1 ÕPPEAINE NIMETUS Kandlestuudio 2 STRUKTUURIÜKSUS Näppepillide ja akordioni osakond 3 KESTUS ÕPPEAASTATES 4aastat 4 ÕPPEAINE EESMÄRGID ñ toetada huvi muusika ja kandlemängu vastu ñ kandlemängu esmaste oskuste omandamine ñ arendada musitseerimisoskust oma pillil üksi ja/või ansamblis ñ loovuse arendamine ñ muusikalise silmaringi arendamine ñ selgeks teha üldmuusikalised mõisted ja harjutada nende praktikas kasutamise oskusi ñ luua alus õpilase muusikalise eneseteostuse arendamiseks 5 ÕPIVÄLJUNDID ñ on omandanud pilli mängutehnilised esmased oskused ñ tunneb erinevaid muusikastiile ñ oskab valikuliselt omanda repertuaari kuuldeliselt ñ omab püsirepertuaari ñ oskab noodist mängida lihtsamaid lugusid ñ tunneb lihtsamaid tähtharmoonia sümboleid ñ oskab mängida üksi ja ansamblis ñ oskab oma pilli mängukorda seada ja häälestada ñ tunneb pilli hoolduse aluseid 6 SISU I klass ñ õige mänguasendi (keha- ja kätehoid) arendamine ñ relatiivse noodisüsteemi tundmine ñ rütmiseeritud noodist ñ erinevad kandled ñ väikekandle ehitus ja osad ñ heli tekitamine kandlel ñ katmis-, sõrmitsemis- ja segatehnika alused ñ rütmitaju ja meetrumitunde arendamine ñ astmetaju arendamine ñ muusikalise mälu treenimine ñ ühtse tempo tajumine ja selles püsimine ñ enese ja kaasmängijate kuulamine ansamblis ñ koosmängu kõla ja dünaamika jälgimine, oma pilli kõlalise tasakaalu leidmine koosmängus ñ meloodia kui ka saatehääle mängija roll ansamblis
ñ kandle ehitus ja osade nimetused: kõlakarp, kõlalaud, pillikeeled, virblid, kõla-ava, laba, kolju, põikpulk ñ meloodia, meloodia aste, meloodiline liikumine ñ duur, moll ñ saade ñ 2-, 3 ja 4-osaline meetrum, rõhuline ja rõhuta meetrumi osa ñ burdoon ñ kaanon ñ ostinaato ñ harmoonilised funktsioonid (I-IV-V) ñ noodikirja tundmine ja mõisted: noodijoonestik, JOvõti, noodivõti, taktimõõt ñ rütmid: TA,TI, TIRI,TA-A, TA-A-A ja vastavad pausid, TI-TIRI, TIRI-TI ñ tempo Üldtuntud meloodiad II klass ñ õige mänguasendi kinnistamine ñ noodilugemisoskuse arendamine ñ kaanonis ñ harmooniliste põhifunktsioonide taju arendamine ja ñ burdooni ñ rütmistatud ja liikuva burdooni kujundamine ja ñ erineva pikkusega ostinaato kujundamine ja ñ tutvutakse meloodia ülesehituse ja vormi mõistetega ñ tutvutakse saate, harmoonia ja lihtsamate viiside seadmise mõistetega ñ lihtsamad seadelised printsiibid: burdoon, kaanon, sekvents, flazolett ñ erinevad sõrmestused (pentatoonika) ja häälestused (moll) ñ varieerimine ja improvisatsioon ñ relatiivsele nooditundmise süsteemile lisandub absoluutsete helide süsteem ñ puhtad intervallid
ñ laadid duur ja moll loomulik ja harmooniline ñ tervetoon, pooltoon, põhitoon, kõrvalaste, juhttoon, toonika, dominant, subdominant ñ paralleelsed helistikud: C//a ñ vorm, lihtvormi jagunemine (motiiv, lause, periood) ñ rahvalaul, rahvamäng, ringmäng, tantsuviis (labajalg, polka, reinlender) ñ Harmoonilised funktsioonid T-S-D, akord, akordi põhikuju ñ Punkteeritud rütmid: TAI-RI, TA-I-TI III klass ñ kandlemängu tehnika arendamine ñ noodist mängimise oskuse arendamine ñ saate kujundamine tähtharmoonia järgi ñ pillilood eesti rahvamuusikast kui ka teiste rahvaste muusikast ñ õpilaste aktiivne kaasamine lugude muusikalisel kujundamisel ja lõpliku vormi viimistlemisel ñ õppematerjalina tantsulood: labajalavalss, valss, polka, polska, reinlender, voortants, teised eritantsud ñ repertuaaris naaberrahvaste ja muid ulatuselt sobivaid lugusid ñ saatekujunduse arendamine ñ kromaatilise kandlega tutvumine ñ varieerimise ja vaba improviseerimise harjutamine ñ taktimõõt 3/8 ñ tähtnimede tundmine ñ meloodilised ja harmoonilised intervallid ñ paralleelsed helistikud G//e, F//d ñ sünkoop ñ eeltakt ñ pide ñ triool
ñ kvindiring ñ konsonants, dissonants ñ diees, bemoll, bekarr ñ kandle piirkondlikud tüübid: soome-kantele, leedukankles, läti-kokle, vene-gusli IV klass ñ kandle mängutehnika arendamine ñ noodist mängimise oskuse arendamine ñ saatekujundamine tähtharmoonia järgi ñ harmoonia põhifunktsioonidele põhineva lihtsa kaashääle kujundamine ja ñ lugude seadmine lihtvormide raames ñ saatehääle ñ paralleelsed helistikud: D//b, Bes//g ñ erinevate kanneldega koosmäng ñ varieerimise ja vabaimproviseerimise harjutamine ñ erinevate kandlemängu stiilidega tutvumine ja ñ tehnilised oskused: sõrmitsemistehnikas topeltnoodid ja trilleri kaunistusvõte ñ saatekujunduse harjutamine ñ laadid: molli 3 kuju, miksolüüdia, dooria ñ kolmkõla pöörded ñ D7 ñ dissoneerivad intervallid ñ taktimõõt 6/8 ñ topeltnoot ñ triller ñ kaashääl ñ eelmäng ñ lõpetus ñ iseseisev saatehääl ñ akordimärgid
7 HINDAMINE Pillistuudio õppes kasutatakse ainult hinnanguid. 8 KASUTATAVAD MEETODID 10 ÕPPETÖÖ VORMID (individuaaltund; rühmatund, iseseisev töö sh e-õpe) 13 ISESEISEV TÖÖ (iseseisvate tööde loetelu ja juhised nende tegemiseks) 14 ESINEMINE ÕPILASKONTSERTIDEL ñ pillimängu õppimine grupi-õppemeetodil ñ repertuaari õppimine noodist ja kuuldeliselt ñ helisalvestuste kasutamine repertuaari omandamisel ñ iseseisev töö ja harjutamine Rühmatund ñ igapäevane harjutamine ñ repertuaari omandamine noodist ja salvestuste järgi ñ püsirepertuaari Pillistuudio õpilane esineb Viljandi Muusikakooli õpilaskontserdil vähemalt üks kord aastas.