Seletuskiri

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Seletuskiri"

Väljavõte

1 Vabariigi Valitsuse määruse Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala tsoneeringut. Kaitseala paikneb Saare maakonnas Muhu vallas Kesse külas. Kesselaiu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) territoorium on olnud kaitse all alates aastast, kui Vabariigi Valitsuse 10. novembri a otsusega nr 816 Maa-alade looduskaitse alla võtmise kohta võeti kaitse alla Kesselaiu pank ja selle läheduses olev maaala (60 ha suurune mets). Selle põhjal moodustati aastal Kesselaiu maastikukaitseala, mille kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitas Vabariigi Valitsus 5. mai a määrusega nr 184 Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Vastavalt LKS 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni LKS alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitseala kaitseeesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitstava ala tsoneeringut. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide kaitse. Kaitseala hõlmavad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Väinamere loodusala ja Väinamere linnuala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kaitse planeerimise spetsialist Kadri Paomees (tel , e-post eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Nele Saluveer (tel , e-post eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel , e-post ja Ellex Raidla Advokaadibüroo advokaat Kaisa Laidvee (tel , e-post Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel , eksperdihinnangu on andnud Renno Nellis (2015). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel , e-post

2 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Kesse panka ja saarel kasvavat lookuusikut, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku ning elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (alvarid 6280*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*) ja puiskarjamaad (9070). Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Kaitstakse ka liigi elupaiku, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas. See liik on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). Kaitstakse liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, , lk 7 25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on randtiir (Sterna paradisaea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja vööt-põõsalind (Sylvia nisoria). Lisaks kaitstakse ohustatud ja haruldasi liike ja nende elupaiku. Need on punane tolmpea (Cephalanthera rubra), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), punajalgtilder (Tringa totanus) ja liivatüll (Charadrius hiaticula). Vastavalt LKS -le 7 on loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Kesselaiu maastikukaitseala kaitse all olemise eeldusteks on tüüpilisus, esteetiline väärtus, ohustatus ja haruldus. Kesselaiu maastikukaitseala esteetiliseks väärtuseks on saarelisus (tegemist on tüüpilise saare maastikuga), pankrannik, kaunid niidu- ja metsamassiivid, maastike ja koosluste mitmekesisus ning liigirohkus. Looderannik piirneb ligi 600 m pikkuse ja kohati üle 8 m kõrguse pangajärsakuga. Mere kohal kõrguv pank on moodustunud siluri ladestu Jaagarahu lademe biohermidest ja Jaani lademe lubjakividest. Geoloogiliselt on Kesselaid omapärane ja huvitav ka selle poolest, et kivimikihid ei asetse seal rõhtsalt ega Eestis tavapärase kerge kaldega, vaid üle seitsmekraadise nurga all. Saare lääneosas kasvab Eestis haruldane metsatüüp lookuusik. Saare lõunaosas lisanduvad kuuskedele laialehised puuliigid (pärn, saar). Haruldased ja ohustatud rannikuelupaigatüübid püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230) ja rannaniidud (1630*) on eriti tundlikud merereostuse suhtes. Samas on just rannikuelupaigad olulised elustiku, sh linnustiku rohkuse ja mitmekesisuse poolest. Rannikuelupaiku ja sealset linnustikku kaitstakse rahvusvaheliselt lisaks loodusdirektiivile veel linnudirektiiviga. Rannikuelupaikadest on rannaniidud ka haruldane poollooduslik kooslus. Lisaks on valdava osa loetletud elupaikade üheks põhiliseks levimiskohaks Lääne-Eesti ning sealne rannik. Haruldased ja ohustatud poollooduslikud elupaigatüübid on peale rannaniitude (1630*) veel kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad 6210), lood (6280*) ja puiskarjamaad (9070). Kunagi laialt levinud poollooduslikud kooslused on majandamisest väljalangemise tõttu muutunud haruldaseks. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (PKÜ) ja ametliku hooldustoetuse kõlblike poollooduslike alade andmebaasi põhjal leidub 2

