New England Association of Schools and Colleges (NEASC) 128 th Annual Meeting & Conference Accreditation: Catalyst for Future Learning, Boston, USA, 4

Väljavõte

1 New England Assciatin f Schls and Clleges (NEASC) 128 th Annual Meeting & Cnference Accreditatin: Catalyst fr Future Learning, Bstn, USA, 4-6. detsember 2013 Kkkuvõte 1. NEASC taustast NEASC asutati 1885 ja n USA seitsmest reginaalsest akrediteerimisasutusest vanim ning tema peamiseks tegevusalaks n institutsinaalne akrediteerimine kõigil haridustasemetel lasteaiast üliklini. NEASC vastutusalas n rhkem kui 2000 õppeasutust viiest sariigist: Massachusetts, Cnnecticut, Maine, Rhde Island, New Hampshire ja Vermnt. Lisaks akrediteerib ta Ameerika/rahvusvahelisi kle rhkem kui 60 riigis väljaspl USA-d. Vt lisaks 2. Knverentsi krraldusest Knverents timus Bstni kesklinnas asuvas Fairmnt Clpey Plaza htellis ning sellel sales u 750 esindajat peamiselt NEASC vastutusalasse kuuluvatest institutsinidest. Enamik ettekandeid ja töötubasid li krraldatud paralleelsessinidena, kuid lid ka ühissessinid nimekate peaesinejatega, nt Massachusettsi senaatr Elizabeth Warren, Prf Keith Sawyer Nrth Carlina Chapel Hill üliklist, Prf Tny Wagner Harvardi üliklist, Prf Sherry Turkle MIT-st ja Sir Michael Barber külalisesinejana UK-st. Sessinide lõpus jäi alati minutit küsimusteks ja kmmentaarideks, mida ka aktiivselt kasutati. Sessinid algasid kl 8 hmmikul ja lõppesid kell 17. Viimasel päeval kestis knverents Eraldi khvi- ega lõunapause ei lnud. Sessinide kestus li 1 tund või 1.15 ning nende vahel li 15- minutiline paus ruumide vahetuseks ning svi krral eraldi ruumist khvi/tee võtmiseks. Lõunasöök serveeriti buffet-lauana ning söömine timus töötubade ajal. Teisel päeval li kutsetega lõunasöök kõigile väliskülalistele, võõrustajaks NEASC kõrghariduskmisjni president Barbara E. Brittingham. Olin ainuke välisriigi kvaliteediagentuuri esindaja. Õhtuti lid vastuvõtud ning teisel õhtul ka õhtusöök. Knverents li tasuline, eraldi tasu li kõigi söökide eest. Selleaastane knverents krraldati maksimaalselt paberivabalt (keskknnasõbralikult), paberil li ainult knverentsi kndprgramm. Põhjalik inf li elektrnilises Guidebk is, mille sai laadida ma nutitelefni või ipadi. Samas li võimalik iga sessini lõpus anda knkreetsele sessinile tagasisidet. Kuna minu iphne n liiga vana, et lla nutikas, siis minul guidebki nägemine kahjuks ei õnnestunud. 3. Sisust Knverentsi peamine fkus li lvusel ja innvatsinil, kõnelejateks selle ala tippteadlased. Kuna NEASC vastutusalasse kuuluvad mh sellised üliklid nagu Yale, Harvard ja MIT (viimased kaks knverentsihtellist 15-minutilise metrsõidu kaugusel), siis ei lnud ka prbleemi nende üliklide prfessreid rääkima saada. Samas leiti hea tasakaal ka vähemtuntud üliklide ja üldharidusklide 1

2 parima praktika tutvustamisel. See ligi minu jaks kõige sümpaatsem, et tegemist ei lnud nö kvaliteedikindlustamise knverentsiga (kuigi natuke räägiti ka akrediteerimise tulevikust), vaid jagati üksteisele uuemat inft selle khta, mida n uuritud/teada saadud või milliseid innvaatilisi lähenemisviise mingi prbleemi lahendamiseks kusagil kasutatud. Järgnevalt tn välja mõned npped erinevatest sessinidest. Wrkshp Defining and Measuring Integrative Learning defineeriti integrative learning ut (eestikeelne vaste ühitatud õppimine?), nt n see nii teria ja praktika ühitamine, üld- ja erialaõppe integreerimine, aga ka valdkndade-ülene õppimine. Tdi erinevaid hea praktika näiteid: nt õppeaine Sustainability and fashin, kus õpetavad krraga keskknnateadlane ja mekunstnik. Prfessr Keith Sawyer Nrth Carlina Chapel Hill üliklist pidas ettekande Educating fr Creativity, kus tõi välja, et viimase kümnendi jksul n lvusenäitajad USA-s vähenenud. Selleks, et neid taas üles saada, peaks tema sõnul parandama üldharidust, tõstma kõrghariduse kvaliteeti ja finantseerimist, suurendama T&A finantseerimist ja intellektuaalmandi kaitset. Creativity = Grup Genius, st innvatsin ja lvus tekivad (enamasti) ühistegevustes. Eristas instructinal ja creative teaching. Instructinal teaching n traditsiniline õpetamine, kus õpetaja teab, kuidas asjad käivad ja räägib sellest ka õpilastele. Creative teaching s cre is cllabrative cnversatin where the classrm flw is imprvisatinal; teacher and students build knwledge tgether, and unexpected insights emerge. Kõrvalpõikena võib tuua näite ühest teisest sessinist ( The Future f Internatinal Accreditatin Peter C. Mtt, CAISA direktr), kus P. Mtt meenutas ma kliaega ja rääkis, kuidas õpetaja li ajals andnud rühmatööna ülesande leida külma sõja põhjused, andmata ühtegi vihjet võimalikele sbivatele allikatele. Mtt li ma rühmakaaslastega läinud Nõukgude Liidu saatknda ja küsinud sealt materjale. Lõpptulemus kajastas küll üheplset nägemust ja li vastulus õpetaja maga, aga tekitas diskussini ning li Mtti sõnul üks väheseid asju, mis tal kliajast meeles n. Kuna svime pidevalt midagi mõõta, siis lvusega seses tekib see prbleem, et seda n peaaegu võimatu hinnata väga tunnetuslik ning võib õitsele puhkeda või mingit tulemust anda alles aastate pärast, kui frmaalne õppimine juba ammu seljataga. Aktiivõppe tunnused: Õpilased lahendavad kmpleksseid elulisi prbleeme, kasutades fakte/skusi/kntseptsine; Õpilased töötavad erinevaid skusi nõudvates meeskndades, sest ülesannete lahendamiseks ei piisa ühe-mehe-tarkusest; Õpetaja/õppejõud juhatab ja tetab. Õppejõududele esitab see väljakutse leida tõeliselt häid prbleeme, mida õppijad lahendama panna. Lisaks tuleb õpetada ka seda, kuidas anda ja vastu võtta knstruktiivset kriitikat. 2

3 Head näited n InvenTeams (Lemelsn-MIT), The San Francisc Explratrium, UC Bulder: Integrated Teaching and Learning Labratry, kus üliklid aitavad keskkliõpilastel saleda erinevates tegevustes. Sarnane meie TTÜ Tehnlgiakliga, TÜ Teaduskliga jne. MÜÜT Innvatsin tekib hetkeinspiratsinist Otsetee eduni Üksik geenius TEGELIKKUS Vajab pikka küpsemist, erinevate ideede kuhjumist Hulgaliselt ebaõnnestumisi (dead ends) Paljude inimeste väikesed ideed Innvaatilistes rganisatsinides töötajad: Pidevalt õpivad Töötavad ks On kaasatud vastastikusesse mõttetegevusse ( mutukal thinking ), kus väikestest ideedest sünnivad suured. Kuidas seda õppejõudude atesteerimisel hinnata? Nt: Keda ja millega led eelmisel aastal aidanud? Ära tunnusta ainult edu, siis saad turvalise tegutsemise (safe actin), tunnusta suurelt mõtlemist. Vastululisi arvamusi esitati sessinides, kus räägiti haridustehnlgiast. Mõni ettekandja (nt Sawyer) väitis, et MOOC-sid n läbi kukkunud ei le täitnud ma eesmärki hida kulusid kkku ja tuua seni väheesindatud sihtgruppe hariduse juurde - ja tänapäeva e-õpe n nagu 80-ndate aastate mbiiltelefn väga khmakas. Samas väitis prfessr Sarma MIT-st, et traditsiniline õpe ei le keskajast saadik muutunud (näitas aasta maali, kus kantslist peeti jutlust ning sa kuulajaid tukkus, luges raamatut või ssistas mavahel ning võrdluseks ftt tänapäeva lengust, kus pea ainuke erinevus li see, et raamat li asendunud arvutiga) ning ainuke tulevik ngi MOOCsi-talistel kursustel. Tõi ka välja, et nline õppinud tudengite testitulemused lid paremad kui tavatudengitel. Lisaks ei ütle Ggle kunagi, et see n rumal küsimus või selle küsimuse jaks ei le meil täna aega. Väga huvitav ja prvkatiivne li P.Mti sessin The Future f Internatinal Accreditatin. Accreditatin f the Future Octber 2013 Mh avaldas Mtt arvamust, et strateegilist plaani ei le mõtet teha kauemaks kui kuueks kuuks, sest maailm muutub väga kiiresti ja ei le mõtet ennast liiga pikaks ajaks siduda. Tsiteeris Jim Cllinsi raamatut Gd t Great, kus Gd the enemy f Great ja Imprvement the enemy f Innvatin, sest see paneb institutsine nö pleerima seda, mida juba tehakse, mitte mõtlema välja seda, mida kunagi varem tehtud ple. 3

4 Haridus n radikaalselt muutumas, aga akrediteerimine ple selleks valmis. Mh n vähenemas frmaalhariduse tähtsus. Näitena: Ggle võttis tööpakkumistest frmaalharidusnõude maha. Vale n arvata, et meil n tulevikus vaja paremaid kle ja õpetajaid vaja n hpis teistsugust keskknda ja giide. Klid ei le mitte halvad, vaid lihtsalt iganenud. Kusagil käimas (see jäi natuke kahe kõrva vahele ) eksperiment, kui palju õpilane õpib õpetaja minimaalse sekkumise krral. David Perkins (Harvard) n väitnud, et 90%, mida õpetatakse n ajaraiskamine miks siis seda akrediteerida? Mis n (üld)hariduse eesmärk? Antiikajal li selleks vruslike (virtuus) kdanike kasvatamine, tänapäeval n ülikliks ettevalmistamine. Svitas vaadata filmi Internship ja lugeda raamatut Yng Zha (2012) Wrld Class Learning: Educating Creative and Entrepreneurial Students. Erinevates sessinides mainiti PISA testi (Mtt, sessin Are Students Prepared fr Cllege and Career? ), tuues välja USA kehvad tulemused, aga samas õigustades, et ega nad tegelikult ei näitagi midagi ja ei le kuidagi setud innvaatilisusega. Näitena tundmatu innvatsiniriik Sme vs USA tähed Bill Gates ja Steve Jbs. Eestil n ma heade PISA ja kekspäraste PIAAC tulemuste taustal põhjust mõelda, kas Eesti kõrgklid ja töömaailm n valmis meie üldharidusklide lõpetajate vastuvõtmiseks. Ggle i esindaja ütles, et nende jaks n lulisim kriitilise mõtlemise võime ja valmidus mõelda, kuidas midagi saab teha, mitte miks seda ei saa teha. Parim õppimine n läbi katsetamise ja vigade. Akrediteerimise tulevikust rääkis CHEA (USA akrediteerimisagentuuride katusrganisatsin) president J.Eatn - Accreditatin Update: Natinal Issues. Alatn li küllaltki murelik, sest nii demkraadid kui vabariiklased n valitsuse tasemel väitnud, et akrediteerimine n nö pankrtis ja n pigem innvatsini takistaja kui tetaja. Kõik USA hädad madal tööhõive, innvatsininäitajate langus jne aetakse akrediteerimise kaela. Presidendi tasemel töötatakse välja kõrgklide reitingusüsteemi kindlate indikaatritega (nminaalajaga lõpetajad jm meilegi tuttavad näitajad). Samuti n lnud juttu õppekava akrediteerimise sisseviimisest, mille tulemused leksid setud föderaalrahade saamisega. Üks klledžijuht li akrediteerimiskeskusele öelnud, et me teeme kõik nii, nagu te ette lete kirjutanud, aga ma ple kindel, kas see muudab meie klledžit grammigi paremaks. Sir Michael Barber UK-st (ainuke välismaine esineja) tõi ma ettekandes An Avalanche Is Cming: An Internatinal Perspective välja tõe (?), et tegelikud knkurendid kõrgklile ei le mitte teised üliklid, vaid need asuvad hpis väljaspl frmaalset kõrgharidussektrit nt Internet, badges. Kahjuks ple kõrgklid sellest veel aru saanud. Põhiküsimus, mida peaksid endalt pidevalt küsima nii rganisatsinid kui ka üksikud õppejõud: Mis minus n nii erilist? 4

5 Viimase lõuna peakõnelejaks li prfessr S.Turkle MIT-st: Alne Tgether: Why We Expect Mre Frm Technlgy & Less Frm Each Other?. Turkle rääkis haaravalt kmmunikatsini muutumisest: inimesed kardavad vahetut suhtlust, sest see nõuab spntaansust ja ma mõtete khest väljaütlemist. FB-s või sms-ga n enne sõnumi või kmmentaari teelesaatmist aega mõelda. Inimesed (eriti nred) ei le enam lengutes ja ka kdus, nt ühistel õhtusöökidel, khal, vaid suhtlevad ma nutitelefni või muu vidina vahendusel sel ajal hpis teiste inimestega. Turkle i raamatut (sama pealkiri mis sessinil) svitas üks kuulaja kindlasti lugeda pidi väga huvitav lema. Maiki Udam,