Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos strateegia perioodiks.3 3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos. 4 4. Põhitegevuse kulude prognoos. 6 5. Investeerimistegevus. 7 6. Finantseerimistegevus. 10 7. Finantstegevuse prognoos aastateks 2013-2016 11 2
1. Sissejuhatus Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja aasta kohta. Viiratsi valla strateegia koostamise lähtealuseks on Viiratsi valla arengukava aastateks 2011-2018 ja visioon aastani 2025, rahandusministeeriumi, Eesti Panga, Eesti Statistikaameti ning teiste finantsinstitutsioonide ja juhtivate majandusanalüütikute majandusarengu prognoosid aastani 2016. Tulenevalt asjaolust, et Viiratsi valla on kassapõhine, on strateegia koostamisel lähtutud kassapõhisest arvestusmetoodikast. Kassapõhises s kavandatakse majandustehingud sellesse perioodi, millisesse planeeritakse nendega soetud raha laekumine või väljamakse. Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (KOFS) jaotatakse ja strateegia järgmisteks osadeks: 1) Põhitegevuse tulud 2) Põhitegevuse kulud 3) Investeerimistegevus 4) Finantseerimistegevus 5) Likviidsete varade muutus Kõik rahalised näitajad strateegia tabelites on toodud eurodes. 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos strateegia perioodiks. Viiratsi valla majanduslikku olukorda võib hinnata rahuldavaks. Aastatel 2009-2011 on rekonstrueeritud Kalmetu Põhikool ja valminud Viiratsi Lasteaia juurdeehitus. Rekonstrueerimist vajab Viiratsi Rahvamaja, Tänassilma Rahvamaja ja endine kaubanduskeskus, milles asub Viiratsi Kool. Nii nagu kogu Eestis väheneb rahvaarv ka Viiratsi vallas. Suur osa rahvaarvu vähenemisel on väljarändel. Töö kaotanud inimesed lähevad sageli tööd otsima mujalt Eestist või välismaalt. Valla peamine põhitegevuse tulu- füüsilise isiku tulumaks on tihedalt seotud tööealise elanikkonna arvu muutusega ja töötusega. Valla rahvastiku vananemine toob kaasa maksumaksjate arvu vähenemise. Järgnevatel aastatel on Viiratsi vallal järgmised olulised eesmärgid: 1) olemasolevate tegevuste ning teenuste mahu ja kvaliteedi säilitamine 2) täiendavate toetusrahade maksimaalne kaasamine tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks Eelpool toodud asjaoludest tulenevalt on Viiratsi valla pingeline ning seetõttu on võimalus uuteks investeeringuteks ja täiendavate teenuste pakkumiseks väga väike. 3
3. Tulubaasi ülevaade ja prognoos. Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks tululiikideks: 1) Maksutulud a) Tulumaks b) Maamaks c) Muu maksutulu 2) Tulud kaupade ja teenuste müügist 3) Saadavad toetused a) Tasandusfond b) Toetusfond c) Muud toetused tegevuskuludeks 4) Muud tegevustulud Ülaltoodud graafikust on näha, et suurim osatähtsus valla põhitegevustuludest on maksutuludel. 3.1. Maksutulud Maksutulud moodustavad valla põhitegevuse tuludest ligikaudu 60-65%, sealjuures tulumaksu osakaal maksutuludest on 92-93%. Tulumaksu laekumise prognoosimisel on lähtutud maksumaksjate arvust ja sissetulekute tõusust. 4