3 Eestis rannaniite ha, kadastikke 4000 ha, kuivi niite lubjarikkal mullal 7250 ha, loodusid ha ja puiskarjamaid 4700 ha. Eriti ohustatud poollooduslikud elupaigatüübid on lood. Lood ehk loopealsed on kogu maailmas väga piiratud levikuga, mis teeb need globaalselt haruldasteks ja seetõttu erilist kaitset vajavateks kooslusteks. Lisaks Eestile leidub loopealseid arvestataval hulgal veel vaid Rootsi suurtel saartel, eelkõige Ölandil ja Ojamaal. Haruldased ja ohustatud looduslikud metsakooslused vanad loodusmetsad (9010*) ja vanad laialehised metsad (9020*) on ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning märgitud seal esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus, levinud on need Soomes ja Rootsis. Vanad laialehised metsad (9020*) kui üleminek läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel on Eestis haruldane elupaigatüüp, kuna seda leidub võrdlemisi väikeste laikudena piiratud aladel. Levinud on need Soome lõunaosas ja Rootsis boreaalse valdkonna hemiboreaalses alavaldkonnas. Looduslikud metsakooslused on elupaigaks väga paljudele ohustatud ja haruldastele liikidele, mistõttu looduse mitmekesisuse kaitse seisukohalt on oluline rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade olemasolu (Eesti metsanduse arengukava aastani 2020). Enim ohustavad loodusmetsi raiumine ja kuivendamine. Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi Eesti üks kõige suuremate õitega taimi. Kaunis kuldking on levinud hajusalt üle Eesti. Kaunis kuldking kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohulähedane liik. Kuldking on Eestis põhiliselt metsataim, kuid kasvab ka niitudel, puisniitudel ja kadastikes. Metsataimena ohustab kaunist kuldkinga enim metsaraie, eelkõige sellised raieviisid, millega rikutakse mullapinda. Niitudel kasvavaid taimi ohustab enim võsastumine. Viimasel ajal on täheldatud kauni kuldkinga arvukuse vähenemist. Näiteks aastal tehtud üleriigilise kauni kuldkinga inventuuri käigus ei leitud kauni kuldkinga isendeid ligikaudu veerandis varem registreeritud leiukohtades (Kull, T.; Tuulik, T. 2002; Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava). Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) on mitmeaastane rohttaim, mida leidub peamiselt Euroopas. Arvukamalt kasvab punane tolmpea Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Eestis leidub seda läänesaartel, Lääne-Eesti mandriosas ja Pandiveres. Lõuna-Soomes on liigi levila põhjapiir. Punane tolmpea kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Lubjalembese liigina kasvab punane tolmpea peamiselt loometsades, Pandiveres salumetsades. Kasvamiseks eelistab poolvarju, harva leidub ka lagedal. Eesti orhideekaitse klubi andmetel on punase tolmpea suurim ohutegur elupaikade kinnikasvamine nii võsastumise kui ka metsa järelkasvu või teise rinde tihenemise tõttu. Veel ohustab liiki tallamine ja lageraie. Müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria) on sõnajalgtaim, mis on levinud peamiselt Lääne- Eesti saartel ja mandri loodeosas. Müür-raunjalg kuulub II kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohualdis liik. Müür-raunjalg kasvab peamiselt paepragudes. Liigile on suurimad ohutegurid häirimine, tallamine ja kaevandamine (eelurikkuse andmebaas; Kukk, T. & Kull, T., 2005). Randtiir (Sterna paradisaea) on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi ohuväline liik ja on arvatud looduskaitseseaduse alusel III kaitsekategooria liikide hulka. Tiirud on koloniaalsed liigid, kes pesitsevad peamiselt Lääne-Eesti laidudel ja rannikul, harvem 3

4 siseveekogude ääres. Tiirude arvukus on viimastel aastatel püsinud üsna muutumatuna. Praegu on randtiiru arvukuseks hinnatud paari. Üks suurim tiire ohustav tegur on häirimine. Lisaks on tiirudele suureks ohuks röövloomad (Elts, J., et al. 2013; eelurikkuse andmebaas). Punaselg-õgija (Lanius collurio) on Eestis suhteliselt arvukas pesitseja kadastikes ja mosaiikses kultuurmaastikus, vähem pesitseb soodes, lageraielankidel ja mujal. Liigi arvukus on paari, kuid see on kahanenud pika aja jooksul (Elts, J., et al. 2013). Liik kuulub III kaitsekategooriasse ja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohuväline liik. Punaselg-õgija pesitseb suuremas osas Euroopast ja Aasia lääneosas, talvitusala on lõuna-aafrikas. Vööt-põõsalind (Sylvia nisoria) on Eestis vähearvukas pesitseja kadastikes, siirde- ja madalsoodes ja hõredates põõsastikes. Liigi arvukus on paari ja arvukus on aastakümneid järjest vähenenud (Elts, J., et al. 2013). Vööt-põõsalind on III kaitsekategooria liik, kelle seisundit on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi hinnatud ohuväliseks. Vööt-põõsalind pesitseb Ida- ja Kesk-Euroopas ning Lääne-Aasias, talvitusala on Ida-Aafrikas. Punajalg-tilder (Tringa totanus) on Eesti randadel tavaline ning sisemaal soodes ja luhtadel väiksearvuline haudelind. Punajalg-tilder on III kaitsekategooria ja Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) alusel ohuväline liik. Viimastel andmetel pesitseb Eestis punajalg-tildripaari ja arvukus väheneb mõõdukalt. Peamine ohutegur on elupaikade kvaliteedi halvenemine ja röövlus. Õhus varitsevad suured röövlinnud, põhiliselt kullilised. Maapinnal ohustavad punajalg-tildrit rebane ja väikekiskjad, kelle saagiks võib ta ise, munad või noorlinnud langeda. Haritavatel heinamaadel ja niitudel võib tema pesa hävida ka inimtegevuse, nagu niitmise, karjatamise vms tagajärjel (Elts, J., et al. 2013). Liivatüll (Charadrius hiaticula) on Eestis üks arvukamaid kurvitsalisi mereranniku haudelindude seas. Liik pesitseb liivastel ja kivistel randadel, saartel, laidudel ning intensiivselt karjatatavail madala muruga rannaniitudel. Praegu arvatakse meil pesitsevat paari, mis on aga ligi kaks korda vähem kui poole sajandi eest. Liivatüll on III kaitsekategooria liik, kelle seisundit on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi hinnatud ohulähedaseks. Maailmas on liivatüll levinud ümber põhjapooluse, pesitsedes Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra- ja taigavööndi veekogude ääres ja mererannikul, samuti Kaukaasias. Euroopas on lõunapoolseim levikupiir Põhja-Prantsusmaa. Talvitusala ulatub Euroopast kuni Aafrikani. Lõunapoolsed pesitsejad on paigallinnud. Euroopas pesitseb paari ja talvitub umbes liivatülli. Loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Kesselaiu maastikukaitseala kuulub Väinamere loodusala koosseisus (EE ) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura Loodusala eesmärk on Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. 4

5 Linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt esinevate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise nende levikualal. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Kesselaiu maastikukaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime-, seene- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, mille elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, mille elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitseeesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, mille kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, mille kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või mille soodsa seisundi pikaajaliseks säilimiseks (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul kaitse-eesmärk (LKS 14 lg 2) LKS -s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS -s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole seatud kaitseala kaitseeesmärgiks, on alal kärbesõis (Ophrys insectifera), lainjas põikkupar (Plagiothecium undulatum), suur käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orchis militaris), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), tui-tähtpea (Scabiosa columbaria), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) ja suitsupääsuke (Hirundo rustica). Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS -s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas toodud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. II kaitsekategooria liike kärbesõit (Ophrys insectifera) ja lainjat põikkupart (Plagiothecium undulatum) ei seatud kaitse-eesmärgiks, kuna kärbesõit leidub alal väikesearvuliselt (2013. aasta andmetel 15 taime) ja lainja põikkupra andmed pärinevad aastast 1998 ning arvukus on teadmata. Liigi kaitse on tagatud elupaigatüüpide kaitsega. 5

6 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Kesselaiu maastikukaitseala on kaitse all alates aastast. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt loodusdirektiivi elupaigatüüpide kaitse eesmärgil, samuti kauni kuldkinga, punase tolmpea, müür-raunjala, randtiiru, punaselg-õgija, vööt-põõsalinnu, punajalg-tildri ja liivatülli elupaikade kaitse eesmärgil. Keskkonnastrateegia 2030 eesmärk on tagada bioloogilise mitmekesisuse vallas liikide elujõuliste populatsioonide säilitamiseks vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu. Kesselaiu maastikukaitseala kaitse all hoidmine on põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on ühtlasi Väinamere loodusala ja linnuala koosseisus Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga. Kesselaiu maastikukaitseala eesmärk on kaitsta Kesse panka ja seal paiknevat lookuusikut, looduslikke ja poollooduslikke kooslusi, kaitsealuseid liike ning nende elupaiku; loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe: püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lood (alvarid 6280*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), puiskarjamaad (9070); kaitsealust liiki kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus), mida loodusdirektiiv nimetab II lisas, ja selle elupaiku; kaitsealuseid liike randtiiru (Sterna paradisaea), punaselg-õgijat (Lanius collurio) ja vööt-põõsalindu (Sylvia nisoria), keda linnudirektiiv nimetab I lisas, ja nende elupaiku; ohustatud ja haruldasi liike punast tolmpead (Cephalanthera rubra), müür-raunjalga (Asplenium ruta-muraria), punajalg-tildrit (Tringa totanus) ja liivatülli (Charadrius hiaticula) ning nende elupaiku. Kaitseala eesmärkides nimetatud loodusdirektiivi elupaigatüübid on alal määratud aastal Meeli Mesipuu ja aastal Kadri Tali tehtud inventuuride käigus. Püsitaimestuga kivirandasid leidub esinduslikkusega B (väärtuslik) umbes 6,8 ha, merele avatud pankrandasid on esinduslikkusega A (üliväärtuslik) umbes 1,5 ha, rannaniitusid on esinduslikkusega A (üliväärtuslik) umbes 11,3 ha, kadastikke on esinduslikkusega C (küllaltki väärtuslik) umbes 22,6 ha, kuivasid niitusid lubjarikkal mullal on esinduslikkusega B (väärtuslik) umbes 28 ha, loodusid on esinduslikkusega A B (üliväärtuslik kuni väärtuslik) umbes 38,2 ha, puiskarjamaid on esinduslikkusega B (väärtuslik) umbes 0,9 ha. Vanu loodusmetsi leidub alal esinduslikkusega A B (üliväärtuslik kuni väärtuslik) umbes 59,7 ha ja vanu laialehiseid metsi on esinduslikkusega A (üliväärtuslik) umbes 3 ha. Tegemist on elupaigatüüpidega, mis mitmekesistavad kaitseala maastikku ja on elupaigaks mitmele kaitstavale liigile. Maastikukaitsealal kasvab II kaitsekategooria ja loodusdirektiivi II lisasse kuuluv taimeliik kaunis kuldking aastal leidus liiki alal umbes 0,03 ha-l 78 isendit. II kaitsekategooria taimeliiki punast tolmpead leidus aastal alal umbes 2,9 ha-l 24 isendit. II kaitsekategooria sõnajalgtaime müür-raunjalga leidus aastal alal umbes 0,1 ha-l 32 isendit. Kaunis kuldking on ka Väinamere loodusala eesmärk. Müür-raunjalg on väga iseloomulik Kesse pangapealsele ja punane tolmpea on omane Kesse loometsadele. Kõigi nende liikide kasvukohad on hästi säilinud ja populatsioonid on elujõulised. Maastikukaitsealal pesitseb III kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik randtiir, keda aasta inventuuri käigus leidus alal neli paari. III kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisasse kuuluvat liiki vööt-põõsalindu leiti aasta inventuuri käigus kaks paari, kuid liigile sobivaid elupaiku on palju. Samuti on palju punaselg-õgijale sobivaid elupaiku, keda leiti üks paar, liik kuulub III kaitsekategooriasse ja linnudirektiivi I lisasse. III kaitsekategooria ja 6

7 linnudirektiivi II lisasse kuuluvat liiki punajalg-tildrit leidus aasta inventuuri käigus alal kaks paari. III kaitsekategooria liiki liivatülli leidus aasta inventuuri käigus alal kolm paari. Tegemist on ka Väinamere linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikidega, kellele sobivad elupaigad asuvad Kesselaiu rannikul ja poollooduslikel kooslustel Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks Kesse panga ja saarel kasvava lookuusiku, looduslike ja poollooduslike koosluste ning liikide ja nende elupaikade kaitse, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina maastikukaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega kaitsevööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (näiteks metsamassiivi kui terviku kaitset ega keelata linnujahti). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid ning põhikaardile kantud maastikuobjekte, nagu teed, looduslik järsak ja rannajoon. Kohtades, kus maastikulised alused puuduvad, on kasutatud piiritlemisel maakatastri andmeid. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : ) ja maakatastri andmeid. Planeeritavates piirides kaitseala pindala on ligi 175,1 ha (sellest on sihtkaitsevööndis 81,9 ha ja piiranguvööndis 93,2 ha). Kaitseala pindalast moodustavad eramaad 41,4 ha (41,3 ha piiranguvööndis, 0,1 ha sihtkaitsevööndis), jätkuvalt riigi omandis olevad maad 0,2 ha (kogu ulatuses piiranguvööndis), riigimaad 129,4 ha (83,3 ha sihtkaitsevööndis, 46,1 ha piiranguvööndis) ja munitsipaalmaad 4,1 ha (kogu ulatuses piiranguvööndis). Uusi alasid kaitse alla ei võeta. Võrreldes Vabariigi Valitsuse 05. mai a määrusega nr 184 Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri kehtestatud Kesseleiu maastikukaitseala piiriga (pindala pindala 179 ha, sellest 86,9 ha on sihtkaitsevööndis ja 92,1 ha on piiranguvööndis) väheneb kaitseala pindala 3,9 ha. Pindala vähenemine tuleneb rannajoone muutumisest ja uue piiri vastavusse viimisest põhikaardiga. Samuti korrigeeriti vööndite piire. Väike osa (u 3 ha) sihtkaitsevööndist Karjalasma metskond 155 oleval maaüksusel (katastritunnus 47801:001:0572) tsoneeriti piiranguvööndisse, kuna tegemist on poolloodusliku kooslusega, mille kaitseks piisab piiranguvööndi režiimist. Piiranguvööndisse arvatakse terves ulatuses maaüksused Kessu tulepaak 802 (katastritunnus 47801:006:0151) ja Kessu tulepaak 801 (katastritunnus 47801:006:0064), kus asuvad kaks meremärki (tulepaagid). Meremärgid on ehitatud ja aastal. Kuna tulevikus võib olla vajalik tulepaakide rekonstrueerimine, uuendamine või lisahoonete rajamine, siis arvatakse need maaüksused piiranguvööndisse. Ka liideti kaks piiranguvööndit (Vanaõue talu piiranguvöönd ja Kesse küla piiranguvöönd) lahustükkidena üheks vööndiks. Pindalalised muutused eramaade osas on järgmised: olemasoleva kaitstava ala piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 0,1 ha piiri vööndi piiride põhi- ja katastrikaardiga vastavusse 7

8 viimise tagajärjel. Samal põhjusel arvatakse kaitse alt välja 0,25 ha piiranguvööndis olevat eramaad. Kaitseala välispiir kulgeb mööda saare rannikujoont. Vööndite piiritlemisel on lähtutud kaitseväärtuste olemasolust ja ohutegurite vältimise võimalustest, mis tulenevad kaitsekorrast. Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb kaitseala tulenevalt kaitse-eesmärkidest, kaitsekorra eripärast ja majandustegevuse piiramise astmest ühest sihtkaitsevööndist (Kesselaiu sihtkaitsevöönd) ja ühest piiranguvööndist (Kesselaiu piiranguvöönd). Sihtkaitsevööndi koosseisu arvati kaitsealal asuvad elupaigatüübid püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, lood, kadastikud, vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Sihtkaitsevöönd on vajalik looduslike ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide elupaikade ning lindude pesitsuspaikade säilitamiseks. Poollooduslikud kooslused on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, kui piiranguvööndi kaitsekord ei võimalda nende soodsat seisundit tagada, näiteks kui poollooduslikul kooslusel kasvab liike, mille kasvutingimuste tagamiseks on vajalik sihtkaitsevööndi kaitsekord. Elupaikade säilitamise kaudu hoitakse ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse looduse mitmekesisust. Loodusdirektiivi kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüübid on arvatud sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab muu hulgas keelata metsaraiet, mis on vajalik nende elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Kesselaiu sihtkaitsevööndi piir kulgeb peamiselt mööda rannajoont ja maaüksuste piire. Vööndi lõunaosas kulgeb piir mööda maaüksuse Karjalasma metskond 64 (katastritunnus 47801:006:0141, jääb tervenisti sihtkaitsevööndisse) piiri, kuni ristub täitmata pinnasteega punktis ristkoordinaatidega X= ,791 ja Y= ,768, edasi mööda täitmata pinnastee serva (tee jääb piiranguvööndisse) kuni loodusliku järsakuni ja sealt mööda järsakut kuni mereni. Piiranguvööndi koosseisu arvati ala, kuhu jäävad peamiselt poollooduslikud kooslused ja rannikukooslused: püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, lood, kadastikud ja puiskarjamaad. Kesselaiu piiranguvööndi läänepoolse lahustüki edelapiir kulgeb mööda rannajoont, mööda pinnastee serva (Vanaõue maaüksuse loodeosas ja Uueõue maaüksuse põhjaosas, pinnastee jääb piiranguvööndisse) ja ülejäänud piir mööda Rannaõue (katastritunnus 47801:006:0470), Uueõue (katastritunnus 47801:006:0469) ja Vanaõue (katastritunnus 47801:006:0468) maaüksuste piire. Kesselaiu piiranguvööndi idapoolse lahustüki piir kulgeb suures osas mööda rannajoont, lõunaosas mööda maaüksuse Karjalasma metskond 64 (katastritunnus 47801:006:0141) piiri, kuni ristub täitmata pinnasteega punktis ristkoordinaatidega X= ,791 ja Y= ,768, edasi mööda täitmata pinnasteed kuni loodusliku järsakuni ja sealt mööda järsakut kuni mereni. Piiranguvööndisse tsoneeritud meremärkide lahustükkide piirid kulgevad mööda maaüksuste piire (katastritunnused 47801:006:0151 ja 47801:006:0064). 8

9 2.5. Kaitsekord Kaitsekorra kavandamine Kaitseala kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi ning eksperdi Renno Nellise aasta arvamust kaitseala tsoneeringu ja kaitsekorra kohta. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate liikide ning poollooduslike ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile. Leebem kaitserežiim seaks ohtu kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise ja kaitseväärtuste säilimise. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse 32, edaspidi PS). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS -st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS -st 53. Tulenevalt PS -dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isiku õigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kaitseala on tsoneeritud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Senise kaitseala piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. mai a määrus nr 184 Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Reguleeritud ei ole ujuvvahendiga sõitmist veealal ja maaparandussüsteemide hoiutöid, sest kaitsealal puuduvad suuremad veekogud ja maaparandussüsteemid. Samuti ei ole kaitseeeskirjas reguleeritud pilliroo varumist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroogu. 9

10 Kaitsekorra üldpõhimõtted Lubatud tegevus Kaitse-eeskirjaga on inimestel lubatud viibida, püüda kala, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. Inimeste liikumist, kalapüüki ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamist ei ole piiratud, kuna see ei häiri olulisel määral kaitseala linnustikku ega kahjusta elupaiku. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, näiteks koosluste hooldustööde käigus, et põletada raiejäätmeid ajal ja tingimustel, mis ei kahjusta loodusväärtusi. Lõkke tegemine väljaspool selleks ette nähtud kohta hävitab sealset elustikku ja tegevusega kaasneb tulekahjuoht. Reguleerimata telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal seaksid ohtu kaitseväärtuste säilimise, kuna suureneb negatiivne mõju kooslustele (tallamine, prahistamine, ebaseaduslikud lõkkekohad jne). Kaitsealal on praegu kaks telkimisala ja lõkkekohta, mida Keskkonnaamet loeb kui kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud kohana. Õuemaal olulisi loodusväärtusi ei ole, mistõttu omaniku loal võib seal kooskõlas tuleohutusnõuetega lõket teha ja telkida. Eramaal telkimisel ja lõkke tegemisel peab arvestama keskkonnaseadustiku üldosa seaduse -des 35 ja 36 sätestatut. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud linnujaht. Kesselaiu maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustiku linnualade hulka Väinamere linnuala koosseisus ja linnujahi keelamine seal tagab lindude häirimatuse nii pesitsemise kui ka rände ja talvitumise ajal. Kesselaiul ei ole suurt linnujahi survet ja huvi, kuid sellest hoolimata ei ole põhjendatud Natura 2000 võrgustiku linnualal rändeperioodil peatuvate lindude jahi lubamine. Kuna tegemist on väikese saarega, siis ka vähesel määral linnujahi pidamine kahjustab alal linnukaitselisi väärtusi, mis mõjutaks kogu saart. Linnudirektiivist tuleneb kohustus kaitsta linde rände-, peatus- ja koondumispaikades ka pesitsusvälisel perioodil. Sõltuvalt aastast võib alal pesitsevatel liikidel olla hiliseid järelkurnade pesakondi, mis ei pruugi linnujahi alguseks olla veel lennuvõimelised ja iseseisvunud, mistõttu läheks nii nende küttimine kui ka häirimine kaitsealal vastuollu linnukaitse põhimõtete ja looduskaitseala üldise eesmärgiga. Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga sõitmine on lubatud teedel ja radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud vaid järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sh metsa- ja põllumajandustöödel. Kaitse-eeskirjaga lubatud tegevuste alla käib ka kütitud suurulukite, nagu põder, hirv, metskits ja metssiga, maastikusõidukiga transportimine, kui see on võimalik pinnast kahjustamata. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmise lubamine ainult teedel on õigustatud, sest sõitmine väljaspool teid võib põhjustada kaitsealuste taimeliikide tallamist, kaitsealuste elupaigatüüpide pinnase ja taimestiku kahjustamist või linnuliikide häirimist. Kaitsealal on lubatud rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ja tähistaud kohas. Rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekuta väljaspool selleks ettenähtud kohta pole lubatud, et vältida 10

11 elustiku häirimist juhuslikes kohtades. Kaitsealal on olemas matkarada, infotahvlid ja telkimisplatsid. Kaitseala valitseja nõusoleku saamise nõue ettevalmistamata kohas rahvaürituse korraldamiseks annab võimaluse määrata rahvaürituse läbiviimiseks sobilik koht, et vältida elustiku häirimist (kaitse-eesmärgiks seatud liigid) ja maastiku kahjustamist (sh kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübid) juhuslikus kohas. Kaitseala valitseja saab vajaduse korral seada nõusoleku andmisel tingimusi, et rahvaürituse korraldamine ei ohustaks kaitseeesmärgiks seatud loodusväärtusi. Seega on kavandatud piisav paindlikkus ürituste võimaldamiseks juhul, kui need ei ohusta loodusväärtusi. Kaitseala valitseja nõusolekut rahvaürituse korraldamiseks ei ole vaja, kui sellel osalejad liiguvad vaid matkaradadel ning rahvaürituse läbiviimisel kasutatakse olemasolevaid ning selleks ettevalmistatud kohti (näiteks telkimisplatsid) Vajalik tegevus Kaitseala poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ning kujundamine. Vajalikke tegevusi korraldab kaitseala valitseja. Poollooduslike koosluste hooldamine on vajalik tegevus, kuna hooldamata kooslused (peamiselt eri niidutüübid) võsastuvad ning poollooduslikke kooslusi hooldamata pole võimalik tagada kaitseeesmärkidena nimetatud elupaigatüüpide soodsat seisundit. Keskkonnaregistrisse kantud poollooduslike koosluste pindala on sihtkaitsevööndis ligikaudu 17 ha ja piiranguvööndis ligikaudu 80 ha. Eelnimetatud tegevuste täpsemad mahud on kavandatud aastal valminud kaitsekorralduskavas Keelatud tegevus Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoimingud; kehtestada detail- ja üldplaneeringut; lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda; anda projekteerimistingimusi; anda ehitusluba; rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; ning jahiulukeid lisasööta Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 11

12 Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks. Kaitsealal on Kesselaiu sihtkaitsevöönd. Kesselaiu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaelupaigatüüpide ja poollooduslike koosluste, kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja taastamine ning koosluste mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kesselaiu sihtkaitsevööndis on peamiseks kaitseväärtuseks vanad loodusmetsad ja vanad laialehised metsad. Nende eesmärkide saavutamist on võimalik tagada kõige paremini sihtkaitsevööndi kaitsekorraga. Loodusdirektiivi kõrge loodusväärtusega metsaelupaigatüübid on arvatud sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab muu hulgas keelata metsaraiet, mis on vajalik nende elupaikade soodsa seisundi tagamiseks Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ning poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalikud hooldus- ja taastamistööd. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks võib tekkida vajadus võsaraieks näiteks käpaliste elupaikades. Koosluste kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud eelkõige kooslustes, mis ei ole inventeeritud elupaigatüüpidena, kuid mille puhul võib tekkida vajadus kujundada neist elupaigatüüpe. Välja võib raiuda kiirekasvulisi keskealisi ja nooremaid puid, et anda valgust vanadele puudele või varem lagedal kasvanud üksikutele puudele ning tamme järelkasvule. Poollooduslike koosluste hooldus- ja taastamistööd on vajalikud, kuna hooldamata kooslused (peamiselt eri niidutüübid) võsastuvad ning poollooduslikke kooslusi hooldamata pole võimalik täita kohustust tagada kaitseeesmärkidena nimetatud elupaigatüüpide soodne seisund. Tegevuste kooskõlastamise nõue annab võimaluse seada tingimusi raieviisi, raieaja, tehnoloogia, puistu koosseisu jm kaitseeesmärkide soodsa seisundi tagamiseks vajalike meetmete osas ning tagab kontrolli elupaikade soodsa seisundi säilitamiseks. Näiteks ei ole põhjendatud ka kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikke töid teha lindude pesitsusajal. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud ka adru varumine. Kaitseala valitseja saab seada tingimusi kohale ja ajale. Nii saab varumist lubada väljaspool rannikul pesitsevate lindude pesitsusaega. Kaitse-eeskirjaga keelatakse küll uute ehitiste püstitamine (uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike elupaigatüüpide kahjustamist), kuid erandina on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud tee rajamine ja 12

13 tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ning tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Tee rajamine võib osutuda vajalikuks näiteks poollooduslikele kooslustele ligipääsu tagamiseks. Teed kinnistu tarbeks lubatakse ehitada vaid väljapoole kaitsealuseid kooslusi, et vältida nende pindala vähendamist ja elupaikade killustamist. Tehnovõrgu puhul võib tekkida vajadus elektrivõi muude sideliinide vedamiseks saarel. Ka tehnovõrkude puhul on oluline kavandada need nii, et kaitsealuste elupaikade soodne seisund ei kahjustuks. Kaitseala tarbeks lubatakse rajatisi püstitada ka ehituskeeluvööndisse. Ranna ehituskeeluvööndisse rajatiste püstitamine on erand, mida kaalutakse väga põhjalikult ning lubatakse ainult juhul, kui see aitab kaasa ala kaitseeesmärgi saavutamisele ning konkreetset ehitist (nt linnuvaatlustorn merelindude vaatlemiseks) ei ole võimalik ehitada väljapoole ehituskeeluvööndit. Lisaks lähtub kaitseala valitseja nõusoleku andmisel inventeeritud loodusväärtuste asukohast ning ehitamine on üldjuhul võimalik üksnes kohas, kus pole inventeeritud kaitsealuste liikide elupaiku ega kaitsealuseid elupaigatüüpe, mida ehitustegevus võib kahjustada. Kaitseala tarbeks võib ehituskeeluvööndisse osutuda vajalikuks vaatetorni, varjualuse ja muude kaitseala poollooduslikel kooslustel karjatatavate kariloomade tarbeks vajalike rajatiste, hooldustehnika liikumiseks vajalike rajatiste (sh purded, truubid), koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalike rajatiste ning loodushariduse edendamiseks vajalike rajatiste (sh laudteed) püstitamine ehituskeeluvööndisse. Kaitseala tarbeks vajalikud ehitised on eelkõige vajalikud poollooduslike koosluste hooldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, mis on eriti oluline just kaitstavatel aladel. Samuti on oluline kariloomade heaolu tagamine alal, mistõttu ehitamispiirang kaitseala tarbeks vajalike rajatiste puhul on leebem kui tavapäraselt ehituskeeluvööndis. Leebema piirangu põhjuseks on ka see, et saartel paiknevad hooldamist vajavad poollooduslikud kooslused suures osas ehituskeeluvööndis. Ehituskeeluvööndi laius saartel on 200 m, mis muudab ehituskeeluvööndisse jääva ala pindala suureks. Kaitseala tarbeks mõeldud ehitised peavad olema avalikult kasutatavad ning üldjuhul peavad paiknema riigimaal. Eramaale võib kaitseala tarbeks rajada ehitisi vaid erandkorras, nt kaitseala poollooduslikel kooslustel karjatatavate loomade varjualuseid, kui neid pole võimalik rajada riigimaale või väljapoole ehituskeeluvööndit, kusjuures nende ehitiste kasutusotstarbe muutmine (või kasutamine kasutusotstarbele mittevastavalt) on keelatud. Kui ehitist enam kasutusotstarbest lähtuvalt ei kasutata, tuleb see üldjuhul teisaldada ehituskeeluvööndist või lammutada. Kasutusotstarbe muutmisega seotud tingimused esitab kaitseala valitseja ehitise püstitamiseks nõusoleku andmisel. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd. Lubatud tööde hulka kuuluvad olemasolevate hoonete, teede ja muude ehitiste hooldustööd. Kaitseala valitseja nõusoleku nõue võimaldab seada tingimusi tööde tegemise viisile ja ajale lähtuvalt kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide vajadusest Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on keelatud (arvestades määrusega sätestatud erisustega) majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st tegevused, mis ei lähtu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärkidest, kuna selle käigus võivad hävida metsa- ja niidukooslused ning kaitsealused taime- ja loomaliigid, mille säilitamine on sätestatud kaitse-eesmärgina. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. 13

14 Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud või lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit Piiranguvöönd Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, kaitstavate liikide ja nende elupaikade kaitse ja taastamine ning maastikuilme säilitamine Lubatud tegevused piiranguvööndis Kaitseala piiranguvööndis on majandustegevus lubatud, arvestades looduskaitseseaduses ning kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld. Ehituskeeluvööndis kehtiva ehituskeelu osas erisuse tegemist on täpsemalt selgitatud peatükis Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine, näiteks loodusliku veerežiimi taastamiseks, veekogude puhastamiseks ja nende loodusliku seisundi parendamiseks. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud häil- ja aegjärkne raie. Raiete lubamisel tuleb lähtuda ala kaitse-eesmärkidest ja säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Kaitseala valitsejal on lindude pesitsemisajal õigus kehtestada raietele ka ajalisi piiranguid. Soovitavalt on raie keelatud 1. aprillist 31. juulini, kuid kaitseala valitseja saab vastavalt olukorrale ja lähtudes kaitse-eesmärkidest seada ajalisi piiranguid ka muul ajavahemikul. Raiete ajaline piirang lähtub kaitsealuste ja kaitse-eesmärgiks seatud linnuliikide pesitsusperioodist ja peab tagama pesitsusaegse häirimatuse. Raiete puhul võib häiring olla suur, kuna tegemist on väikese saarega ja mõjutab kogu saare lindusid. Piiranguvööndi metsa majandamisel tuleb säilitada koosluse looduslik tasakaal, liigiline ja vanuseline mitmekesisus, st tuleb jätta raiumata surnud puud ning kujundada häilud ebakorrapärase kujuga. Piiranguvööndis pole lubatud uuendusraie, välja arvatud häil- ja aegjärkne raie, et säilitada piiranguvööndi metsa nii, et säiliks koosluste mitmekesisus ja looduslik tasakaal. Lageraiete tegemisel tekiksid suured, liikidele ebasobilikud langid, samuti suurendaksid lagedad alad kõrvalasuvate puistute tuulemurru ohtu. Ebakorrapärase kujuga häilude rajamine on parim võimalik raieliik, kuna see imiteerib looduslikke häile ja soodustab bioloogilise mitmekesisuse säilimist. Veerraie ei ole lubatud, kuna veerraie korras tehtud langid on korrapärase kujuga ja sarnanevad väikese pindalaga lageraielankidele. Piiranguvööndi üks eesmärk on maastikuilme säilitamine. Veerraie mittelubamine aitab kaasa Kesselaiu maastiku loodusliku ilme säilitamisele. 14

15 Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine vähendab kaitseala bioloogilist mitmekesisust ja maastikuilmet. Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara kaevandamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal. Nende tegevuste lubamine pole võimalik, ilma et see kahjustaks kaitsealal leiduvaid ja kaitse-eesmärkidena nimetatud elupaigatüüpe ning kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohtasid. Maaparandussüsteemi rajamisega ja maavara kaevandamisega kaasneb veerežiimi muutmine, mis kahjustab elupaigatüüpide soodsat seisundit ja põhjustab muutusi koosluste liigikoosseisus. Põllu- ja õuemaal olulisi loodusväärtusi pole, mistõttu seal ei seata piiranguid biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamisele. Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Kuna igal talvel ei külmu pinnas piisavalt ära, siis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kui pinnas seda võimaldab. Kaitseala valitsejal on seega võimalik tulenevalt konkreetsetest oludest hinnata, kas puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt on võimalik, ilma et kaitseala loodusväärtused saaksid kahjustatud. 3. Menetluse kirjeldus Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus detsembrini a Keskkonnaameti Lääne regiooni Kuressaare kontoris ja Muhu Vallavalitsuses. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus 30. novembril a üleriigilise levikuga ajalehes Postimees ning kohalikus ajalehes Saarte Hääl. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise teade 28. novembril a. Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel. Kaitse-eeskirja muutmise asjus toimus avalik arutelu 17. jaanuaril a Muhu lasteaia saalis (Liiva küla). Looduskaitseseaduse -s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitseeeskirja eelnõu avalikustamise sh avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta Muhu Vallavalitsusele, Saare Maavalitsusele, Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole, kohalikule jahiseltsile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Veeteede ametile ja 14 maaomanikule. Kirjas paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväited. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega ettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, loetakse seda kaitse-eeskirja muutmise eelnõuga nõustumiseks. Avaliku väljapaneku ajal parandusettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Muhu lasteaia saalis toimus 17. jaanuaril a kaitse-eeskirja avalik arutelu, milles osales kuus inimest (neli Keskkonnaameti töötajat ja kaks Muhu Vallavalitsuse töötajat). Koosolekul arutleti üldisemate teemade üle, kaitse-eeskirja osas vallal ettepanekuid ei olnud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega: 1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja 15

seletuskiri_Kambla

seletuskiri_Kambla Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015

Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2015 Sorgu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 Keskkonnaamet 2015 Vastavalt looduskaitseseaduse 25. on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks: Kaitsekorralduskava

Rohkem

Uulu-Võiste seletuskiri

Uulu-Võiste seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Uulu-Võiste maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Vabariigi Valitsuse määruse Vaivara maastikukaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri

Raadi looduskaitseala kaitse-eeskiri Vabariigi Valitsuse määruse Raadi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees

Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava Foto: R. Kalamees Säärenõmme looduskaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 1 Foto: R. Kalamees SISUKORD SISUKORD... 2 Lühendid... 4 1. Sissejuhatus... 6 1.1. Ala iseloomustus... 6 1.2. Maakasutus... 8 1.3. Huvigrupid...

Rohkem

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx

Lisamaterjal lisa3_seletuskiri_sinise_kopsurohu_PEPid.docx Keskkonnaministri määruse Sinise kopsurohu püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vastavalt looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) 10 lõikele 2 kehtestab keskkonnaminister

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...

Rohkem

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017 Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE

ART. 6 INTERPRETATION GUIDE EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.11.2018 C(2018) 7621 final Komisjoni teatis Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted ET ET Euroopa Komisjon Natura 2000 alade kaitsekorraldus

Rohkem

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint EhS [Compatibility Mode] Uus Ehitusseadustik Tuulikki Laesson 12.11.2015 Ehitamine 2 4. Ehitamine (1) Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Microsoft Word - Yygu_KKK_

Microsoft Word - Yygu_KKK_ Üügu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 2 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDANDMED... 4 1.1 Kaitseala moodustamine ja eesmärk... 4 1.2 Asend... 5 1.3 Geoloogia... 5 2. ÜÜGU MAASTIKUKAITSEALAL

Rohkem

Voikula-tuuliku-keskkonnamoju-eelhinnang_

Voikula-tuuliku-keskkonnamoju-eelhinnang_ Tellija Estwind Energy OÜ Dokumendi tüüp KSH eelhinnang Kuupäev Jaanuar 2011 Lepingu nr 2010_0198 MUHU VALLAS VÕIKÜLA KÜLAS METSA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU EELHINNANG Versioon 02 Printimise

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07

Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07 Tellija Hiiu Maavalitsus Dokumendi tüüp KSH aruanne Kuupäev Oktoober, 2016 Projekti nr 2014-0188 HIIU MAAKONNAPLANEERING KSH ARUANNE. HEAKSKIIDETUD 07.11.2016 Versioon 06 Printimise kuupäev Koostatud:

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Üldplaneeringu koostamise lõpufaasis toimus haldusreform ja Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määrusega nr 101 Kambja valla ja Ülenurme valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3.

Rohkem

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta

2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013

Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Kurevere piirkonna loodusväärtused Elusloodus OÜ Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kaitsealused liigid 4 1.1. Kaitsealused taimeliigid 4 1.2. Kaitsealused loomaliigid 11 2. Euroopas väärtustatud

Rohkem

MergedFile

MergedFile K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maamaksu infosüsteem (MAKIS) Maksustamishind Talumistasud Andres Juss Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna juhataja 13.11.2018 MAKIS eesmärk Kõik omavalitsused kasutavad veebipõhist maamaksu infosüsteemi

Rohkem

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018

Microsoft Word - METSAINVENTEERIMINE_JUHEND_2018 Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend Koostaja: Anneli Palo Toimetajad (2008-2010): Kaili Viilma, Jaanus Paal, Taimo Türnpu, Lembit Maamets, Merit Otsus, Ants Animägi Toimetajad (2018):

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v

Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle v Eesti mereala planeering Lähteseisukohtade (LS) ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) piirkondlik avalik arutelu. Merekultuuri ja selle väärtuste kaardistamine Toimumise aeg: 05.06.2018 Toimumise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid

Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood Gümnaasium klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundid Õppeprogrammid Tartu linna koolide õpilastele Periood 01.09.2014 31.08.2015 1. Gümnaasium 10. 12. klass Kontakttund Programmi nimetus ide maht (tundides) Energiasäästlik sõiduk 3 Läänemere ökosüsteem 4

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Eelnõu 24

Eelnõu 24 EHITUSSEADUSTIK Sisukord EHITUSSEADUSTIK... 6 I. OSA... 6 ÜLDOSA... 6 1. PEATÜKK... 6 ÜLDSÄTTED... 6 1. Seadustiku eesmärk... 6 2. Seadustiku kohaldamisala... 6 3. Ehitis... 6 4. Ehitamine... 7 5. Ehitusprojekt...

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

01_loomade tundmaõppimine

01_loomade tundmaõppimine Tunnikava vorm Õppeaine ja -valdkond: Mina ja keskkond Klass, vanuse- või haridusaste: alusharidus Tunni kestvus: 30+15minutit Tunni teema (sh alateemad): Loomade tundmaõppimine, maal elavad loomad Tase:

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017

9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 9. Keskkond 9. Environment Aastaraamat Mets 2017 Yearbook Forest 2017 Autorid: A. Sims, M. Raudsaar, U. Tamm, T. Timmusk Toimetajad: Madis Raudsaar, Kaia-Liisa Siimon, Mati Valgepea Kaanefoto: Tõnis Teras

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM

OMANIKUJÄRELEVALVE_JG_TEIM INSENERITÖÖ ALUSED OMANIKUJÄRELEVALVE Teim Elekter TÜ Jüri Gross ÜLDIST Omanikujärelevalve seaduslikuks aluseks on Ehitusseadus (ES) ja selle alusel MKM poolt kehtestatud Ehituse omanikujärelevalve kord.

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem