundi piiril, tähistada piiripunkt teenaelaga. Omaniku nõudel tuleb teha nii kupits, sidudes selle piiripunktiga, kui teenaelaga tähistus. 2.2 TEE GEOMEETRIA Tee geomeetria valikul olid piiravateks tingimusteks Tellija ette antud tingimused: - tee peab jääma olevale muldele, st. plaanilisi õgvendusi ette ei nähta - mulde laiendusi võib ette näha vaid erandjuhtudel Nimetatud tingimustest on lähtutud tee plaanikõverike ja pikiprofiili valikul. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud ka katendi arvutustest tulenevaid järeldusi. Kohati on punase joone tõstmisel olnud piiravaks teguriks oleva mulde laius pikiprofiili suurem tõus tooks kaasa mulde laiendamise vajaduse. 2.3 ETTEVALMISTUSTÖÖD Töid uuel tee maa-alal võib alustada peale selle alla jäävate katastriüksuste või nende osade omandamist Eesti Vabariigi omandisse volitatud asutuse - Maanteeameti poolt. Tööde alustamiseks enne eelpoolnimetatud toimingute lõpetamist on Tellijal selleks vajalik saada maaomaniku kirjalik luba. Ettevalmistustööde loetelu ja mahud sisalduvad tabelites: - Ettevalmistustööde aruanne - Puude ja võsa aruanne - Põhitee truupide aruanne - Mahasõidutruupide aruanne - Aedade aruanne - Geodeetilise mõõdistusvõrgu punktide aruanne - Bussipeatuste aruanne Kaablite kaitsmine ja likvideerimine on toodud projektdokumentatsiooni kaustas 3. Elektri- ja sideliinid Ehitusplatsi puhastus Puud ja võsa raadatakse ning tee maa-ala ja sellega külgnevad alad puhastatakse ulatuses ja mahus, mis on näidatud asendiplaanil ning puude ja võsa aruandes. Kui säiluvate puude võra jääb tee gabariiti, tuleb see piirata nii, et oleks tagatud sõidutee kohal puhas vertikaalne gabariit vähemalt 6.0m. Metsa raadamiseks teemaal tuleb Tellijal esitada Keskkonnaameti Viru regioonile asjakohane metsateatis. Raiejäätmed põletatakse või hakitakse, kännud juuritakse ja veetakse ehitusplatsilt ära või freesitakse. Kännuaugud täidetakse ja maa-ala planeeritakse ümbritseva maapinna kõrguseni. Raadamistöödel ja puitmaterjali käsitlemisel tuleb järgida seletuskirja punktis esitatud nõudeid. Töövõtja peab silmas pidama, et tee maa-ala puhastamise alla kuulub ka selle planeerimine, niitmine ning kivide ja olevate postkastide ja väikevormide tõstmine kõrvalkruntidele. Need tööd eraldi makseartiklina tasustamisele ei kuulu. Raadamise, juurimise ja tee maa-ala puhastamise põhimõtteline skeem ja nõuded ning tööde kirjeldus on toodud joonisel Olemasolevad liikluskorraldusvahendid Olemasolevad liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid ja viidad koos postide ja vundamentidega, tähispostid, piirded) demonteeritakse omanikujärelvalvega (Tellijaga) kooskõlastatud järjekorras ja antakse üle omanikule omaniku laoplatsil. Demonteerimine ja transport peab olema läbi viidud viisil, mis ei kahjusta olemasolevaid liikluskorraldusvahendeid. Vormistatakse üleandmis-vastuvõtu akt.

28 Geodeetilise mõõdistusvõrgu punktid Töötsooni jääb viis geodeetilise mõõdistusvõrgu punkti, mis on näidatud asendiplaani joonistel ja geodeetiliste mõõdistusvõrgu punktide aruandes. Triigi silla sambas olev reeper säilitatakse, neli punkti tuleb ümber paigutada. Mõõdistusvõrgu punkti ümberpaigutamist võib läbi viia ainult vastavaid Eesti Vabariigis nõutavad pädevusega geodeesiaettevõte. Tööd teostatakse ja punkt paigaldatakse maakatastri esindaja poolt heaks kiidetud viisil ja kohta. 2.4 MULLATÖÖD Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab ehitaja kõik kaevikud ja kaevekohad veevabad hoidma. Ehitaja peab rajama ajutised äravoolud, voolusängid või dreenid vete juhtimiseks ehitaja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Pinnase kaevandamine sisaldab ka pinnase vedu ja karjäärist juurdeveetava pinnase maksumust. Kõik mullatööde mahud on antud geomeetrilistena tihedas olekus. Töövõtja peab arvestama pinnase kobeda mahumassiga veomahtude arvestamisel. Kui ühes kaevendis on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, siis tuleb need kaevandada eraldi, vältides pinnaste segunemist. Kraavist oleva mulde nõlvadelt välja kaevatav materjal on ette nähtud üldjuhul ära vedada, välja arvatud olevast muldest saadav taaskasutamiseks sobiv pinnas. Kaevendi (sh. kraavide ning oleva mulde pealispinna) nõlvade ja põhjade planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Täidendi (sh. kruusliivast tasanduskihi) ja selle nõlvade planeerimine nõutava kaldeni ning tihendamine nõutava tihendustegurini kuuluvad täidendi tööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide ning truupide peal ja kaitsetsoonis pole lubatud. Süvendite ja mullete pealispind ning nõlvad planeeritakse projektis ette antud kalletega. Kooritud kasvupinnase põhi mulde laiendite all ja freesitud asfaltkatte alune mulde (aluse) pind planeeritakse 4% põikkaldega teest eemale. Olenemata ehitatava mulde kõrgusest tuleb püsikatendite korral aluspinnas tihendada 0,5m sügavuselt tihendustegurini vähemalt 0,98. Mullatööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Mulde ja kraavide sisenõlvade nõlvus on üldjuhul 1:2, kraavi välisnõlvadel 1:1,5. Lõikudes, kus olev mulle kaevatakse kitsamaks, on kraavi välisnõlva kalle kohati varieeruv, ulatudes kavandatud kraavi põhjast väljakaevatava mulde taldmiku jooneni (vt. ristlõigete jooniseid). Kui ehituse käigus ilmneb, et kavandatud nõlvusega kraavidele jäävad ette olevad, säiluvad hekid, aiad või muu, või kui mulle ja kraav väljuvad teemaa piirest, võib Järelvalveinseneriga kooskõlastatult vähendada sisemist nõlvust 1:1.5-ni. Ristmike ja mahasõitude nõlvade kaldeks on 1:1,5. Nõlva kalde üleminek põhiteelt (1:2) mahasõitudeleristmikele toimub pöörderaadiuste ulatuses Kasvupinnase eemaldamine Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses projekteeritud mulde laienduste ning mahasõitude ja ristmike mulde taldmike alt ning nõlvadelt, mis kraavide rajamise käigus kitsamaks kaevatakse. Kõlblik kasvumuld ladustatakse tee maa-alal ja kasutatakse hiljem nõlvade ja kraavide kindlustuseks ning teemaa haljastusel. Kõlbmatu kasvupinnas eemaldatakse objektilt või planeeritakse teemaale nii, et see ei põhjustaks takistust vee äravoolule kõrvalkinnistutelt ja tee maa-alalt kraavi. Eemaldatud mulla aluse pinnase põhja planeerimine ja tihendamine nõutava kaldeni ning tihendustegurini kuuluvad kasvupinnase eemaldamistööde koosseisu ja nende eest eraldi ei maksta. Mullakihi paksus on arvestatud üle terve remondilõigu kooritava pinna 30cm keskmise paksusega. Lõiguti võib selle paksus erineda keskmisest Sobiv ja sobimatu pinnas Sobiv pinnas, mis saadakse olemasoleva mulde ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse objekti reservi või veetakse kohe mahapanekukohta. Oleva mulde pinnast võib kasutada sõidutee mulde laiendustel kruusliivast kihi all tingimusel, et selle kasutamine on aktsepteeritud omaniku järelevalve poolt. Paigaldatud sobiva pinnase materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Osa objektilt ülejäävast oleva mulde materjalist võib olla omadustega, mis lubavad selle taaskasutamist teistel tee-ehitusobjektidel (näiteks Venevere jalgtee muldes) või karjääride rekultiveerimistöödel. Ehituse käigus peab tegema välja kaevatavale pinnasele laboratoorseid analüüse, et määrata pinnase omadused ja selle võimalik tulevane taaskasutus. Lõppotsuse kasutuskõlblikkuse ja tulevikus taaskasutatava pinnase ladustuskoha kohta võtab vastu omaniku järelvalve koostöös Tellijaga. Kraavist välja kaevatud pinnas on osaliselt kasutatav olevate kraavide täiteks, kraavi täide tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,9. Ülejäänu ei ole sobiv materjal ja kuulub ära vedamisele või, kooskõlastades omaniku järelvalvega, tee maa-alale planeerimisele. Planeeritud pinnas ei tohi takistada vete äravool tee maa-alalt ja külgnevatelt kinnistutelt. Mullatööde mahud ja nende eeldatav jagunemine ehituseks sobivuse järgi on toodud mullatööde aruandes Täide karjääri materjalist Käesolevas projektis on arvestatud, et karjäärist on vajalik juurde vedada kruusliivast tasanduskihi materjal täies mahus ning peenra täite kruusliiv Dreenkiht Teetööde tehnilise kirjelduse makseartikli all kajastatakse kululoendis kõik dreenkihi ehitusega seotud kulud alates karjäärist kaevandamisest, transpordist ja materjali hinnast kuni lõppviimistluseni. 30cm paksune kruusliivast dreenkiht on ette nähtud katendi tüüp 2-le PK Mahasõitudel on kruusliivast dreenkihi paksuseks 20cm. Dreenkihi pealis- ja aluspind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. Peen- jäme- ja keskliiva dreenkihis ei kasutata Kraavide kaevamine ja kindlustamine Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis. Kraavide asukoht ja kõrgusarvud Balti süsteemis on ära toodud asendiplaanil ning pikiprofiili joonistel. Külgkraavid kaevatakse koos oleva mulde nõlvadega.

