Microsoft Word - eelarve_strateegia_2016_2019.odt

Väljavõte

1 HELME VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS

2 Sisukord 1. Eelarvestrateegia koostamine Majanduslik olukord Majanduslik olukord riigis Sotsiaalmajanduslik olukord Helme vallas Tulubaasi ülevaade ja prognoos Tulumaks Maamaks Tasandusfond ja toetusfond Muud tulud Põhitegevuse kulude prognoos Investeerimistegevus Finantseerimistegevus Laenud Likviidne vara Sõltuva üksuse finantstegevuse ülevaade ja prognoos Finantsdistsipliin Kokkuvõte Lisa 1.Helme valla strateegia Lisa 2.Helme valla strateegia valdkonniti Lisa 3.Sõltuva üksuse strateegia Lisa 4.Arvestusüksuse strateegia

3 1. Eelarvestrateegia koostamine Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia on koostatud nelja eelseisva aasta kohta. Helme Valla strateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS)1 20 nõuetele. Samuti lähtutakse koostamisel ja menetlemisel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse -st 37. KOFS-i kohaselt esitatakse strateegias kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos strateegia perioodiks, strateegia koostamisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja strateegia perioodiks prognoositavad andmed ning selgitused. KOFS näeb ette, et strateegias tuleb eraldi välja tuua olulisemad investeeringuobjektid koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega. Eelarvestrateegia kohustuslikuks osaks on rahandusministri määrusega kinnitatud vormidel andmed strateegia perioodi kohta, nimetatud tabeleid tuleb igal aastal uuendada ja hiljemalt 15. oktoobriks Rahandusministeeriumile esitada. Kuna Helme valla on kassapõhine, on ka strateegia koostamisel lähtutud kassapõhisest arvestusmetoodikast. Kassapõhises s kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal planeeritakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine. Vastavalt finantsjuhtimise seadusele jagatakse s ja seega ka strateegias tehingud järgmisteks osadeks: tulud; kulud; investeerimistegevus; finantseerimistegevus; likviidsete varade muutus. KOFS-is sätestatud nõuete kohaselt tuleb strateegias planeerida d ka omavalitsuse sõltuva üksuse kohta, milleks on Helme Teenus OÜ- konsolideerimisgrupi kuuluv ettevõte. Kõik näitajad on strateegia tabelites toodud eurodes kui pole kirjas teisiti. 2. Majanduslik olukord 2.1 Majanduslik olukord riigis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli aasta II kvartalis 8500 vaba ametikohta, teatab Statistikaamet. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 16,5% ja aasta II kvartaliga võrreldes 11,0%. Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli aasta II kvartalis 1,5%. Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli keskmisest kõrgema brutokuupalgaga tegevusaladel info ja side tegevusalal (2,9%) ning finants- ja kindlustustegevuses (2,8%). Kõige madalam oli vabade ametikohtade määr kinnisvaraalases tegevuses (0,3%). 3

4 Ametikohtade koguarvus oli nii vabade kui ka hõivatud ametikohtade osatähtsus kõige suurem töötlevas tööstuses (20%), hulgi- ja jaekaubanduses (16%) ning hariduse tegevusalal (10%). Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli finants- ja kindlustustegevuses ning info ja side tegevusalal, kus vabu ametikohti oli aasta II kvartaliga võrreldes vastavalt 2,1 ja 1,8 korda rohkem. Vabadest ja hõivatud ametikohtadest asusid jätkuvalt 56% Harju maakonnas (sh Tallinn), 11% Tartu maakonnas ja 8% Ida-Viru maakonnas. Vabade ametikohtade määr oli kõige kõrgem Pärnu maakonnas (2,3%) ning madalaim Põlva maakonnas (0,3%). Vabadest ametikohtadest 71% oli erasektoris ning 29% avalikus sektoris, samas kui aasta tagasi olid samad näitajad 78% ja 22%. Avalikus sektoris oli aasta II kvartalis vabade ametikohtade määr 1,7% ning erasektoris 1,5%. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud. Keskmine brutokuupalk oli aasta II kvartalis 1082 eurot, teatab Statistikaamet. Brutokuupalk tõusis I kvartaliga võrreldes 7,1% ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 5,8%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk aasta II kvartaliga võrreldes 5,9%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid palgatöötaja kohta 2,9% ning mõjutasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,1 protsendipunkti. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk (5,9%). Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kuueteistkümnendat kvartalit järjest. Keskmine brutokuupalk tõusis aasta II kvartalis pea kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes keskmisest madalama brutokuupalgaga tegevusaladel kinnisvaraalases tegevuses 11,2% ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 9,8%. Keskmine brutokuupalk ei tõusnud vaid ehituses (langus 0,5%). Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1054 eurot, mais 1058 eurot ja juunis 1135 eurot. Keskmine netokuupalk oli aasta II kvartalis 871 eurot ja see kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kiiremini kui keskmine brutokuupalk (netokuupalga kasv oli 7,3%). Netokuupalga kiirem kasv oli tingitud tulumaksumäära alanemisest 21%-st 20%-ni, töötuskindlustusmakse määra alanemisest 1%-st 0,8%-ni ning samuti miinimumpalga tõusust 355 eurost 390 euroni alates aasta 1. jaanuarist. Keskmine brutotunnipalk oli aasta II kvartalis 6,61 eurot ja see tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,4%. Kõige enam tõusis keskmine brutotunnipalk kunsti, meelelahutuse ja vaba aja tegevusalal (10,7%) ning vähenes kahel tegevusalal muudes teenindavates tegevustes (0,9%) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (0,1%). 4

5 Palgastatistika uuringu alusel oli aasta II kvartalis töötajate arv 1,3% väiksem kui aasta II kvartalis. Palgatöötajate arv suurenes kuuel tegevusalal: 1) finants- ja kindlustustegevus; 2) info ja side; 3) kunst, meelelahutus ja vaba aeg; 4) töötlev tööstus; 5) tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; 6) majutus ja toitlustus. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli tänavu II kvartalis 1459 eurot ja tunnis 9,87 eurot, mis on võrreldes aasta II kvartaliga tõusnud vastavalt 5,8% ja 6,2%. Keskmise tööjõukulu tõus palgatöötajatele oli kõige suurem kuus kinnisvaraalases tegevuses ning tunnis põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (vastavalt 11,5% ja 11,1%). Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes aasta augustis eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui juulis kasvas jaemüük aastases võrdluses 9%, siis augustis jaemüügi kasv veidi aeglustus aasta augustis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 454,8 miljonit eurot, seega jäi augustis kauplustesse 346 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv aeglustus augustis märgatavalt. Kui juulis kasvas neis kauplustes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 23%, siis augustis 15%. Müük suurenes kõigil tegevusaladel. Enim suurenes jaemüük posti või interneti teel, kus müük kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes 40%. Keskmisest enam suurenes jaemüük veel ka muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, fotokaupade, raamatute, sporditarvete, mängude ja mänguasjade, lillede, istikute jm (kasv 36%) ning kasutatud kaupade kauplustes ja väljaspool kauplusi (kioskites, turgudel, otsemüük) (kasv 19%). Toidukaupade kaupluste jaemüük suurenes aasta augustiga võrreldes 3%. Mootorikütuse jaemüük suurenes eelmise aasta augustiga võrreldes püsivhindades 9%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui juulis. Mootorikütuse jaemüügi kasvu kiirenemisele augustis avaldas osaliselt mõju mootorikütuse hinnalanguse kiirenemine. Kui tänavu juulis oli mootorikütuse aastane hinnalangus 11,6%, siis augustis 14,4%. Võrreldes eelmise kuuga vähenes augustis jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük püsivhindades 4%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal oli vähenemine 1% aasta kaheksa kuuga (jaanuar august) suurenes jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük eelmise aasta vastava perioodiga võrreldes püsivhindades 8%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli augustis 529,2 miljonit eurot, millest kaupade jaemüük andis 86% aasta augustiga võrreldes suurenes müügitulu püsivhindades 5%, eelmise kuuga võrreldes aga vähenes 5%. 5

6 Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) aasta II kvartalis võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 2,0%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes II kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,7% ja aasta II kvartaliga võrreldes 1,9%. II kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,2 miljardit eurot. SKP kasvu mõjutas aasta II kvartalis enim kaubanduse, kinnisvaraalase tegevuse ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalade lisandväärtuse suurenemine. Samuti andis Eesti majandusele positiivse panuse käibemaksu laekumise kasv, samas vähenesid subsiidiumide väljamaksed. Täpsustatud andmetel oli aasta II kvartalis Eesti majanduse suurim pidurdaja transpordi tegevusala, samuti töötlev tööstus ning ehitus. Töötleva tööstuse langus oli II kvartalis laiapõhjaline, lisandväärtus kahanes enam kui pooltel töötleva tööstuse tegevusaladel. Elektroonikatoodete, mineraalsete toodete ja mootorsõidukite tootmise lisandväärtus olid töötleva tööstuse peamised suurendajad, samas kahandas toidu- ja joogitootmine Eesti majanduse suurima tegevusala panust SKP-sse oluliselt. Ehituse tegevusalal loodud lisandväärtuse kahanemine oli peamiselt tingitud ehitusmahtude vähenemisest. Kaupade ja teenuste eksport kahanes reaalarvestuses 1,1%. Kuigi elektroonikatoodete ning puidu ja puittoodete väljavedu suurenes, viis mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete ning toidu ja jookide väljaveo suur langus kaupade ja teenuste ekspordi kokkuvõttes miinusesse. Koguimport kahanes võrreldes eelmise aasta II kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 3,3%. Importi langetas enim mujal klassifitseerimata masinate ja seadmete, elektroonikatoodete ning jookide sisseveo vähenemine. Netoekspordi osatähtsus SKP-s suurenes, moodustades aasta II kvartalis SKP-st 5,7%. SKP kasvas aeglasemalt kui hõivatute arv (kasv 2,1%), kuid kiiremini kui töötatud tunnid (kasv 1,2%). Tööjõu ühikukulu suurenes eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,6%, mis tähendab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest (mis langes 0,1%) kiiremini. Sisemajanduse nõudlus kahanes varude muutuse ja investeeringute vähenemise tõttu. Viimati langes sisenõudlus reaalarvestuses aasta II kvartalis. Varude muutus oli aasta II kvartalis üle pika aja taas negatiivne ja seda varude kõigis alaliikides. Suurim langus oli valmistoodangu varudes. Viimati oli varude muutus negatiivne aasta IV kvartalis. Kapitali kogumahutus põhivarasse langustempo aeglustus ja aasta II kvartalis oli langus 8%. Enim vähenesid ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse ning hoonetesse ja rajatistesse. Lõpptarbimiskulutused suurenesid 4,3%. Sealjuures suurenesid kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused 5,4%. Enim kasvasid elanike kulutused toidule, vabale ajale ja majapidamiskaupadele. Sisenõudlus oli II kvartalis jätkuvalt väiksem kui SKP, moodustades SKP-st 92,4%. 6

7 2.2. Sotsiaalmajanduslik olukord Helme vallas. Helme vald on rahvaarvult Valga maakonnas neljandal kohal olev omavalitsusüksus,kuid maakonna suurim vald. Siin elavate ja töötavate inimeste sissetulekud on ühed madalaimad Eestis. Lähiaastateks ei prognoosita strateegias Helme valla elanike keskmise brutokuupalga nominaalkasvu samas tempos keskmise palga nominaalkasvuga riigis keskmiselt. Elanike arv ja liikumine lähiaastatel oli järgmine: 1.jaan.seisuga Elanike arv Sünnid Surmad Saabunud Lahkunud Iive kokku Tööealiste elanike arv Helme vallas seisuga Elanike arv külades oli järgmine: Ala küla Helme alevik Holdre küla Jõgeveste küla Kalme küla Karjatnurme küla Kirikuküla küla Koorküla küla Kähu küla Linna küla Möldre küla Patküla küla Pilpa küla Roobe küla Taagepera küla Valla täpsusega KOKKU VALLAS s.h.mehi s.h.naisi

8 Vanuseline koosseis Helme vallas elanike arvust oli 2015.aasta alguses järgmine: Kuni 18 aasta vanused -406 inimest aasta vanused inimest 64 aastased ja vanemad-434 inimest Töötute arv Helme vallas oli eelnevate aastate lõpu seisuga järgnev: töötut töötut töötut töötut töötut 8

9 3.Tulubaasi ülevaade ja prognoos 3.1. Tulumaks Arvestades elanikkonna, sealhulgas maksumaksjate arvu vähenemist 3,5% võrra aastas on käesolevas strateegias arvestatud üksikisiku tulumaksu vähenemist aastatel Helme vallas. Üksikisiku tulumaksu laekus eelnevatel aastatel järgmiselt: 2009.aastal aastal aastal aastal aastal aastal Maamaks 2014.a. planeeritud maamaksust laekus (96,7%). Siia pole arvestatud riigi poolt tasandusfondi kaudu kompenseeritud looduskaitsealadelt laekumata maamaks. Maamaksu arvutamise aluseks on maa maksustamishind, mis määratakse riigi poolt perioodiliselt läbiviidava maa korralise hindamise tulemuste alusel. Käesoleval ajal kehtivad Helme valla territooriumil 2001.a. maa korralise hindamise tulemusel kehtestatud maa väärtused, mis on maatulundusmaa sihtotstarbega maal kõlvikuliselt järgmised: -haritav maa /ha. olenevalt viljakustsoonist -looduslik rohumaa ja muu maa 32 /ha. -metsamaa 268 /ha. -õuemaa kuni 1000 m 2-0,38 /m 2, 1001 m 2 ja enam- 0,01 /m 2 Vastavalt sihtotstarbele mõjutavad maamaksu: -tootmismaa kuni m 2-0,06 /m 2, m 2 ja enam- 0,01 /m 2 -ärimaa 0,38 /m 2 -elamumaa kuni1000 m 2-0,38 /m 2, 1001 m 2 ja enam- 0,01 /m 2 -mäetööstusmaa 268 /m 2 Ülejäänud sihtotstarbed praktiliselt mõju ei avalda. Käesoleval ajal kehtib volikogu poolt määratud maamaksumäär: üldine 2,5%(võimalik 0,1...2,5) maa maksustamishinnast ja haritava ning loodusliku rohumaa puhul 1,3%(võimalik 0,1...2,0) maa maksustamishinnast aastas. Volikogu poolset maamaksusoodustust omavad pensionärid ja represseeritud. Seadusest tulenevalt maksuvabad maad on maad, kus majandustegevus on keelatud, kaitsealade ja sihtkaitsevööndite maad, kirikute, koguduste pühakodade ja kalmistute maad, munitsipaalmaad. Maamaksu suurust viie aasta peale ette planeerida on äärmiselt keerukas, kui mitte võimatu. See sõltub eelkõige riigi poliitikast ja seadusandlusest. Käesoleval hetkel kehtivate seaduste ja maksustamishindade baasil võiks planeerida iga-aastaseks maamaksu suuruseks

10 3.3.Tasandusfond ja toetusfond Riigi tasandusfond püsib riigi strateegia kohaselt arvestusperioodil stabiilsena, Helme valla osa selles on samuti jäetud järgnevad aastad stabiilsena. Riigi toetusfond (pedagoogide töötasu ning muud haridus- ja sotsiaaleraldised) on arvestatud järgnevateks aastateks mõningase vähenemisega seoses laste arvu langemisega vallas. Riigi tasandusfond eelnevatel aastatel on olnud järgmine: 2009.aastal aastal aastal aastal aastal aastal Riigi toetusfond eelnevatel aastatel on olnud järgmine: 2009.aastal aastal aastal aastal aastal aastal Muud tulud Muude saadud toetuste all on planeeritud projektidest saadavad toetused teguvuskuludeks Riigilt saadav eraldis teede korrashoiuks on arvestatud stabiilselt aastamahuga Varasematel aastatel on teede raha laekunud järgmiselt: 2009.aastal aastal aastal aastal aastal aastal Alates 2015.aastast eraldab riik teede raha tasandusfondi osana. Tulud kaupade ja teenuste müügist on planeeritud kasvuga perioodil kokku 16,6% Muude tegevustulude all on kavandatud iga-aastaselt Kaevandamisõiguse tasu 8000 Laekumine vee erikasutusest 2000 Saastetasud 2000 Muud tegevustulud

11 Helme vald eeldatav Põhitegevuse tulud kokku Maksutulud sh tulumaks sh maamaks Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks sh tasandusfond ( lg 1) sh toetusfond ( lg 2) sh muud saadud toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud Põhitegevuse kulude prognoos Põhitegevuse kulud on prognoositud lähtudes eelnevate aastate kuludest,arvestatud on hindade(elekter,kütus jne)tõusu ning aluseks on ka põhitegevuse tulude osa.eelarvestrateegias on kavandatud põitegevuse kulud tuludest veidi väiksemad, et saaks katta ka investeerimistegevusest tulenevaid väljaminekuid(laenu põhiosa ja intresside tasumine). Valla poolt antavate toetuste osas on arvestatud 3,7%-lise kasvuga perioodil Personalikulude osas on arvestatud kulude kasvuga 5,2% võrra valla st finantseeritava tööjõu osas. Majandamiskulude osas on planeeritud mõningast langust-kuna allasutusi on jäänud vähemaks. Muude kulude osas on arvestatud reservfondiga. Helme Vallavalitsus eeldatav Põhitegevuse kulud kokku Antavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevuskulud sh personalikulud sh majandamiskulud sh muud kulud

12 5. Investeerimistegevus Eelarvestrateegia perioodil on Helme vallal plaanis järgmised investeerimisprojektid: 1. Helme valla koolide Ala Põhikooli ja Ritsu Lasteaed-Algkooli renoveerimine ja väiksemate seadmete ning masinate soetamine vastavalt vajadustele 2. Endise Helme Kutsekeskkooli hoonete ja territooriumi baasil ettevõtlusarendus (s.h. ka osade hoonete lammutamine) 3. Katlamaja ja kaugküttesüsteemide uuendamine Helme alevikus 4. Katlamaja ja kaugküttetrasside rekonstrueerimine Linna küla asulas 5. Linna küla ujula ümberehitus noorsootöö- ja vaba aja keskuseks 6. Väikeasulate vee- ja kanalisatsioonide rekonstrueerimine (Pokardi, Karjatnurme, Ala) 7. Mulgi külastuskeskus Sooglemäel 8. Taagepera küla arendus ja paisjärve korrastus 9. Ritsu paisjärve süvendamine 10. Klaverimuuseumi edasiarendus Helmes 11. Välisvalgustuse rekonstrueerimine Patküla, Helme ja Linna küla asulates 12. Kasutusest välja langenud hoonete lammutamine Linna külas 13. Välisvalgustuse rajamine Linna küla, Helme ja Tõrva vahelisele kergliiklusteele 14. Kergliiklusteede rajamine Tõrva- Valga, Tõrva- Patküla, Tõrva- Pikasilla suunal ning lõigul Taagepera-Sooglemäe- Ala 15. Helme koduloomuuseumi arendus 16. Helme ait-tislerikoja remont ja arendus 17. Helme ordulinnuse varemete, laululava ja selle vahetu ümbruse korrastus ning arendus 18. Hoolekande teenuse arendamine Helmes 19. Koorküla rahvamaja ja mõisapargi atraktiivsemaks muutmine 20. Kalme külakeskuse tee asfaltkatte alla viimine 21. Barclay de Tolly mausoleumi renoveerimine 22. Muude projektide all on plaanitud jätkata käimasolevaid projekte valla omaosaluse ja toetuste (KIK, Muinsuskaitseamet jt.) arvelt. 12

13 6. Finantseerimistegevus 6.1. Laenud Eelarvestrateegia perioodil iseloomustab valla laenukohustusi järgmine: aasta lõpu seisuga oli valla võlakohustuste maht 522 tuhat eurot. Laen on võetud 2008 aastal Ritsu Lasteaed- Algkooli, Ala Põhikooli ja Helme vallamaja renoveerimiseks ja Helme valla veemajanduse projekti omafinantseeringu katteks. 2. Helme valla veemajandusprojekti omafinantseeringu katmiseks on sõlmitud laenuleping SA Keskkonnainvesteeringute Keskusega 375 tuhat euro ulatuses, millest 41 tuhat eurot kasutati 2012.aastal ja 334 tuhat eurot kasutati 2013.aastaga aastal võeti laenu 59 tuhat eurot veevarustuse süsteemide korrastamiseks külades,mida ei finantseeritud KIK-i projektist aastal võeti laenu 66 tuhat eurot vee- ja kanalisatsioonivarustuse süsteemide korrastamiseks, mida ei finantseeritud aasta KIKi suurprojektist, tuletõrje veevõtukohtade rajamiseks ja infrastruktuuri korrastamiseks külades. 5. Veemajandusprojektiga seotud laenu põhiosa tagasimaksed algavad aastast. Laenukohustused Kohustuse võtmine Kohustuse tasumine Intress Kohustuse jääk

14 6.2.Likviidne vara Likviidsete varade suunamata jääk 2014.aasta lõpuks on planeeritud eurot. Järgnevatel aastatel on likviidsete varade jääk planeeritud mõnevõrra väiksem. 7. Sõltuva üksuse finantstegevuse ülevaade ja prognoos Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud Helme valla sõltuva üksusena OÜ Helme Teenuse finantsnäitajatega. OÜ Helme Teenus on 100% valla osalusega ettevõte. OÜ Helme Teenuse põhitegevuse tulude kasv on planeeritud 2019.aastaks 5,9% ja põhitegevuse kulud suurenevad7,5%. 8. Finantsdistsipliin Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini hinnatakse eelkõige järgmise kahe näitaja alusel: põhitegevuse tulem Helme Vallavalitsus Täitmine 2014 aasta Prognoos 2015 aasta Prognoo s 2016 Prognoo s 2017 Prognoo s 2018 Progno os Põhitegevuse tulud kokku Põhitegevuse kulud kokku Põhitegevuse tulem netovõla koormus, mis ei tohi olla suurem kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe. Kui see vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. 14

15 8. Kokkuvõte Käesoleva aasta märtsis tegi Helme vald ühinemisettepaneku naaberomavalitsustele Tõrva linnale, Hummuli ja Põdrala vallale. Ettepaneku kiitsid heaks kõik nimetatud omavalitsused ja on alustatud ühinemisläbirääkimisi.ühinemine on planeeritud 2017 aasta oktoobris. Helme valla areng sõltub järgnevatel aastatel planeeritavast st ja ühinemisläbirääkimiste tulemustest. Majanduskasvu tingimustes on võimalik vallas planeeritud investeeringud ellu viia. Siiski on plaanitavad investeeringud enamjaolt teostatavad projektide toel, kus valla poolt kaetakse vajalik omaosalus. Helme valla sse laekuv tulumaks moodustab tuludest järgneval 4 aastal 43-46%.Majanduslanguse eelse taseme saavutab strateegia kohaselt tulumaksu laekumine alles 2016.aastal. Viimaste aastate kõige mahukamaks investeeringuks oli Helme valla veemajandusprojekt,mida teostas Helme valla tütarfirma Helme Teenus OÜ.Omaosaluse tarbeks võttis Helme vald 2012 ja 2013 aastal laenu ja andis selle üle Helme Teenus OÜ-le. Projekti käigus selgusid ettenägematud lisatööd, millega seondusid lisakulutused, mis tuli katta omavahenditest ja pangalaenu arvelt. Laenu võtmisel jäi Helme vald lubatud piiridesse. Käesoleval aastal soojustati projektide abil Ritsu Lasteaed-Algkooli hoone ja lammutati ühiselamu Helme alevikus. 15

16 Lisa 1. Helme valla strateegia Helme Vallavalitsus eeldatav Põhitegevuse tulud kokku Maksutulud sh tulumaks sh maamaks Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks sh tasandusfond ( lg 1) sh toetusfond ( lg 2) sh muud saadud toetused tegevuskuludeks Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud kokku Antavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevuskulud sh personalikulud sh majandamiskulud sh muud kulud Põhitegevuse tulem Investeerimistegevus kokku Põhivara müük (+) Põhivara soetus (-) sh projektide omaosalus Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0 Antavad laenud (-) 0 0 Finantstulud (+) Finantskulud (-) Eelarve tulem Finantseerimistegevus Kohustuste võtmine (+) Kohustuste tasumine (-) Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga

17 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära Netovõlakoormus (eurodes) Netovõlakoormus (%) 20,1% 23,1% 21,6% 18,5% 16,6% 13,3% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) Netovõlakoormuse ülemmäär 77,0% 74,3% 60,0% (%) Vaba netovõlakoormus (eurodes) E/a kontroll (tasakaal) Põhitegevuse tulude muutus - -2% -5% 2% 0% 2% Põhitegevuse kulude muutus - 0% -6% 2% 1% 2% Omafinantseerimise võimekuse 1,04 1,02 1,04 1,04 1,03 1,03 näitaja Investeeringuprojektid* (alati "+" märgiga) 2015 eeldatav projekt 4Ala Põhikooli renoveerimine sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) Eelpool nimetamata muud projektid kokku sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus) KÕIK KOKKU sh toetuse arvelt sh muude vahendite arvelt (omaosalus)

18 Lisa 2.Helme valla strateegia valdkonniti Põhitegevuse ja investeerimistegevuse kulud valdkonniti (COFOG)* (kõik "+" märgiga) eeldatav Üldised valitsussektori teenused Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Riigikaitse Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt 03 Avalik kord ja julgeolek Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt 04 Majandus Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Keskkonnakaitse Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt 06 Elamu- ja kommunaalmajandus Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt 0 07 Tervishoid Põhitegevuse kulud

19 sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt 08 Vabaaeg, kultuur ja religioon Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt 09 Haridus Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Sotsiaalne kaitse Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt KOKKU Põhitegevuse kulud sh muude vahendite arvelt Investeerimistegevuse kulud sh muude vahendite arvelt

20 Lisa 3.Sõltuva üksuse strateegia Helme Teenus OÜ Eeldatav Põhitegevuse tulud kokku (+) sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt Põhitegevuse kulud kokku (+) sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) Põhitegevustulem Investeerimistegevus kokku (+/-) Eelarve tulem Finantseerimistegevus (-/+) Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis Netovõlakoormus (eurodes) Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 20

21 Lisa 4. Arvestusüksuse strateegia Helme Vallavalitsus+Helme Teenus OÜ eeldatav Põhitegevuse tulud kokku Põhitegevuse kulud kokku Põhitegevustulem Investeerimistegevus kokku Eelarve tulem Finantseerimistegevus Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga Netovõlakoormus (eurodes) Netovõlakoormus (%) 17,8% 19,7% 17,7% 14,6% 13,2% 9,5% Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 83,9% 60,0% 78,1% 75,3% 72,9% 60,0% Vaba netovõlakoormus (eurodes)