Merimetsa kaitseala kaitsekorralduskava

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Merimetsa kaitseala kaitsekorralduskava"

Väljavõte

1 1 Merimetsa kaitseala kaitsekorralduskava

2 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ALA ISELOOMUSTUS MAAKASUTUS HUVIGRUPID KAITSEKORD RIIKLIK SEIRE NING LÄBIVIIDUD INVENTUURID Riiklik seire Läbiviidud inventuurid ja uuringud VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID ELUSTIK KOOSLUSED Metsad Niidud MAASTIK ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS KAITSEALA TÄHISTUS TERVISERAJAD KAITSEALA LÕKKE- JA PUHKEKOHAD KAITSEALA INFOTAHVLID KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE TEGEVUSTE KIRJELDUS Inventuurid Metsade takseerimine Taimestiku inventuur Taristu Infotahvlite paigaldamine ja uuendamine Liikumisradade arendamine Radade ja puhkekohtade hooldamine Kaitseala tähistamine Kavad, eeskirjad Kaitsekorralduskava vahehindamine Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine Muu Poollooduslike koosluste hooldamine TEGEVUSKAVA JA EELARVE KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE KASUTATUD ALLIKAD LISAD LISA 1. MERIMETSA KAITSEALA VÄLISPIIR LISA 2. MERIMETSA KAITSEALA KAITSE-EESKIRI LISA 3. VÄÄRTUSTE KOONDTABEL LISA 4. TARISTU MERIMETSA KAITSEALAL LISA 5. MERIMETSA KAITSEALA KAITSEKORRALDUSKAVA AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEKU PROTOKOLL (XX )

3 Vastavalt looduskaitseseaduse (RT I, , 1) -le 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava koostamisel on aluseks võetud keskkonnaministri a määrus nr 60 Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine ning Tallinna Linnavolikogu a määrus nr 18 Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus. Käesoleva kaitsekorralduskava kinnitab Tallinna Linnavalitsus. Käesoleva Merimetsa kaitseala (edaspidi kaitseala) kaitsekorralduskava (edaspidi KKK) eesmärk on: anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) selle kaitsekorrast, kaitseeesmärkidest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidud uuringutest/töödest; analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile; arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis; anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega; määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva maksumusega; luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. Kava koostamist koordineeris Tallinna Keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Tõnu Laasi (tel , e-post Kaitsekorralduskava on koostanud Timo Kark (tel , e-post 3

4 1. Sissejuhatus Ala iseloomustus Merimetsa kaitseala on kaitse alla võetud Tallinna Linnavolikogu 06. aprilli a määrusega nr 6 (RT IV, , 8). Kaitseala, pindalaga 48 ha, asub Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas (joonis 1, lisa 1). Merimetsa kaitseala on üks kahest kohaliku omavalituse poolt looduskaitse alla võetud alast, mis jääb Tallinna linna piiridesse. Lisaks Merimetsa kaitsealale on Tallinna linnas kaitse alla võetud Pääsküla raba. Joonis 1. Merimetsa kaitseala asukoht (aluskaart: Maa-amet) Stroomi ehk Merimetsa metsa nimetus on tuletatud Paldiski mnt ääres asunud Stroomi kõrtsi (saksa keeles Stromischer Krug) omaniku raehärra Bengt Fromholdi nimest. Teine nimi on tulnud Paldiski mnt ääres asunud Merimetsa suvemõisast (saksa keeles Seewaldi) (Nerman, 2000). Ajalooliselt on ala olnud lage rohumaa, mida kasutati linna heinamaadena. Olenevalt niitmise ulatusest esines seal ka arvatavalt puid ja põõsaid (Ploompuu, 2007). Piirkonna kõige olulisemaks muutjaks kujunes arvatavalt 18. sajandist pärit Seewald ehk Merimetsa suvemõis. On teada, et suvemõis kuulus Samuel Reinhold Winklerile ning seda on nimetatud ka Winkleri suvemõisaks aastal oli Winkleri pärijatele kuulunud maa-alal, mis ulatus kuni Stroomi metsani, üks puidust ja üks kivist maja. Elumajade juurest viis Stroomi randa suur allee, mida võib osaliselt näha vanadelt õhufotodelt. Samuti oli Winkleri kinnistul juur- ja puuviljaaed ning suur heinamaa (Nerman, 2000). Ilmselt kuulus Stroomi mets enne aastat suures osas või peaaegu tervikuna Seewaldi suvemõisale. Linna metsi käsitletavates dokumentides kerkis Habersti (Stromi) esile ja seda väga juhuslikult alles 20. sajandi algul. Algselt oli siin looduslikke metsatukke, mida hakati hoidma, tehti ka esimesed tagasihoidlikud metsakultuurid (Ploompuu, 2007). See peegeldub ka Tallinna linna aruannetes, nii pole aastaid

5 hõmavas ülevaates sõnagi Stroomi metsast (Tallinna linna majapidamine , 1916). Aastatel oli siin suurem metsapõleng, metsa laastati tugevasti ka küttepuudeks aatate alguses oli suur küttepuude puudus ning pelgulinlased laastasid niigi juba kannatada saanud Stoomi metsa (Nerman, 2000). Tõsisemalt hakati Haabersti (Stoomi) metsa suhtuma Eesti Vabariigi päevil aastatel, mil hakkas siia kujunema uus puhkerajoon ja oma tööstuliku osa oli minetanud Kopli (Ploompuu, 2007). Eesti Vabariigi ajal kuulus piirkond Habersti ja Telliskopli (Kopli) vahtkonda, kuhu alla käisid Telliskopli mets ja karjamaa (pindala 38 ha), Seewaldi ümbruse karjamaa ja mets (96 ha), Veskimägi (26 ha), Habersti mets ja Õismae raba (220 ha) ning Kakumäe raba (25 ha) ja metsapuukool (4 ha). Seewaldi ümbruse karjamaa ja metsa pindala (96 ha) püsis kuni aastani. Tallinna linnavalitsuse tegevuse aruannetes ei kohta eraldi Stroomi metsa käsitlevaid materjale, üksikasjalikumas käsitluses loeti see Kopli-Stroomi metsandikuks, mille kohta on aruannetes tihti õeldud, et raiuti vigaseid, kasvamiseks kõlbmatuid puid ja tuulemurdu, seega toimus ainult hooldusraie. Pole ka teada et Stroomi metsas oleks tehtud tsaariaja lõpul või Eesti Vabariigi alguses takseerimine (Ploompuu, 2007). On teada, et osa ilusast männimetsast Stroomi ranna lähedal kuulus Seewaldi (Merimetsa) haiglale, see oli ka teistele suletud ning piiratud okastaadiga. Veel aastate keskel ulatus haigla territoorium mereni, samal ajal suundus haiglast mere poole ilus puiestee aastal anti Seewaldi haigla metsast Pelgulinna heakorra seltsile veel 10 ha, kuhu aastal rajati paviljon (Nerman, 2000). Juba varem, aasta lepinguga oli Pelgulinna heakorra selts saanud oma kasutusse 10 hektarit mereäärset metsa (Nerman, 2000). Metsaga piirnevaid lagedaid alasid kasutati laialdaselt aianduseks, seal karjatati ka loomi. 1920ndatel kasvas loomade arv 100-ni. Tänu rannalähedusele oli aastatel mets populaarne puhkeala a muutus Stroomi mets suureks autode kalmistuks, kus taganevad vene väed hävitasid u 400 autot ja muud kraami (Nerman, 2000). Tänaseks on üks osa Stroomi metsast võetud kohaliku kaitse alla ning kaitseala metsi käsitletakse puhkemetsana, kus on tagatud metsa säilimine ning arendatakse liikumise- ja sportimisetingimusi. Olulist tähelepanu pööratakse ka looduskaitsele ning ala üheks eesmärgiks on kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse ning loodusliku mitmekesisuse tagamine. Suurem osa alast on kaetud metsaga ning osaliselt on säilinud vanad niidualad. Niidualadel karjatamist ei toimu ning seetõttu on niitude pindala vähehaaval ajas vähenenud Maakasutus Kaitseala jääb tervikuna jätkuvalt riigi omandis (JRO) olevale maale, mida valdab RMK. RMK-l puudub huvi JRO-del metsade majandamiseks ning antud kinnistu võib tulevikus kuuluda Tallinna linnale. Seetõttu on olnud võimalik piirata uuendusraiete teostamist. Suurem osa kaitsealast on kaetud metsaga ning eelkõige on piirkond oluline ümberkaudsetele elanikele, kes kasutavad sealseid radasid sportimiseks, jalutamiseks ja koerte jalutamiseks. Suvisel ajal on külastussurve suurem, sest kaitseala vahetus läheduses asuv liivarand ja meri meelitab sinna inimesi ka mujalt. Ala on oluline ka ratsutajate jaoks kaitseala lähedal asub hipodroom ning kaitseala lähedus loob head võimalused hobustega liikumiseks looduslikus keskkonnas kaugemale sõitmata. Merimetsa kaitseala annab võimaluse edendada ka loodusharidust ning korraldada õpilastele õuesõpet. Kaitseala metsade näol on eelkõige tegemist puhkemetsaga, mida säilitatakse nii loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks kui ka ümberkaudsete elanike huvides (virgestusvõimalused ja roheline elukeskkond). Kaitseala metsades saab teostada nt hooldusraieid, valikraiet ja sanitaarraiet, mida teostatakse üksnes kaitseala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kaitse-eeskirjaga 5

6 on välistatud raielankide tekitamine ning maa valdajal puudub huvi metsade majandamiseks. Ka ei ole kaitsealale võimalik rajada ka uusarendusi. Arendussurve ja külastuskoormuse kasv on ühed peamised põhjused miks ala looduskaitse alla võtmine algatati Huvigrupid Tallinna linn (Tallinna Keskkonnaamet) kaitseala valitseja. Kaitseala valitseja eesmärk on säilitada looduses liikumise võimalused ning tagada ala loodusväärtuste säilimine; RMK maa valdaja; Ümberkaudsed elanikud on huvitatud marjade ja seente korjamisest, sportimisest ning loodusväärtuste säilimisest ja tutvustamisest; Tallinna linnuklubi on huvitatud ala liigirikkuse säilimisest; Tallinna Hipodroom on huvitatud ala kasutamisest ratsutamise ja hobukaarikutega sõitmise eesmärgil; Pelgulinna selts on huvitatud loodusliku ala säilimisest; Ümberkaudsed koolid on huvitatud õuesõppe võimalustest; SA Eesti Terviserajad on huvitatud liikumisradade arendamisest Kaitsekord Merimetsa kaitseala moodustamine ja selle kaitsekord on kinnitatud a Tallinna Linnavolikogu määrusega. Kaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi (lisa 2). Kuna Merimetsa kaitseala on kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt, siis tulenevalt looduskaitseseadusest kehtib seal piiranguvööndi režiim. Kaitse-eeskirjaga on võimalik looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid leevendada, kuid rangemaid piiranguid kehtestada ei ole võimalik. Seega kuulub kaitseala piiranguvööndsse, kus inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistatud ja tähistatud kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ettevalmistatud ja tähistatud kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistatud kohtade all on mõeldud nt grillimise kohti, radu ja teid. Rahvaürituste korraldamine ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üknses kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitsealal on lubatud grillimine selleks ette valmistatud kohtades. Lõkke tegemine ja telkimne on kaitsealal keelatud, mis tähendab, et kaitsekorralduskavaga ei ole võimalik planeerida uute telkmis- ja lõkkekohtade rajamist. Kuna kaitseala asub elumajade piirkonnas, siis telkimisest väga huvitatud ei olda, kuid suvisel ajal peab ebaseaduslikule lõkke tegemisele rohkem tähelepanu pöörama. Grillmise kohti ei käsitleta lõkkekohtadena. Kaitsealal on lubatud mootorsõidukiga sõita vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Jalgrattaga on lubatud sõita teedel ja kattega radadel. Hobusega on lubatud liikuda selleks ette nähtud radadel. Kuigi kaitse-eeskirjaga ei ole seda reguleeritud, siis sõidukitega sõitmise keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele (looduskaitseseadus 30 lg 3). Samuti ei laiene keeld liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks (looduskaitseseaduse 31 lg 2 p 10). Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitseala kaitse-eesmärgile. Metsakoosluste 6

