VINNI VALLA EELARVESTRATEEGIA

Väljavõte

1 VINNI VALLA EELARVESTRATEEGIA

2 1.1. Ülevaade strateegia koostamisest Eesti majandusprognoos Põhitegevuse tulud Füüsilise isiku tulumaks Maamaks Kaupade ja teenuste müük Toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud Põhitegevuse tulem Investeerimistegevus Finantseerimistegevus Likviidsed varad Finantsdistsipliini tagamise meetmete Ülevaade valitseva mõju all olevatest isikutest ja konsolideeritud näitajad Arengukava ja strateegia ajakohastamine

3 1. Sissejuhatus 1.1. Ülevaade strateegia koostamisest Jätkusuutliku arengu tagamiseks ning igaaastaste tulude ja kulude parema planeerimise nimel on vajalik seada valdkonnapõhised prioriteedid erinevate investeeringuprojektide elluviimiseks ning samuti püsikulude optimeerimiseks. Kohaliku omavalitsuse strateegia koostamise vajadus tuleneb esmajoones vastutusest maksumaksja ees. Esimene strateegia koostati 2014 aastal, igal uuel aastal täpsustatakse kolme eelseisva aasta prognoose ja kavasid ning seatakse uued neljandaks aastaks.nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane üheltpoolt vastavalt muutustele majandus-ja fiskaalkeskkonnas ning teiselt poolt vastavalt valdkondlike eesmärkide saavutamisele ja muutustele hetkeolukorras. Käesolev strateegia kajastab valla poliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel On arvestatud ka eeldatava ühinemisega Rägavre ja Laekvere vallaga. Vinni valla strateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Valla strateegia koostamise eesmärgiks on: luua jätkusuutlik poliitika, mis toetab valla tasakaalustatud arengut; jätkata konservatiivset poliitika põhijoont; kujundada piiratud tingimustes tegevusi tulemuslikumalt. Jätkusuutlikkus- otsuseid langetades arvestada nende pikaajalist põhjendatust, elujõulisust ning õigustatust. Tagada pikaajaline ja võimalustega kooskõlas olev rahastamine. Konservatiivsus- väliskeskkonnast tulenevate riskidega arvestamine, vahendeid ja tegevusi kavandada säästlikult ja vastutustundlikult. Tulemuslikkus- kriitiliselt läbimõeldud lähenemine tegevuste planeerimisel Eesti majandusprognoos Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt aastal 1,3%. Kasv peaks järgmise kahe aasta jooksul kiirenema, ulatudes aastal 2,5%ni ja aastal 3%ni. Rahandusministeerium on ja järgnevate aastate majandus-kasvu prognoose allapoole korrigeerinud, mille põhjuseks on Eesti jaoks peamiste kaubanduspartnerite kasvuväljavaadete halvenemine. Peamiseks majanduskasvu vedajaks jääb aastal sisenõudlus, mis tugineb peamiselt eratarbimisel. Investeeringute kasv hakkab käesoleval aastal taastuma ja selle mõju peaks edaspidi suurenema. Ekspordi kasv taastub samuti ja kiireneb järgmistel aastatel kooskõlaliselt välisnõudlusega. Aastatel peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Sisenõudlus püsib aastal endiselt eelkõige eratarbimise toel, mis põhineb palgatulu kiire kasvu jätkumisel. Lisaks toetas jõuliselt kasvavate sissetulekute ostujõudu tarbijahindade langus aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel hinnatõus siiski taastub ning kiireneb aastal oluliselt, mis hakkab märkimisväärselt kahandama elanike reaalsissetulekuid. Samal ajal peaks mõnevõrra pidurduma palgakasv ning hõive pöörduma 3

4 kergesse langusesse, kuna keskpärane majanduskonjunktuur ei võimalda hõivemäära olulist suurenemist. Sotsiaalsiirded toetavad sissetulekute suurenemist jõuliselt ka järgneval paaril aastal. Kuigi eratarbimise kasv on olnud majanduskasvuga võrreldes viimastel aastatel väga kiire, on selle kasvutempo jäänud siiski alla sissetulekute kasvule. See viitab tarbijate säästumäära tõusule, mida võib seletada nii jõulise reaalsissetulekute kasvuga kui ka üldise geopoliitilise ebakindlusega Euroopas. Samuti mängib ilmselt rolli töötajate kasvav ebakindlus töökoha säilimise pärast üldiselt ebakindlates majandusoludes. Tarbijahindade (THI) tõus jääb aastal välistegurite mõjul tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2%ni aastal kiireneb THI kasv 2,7%ni ning jääb samale tasemele ka aastal. Kui selle aasta esimesel poolel olid hinnalanguse taga energiatooted, siis alates suve lõpust hakkab energia komponendi negatiivne panus taanduma, tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise. Kaudsed maksud kergitavad inflatsiooni sel aastal 0,8%, kus suurema osa moodustab alkoholi ja kütuse aktsiisimäärade tõus. Ilma maksumuudatusteta on hinnad sel aastal jätkuvalt languses aastal kiireneb inflatsioon välistegurite panuse suurenemise, teenuste hinnatõusu kiirenemise ning aktsiisitõusude tulemusena 2,7%ni. Välisteguritest taandub välja naftahindade languse mõju, samas kui toiduhindade kasv kiireneb. Teenuste osas kergitab hinnatõusu eelkõige langenud kütusehindade kaudsete mõjude ja tasuta kõrghariduse väljataandumine. Prognoosiperioodi lõpus pidurdub inflatsioon aktsiisitõusude mõnevõrra väiksema panuse mõjul 2,6% juures. Tööturu olukorra pingestumine jätkub ning palgasurved püsivad. Hõive kasv on jätkunud vaatamata madalale majandusaktiivsusele, ületades kevadisi ootusi. Hõive kasv kiirenes teises kvartalis koguni 2,6%ni, mis tulenes peamiselt vanemaealiste tööle asumisest. Selle põhjuseks võib pidada nii naiste pensioniea tõusu, kui ka üldist vanemaealiste, sh pensioniealiste aktiveerumist. Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse inimestesse on ajaloolisel kõrgtasemel (65,8% aastal), mis koos tööealise rahvastiku vähenemisega seab piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsib tööpuudus eelmise aasta tasemel, ulatudes prognoosi kohaselt aasta kokkuvõttes 6,2%ni. Käesoleva aasta juulist järk-järguliselt rakenduv töövõimereform aitab osaliselt kompenseerida tööealise rahvastiku vähenemist, pakkudes osalise töövõimega inimestele aktiveerimismeetmeid ning aidates neil tööturul toime tulla. Võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele ning ettevõtete valmidus nende palkamiseks on esialgu madal, mistõttu kaasneb reformiga esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult. Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis maksuameti andmetel aasta esimesel poolaastal 6% juures. Statistikaameti andmetel kiirenes esimesel poolaastal keskmise palga kasv 7,8%ni. Osaliselt olid palgakasvu kiirenemise taga oluliselt suurenenud preemiate maksmine, kuid kasv kiirenes ka preemiaid arvestamata 7,3%ni. Kiire palgakasv tuli kasumite vähenemise hinnaga, mis ei saa reeglina kaua jätkuda. Samas hinnatakse ettevõtete finantsseisu endiselt heaks, mistõttu võib arvata, et palgasurvetele on aidanud vastu pidada kogunenud kasumid ning madala investeerimisaktiivsuse tõttu vähene finantseerimisvajadus. Kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega, peamiselt Soomega, ei ole põhjust oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu ootame, et palgakulude suhe SKPsse jääb lähiaastatel praegusel tasemel püsima, kuid pikemas perspektiivis aitab seda langetada tööjõumaksude vähendamine. Reaalpalga kasv aeglustub järgnevatel aastatel allapoole 3% käesoleva aasta 6,2%lt inflatsiooni taastumise tõttu aasta maksukoormuseks kujuneb 34,8% SKPst, mis on 0,9% võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes aastaga kasvavad kiiresti aktsiisid määrade tõstmise tõttu ning ka 4

5 sotsiaalmaksu kasv ületab SKP kasvu, mida korrigeeriti allapoole. Ekspordikeskse majandus-struktuuri puhul ei avaldu aeglustuv nominaalne majanduskasv üks-üheselt maksulaekumistes. Aastatel vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse, kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 34,7% langedes aastaks 34,6%. Sisemajanduse koguprodukti prognoos a SKP reaalkasv 1,4% 1,3% 2,5% 3,0% 2,8% 2,7% SKP nominaalkasv 2,5% 3,1% 5,2% 5,8% 5,6% 5,5% SKP jooksevhindades (mld eurot) 20,3 20,9 22,0 23,3 24,6 25,9 Tarbijahinnaindeks -0,5% 0,2% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% Allikas: Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos Tööturu prognoos a. (15-74 aastased) Tööhõive (15-74-aastased, tuh.) 640,9 646,5 646,1 644,4 643,0 642,9 Tööhõive kasv % 2,6 0,9-0,1-0,3-0,2 0 Keskmise palga reaalkasv % 6,5 6,5 2,8 2,8 2,7 2,4 Keskmine palk (eurot) Keskmise palga nominaalkasv % 6 6,7 5,5 5,5 5,3 5,0 Allikas: Rahandusministeeriumi 2016.aasta suvine majandusprognoos 5

6 1.3. Vinni vald Vinni vallas elas rahvastikuregistri andmetel 2016 aasta 01 jaanuari seisuga inimest. Elanike arv on viimase viie aastaga vähenenud 403 inimese võrra. Elanike arv ja vanuseline koosseis Elanike arv kokku lapsed lapse tööealised vanurid Elanikkonna struktuuri muutus aastatel lapsed 0-6 lapse 7-18 tööealised vanurid Vinni valla elanikkonda iseloomustab suhteliselt suur tööealiste inimeste osakaal, mis 2014 aastal suuresti vähenes, kuid on nüüd viimastel aastatel jäänud stabiilseks. Kasvanud on eakate inimeste osakaal ja samas laste osakaal ei ole oluliselt muutunud. Loomulik iive on viimastel aastatel olnud negatiivne. Samas on meie vallal hea positsioon elanike arvu suurendamiseks, Rakvere linna lähedus, kus on töökohad ja meie kütkestavad elamispaigad, peaks meelitama nii mõnegi pere meie valda. Oluline on ära märkida ka eeldatav valla ühinemine naabrite Laekvere ja Rägavere vallaga. 6

7 2. Põhitegevuse tulud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas (edaspidi Harta) on sätestatud, et just kohalikul tasandil saab kõige otsesemalt kasutada iga kodaniku õigust osaleda ühiskonnaelus, et kohaliku omavalitsuse tugevdamine erinevates riikides annab olulise panuse demokraatiale ja võimu detsentraliseerimise põhimõtetele tugineva Euroopa ülesehitamisse, ning et seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik tagada kohalikele omavalitsustele nende kohustuste täitmise ja selleks vajalike rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia. Kokkuvõtvalt näeb Harta ette, et kohaliku elu korraldamine peab toimuma võimalikult madalal valitsustasandil, et efektiivsemalt lahendada antud piirkonna probleeme, ning selleks on vajalik ulatuslik omavalitsuste finantsautonoomia. Paljude avaliku teenuse liikide puhul saab tulemust hinnata ainult tarbija rahulolu kaudu. See ongi põhjus, miks arenenud riigid detsentraliseerivad nii otsuste langetamist kui kulukandmist võimalikult lähedale kasusaajale (tarbijale, maksumaksjale, kodanikule). Eestis on aga juba kaua aega valitsenud liigne fiskaaltsentralism, kus liiga palju otsuseid tehakse riigi, mitte kohaliku omavalitsuse tasandil. Seetõttu on kohalike omavalitsuste finantsautonoomia olnud madal. Eesti kohalike omavalitsuste tulud osakaaluna kogu valitsussektori tuludest on olnud selgelt madalam OECD keskmisest ning ligi kaks korda või rohkem madalam kui näiteks Kanadas, USAs ja Šveitsis. OECD a ülevaade Eesti avalikust haldusest toob esile omavalitsustele eraldatud vahendite ning neile pandud ülesannete mittevastavuse ehk vastuolu Harta Artikkel 9 lg 2. Vinni valla otsese kontrolli all olevad tulud ehk nn omatulud moodustavad 17% põhitegevuse tuludest (investeerimistegevuse tulud on sageli ühekordsed, mistõttu selgema pildi finantsautonoomiast annab põhitegevuse tulude analüüs). Tegemist on Eestile omase suurusega: keskselt reguleeritud tulud (üksikisiku tulumaks, toetused) moodustavad üle 80% omavalitsuste kogutuludest ehk siis kohalike omavalitsuste omatulud moodustavad alla 20%. Samal ajal on Euroopa Liidu sama näitaja üle 40%. Omavalitsuste finantsid on seega suuresti kontrollitud keskvalitsuse poolt. Võrreldes teiste OECD liikmesriikidega on Eesti kohalike omavalitsuste tulude genereerimise võime väike. Tegemist ei ole optimaalse olukorraga - suurem detsentraliseerimine aitaks suurendada kohalike avalike teenuste tõhusust. Esimeseks lihtsaks sammuks probleemi lahendamisel võiks olla omavalitsustele laekuva tulumaksu osakaalu suurendamine majanduskriisi eelsele tasemele. Ületsentraliseeritud maksustamisvõime pärsib omavalitsuste finantsautonoomiat (Harta Art. 9). Teine võimalus oleks OECD pakutud kohalik tulumaks. Positiivne oleks ka omavalitsuste sõltuvuse vähendamine üksikisiku tulumaksust. Aasta Eraldis brutopalgast ,40% ,60% ,80% ,90% ,93% ,40% ,57% ,60% 7

8 Vinni valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist saadavast tulust, saadavatest toetustest tegevuskuludeks ning muudest tegevustuludest. Valla põhitegevuse tuludest suurima osa moodustavad maksutulud, mis laekuvad eraldistena riiklikest maksudest nn füüsilise isiku tulumaks ja maamaks. Vinni valla aasta põhitulud täideti 104%, laekumine oli tuhat eurot. Ka 2016 aasta põhitulude tuleb eeldatavalt planeeritust suurem..1. Füüsilise isiku tulumaks Tulumaks on Vinni valla üks peamine tuluallikas, 2016 aastal moodustab see 42% põhitegevuse tuludes. Tulumaks on riiklik maks mis on kehtestatud tulumaksu- ja maksukorralduse seaduse alusel, Tulumaksu laekumist Vinni valla sse mõjutab maksumaksjate arv ning valla maksumaksjate keskmise sissetuleku muutus. Üksikisiku tulumaksu laekumine perioodil Tulumaksu laekumise prognoos aastateks on planeeritud oluliselt tagasihoidlikumaks Riigi strateegiast aastateks Maksumaksjate arv Maksumaksjate arvu muutus (%) 0 1,04 1,01 1,03 0 Väljamaksed füüsilistele isikutele Sissetulek inimese kohta koos Sissetuleku kasv (%) 6,0 0,0 8,0 6,5 5,0 Sissetuleku kasv Eestis kokku (%) 6,0 5,6 6,0 6,7 5,5 8

9 Maksumaksjate arv Maksumaksjate arvu muutus (%) Väljamaksed füüsilistele isikutele Sissetulek inimese kohta koos Sissetuleku kasv (%) 5,0 5,2 5,0 5,0 Sissetuleku kasv Eestis kokku (%) 5,5 5,3 5,0 5,0 Tulumaksu laekumine Tulumaksu laekumise kasv (%) 5,2 5,2 5,2 4,7 Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe (%) 11,6 11,6 11,6 11,6 Tulumaksu laekumine Tulumaksu laekumise kasv (%) 4,0 4,0 9,0 6,5 5,0 Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe (%) 11,57 11,6 11,6 11,6 11, Maamaks Maamaks moodustab 5% vinni valla põhitegevuse tuludes. Maamaksu arvutatakse Keskkonnaministri a. määruse nr 50 Maa korralise hindamise tulemuste kehtestamine alusel määratud maatüki maksustamishinna ja Maamaksuseaduse 5 ettenähtud maamaksumäärad 0,1-2,5% korrutamise tulemusel. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Vinni vallas on maksumääraks 2,5% välja arvatud haritava ja loodulikul rohumaal, mille maksumääraks on 1,9% maa maksustamishinnast aastas. Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks maamaks Maamaksu määrasid on vald suurendanud aastatel 2012, 2013 ja 2015, maamaksu laekumist muuta järgmistel aastale ei ole plaanis. Samas valdade ühinemisel (Rägavere, Laekvere ja Vinnivald) peab aastak 2018 maamaksu määrad ühtlustama. Täna on Rägavere vallas madalam maksumäär ja Laekveres kõrgem kui Vinni vallas Kaupade ja teenuste müük Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu moodustab 15% Vinni valla põhitegevuse tuludes. Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu jaguneb: riigilõivud, laekumised haridusasutuste majandustegevusest, laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest,laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest, laekumised korrakaitseasutuste majandustegevusest, üüri- ja renditulud, 9

10 muude kaupade ja teenuste müügist saadav tulu. Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu on strateegias planeeritud muutumatuna, kuna ei ole ette näha nende valdkondade tegevuses muutust. Suurim laekumine sotsiaalasutuste majandustegevusest saadav tulu s.o Vinni Perekodu laste pearahad, mis moodustab 67% kogu teenuste laekumisest, 21% tuludest laekub haridusasutuste majandustegevusest ehk haridusasutuste kohatasud ja toidurahad, 7% laekub üüri- ja renditulud, 4% moodustab päästeameti poolt makstavad kvartali toetused ja väljasõitude tasud ning 1% moodustab muude kaupade ja teenustest saadav tulu Tulud kaupade ja teenuste müügist Kaupade ja teenuste müügist saadava tulu osas on kasvuga arvestatud pensionide ja Vinni perekodu laste pearaha kasvuga, teiste teenuste osas kasvu ei ole ette näha Toetused tegevuskuludeks Toetused moodustab 35% Vinni valla põhitegevuse tuludest. Tasandusfondi laekumine on: sõltub elanike arvust, kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest tegevuskulust elanike grupi kohta, arvestuslikust maamaksust. Tasandusfondi koefitsiendid määratakse igal aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Riigi aastate strateegias ei ole riik kavandanud kohaliku omavalitsuse üksuste tasandusfondi suurendamist. Toetusfondi laekumine on: hariduskulude toetus, toimetulekutoetus, sotsiaalteenuste korraldamise toetus ja puuetega inimeste hooldajatoetus ja 2015 aastast ka teede korrashoiuks mõeldud raha Tasandusfond Toetusfond s.h hariduskuludeks toimetulekutoetuseks sotsiaalteenuste osutamiseks sündide ja surmade registreerimine vajaduspõhine peretoetus Teede korrashoid Tasandusfondi planeerimisel on arvestatud elanike arvu jätkuva vähenemisega. 10

11 Muud saadud toetused jagunevad: Koolipiima toetus haridusasutustele Põllumajandusministeeriumilt Õppelaenude kustutamiseks Rahandusministeeriumilt Annetused Vinni Perekodule Muud projektipõhised toetused Muud saadud toetused tegevuskuludeks 2015 ja varasemad aastad kajastus muude toetuste all ka teede raha, mis nüüd on toetusfondi all Muud tegevustulud Muudeks tuludeks on vee erikasutustasud, kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu ning saastetasud aastal on kaevandamise tasusid laekunud ootuspärasest enam, see on põhjendatud karjääride tegevuse aktiivsusega. Strateegiaperioodil siiski suuri määrade ja laekumiste kasvu ette ei planeeri Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud Põhitegevuse kuludena käsitletakse antud toetusi tegevuskuludeks ja muud tegevuskulud, mis omakorda jaguneb: Personalikulud Majanduskulud Muud kulud Põhitegevuse kuludest mahukam kuluallikas on personalikulud, mis on 60 % põhitegevuse kulude mahust. Majandamiskuludeks kulub 31% põhitegevuse kuludest, millest omakorda suuremad kuluallikad on hoonete ülalpidamine sh soojus ja elekter. Toetused tegevuskuludeks moodustab 9% põhitegevuse kuludest. Majandamiskuludeks ei ole olulises osas kasvu ette nähtud, suurenemine on tarbijahinnaindeksi võrra. Reservfondi suuruseks jääb 1% põhitegevuse tuludest. 11

12 Kulude osakaal põhitegevuse kuludest Antavad toetused Majandamiskulud Personalikulud Põhitegevuse kulude valdkondadest on kõige mahukahm haridus 52%, järgneb sotsiaalne kaitse 19%, vabaaeg, kultuur ja religioon võtavad 7% ja üldised valitsussektori kulud 7% kuludest. Valdkondade osakaal põhitegevuse kuludest Üldised valitsusektori teenused Avalik kord ja jul geolek Sotsiaalne kaitse Ma ja ndus Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandu s Tervi s hoid Ha ri dus Vabaaeg, kultuur ja religioon Põhitegevuse kulud valdkonniti: 12

13 Põhitegevuse kulud valdkonniti eeldatav Üldised valitsussektori teenused 03 Avalik kord ja julgeolek Majandus sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Keskkonnakaitse Elamu- ja kommunaalmajandus Tervishoid Vabaaeg, kultuur ja religioon sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Haridus sh saadud toetuste arvelt sh muude vahendite arvelt Sotsiaalne kaitse KOKKU Põhitegevuse kulude kasv on planeeritud minimaalne on kasvuks prognoositud keskmiselt 679 tuhat eurot ehk keskmiselt 2% aasta. Eesti keskmiseks palgakasvuks on Rahandusministeeriumi poolt vaadeldaval perioodil prognoositud peaaegu 6% aastas. Vinni vallas on kavandanud oluliselt madalam personalikulude kasv. Eelarvestrateegia koostamise hetkeks ei ole teada riigi plaane õpetajate palkade määramisel. Riigi strateegias on rõhutatud vajadust õpetaja positsiooni parandamiseks, kuid toetusfondi summad on kavandatud konstantsel tasemel. Riiklike otsustuste selgumisel korrigeerib Vinni vald oma planeeritavaid summasid. Majandamiskulude ja toetuste planeerimisel on arvestatud samuti minimaalsete kasvutrendidega, pigem konstantsete määradega. Arvestatud on arengukavas kavandatud prioriteetidega ja püstitatud ülesannete täitmiseks vajalike kuludega. 13

14 4. Põhitegevuse tulem Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja kulud vahe. Tulenevalt KOFS-ist peab põhitegevuse tulem olema aruandeaasta lõpu seisuga null või positiivne. Põhitegevuse tulem on oluline finantsnäitaja. Kui põhitegevuse tulemi väärtus on negatiivne, siis see tähendab, et omavalitsus ei suuda katta jooksvate tulude arvelt jooksvaid kulusid. Sellisel juhul finantseeritakse näiteks tegevuskulusid põhivara müügi ja reservide arvelt. Ühekordsete tulude arvelt põhitegevuse kulude finantseerimine pikemal perioodil on riskantne ning nende tulude kehvema laekumise korral võib tekkida oht sattuda finantsraskustesse. Vinni valla põhitegevuse tulem on olnud varem ning on planeeritud ka kogu strateegia perioodi kindlalt positiivne. Vinni valla strateegiaperioodiks on seatud eesmärgiks põhitegevuse tulud-kulude ülejäägi saavutamine määral, mis võimaldab katta laenude teenindamise kulud eeldatav Põhitegevuse tulud kokku Põhitegevuse kulud kokku Põhitegevuse tulem

15 5. Investeerimistegevus Investeerimistegevusena käsitletakse strateegias KOFS-ist tulenevalt: Põhivara soetus ja müük Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine Osad ja aktsiate soetus ja müük Finantstulud ja finantskulud Strateegiaperioodi investeerimistegevuse osas on järgitud, et otsused oleksid jätkusuutlikud, valdkonnapoliitikat arvestav ja kõiki rahastamisallikaid ühtselt käsitlev. Eelistama peaks välisvahendite abil tehtavaid investeeringuid ning investeeringuid, mis moodustavad ühtse terviku (nt vee ja kanalisatsiooniprojektid, kergliiklusteed jne). Investeerimistegevus kokku eeldatav Põhivara müük (+) Põhivara soetus (-) sh projektide omaosalus Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) Finantskulud (-) Põhivara müügituludeks on arvestatud Vinni valla vara mida ei ole vaja põhiülesannete täitmiseks. Hetkel on müügis : Kehala klubihoone, Roela mõisahoone, Rutja puhkekompleks ja Metsniku kinnistu. 15

16 2017 aastal on prioriteetseks Vinni Lasteaia hoone renoveerimine, kergliiklustee ehitus, Tammiku Kodu remont, soojveetrasside renoveerimine ja staadioni remont. Investeeringuprojektid 2016 eeldatav Vinni valla veeprojekt sh toetuse arvelt (omaosalus) Kulina lasteaia renoveerimine sh toetuse arvelt (omaosalus) Vinni lasteaia renoveerimine sh toetuse arvelt (omaosalus) AS Vinni Spordikompleks sh toetuse arvelt (omaosalus) Tammiku Kodu renoveerimine sh toetuse arvelt (omaosalus) Sotsiaalkorterite renoveerimine sh toetuse arvelt (omaosalus) Kergliiklustee sh toetuse arvelt (omaosalus) Vallamaja renoveerimine sh toetuse arvelt (omaosalus) 08- Staadion renoveerimine sh toetuse arvelt (omaosalus) Eelpool nimetamata muud projektid kokku sh toetuse arvelt 0 (omaosalus) KÕIK KOKKU sh toetuse arvelt (omaosalus)

17 6. Finantseerimistegevus Finantseerimistehingud on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe katmaks teostatavaid finantstehinguid (laenude võtmised jms.). Finantseerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse vastavalt KOFS-ile järgmisi elemente : laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine; võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste ja emiteeritud võlakirjade lunastamine. Finantseerimistegevuse rahavoogudes on kesksel kohal netovõlakoormus. Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe, kus netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud kohustused. Netovõlakoormuse arvestuses peab võlakohustustena kajastama järgmisi kohustusi: võetud laenud; kapitalirendi- ja faktooringukohustused; emiteeritud võlakirjad; tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed; pikaajalised võlad tarnijatele; muud pikaajalised kohustused. Likviidsete varadena võetakse arvesse bilansis kajastatud raha ja pangakontodel olevaid vahendeid. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse kogusummat (2015. aastal 60% põhitegevuse tulude kogusummat) eeldatav Finantseerimisteg evus Kohustuste võtmine (+) Kohustuste tasumine (-)

18 Ülevaade laenulepingutest: Danskebank leping nr.kl vi investeering Laenu maht kuu EURIBOR+0,77% Danskebank leping nr.kl vi laenude refinantseerimine. Laenu maht eurot, 6 kuu EYRIBOR+0,72% Danskebank leping nr.kl vi Spordikompleksi laenu refinantseerimine Laenu maht , 6 kuu EURIBOR+0,92% Laenu kasutus KOKKU laen intress KOKKU laen intress KOKKU laen intress KOKKU laen intress KOKKU laen intress KOKKU laen intress KOKKU laen intress KOKKU KOKKU INTRESS KOKKU LAEN KÕIK KOKKU Likviidsed varad Likviidsete varade muutuse osas käsitletakse tulenevalt KOFS-i regulatsioonist järgmisi elemente: raha ja pangakontode saldo muutus; rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus; soetatud võlakirjade saldo muutus. KOFS-I tähenduses peetakse likviidseteks varadeks raha ja pangakontodel olevaid vahendeid, rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning soetatud võlakirju. Strateegiaperioodi aastate likviidsete varade saldo planeeritakse väikses ülejäägis. Kogu strateegiaperioodi jooksul jääb reservide tase madalaks. Eelarveaasta keskel hoidutakse positiivsete lisate koostamisest ja võimalik maksutulu ülelaekumine suunatakse reservidesse. 18

19 8. Finantsdistsipliini tagamise meetmete Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini tagamise meetmeks: Kinni pidamine nõuetest põhitegevuse tulemile Kinni pidamine netovõlakoormuse ülemmäärast. Nende näitajate alusel otsustakse KOV-i finantsolukorra üle ning nende täitmata jätmine võib kaasa tuua sanktsioonid. Antud strateegia puhul on prognoosid koostatud kassapõhiste arvestuste alusel, eeldusel, et kassapõhised prognoosid ei erine oluliselt tekke põhisest. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks. Põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus arvutatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel s.t. kohaliku omavalitsuse üksuse kohta aruandeaasta lõpu seisuga. Kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tulem ja tegelik netovõlakoormus (eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja strateegia perioodi igaks aastaks prognoositav) vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse -dele 33 ja 34 iga aasta lõpu seisuga on esitatud allolevas tabelis. Netovõlakoormus leitakse võlakohustuste kogusumma ja likviidsete varade kogusumma vahena. Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne eeldatav Põhitegevuse tulud kokku Põhitegevuse kulud kokku Põhitegevustulem Investeerimistegevus kokku Eelarve tulem Finantseerimistegevus Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, vähenemine) Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga Netovõlakoormus (eurodes) Netovõlakoormus (%) 25, 0% 22,0% 24,8% 20,6% 19,10% 13,70% 8,7% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes)

20 9. Ülevaade valitseva mõju all olevatest isikutest ja konsolideeritud näitajad Eelarvestrateegia koostatakse kohaliku omavalitsuse arvestusüksusele. Kohaliku omavalitsuse arvestusüksusteks on kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuvad üksused. Sõltuvaks üksuseks loetakse sellist üksust, kes on raamatupidamise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksuse otsese või kaudse mõju all olev üksus ning kes saab vastaval aastal üle poole tuludest avaliku sektori üksuselt või üle 10% põhitegevuse tuludest toetusena ja rendituluna kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppi kuuluvatelt üksustelt. Vinni vallal sõltuvat üksust ei ole. 10. Arengukava ja strateegia ajakohastamine Eelarve strateegia ja arengukava on ajas muutuv, seega paindlik meid mõjutatavate väliste tegurite suhtes. Arengukava ja strateegiat analüüsitakse igal aastal, koostatakse ülevaade elluviimise senisest käigust, uuendatakse vajadusel lähtuvalt olukorrast eesmärke ja arengusuundumusi. Hinnatakse valla strateegilisi tegevusi, investeeringute objekte ning prioritiseeritakse projekte. Arengukava ja strateegia muutmise aluseks on valla, maakonna ja riigi arengus toimuv. Muudatuste tegemisel arvestatakse sotsiaalmajanduslikus olikorras ning keskkonnas toimunud muutusi ja ka Euroopa Liiduga tulenevaid kohustusi, õigusi ning võimalusi. Ettepanekuid arengukava ja strateegia muutmiseks võivad teha vallavolikogu liikmed ja komisjonid, vallavalitsus, erinevad huvigrupid ja vallaelanikud. 20