29 Külgkraavide teepoolse nõlva kaldeks on 1:2, välisnõlval 1:1.5. Erandid on kirjeldatud käesoleva seletuskirja p-s 2.3. Kooskõlastatult omaniku järelevalvega ja tee omanikuga võib kraavidest tuleva pinnase planeerida tee maa-alale, kusjuures ei tohi tekitada takistusi vee äravoolule tee maa-alalt ja külgnevatelt kinnistutelt. Kõik nõlvad ja kraavid kindlustatakse viisil ja ulatuses, mis on toodud projekti koosseisus asjakohastel joonistel ja aruannetes. Nõlvade kindlustused pole loetavuse huvides toodud paberkandjal esitatud joonistel. Need on esitatud projekti CD-l. Nõlvad kindlustatakse põhiosas mulla (h=5cm) ja murukülviga. Lõikudes, mis on näidatud nõlvade ja haljastatavate alade planeerimise ning kindlustuse aruandes, kaetakse nõlv lisaks mullale ja murukülvile ka erosioonitõkkematiga (PP võrguga õlg- või kookostäitega matt). Vältida tuleb asjatut tallamist erosioonitõkkematil. Erosioonitõkkematt kinnitatakse puitvaiadega arvestusega üks vai ruutmeetrile. Matid asetatakse risti tee (kraavi) teljega. Tee teljega ristisuunaline paanide servade ülekate olgu vähemalt 10cm. Ülekate kinnitatakse puitvaiadega ankruvarrastega (vt. joonis 5.2). Projektis on antud kõikide geosünteetide ja erosioonitõkkemattide puhas (mõõdetav) pindala arvestamata ülekatetele ja ankurdusele kuluvaga. 1%... 3% pikikaldega kraavide põhjad on lisaks ette nähtud kindlustada minimaalselt 0,15m paksuse lubjakivikillustikuga fr mm II klassi tugevduskangal. Mahtudes on arvestatud kindlustusega kraavi ristlõike perimeetris 1,6m ulatuses (0,6, nõlv+0,4põhi+0,6nõlv). Truupide sisse-väljavoolud ning kraavide põhjad üle 3% pikikaldega lõikudel on ette nähtud kindlustada min 15cm paksuse munakivilaotisega II klassi geotekstiilil. Munakivilaotise mahud truubiotste kindlustamisel on projektis antud koos truupide päiste kindlustamise töömahtudega põhitee ja mahasõidutruupide aruannetes. Kindlustuse pealispind peab ühtima külgneva nõlva ja kraavipõhjaga (kindlustus peab olema süvistatud pinnasesse). Kindlustuse asukohad ja pindala on näidatud nõlvade ja kraavide kindlustamise aruandes. Nõlvade ja kraavipõhjade kindlustuse tüüpskeem on joonisel 5.5. Projekteeritud kraavide pikikalded on kohati normatiivsetest (vähemalt 0,5%, erandlikult 0,2%) väiksemad, seda tingituna olevast situatsioonist ja võimalustest. 2.5 TRUUBID JA VEEVIIMARID Olevad truubid on teeregistri andmetel ehitatud aastatel Tänaseks on nad enamjaolt amortiseerunud ja täis settinud. Olevad kraavid on enamasti täis setet ja võsastunud Ümartruubid Jätu silla asendamine ümartruubiga d=1500mm on käsitletud eraldi projekti kaustas 5. Ümartruupide ehitusel tehtavad tööd ja tööde mahud kajastuvad truupide aruandes. Truubid ehitatakse 15cm paksusele fraktsioneerimata mineraalmaterjalist (killustik või purustatud kruus) fr mm alusele, millele on lisatud ca 5cm paksune liivast sängituskiht. Truubid ehitatakse plastist. Plasttruupide rõngasjäikusklass peab põhitee all olema SN8, mahasõitude all SN4, korrosioonikindlusklass K4. Plasttoru peab vastama standardite EN ja SFS 5906 nõuetele. Ehitustööde teostamisel, sh. kaeviku rajamisel, toestamisel ja tagasitäitmisel tuleb arvestada EVS-EN 1610 nõuetega. Ehitatavate truupide otsad kindlustatakse kivilaotisega II klassi geotekstiilil. Minimaalne kindlustuskihi paksus on 15cm, seda kindlustuse ülaosas. Alumised kindlustuskivid peavad olema suurema läbimõõduga ( cm), kindlustuskihi paksus väheneb alt ülesse kuni 15cm paksuseks. Truupide otste kindlustustöö ja selle maksumus on arvatud truubi ehitustööde koosseisu ja ei kuulu eraldi tasustamisele. Truupide sisse- ja väljavooludel kujundatakse torude otsakindlustused muldkeha nõlva ja kraavide järgi vastavalt tüüpjoonistele ja maastikulisele situatsioonile. Kindlustustööde arvutuslik maht on toodud truupide aruannetes. Kasutatavate truupide materjal peab omama valmistaja tehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada sõidutee aluste truupidena. Truupide ehituse koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde pinnastele esitatavatele nõudmistele ning katendi (aluste) taastamine aladel, mis pole kaetud projekteeritud katendi (aluste) mahtudega. Samuti kuulub tööde koosseisu aluste ehitus ja selleks vajalikud materjalid. Truupide tehnoloogilise ehitusskeemi, sh. liikluskorralduse, koostab ja kooskõlastab omanikujärelevalvega (Tellijaga) Töövõtja. Andmed truupide kohta asuvad asendiplaanil ning vastavates aruannetes: Põhiteetruupide aruanne ja Mahasõidutruupide aruanne Dreenid ja maaparandussüsteemid Projekteeritav teelõik külgneb maaparandusobjektidega: - PK koos eesvooluga (PK Jätukolga oja, eesvool alla 10 km2 valgalaga) Nähtuse liik: Maaparandusehitise reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi kood: Ehitise nimi: Jätuoja Jätu silla asendamine ümartruubiga d=1500mm on käsitletud eraldi projekti kaustas 5. - PK vasakul Nähtuse liik: Eesvool alla 10 km2 valgalaga. Maaparandussüsteemi kood: Ehitise nimi: MARIKÜLA/PÜ-17 VENEVERE Jääb töömaast väljapoole. - PK Nähtuse liik: Eesvool alla 10 km2 valgalaga Maaparandussüsteemi kood: Ehitise nimi: NURGA/PÜ-17 VENEVERE Olev betoontruup d=800mm asendatakse plasttruubiga d=800mm.

30 Olevate kuivendusdreenide juhusliku vigastuse korral teekraavide kaevamisel vahemikus PK tuleb asendada katkised drenaažtorud kaevest möödajuhtimisega vähemalt sama läbimõõduga plasttorudega. Hiljemalt kolm tööpäeva enne truupide ja maaparandussüsteemidega seotud tööde algust tuleb Töövõtjal teavitada Põllumajandusameti Lääne-Viru keskusesse (Võidu 38, Rakvere, laaneviru@pma.agri.ee; tel ) objekti asukoht, tööde alustamise aeg ning tööde teostaja kontaktisik. PK paremal pool teed on kõrvalkinnistu omaniku ja Maanteeameti vahelise kompromissina kavandatud maa-alune plasttorudest drenaaž läbimõõduga 110mm. Toru on ümbritsetud 20cm paksuse killustikuga, fr mm, II klassi filterkangast kotiga. PK , drenaaži algusse on kavandatud dreenikaev 200/160mm võimaldamaks dreeni puhastust. Dreen lõpeb PK dreenisuudmega, mille vool on kraavi põhjast 20cm kõrgemal (vt. tüüpjoonist TONER 06.1). 2.6 KATEND Katendi arvutused on toodud käesoleva seletuskirja peatüki 1.14 tabelites 4 ja 5. Tulenevalt katendi kontrollarvutustest arvutatud vajalik pikiprofiili tõus, mis oli projektse pikiprofiili koostamise üheks lähtekohaks. Kõik katendi kontrollarvutused on tehtud aasta liiklus- ja koormussageduste prognoosi arvestades. Katendi arvutus on kooskõlas elastsete teekatendite projekteerimise juhendiga ja arvutatud, kasutades arvutiprogrammi KAP_0.9.02_MA. Materjalide tugevuskarakteristikute valikul on arvestatud Maanteeameti peadirektori käskkirjadega 6. mai 2004.a nr. 72 ja 6. november 2006 nr. 222 juhendi lisas 2 tehtud muudatustega ning a MA poolt juhendisse sisse viidud vigade paranduste ja täiendustega. Katendi projekteerimisel on kasutatud Eestis kehtivat 100 KN normteljekoormust, millest kergemate ja raskemate telgede koormused taandatakse siirdetegurite abil normteljekoormuseks, sealhulgas ka Euroopa Liidu direktiiviga "Council Directive 96/53/EC of 25 July 1996"ja TsM määrusega nr mai 2001.a (RTL,2001,69,941) lubatud 115 KN veotelgedega sõidukid. Kõikides katendi kihtides ja peenra kindlustusel kasutatavad materjalid peavad vastama käesoleva seletuskirja punktis KATENDIS KASUTATAVAD MATERJALID nõutule Põhitee katend Lõigule Venevere-Pärniku on põhimõtteliselt kavandatud kaks katendi tüüpkonstruktsiooni, tüüp 1 - ilma dreenkihita, tüüp 2-30cm paksuse dreenkihiga. Katendi tüüp 2 on ette nähtud külmaohtlikku piirkonda PK , ülejäänud lõigule tüüp 1. Pikiprofiili koostamise käigus on tehtud kriitilisemates lõigetes katendi kontrollarvutus lähtuvalt projekteeritud tee kõrgustest. Autobussipeatuste laiendused ehitatakse analoogsed laienduse lõigu põhitee katte tüübiga 1. Tabel 6 KATENDI TÜÜP 1 Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 4 Asfaltsegu AC 20 base 70/100 5 Kompleks-stabiliseeritud kiht KS32, teel segatud 13 Lubjakivikillustikust alus fr mm 12 Kruusliivast tasanduskiht või olev kruusliivast mulle Tabel 7 KATENDI TÜÜP 2 Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 4 Asfaltsegu AC 20 base 70/100 5 Kompleks-stabiliseeritud kiht KS32, teel segatud 13 Lubjakivikillustikust alus fr mm 12 Dreenkiht kruusliivast 30 Olev kruusliivast mulle Objektilt üle jääv freespuru (arvutuslikult 3 700tonni) veetakse Tellija poolt näidatavasse lattu. Pärast kompleks-stabiliseeritud aluse valmimist täidetakse peenrad killustikaluse ja KS32 (kokku 25cm) paksuselt kruusliivaga. Lõplikult kindlustatakse tugipeenrad pärast asfaldikihtide paigaldamist nende kihtide paksuselt (9cm) lubjakivikillustikseguga fr mm (tee projekteerimise normid ja nõuded T4.14 segu nr 3, sealjuures peenosist 7-12% ja üle 4mm teri üle 50%). 2.7 BUSSIPEATUSED Bussipeatuste asukohad ja mõõtmed on toodud bussipeatuste aruandes, tüüpjoonisel TONER 08.1 ja asendiplaani joonistel. Bussipeatuste laiendite põikkalle on samasuunaline ja sama suurusega, kui külgneval põhitee. Bussipeatused on kavandatud avatud taskuna mõõtmetega 30m (kaldosa)+20 (täisosa, laius 3.0m)+30(kaldosa)m. Ooteplatvormide kõrgus sõidutee katendist on 15cm. Ooteplatvormid ehitatakse kraavisuunalise põikkaldega 2,5%. Ooteplatvormi mõõtmed on 10*2m, kusjuures platvormi otsad lastakse 1m ulatuse alla peenra tasapinda. Platvormi esiserva äärekivid värvitakse standardikohaselt markeeringuga 993. Sõidusuunas esimesed kivid värvitakse valgeks. Projektis arvestatakse ootekodade aluste rajamisega ja nende aluse maa-ala võõrandamisega Maanteeameti poolt. Uued ootekojad paigaldab kohalik omavalitsus. Uute ootekodade alused, sh asfalteeritud osa, on ette nähtud projekti asendiplaanil esitletud ja bussipeatuste aruandes toodud mahus kõikides peatustes, kus olev ootekoda puudub, välja arvatud Põrna peatustes. Kõikidesse peatustesse on ette nähtud pink. Prügikaste peatustesse pole kavandatud kooskõlas MA ja kohaliku omavalitsuse suunistega. - Venevere vasakpoolne bussipeatus PK