Järgnevas tabelis on toodud tulumaksu laekumise prognoosi alusandmed 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Maksumaksjate arv 1 410 1 426 1 446 1 454 1 461 1 467 1 473 Maksumaksjate arvu muutus -5,1% 1,1% 1,4% 0,6% 0,5% 0,4% 0,4% Väljamaksed füüsilistele isikutele 11 315 027 11 913 019 12 562 993 13 138 809 13 731 877 14 613 505 15 553 941 Sissetulek inimese kohta kuus 669 696 724 753 783 830 880 Sissetuleku kasv -0,4% 4,1% 4,0% 4,0% 4,0% 6,0% 6,0% Sissetuleku kasv Eestis kokku 1,1% 5,4% 5,6% 5,4% 5,8% 6,0% 6,0% Tulumaksu laekumine 1 320 376 1 407 522 1 432 181 1 520 160 1 592 898 1 695 167 1 804 257 Tulumaksu laekumise kasv -7,1% 6,6% 1,8% 6,1% 4,8% 6,4% 6,4% Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,67% 11,81% 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60% Rahandusministeeriumi 2012.aasta suvises majandusprognoosis prognoositakse tööpuuduse määraks, 2012.a ja järgnevateks aastateks - 10,4% (2012), 8,9% (2013), 8,2% (2014), 7,9% (2015), 7,8% (2016) ja keskmiseks palgaks 882 (2012), 930 (2013), 984 (2014), 1 043 (2015) ja 1 106 (2016) eurot kuus. Kuna eelnevad aastad on näidanud, et Viiratsi valla maksumaksja keskmine sissetulek on väiksem kui vabariigi keskmine sissetulek, siis on tulumaksu laekumise prognoosis sissetuleku kasvu % vähendatud võrreldes Eesti keskmise sissetuleku kasvu %-ga. Maamaks on riiklik maks, mis 100% laekub kohaliku omavalitsuse sse. Viiratsi vallas on maamaksumääraks 2,5% maa maksustamishinnast ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ning loodusliku rohumaa maksustamise määraks 2% maa maksustamishinnast. Maamaksu laekumise puhul on arvesse võetud alates 2013 aastast kehtima hakkavat muudatust ja sellest tulenevalt on maamaksu laekumine prognoositud järgnevateks aastateks madalam kui 2012 aastal. Kohalike maksude kehtestamise aluseks on kohalike maksude seadus. Vastavalt seadusele võib kohalik omavalitsus kehtestada 6 kohalikku maksu reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Viiratsi vallas kohalikke makse kehtestatud ei ole. 3.2. Tulud kaupade ja teenuste müügist. Tulu kaupade ja teenuste müügist moodustab valla st ligikaudu 7%. Siia alla kuuluvad laekumised majandustegevusest, üüritulud ja riigilõivud. Tulude prognoosimise aluseks on 2012 aasta s plaanitud summad, mida on korrigeeritud tarbijahinnaindeksiga. 3.3. Saadavad toetused. Tasandusfondi vahendid on strateegias prognoositud 2012 aasta tasemel. Toetusfondi vahendite hulka kuuluvad hariduskulude toetus, toimetulekutoetus, sündide ja surmade registreerimise korraldamise toetus, sotsiaaltoetuste ning teenuste osutamise toetus. Toetusfondi vahendid on strateegias prognoositud 2012 aasta tasemel. 5
Muude toetuste hulka on prognoositud koolipiima toetus, õppelaenude hüvitamise summad ja teede korrashoiuks ettenähtud riigipoolsed vahendid. Teede korrashoiuks ettenähtud vahendid on strateegias prognoositud 2012 aasta tasemel. 3.4. Muud tegevustulud. Muude tegevustuludena kajastuvad vee-erikasutus- ja saastetasud, mis on prognoositud 2012 aasta tasemel. 4. Põhitegevuse kulude prognoos. Põhitegevuskulud jagunevad järgmiselt: 1) Tegevuskuludeks antavad toetused 2) Muud tegevuskulud a) Personalikulud b) Majandamiskulud c) Muud kulud Kulude prognoosimisel on lähtutud järgmistest makromajanduslikest näitajatest Viiratsi valla tegevuskuludest on suurima osakaaluga personalikulud, moodustades tegevuskuludest 48-52%, järgnevad majandamiskulud ligikaudu 39% ja antavad toetused 9-11%. 3 000 000 Põhitegevuse kulud 2 500 000 2 000 000 1 500 000 1 000 000 Muud kulud Majandamiskulud Personalikulud Antavad toetused 500 000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 6
Tegevuskulude jaotuses valdkonniti on suurim osatähtsus haridusel 50-54%, järgnevad kultuur ja sport 12-13%, sotsiaalvaldkond 12-14% ja üldvalitsemine 9-11%. 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Kulude osatähtsuste dünaamika valdkonniti Sotsiaalne kaitse ja tervishoid Haridus Kultuur, noorsootöö, sport Tehniline infrastruktuur Ettevõtlus ja tööhõive Elu- ja looduskeskkond Üldvalitsemine 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Personalikulud on kavandatud perioodiks 2013-2016 iga-aastase 5%-lise suurenemisega ja majandamiskulud on kavandatud strateegiasse aluseks võttes tarbijahinnaindeksi prognoosi (allikas: Rahandusministeerium ja Eesti Statistikaamet). 7
5. Investeerimistegevus. Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendid, laen ja toetused. Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu. Eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud arengukava tegevuskavas planeeritud investeeringutest. Investeerimistegevusse on prognoositud ka finantskulud. Investeeringuprojektid 2012 eeldatav täitmine 2013 2014 2015 2016 projekt 1 Põhivara soetamiseks 52 41 42 9 9 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 52 41 42 9 9 projekt 2 Viiratsi Kooli ventilatsiooni süsteemile katuse ehitus 6 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 6 projekt 3 Viiratsi Rahvamaja tuletõrjesignalisatsiooni paigaldamine 5 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 projekt 4 Tugikodu (Tehnika 3) rekonstrueerimine 330 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 330 projekt 5 Sakala tänava kõnnitee ehitus 47 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 47 projekt 6 Valla teede rekonstrueerimine 30 0 0 85 85 75 75 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 10 10 projekt 7 Uue elamurajooni tänavate osaline katmine mustkattega 45 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 45 projekt 8 Kösti-Piima kergliiklustee valgustuse ehitus 42 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 42 projekt 9 Maa ost 8 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 8 projekt 10 Viiratsi aleviku sademeveekanalisatsiooni ehitamine 41 0 0 0 0 8
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 41 projekt 11 Viiratsi Rahvamaja rekonstrueerimine 0 56 0 0 0 51 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 projekt 12 Sakala 4 hoone rekonstrueerimine hariduskeskuseks 0 0 132 0 0 120 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 12 projekt 13 Tänavavalgustuse ehitus 0 0 23 23 45 20 20 40 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 3 3 5 projekt 14 Viiratsi valla vee-ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uute ehitus 0 0 259 217 229 226 198 203 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 33 19 26 projekt 15 Tänassilma Rahvamaja rekonstrueerimine ja õueala planeerimine 0 0 20 35 32 0 31 29 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 20 4 3 Eelpool nimetamata muud projektid kokku 0 0 10 0 0 9 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 1 KÕIK KOKKU 606 97 486 369 400 0 51 375 324 347 sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 606 46 111 45 53 9
6. Finantseerimistegevus. Aastatel 2013-2016 ei ole Viiratsi vallal plaanis laenukohustusi juurde võtta. Laenu tagasimaksete koormus on kõige suurem aastatel 2015 ja 2016. Laenukohustused Võetava kohustuse sihtotstarve Kohustus 1:Uusna Külamaja ehituseks Kohustus 2:Viiratsi Lasteaia renoveerimiseks Kohustus 3:Kalmetu Põhikooli rekonstrueerimiseks Kohustus 4:Viiratsi valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni Kohustus 5:Tugikodu (Tehnika 3) renoveerimine ja Kohustus 6: EAS-i toetuse (Kalmetu PK ehitus) tagasimaks Kohustus 7:Teehöövli kapitalirent Kohustus 8:Traktor CASE JXU95 kapitalirent Aasta Võetava kohustuse maht 2005 281 211 2009 411 820 2011 247 514 2012 408 000 Intressimäär 6 kuu euribor+ 0,25% 2007 319 558 5,00% 6 kuu euribor + 3,45% 6 kuu euribor + 1,0% 6 kuu euribor +1,990% 2007 116 989 5,16% 2008 37 708 6,60% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Põhisumma 16 781 16 781 12 586 Intress 689 330 79 Kohustuse jääk 29 366 12 585 0 0 0 0 Põhisumma 30 851 32 425 34 133 35 903 37 765 39 719 Intress 10 224 8 650 6 942 5 172 3 309 1 356 Kohustuse jääk 184 945 152 520 118 387 82 484 44 719 5 000 Põhisumma 35 984 47 979 47 979 47 979 47 979 47 979 Intress 20 190 16 977 14 633 12 337 10 042 7 769 Kohustuse jääk 375 836 327 857 279 878 231 899 183 920 135 941 Põhisumma 41 252 41 252 Intress 4 483 5 689 5 689 5 451 4 503 Kohustuse jääk 134 832 247 514 247 514 247 514 206 262 165 010 Põhisumma 14 069 28 138 28 138 28 138 Intress 3 981 10 928 10 278 9 519 8 786 Kohustuse jääk 0 408 000 393 931 365 793 337 655 309 517 Põhisumma 14 160 Intress Kohustuse jääk 14 160 0 0 0 0 0 Põhisumma 25 318 10 940 Intress 1 278 142 Kohustuse jääk 10 940 0 0 0 0 0 Põhisumma 5 788 6 182 3 799 Intress 868 474 84 Kohustuse jääk 9 981 3 799 0 0 0 0 Kohustuste teenindamine 147 970 163 502 150 920 145 496 183 456 179 502 sh põhisumma 114 722 128 467 112 565 112 020 155 134 157 088 intress 33 248 35 036 38 355 33 476 28 321 22 414 Kohustuste jääk kokku 760 060 1 152 275 1 039 710 927 690 772 556 615 468 10
7. Viiratsi valla finantstegevuse prognoos aastateks 2013-2016 Viiratsi valla strateegia tuhandetes eurodes 2011 täitmine 2012 eeldatav täitmine 2013 2014 2015 2016 Põhitegevuse tulud kokku 2 588 2 547 2 660 2 710 2 821 2 933 Maksutulud 1 545 1 562 1 646 1 719 1 821 1 930 sh tulumaks 1 408 1 432 1 520 1 593 1 695 1 804 sh maamaks 137 130 126 126 126 126 sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 204 175 181 185 195 199 Saadavad toetused tegevuskuludeks 830 801 824 797 796 795 sh tasandusfond ( lg 1) 333 302 302 302 302 302 sh toetusfond ( lg 2) 464 434 434 434 434 434 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 33 65 88 61 60 59 Muud tegevustulud 9 9 9 9 9 9 Põhitegevuse kulud kokku 2 357 2 477 2 543 2 632 2 728 2 818 Antavad toetused tegevuskuludeks 255 266 238 238 238 238 Muud tegevuskulud 2 102 2 211 2 305 2 394 2 490 2 580 sh personalikulud 1 093 1 207 1 263 1 326 1 393 1 462 sh majandamiskulud 1 008 969 1 007 1 040 1 068 1 087 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh muud kulud 1 35 35 28 29 31 Põhitegevuse tulem 231 70 117 78 93 115 Investeerimistegevus kokku -177-739 -74 34 62 42 Põhivara müük (+) 20 31 10 178 135 117 Põhivara soetus (-) -405-606 -97-486 -369-400 sh projektide omaosalus 0-46 -111-45 -53 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 411 0 51 375 324 347 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -170-129 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) 1 0 0 0 0 0 Finantskulud (-) -34-35 -38-33 -28-22 Eelarve tulem 54-669 43 112 155 157 Finantseerimistegevus 20 342-113 -112-155 -157 Kohustuste võtmine (+) 135 470 0 0 0 0 Kohustuste tasumine (-) -115-128 -113-112 -155-157 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 74-327 -70 0 0 0 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0 11
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 397 70 0 0 0 0 Võlakohustused kokku aasta lõpu 746 1 152 seisuga 1 039 927 772 615 sh sildfinantseering 0 0 Netovõlakoormus (eurodes) 746 1 152 1 039 927 772 615 Netovõlakoormus (%) 28,8% 42,2% 39,1% 34,2% 27,4% 21,0% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 553 1 528 1 596 1 626 1 693 1 760 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 807 376 557 699 921 1 145 E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse tulude muutus - -2% 4% 2% 4% 4% Põhitegevuse kulude muutus - 5% 3% 3% 4% 3% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,10 1,03 1,05 1,03 1,03 1,04 Viiratsi valla strateegia valdkonniti tuhandetes eurodes. Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG) 2011 täitmine 12 2012 eeldatav täitmine 2013 2014 2015 2016 01 Üldised valitsussektori teenused 259 335 344 344 352 360 Põhitegevuse kulud 225 300 306 311 324 337 sh saadud toetuste arvelt 8 6 3 2 1 0 sh muude vahendite arvelt 217 294 303 309 323 337 Investeerimistegevuse kulud 34 35 38 33 28 23 sh muude vahendite arvelt 34 35 38 33 28 23 02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 03 Avalik kord ja julgeolek 0 1 6 6 3 3 Põhitegevuse kulud 0 1 3 3 3 3 sh muude vahendite arvelt 0 1 3 3 3 3 Investeerimistegevuse kulud 0 0 3 3 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 3 3 0 0 04 Majandus 194 312 221 227 289 296 Põhitegevuse kulud 171 178 191 197 204 211 sh saadud toetuste arvelt 0 57 83 57 57 57 sh muude vahendite arvelt 171 121 108 140 147 154 Investeerimistegevuse kulud 23 134 30 30 85 85 sh saadud toetuste arvelt 41 0 0 0 75 75
sh muude vahendite arvelt -18 134 30 30 10 10 05 Keskkonnakaitse 29 68 25 295 243 256 Põhitegevuse kulud 11 21 25 26 26 27 sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt 11 21 25 26 26 27 Investeerimistegevuse kulud 18 47 0 269 217 229 sh saadud toetuste arvelt 235 198 203 sh muude vahendite arvelt 18 47 0 34 19 26 06 Elamu- ja kommunaalmajandus 58 105 61 86 87 111 Põhitegevuse kulud 57 63 61 63 64 66 sh saadud toetuste arvelt 7 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 50 63 61 63 64 66 Investeerimistegevuse kulud 1 42 0 23 23 45 sh saadud toetuste arvelt 20 20 40 sh muude vahendite arvelt 1 42 0 3 3 5 07 Tervishoid 2 3 3 3 3 3 Põhitegevuse kulud 2 3 3 3 3 3 sh muude vahendite arvelt 2 3 3 3 3 3 Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 331 337 394 366 394 404 Põhitegevuse kulud 282 321 330 337 350 363 sh saadud toetuste arvelt 5 0 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 277 321 330 337 350 363 Investeerimistegevuse kulud 49 16 64 29 44 41 sh saadud toetuste arvelt 0 0 51 0 31 29 sh muude vahendite arvelt 49 16 13 29 13 12 09 Haridus 1 597 1 277 1 293 1 488 1 412 1 460 Põhitegevuse kulud 1 283 1 240 1 293 1 356 1 412 1 460 sh saadud toetuste arvelt 335 304 304 304 304 304 sh muude vahendite arvelt 948 936 989 1 052 1 108 1 156 Investeerimistegevuse kulud 314 37 0 132 0 0 sh saadud toetuste arvelt 370 0 0 120 0 0 sh muude vahendite arvelt -56 37 0 12 0 0 10 Sotsiaalne kaitse 326 680 331 336 342 348 Põhitegevuse kulud 326 350 331 336 342 348 sh saadud toetuste arvelt 143 131 131 131 131 131 sh muude vahendite arvelt 183 219 200 205 211 217 Investeerimistegevuse kulud 0 330 0 0 0 0 sh muude vahendite arvelt 0 330 0 0 0 0 KOKKU 2 796 3 118 2 678 3 151 3 125 3 241 Põhitegevuse kulud 2 357 2 477 2 543 2 632 2 728 2 818 sh saadud toetuste arvelt 498 498 521 494 493 492 sh muude vahendite arvelt 1 859 1 979 2 022 2 138 2 235 2 326 Investeerimistegevuse kulud 439 641 135 519 397 423 sh saadud toetuste arvelt 411 0 51 375 324 347 sh muude vahendite arvelt 28 641 84 144 73 76 13