7 kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia ja aja, puidu kokkuja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. Samuti on keelatud teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine. Erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ja tehnovõrgurajatisi ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks ning teha olemasolevate rajatiste hooldus- ja remonttöid. Kaitse-eeskirjaga on keelatud uuendusraie, mille hulka kuuluvad lage- ja turberaie (aegjärkne, häil- ja veerraie). Ülejäänud raieliigid nagu hooldusraie, valikraie, trassiraie ja raadamine on lubatud metsaseaduses sätestatud tingimustel. Hooldusraiet, valikraiet, trassiraiet ega raadamist ei ole võimalik kaitse-eeskirjaga piiranguvööndis reguleerida. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuste kõlvikute piire ja sihtotstarvet; koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; väljastada metsamajandamiskava; kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba; anda luba ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamiseks. Kaitse-eeskirjaga ei ole reguleeritud maaparandussüsteemide rajamist, mis tähendab, et vastavalt looduskaitseseadusele on uute maaparandussüsteemide rajamine keelatud. Vajaliku tegevusena on kaitse-eeskirjaga lubatud kraavide sulgemine loodusliku veerežiimi taastamise eesmärgil. Poollooduslike koosluste esinemise aladel on vajalik nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. Külastuskoormuse suunamiseks tuleb osa jalgteid rekonstrueerida või sulgeda looduslähedasel viisil Riiklik seire ning läbiviidud inventuurid Riiklik seire Kaitsealal asub üks seirepunkt, kus tehakse põhjavee tugivõrgu seiret. Sarnaseid seirepunkte asub ka kaitseala vahetus läheduses. Lisaks põhjavee tugivõrgu seirele, on kaitseala vahetus läheduses (100 m) tehtud ka ohustatud taimekoosluste (Natura2000 kooslused) seiret, kuid selle käigus ei ole seirealalt leitud ühtegi haruldast liiki ning ala floristilist väärtust on hinnatud 4-palli skaalal 0-ks Läbiviidud inventuurid ja uuringud Kaitseala moodustamise protseduuri käigus on läbi viidud mitmeid inventuure ja uuringuid, mis on kinnitanud ala looduskaitselist väärtust, sh liigilist mitmekesisust aastal viidi Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmise ekspertarvamuse koostamise raames läbi linnustiku, taimestiku ja seenestiku inventuurid. Sõltuvalt ekspertarvamuse tähtajast viidi välitööd läbi novembris-detsembris, mis mõnede liigirühmade inventeerimiseks ei ole kõige soodsam aeg, kuid piisav ülevaate saamiseks. Ekspertarvamuse koostas Tõnu Ploompuu ning inventuuride teostamiseks kaasati vastava eriala eksperdid. Lisaks kasutati ekspertarvamuse koostamisel varasemaid ekspertide andmeid ja kirjanduse allikaid. Taimestiku liigilise koosseisu ja leviku tegi kindlaks Tõnu Ploompuu a novembri lõpus ja detsembri alguses. Liikide puhul ei hinnatud nende ohtrust, kuna hinnangu täpsus jääb sellisel 7

8 aastaajal liiga väikeseks. Lisaks taimestiku inventuurile teostas Tõnu Ploompuu ka seenestiku inventuuri (ptk 2.1.). Linnustiku inventuuri viisid läbi MTÜ Tallinna Linnuklubi ornitoloogid aastal. Linnustiku kirjeldamisel kasutati ka varasema 5 aasta jooksul kogutud andmeid linnustiku kohta (ptk 2.1.). Ülevaate alal elutsevatest imetajates on koostanud Üllar Rammul aastal (ptk 2.1.) a lõpus ja a alguses koostati Tallinna Keskkonnaameti tellimusel ekspertarvamus Stroomi metsade seisundi muutuste kohta perioodil Ekspertarvamuse koostas OÜ Adapte Ekspert (keskkonnaekspert Rein Ratas ja keskkonnaspetsialist Piret Toompere). Kuna ekspertarvamuse koostamise hetkel ei olnud veel kaitseala välispiir kokku lepitud, siis hõlmati analüüsi tegemisse suurem ala (kogu Stroomi mets) kui praegune kaitseala. 8

9 2. Väärtused ja kaitse eesmärgid 9 Kaitseala eesmärk on kaitsta väärtuslikku maastikku, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning säilitada ja parandada virgestusvõimalusi. Kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku ning seetõttu koosluste täpsem määratlus loodusdirektiivi kontekstis puudub. Kaitseala kontseptsioon Väärtusliku elukeskkonna kvaliteedi tagamine läbi loodusliku keskkonna kvaliteedi säilitamise, vabaaja veetmise toetamine, tervisespordi võimaldamine, teadusuuringute läbiviimine ning loodushariduse edendamine Elustik Merimetsa kaitseala üheks eesmärgiks on kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Linnustik Kaitse-eeskirja ekspertiisi koostamise raames viidi Merimetsas aastal läbi linnustiku uuring, mille teostas MTÜ Tallinna Linnuklubi. Linnustiku uuringusse oli hõlmatud praegune Merimetsa kaitseala ning selle vahetus läheduses asuvad kooslused, sh mere- ja rannaala. Linnustiku kirjeldamisel kasutati ka varasema 5 aasta jooksul ( ) kogutud andmeid. Hilisemad andmed pärinevad aastast 2009, kui Paldiski mnt 50 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) raames koostati Tallinna Linnuklubi poolt linnustiku ülevaade. Merimetsas on kohatud 93 linnuliiki, kellest 64 on haudelinnud. Ülejäänud 29 liiki kasutab Merimetsa alasid toitumiseks, puhkamiseks (rändel) või talvitumiseks. Kaitsealuseid pesitsejaid on kolm: raudkull (Accipiter nisus), lõopistrik (Falco subbuteo) ja väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), kes kõik kuuluvad III kaitsekategooriasse. Keskkonnaregistri andmetel pesitseb alal ka II kaitsekategooria liik kanakull (Accipiter gentilis). Suurem osa kaitsealast on määratud kanakullile sobilikuks elupaigaks ning lisaks on leitud kaks pesapaika väljaspool kaitseala vahetult kaitseala läheduses (Ploompuu, 2007). Kevadisel ja sügisesel läbirändel kasutab Merimetsa alasid 62 liiki, kellest enamuse moodustavad värvulised. Üheksa nendest on kantud linnudirektiivi (79/409/EMÜ) I lisasse. Need liigid on sarvikpütt (Podiceps auritus) (II kat), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) (II kat), rukkirääk (Crex crex) (III kat), händkakk (Strix uralensis) (III kat), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) (III kat), herilaseviu (Pernis apivorus) (III kat), hallpea-rähn (Picus canus) (III kat), musträhn (Dryocopus martius) (III kat) ja nõmmelõoke (Lullula arborea) (III kat). Ükski neist liikidest teadaolevalt Merimetsas ei pesitse (Ploompuu, 2007). Teistest kaitsealustest linnuliikidest on alal kohatud hiireviud (Buteo buteo) (III kat), karvasjalgviud (Buteo lagopus) (III kat) ja hoburästast (Turdus viscivorus) (III kat). Merimetsa piirkond on Tallinna üks suuremaid loodusliku ilmega metsamassiive, mistõttu selle tähtsus Tallinna linnustikus on samuti suur. Linnustiku mimekesisuse põhjus seisneb erinevate biotoopide (männikud, segametsad, lehtmetsad, lagendikud, roostikud) olemasolus, mistõttu sobib ala pesitsemiseks, toitumiseks ja rändepeatusteks suurele hulgale liikidele alustades pöialpoisist ja lõpetades kakulise kõrvukrätsiga. Linnurikkust suurendab ka Meimetsa alusmetsa hea seisukord ning surnud puude olemasolu. Praegune suhteliselt korralik põõsastik on lindudele pesitsemiseks ja toitumiseks hädavajalik. Merimetsa tähtsus lindudele, peamiselt värvulistele ja röövlindudele, on väga suur rände ajal

10 kevadel ja sügisel. Merimets asub Tallinna lääneosa läbival lindude rändeteel, mis kulgeb üle Kakumäe poolsaare rohealade, mööda Paldiski mnt äärset roostikku läbi Merimetsa, kust nad lendavad peamiselt Kopli parkide kaudu edasi Paljassaare poolsaarele ning sealt edasi Viimsi poolsaarele. Suuruse ja asukoha tõttu on Merimets oluline lindude koondumispaik (Ploompuu, 2007). Merimetsa lõunaosas Seevaldi pargi ja metsa vahel paikneb väheste põõsastega lagendik, kus pesitsevad mitmed avamaastike ja põõsastike linnud (pruunselg-põõsalind, kadakatäks jt). Rändeajal peatuvad alal põldlõokesed. Sellele lagendikule ja vahetusse lähedusse koonduvad ka Tallinna lääneosa rändeajal läbivad röölinnud, kes käivad lagendikul saagijahil. Toitumispaigana kasutab seda ala ka Merimetsas regulaarselt pesitsev kõrvukrätsude paar (Ploompuu, 2007). Kokkuvõttes on ala ning selle lähiümbrus oluline paljudele linnuliikidele ning vajalik on säilitada elupaikade mitmekesisus (avatud kooslused, alusmetsa põõsastik, surnud ja vanad puud jmt). Maaomandist tulenevalt on osad metsa- ja niidualad kaitsealast välja jäetud ning planeeritud arenduste tõttu on näha ümbruskonna elupaikade osalist hävinemist tulevikus. Seda olulisem on planeerida tegevusi kaitsealal selliselt, et lindudele olulised elupaigad ei saaks kahjustada. Lindude elu- ja toitumispaiku kaitstakse läbi koosluste säilitamise, mistõttu linnustiku osas mõjutegureid eraldi ei käsitleta ja konkreetseid kaitse-eesmärke ei seata. Kaitse-eeskirjaga on keelatud kaks suuremat ohutegurit uuendusraie ning ehitamine (v.a puhkemajandustaristu välja arendamine). Seega ei ole näha, et metsa pindala ajas väheneks. Niitude hooldamata jätmisel võib metsa pindala pigem ajas suureneda, kuid elupaikade mitmekesisuse tagamiseks tuleb niite hooldada. Seetõttu on kaitse-eeskirjaga vajaliku tegevusena ette nähtud poollooduslike koosluste hooldamine/niitmine. Koosluste säilitamiseks ja liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikud raied tuleb planeerida kaitsekorralduskavaga, mis on aluseks kaitseala valitsejale raiete planeerimisel. Kuna kaitsealal ei ole registreeritud selliseid liike, kelle elupaikade säilimiseks oleks vajalik inimese sekkumine, siis käesoleval perioodil liikide elutingimuste säilitamiseks kujundusraieid ei planeerita. Valikraiet ja hooldusraiet ei ole vajalik kaitsekorralduskavaga planeerida ning seda saab teostada vastavalt olukorrale ja vajadusele. Peamiseks probleemiks nii kooslustele kui ka linnustikule on ala intensiivne külastamine, mis kahjustab pinnast ja häirib pesitsusajal linde. Probleemiks on ka arendused väljaspool kaitseala, millega vähendatakse piirkonna terviklikkust. Arendustegevus mõjutab otseselt ka kaitsealal asuvaid kooslusi, sest väheneb terviklik metsamassiiv ning suureneb külastuskoormus. Kaitseala olemasolu ja erinevad keskkonnamõjude hinnangud ei ole tihti piisavad arenduste peatamiseks väljaspool kaitseala, mistõttu on vajalik analüüsida ja edasi arendada kaitseala külastustaristut (eelkõige rajad). Ettevalmistatud ja hooldatud rajad soosivad nendel liikumist ning seeläbi väheneb soov liikuda väljaspool radu. Arendustegevuse tõttu on vajalik külastuskoormust ka hajutada, millele aitab kaasa liikumisradade võrgustiku laiendamine (kasutades olemasolevaid ja väljakujunenud radasid). Külastuskorraldust käsitletakse eraldi peatükis 3. Tegevuste planeerimisel/kooskõlastamisel on ornitoloogid andnud järgmised soovitused: Mets ja selle niiskusrežiim tuleb säilitada senisel kujul; Alusmetsa (põõsarinne) tuleb soodustada, mitte aga põõsarinnet harvendada. Põõsarinne on lindudele pesitsemiseks ja toitumiseks hädavajalik. Kui raiumine on möödapääsmatu (sanitaarraie, vaate avamine vms), siis tuleks töö teostamisel lähtuda põhimõttest, et linnustiku jaoks omavad rohkem väärtust alusmetsa raiest puutumatud piirkonnad, nö saarekesed, mitte ühtlaselt hõrendatud alusmets (käesoleval perioodil selliseid raieid ei planeerita); 10

11 11 Selleks, et planeeritavad rajatised (jalgrattateed, mänguväljakud, lõkkeplatsid jmt) ei läbiks inimpelglikke kaitsealuste linnuliikide pesitsuspaiku, on soovitatav enne ehitiste püstitamist konsulteerida linnuekspertidega; Piirata mootorsõidukitega, sh maastikusõidukitega (ATV-d) sõitmist kaitsealal; Koeraga jalutamisel peab koer olema rihmastatud või suurkorvistatud. Taimestik Kaitseala ja sellega piirnevate alade taimestik tehti kindlaks aastal (nov-dets) kaitseeeskirja ekspertarvamuse koostamise raames. Taimestiku inventuuri viis läbi Tõnu Ploompuu ning töö käigus läbiti hajusalt kogu ala, sh kaitsealast väljapoole jäävad alad. Inventuuri raames ei süvenetud Merimetsa pargi puittamestikku (Kolde pst 75, jääb kaitsealast välja), kuna selle kohta on olemas põhjalik uuring (Abner, Janson, 2006). Oluline on arvestada, et antud aastaajal on võimalik kindlaks teha üksnes 60-80% liikidest. Inventuuri raames ei hinnatud liikide ohtrust, kuna hinnangu täpsus jääb sellisel aasta-ajal liiga madalaks (Ploompuu, 2007). Kaitsealal ja selle vahetus läheduses leiti kasvamas 236 liiki soontaimi (u 182 neist kaitsealal). Leitud liigid on enamuses looduslikud, puittaimede (kokku 65 liiki) hulgas on siiski olulisel hulgal istutatud või aedadest-parkidest metsistunud liike. Stroomi metsas registeeriti 40 erinevat puittaime, millest 10 olid võõrliigid. Rohttaimestik on valdavalt vaadeldavatel aladel kooslustele tüüpilise liigilise valimina, võõrliike on vähe, needki seotud eelkõige üksikute prahipaikadega. Küll on rohttaimestiku mõnede liikide arvukus ilmselt langenud tugeva inimmõju tõttu (Ploompuu, 2007). Leitud liikide hulgas on üks kaitsealune liik roosa merikann (Armeria maritima), kes kuulub III kaitsekategooriasse. Selle liigi enamus kasvukohti Eestis (levimiskese on Tallinna ümbruse merelähedased alad) on sattunud väga tugeva kinnisvaraarenduse surve alla ja mõnedki kasvukohad on hävinud (nt Raudalus). See on oluliseks mõjuteguriks ka Merimetsas, sest mõned leiukohad jäävad kaitsealast välja ning sinna on planeeritud juba uusarendusi, mida ei ole võimalik kaitse-eeskirja või kaitsekorralduskavaga piirata. Kaitsealal on liigi kasvukohtade kaitse paremini tagatud, sest kaitsealal on keelatud ehitamine (v.a kaitsekorralduse- ja puhke otstarbeks) ning vajaliku tegevusena on kaitse-eeskirjas sätestatud, et poollooduslike koosluste esinemise aladel on nende ilme ja liigi koosseisu tagamiseks vajalik niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. Kasvukohtade kahjustamise vältimiseks tuleb külastajad suunata ettevalmistatud radadele ning oluline on ka külastustaristu edasi arendamine. Lisaks on varasematel aastatel alalt leitud suurt käopõlle (Listera ovata) (III kat). Selleks, et saada täpsem ülevaade taimestikust, tuleb kaitsekorraldusperioodil läbi viia taimede inventuur selleks sobilikul ajaperioodil (kevad-suvi). Kaitsealuste liikide leiukohad tuleb kanda Keskkonnaregistrisse, sest ainult sellisel juhul on võimalik tagada nende kasvukohtade säilimine. Kava koostamise hetkel puuduvad Keskkonnaregistris andmed kaitsealuste taimeliikide kohta kaitsealal, kuid on teada, et vähemalt roosa merikann alal kasvab (tuvastatud ka välitöödel kava koostamise raames a). Taimede kasvukohti kaitstakse läbi koosluste säilitamise. Alalt leitud kaitsealused taimeliigid on eelkõige seotud avatud maastikega, mistõttu tuleb tagada nende alade hooldamine/niitmine (ptk ). Sammaltaimed Sammaltaimed kaardistati samuti aastal kaitse-eeskirja ekspertarvamuse koostamise raames. Kokku leiti Stroomi metsas ja selle ümbruses kasvamas 50 liiki sammaltaimi. Väga laialdaselt on levinud paluniitudele omane niidukäharik, seda ka kuivematel metsalagendikel. Sammalkate on alal tallamise tulemusel oluliselt kannatada saanud. Paljude elupaikadele omased

12 liigid on vähearvukad (nt palusammal, harilik kaksikhammas). Samuti on ilmselt vaesenud ka ala maapinnasamblike floora. Sambla-samblikurinne reageerib üldiselt kõige tundlikumalt tallamisele, mistõttu on see linnametsades reeglina kannatanud. Just sammalkatte olemuse põhjal saab hästi esile tuua koosluse taluvuspiire ületava inimkoormuse. Metsateede rajamine aitaks parandada samblarinde olukorda (Ploompuu, 2007). Seenestik aastal kaitse-eeskirja ekspertarvamuse koostamise raames leiti Stroomi metsas kasvamas 49 liiki makroseeni. Kokku leiti kaitsealal ja selle vahetus läheduses kasvamas 64 liiki makroseeni. Pikaealiste viljakehadega, taela tüüpi seened moodustavad sellest väiksema osa 21 liiki. Nii hilise aasta-aja kohta on ala kübarseente liigirikkus (38 liiki) tähelepanuväärne. Oluline on, et suur osa leitud kübarseente liike on mükoriisaseened, st iseloomustavad ala terve mullaelustikuga paigana. Ruderaalsusele viitavaid mittesümbiontseid mullaseeni ei leitud, kuigi need on sobivamal aasta-ajal samuti olemas, olid mõned liivastele parkidele iseloomulikud liigid (lillakas ebaheinik). Registreeriti ka mõned limaseened ja parasiitsed või saprotoofsed mikroseened (Ploompuu, 2007). Leitud seeneliikidest on mitmed Eestis küllaltki harvad (hinnang valdavalt Kalamees 2000 põhjal). Kübarseentest on sellised mõru nabaseen (Xeromphalina fellea) ja hiirkäbik (Baeospora myosura). Kaunis harvad on kurguiseen (Macrocystidia cucumis) ja ilmselt ka jahumütsik (Mycena cinerella). Tõenäoliselt on harv liik Eestis ka Mycena abramsii seda liiki pole käsitletud,,eesti seenestikus (Kalamees 2000), küll on märge temast,,eesti seente koondnimestikus (1998). Tähelepanuväärne on ka rannikuluidetel paiknevatele rohumaadele omase karvnööbiku (Crinipellis scabella) esinemine. Taeltest on Eestis kaunis harv Merimetsa pargis kasvav pruun suitsik (Bjerkandera fumosa) ja tammetakk (Daedalea quercina), keda esineb Eestis pillatult. Stroomi metsas kasvav männitaelik (Phellinus pini) on omane vaid vanadele männikutele, ilmselt omab tähtsust ka suluspesitsejatele mugavamate pesitsuskohtade loojana (Ploompuu, 2007). Kui liigi Hebeloma psammophilum määrang on õige, siis on tegemist terves Euroopas harvaesineva liigiga (Courtecuisse, Duhem 1995). Seente mitmekesisuse põhjal võib pakkuda, et ka ala varjulisema eluviisiga putukafauna on küllaltki mimekesine ja väärtuslik (Ploompuu, 2007). Selgrootud Keskkonnaregistri andmetel on kaitseala lõunanurgas asuvad kooslused sobilikuks elupaigaks III kaitsekategooria liikidele, milleks on tume kimalane (Bombus ruderarius), talukimalane (Bombus hypnorum), põldkimalane (Bombus pascuorum), maakimalane (Bombus lucorum), kivikimalane (Bombus lapidarius), karukimalane (Bombus terrestris), hall kimalane (Bombus veteranus) ja sorokimalane (Bombus soroeensis). Kimalased on eelkõige seotud avatud kooslustega, kust nad koguvad nektarit, seetõttu tuleb tagada poollooduslike koosluste säilimine ning mitte kasutada pestitsiide (see on kaitse-eeskirjaga ka keelatud). Kimalastel on oluline roll tolmendamisel ning aina suuremaks probleemiks on avatud koosluste hävimine. Imetajad, roomajad ja kahepaiksed Ülevaate imetajatest ja roomajatest on aastal koostanud Üllar Rammul. Tuginedes erinevate inimeste suulistele andmetele, saab öelda, et imetajatest elutsevad kaitsealal orav (kohatud ka kava koostamise raames), mutt, halljänes, rebane ja nirk. Elupaigad on põhimõtteliselt sobivad ka metskitsele, võimalik on metsnugise ja siili esinemine. Lõkspüügil (46 lõkspüügipäeva, Roland Müür) tabati leethiir ja üks suures osas söödud hiirlane, tõenäolisemalt kaelushiir. Elupaikade alusel elutseb alal tõenäoliselt ka mets-karihiir. Kaitseala 12

13 servaaladel esineb rändrott. Eksikülalisena võib kohata põtra, metsiga ja metskitse (Ploompuu, 2007). Kahepaiksetest esineb piirkonnas rohukonna (Rana temporaria) ning tõenäoline on rabakonna (Rana arvalis) ja tähnikvesiliku (Triturus vulgaris) esinemine. Roomajatest võib alal kohata rästikut (Vipera berus) (Ploompuu, 2007). Kõik nimetatud liigid (kahepaiksed ja rästik) kuuluvad III kaitsekategooriasse Kooslused Metsad Suurem osa kaitsealast on kaetud metsaga, mis vaheldub avatud maastikega. Niidud ja muud avatud alad (liinialune maa, looduslikud häilud, teed/rajad) moodustavad kaitseala pindalast 29% ehk 14 hektarit. Metsad moodustavad kaitseala pindalast ligikaudu 71% (34 ha) ning sellest tulenevalt on seatud piirangud metsade majandamiseks. Kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse kaitse all oleva alaga, siis vastavalt looduskaitseseadusele ei ole seal võimalik sihtkaitsevööndi režiimi ja täielikku metsamajandamise keeldu kehtestada. Kogu ala on määratud piiranguvööndisse ning vastavalt looduskaitseseadusele saab seal reguleerida üksnes uuendusraiete teostamist. Uuendusraie hulka kuuluvad lage- ja turberaie (aegjärkne, häil- ja veerraie). Kaitse-eeskirjaga on uuendusraied kaitsealal keelatud. Vähesel määral (1,5 ha) jääb kaitseala ka ranna piiranguvööndisse, mille eesmärgiks on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Piiranguvöönd on oma olemuselt leebema režiimiga, kus majandustegevus ja loodusvarade kasutamine on üldiselt lubatud. Seega ei ole võimalik kaitse-eeskirjaga keelata täielikult metsa majandamist. Raieliigid nagu hooldusraie, valikraie, trassiraie ja raadamine on lubatud metsaseaduses sätestatud tingimustel. Võttes arvesse kaitseala eesmärke ja ala kaitseväärtusi, siis ei ole täielikku metsamajandamise keeldu vajalik rakendada. Noorendikes on võimalik teha hooldusraiet, millega parandatakse puistu kasvutingimusi, reguleeritakse metsa liigilist koosseisu ning suurendatakse vastupidavust tormi- ja lumekahjustustele. Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Käesoleval perioodil ei planeerita koosluste kujundamist mitmekesisuse suurendamiseks. Koosluste kujundamise all on mõeldud eelkõige looduslike häiringute imiteerimist nagu näiteks puude langetamine, lamapuidu ja surnud puude tekitamine jmt. Samuti võib koosluse kujundamine olla vajalik mõne väärtusliku metsaelupaiga või liigi elupaiga säilimiseks, kuid selliseid elupaiku või liike alal ei leidu. Inimese sekkumine peab olema selgelt vajalik ja põhjendatud. Sellist vajadust ei ole. Merimetsa kaitseala näol on tegemist puhkemetsaga ning ala on intensiivselt külastatav. Lisaks leidub alal juba piisavalt kuivanud puid, mis tuleb inimeste ohutuse tagamiseks langetada. Soovitatav on jätta murdunud puud metsa, suurendades sellega lamapuidu ja surnud puude mahtu. Radadele ja teedele kukkunud puud tuleb eemaldada ning soovitatav on need jätta metsa alla radadest eemale. Lamapuidu tekitamisega luuakse mikroelupaiku ja toidubaasi paljudele liikidele ning seeläbi säilib või suureneb ka looduslik mitmekesisus. Valikraiega on võimalik raiuda ohtlikke ja surnuid puid, mis võivad ohustada inimese tervist või elu. Ala on väga intensiivselt külastatav ning inimeste ohutus tuleb tagada. Kui valikraiet tehakse teedest/radadest eemal, siis ei tohiks raiuda väga vanu ja suure ümbermõõduga puid, sest neil on mitmekesisuse säilitamisel ja parandamisel oluline roll. 13

14 Lubatud raieliikidest on suurima mõjuga raadamine, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Antud raieviisi saab kaitseala valitseja keelata, kui see peaks kahjustama ala kaitse-eesmärke. Et ala eesmärgiks on metsa säilimine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, siis tuleb raadamine alal välistada. Kaitseala metsad on valdavalt takseerimata. Takseeritud on üksnes 4,9 ha suurune eraldis kaitseala põhjanurgas (2013. a), kus kasvab ligikaudu 110 aastane männik. Takseeri puudumine paneb piirangud ka metsade majandamiseks/kujundamiseks. Ilma metsateatist esitamata on lubatud teha üknes valgustusraiet, mille eesmärk on noorendikes puude valgus- ja toitetingimuste parandamine ning metsa liigilise koosseisu kujundamine (nt soodustada okaspuude järelkasvu kuni 8 cm diameetriga lehtpuude raiumisega). Noorendikke kaitsealal ei leidu ning kaitsekorraldusperioodil ei ole ette näha valgustusraie vajadust. Stroomi metsa on arvatavalt kasutatud 19. sajandi algusest sealsete suvemõisate poolt ning alates 20. sajandi algusest muutus see pikkamööda puhkemetsaks. Sealseid metsi tuleb ka edaspidi käsitleda puhkemetsana, kus oleksid tagatud liikumisvõimalused, kuid säiliks ka looduslik mitmekesisus. Puistu on erivanuseline, erineva liigilise koosseisuga ja erineva täiusega. Vanemates ja märjemates metsaosades leidub hulganisti kõdu ja surnud puitu. Värskeim ülepinnaline takseerimine on tehtud aastate lõpul ning selle kohaselt on alal levinud männikud. Vanimate puude vanus sel hetkel oli umbes 140 aastat (tänaseks u 170). Puistutest jäi kultuuride alla ligikaudu 12 ha (takseeritud ala oli suurem kui praegune kaitseala), mis tähendab, et suurem osa puistutest on looduslikud. Puistu tüüpidest on kaitsealal levinud nõmme- ja palumetsad, soostunud (lodu)metsad ning kuivendatud lodumetsad. Valdavalt on tegemist pohla kasvukohatüübiga a lõpus ja a alguses teostati Stroomi metsade seisundi analüüs ning hinnati, kas metsade seisund on perioodil muutunud. Välitööde ja analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et metsa seisund tervikuna ei olnud viie aasta jooksul muutunud, küll aga oli suurenenud metsa külastuskoormus ning tallamiskoormus (Ratas, Toonpere, 2012). Võttes aluseks eelnimetatud analüüsi, saab kaitseala jagada tulenevalt taimekoosluste, eeskätt puistute eripärast, külastuskoormusest ja hooldatusest viieks eralduseks (joonis 2). Eraldis 1 nõmme- ja palumets kohatiste niidusugemetega. Tallamise mõju on progresseeruvalt suur ja ületab juba nõmmemetsa taluvuspiiri. Väga tugevasti on kannatanud samblasamblikurinne. Taimkate on kohatine (üksikud taimed), kuid on ka piirkondi, kus taimkate, varis ja metsakõdu puuduvad täielikult. Kahjustusmuutused on keskmised kuni väga suured. Alal on kaevatud palju väikseid auke, mida on kasutatud ka tuletegemiseks. Kohati on mehaaniliselt vigastatud puujuuri ja juurekaela piirkonda. On jalal kuivanud mände. Surnud puude maht on ~ 8 tihumeetrit. Antud eraldus kui suure külastatavusega ala on hästi korras hoitud, prahist, oksavarisest ja lamapuidust koristatud. Eraldis 2 palumets paluniidu ja soostunud metsa väiksemate osatükkidega. Tallamise mõju on suhteliselt suur. On alasid, kus tallamise tulemusena on pinnas taimestuse täielikult kaotanud, seda eeskätt isetekitatud radadel. On kohti, kus tallamiskoormus on väike ja lausalise tallamise tunnused puuduvad. Tallamiskahjustused antud eraldusel on kujunenud progresseeruvalt. Tallamiskahjustustelt võib eraldusel leida minimaalselt kui ka suurte kahjustusega alasid (II, III, IV). Eraldusel on jalalkuivanud puid. Kui puhkeobjekt on eraldus hooldatud. 14

15 Eraldis 3 palumets ja niit, kohati soostunud mets. Puistutes valitseb mänd ja sanglepp, esineb sookaske. Tallatavus on väike, tallamiskahjustused on kohati isetekitatud radadel ja ratsutamiskohtades. Kahjustused on minimaalsed või puuduvad üldse. Eraldusel on rohkesti lamapuitu, kuni 15 tm/ha, jalalsurnud puid, millest mitmed oma rippuva asendi tõttu on ohtlikud. Eraldis 4 niiduala. Ala on suurte tallamiskahjustustega, kus taimkate, varis ja metsakõdu puuduvad kohati täielikult. Mineraalpinnas on osaliselt paljandunud (ratsutamise kohtades ja isetekkelised rajad) ning kaotanud oma esialgse struktuuri. Kahjustused on olnud progresseeruvad. Eraldis 5 nõmme- ja paluniit. Tallatavus on suhteliselt väike, kahjustused esinevad kohati radadel. Tallamiskoormus on suhteliselt stabiliseerunud ning tallamiskahjustuselt võib eraldusel leida minimaalseid kuni keskmise mõjuga piirkondi. 15 Joonis 2. (aluskaart: Maa-amet) Metsatüübid Nõmmemetsa esineb ala põhjaserva merepoolsel küljel. See on enimtallatav piirkond ja seetõttu tagasihoidliku elustikuga (Ploompuu, 2007). Metsa, sh alusmetsa hea seisundi tagamiseks on vajalik eelkõige külastajate suunamine ja radadevõrgustiku parandamine. Palumetsad, mis kasvavad suuremal osal metsamaast, on heas seisundis, omades mõningaid põlismetsa tunnuseid (vanad puud, tüvel seisvad surnud puud, lamapuit, seened, erinevad rinded jmt) (Ploompuu, 2007). Soostunud metsad paiknevad eelkõige kitsastes rannavallide vahelistes nõgudes. Puistus leidub mändi, sookaske ja sangleppa. Vanuseline struktuur ja seisund sarnane palumetsadega. Lehtpuud on valdavalt nooremad. Kohati on alusmetsas rohkesti pihlakat ja toomingat. Vähesel määral

16 esineb lamapuitu, mis märjemates kohtades võiks koristamata jääda see on oluline bioloogilise mitrmekesisuse sälitamiseks (seened, selgrootud). Rohke alusmets teeb väga väärtuslikuks metsalindude elupaigana ning kuna tegemist on märjema piirkonnaga, siis puhkealana ei ole sellel olulist väärtust (Ploompuu, 2007). Kuivendatud lodumetsana on defineeritud tüsedal turbal olevad sanglepikud Stroomi metsa kagunurgas ja selle ala lääneservas, väiksemate laikudena mujal. Peale sanglepa on puistutes mändi, halli leppa ja sookaske. Mets on valdavalt noor, kuni 60-aastane, mis lepa ja kase puhul tähendab, et tegemist on küpse metsaga. Kuivenduse mõju on aegade jooksul nõrgenenud, mets on taas muutunud suures osas aastast märjaks. Seetõttu on inimkoormus koosluses väike, metsaalune põõsarinne rikkumata ja väga heaks elupaigaks alusmetsa lindudele ning seda ei tohiks mitte raiuda. Alal on olulisel hulgal lamapuitu, mis tuleb jätta metsa alla kõdunema. Need on oluliseks elupaigaks nii selgrootutele kui seentele (Ploompuu, 2007). Ajaloolisi kaarte uurides selgus, et metsade pindala ei ole viimase aasta jooksul oluliselt muutunud. Isegi avatud kooslused on säilinud suhtleliselt samades mõõtmetes. Endise raudteetammi asemele on rajatud kõrgepingeliin. Kuivenduskraavidesüsteem oli 20. sajandi alguseks rajatud, mis tähendab, et sealsed metsad on kuivendusest olnud mõjutatud juba pikka aega. See on kujundanud ka sealseid kooslusi. Kraavide sulgemine tähendaks metsa hukkumist ja ala üle ujutamist. Kuigi lodumetsadel on kõrge looduskaitseline väärtus, tuleb arvestada, et kaitseala asub inimasustuse läheduses ja ala üheks peamiseks eesmärgiks on puhkemetsade säilimine. Vajadusel tuleb tagada kraavide toimimine, et vältida metsa hukkumist, ning et rajatud teed ja rajad oleksid kasutatavad. Tänaseks on kaitseala keskosas olevad kuivenduskraavid valdavalt ummistunud ning kuivenduse mõju alal on pigem tagasihoidlik. Seetõttu ei ole vajalik eraldi planeerida kraavide sulemist. Kaitseala piiril olev sademeveesüsteem on osa suuremast süsteemist ning selle toimimine tuleb tagada (joonis 3 ja 4). 16 Joonis 3. Merimetsa piirkond a (aluskaart: Maa-amet)

17 17 Joonis 4. Merimetsa piirkond a (aluskaart: Maa-amet) Kokkuvõttes tuleb eelkõige säilitada ala praegune metsasus ning püüda parandada koosluste seisundit (peamiseks probleemiks on tallamine, ebaseaduslikud lõkkekohad). Kaitseala asub tihedasti asustatud piirkonnas ning see pakub ümberkaudsetele elanikele häid võimalusi looduses viibimiseks, marjade ja seente korjamiseks ning tervisespordiga tegelemiseks. Samuti on tegemist ühe liigirikkama piirkonnaga Tallinnas, mis jääb lindude rändeteele pakkudes soodsaid tingimusi talvitumiseks, puhkamiseks ja toitumiseks. Kaitseala metsade eesmärk ei ole nende looduslik areng, vaid säilimine, mida on võimalik tagada ka inimeste vajadustest lähtuvalt (liikumise ja sportimise võimalused, väikesemahulised raied). Valikraie ja hooldusraied võivad tulevikus osutuda vajalikuks metsa uuenduseks ja/või sanitaarse seisundi parandamiseks. Otsene vajadus hetkel koosluste kujundamiseks puudub. Ala suurus võimaldab säilitada ka looduslikumaid piirkondi, mis pakub soodsaid elupaiku lindudele. Tegemist on märjema piirkonnaga, kus tuleb võimalusel säilitada olemasolev veerežiim. Looduslikel aladel puudub vajadus metsade majandamiseks ning radade läheduses olevad ohtlikud puud võib langetada ja jätta eemale metsa alla kõdunema. Sellega tagatakse elupaikade mitmekesisus. Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): heas seisundis metsakoosluste säilimine vähemalt 34-l hektaril. Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): metsakoosluste säilimine vähemalt 34-l hektaril. Mõjutegurid ja meetmed: Positiivsed: Kaitsealal on keelatud maavara ja maa-ainese kaevandamine; Rajatud on külastust suunavad radade võrgustik ja tähistus;

18 18 Rajatud on ettevalmistatud grillimise kohad; Paigaldatud on infotahvlid; Sõidukitega sõitmine on piiratud (v.a kaitseala valitseja nõusolekul); Uuendusraie on keelatud; Ehitustegevus on kaitsealal piiratud (v.a puhkemajandustaristu välja arendamine); Suuremate (rohkem kui 50) rahvaürituste korraldamine ja rahvaürituste korraldamine selleks ette valmistamataja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. See annab võimaluse piirata rahvaürituste korraldamist pesitsusajal ning suunata üritusted kaitsealuste liikide pesakohtadest eemale. Negatiivsed mõjutegurid: Intensiivne ja kontrollimatu külastus; o Parandada radade kvaliteeti ning suunata inimesed ettevalmistatud radadele (ptk ); o Kaitseala piiritähiste paigaldamine (ptk ); o Infotahvlite uuendamine (ptk ); o Lõkkeplatside varustamine puudega (ptk ); o Radade jm külastustaristu hooldamine (ptk ). Puuduvad värsked takseerandmed; o Metsade takseerimine (ptk ) Niidud Kaitsealal leidub nõmme- ja paluniite kogupindalaga 8 hektarit. Esinduslikumad ja looduskaitseliselt väärtuslikumad niidud jäävad kaitseala lõuna- ja idanurka, mis on kasvukohaks kaitsealusele roosa merikannile (Armeria maritima). Varasematel aastatel on alalt leitud ka suurt käopõlle (Listera ovata). Viimane taimestiku inventuur viidi läbi aasta novembrisdetsembris, mis ei ole taimede inventuuriks kõige sobilikum periood. Soovitatav on kaitsekorraldusperioodi jooksul tellida uus taimestiku inventuur, mis tuleb läbi viia kevad-suvisel perioodil. Niidud on oluliseks toitumiskohaks nii lindudele, imetajatele kui ka selgrootutele (sh kimalastele). Nõmme- ja paluniitude säilimiseks ei ole vajalik neid iga-aastaselt niita. Piisab kui korraldada niitmine kahe-kolme aasta tagant (kord aastas) ja niide koristada (suve lõpus või varasügisel) ning eemaldada pealekasvanud võsa. Niitude hooldamine on vajalik ka tuleohutuse tagamiseks. Välitööde käigus leiti mitmest kohast ebaseaduslikke lõkkekohti, mis suvisel perioodil muutub veelgi suuremaks probleemiks. Niitude hooldamine on seetõttu vajalik ka kulupõlegute ärahoidmiseks. Kava koostamise hetkel on niidud heas seisus võsa pealekasvamine on tagasihoidlik, küll aga on näha pinnase kahjustusi, mis on tingitud eelkõige ratsutamisest. Tulevikus ratsutamise surve kaitsealal tõenäoliselt väheneb, kui lõpeb Hipodroomi kinnistu arendus, kuhu on planeeritud kortermajad, ärihooned, lasteaiad, vabaaja veetmise keskus jmt. MTÜ Tallinna Hipodroomi tegevjuhi Jüri Järv`e prognoosi kohaselt algab ehitustegevus aastal ning esialgu jäävad hobusetallid puutumata. Metsaradade kasutamise vajadus ratsutamiseks on hinnanguliselt järgmised viis aastat (kuni 2023) ning rajad võivad ajutiselt saada ka suurema koormuse. Kui arendus jõuab tallideni ning hobused viiakse ära, siis lõpeb ka MTÜ Tallinna Hipodroomi vajadus Merimetsa metsaradade kasutamiseks. Olukord saab ilmselt selgemaks aasta jooksul.

19 Paralleelselt Hipodroomi kinnistu arendamisega hakatakse ilmselt arendama ka väljaspool kaitseala asuvat Kolde 75 kinnistut, kuhu on planeeritud ratsaspordikeskus koos vajaliku taristuga. Muuhulgas on alale planeeritud ratsaspordi liivaväljak ja muruväljak, kus on võimalik harjutusi läbi viia. Seega on ette näha olukorra muutumist juba kaitsekorraldusperioodi keskpaigaks ning kava vahehindamisel saab kava antud teemal täiendada. Eeldatavalt ei hakka uus ratsaspordikeskus Merimetsa kaitseala radasid kasutama, sest need on planeeritud Kolde pst 75 kinnistule. Samas võib jääda vajadus liikuda mööda radu selleks, et pääseda hobustega mere äärde. Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): heas seisundis niidukoosluste säilimine vähemalt 8-l hektaril. Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): niidukoosluste säilimine vähemalt 8-l hektaril. Mõjutegurid ja meetmed: Positiivsed: Kaitsealal on keelatud maavara ja maa-ainese kaevandamine; Rajatud on külastust suunavad radade võrgustik ja tähistus; Rajatud on ettevalmistatud grillimise kohad; Paigaldatud on infotahvlid; Sõidukitega sõitmine on piiratud (v.a kaitseala valitseja nõusolekul); Ehitustegevus on kaitsealal piiratud (v.a puhkemajandustaristu välja arendamine); Suuremate (rohkem kui 50) rahvaürituste korraldamine ja rahvaürituste korraldamine selleks ette valmistamataja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul; Niitude hooldamine on kaitse-eeskirjas kui vajalik tegevus. Negatiivsed mõjutegurid: Intensiivne ja kontrollimatu külastus; o Parandada radade kvaliteeti ning suunata inimesed ettevalmistatud radadele (ptk ); o Lõkkeplatside varustamine puudega (ptk ); o Radade jm külastustaristu hooldamine (ptk ). 19 Niitude võsastumine. o Tagada niitude hooldamine (ptk ). Keskkonnaregistris puudub info kaitsealuste taimeliikide kohta. o Kaitsealuste taimede inventuur kevad-suvisel perioodil (ptk ) Maastik Kaitseala üheks peamiseks eesmärgiks on väärtusliku maastiku kaitse. Maastiku osaks on erinevad kooslused, pinnavormid, erilised ja vanad puud kui ka eelmistest põlvkondadest maha jäetud pärand ehk kultuuripärand. Kaitseala maastikuelemendid on kava koostamise hetkeks valdavalt hästi säilinud: puuduvad suured raielangid, kaevandamise jäljed ja sõidukitega sõitmise jäljed kooslustes. Küll aga on

20 probleemiks suur tallamiskoormus, mille tulemusena on mullakamar ja samblarinne kohati hävinenud. Varasemalt rajatud kraavid on aja jooksul ummistunud ning kaitseala keskosas kasvav mets on taas aastaringselt märg. Kaitsealale ei ole rajatud ühtegi hoonet ning uute ehitiste püstitamine on kaitse-eeskirjaga keelatud, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbega ehitiste rajamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rajada teid ja tehnovõrgurajatisi. Kaitseala läbib elektriliin, mis on rajatud endisele raudteetammile. Leevendused külastustaristu rajamiseks on vajalikud, sest piirkond on tervisesportlaste ja ümberkaudsete elanike seas väga populaarne ning kontrollitud külastus aitab kaasa ala väärtuste säilimisele. Jätkuvalt tuleb arendada külastustaristut (liikumisradade võrgustik) ning vajadusel tuleb amortiseerunud taristu välja vahetada. Külastustaristu arendamisel tuleb kasutada olemasolevaid teid ning mitte rajada uusi. Kuigi kaitse-eeskirjaga on uued elamuarendused välistatud, siis ehitamisest tingitud riskitase on kõrge, kuna kaitseala vahetus läheduses toimub aktiivne arendus, mis ohustab Stroomi metsa terviklikkust ning suurendab ala külastuskoormust. Välitööde käigus leiti mitmeid ebaseaduslikke lõkkekohti, mis tuleb likvideerida. Oluline on külastajate informeerimine kaitsealal kehtivatest piirangutest ning soovitatav on rajada ettevalmistatud lõkkekohti/grillimise kohti kaitsealast väljapoole või siis kaitseala põhjanurka (kaitsealal on vastavalt kaitse-eeskirjale lõkke tegemine keelatud). On selge, et surve lõkke tegemiseks säilib ka pärast infotahvlite paigaldamist ja ebaseaduslike lõkkekohtade likvideerimist. Prahistamise ja sõidukitega sõitmise probleem kaitsealal on meeldivalt väike. Teeotsad on sõidukite jaoks suurte kivide või betoonpostidega suletud ning linna keskkond ei meelita sinna ka ATV-dega sõitjaid. Prügi ladestamise kohti välitööde käigus ei leitud, kuid vähesel määral prahti siiski metsa all leidub. Suuremaid rööpaid on kaitsealale tekitatud hobukaarikuga sõitmine ning märjemal perioodil on rada vee alla (joonis 5). 20 Joonis 5. Hobukaarikute rada märjal aasta-ajal

21 Tulevikus MTÜ Tallinna Hipodroomi huvi kaitseala radasid kasutada väheneb, kuna Hipodroomi kinnistule arendatakse elu- ja ärimajade piirkond koos muu taristuga. Ratsutamise rajad on planeeritud rajada Kolde pst 75 kinnistule, kuhu on planeeritud uus ratsakeskus. Hipodroomi ja Kolde pst 75 kinnistute arendamine mõjutab otseselt ka kaitseala külastuskoormust, sh ratsutamist, kuid selgus selles osas peaks saabuma u 5 aasta jooksul. Pikaajaline eesmärk (30 aasta pärast): kaitseala maastik on heas seisundis (kaitsealale ei ladustata jäätmeid, ei ole kaevandamise jälgi, tallamisest ja sõidukitega sõitmisest tingitud mõju on minimaalne) ja metsakoosluste pindala ei ole vähenenud (34 ha). Lühiajaline eesmärk (kaitsekorraldusperioodi lõpuks): kaitseala maastik on heas seisundis (kaitsealale ei ladustata jäätmeid, ei ole kaevandamise jälgi, sõidukitega, sh hobukaarikuga sõitmisest tingitud mõju on vähenemas ning külastuskoormuse leevendamiseks on lõpuni arendatud radade võrgustik) ja metsakoosluste pindala ei ole vähenenud (34 ha). Mõjutegurid ja meetmed: Positiivsed mõjutegurid: Kaitsealal on keelatud maavara ja maa-ainese kaevandamine; Rajatud on külastust suunavad radade võrgustik ja tähistus; Kaitsealal on keelatud sõidukiga sõitmine ning kaitsealale viivad teed on kivide või betoonpostidega piiratud; Radade puhastamine ja murdunud puude eemaldamine radadelt on korraldatud; Ehitustegevus on kaitsealal piiratud (v.a puhkemajandustaristu välja arendamine). Negatiivsed mõjutegurid: Vähesel määral prahistamine; o Tagada ala korrashoid ning prügikastide tühjendamine (ptk ). 21 Niidukoosluste võsastumine; o Tagada poollooduslike koosluste niitmine ja heina koristamine iga 2-3 aasta tagant (ptk ); Intensiivne külastuskoormus o Arendada edasi radade võrgustikku (ptk ); o Inimeste teadlikkuse suurendamine (infotahvlid ja tähised) (ptk ja ).

22 3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus 22 Merimetsa kaitseala on väga oluline kaitseala ümbruses elavatele inimestele pakkudes võimalusi seente ja marjade korjamiseks ning tervisespordiga tegelemiseks. Olemasolev radade võrgustik annab võimaluse looduses liikuda aastaringselt minemata selleks linnast välja. Ala on populaarne tervisesportlaste, koeraomanike ja ratsutajate seas. Samuti on kaitsealal võimalik edendada loodusharidust ning soodustada teadustöö tegemist. Rannahooajal külastussurve suureneb, kuna kaitseala vahetus läheduses asuv liivarand, ranna-ala ja laste mänguväljakud meelitavad sinna ilusa ilmaga arvukalt inimesi. Sellel on otsene mõju metsakooslustele, sest suureneb tallamise mõju. Tuginedes välitöödele (2017) ning kaitse-eeskirja ekspertarvamusele (2006), siis on kaitseala külastuskoormus kõrge ning teatud piirkondades saavutanud kriitilise taluvuspiiri. Kuigi kaitseala on kolmest küljest ümbritsetud jalakäijatele mõeldud kergliiklusteedega ning kaitsealale on rajatud valgustatud rajad (u 2,2 km), siis on külastajad tekitanud ka mitmeid väiksemaid radasid, mille tulemusena on tekkinud nö radade rägastik. Sellega on kahjustatud pinnast ning hävitatud taimestikku. Suuremad kahjustused on kaitseala põhjanurgas ja kaitseala keskosas, kuhu on rajatud valgustatud rajad, grillimise kohad ja harjutusväljakud (võrkpalliväljak, nn välijõusaalid, laste ronimissein jmt). Radade hooldamine on üldiselt korraldatud, kuid välitööde ajal tuvastati mitmeid ohtlikke ja kuivanud puid, mis inimeste ohutuse tagamiseks tuleb langetada. Langetatud ja juba murdunud puud tuleks radadest eemale viia (joonis 6). Samuti saab kuivanud puudega varustada grillimiskohti. Joonis 6. Murdunud puu liikumisraja ääres Kaitseala vahetus läheduses asub hipodroom ning see soosib kaitsealal ratsutamist. Selle tulemusena on niidule tekkinud harjutusväljak, kus liiv on väljas ning taimestik on hävitatud. Laia rajana kulgeb kaitsealal ka kaarikute rada (raja pikkus kokku 1350 m). Ratsutajad on suunatud sportimisradadest eemale, et vältida konflikte harrastussportlaste, koertaga jalutajate ning ratsutajate vahel. Jooksurajale on paigaldatud silte, mis keelavad hobuste ja kaarikutega liikumise jooksjatele ja jalutajatele mõeldud radadel.

23 Võimalik, et ratsutamisest ja hobukaarikutega sõitmisest tingitud probleem saab lähitulevikus lahenduse, kui viiakse ellu Kolde pst 75 detailplaneering. Detailplaneeringuga on plaanis kinnistu jagamine viieks väiksemaks krundiks, kuhu ühele neist on kavandatud ratsaspordikeskus koos vajaliku taristuga (sh liiva- ja muruväljakuga). Detailplaneeringu lahendus arvestab väärtusliku metsaala säilitamise vajadusega, mistõttu on hoonestus kavandatud selliselt, et likvideeritava kõrghaljastuse maht on minimaalne. Planeeritud Kolde pst 75 üldmaa krundile on kavandatud jalgrajad nii jooksu, kepikõnni vm harrastuse läbiviimiseks, samuti ka hoburatsutamiseks. Taoline planeering leevendaks kaitseala külatuskoormust, seda enam, et kaitseala naaberkruntidele on planeeritud rajada uusi korterelamuid ja ärihooneid. Näiteks Paldiski mnt 50 Hipodroomi kinnistu (katastritunnus 78408:803:2610) detailplaneeringu kohaselt rajatakse krundile tulevikus muuhulgas kuni 32 6-korruselist kortermaja. Lisaks kortermajadele on alale planeeritud ärihooneid, lasteaed, perekeskus, Lottemaa jne. Detailplaneeringus on peetud oluliseks roheala lähedus ning seetõttu on planeeritud rajada meresuunaline allee, mida mööda inimesed saaksid liikuda randa või metsa. Randa on võimalik liikuda mööda kergliiklusteed, mis kulgeb mööda kaitseala piiri. Samas ei ole kaitseala lõunapoolne osa välja arendatud tervisesportlaste jaoks ning hobukaarikute raja võimaliku likvideerimisega tulevikus on võimalik laiendada liikumisradade võrgustikku ka kaitseala lõunaossa. Vähesel määral on probleemiks prahistamine, kuid arvestades seda, et tegemist on Tallinna linnas asuva alaga, siis on prahistamise probleem pigem väike (hinnang nov-dets). Suvel prahistamine suureneb ning tuleb tagada ala korrashoid. Kaitseala piiril asuvatele kergliiklusteedele on rajatud väiksemaid prügikaste ning nende kogus on piisav. Samuti on paigaldatud prügikastid grillimiskohtade juurde. Avatud aladel leiti välitööde käigus ka ebaseaduslikke lõkkekohti, mis kuival perioodil võib suurendada tulekahju riski (joonis 7). 23 Joonis 7. Ebaseaduslik lõkkekoht kaitsealal Lõkke tegemine on kaitsealal keelatud ning külastajate informeerimiseks on peamistele kaitsealale viivatele teedele paigaldatud infotahvlid koos piktogrammidega (nt lõkke tegemise keeld) ja on paigaldatud ka väiksemaid infoposte. Selleks, et pakkuda inimestele ohutumaid

24 võimalusi looduses toidu valmistamiseks, on alale rajatud neli ametlikku grillimise kohta koos pinkide, prügikastide ja puudekastidega. Grillimiskohad jäävad kaitseala lääneserva, kus liigub suvisel ajal kõige rohkem inimesi. Sügavamale kaitsealale grillimiskohtade rajamine ei ole mõistlik, sest see suurendab prahistamist ja suureneb tuleoht. Külastuse eripärast saab kaitseala tinglikult jagada kolmeks (joonis 8). 24 Joonis 8. Külastuse eripärast ala tsoneerimine (aluskaart: Maa-amet) Ala nr 1 on kõige suurema inimmõjuga piirkond kaitseala põhjanurk on kahest suunast piiratud kergliiklusteedega ning edela-loode suunaliselt on rajatud valgustatud rada. Kaitseala põhjanurka on rajatud grillimise kohti, välijõusaale, võrkpalliväljakuid ning lastele ronimisseinu. Männik on harvendatud selliselt, et seal oleks külastajatel hea liikuda. Alusmets on puhastatud (põõsaid vähe ning lamapuit ja murdunud oksad on koristatud). Pigem parkmetsa kui loodusmetsa ilmeline. Koosluse seisundi muutmine ebaotstarbekas ja keeruline. Vajalik on säilitada kui inimestele oluline puhkemets ning tagada ala korrashoid. Ala läbib kaks rada, mille seisundit on võimalik parandada, et suunata inimesi radadel liikuma. Peamine piirkond, kuhu oleks võimalik uute grillimiskohtade rajamine (vajadusel), sest vajadus selle järele säilib ning pigem tuleb suunata inimesed sellele alale, et parandada koosluste seisundit looduslikemates piirkondades (ala nr 2 ja 3). Ala nr 2 on keskmise kuni suure mõjuga piirkond kaitseala lääneserv on piiratud kergliiklusteega ning kaitseala edelanurka on rajatud parkla, kust minnakse kaitsealale tervisesporti tegema või jalutama, sh koertega. Ala keskosas on ettevalmistatud ja valgustatud rajad, mis on intensiivses kasutuses, kuid ala tervikuna ei ole nii hooldatud kui ala nr 1. Metsas leidub murdunud ja kuivi puid, kraavid on ummistunud ning see on tekitanud soiseid kohti, kuhu inimesed meelsasti ei lähe. Põõsarinne on oluliselt rikkalikum kui alal nr 1 ning see loob lindudele soodsad tingimused pesitsemiseks ja toitumiseks. Lagedatel aladel leidub ka kaitsealust taimeliiki roosat merikanni. Kohati on probleemiks siiski liigtallamine ning väljaspool radasid

25 jalutamine tekkinud on radade võrgustik, milles on keeruline orienteeruda. Inimesed tuleb suunata ettevalmistatud radadele ning olemasolevate radade seisukorda on võimalik parandada nt katmisega. See soosib konkreetselt nende radade kasutamist ning eristab need isetekkelistest. Uute külastusrajatiste (grillimise kohad, välijõusaalid) rajamine ei ole otstarbekas. Olemasoleva taristu uuendamine on võimalik, sest need asuvad vahetult kergliiklustee või ettevalmistatud raja ääres. Ala nr 3 ei ole nii intensiivselt külastatav ning sellest tulenevalt on tallamise mõju väike. Küll aga on alale rajatud hobukaarikute rada ning harjutusväljak, mille tulemusena on taimestik hävinenud. Kuna hobustega ratsutamine on eraldi käsitletav ning need rajad peavad olema eemal inimeste kasutatavatest radadest, siis saab seda piirkonda käsitleda eraldiseisvalt. Metsakooslustes on inimmõju väiksem kui alal nr 1 ja 2, põõsarinne on rikkalik, mis loob lindudele soodsad pesitsus- ja toitumistingimused. Alal nr 3 ja selle vahetus läheduses väljaspool kaitseala on mitu kanakulli pesapaika. See piirkond peakski jääma võimalikult puutumatuks, et tagada loodusliku mitmekesisuse säilimine kaitsealal (üks ala eesmärkidest). Võttes arvesse, et kaitseala ümbruses toimub intensiivne arendustegevus, tuleb võimalike kahjustuste ennetamiseks parandada kaitsealale viivate radade seisundit (st radade katmist, kraavitatud alade juurde väikeste sildade rajamist). Kokkuvõttes on ala külastuskorraldus küllaltki heal tasemel ning loodud on erinevaid võimalusi looduses viibimiseks ja tervisespordiga tegelemiseks. Vaatamata sellele, et kaitseala ümbritseb kergliiklusteede võrgustik ning kaitsealale on rajatud valgustatud radu, on inimeste liikumine olnud stiihiline ning tekitatud on järjepidevalt uusi radu. Kuna isetekkelised rajad on eelkõige ranna lähedases metsas, kuhu on rajatud valgustatud rajad, siis ei ole probleemiks mitte halvas seisus või puudulik radade süsteem, vaid liiga suur külastuskoormus ning külastajate kontrollimatu liikumine. Kuna üksikute inimeste liikumist ei ole võimalik ega mõistlik piirata, siis tõhusaid lahendusi antud olukorras väga palju ei ole. Oluline on hoida olemasolev ettevalmistatud radade võrgustik heas seisukorras ning parandada inimeste teadlikkust tallamise mõjust ja kaitsealal kehtivatest piirangutest. Selleks on paigaldatud juba mitmeid infotahvleid, kuid vajalik on paigaldada kaitseala välispiiri tähistavad tähised koos piktogrammidega ning infotahvlite uuendamisel tuleb lisada tekst, mis selgitab, milliseid loodusväärtusi alal leidub ning millised on kaitsealal lubatud ja keelatud tegevused. Lähitulevikus on näha külastuse intensiivistumist seoses arendustegevusega kaitsealaga piirnevatel kinnistutel, mistõttu tuleb laiendada ettevalmistatud radade võrgustikku, seda eelkõige kaitseala lõuna- ja idaosas. Seda ei ole mõistlik planeerida enne kui on realiseerunud Kolde pst 75 ja Hipodroomi kinnistu detailplaneeringud (2022, kaitsekorralduskava vahehindamise raames). Kolde pst 75 kinnistu arendamisega on ette nähtud rajad ka kaitsealast väljapoole, mis omakorda aitab hajutada kaitseala külastuskoormust. Visioon ja eesmärk: Visioon Kaitsealal on välja arendatud külastustaristu 1 vältimaks külastusest tingitud negatiivset mõju keskkonnale (peamiselt tallamine ja prahistamine) ning tallamisest rikutud kooslused on taastumas. Eesmärk Kaitsealal on lõpuni arendatud külastustaristu vältimaks külastusest tingitud negatiivset mõju keskkonnale (peamiselt tallamine ja prahistamine) ning kaitseala välispiir on tähistatud. 1 Külastustaristu all on mõeldud terviseradade arendamist (radade täitmine, infotahvlid, pingid, prügikastid, sõidukitega sõitmist piiravad tõkkepuud) ning kaitseala tähistamist 25

26 Kaitseala tähistus Kaitseala välispiir on tähistamata, mistõttu ei pruugi inimesed teada, et nad viibivad kaitsealal ning seal kehtivad rangemad piirangud kui mujal. Vastavalt looduskaitseseadusele peavad nii riikliku looduskaitse all olevad kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid olema tähistatud nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada. Seetõttu tuleb kaitsekorraldusperioodil korraldada tähiste paigaldamine (ptk ) Terviserajad Kaitsealale on rajatud valgustatud terviserajad, kus on võimalik aastaringselt tervisespordiga tegeleda. Alal korraldatakse erinevaid spordiüritusi, kus osaleb korraga sadu inimesi. Ettevalmistatud radade kogupikkus on ligikaudu 2,2 km. Aastaringselt tuleb tagada radade korrashoid, eemaldada ohtlikud puud ning koristada prügi. Lisaks kaitseala on piiratud kolmest küljest asfalteeritud kergliiklusteedega, mis välitööde ajal olid aktiivses kasutuses. See aitab hajutada kaitseala külastuskoormust. Kergliiklusteedele on paigaldatud pingid, prügikastid ja valgustus. Lisaks on alale rajatud hobustega ja hobukaarikutega sõitmise rajad, mida ei käsitleta terviserajana, kuid siiski olulise vabaaja veetmise võimalusena Kaitseala lõkke- ja puhkekohad Kaitseala servaalale on rajatud neli grillimise kohta koos pinkide, puude- ja prügikastidega (joonis 9). Ametlikke lõkkekohti alal ei ole ning uute rajamine ei ole ka võimalik, sest kaitseeeskirjaga on lõkke tegemine kaitsealal keelatud. Mööndusena on alal lubatud grillimine ning selleks on linnaosavalitsus rajanud spetsiaalsed grillimise kohad. Arvestades kaitseala suurt külastuskoormust, siis uute grillimise kohtade rajamine oleks mõeldav üksnes kaitseala põhjanurka (ala nr 1, joonis 8) või kaitsealast välja. Joonis 9. Grillimise koht Merimetsas

27 Lisaks lõkke tegemisele ei ole kaitsealal lubatud ka telkimine. Seega ei planeerita käesoleva kaitsekorralduskavaga uute lõkkekohtade ja telkimisplatside rajamist. Surve telkimiseks on väike, kuid lõkke tegemiseks arvestatav. Vajalik on inimeste teavitamine kaitsealal kehtivatest reeglitest (infotahvlid) ning üheks lahenduseks on täiendavate grillimiskohtade rajamine (ala nr 1, joonis 8) või väljaspoole kaitseala Kaitseala infotahvlid Peamistele kaitsealale viivatele teedele on paigaldatud kokku 5 infotahvlit. Neljale infotahvlile on paigaldatud terviseradade kaart koos piktogrammidega. Tegemist ei ole niivõrd kaitseala infotahvliga, vaid Eesti Terviserade infotahvliga, millele lisaks radadele on lisatud piktogrammid keelatud tegevustest. Infotahvlid on paigaldatud enne kaitseala loomist ning seetõttu ei ole kajastatud kaitseala ja seal leiduvate loodusväärtustega seotud infot. Infotahvlite uuendamisel tuleb lisaks rajakaardile lisada info ka kaitseala kohta ning peamised reeglid kaitsealal käitumise kohta, sh soovitus liikuda üksnes ettevalmistatud radadel. Kava koostamise hetkel on infotahvlid heas seisus (joonis 10). 27 Joonis 10. Merimetsa paigaldatud infotahvlid Viienda infotahvli on paigaldanud Tallinna Keskkonnaamet, mis kava koostamise hetkel oli tekstita. Sinna on planeeritud lisada kaitseala ja loodusväärtustega seotud infot. Infotahvlite asukohad on märgitud joonisel 11.

28 Joonis 11. Merimetsa kaitsealale paigaldatud infotahvlid (aluskaart: Maa-amet) 28

29 4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE 4.1. Tegevuste kirjeldus Inventuurid Metsade takseerimine Kaitseala metsad on valdavalt takseerimata. Takseeritud on üksnes kaitseala põhjanurka jääv männik (4,9 ha). Takseeri puudumine seab piirangud metsade majandamiseks/kujundamiseks. Valikraiet, harvendusraiet ja kujundusraiet alal ilma takseerandmeteta teha ei saa, kuid see võib osutuda vajalikuks metsa järjepidevuse tagamiseks ning järelkasvu soodustamiseks. Metsade takseerimine on vajalik ka ülevaate saamiseks metsa seisundist, koosluste kujundamise vajalikkusest, järelkasvust jmt. Ilma takseerita on võimalik teha üksnes valgustusraiet (kuni 8 cm diameetriga puude raiumine noorendikes), kuid noorendikke alal ei leidu. Takseerimist vajab ligikaudu 30 hektarit metsa (joonis 12) ning ühe hektari takseerimise maksumus on kuni 15 eurot kokku 450 eurot. Kuna tegemist ei ole hädavajaliku tegevusega, siis kuulub see III prioriteeti. Tegevus aitab kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele. Tegevuse eest vastutab kaitseala valitseja (Tallinna Keskkonnaamet) ning inventuur tuleb teostada enne kaitsekorralduskava vahehindamist, sest saadud tulemusi on võimalik kasutada kava uuendamisel. 29 Joonis 12. Inventeeritav mets (aluskaart: Maa-amet)

30 Taimestiku inventuur 30 Kaitsealalt ja selle lähedusest on kaitse-eeskirja ekspertarvamuse koostamise raames registreeritud roosa merikanni kasvukohad (Armeria maritima) (III kat) ning varasemalt on piirkonnas leitud suurt käopõlle (Listera ovata) (III kat). Ühtegi leiukohta ei ole kantud keskkonnaregistrisse. Selleks, et saada täpsem ülevaade taimestikust, tuleb kaitsekorraldusperioodil läbi viia taimede inventuur selleks sobilikul ajaperioodil (kevad-suvi). Kuna taimede inventuur viidi läbi selleks ebasobilikul perioodil ning sellest on möödas juba 10 aastat, siis tuleb kaitsekorraldusperioodil läbi viia uus inventuur. Inventuuri raames tuleb keskenduda avatud kooslustele (niidud, looduslikud häilud), mille pindala on u 15 ha. Kuna kaitse-eesmärgiks ei ole seatud ühegi konkreetse liigi kaitset, siis kuulub tegevus III prioriteeti. Tegevus aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning võimalike ohutegurite kõrvaldamisele. Kaitsealuste ja haruldaste taimede inventuur tuleb läbi viia kevad-suvisel perioodil. Tegevuse eest vastutab kaitseala valitseja (Tallinna Keskkonnaamet) ning inventuur tuleb teostada enne kaitsekorralduskava vahehindamist, sest saadud tulemusi on võimalik kasutada kava uuendamisel. Inventuuri maksumus on kuni 1500 eurot Taristu Infotahvlite paigaldamine ja uuendamine Kaitseala piirile on rajatud 5 infotahvlit ning need on heas seisundis. Neli infotahvlit on paigaldanud Eesti Terviserajad ning ühe Tallinna Keskkonnaamet (2017). Kaitsekorraldusperioodi teises pooles tuleb infotahvlid välja vahetada ning uuendada info. Käesoleval hetkel ei kajasta kõik infotahvlid kaitseala ja seal leiduvate väärtustega seonduvat infot. Infotahvlite paigaldamise ja tekstide välja töötamise korraldab Tallinna Keskkonnaamet koostöös ühendusega Eesti Terviserajad. Infotahvlite kogumaksumus koos teksti koostamise (sh stendide kujundamine ja printimine) ja paigaldamisega on hinnanguliselt 7500 eurot (1 suur infotahvel 1500 eurot). Infotahvlid tuleb paigaldada aastal, tegevus kuulub II prioriteeti Liikumisradade arendamine TÄIENDATAKSE PÄRAST AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEKUT Radade ja puhkekohtade hooldamine TÄIENDATAKSE PÄRAST AVALIKKUSE KAASAMISE KOOSOLEKUT Kaitseala tähistamine Kaitseala välispiir on tähistamata, kuid vastavalt looduskaitseseadusele peavad loodusobjektid olema tähistatatud nii, et kaitstava loodusobjekti asukohast looduses oleks võimalik mõistlikul viisil aru saada. Tähised tuleb paigaldada kaitseala nurkadesse ning peamistele kaitsealale viivatele teedele. Kokku tuleb paigaldada 6 keskmist tähist embleemi ja tekstiga ( Merimetsa kaitseala ) (joonis 13).

31 31 Joonis 13. Kaitseala piirile lisatavad tähised (aluskaart: Maa-amet) Tähiste paigaldamist reguleerib keskkonnaministri a määrus nr 65 Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised. Riiklikel kaitsealadel korraldab tähiste paigaldamise RMK, kuid kohaliku omavalitsuse hallatavatel kaitsealadel korraldab tähistuse kohalik omavalitsus. Ühe tähise maksumus koos posti ja paigaldamisega on hinnanguliselt 150 eurot (kokku ligikaudu 900 eurot) ning tähised tuleb paigaldada aastal. Tegevus kuulub II prioriteeti Kavad, eeskirjad Kaitsekorralduskava vahehindamine Kaitsekorraldusperioodi keskel teostatakse vahehindamine, mille käigus hinnatakse, kas kaitsekorralduskavaga planeeritud meetmed on olnud piisavad väärtuste kaitseks ja eesmärkide saavutamiseks. Selleks ajaks peaks olema lõpuni arendatud Kolde pst 75 ja Hipodroomi kinnistu arendus ning saab selgemaks liikumisradade edasi arendamise vajadus. Vahehindamise tulemusel tehakse vajadusel ettepanek kaitsekorra muutmiseks, korrigeeritakse kaitsekorralduslikke meetmeid või selle eelarvet. Tegevus kuulub I prioriteeti ning sellega alustatakse aastal. Kaitsekorralduskava vahehindamise viib läbi kaitseala valitseja (Tallinna Keskkonnaamet) jooksva ülesandena Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine Kaitsekorralduskava järgnevaks perioodiks koostatakse aastal. Selleks tuleb teha ettevalmistusi käesoleva kava kogu perioodi jooksul. Järgmise kava aluseks on käesoleva kava

32 täitmise analüüs, uute võimalike ohutegurite tuvastamine ja vastavate lahenduste väljatöötamine, tehtud tööde dokumentatsioon jms. Kaitsekorralduskava uuendamine kuulub I prioriteeti ning seda korraldab kaitseala valitseja (Tallinna Keskkonnaamet) Muu Poollooduslike koosluste hooldamine Kaitsealal leidub nõmme- ja paluniite kogupindalaga 8 hektarit ning nende soodsa seisundi tagamiseks tuleb neid iga 2 aasta tagant niita 1 kord aastas suve lõpus (augustis). Niitmine on vajalik ka tuleohutuse tagamiseks. Esinduslikumad ja looduskaitseliselt väärtuslikumad niidud jäävad kaitseala lõuna- ja idanurka, mis on kasvukohaks kaitsealusele roosa merikannile (Armeria maritima). Varasematel aastatel on alalt leitud ka suurt käopõlle (Listera ovata). Osaliselt on vajalik ka põõsarinde harvendamine (joonis 14). 32 Joonis 14. Hooldatavad alad (aluskaart: Maa-amet) Niitude hooldamist korraldab Tallinna Keskkonnaamet ning kahel esimesel korral tuleb harvendada ka põõsarinnet. Eeldatav maksumus ühe hektari hooldamiseks on 400 eurot. Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda tuleb teha aastatel 2019, 2021, 2023, 2025 ja 2027.

33 4.2. Tegevuskava ja eelarve 33 Tegevuskava tabelisse 1 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Tabel 1. Merimetsa kaitseala tegevuskava ja eelarve Tegevuse maksumus kokku Ptk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Sadades eurodes Inventuurid Metsade takseerimine Inventuur KOV III 4,5 4, Taimestiku inventuur Inventuur KOV III Taristu Infotahvlite paigaldamine ja uuendamine Infotahvlid KOV II Liikumisradade arendamine Taristu II? Radade ja puhkekohtade hooldamine Taristu II??????????? Kaitseala tähistamine Tähised KOV II 9 9 Kavad, eeskirjad Kaitsekorralduskava vahehindamine Tegevuskava KOV I X 2 X Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KOV I X X Muu Poollooduslike koosluste hooldamine Koosluste hooldamine KOV I Kokku: X eurot 2 Jooksva vajadusena peetakse silmas kulusid, mis ennekõike vajavad vastutava institutsiooni töötajate aega. Reaalne materjalikulu on tühine. Nt Objektide jooksev ülevaatus, maaomanike informeerimine, valitsemise ja järelevalvega seotud tegevused jms.

34 5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine 34 Merimetsa kaitsealal puudub kehtiv kaitsekorralduskava. Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamisel kasutatakse järgmisi kriteeriume: Kooslused Metsakoosluste pindala on säilinud vähemalt 34-l hektaril. Poolooduslike koosluste pindala on säilinud 8-l hektaril. Maastik Maastikus ei ole kaevandamise jälgi, sõidukitega sõitmisest tingitud mõju on minimaalne, kaitsealal ei ladustata jäätmeid, ei ole rajatud ebaseaduslikke ehitisi ning koosluste pindala ei ole vähenenud. Tallamise mõju kooslustes on pidurdunud või leevendunud. Tabel 2. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ja kontrollväärtused Ptk Väärtus Indikaator Algtase Tulemus Selgitus Metsad Pindala 34 ha Metsakoosluste pindala 34 ha Niidud Pindala 8 ha 2.3. Maastik Seisund - Ettevalmistatud virgestusalad on hooldatud ja korras (üksikud välisjõusaalid on amortiseerunud) - Puuduvad kaevandamise ja sõidukitega sõitmise jäljed, ei ole ebaseaduslikke ehitisi ning alale ei ladustata jäätmeid - Tallamise mõju kooslustes on keskmine kuni suur - poollooduslike koosluste pindala 8 ha - Tagatud poollooduslike koosluste hooldus - Ettevalmistatud virgestusalad on hooldatud - Puuduvad kaevandamise ja sõidukitega sõitmise jäljed, ei ole ebaseaduslikke ehitisi ning alale ei ladustata jäätmeid - Tallamise mõju kooslustes on pidurdunud või leevendunud. Hinnang ortofotode ja välitööde põhjal Hinnang ortofotode ja välitööde põhjal Hinnang välitööde põhjal

35 Kasutatud allikad Keskkonnaregister ( 2. Maa-ameti kaardirakendus ( 3. Metsaregister ( 4. Nerman, R Pelgulinn. Kultuurikeskkonna kujunemine ja areng. 5. Ploompuu, T Ekspertarvamus Stroomi metsa kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku kohta 6. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering (tööversioon). 7. Ratas, R., Toonpere, P Merimetsa metsa seisundi muutused perioodil a ekspertarvamus, OÜ Adepte Ekspert. 8. Riigiteataja ( 9. Tallinna linna koduleht ( 10. Tallinna linna planeeringute register (

36 Lisad 36 Lisa 1. Merimetsa kaitseala kaart Lisa 2. Merimetsa kaitseala kaitse-eeskiri Lisa 3. Väärtuste koondtabel Lisa 4. Taristu Merimetsa kaitsealal Lisa 5. Avalikkuse kaasamise koosoleku protokoll

37 Lisa 1. Merimetsa kaitseala välispiir 37

38 Lisa 2. Merimetsa kaitseala kaitse-eeskiri 38 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse 10 lõike 7 punkti 2 alusel ja kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 28. mai 2009 määruse nr 18 Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetlus 6 lõikega Merimetsa roheala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk (1) Määrusega võetakse kohaliku kaitse alla Merimetsa roheala (edaspidi kaitseala). (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väärtusliku maastiku kaitse; 2) kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 3) virgestusvõimaluste säilitamine ja parandamine. 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Põhja-Tallinna linnaosas. (2) Kaitseala välispiir on kantud määruse lisas esitatud kaardile. 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Tallinna Keskkonnaamet. 4. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida kogu kaitsealal ning korjata seal marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi. (2) Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ning rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (3) Kaitsealal on lubatud mootorsõidukiga sõita vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Jalgrattaga on lubatud sõita teedel ja kattega radadel. Hobusega on lubatud liikuda selleks ette nähtud radadel. (4) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud: 1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 2) metsakoosluste kujundamine vastavalt kaitseala kaitse-eesmärgile. Kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia ja aja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. 5. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) maavarade kaevandamine; 2) uuendusraie; 3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine; 4) telkimine ja lõkke tegemine. Grillimine on lubatud ainult selleks ette valmistatud kohtades;

39 39 5) teede ja tehnovõrgu rajatiste rajamine ning ehitiste püstitamine. Erandina võib kaitseala valitseja nõusolekul rajada teid ja tehnovõrgu rajatisi ning püstitada ehitisi kaitsekorraldus- ja puhkeotstarbeks ning teha olemasolevate rajatiste hooldus- ja remonttöid. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja sihtotstarbe muutmine; 2) maakorralduskava koostamine ja maakorraldustoimingud; 3) metsamajandamiskava väljastamine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamiseks loa andmine; 6) projekteerimistingimuste andmine; 7) ehitusloa andmine. 6. Vajalik tegevus (1) Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemise aladel nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik niitmine ning puu- ja põõsarinde kujundamine. (2) Külastuskoormuse suunamiseks tuleb osa jalgteid rekonstrueerida või sulgeda looduslähedasel viisil. (3) Lodumetsa alal tuleb reguleerida vooluveekogude veetaset (paisutada kraave), et taastada looduslik veerežiim. 7. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt tema nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitseeesmärgi saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Lauri Laats Tallinna Linnavolikogu aseesimees

40 Lisa 3. Väärtuste koondtabel 40 Ptk Väärtus Kaitse eesmärk 30 a pärast Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks Kooslused Metsad Metsad Niidud Heas seisundis metsakoosluste säilimine vähemalt 34-l hektaril. Heas seisundis niidukoosluste säilimine vähemalt 8-l hektaril. Intensiivne ja kontrollimatu külastus Puuduvad värsked takseerandmed Intensiivne kontrollimatu külastus Niidud Niitude võsastumine ja Keskkonnaregistris puudub info Parandada radade kvaliteeti ning suunata inimesed ettevalmistatud radadele Kaitseala piiritähiste paigaldamine Infotahvlite uuendamine Lõkkeplatside varustamine puudega Radade jm külastustaristu hooldamine Metsade takseerimine Parandada radade kvaliteeti ning suunata inimesed ettevalmistatud radadele Lõkkeplatside varustamine puudega Radade jm külastustaristu hooldamine Tagada niitude hooldamine Kaitsealuste taimede inventuur kevad-suvisel perioodil Metsakoosluste säilimine vähemalt 34-l hektaril. Niidukoosluste säilimine vähemalt 8-l hektaril.

41 Ptk Väärtus Kaitse eesmärk 30 a pärast Ohutegurid Meetmed Oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks kaitsealuste taimeliikide kohta Maastik 2.3. Maastik Kaitseala maastik on heas seisundis (kaitsealale ei ladustata jäätmeid, ei ole kaevandamise jälgi, tallamisest ja sõidukitega sõitmisest tingitud mõju on minimaalne) ja metsakoosluste pindala ei ole vähenenud (34 ha). Vähesel määral prahistamine Niidukoosluste võsastumine Intensiivne külastuskoormus Tagada ala korrashoid ning prügikastide tühjendamine Tagada poollooduslike koosluste niitmine ja heina koristamine iga 2-3 aasta tagant Arendada edasi radade võrgustikku Inimeste teadlikkuse suurendamine (infotahvlid ja tähised) Kaitseala maastik on heas seisundis (kaitsealale ei ladustata jäätmeid, ei ole kaevandamise jälgi, sõidukitega, sh hobukaarikuga sõitmisest tingitud mõju on vähenemas ning külastuskoormuse leevendamiseks on lõpuni arendatud radade võrgustik) ja metsakoosluste pindala ei ole vähenenud (34 ha). 41

42 Lisa 4. Taristu Merimetsa kaitsealal 42

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK ARUANNE TELLIJA: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TÄITJA: MTÜ TALLINNA LINNUKLUBI Tallinn 2006 Sisukord 1. Materjal ja metoodika...4 2. Tallinna rohealade linnustiku kirjeldus...6

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Uulu-Võiste seletuskiri

Uulu-Võiste seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala

Rohkem

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...

Rohkem

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017 Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

seletuskiri_Kambla

seletuskiri_Kambla Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015 Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava

Rohkem

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013

Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Metsamajandamise piirangud Õiguslik analüüs Metsaseaduses sätestatud piirangutest aastatel 1998-2013 SA Keskkonnaõiguse Keskus 2013 Käesoleva analüüsi koostas SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) projekti ELFi

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Imetajate jäljed JÄLJED metssiga, metskits, põder Autorid: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm, Veljo Runnel, 2011 Joonised: Veljo Runnel Fotod: Külli Kalamees-Pani, Aivo Tamm www.natmuseum.ut.ee Sõrgade jäljed

Rohkem

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018 Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend Koostaja: Anneli Palo Toimetajad (2008-2010): Kaili Viilma, Jaanus Paal, Taimo Türnpu, Lembit Maamets, Merit Otsus, Ants Animägi Toimetajad (2018):

Rohkem

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kaitsealused liigid 4 1.1. Kaitsealused taimeliigid 4 1.2. Kaitsealused loomaliigid 11 2. Euroopas väärtustatud

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema

Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar Marko Trave Saarema Marko Trave: metsanduses vajavad enim investeeringuid kuivendus- ja teedevõrgud Autor: Vilma Rauniste Neljapäev, 12. jaanuar 2012. Marko Trave Saaremaa metskonna metsaülem. Foto: Vilma Rauniste Eesti on

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8

(Estonian) DM-RBCS Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 (Estonian) DM-RBCS001-02 Edasimüüja juhend MAANTEE MTB Rändamine City Touring/ Comfort Bike URBAN SPORT E-BIKE Kasseti ketiratas CS-HG400-9 CS-HG50-8 SISUKORD OLULINE MÄRKUS... 3 OHUTUSE TAGAMINE... 4

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Loodusõetuse ainekava 3

Loodusõetuse ainekava  3 Loodusõpetuse ainekava 3. klassile Loodusteaduslikel ainetel on kandev roll läbiva teema Keskkond ja jätkusuutlik areng elluviimisel. Teema Elukestev õpe ja karjääri planeerimine. Loodusteadusharidus on

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek

Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülek Page 1 of 6 Otsid teistmoodi eluviisi? Kommuun - uued energiasäästlikud ridaelamud Tabasalu parkmetsas! Kuigi Tallinn ja Harjumaa on uusarenduste ülekülluses, ei ole Te leidnud veel seda OMA KODU! Meil

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015

Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja

Rohkem

Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga

Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga Roosaka puunäätsu (Haploporus tuberculosus (Pers.) Niemelä & Y.C.Dai) kaitse tegevuskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 27.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/315 SISUKORD KOKKUVÕTE... 2 1. LIIGI BIOLOOGIA

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

1

1 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 Keskkonnaamet 2015 SISUKORD 1. ÜLDANDMED... 5 1.1. Ala iseloomustus... 5 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid... 9 1.4. Kaitsekord... 10 1.5. Uuritus...

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

Looduskaitselised konfliktid 90 aastat tagasi – kas toona oli midagi teisiti?

Looduskaitselised konfliktid  90 aastat tagasi  – kas toona oli midagi teisiti? Looduskaitselised konfliktid 90 aastat tagasi kas toona oli midagi teisiti? Tõnu Talvi Keskkonnaamet LOODUSKULTUURI SEMINAR Kaitsealad Tallinna Loomaaed 23.-24. märts 2017 Taust kaitsealadel õiguslikult

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc) TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Üldplaneeringu koostamise lõpufaasis toimus haldusreform ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 101 Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad

Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Kuidas kaitsta taimi ilma mesilasi kahjustamata ehk mesinikud vs taimekasvatajad Indrek Keres Eesti Maaülikool Eesti Kutseliste Mesinike Ühing Taimekasvatuse konsulent Mida mesinik ootab taimekasvatajalt

Rohkem