31 Olev ootekoda remonditakse, peatus jääb olevasse asukohta. Tingituna sõidutee tõusust tuleb ootekoja põrandat tõsta ca cm (killustik+betoon) ootekoda ennast tõstmata. Ootekoja pingid tõstetakse vastavalt ülespoole. Remondi täpsed mahud tehakse koos MA ja valla esindajatega kindlaks enne tööde algust, sest hetkel pole võimalik hinnata ootekoja ehitusaegset olukorda - Venevere parempoolne bussipeatus PK Venevere parempoolne bussipeatus on olevast asukohast viidud ca 100m Luige poole. Laiend algab seltsimaja mahasõidul, et tagada peatuste normikohane nihe sõidusuuna vastassuunas paiknev peatus peab eelnema pärisuunalisele peatusele. Ette on nähtud uus ootekoja alus ja ühendus jalgteega. Ühenduse ja jalgtee mahud ei ole tee remondi projekti koosseisus, need on ette nähtud eraldi jalgtee projektis. - Kaasiksaare vasakpoolne bussipeatus PK Kaasiksaare vasakpoolne bussipeatus on viidud olevast asukohast ca 90m Rakvere poole. Ette on nähtud uus ootekoja alus. - Kaasiksaare parempoolne bussipeatus PK Olev ootekoda remonditakse, peatus jääb olevasse asukohta. Remondi täpsed mahud tehakse koos MA ja valla esindajatega kindlaks enne tööde algust, sest hetkel pole võimalik hinnata ootekoja ehitusaegset olukorda. - Põrna vasakpoolne bussipeatus PK Põrna vasakpoolne bussipeatus on viidud ca 70m Rakvere poole. Ootekoja alust ei rajata. -Põrna parempoolne bussipeatus PK Laiend algab Tõlga - Punasoo tee vastas olevalt mahasõidult PK Ootekoja alust ei rajata. Tabel 8 Bussiooteplatvormide katend: - Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5cm - Lubjakivist ridakillustik fr mm 15cm -Dreenivast (>=1m/ööp) kruusliivast täide Ooteplatvormi äärekivide paigaldus ja katendi ehitus sisalduvad komplekssena teetööde Töökirjelduste artiklis Bussiooteplatvormid. Bussipeatuse, istepingi ja prügikasti tüüpjoonised sisalduvad projekti tüüpjooniste koosseisus. 2.8 RISTMIKUD JA MAHASÕIDUD Ristmike ja mahasõitude asukoht, mõõtmed ja katendi konstruktsioonid on toodud projekti asendiplaanilistel joonistel ning ristmike ja mahasõitude aruandes Ristmikud Teelõigul on üks ristumine riigimaanteega põhimaanteega nr 35 Avinurme Tudulinna Iisaku Avinurme kolmekülgsel ringristmikul PK Ristmikule ja selle harudele on kavandatud põhiteega analoogne katendi konstruktsioon. Ristmik asub Avinurme asulas, asulasisese kiiruspiirang 50 km/h alas. Teelõigule koostatud liiklusohutuse analüüsis on välja toodud oleva ristmiku puudused ja ettepanekud olukorra parendamiseks: - Puudulik tähistamine liiklusmärkidega. - Täielikult puudub teekattemärgistus. Ettepanek: Tehnilise projektiga tagada ristmiku nõuetekohane tähistus liikluskorraldusvahenditega. - Puudub liiklussaar suunal Avinurme-Rakvere. Ettepanek: Kõikidele ristmiku harudele tuleb näha ette liiklussaared. - Avinurmest parempöörde raadiusel, tee maa-alal, paikneb poe esine parkla. Sellel puudub igasugune liikluskorraldus, parkla kate moodustab ristmikuga ühtse asfaltkattega ala. Poe parklast väljujatel on puudulik nähtavus vasakule. Ettepanek: Poe esise parkla liikluskorraldus tuleb lahendada ja eraldada see füüsiliselt sõiduteest. - Parempöörded Rakvere-Mustvee ja Avinurme-Rakvere suunal on praktiliselt võimalik sooritada ilma ringi läbimata. - Rakvere-Mustvee suuna suure pöörderaadiuse tõttu on võimalik pöörde sooritamise kiirus suurem kui 50 km/h. - Mustvee-Avinurme suunas ei toimu ringile pealesõidul mingisugust suunamuutust, millega on raskendatud ristmiku liikluskorralduse tajumine. Ettepanek: Ristmiku pealesõidud tuleb tuua ringile. - Ristmikul puudub valgustus. Ettepanek: Ristmik tuleks valgustada. Projektis on arvestatud liiklusohutuse analüüsi ettepanekutega. Ringi raadiust on vähendatud olevalt 15m-lt 12m-le, millest 10m raadiusega sisering on kavandatud haljastatavana, piiratud äärekividega, kõrgusega välisringi pinnast 12cm. Välimine 2m laiune välisring (sõidutee kitsendus) on ette nähtud ääristatuna katte pinnast 5cm kõrguse graniitäärekiviga 100*25*15mm (sõiduosa poolne serv 45 lõigatud) betoonalusel C15/20, h=10cm. Kitsendus sillutatakse graniidist parkettkiviga 14*14*14cm 10cm paksusel betoonalusel C15/20. Ristmiku harude ringile pealesõidu raadiustele on ette nähtud ringi sõidutee kitsendusega analoogse kattekonstruktsiooniga sõidutee kitsendused. Sõidutee poolsed äärekivid on graniidist, kõrgusega sõidutee katte pinnast 5cm. Peenra poolsed äärekividena kasutatakse graniitkillustiku baasil toodetud betoonist äärekive 80*29*15mm. Et võimaldada poe-esise parkla kujundamist ja selle eraldamist sõiduteest, on ringi tsentrit võrreldes olevaga nihutatud ca 3m Mustvee suunas. Kõikidele ristmike harude teljele on kavandatud eraldavad liiklussaared, tõstetud äärekividega (betoonalusel C15/20, h=10cm) 12cm sõidutee katte pinnast ja kaetud 6cm paksuse tehiskivisillutisega (hall Uni kivi). Saarte sõidusuuna poolsetes otstes, raadiuse ulatuses, on äärekivi kõrguseks 2cm. Üleminek allalastud kivile tehakse ühe äärekivi pikkuselt Parkla Viie sõiduauto ja ühe veoauto parkla on kavandatud Avinurme ristmikule poe ette eraldatuna sõiduteest äärekividega (betoonalusel C25/30, h=10cm) 12cm kõrgusele tõstetud liiklussaarega, mis on kaetud 6cm paksuse tehiskivisillutisega (hall Uni kivi). Saare Rakvere poolses otsas, raadiuse ulatuses, on äärekivi kõrguseks 2cm. Üleminek allalastud kivile tehakse ühe äärekivi pikkuselt. Parkla sisse- ja väljasõit on reguleeritud sissesõit toimub ristmiku Avinurme-poolselt harult, väljasõit Rakvere-poolsele harule. Poe ette on kavandatud 2m laiuse punase Uni - kivi sillutisega jalgtee.

32 Sõiduautode parkla esine saar jalgtee jääb 7cm kõrgusele parkla katte pinnast. Parkla poolne serv ääristatakse sõidutee äärekiviga 80*29*15mm, jalgtee poe-poolne serv äärekividega 8*20*80cm. Sissesõiduraadiusele suunal ring parkla on veoauto pöörde võimaldamiseks ette nähtud, ääristatuna katte pinnast 5cm kõrguse graniitäärekiviga, katte kitsendus. Kitsendus sillutatakse graniidist parkettkiviga 14*14*14cm 10cm paksusel betoonalusel. Parkla ja selle mõõdud on joonisel 3.9. Tabel 9 Parkla katend Katendi konstruktiivne kiht Paksus (cm) Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 6 Lubjakivist ridakillustik fr mm 20 Kruusliivast kiht (põhitee tas. kihi pikendus) Olev mulle Mahasõidud ja kohalikud teed Mahasõitude tüüpjooniseid pole projekti koosseisu lisatud, kuna kõik vajalik kajastub muudel joonistel ja aruannetes. Osa ristumisi peateega on praegu teravama, kui lubatud 70 nurga all, samuti on osade ristumiste geomeetria potentsiaalselt liiklusohtlik. Projektiga on nimetatud ristumised kavandatud täisnurksetena põhitee suhtes. Tabel 10 Kohalike teede nimekiri Laekvere vallas PK vasakul PK paremal Tee nimetus Venevere-Sakssaare tee Poe tee Antsude tee Poe tee Venevere-Mariküla tee Mariküla tee Västriku tee Regisaare tee Kulgovi tupiktee (on metsatee) Tõlga-Punasoo (on metsatee) Tabel 11 Mahasõitude ja kohalike teede katend Katendi konstruktiivne kiht Asfaltsegu AC 12 surf 70/100 6 Lubjakivist ridakillustik fr mm Dreenkiht kruusliivast 20 Paksus (cm) 20 Peenliivast või sobivast kohalikust pinnasest mulle Mahasõitude tugipeenrad kindlustatakse lubjakivikillustikseguga fr mm (tee projekteerimise normid ja nõuded T4.14 segu nr 3, sealjuures peenosist 7-12% ja üle 4mm teri üle 50%) asfaldikihi (6cm) paksuselt. Üleminekuks olevale kruuskattele on ette nähtud keskmiselt 15cm paksune purustatud kruus. Ülemineku ligikaudsed pikkused on toodud ristmike ja mahasõitude aruandes. 2.9 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID Liiklussaared Liiklussaared on kavandatud Avinurme ringristmikule. Saarte kirjeldus on toodud seletuskirja punktides ja Äärekivid värvitakse standardikohaselt markeeringuga 993. Sõidusuunas esimesed kivid värvitakse valgeks. Betoonist ja graniidist äärekivide ning graniitkivi-sillutise alla tuleb rajada alus: - betoon mark C15/20 10cm - killustik fr mm 20cm - kruusliiv 20cm Graniitäärekivide sõidutee poolne ülaserv tuleb sisse lõigata faasi kaldega 45. Sillutiskivide vuukide vahele tuleb "pühkida" peenliiva. Kiviparketi ja äärekivide paigaldus sisaldab kõiki sellega seotud töid, materjale ja maksumusi alates aluste ehitusest kuni lõppviimistluseni. Kasutatavad betoonist äärekivid peavad olema valmistatud graniitkillustiku baasil ja vastama EVS-EN 1340:2003+AC:2006 nõuetele. Nõuded betoonist äärekividele: - vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0kg/m2 - paindetugevus klass 3 - kulumiskindluse klass 3 Nõuded betoonist sillutiskividele - lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6Mpa - veeimavus klass 2 - vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0kg/m2 Liiklussaarte kuju on näidatud asendiplaani joonisel 3.9. Aluskonstruktsioonid ja nende orienteeruvad mahud on toodud liiklussaarte aruandes Liiklusmärgid- ja viidad Liiklusmärgid- ja viidad paigaldatakse vastavalt asendiplaani joonistele ja liikluskorraldusvahendite aruandele. Kõik märgid peavad asuma joonistel näidatud ristlõigetes. Möödasõitu reguleerivad märgid peavad olema kooskõlas katte markeeringuga. Enne märgipostide paigaldamist peab omanikujärelvalve (või

33 Tellija) kiitma heaks märkide täpse asukoha, suuna ja kõigi märkide omavahelise kauguse. Märgipostide paigaldus ei tohi põhjustada maa-aluste kommunikatsioonide vigastamist. Kõik liiklusmärgid ja viidad peavad olema CE-märgistusega. Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/A1:2008 nõuded. Viitade ja liiklusmärgipostide vundamendid ehitatakse selliselt, et vastu seista EN :2001 toodud koormustele. Betoonvundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1:2002 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse. Liiklusmärkide suurusgrupp on II. Märkidel ja viitadel kasutatakse vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet. Viida suurtähe kõrgus on 200mm, lm mm. Liiklusmärkide ja viitade aluse materjaliks on alumiinium, pleki paksuseks 2mm, tagant värvitud. Liiklusmärkide paigalduskõrguseks sõidutee katte servast peab olema 2,0m (+-5cm), autobussipeatustes lm 541a 2,2m. Kupitsaid liiklusmärkidele ei rajata. Töövõtja vastutab nõutava posti pikkuse kindlaksmääramise eest, mis annab märkide õige vertikaalse vahe. Postid tuleb välitingimustes lõigata saega ning lõikeotsad katta korrosioonivastase värviga Tähispostid Tähispostid peavad olema CE-märgistusega. Tähispostid peavad olema plastmassist ja nende kasutusiga peab olema vähemalt 5 aastat. Tähispostile paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9 m. Tähispostid tuleb paigaldada vastavuses projekti ja Maanteeameti kehtivate nõuetega. Tähispostide paigalduskohad ja kasutatava reflektori värv on antud asendiplaani joonistel ning asjakohastes aruannetes. Tähispostide helkurina kasutatakse II klassi valgustpeegeldavat kilet Katte märgistus Liiklussaarte äärekivid markeeritakse värviga (markeeringu nr. 993). Sõidusuunas esimesed kivid peavad olema valget värvi. Pritsplastikuga on ette nähtud märgistada sõidutee servade markeering 911. Ülejäänud teemärgised tehakse termoplastikuga. Katte märgistusel kasutatakse klaaskuule sisaldavat (prits)plastikut kooskõlas projektjooniste ja katte märgistuse aruandega. Nii värvitud termo- kui ka pritsplastikuga tehtud märgistuse pinnale peab lisatama klaaskuule vähemalt 300gr/m2. Katte märgistus peab vastama EV ST 614:2008 ja Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele Piirded ja terminalid Põrkepiirete paiknemine on toodud põrkepiirete aruandes ja asendiplaani joonistel. Veski, Triigi ja Pärniku sildade piirded ja üleminekud silla käsipuuga piirdelt normaalkõrgusega piirdele on nende sildade projektide mahtudes. Kuna Veski ja Triigi sildadel ei nähta ette suuremamahulisi ümberehitustöid ja silla gabariit jäetakse endiseks, ei vahetata seal välja sillal paiknevaid piirdeposte. Nende vastavust nõutavale ohjeldamise tasemele pole võimalik tõendada. Silla projekteerija kinnitusel on tema poolt läbi viidud arvutuste põhjal Veski ja Triigi silla piirdepostide kinnitused piisava tugevusvaruga vastamaks piirde klassile H2W4. Jätu 1500mm truubi piirkonnas kasutatakse piiret N2 W5 (N2 - ohjeldamise tase; W5 - piirde maksimaalne töölaius). Piirdepostide samm on seal 4.0m. Sõidukipiirdesüsteemid peavad täitma EVS-EN 1317 Teepiirdesüsteemid nõudeid: - põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2. - terminalid ja üleminekud peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4. Iga kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb esitada vastavussertifikaat, kus on ära toodud piirdesüsteemi ohjeldamise tase ja töölaius (W) vastavalt EVS-EN Piirde terminalide pikkused põhiteel on 12,0 m, mahasõitudel ja Kulgovi tupikteel 4,0m, kohalikel teedel 8,0m.. Ristmikel ja mahasõitudel painutatakse terminalile eelnev piirde osa vastavalt ristmiku pöörderaadiusele. Piirdepostide vahekaugus raadiusel on 2m. Kõikidel terminalidel on piirdeposti maksimaalseks vahekauguseks 1.33m. Üleminekul piirde täisosalt 4m terminalile kasutatakse terminali kalde saavutamiseks vaheelemente. Terminali mahaviidava osa tagasiaste sõidutee paralleelsuunast peab olema vähemalt 0,5 m. Põrkepiirete elementide ülekatted peavad olema liiklusega samas suunas, nii et liikluse poole ei jää teravaid servi TEHNOVÕRGUD Olevate side- ja elektri õhuliinide asukohad ja gabariidid põhiteel on näidatud asendiplaanil ja pikiprofiilil. Elektri- ja sideliinide projekt sisaldub eraldi kaustas 3 (vaata seletuskirja üldosa). Kõikide maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel tuleb sügavusgabariidi arvestamisel lähtudes mitte olevast, vaid projektsest pinnast! 2.11 KINDLUSTUSTÖÖD JA AEDADE RAJAMINE Projektis ette nähtud likvideeritavad ja rajatavad aiad on ära näidatud asendiplaani joonistel ja aedade aruandes. Rajatavate aedade kohta on projekti koosseisus tüüpjoonis TONER 05.1 Puitaia konstruktsioonid. Nõlvade ja kraavide kindlustamise viis on toodud nõlvade ja kraavide kindlustamise aruandes. 3. MULDE JA KATENDI EHITUSE TEHNOLOOGILINE KIRJELDUS 3.1 ÜLDNÕUDED Tööde teostus peab vastama: - Käesolevale projektile - Maanteeameti kehtivatele teetööde Töökirjeldustele - Teehoiu Tehnoloogianõuetele (RTL, , 65, 1088) - Asfaldist Katendikihtide Ehitamise Juhisele (kinnitatud MA peadirektori a käskkirjaga nr 383)

34 Stabiliseeritud Katendikihtide Ehitamise Juhendile (MA peadirektori a kk. Nr. 134) - Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised ( ) - Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr. 0167). Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Tööd tuleb läbi viia kuival ajal. Kõikides katendi kihtides ja peenra kindlustusel kasutatavad materjalid peavad vastama käesoleva seletuskirja punktis 4 KATENDIS KASUTATAVAD MATERJALID nõutule. Remondi projekti ehitustööde eeldatavavaks ehitustööde kestuseks võib arvestada mitte rohkem kui 6 kuud perioodil aprill oktoober. Asfaltsegust kattekihte ei või laotada õhutemperatuuril alla 5 C. Kate tuleb paigaldada kuiva ilmaga. Värvimistööde välistemperatuur peab ajal olema +10 C. Kui välistemperatuur on madalam, tohib värvida tingimusel, et katend soojendatakse enne infrapunapõletitega kuni vähemalt + 10 C. Ehitajal on kohustus pühade, mis oluliselt mõjutavad liikluskoormust (nt. jaanipäev), arvestamisega tööde teostamisel (pausid töös, liikluskorraldus, liiklusohutuslik järelevalve jne). 3.2 TÖÖDE TEHNOLOOGILINE KIRJELDUS 1. Märgitakse digitaalselt välja tee telg ja vajalikud tee elemendid (sh. kraavi teljed ja nende välisservad). Piketaaz tähistatakse looduses vähemalt 50m sammuga. Rajatakse ajutised reeperid ja käigupunktid. 2. Eemaldatakse olevad liikluskorraldusvahendid omanikujärelvalvega kooskõlastatud järjekorras ning korraldatakse liiklus ehitusaegse skeemi järgi. 3. Raadatakse ja juuritakse ehitusplatsilt puud ja võsa. 4. Vajalikud elektriõhuliinide ristumised rekonstrueeritakse ja sidekaablid kantakse töötsoonist välja, silmas pidades projekti kaustas 3 toodud tehnoloogilist tööde järjekorda, vältimaks soovimatuid katkestusi elektri- ja sideühendustes. 5. Koostöös kommunikatsioonide valdajatega tehakse kindlaks kommunikatsioonide täpsed asukohad nii plaanis kui ka sügavuti. - Kaablite paigaldusel tuleb järgida projektis esitatud sängitussügavuse nõudeid projekteeritud teekatte, kraavide ja tee maa-ala pinnalt. - Kaablid tuleb paigaldada vastvalt projektile kõrguslikult ja plaaniliselt nii, et oleks tagatud nende säilimine nii tee ehituse ajal kui ka järgnevas ekspluatatsioonis. - Kaablite asukohad peavad olema looduses üheselt mõistetavalt tähistatud. 6. Ehitatakse välja Aovere ristmiku välisvalgustus. 7. Võetakse tarvitusele vajalikud meetmed ehitusplatsi niiskusreziimi reguleerimiseks - alustatakse kraavide kaevamisega ning dreenide ja truupide paigaldusega. 8. Kooritakse kasvupinnas nõlvadelt, mulde laiendustelt ja projekteeritud kraavide perimeetrilt. Eemaldatud kasvupinnase mulde laienduste alune pind planeeritakse vähemalt 4,0%-se põikkaldega muldest eemale ja tihendatakse tihendustegurini mitte alla 0, Peenrad kaevatakse välja kogu laiuses ja oleva asfalt- ning mustkatte paksuses. 10. Olevad asfalt- ning mustkate freesitakse kogu paksuses ja laiuses. Freespuru ladustatakse objekti reservi edasiseks kasutamiseks KS32 ehitusel. Ülejääv freespuru kasutatakse Tellija juhiste kohaselt. 11. Freesimine sisaldab vastavalt alljärgnevaid töid, millistele tehtavate kulutustega peab Töövõtja arvestama: oleva katte freesimine keskmise projektse sügavuseni freesitud materjali teisaldamine objekti piires või ladustamiseks Lepingu objekti vahelattu taaskasutamise eesmärgil freesitud materjali vastuvõtt Lepingu objektil või vahelaos 12. Freespurule tehakse laboratoorsed analüüsid, mille põhjal koostatakse KS32 retsept. See kooskõlastatakse Tellijaga. 13. Laienduste ehitusel võib kruusliivast tasanduskihi all kasutada oleva mulde sobivat pinnast. Üle 1.2 m kõrguste nõlvade korral kasutatakse laienduste rajamisel nn. astmete kaevamist olevasse nõlva. Kaevendi põhja kalle peab olema 4% ja selle nõlvuseks ca 30%. Hilisem mulde nõlvade täitmine on lubamatu! 14. Ehitatakse välja mahasõitude ja ristmike kohalikust sobivast pinnasest või peenliivast mulle. 15. Freesitud katte ning eemaldatud peenra alune pind planeeritakse (või kaevatakse välja) teljel killustikaluse põhja kõrgusmärgini. Kaevendi põhjale antakse kahepoolne põikkalle 4%, ka viraažidel. Pind planeeritakse ja tihendatakse tihendustegurini mitte alla 0, Planeeritud oleva mulde ja killustikaluse vahele ehitatakse karjääri kruusliivast tasanduskiht, planeeritakse see kahepoolse 2,5% põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini mitte alla 0, Katendi tüüp 2 korral kaevatakse olev mulle kuni dreenkihi aluse pinnani. Kaevendi põhjale antakse kahepoolne põikkalle 4%, ka viraažidel. Pind planeeritakse ja tihendatakse tihendustegurini mitte alla 0,98. Ehitatakse välja 30cm paksune dreenkiht kruusliivast (filtr. moodul >=2m/ööp), planeeritakse see kahepoolse 2,5% põikkaldega ja tihendatakse tihendustegurini mitte alla 0, Kogu remondilõigule rajatakse projektse paksusega (tihendatult 12cm) lubjakivikillustikust fr mm aluskiht laiuses, mis on mõlemas servas 44cm suurem asfaltkatte kulumiskihi laiusest. Kiht planeeritakse projektse põikkaldega ja tihendatakse. 19. Stabiliseerimiseks veetakse välja lubjakivikillustik KS 32 retseptiga määratud koguses ja fraktsioonide vahekorras. Kiht planeeritakse laiuses, mis ületab mõlemast servast projekteeritud asfaltbetoonkatte laiust 24cm võrra projektse kaldeni ja eeltihendatakse. - Killustiku laotamise töötsooni pikkus tuleb valida selline, et liiklus oleks minimaalselt häiritud. Kooskõlastatult Tellijaga on võimalik variant, kus killustikaluse ja KS 32 killustik veetakse välja ühes kihis. Seejuures peab arvestatama väljaveetava killustiku koguses tihendusteguriga. Killustikalus ei tohi jääda õhem, kui 12cm tihendatult. 20. Killustikule veetakse välja freespuru kiht KS 32 retseptiga määratud koguses. Kiht planeeritakse kogu KS 32 jaoks välja veetud killustiku laiuses projektse kaldeni ja eeltihendatakse. - Freespuru peab olema laotatud kogu KS 32 jaoks välja veetud killustiku pinnale hiljemalt iga tööpäeva lõpuks. 21. Segatakse freespuru ja paekivikillustik, lisades retseptikohases koguses bituumensideainet ja hüdraulilist teesideainet. 22. Lähtematerjal niisutatakse tihendamiseks vajaliku optimaalse niiskuseni vee lisamisega, arvestades niiskuse hulka ka lisatud emulsiooni koguse. 23. Segatud KS32 kiht planeeritakse laiuses, mis ületab mõlemast servast asfaltbetoonkatte laiust 24 cm võrra, projektse kaldeni ja tihendatakse. Stabiliseeritud kihi laotamine ja tihendamine peab toimuma enne emulsiooni lagunemist. 24. Stabiliseerimistööks on aega segamisest tihendamise lõpetamiseni sõltuvalt emulsiooni lagunemiskiirusest umbes 5 tundi.

35 Kompleks-stabiliseeritud kihti tuleb kivinemise soodustamiseks ja kahanemispragude tekkimise tõenäosuse vähendamiseks hoida vähemalt 7 päeva piisavalt niiskena. Kastmise asemel võib kihi katta 24 tunni jooksul bituumenemulsiooniga C50B5, mis laotatakse teele vahetult tihendamise järel, koguses 0,15 0,2 kg/m2 arvestatud sideainena. 26. Tee võib liiklusele avada 2 tundi pärast tihendamise lõpetamist, kui elastsusmoodul kihi peal on 160MPa. 27. KS32 kihi paksus pärast tihendamist peab ristlõike igas punktis olema vähemalt 13 cm, kihi elastsusmoodul enne pealneva kihi rajamist (seitsme päeva vanuselt) peab olema 230 Mpa. 28. Peenrad täidetakse stabiliseeritud kihi ja killustikaluse paksuselt (25cm) kruusliivaga, planeeritakse ja tihendatakse. 29. Paigaldatakse liiklussaarte ja bussiooteplatvormide äärekivid. 30. Ehitatakse välja mahasõitude, parkla ja ristmiku aluskonstruktsioonid. 31. Killustikused krunditakse enne asfaltkatte paigaldust bituumenemulsiooniga C50B5 kulunormiga, arvestatuna bituumenile, 0,2 kg/m Pärast stabiliseeritud aluskihi KS 32 kvaliteedi hindamist nõutavate mõõtmiste (vajadusel ja omanikujärelvalvega kooskõlastatult tehakse vajalikud parandused asfaltseguga AC 8 surf) ja laboratoorsete analüüsidega ning nende tulemuste kinnitamist Tellija poolt, ehitatakse välja 5cm paksune katte alumine kiht asfaltsegust AC 20 base. KS 32 krunditakse enne asfaltikihtide paigaldust bituumenemulsiooniga C50B5 kulunormiga, arvestatuna bituumenile, 0,2 kg/m AC 20 base külmad piki- ja põikvuugid krunditakse bit. emulsiooniga C50B5 enne järgneva paani paigaldust samaaegselt KS 32 kruntimisega ja KS 32 krundi kulunormiga. 34. Alumise asfaldikihi kvaliteet hinnnatakse nõutavate mõõtmiste ja laboratoorsete analüüsidega ning nende tulemuste kinnitamist Tellija poolt, ehitatakse välja 4 cm paksune katte kulumiskiht asfaltsegust AC 12 surf. AC 20 base krunditakse eelnevalt bituumenemulsiooniga C50B5 kulunormiga, arvestatuna bituumenile, 0,1 kg/m AC 12 surf külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võetakse 20 g/jm iga kaetava kattekihi paksuse 1cm kohta. 36. Samaaegselt põhiteega ehitatakse välja mahasõitude ja ristmike katend. 37. Peenrad kindlustatakse asfaldikihtide paksuselt (põhiteel 9cm) lubjakivikillustikseguga fr mm. 38. Mulde, rajatud süvendite ja kraavide nõlvad kindlustatakse projektis näidatud viisil ja ulatuses. 4. KATENDIS KASUTATAVAD MATERJALID 4.1 Nõuded peenra kindlustuse sidumata segule Tabel 12 Peenra kindlustuseks kasutatava EVS-EN kohase lubjakivikillustiksegu kategooriad EVS-EN järgi Kategooria Katsestandard - purustatud ja täielikult ümardunud terad C90/3 EVS-EN purunemiskindlus LA35 EVS-EN külmakindluse kategooria F4 EVS-EN terakuju (plaatsusteguri maks. väärtuse kategooria) FI35 EVS-EN peenosiste sisaldus f12 EVS-EN Tabel 13 Peenra kindlustuseks kasutatava lubjakivikillustiksegu terakoostis Segu Sõela ava mõõt, mm nr.* Läbi sõela, massi % 64 31, ,5 0,125 0, * Tee projekteerimise normid ja nõuded T4.14 segu nr 3, sealjuures peenosist 7-12% ja üle 4mm teri üle 50%. 4.2 Nõuded dreenkihis kasutatavale materjalile Dreenkihi materjalina kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Dreenkihi materjalide filtratsioonimooduli määramisel tuleb lähtuda Maanteeameti peadirektori käskkirjast nr Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST lisa 5 kohaselt. EVS-EN järgsed katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis. Dreenkihi kruusliiva filtratsioonimoodul ei tohi alla 1m/24h. Kui muutuvad normdokumentidega määratletud filtratsiooni määrangu meetodid ja filtratsiooninõuded, siis täpsustatakse need Tellija poolt täiendavalt. 4.3 Nõuded kompleks-stabiliseerimisel ja killustikalustes kasutatavale jämetäitematerjalile Teel segatud kompleks-stabiliseeritud alused ehitatakse, kasutades jämetäitematerjalina lubjakivikillustiku fr mm ja KS-32 sõelkõverat järgides. Kompleks-stabiliseerimise retsept koostatakse ehituse käigus vastavalt saadava freespuru terakoostisele. Projektis võetakse killustiku ja freespuru arvestuslikuks vahekorraks 50%/50%. 12 cm paksune killustikalus ehitatakse lubjakivikillustikust fr mm. 20 cm paksused killustikalused mahasõitudel ja parklas ehitatakse lubjakivikillustikust fr mm. Tabel 14 Nõuded kompleks-stabiliseerimisel ja killustikalustes kasutatavale jämetäitematerjalile Kasutuspiirkond. KASUTUSALA Omadus Põhitee KILLUSTIKALUS ja KS-32 JÄMETÄITEMATERJAL Mahasõitude ja parkla KILLUSTIKALUSED Standard või katsestandard Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud GC80/20 GC80/20 EVS-EN jämetäitematerjalidel Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse C 90/3 C 50/10 EVS-EN kategooria Petrograafiline kirjeldus Määratud Määratud EVS-EN Purunemiskindluse kategooria LA35 LA35 EVS-EN Külmakindluse kategooria F4 F4 EVS-EN Külmakindlus 1%-lises NaCl lahuses PN PN EVS-EN Plaatsusteguri kategooria Fl35 Fl35 EVS-EN Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4 EVS-EN 933-1

36 Nõuded asfaltsegudele Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis Kinnitatud Maanteeameti peadirektori a käskkirjaga nr 383. Tabelis on toodud nõuded projekteeritaval teel kasutatavate asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded ja minimaalsed arvestuslikud bituumenisisaldused. Tabel 15 Nõuded asfaltsegude jämetäitematerjalile, bituumeni minimaalne sisaldus Tee nr < AKÖL 15 < 3000 Põhitee, Ristmikud Mahasõidud Purunemis kindlus LA Kulumis kindlus Nordickatsel AN Tera kuju FI Terastikuline koostis Külmakindlus FNaCl Peenosiste sisaldus Purustatud pinnad Lisatava sideaine minimaalne sisaldus % AC 8 surf 70/ GC90/15 F2 - f2 C100/0 6,0 AC 12 surf 70/ GC90/15 F2 4 f2 C100/0 5,7 AC 12 surf 70/ GC90/15 F2 4 f2 C100/0 5,7 AC 20 base 70/ GC85/20 F4 - f4 C50/10 3,8 MÄRKUSED: 1. AC 8 surf ja AC 12 surf jämetäitematerjalina tuleb kasutada graniitkillustikku 2. AC 12 surf täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon. 3. Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi. 4. Asfaltsegudes kasutatava jämetäitematerjali naket bituumeniga kontrollitakse EVS-EN kohaselt. 5. Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid. 6. Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2009 tabelis Tabelis esitatud purunemiskindluse nõuded kehtivad põhifraktsiooni 10/14 kohta. Alternatiivsete meetoditega määratud fraktsioonide 4/8 ja 8/12 purunemiskindlused võivad olla vastavalt 2% ja 1% võrra suuremad.

37 Nõuded geosünteetidele Tabel 16 Projektis peab kasutatama munakivilaotise all kraavide ja truupide sisse- ning väljavoolude kindlustustöödel 2. spetsifikatsiooniprofiili (tugevusklassi) mittekootud geotekstiile. Põhitee truupide aluste ehitusel kasutatakse truubi alust ümbritseva tugevduskangana IV spetsifikatsiooniprofiili (tugevusklassi) mittekootud geotekstiili.

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Tellija ConX OÜ Dokumendi tüüp Seletuskiri Kuupäev Projekti nr LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHIPROJEKT

Tellija ConX OÜ Dokumendi tüüp Seletuskiri Kuupäev Projekti nr LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHIPROJEKT Tellija ConX OÜ Dokumendi tüüp Seletuskiri Kuupäev 15.06.2018 Projekti nr 15-18 LÄÄNE-VIRUMAA HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHIPROJEKT HALJALA VALD KÄSMU BUSSIPARKLA EHITUSE PÕHPROJEKT Versioon

Rohkem

Tallinna Tehnikaülikool

Tallinna Tehnikaülikool TEEDEINSTITUUT Hr Marek Aun Verston Ehitus OÜ Pärnu 120, 72720 PAIDE GSM: 53327683 marek@verston.ee 07.06.2013 nr 11-40/ET/1414 Ekspertarvamus paekiviliiva kasutamise kohta Hydroscandi lao- ja tootmishoone

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Marek Koppel TEETÖÖDE KIRJELDUS RIIGIMAANTEELE VALJALA LAIMJALA KM 1,783 4,828 JA 5,638 15,406 LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tall

Marek Koppel TEETÖÖDE KIRJELDUS RIIGIMAANTEELE VALJALA LAIMJALA KM 1,783 4,828 JA 5,638 15,406 LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tall Marek Koppel TEETÖÖDE KIRJELDUS RIIGIMAANTEELE 21157 VALJALA LAIMJALA KM 1,783 4,828 JA 5,638 15,406 LÕPUTÖÖ Ehitusteaduskond Teedeehituse eriala Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 6 1. LÄHTEANDMED

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft Word TP_seletuskiri

Microsoft Word TP_seletuskiri Turu tn 34, Tartu 51004, tel 7 475 333, registrikood 10149499. Tegevuslitsentsid: Nr 0853/11019, 738 MA, 544 MA-k. TELLIJA: Maanteeamet TÖÖ: 10-18-TP Asukoht: Ida-Virumaa, Narva-Jõesuu linn, Laagna küla

Rohkem

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j

Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on j Muudatuste leht Dokumendis läbivalt numeratsioon korrigeeritud. Muudatused toodud esialgse dokumendi numeratsiooni alusel. Allakriipsutatud sõnad on juurde tulnud ja läbikriipsutatud sõnad on ära kustutatud.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamise II etapi võitja väljaselgitamise eksperttööd Projekt: EU50553 Töö on koostatud Maan

Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamise II etapi võitja väljaselgitamise eksperttööd Projekt: EU50553 Töö on koostatud Maan Optimaalse tee konstruktsiooni koostamise metoodika väljatöötamise II etapi võitja väljaselgitamise eksperttööd Projekt: EU50553 Töö on koostatud Maanteeameti teede arengu osakonna tellimusel Tallinn 2017

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

II Osa Lepingu Tingimused ME

II Osa Lepingu Tingimused ME AS Lahevesi PROJEKTEERIMISE JA NÕUSTAMISE TEENUSE HANGE Türisalu reoveepuhasti ehitust ettevalmistavad tegevused elluviimiseks Hankemenetlus HANKEDOKUMENTIDE II OSA. LEPINGU TINGIMUSED Projektijuhi leping

Rohkem

Microsoft Word - VP17013_PP_TL-E_seletuskiri.docx

Microsoft Word - VP17013_PP_TL-E_seletuskiri.docx Töö nr VP17013 19331 Rannametsa-Ikla maantee km 5,07 km 6,25 jalg- ja 19331 Rannametsa-Ikla maantee km 5,070 km 6,250 jalg- ja põhiprojekt Häädemeeste alevikus Häädemeeste vallas Pärnumaal Seletuskiri

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Microsoft Word - kiviaia det.doc

Microsoft Word - kiviaia det.doc Töö: nr 32-10 Huvitatud isik: Meeli Otsa Kuusalu valla Kaberla küla Kiviaia tee 1 ja 3 kinnistute ja lähiala detailplaneering Juhataja Projekti juht Projekteerija Mairi Kaal Kalle Koppel Kalle Koppel Tallinn

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - ESRI_09.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - ESRI_09.ppt [Compatibility Mode] Geoandmebaaside loomisest ja kasutamisest Tallinna Linnaplaneerimise Ametis Kristel Lelov TLPA Geomaatika teenistuse direktor Geoinfosüsteemide rakendamisest linnavalitsemises saadav kasu Kiirem ja efektiivsem

Rohkem

Töö nr: T00117/1 TUULA TEE JA KOIDU TÄNAVA (Ülesõidu tn Keila jõgi) EHITUSPROJEKT KEILA LINN PÕHIPROJEKT TEEDEEHITUSLIK OSA KÖIDE I SELETUSKIRI JA JOO

Töö nr: T00117/1 TUULA TEE JA KOIDU TÄNAVA (Ülesõidu tn Keila jõgi) EHITUSPROJEKT KEILA LINN PÕHIPROJEKT TEEDEEHITUSLIK OSA KÖIDE I SELETUSKIRI JA JOO Töö nr: T00117/1 TUULA TEE JA KOIDU TÄNAVA (Ülesõidu tn Keila jõgi) EHITUSPROJEKT KEILA LINN PÕHIPROJEKT TEEDEEHITUSLIK OSA KÖIDE I Koostaja: Tellija: TEEDEPROJEKT OÜ Kanali tee 4, 10112 Tallinn tel +372

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc

Microsoft Word - vundamentide tugevdamine.doc 10 Vundamentide tugevdamine. 1. Vundamentide tugevdamise põhjused 2. Tugevdamisega seotud uuringud 3. Tugevdusmeetodid 3.1 Vundamendi süvendamine 3.2 Talla laiendamine 3.3 Koormuse ülekanne vaiadele 3.4

Rohkem

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc

Microsoft Word - Platin mahuti paigaldusjuhend.doc Mahuti PLATIN paigaldusjuhend Puhastid OÜ www.puhastid.ee +37253225822 1. Üldinformatsioon 1.1 Turvalisus Kogu töö käigus tuleb järgida BGV C22 kooskõlas olevaid asjakohaseid õnnetusjuhtumite vältimise

Rohkem

SISSEJUHATUS

SISSEJUHATUS EESTI RIIGIMAANTEEDE KATETE SEISUKORD 2002 aastal Mõõdetud teekatte tasasuse väärtuste jagunemine põhimaanteedel 2000 a. 2001 a. 2002 a. 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5%

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE

EESTI STANDARD EVS 843:2003 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESTI STANDARD LINNATÄNAVAD Town streets EESTI STANDARDIKESKUS AMETLIK VÄLJAANNE EESSÕNA Eesti standard Linnatänavad põhineb Eesti ehitusprojekteerimisnormidel EPN 17 Linnatänavad. Standardi kavandi koostasid

Rohkem

1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ÜLDANDMED Ehitise asukoht Projekteerija ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED

1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA ÜLDANDMED Ehitise asukoht Projekteerija ALUSDOKUMENDID LÄHTEANDMED 1/80 ÜLDSELETUSKIRI 1 ÜLDOSA... 5 1.1 ÜLDANDMED... 5 1.1.1 Ehitise asukoht... 5 1.1.2 Projekteerija... 5 2 ALUSDOKUMENDID... 6 2.1 LÄHTEANDMED... 6 2.1.1 Tellija lähteülesanne... 6 2.1.2 Eskiis, eelprojekt

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Tallinna hankekord

Tallinna hankekord TALLINNA LINNAVALITSUS MÄÄRUS Tallinn 4. oktoober 2017 nr 30 Määrus kehtestatakse riigihangete seaduse 9 lg 3 ja Tallinna Linnavolikogu 21. septembri 2017 määruse nr 18 Riigihangete seaduses kohaliku omavalitsuse

Rohkem

Dokumendiohje protseduur

Dokumendiohje protseduur Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused 1. Üldsätted 1.1. "Elektrilevi OÜ liitumislepingu tüüptingimused" (edaspidi: tüüptingimused) reguleerivad Elektrilevi OÜ (edaspidi: võrguettevõtja või pool)

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2

Tallinna Lauluväljaku hangete kordV2 Tallinna Lauluväljak Sihtasutus riigihangete läbiviimise kord 1. Üldsätted (1) Tallinna Lauluväljaku SA (edaspidi TLSA) hankekorra (edaspidi kord) eesmärk on reguleerida riigihangete korraldamist TLSA.

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

How to use

How to use RAUDTEEDE PROJEKTEERIMINE JA RAUDTEE-EHITUSTÖÖDE KORRALDUS KEES VANAMÖLDER 1 Ettekande sisu 1. Sissejuhatus. Mõisted. Raudtee konstruktsioon, sarnasused / erinevused autoteedega 2. Uute raudteede ehitus.

Rohkem

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 )

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) 1. Eeskirja reguleerimisala 1. peatükk ÜLDSÄTTED (1).

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

TEE-EHITUSTÖÖDE KONTROLL- JA VASTUVÕTUTOIMINGUTE LOETELU aprill 2019.a A B C D E F G H I J K L

TEE-EHITUSTÖÖDE KONTROLL- JA VASTUVÕTUTOIMINGUTE LOETELU aprill 2019.a A B C D E F G H I J K L 8 0 8 0 8 0 MULLATÖÖD ETTEVALMISTUS- ja KAEVETÖÖD MULLETE EHITAMINE Kaeviku täitematerjali terakoostis - vastavalt lepingulistele nõuetele EVS-EN - Kaeviku täitematerjali filtratsioonimoodul - vastavalt

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1.

KINNITATUD Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 Haabersti Vene Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. KINNITATUD 23.02.2017 Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga nr 1.-2/89 vastuvõtu tingimused ja kord I. Üldsätted 1.1. õpilaste vastuvõtmise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

Rohkem

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10. aprill 2013. a määrus nr 26 Avaliku konkursi läbiviimise kord, nõuded ja tingimused sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE

PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE PAKKUMUSKUTSE PROJEKTI AS RAKVERE HAIGLA ÕENDUS- JA HOOLDUSTEENUSTE INFRASTRUKTUURI ARENDAMINE PROJEKTIJUHTIMINE Riigihanke projekti AS Rakvere Haigla õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine Teadus- ja arendustöö uhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA

Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine Teadus- ja arendustöö uhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA Elastsete teekatendite arvutusmetoodika arendamine Teadus- ja arendustöö uhis riigiteede teekattemärgistuse valikuks, paigaldamiseks MA 2016-45 Töö on koostatud Maanteeameti teede arengu osakonna tellimusel

Rohkem

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on

Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on Ecophon Hygiene Meditec A C1 Ecophon Hygiene Meditec A C1 on helineelav ripplaesüsteem kohtadesse, kus regulaarne desinfektsioon ja/või puhastamine on vajalik. Sobib kuiva keskkonda. Kasutuskoha näited:

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7

T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 T A N K S MAAPEALSED MAHUTID TOOTEVALIK, LK 4 PAIGALDAMINE, LK 6 GARANTII, LK 7 PE-materjal on 100% taaskasutatav Talub põhjamaist kliimat Hea keemiline vastupidavus Ohutu hooldada Vastupidav mehaanilistele

Rohkem

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch

TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch TERASTORUD JA ELLIPSIKUJULISED TERASTORUD HelCor PipeArch HelCor TERASTORUD HelCor PA torud on sobilikud kasutamaks kõikide tee klasside ja raudtee (kuni V=200km/h) rajatistena, vastavalt Euroopa standardile

Rohkem

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.

Jäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi.   SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded. Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja

Rohkem

Eelnõu 24

Eelnõu 24 EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem